Tere just nüüd, kui Eesti Kunstimuuseum tähistab sajandat tegevusaastat, jõudis lõpule üks aastakümneid kestnud vana vaidlus. See on vaidlus Eesti kunstimuuseumi filiaali Niguliste kirikuhoone omandiküsimuse üle. Omandireformi aluste seaduse järgi. Kirikuhoone taastamise ja muuseum-kontserdisaaliks ehitamise mahu alusel taotles tagastamist Eesti Kunstimuuseum. Teisalt taotles kiriku seal leiduvate kunstiväärtuste ja kirikualuse maa tagastamist Eesti evangeelne luteri kirik. Pisut rohkem kui kuu aega tagasi, see on siis 2018. aasta detsembri keskel otsustas vabariigi valitsus maksta Eesti evangeelse luteri kirikule 6,8 miljonit eurot. Ja ELK omakorda lõpetas nõude Niguliste kiriku ja seal asuvate varade tagasisaamise kohta. Seega me saame rääkida Niguliste kirik muuseum-kontserdisaali uuest etapist ja uuest algusest. Millised uued väljavaated nüüd Niguliste muuseum-kontserdisaali ees seisavad, sellest ma olen palunud saatesse rääkima Eesti kunstimuuseumi direktori Sirje Helme. Tere. Tere. Ja Niguliste muuseumi direktori Tarmo saareti. Tervist. Mina olen saatejuht Kaja Kärner, enne kui rääkida tulevikust Sirje Helme. Me peaksime heitma pilgu minevikku ja tegema tänukummarduse Eesti kunstimuuseumi varasemate direktorit Inge Tederi ja Marika valgu eest, sest ka väga keerukate aegadel nemadki ju hoidsid ikkagi seda suunda, et Niguliste kirik peaks jääma Eesti kunstimuuseumi osaks. Ja kindlasti ma arvan, et hinge Tederi ajal seda küsimust eriti ei olnud, aga tema panus on ju kõik remondid fiks loomine sinna üldse muuseum luua ja salgas isegi. Seal on pikk lugu, kuidas see kõik peale algas. Aga kindlasti läks asi kuumaks siis Marika valguajal kui pärast, siis Eesti vabariigi taasiseseisvumist ja see on olnud väga pikk ja keeruline juriidiline protsess, et need kaustad on, ma ei tea, kui kõrged ja pikad ja kui palju neil kõik on ja kui palju kui palju muret vaeva poolt tegelikult on selles kulutatud, sellepärast et meie kunstimuuseumina nüüd kui oleme katsetanud ju ka kultuuriministeeriumiga koos katsetanud mitmeid erinevaid variante, sellepärast et ega me pole kunagi käitunud kuidagiviisi selle Niguliste hoonega ega nende varadega teistmoodi kui ikkagi muuseumina. Ja me lihtsalt mõtlesime ette, et kuidas siis nüüd saab, kui tõepoolest see kõik tagastatakse, kui varad tagastatakse ja meie mure oli selline ütleme, väga profis professionaalne mure, mis saab sellepärast, et see on varandus, mida tuleb väga-väga hoolikalt hoida. Nii et päris kindlasti oli kõige raskemad ajad siiski Marika valguajal selle muuseumiga ja tema oli väga ühemõtteliselt selle poolt ja tegi kõik, et ikka sisejääks. Eesti Kunstimuuseum. Tarmo Saar, et eks me peame hea sõnaga tänases saates meelde tuletama ka Mai Lumiste, Rasmus Kangro-Pooli, Vello puldase teedi, Beckleri Heino Uuetalu ja väga paljude teiste muinsuskaitsjate restauraatorid. Arhitektide tööd. Loomulikult sellepärast, et, et see Niguliste taastati, on tegelikult totaalne ime. Et kui algne idee oli ikkagi ju lammutada kõik need parem, et ajaloolise paremat seal, nii nagu juhtus Harju tänava hoonestusega, siis mõte oli võtta maha ka Niguliste varemed, ehitada kogu see kompleks täis midagi uut, modernset, aga, aga ikkagi tänu nendele ajaloolastele saavutati see võimalus, et seda hoonet Ta saab taastada, kuivõrd on säilinud ju materjali selle kohta, seda on võimalik teha ja, ja loomulikult see, et säilinud kogud ehk siis õigeaegselt evakueeritud Niguliste parad. Nii et see tekitas võimaluse taastada see hoone ja avada selline unikaalne koht, nagu üks kirikukunstimuuseum, eriti veel tolleaegses Nõukogude liidus oli. See Niguliste avati muuseum-kontserdisaalina pärast põlengut tornikiivri katuse, Antoniuse kabeli taastamist 1984. aastal. Peaaegu 25 aastat on Niguliste pidanud töötama nii, et päris täpselt ei tea, kellele hoone kuulub, aga tegevus siiski käis. Missugused piirangud see omandivaidlus seadis, sellele, et muuseum võiks tegutseda Nigulistes. Tegelikult piiranguid ei olnud, et me ikkagi tegutsesime muuseumina vastavalt siis Aikomi meie muuseumiseaduste järgi, sest põhiline on ju nende unikaalsete varade säilimine ja see on väga oluline, nii et tegelikult see vaidlus oli pigem nii-öelda selle muuseumi kohal ja küllap ta siis nii raha kui närve kui mida kõike. Aga selles mõttes ta piiranguid ei seadnud, meie ise seame piirangud, saame siiamaani selles mõttes piiranguid, et et kuna tegu on just nagu ma ütlesin, meie ilmselt Eesti mitte ilmselt, aga kindlasti kallimate, kõige väärtuslikem, aga nii kunstiajaloolises kui kui ka rahalises mõttes teostega siis me ju loodame, et nad veel 500 aastat vähemalt vastu peavad, mis tähendab erilisi tingimusi. Ja kuna ta on muuseum-kontserdisaal, seal käib väga palju inimesi, kontserdid Ta toovad sisse koos inimestega niiskust ja ja tolmu ja mida kõike veel. Siis meie omakorda oleneb pigem mure sama piirangute pärast. Sellepärast tegi onju Niguliste teinud väga palju pingutusi või Eesti Kunstimuuseum väga palju pingutusi, et seal oleks kliima selleks õhutus, seal oleks temperatuur ja nii edasi ja nii edasi. Nii et pigem jah, oleme meie need piirangute seaded olnud. Nüüd siis vastutab kõige eest, mis