Tere ja aitäh, et olete tulnud kuulama saadet, käbi ei kuku. Meditsiinidoktor Mihkel Zilmer on biokeemia professor lihtsamini öeldes söömise asjatundja ainevahetuse aspektist. Nooruspõlves ülikooliõpingute ajal lõida kaasa muusikalises protsessis rajakas. Ja kui kinoekraanidele jõudis suurteose tõde ja õigus, tekkis mõneski põhjendatud küsimus. Kas Mihkel Zilmer on muusika loomise juurde tagasi pöördunud, sest muusika filmile tõde ja õigus lõi samuti Mihkel Zilmer? Tõde on see, et tegelikult on magistrikraadiga filmi helilooja Mihkel Silmeri poeg kellel on juhtumisi isaga sama nimi või kas ikka on juhtumisi muu hulgas, sellestki tuleb vestluses isa ja poeg Mihkel Silmeriga juttu. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse, Mihkel. Tere. Tere. Ja ma pean sama lauset uuesti ütlema. Mihkel sulle ka. Tere tulemast. Tervist. Ehk siis isa ja poeg, kes kannavad sama nime ja kuidas läks asi nii, et te otsustasite oma pojale panna täpselt sama nime. Sellega oli selline lugu, et kuna enne mihklit politsei oli juba meil kaks last, kõige vanem tütar Kris Zilmer, tan Chris Pruunsild ja teine oli Kristel. Ja Mihkel sündis kolmandana ja ütleme nõndamoodi, et kuna krisse Kristel olid minu jaoks ülihead valikut, siis valikut, mida kolmandale panna, ei tekkinud hetkekski kahtlust, et sa pead mihkel olema. Mina olen kuulnud selle kohta natuke teistsugust lugu. Ema rääkis mulle, et päeval, kui mind sünnitusmajast koju toodi, siis oli minu õde Kristel valmistanud ette väikese kaardi tervitada uut saabuvat winda ja ta oli sinna lihtsalt peale kirjutanud. Tere tulemast päike Mihkel isa järgi ja tundus, et see läks kõigile peale ja nii jäi. Ma ei tea, kas lugu vastab tõele, aga vähemalt see versioon, mida mina olen kuulnud. No kui versioonides, siis veel üks versioon, mis, mis on ka suhteliselt õige versioon. Kunagi ammu, kui sai käivitatud selline protsess nagu rajakas, mina kirjutasin sinna laule ja siis mind hakkasid kõik kutsuma hellitavalt Michell, eks ole, noh, kuna tollal oli ka selline prantsuse mõju. Michel ja Mihkel ja nii edasi, need on lihtsalt erinevad variandid. Nii et, aga mulle meeldib see versioon ka, et keskmine Kristel siis tegi juba oma panusega nimepanekus? No vaevalt, et isa eluteed, poisi nimi nii väga mõjutanud on, ametlikus asjaajamises või elukorralduses. Aga kuidas poja silmade läbi kentsakad olukordi aeg-ajalt ikka on ette tulnud? Ma kahtlustan, on tulnud, aga kuna tegelikult ma üsna vahetult pärast keskkooli lõpetamist kolisin Eestist ära, siis viimase, et umbes 13 aastat selliseid nime segamis ei ole ette tulnud, kuna on lihtsalt teistes riikides olnud. Aga enne ja pärast seda on küll olnud momente, kus kas email saabub täiesti valele inimesele või telefonikõne puhul läheb sassi, kellega üldse räägitakse. Aga kas niisugust väikest ma ei taha öelda edevuse momenti, aga niisugust dünastia või nime edasikandmise? Ideoloogiat ka selles kõiges on või üldse mitte? Ei, seda, seda ei ole, aga sellega huvitav asi, et sel perioodil, kui sündis Mihkel ja tema sai oma nimeks, eks ole, Mihkel, siis oli päris palju Tartu Ülikoolis nii minu tuttavad ja häid sõpru, kes panid kõik oma pojale nimeks enda nime. Nii et ilmselt võib-olla oli ka mingi kosmoses midagi juhtunud, ei, mis asja mõjutavad või palju ajastu selline Te mainisite juba mihkli vanemaid õdesid ka kus nemad omadega praeguseks on, mis valdkonna inimesed, millega tegelevad, kris sündis meil väga noorena, sest me emaga Kerstiga abikaasaga naisega siis abiellusime hästi noorena mul on selle üle maru hea meel, sellepärast et tänu sellele on minu lapselapsed esimesed lapselapsed, kes on siis Krissi lapsed juba nii suured, et üks sai paar päeva tagasi 25 aastaseks aga kriis oli selles mõttes huvitav laps. Talle meeldis pööraselt koolis käia, sest ta jagas asja niivõrd hästi ja ma ei ole ühtegi last kohanud enda lastesse ka väga teiste hulgas ka, kes ootavad, et millal saaks kooli minna. Aga ju oli asi selles, et talle oli selline harukordselt hea