Nigulistes toimub või toimumata jääb. Eesti kunstimuuseumi filiaal on siis täieõiguslik Eesti kunstimuuseumi osa. Alustame muuseumi poolest ja kunstivaradest, mis võimalused nüüd avanevad või, või kas nüüd mingid uued uksed lähevad lahti? Noh, kuigivõrd lähevad selles mõttes, et eks, eks see maht on ju hoone puhul paigas ja et ega, ega ka sellist rahvusvahelist kunsti paralihtsalt jooksenditele liiguvad, kunstimuuseum saaksime kogusid täiendada väga arvukalt. Küll aga on meil jah, fondides siiski olemas selliseid unikaalseid ajaloolisi teoseid, mida me saame nüüd uuesti konserveerida, restaureerida ja uurida ja publik oli välja tuua. Ja samuti on ju meie sooviks olla kogu aeg, et me saaksime avada nii palju uksi ja nii palju kohti publikule, kui see vähegi võimalik on. Et neid me oleme teinud kogu selle ligi 35 aasta jooksul. Et kui kunstimuuseum tähistab sajandat juubelit, siis siis kunstimuuseumi filiaal Niguliste tähistab 30 viiendat sünnipäeva. Nii et aga tagasihoidlik, aga siiski kaks olulist sündmust ühel aastal ja et, et me saaksime siis publikule järjest enam midagi rohkem pakkuda või, või siis muutuda teatud objektid paremini vaadedavaks või või tuua nende inimestele lähemale, et nad mõistaksid, et mis asi see vana keskaja kunst, mida me näitame ja kõige unikaalsemaid eksponaadid. Et nad saaks inimestele lähedasemaks. Tuletame siis meelde kõige unikaalsemat eksponaadid Nigulistes just, aga ma ütleksin veel enne seda, et mida, see vaidluse lõpp, mis minu meelest lõppes mõlemale poolele, loodetavasti sobivalt meie pooleli küll mis ta kõige rohkem tehisandis kindlustunde. Ja kuna ma olen sihtasutus, siis küsimus on ka investeerimisest edasi ehitamises ja suurte plaanide tegemises. Et ega me midagi tegemata, mis on vaja olnud, pole ju jätnud mitte kunagi ja, ja viimased suured rahad, kui ma nüüd räägin jälle raadest, et just see investeeringud olid Antoniuse kabel Bernt Notke surmatantsu korraldamiseks ja korrastamiseks selles mõttes, et see klaas ei olnud noh, ütleme morfoloogia seisukohalt ju enam korrektne ta it's rohelist valgust ja kogu see süsteem oli nii-öelda vanamoodi ikkagi need 80.-te keskelt see disain ja nüüd on ta uus disain, tehtud uus klaas ja kuhu see ja julgeme hakata ka rahvusvaheliste nii-öelda reklaami tegema, surma tantsuline tegelikult teisendanud enne ta oli ikka selline noh, selline noh, 35 aastat vana vana disain seal ja see kindlustunne on oluline ja selles ka meie järgmised plaanid, et nüüd me võime, peame arvestama, millised on meie võimalused, aga me ei pea pelgama, et ühel päeval siiski hakkame tegema hoopiski tagasiarvestust ja see ei oleks meile väga meeldib. Niisiis, Bernt Notke surmatants seitse ja pool meetrit. Maali esimest osa sai nimetatud, aga seal on ju veel palju suuremaid publikumagneteid. Õisama odavler ja meil on kaks suurt publikumagnetid, Rode altar ja surmatants ja Rode altar sai küll väga suur, aga rahvusvahelise ju tähelepanu, sellepärast et me alustasime mitu aastat tagasi, neli, vist rohkemgi rohkem vad viis-kuus aastat tagasi ja Rode altari kõigepealt, et uuringud ja korrastamist, aga see ei olnud niivõrd kunstiajalooline uuring, kuivõrd ta oli selline noh, ütleme niimoodi, et ta, ta oli tehnoloogiauuring ja mittekunstiajalooline, just nimelt see tehnilised uuringud, mis seal olid, kuidas annad taastatud, mis on seal vaja teha ja ta muutuks selliseks suureks rahvusvaheliselt programmiks. Me kaasasime ju väga palju väliseksperte ja Kopenhaagenis, Belgias, kust veel kõiki ja tegime koostööd ka Eesti kunstiakadeemia restaureerimisosakonnaga. Nii et see Roode altar on igatpidi nüüd juba saanud oma sellise rahvusvahelise tunnustuse ja ma arvan, et me surmatantsuga saame täpselt sedasama teha. Tarmo, aga seal on ju veel palju muud väga unikaalset sakraalsed kunsti ja väärtusi ja vara, mis võib olla nende kahe publikumagneti varju jäävad, mis need on? No need on erinevad rentaablid või skulptuurid ja ka hilisema perioodi kunsti on meil ju üksjagu palju tegelikult mis, võib-olla jah, nende Nendes tippteoste varju kipuvad jääma ja vot sellepärast tegelikult on jah muuseum saanud, et ju kõikide nende aastakümnete jooksul pakkuda erinevaid programme ja me oleme teinud näiteks selliseid loengusarju, et ongi teosed meistriteose varjus, kus me olemegi rääkinud ja keskendunud ainult nendele objektile, mis, mis on tegelikult täpselt sama väärtuslikud ja olulised. Noh, kuivõrd meie säilinud selline vana kunsti paraonju suhteliselt arvuliselt väga tagasihoidlik, aga et meil on ikkagi põhjust neist rääkida või, või nendele tähelepanu juhtida, sest need on ütleme ka kunstele kontekstis kahtlemata väga olulised ja, ja mitte ainult meie jaoks, vaid siis kui Euroopa või maailma kunstiajaloo kontekstis. Ja et, et kahtlemata on madalamad rentaablid, mis on ju ikkagi väga unikaalsed ja milledest jällegi paralleelselt siis selle, selle Notke surmatantsuekspositsiooni uuendusega seoses sai korrastatud, siis need kaks uhked tiiba, mis on siis Michel Sittowi töökojatõenäoline ülemaaling siis siin Tallinnas, nii et kahtlemata see on üks väga oluline kunstitöö, millest siis ainult kaks tiibade välismaalinguid said nüüd seoses Michel Sittowi näitusega tähelepanu, aga, aga töö iseenesest on täpselt sama väärikas, väärtuslik. Kas Nigulistes on kogutud ka mujalt Eesti kirikutest, sakraalsed kunsti, mida omas kirikus ei ole võimalik põhjusel või teisel säilitada? Need puudutavad eelkõige kunstivarasid, mis anti üle enne Genfi konventsiooni kehtimahakkamist kunsti muuseumile, need olid kõik siis need kas siis 20. sajandi alguses või enne teist maailmasõda kas müüdud või antud siis kunstimuuseumi hoida ja sellega piirduda, sest tegelikult kollektsioon, kui Niguliste oodati, sest Mai Lumiste, kes ju selle hoone puhul on ikkagi selle selle hoone hing, võiks öelda, kes on kelle juhendamisel toimus kogus ülesehitustöö ekspositsiooni tekitamine sinna ruumi ja, ja, ja ka see valik, et mis sinna võiks tulla siis algsed lähtekohad tegelikult oli tuua, siin on märgatavalt rohkem kunsti. Ja ta pidigi olema eelkõige ainult kunstimuuseum, nii et see kontserdisaali funktsioon ju päris algsetel 50.-te aastate joonistel ei kajastu mitte kuskil. Täitsa kesklöövi spidid, järjes paiknev uhked altari rentaablid pidid tulema sinna raekoja piltvaibad, siis pidid tulema maali, mida me näeme Kadriorus. Nii et see ekspositsioon oli absoluutselt teistlaadne. Aga need piirid tulid jah, kui 1978 tuli ta kunstimuuseumi bilanssi siis juba lähtuti muuseumi avamisel sellest kollektsioonist, mis on kunstimuuseumile üle antud. Sirje Helme, kui te rääkisite investeeringutest, kas see võib tähendada ka seda, et Niguliste kunstikogusid täiendatakse mitte ainult paranduste, vaid ka oksjonilt ostetud väärtuste kaudu? Põhimõtteliselt see on võimalik, see sõltub kõik sellest, kui palju raha parajasti teeninud näol või sellepärast, et oksjonitelt on tegelikult võimalik suhteliselt suhteliselt mitte väga kallis, osta väga korraliku just nimelt seda Madalmaade kunsti, sest seda loodi väga palju ja ja neid ja see liigub, see on üllatav, tundub, et kõik meile tundub, et kõik Rubensiidi vanud haigeid ja kõik on paigas, enam nad ei liigu, liigub päris korralikult ja muidugi kõige kuulsam, sellise vana kunstioksjon on tehas, olen seal ise käinud ja oma üllatuseks tõeliselt tookord me käisime Michel Sittowi ühte tööd jahtimas. Ja mis oli ka näitusel väljas nüüd meie näitusele, aga põhimõtteliselt on see täiesti võimalik. Aga loomulikult küsimus on, kui palju saab Niguliste see ruum üldse olla selline tavaline näitusesaal, sellepärast et oleme rääkinud omavahel, et ikkagi Niguliste on selline kirikukunstimuuseum ja need suured altarid väärivad hästi tähelepanul. Tarmo oli jumalast õigus, et nad on ju ka väga tähelepanuväärsed ja meie tööd on isegi ju reisinud istesteni Steve ja nii edasi, nii et ja praegu me planeerime vähemalt või kavandame mingit koostööd seoses nüüd selle Sittowi Alt kannadze altari tiibadega ju Rootsiga. Ja samamoodi on õhus selline koostöö ühe väga suure fondiga Febus fantioniga, kelle, kelle omanduses on ka mõned selleaegsed altarid. Nii et selles mõttes Niguliste on hästi palju perspektiivi ka kunstiajaloolises kunstiteaduslikus noh, plaanis edasi minna ja noh, nüüd on see küsimus, et, et kas neid maale tõesti meil nagu selline lahti arutamata teema, et kas teha näituseid ajutisi või siis pigem panna maal, aga ega Niguliste ruum tõepoolest väga palju ei mahuta, sellist vaba vaba kunsti ütleme maalikunsti vaba kunsti. Aga see on, kõik areneb ju väga kiiresti, asjad muutuvad seal lihtsalt pikas perspektiivis mõtlemine, aga põhimõtteliselt on see võimalik. Nii et kogude täiendamine on võimalik, aga see ei ole eesmärk oma, et ta ei ole jah, ei kogude täiendamine on alati väga oluline ja kogud on ju tegelikult muuseumi süda, et mis sul on selle järgi ka nos, selle järgi sa saad oma näituseprogramme teha. Järgi sa saad omale endale partnereid valida, nii et selles mõttes me oleme alati naerame muuseumis, et need oleksin paar Memlingut, küll siis möllaks. Aga jahe ei ole, aga tänu sellele Sittowi näitusele muidugi tõepoolest on see vahetus, eriti selles, ütleme kui me räägime nüüd renessansiaegadest või sealt natuke edasi, et see on kindlasti palju kergem, kui ta oleks olnud enne. Kui olulisel kohal Tarmo saarete Niguliste kunstivarade hulgas on hõbedakamber Tegelikult väga oluline, sellepärast et selle hõbeda kollektsiooni puhul võiks öelda, et tegemist on ülimalt täiusliku ja ülimalt hea ja tohutult suurearvuliselt ka kogude hulgaga, mis sisuliselt tundmata ja teadmata nii kohalikule kui, kui me välispublikule. Nii et kui aastal 2000 meil tekkis võimalus tuua tegelikult esmakordselt selline selline ruum, spetsiaalne hõbedakamber, avalikkuses siis see vastukaja või, või oli erakordselt positiivne, sellepärast et seal sellest unikaalsest kollektsioonist olid väljas käinud paaril näitusel ainult mõned hõbe peekrid ja ta kuulus Mustpeade rändautõbe papagoi ja see oli põhimõtteliselt kõik, sellepärast ülejäänud oli lihtsalt oodanud oma aega ja, ja oli see jäänud asi seisma. Sest et kui vaadata nüüd neid Niguliste viie või kuue või 70.