mälu. Tähendab on ka praegu ja ma loen ühe asja ette, mida tema tema tegija nautis. Ta õppis üheteistkümnendas klassis ja oli nõukogude ajal selline aine nagu astronoomia ja seal olid peatükk algteadmisi astronoomiast ja sa oled umbes sellist lauset, ma kardan seal algteadmised astronoomiast, rõhk poole päikseraadiuse peal ise võrdub sulgudes arvuliselt vaadeldava punkti kohal asuva ühe kahendikku päikseraadiuse kõrguse ja ühe ruutmeetrise pindalaga radiaator päikseainesamba raskusi. See selle peatüki pealkiri on teadmisi astronoomiast ja ma olen seda korduvalt lugenud ette ja alati küsinud, et oot, millised need päris teadmised on õpetaja kestel astronoomias andes naisõpetajale ütles, et kristlased, mul on tunne, nagu me rääkisime kosmoses. Aga tema, tema ilmselt oma vanaisa mõjutustega vanaisa oli professor Jaan riiv, kes oli kardioloog ja tema siis kas lastearstiks ja ma arvan, et siin on natuke ikka mihkli mõjutusi, sest siis, kui Mihkel sündis, oli kris 16 aastane. Ja, ja Kristjan mulle alati öelnud. Vaat mina seda hoidsin, hellitasin temast sai siis tubli lastearst, nüüd keskmine laps on Kristel. Temas oli natuke rohkem sellist. Noh, me ei ole kangekaelne suguvõsaga sellist kangekaelsust ja kangekaelselt näitab seda, et ta astus Tartu Ülikooli siis avati just norra keel, 10 tükki võeti vastu, siis ta käis korduvalt Norras õppimas ja, ja lõpuks siis tema maabus sellisel vahvale kohale, ta on Bergeni Ülikoolis praegu õppejõud ja õpetaja norrakatele norra keelt ja kirjandust, vaat kui Eestist tuleb inimene, kes edevaid norrakad arvelt siis ferisi. Pretsedent, Mihkel, sa võiksid, vaata nüüd noorem otsa siis mõne lausega kirjeldada suhete läbisaamist tõdedega, võttes arvesse vanusevahe, oli ikkagi niisugune, mis päris mängukaaslasteks teid ilmselt ei lubanud saada või just nimelt vanem õde Kris alati kordab fakti, et ta oli justkui ema eest mulle vahepeal, sest ka tema osales minu kasvatamises väga aktiivselt. Kuigi tegelikult ma pean siia vahele ütlema selle, et mul oli peaaegu et ka kolmas ema, ma olin väga õnnelik selles, selles keskkonnas, kus ma üles kasvasin, sest mu isa, ema, minu vanaema oli ka seal, nii et tegelikult inimesi, kes nagu minu kasvatamisega tegelesid, neid oli terve trobikond kui erinev, kui sarnane sa õdedest oled, kui ma keskkoolis käisin, siis erinevad teadusained olid, huvitasid mind väga, jah, tõsi, siis ühel hetkel hakkas, hakkas kõik see muusika nii palju rohkem huvitama, et teadvus asi kuhugi taustale sellega väga aega ei olnud tegeleda. See on see koht saates. Mihkel, kus me läheme nüüd teie lapsepõlve ja üks niisuguseid küsimusi, mida ma siin saates alati esitan, on see, et mida te arvate oma elust päriselt, mäletavad sealt kõige algusest esimesed mälupildid. Mõned asjad on väga hästi meeles nimelt. Me elasime Valgast välja 13 kilomeetrit, selline koht nagu kôik kõla ja lepa ja nii edasi sealkandis. Ja kuna isa läks ära pere juures, noh, mina olin vist aastane ja minu vanem vend Kaarel Zilmer oli siis tan must poolteist aastat vanem. Kuna emal ei olnud ka alati võimalik, kui meid vaadata sellepärast, et tuli nagu tööd teha, et vähegi ellu jääda, aga oli huvitav olukord meie majast, umbes 50 meetrit eemal oli koolimaja. Ma olen ka, loomulikult on seal olemas, aga meid saadeti kooli, nii et väike maakool, seal oli vist 17 pillast üldse neli klassi. Koolis pandi meile pink ja siis me käisime seal taga, istusime, mingisse, võisime iga hetk ära minna. Siis olid sellised klassikalised nõukogude aegsed nääripeod, eks ole. Ja me Kaarliga koos laulsime täiesti oma initsiatiivil, aga me olime niivõrd arglikud, et kui tuli see tollal siis näärivana siis me lugesime kooli pinge alla ja laulsime kahekesi koos. Keegi ei olnud meed koolitanud selleks laulma, aga tagantjärgi mulle on korduvalt rääkinud, räägitud, et see oli kuradi ilus olla. Vot see episood mulle miskipärast väga hästi meeles. Mida tähendas teile teie lapsepõlv, kui te praegu vaatate, et mis sõnadega te seda iseloomustate? See