-te algseid kavasid ja milline see ruumijaotus pidi tulema, siis need kohad, mis on praegu meie ametiruumid pidid saama siis hõbeda kambriks, hõbeda ekspositsiooni osaks. Aga nad on lihtsalt logistilised hästi halva kohapeal selles mõttes, et ka nende valvesüsteemide, kõik muu ja turvalisus ja, ja nende kaalutlustel jäeti see asi tegemata. Nii et tekkis siis seesama ilus endine käärkambri ruum, mis oli tol hetkel, kui mina tulin muuseumisse tööle, kasutusel kabinetile mis sai siis kokkuleppel kolleegidega tühjaks kolitud ja loodud sinna unikaalne hõbedakamber. Nii et see oli ikkagi ju aastal 2000 2001, nii et ta on tehtud suhteliselt ammu aega tagasi, aga kujundaja Tiit Jürna on teinud ülimat ajatu, ülimat turvalise ja ülimat kauni ekspositsiooni lahenduse, et oleks jälgitav see ajalooline ruum, kiriku keskaegne käärkamber ja oleks need asjad eksponeeritud, näidatud nii, et see on töötanud väga hästi. Lisaks on ta loonud meile võimaluse veel eraldi seda kasutada ka ajutiste näituste tegemiseks. Ja ma lihtsalt hakkasin mõtlema selle hõbedakambri peale kõige peale, mis on seal nüüd loodud. Ma tahan rõhutada, et et meil on väga palju erasponsoreid ja eeskätt märkko, tema oli ju ka hõbedakambri taga, eks ole. Et et see on ka tegelikult väga oluline niidet selle kirik suhtes on kindlus, sest kui me hakkasime ka näiteks sedasama surmatantsu Antoniuse kabelisse surmatantsuplaneerimine rahad olid ikkagi päris suured, sest see tehniline lahendus oli üsna kallis ja peen. Kõik küsisid, aga noh, mis me siis nüüd mõtleme, et te ju annate kiriku tagasi ja nii et selles mõttes veegaaweensime kultuur on kultuur ja kunst, kunst, et ärme mõtleme nii palju omaniku peale, kui mõtleme, mõtleme, kuidas see säiliks. Ja ma pean tõesti ütlema, et kõik toetajad olid sellega nõus ja tulid selle taha, aga hõbedakamber oli üks minu meelest üks esimesi. Oli üks esimesi jah, kogu kunstimuuseumi ajaloos, mis tehtud noh, ütleme nii, et 90 protsenti ulatuses ikkagi erasektori toel. Tuleme veel Niguliste varade juurde, seal on seintel suured suguvõsade vapid, mis on restaureeritud, kui ma õigesti mäletan, Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ajaks ja siis on seal üks puidust fon roosanite hauakabeli ehissein veel midagi, millele peaks tähelepanu pöörama. No kahtlemata on seal jah ekspositsioonis sellised toredad epitasid, mis on ka ajalooliselt Nigulistele kuulunud ja vot siinjuures tuleksid mainida, et ka kunstivarade saatus peale teist ilmasõda oli, oli ülimalt keeruline, kelle kätte nad sattusid ja nii on näiteks sattunud kunstimuuseumi kollektsiooni ajaloomuuseumi teoseid ja vastupidi. Ja, ja kuna õnneks eestimuuseumid vahel toimub selline aktiivne koostöö ja, ja, ja nii näituste korraldamisel kui pisiekspeditsioonide koostamise, siis on on see väga positiivne märk, et need Nigulistele ajalooliselt kuulunud asjad, mis seal sattunud ekslikult imekombel kuidagi ajaloo muuseumisse on leidnud oma koha ikkagi meie juures. Nii et nad on pikaajalises deposiidis meie juures ja ka vastupidi, nii oleme ka meie näiteks deponeeritud teatud selliseid ajaloolisi unikaalseid teoseid omanikele tagasi, kus on vastavad tingimused teoste hoidmiseks, säilitamiseks, näitamiseks. Räägime teadustööst Niguliste muuseumis, kas kõik Nigulistes leiduvad kunstivarad on nüüd läbi uuritud, neile on hinnang antud. Kataloogides. Oh ei, selles mõttes, et see tööpõld on tohutult laia vana kunstiga on ikkagi pidevalt vaja sellist tööd tehasest, et kui meil on pidevalt mõista andnud, et mis asja te seal uurite näiteks Niguliste hoone on kõige põhjalikumalt läbi uuritud kiriku ehitus siis tegelikult neid üllatusi ka selles vallas tuleb ikkagi väga palju ette. Tuleb uuesti minna algallikate juurde, vaadata need korrektselt üle, kas nad ikkagi peavad paika vaadata teatud asjad ringi, kuivõrd teadvus lihtsalt areneb niivõrd kiiresti ja teatud põlvkonnal sellised nägemused või, või ümberkirjutused ja arusaamad on, on lihtsalt muutunud. Läks ajalukku tagasi, et kui Eesti kunstimuuseumis enne seda kui kumu kui ma alati oli kohe eraldi teadustöötaja nimetus selline, nii et Nigulistes on töötanud väga väga nimekas uurijate rida ja väga paljud peavad seda väga oluliseks, et nad töötasid Nigulistes, sellepärast tegelikult nõukogude perioodil oli keskaega pisut ohutum uurida, kui näiteks kahekümnendad ja kolmekümnendaid kaasaja kunstist rääkimata, seda tuli teha hoopis teistmoodi. Nii et selles mõttes see, tal on pikk traditsioon, vahepeal ta natukene noh, ühesõnaga, kuna pärastada kumu avamist teadusosakond või selline lihtsalt teadlaste grupp muuseumis, minu meelest ei siseseks pidanud muuseum taotlema teadusasutuse staatus Sergeiga keeruline. Nii teadlane kui ametinimetus kadus ära Eesti kunstimuuseumist ja, aga nüüd nüüd on, meil ei ole teadlasega ametinimetusi, aga iga muuseum on võtnud endale või mingi sellise strateegilise teadussuuna, millega ta tegeleb ja mis on kahtlemata seotud tema kogude ja näitustega, et see kõik on ikkagi muuseumil põhine. Et ta ei ole selline teooriapõhine ja minu meelest on see väga oluline ja nagu ma ütlesin, Niguliste on see kirikukunst kahtlemata. Aga ma toon lihtsalt näite sellest samast mahust. Ja kui me hakkasime tegelema, siis selle surmatantsu Antoniuse kabeli ka siis kõik küsisid, kas ta hakata nüüd uurima surmatantsu ja otsus oli ikkagi ühine nii Merike Kurisool kui Tarmo Saaretile teljed lükkame selle natuke natuke edasi, kuni meil on piisavalt võimekus selles, mitte et oleks. Mitte et ei oleks sellist intellektuaalset kapatsiteeti, aga muuseum ei ole ainult uurimisasutus ja selleks tuleb tekkima rühm grupp. Ja kui see, kui me oleme selleks valmis, siis hakatakse uurima ja mõnda teistki asja. Selles mõttes seal on uurida küll ja küll. Kas on midagi juba plaani võetud? No selles mõttes, et eelkõige nüüd eelmine aasta tabatud uus ekspositsiooni lahendus lõi selle võimaluse sellise võimaluse, et me oleme nüüd valmis, me saame selle pildi avada seda paar nädalat surmatantsu puhul, jah. Ja et sel juhul siis juba edasi liikuda kõikvõimalike uuringutega, nii et nüüd on need tehnilised tingimused loodud selleks, et teatud ajaloolased saaks ennast siis teemasse nii-öelda sisse lugeda ja kurssi viia ja vot siis tuleb alustada kindlasti rahvusvahelise koostööprojektiga. Ja ma lihtsalt tahtsin öelda, et see on tõesti võtab ilmselt mitme aasta pärast, sellepärast et Niguliste on praegu mõned teised olulisemad asjad ära lahendada enne seda. Aga tõesti see uurimine ja konserveerimine, Niguliste kuulsan lõpmata asi. Nii et ma ei tea, kas sa üldse kunagi ära lõpeb. Läheme siis kontsertide, teatrietenduste ja muude avalike ürituste juurde, mida Nigulistes meeleldi peetakse. Ma tean, et ka kultuurkapital on oma muusika sihtkapitali auhindade-preemiate jagamist korraldanud Niguliste muuseumis, rääkimata Tallinna rahvusvahelisest orelifestivalist ja Pärdi päevadest ja kõikvõimalikest festivalidest, mille kontserte ja ja ka etendusi on võimalik Nigulistes näha ja vaadata. Ma saan aru, et Tarmo saaretsetsein nagu muuseumile vist väga ei meeldi, et seal nii palju rahvast käib. Nagu Sirje Helme ütles. Pori, tolm, niiskus. Jah, no see on kahtlemata paratamatu, eks me üritame seal publiku suunamisel juba kõiki neid asju ette näha, et nii palju kui võimalik seda, seda asja likvideerimine ja selle jaoks on ikkagi spetsiaalvaibad ja kõik muu, et ka see logistiline liikumine, et miks Niguliste natukene jah, teistmoodi ka turisti jaoks ebatavaline koht, et tuleb peauksest sisse, ta ei pääse otse kiriku ukse sisse, vaid ta peab minema alla siis garderoobi ja külastama meie poodi ja kauplust. Et inimesed ei saa aru, kuhu nad peavad minema, sest et nad mõistavad, et ja arvavad, et seal allkorrusele muuseum ja nemad ei taha sinna, vaid nemad tahavad otse kirikusse. Nii et seal logistiline lahendus, jah, mis tehti siis, kui maja avati muuseum-kontserdisaalina tahetigi seda vist viia miinimumini, et see inimene saaks oma jope, niiske jope või vihmavarju või kõik muud ära anda, et siis oleks nii-öelda siis juba saalis stabiilne kliima loodud. Nii et kõike seda saab teha loomulikult, eks ta murekoht on ja ka ürituste ja kontserdite korraldajatele, ta on selles mõttes probleemne saal, et ei saa müüa nii palju pileteid, kui võib-olla tahaks. Et meil on arvuliselt paika pandud, et, et milline hulk korraga, inimesi ei tohi selles selles ruumis viibida, ilma et see kliima nüüd totaalselt kohe käest ära läheks. Nii et eks ta teatud piirangud sead. Aga seetõttu jälle on veel tänu sellele, et meil on erakordselt hea akustika garanteeritud alati külastajatele imeline kvaliteet. Ja see on väga-väga tähtis. Eks see on ju maailmas tavaks muutunud, et kunstisaalides pakutakse teatrite kontserte ja kontserdisaalides on maalide näitus üles pandud, et, et see on niisugune tore sümbioos. Ma arvan, et see on normaalne, et me vaatame kultuuri selliseid noh, tõesti tervikuna, et ei ole niimoodi, et noh, mulle väga meeldib see, et kui õpetatakse kunstiajalugu, siis paralleele tuua kirjandusest, muusikast, mis sel ajal tekkis või mis sel ajal toimus, et missugune oli see atmosfäär sel ajal, et mitte ainult formaalselt minna. Mina ise õppisin küll kunstiajalugu niimoodi, et stiilide kaupa ja, aga alles nagu hiljem kasvas see kuna mul oli ka suur kirjand suvisse, kasvas niisugune kiht sinna peale ja tänapäeval on see kuidagi iseenesestmõistetavalt tulnud, eriti kuna kaasaegne kunst noh, ei tee peaaegu vahet sellistel asjadel, et kus on heli, kus on kus on liikumine, kus on tants, kus on pilt, see on nagu kõik see see või tähendab, see on kõik nagu koos ja kompleksina. Ma tahan Niguliste kohta veel seda öelda, et minu meelest see ruum see ruum on niivõrd haruldane ja kui sa sinna tuled ja eriti, kui ta üha rohkem rohkem kasutatakse, selliseid valguslahendusi, Niguliste ruumisesse on, ta tekitab juba iseenesest sellise soovi istuda ja kuulata ja olla selles keskkonnas mitte ainult akustika, kuigi me ise oleme vist välja valinud need need read, kus on kõige parem kuulata nagu igas saalis on ta niimoodi. Ja et see on lihtsalt inimesele emotsionaalselt niivõrd toetav see ruum, seda muusikat ja kontserti, et seal on lihtsalt äärmiselt meeldiv käia. 2011. aastal esitati Nigulistes inglise helilooja Gregory rõõmsi kooriteos surmatants, mille loomiseks helilooja sai just Bernt Notke maalist inspiratsiooni, nii et üks kunstiteos inspireerib teist looma, et see on ju. Fantastiline, see on fantastiline ja, ja selles mõttes see oli täiesti erakordselt tore juhtum. Et ära Rows tegelikult sattus Tallinnas juba väga, väga ammu. Ja ma mäletan meie esimest kohtumist, kus ta kust ta tuli, vaatas seda pilti ja tuli vist paari kuu pärast tagasi ja vaatas uuesti ja märkas alles siis, et seal pildi all nende figuuride all paiknevad tekstid. Ja täiesti juhuslikult sattusime seal uuesti kokku ja siis ta küsis, et ega juhuslikult ei ole kuskilt tekste võimalik saada. Suur oli tema üllatus, kui muuseumile olid juba valmis trükiseid erinevatesse keeltesse tõlgitud kogu see tekst ja see inspiratsioonipuhang ilmselt siis tabastada just nimelt sellel hetkel, kui ta nägi oma keeles seda, seda teksti ja, ja õige pea oli see lugu valmis, nii et oli suur rõõm, et Eesti filharmoonia kammerkoor selle võttis siis enne randa, see oli suurejooneline etendus, millele eelnes siis ka loeng, need seal üks, üks väga, väga tore koostööprojekt, kus siis see sõna ja muusika ja ja kogu see visuaal said siis omavahel ilusasti kokku. Missugust teist haridusprogrammidest Niguliste muuseumis võime rääkida kõikvõimalikest sellepärast, et igasugune püsiekspositsiooni muutus või näitusetegevus seal on hästi põhjalikult kaalutud ja sellega alati kaasnevad programmid kõik võimalik erinevatele sihtrühmadele, nii suurematele, väiksematele, ja et väiksematele kindlasti peaks olema võimalikult kerge, aga võimalikult arusaadav millest käib jutt vastavalt siis nende Nende arusaamadele või haridustasemele. Aga et need programmid on kõikide kõikide erinevate näitustega seotud või siis ka meie püsiekspositsiooni raames, nii et seda, seda, seda teemat on, on võimalik siis kõik kõik leida, vaadata, et mida mida muuseum tervikuna pakub, sellepärast et siinjuures tulebki välja tuua see nüanss, et kunstimuuseum on ju nii unikaalsete ajaloolistes hoonetes lisaks siis Nigulistele ja kumule ju Kadriorgu ja Adamson-Ericu muuseumi, nii et need on kõik sellised sellised toredad kohad, kus me saame alates siis keskajast barokist kuni tänapäeva välja kõike seda pakkuda, nii et see ampluaa on kunstimuuseumil ikka meeletult lai. Ma lisaks ühe täpsustuse selle haridusprogrammide kohta, et neil ei ole mitte ainult kunstiajaloolise taga, vistroode ajal hakkas ka see selline nii-öelda keemia füüsikatunnid tänusele tehnilistel uuringutel, et kunst on ka väga pakub ka sellistele reaalainete huvilistel oli väga palju Jah, nii et nii reaal- kui humanitaarvaldkonnad saavad siis kõik vastavalt oma tunnile seda, seda asja endale sobivat ära kasutada, nii et et jah, Zeroodev projekti raames välja töötatud programm on, on üks suurepärane näide, et kuidas on võimalik õppida sellist õppeainet nagu keemia läbi kunstiteose. Nii et see on jah, üks erakordselt tore ja see on ka täiesti ametlikult selleks õppekavadesse viidud. Üheksandal jaanuaril sai läbi suurejooneline projekt jõulud Nigulistes, mida sellest kaasavad? Ta helgage sõnum, et Niguliste jaoks on loodud juba kolmas aasta spetsiaalne kuusk ja, ja kuna päris kuuske Nigulistes olnud väga, väga kaua aastakümneid siis olime suur rõõm liitus meie mõttega, et, et kuidas tuua üks, üks imeline puu, mis oleks teistmoodi inspireerituna siis Nigulistes eksponeeritud kunstiteostest teemadest. Ja kui dekoratsioonifirma sissi Me mõttega kaasa tuli, siis esimene aasta oli, oli pisut mõtlema paneb jaa, jaa, ja üllatav, me ootasime. Ootasime sellist reaktsiooni, kuidas publik selle vastu võtab, sellepärast et see kuusk oli, oli inspireeritud Bernt Notke surmatantsust ja seda rohelist kuuske kaunistasid siis kuldsed skeletid ja kolbad mis tundus võib-olla pisut õõvastav, aga sinna majja ta sobis absoluutselt ideaalsed publik võttis selle üllatavalt hästi omaks. Teine aasta oli siis kuusk, mis Viismed ajas diktoriaanliku Inglismaale ja, ja sealt siis tuleb see traditsioon, et hakatakse jõulukuuske tooma majadesse tubadesse. Ja sellel aastal oli siis väärikas kuusk pühendatud Eesti vabariik 100 juubelisünnipäevale. Nii et see on toonud meile juurde teistlaadset publikut ja tänu sellele me oleme saanud korraldada tohutult palju selliseid erinevaid programme, kus me näitame siis kuuske. Aga samal ajal me jõuame otsapidi välja nii Bernt Notke surmatantsu kui Hermen, Rode altar, ini, millest me saame siis põhjalikult rääkida, sest et jõulud ja, ja Püha Nikolause lugu annab võimaluse rääkida siis oma kiriku kaitsepühak, keda on ju unikaalse kunstiteose altaril noh, niivõrd arvukalt võimalusi oma piltidega näha. Me oleme rääkinud selle helme tänases saates rohkem Niguliste muuseumist. Ma olen kuulnud meie muusikatoimetajaid nimetamast seda ka Niguliste kontserdisaaliks, nii et siin pisut käib nagu kummale poole, kas muuseumi-kontserdisaali poole, aga see ongi tore, et igaüks saab suhtuda nii, nagu talle meeldib. Tegelikult see Niguliste on ainult üks osa Eesti kunstimuuseumist, mis tähistab oma sajandat tegevusaastat ja kulmineerub siis käesoleva aasta novembris need pidustused seal sellega, kui 100 aastat täis saab. Aga millest me võime praegu veel rääkida, mis on praegu oluline ära vaadata. Ta Eesti Kunstimuuseum 100 raames. No kõigepealt praegu veel, kui me räägime täna sellest kuupäevast, kui saade eetrisse läheb, siis on veel lahti Baltimaade sümbolism. Et seda võiks küll vaatama tulla, et see, see näitus on nüüd see 2018 suure rahvusvaheliste näituste kampaania viimaseid näitusi, mida me sulgeme, Konrad Mägi on vist viimane ja nii see selline tagantjärgi lainetus, aga ongi niimoodi, et meie, Eesti Kunstimuuseum 100 on just nimelt Eesti vabariik 100 järel. Et meil on, meil on nagu väga keeruline pärast nii suurejoonelist aastat nüüd olla noh, kas just sama suurejooneline, aga mitte mitte siis mitte siis nagu väga-väga tagasihoidlikuks jääda. Nüüd me tegelikult arutasime väga pikka aega, mida me teha saame, mitte et me kordaks nüüd siis sündmuste sündmuste ahelat, ütleme mitte jälle räägiks, et me läheme välja, et me oleme rahvusvaheliselt vaid ikkagi sellel aastal just nimelt oma sisepublikuga ja, ja me valisimegi selles kolm üsna üsna selget teemat, mis siis ongi meie enda ajalugu, meie kunstiajalugu tegelikult mis on, peaaegu hakkab, samal ajal, kui hakati muuseumist rääkima nii õitsema küünarnukke, mida ka juba Veidenberg oli väga teadlik, tuleb tema teosed ikkagi muuseumisse panna, muuseum luua ja nii edasi ja teine suur teema ongi kollektsioonid ja praegu selleteemaline näitus on ka Kadrioru kunstimuuseumis avatud. Nii et kes, kes on kiindunud meie vanasse kunstipärandisse, kindlasti soovitan vaatama minna, see, seal, seda hõng on väga-väga hästi tunda. Ja teine teema on siis kollektsioonid, mis nagu ma ütlesin, et muuseum on suuresti, mis on tema kollektsioonid ja kuna see meie kollektsioonid tõesti seinast seina, nii sellest hetkest, need kõige varasemas teoses peale kuni kuni siis ja kui viimasel ostukomisjonil, mis meil oli detsembris ostetud teosteni. Nii et siis me peame rääkima oma kollektsioonidest rohkem, sest et noh, see on kõikidel muuseumidel, mitte ainult meile, et ikkagi väga väike protsent on väljas, teoseid ei, ei saa neid ju kõiki väljas hoida, sest need on rohkem, kui meil näitusepinda on, aga siis ongi see teema just nendes kollektsioonidest ja põhiline suur näitus, ain avam siis suvel, et kuidas kaasaegne kunstnik või kaasaegne inimene suhestub kollektsioonidega ja Eha Komissarovi kureeritud näitus siis kuidas kaasaegne kunstnik, tänane kunstnik lähed kollektsiooni ja kuidas ta vaatab neid meie jaoks kunstiajalooliselt väga selgelt defineeritud teoseid, aga tema pilk või hoopis teistsugune olla kuidas, kuidas, kuidas see kõnetab tänaval inimest, sest meie töö on ju ka see, et rääkida sellest nii-öelda vanast ajast ja selles keeles ja õpetada ka tänapäeva inimest aru saama ja mõistma, et enne nende sündi oli ka ajalugu olemas. Et see on nüüd meie teine suur teema ja kolmas teema ta tuli tegelikult. Sellest on ammu räägitud muuseumis, aga nüüd oli jääda välja tuua seal nii-öelda naiskunstnikud naiste loodud kunst enne teist maailmasõda, kui oli tegu ikkagi just nimelt emantsipeerumise protsessiga, linnastumist protsessiga ja kuidas see kõik, kuidas see kõik mõjutas meie kunstiprotsessi, sellepärast et ja kunsti sellepärast, et väga mitmed olulised tolleaegsed naiskunstnikud ka emigreerusid ja Veeber näitaski, näitasime, praegu lahti on või noh, mitmed teisedki, nii et selles mõttes on seda uurida eriti eriti oluline selleni selle näituse, mis siis avame pärast meie pärast meie sünnipäevapidu. Nii et need kolm suurt teemat on ja kõik me just vaatasime, et enam-vähem kõik muuseumid peaksid olema kaetud nende teemadega. Et ju ka teil tuleb. Nigulistes tuleb ka naise teema. Niguliste järgmine näitus saabki alguse novembrikuus ja, ja see on pühendatud siis kõige kuulsamalt naisele kahtlemata Neitsi Maarjale. Nii et see saab olema siis Niguliste poolne panus, kunstimuuseumi juubel, eksija Niguliste sünnipäevaks. Nii et kindlasti üks hästi hästi põnev teema on tulemas, mida siis esitatakse läbi läbi märksõna Neitsi Maarja naine ema kuningana läbi Niguliste püsiekspositsioonist paiknevate kunstiteoste, aga sinna kindlasti tuleb erinevaid teemasid juurde, nii et kõik need erinevad tahud. Ja et korraks Nomandideni, Niguliste näitusi. Tõepoolest, daam, probleeme ruum selles mõttes, et seal on väga raske näituse teha. Ta võtta välja võtta, et kui palju neid näitas, et on olnud, siis need on tegelikult arvuliselt üksjagu palju. Loomulikult, need on kõik teemad, millega on ikkagi tegeletud väga pikalt ja põhjalikult, et kuidas nad sobituvad sinna majja, kuidas need füüsilised mahutada sinna majja ja seda alates vanast kunstist kuni moodsa kunstini välja, nii et meil on ju ka kaasaegsed kunstnikud esitanud oma ehteid näiteks või on olnud seal maalinäitus. Nii et selles mõttes need erinevad teemad. Aga just et tuua välja midagi põnevat, mida, mida inimene muidu ei näe, ei taju rääkida kahtlemata sellisest valdkonnast, nagu oli Merike Kurisoo kunagine näitus Ars Marjendi suremise kunst. Et rääkida sellest, kuidas vaadeldakse surma kuidas mõistetakse seda erinevatel aegadel ja sajanditel või siis koos Juhan Kilumetsaga loole, seda tegime siis näitust kirikukellad Eestis, mis oli jällegi üks väga pöörane. Mul oli, selliseid asju tehakse üliharva, et tuuakse füüsilise kohale tohutult suur arv tonne. Talli võiks öelda. Sest et need on ajaloolise kellad, mis seal tihti katki ja ometigi inimestele niivõrd põnev teema sai vaatamiseks välja toodud ja kahtlemata ka proovida, kuidas on ühte kella helistada. Nii et need on kõik sellised valdkonnad, millega tehakse hästi kaua tööd, millega kaasnevad kõiksuguprogrammid ja mis on veel väga oluline on muuseumile on jätta järgiga üks kirjalik jälg, ehk siis kataloog. Niguliste näitused on ikkagi ka selles mõttes selline ajatu ajatu teemade plokk, et me oleme saanud ka siis ikkagi näitusega koos välja anda. Kataloogid, mis on siiamaani ikkagi teemade kaupa ikkagi suhteliselt ainulaadsed ja ütleme võib-olla ainsad teemat käsitlevad teosed selle teema kohta Eestis. Ja teil on loengud ka alati kui on niisugused eriprojektid, sest et inimestele väga meeldib teada saada, mis täpselt iga detail võib tähendada ja mida kunstnik näiteks on mõelnud ühe või teise nüansiga. Just jah ja loengud on tõepoolest nii näituste kohta eraldi kui erinevate teemade kohta ja kindlasti ka nende moodsa kunsti või kaasaegse kunstinäituste puhul oli kahtlemata väga-väga tore ja just nimelt kohtumise kunstniku endaga noh, mida me ju reeglina muuseumis teha ei saa. Aga, aga et see formaat oli erakordselt tore ja, ja kõik ülejäänud filiaalid seda muidugi saavad suurepäraselt kasutada. Kadriorul on ka raskem teha. Sirje Helme, millega Eesti Kunstimuuseum oma 100. tegevusaastal peab rinda pistma, kui me nüüd raha küsimused kõrvale jätame, kas on veel midagi, mis on problemaatiline või, või mis vajab lahendamist? No tegelikult jah, raha ei jah, raha loomulikult jah, ükskõik kui palju on ta, seda on alati vähe. Ma ei ütlekski, et meil on nagu selliseid suuri selliseid eksistentsiaalseid probleeme, meie probleem on vast see, et muuseum organisatsioonina peab väga kiiresti jooksma, pidevalt olla kaasaegne ja see on, see ei ole see, et sa teed ühe korra valmis, jääb seisma ja vaatama. Et kui ma mõtlen sellest ajast peale, kui mina 10 aastat tagasi tegelikult selle sellele positsioonile asusin, kui palju on muuseas muutunud, sellepärast et noh, nüüd on seepärast, et see meile meeldib, vaid me oleme selleks sunnitud. Kui palju on näiteks osakondade isse osakondade vaheline struktuur muutunud, et aga see on ülemaailmas emale selline sama tendents? Ma olen palju mõelnud selle peale, kui palju on, kui palju me tähelepanu pöörama nüüd sellele, mis tegelikult on selle peategevuse, kogude haldamise, teadustöö ja näituste ümber. See kiht ainult kasvab kommunikatsiooni, turunduse IT-arendused ja see kasvab ja kasvab ja kasvab. Vahel ma mõtlen, et kui mõistlikkuse määr on need, aga, aga tagasipöördumist seal ilmselt ei ole, et me ühtepidi peame kohandama ka teistpidi, me ei tohi ära kaotada seda sedasama kolme sammast, mida ma nimetasin, et meie kogud meie ajalugu, meie teadustöö selle juures lisas konserveerimine, sest et ma olen alati ka rõhutanud, et muuseum ju paistab välja läbi näituste, aga see, mis tegelikult toimub, muuseum on ju palju-palju-palju suurem ja see, mis seal sees toimub, et kõik lihtsalt üldse näitusi teha saaks. Et sellega tegeleb palju rohkem inimesi, kui ütleme, muuseumi enda kollektiivid. Et ta tõepoolest, muuseum on sees palju suurem, kui ta välja paistab, nii et ühesõnaga meie, meie soo, sellel aastal, kui me oleme sajaaastased, on tutvustada muuseumit tervikuna sellisena, nagu see suur organisatsioon on, et mida seal tehakse, millised teadmised siin on kogutud, millised oskused siin on kogutud mis tähendab teha üldse näitusi, mis tähendab olla kuidagiviisi rahvusvaheliselt oluline muuseum, mida me selleks tegema peame ja omakorda, mis on meie põhiülesanded ja kas see, kas me aeg-ajalt nihutame seda küsimust ja kui palju me peame olema rahvusvaheliselt, kui palju arvestama sellega, mis on meie ümber siinsamas Eestis toimub sellepärast, et kogu galerii tegevus pidevalt hoogustub, on väga palju selliseid väikseid popup, galeriisid kogu see kaasaegse kunstiväli, kus kuidagiviisi ei saa ju kõrval olla ja, ja, ja mis on meie funktsioon selles kaasaegse kunsti väljas, et noh, tõenäoliselt me hakka selliseid väga lühikesi papat neitsi tegema, et kas need näitused on meile selline kasvuväli ja siis meie korjame sealt üles nii-öelda muisioloogiliselt juba olulised muuseumi tasemel näitused. Ühesõnaga, need probleemid on ju pidevalt kogu aeg, me arutleme nende üle, seal on erinevad grupid, erinevad nii-öelda ümber lauavestlused alates meie teadusnõukogust ja konstrueerimisnõukogust ja loomulikult igal muuseumil on oma oma vestlusringi, kus mina vahetevahel osa võtan, alati jõua jääks, pole mõtetki niiviisi vahel ka rahule jätta. Teha nii, et see, see möll, mis tegelikult nende kenade toredate näituste taga on, see möll on ikka päris päris tugev. Vot sellest me tahaksime rääkida selle aasta jooksul selle sõnumi anda, et muuseum kui keha on hästi suur, mitmetahuline, väga oluline. Ja ainult sellepärast ongi võimalik neitsi teha, selline on. Ega siis muud, kui olgem varmad kõiki neid näitusi vaatama minema, mis Eesti Kunstimuuseum oma 100. tegevusaastal on meile pakkunud ja, ja hästi palju jõudu edaspidiseks. Sirje Helme Eesti kunstimuuseumi direktor Tarmo saaret, Niguliste muuseumi direktor. Sööri tänane Reporteritund, saatejuht Kaja Kärner ja uus reporteritundi Bahombe kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.