kõlab natuke kummaliselt, aga see, et isa ema läksid lahku, isa pärast selgus kuulus nende hulka, kellel ikkagi elu jaoks seal oli, oli mitu naist järjest? Jumal temaga, eks ole. Aga seetõttu tuli minul vennal vennaga praktiliselt üsna varajasel hakata kõikide asjadega tegelema, noh, ma toon sellise episoodi siiale hetkegi nüüd. Et vaat kui tublid me tegelikult on küsimus, milles hobusega kütsime oma aiamaad, ma olin kümneaastane vend oli siis 11 pool, eks ole, tegime igasugust, noh, väike plats oli seal, eks ole, ümber maja ja tegime igasuguseid töid ja teiseks ka tegelesime paljude asjadega, et ka natuke raha teenida. Siis juhtus selline asi. Me pidime minema viiendasse klassi, kool oli juba seitse kilomeetrit, see meeldis ühtepidi väga, sest noh, buss ka käis, aga buss läks maru varahommikul. Suurema, käisime jalaga seitse kilomeetrit sinna ja tagasi, eks ole, talvel suuskadega suusad olid tollal vahel olematud, eks ole mingeid puust suusad, mis olid nööridega jala küljes. Sellega juhtus selline lugu, et tohutama tekkis siis, kui astusime Valga keskkooli. Siis Kaarel tuli korduvalt keskkooli meistriks suusatamise samas klassis. Ma hakkasin muusikaga tegelema kõvasti. Ja mina panin suusad alla ainult siis, kui kooli meistrimees turinga korduvalt meistriks. No lihtsalt võhma oli nii palju, aga keskkooli juurde tagasi tulles ma ütlen ühe huvitava fakti. Ma ei ole ma hetkegi ei kavatse seda hakata tõestama. Tõenäoliselt me tegime Valgas Eestis üldse esimese kitarride ansambli. See oli 62 63. Miks? Noh, Valga oli tollal tõeline kolgas, eks ole. Natukene segane või läheb ja me käisime mängimas Läti Valgas ja sellega ei ole väga lihtne põhjus. Lapsed ei tohtinud kitarri mängida sisuliselt avalikult, aga Läti kontrollima ei tulnud ja see oli päris huvitav ja vot sealt seal ma kirjutasin ka oma esimese laulu. Kaarel kirjutas krundile sõnad, ma leidsin need sõnad üles, kirjutasin ühe laulu, selline omapärane lapsepõlv ja edasi läks Valga keskkonna, kas kokku puuda isaga jäigi siis olemata, teil hiljem? Ei, ei olnud asja jah, ma olen täpne, tähendab paar korda ta, ta ilmus välja ja ja põhimõtteliselt ma mäletan, mingist suusad tõi ka, aga sellist permanentset kontakti ei tekkinud ja ma veel kord kordan, et see kõlab natuke kummalisena, aga see võimaldas ise elust väga korralikult läbi tulla. See on suurel määral ka tinginud selle, et Ta oli võimalik jõuda sinnani, kuhu ma praegu kõik jõudnud olen. Ma ei arva, et kellel on isa ja ema, et need ei jõua nii hästi, aga see oli päris hea. Sellepärast et ega sa kitarristide ansambel meil Valgas ja on ka ilmaasjata ja miks me Lätis käisime tolle ühe ühe mängimise eest nüüdses mõistes süldipeol sai ikka nii palju raha, et pool kuud sai süüa ja kas või seesama külmise koht see tähendab tegelikult seda, et kõik tuli teil vennaga ise leiutada ja ise pidaja ise avastada, kas nii? No põhimõtteliselt küll ja minu avastusreis jõudis selleni, et kõik talutoojad nagu talud, noh, talu mõistes on see väike said selgeks ainult lehmalüpsmist. Sandra pidas, sest kui esimest korda proovisin, siis sai lehm kuidagi pahaseks minu peale. Lõi jalaga pingi ümber, vaatasin, okei, jäägi mul miski asi õppimata. Nii et seda küll jah, kuidas ema hakkama sai. Ema sai äsja, kui ma sellepärast, et tema oli väga optimistlik ja ema tuli hiljem, ma sain ta tartus, ema elas 90 nelja-aastaseks ja kui ma tulin tema optimismi ja tuli õudsalt tegutseda kogu aeg. Aga temaga mulle meeldis episood, et kui ta oli 89 aastane ma tulin siis üliõpilasloengult vahepealt koju, eks ole, me elasime siin lähedal puussepa tänavas ja õppetöö toimub ju siinsamas maarjamõisas, siis tulen sügisel koju, emal on ütleb, et Mihkel, et ma vaatasin, et õunad on juba valmis, et üleval redeliga otsasse korjab õunu, eks ole, siis tema ei saanud istuda ja mis mulle veel meeldis, et tollal olid juba sellised väiksed muruniidukid olemas, mitte mitte mitte need masinad, vaid suuremad käärid ja nii edasi. Ja siis ema ütles, et aga teeme niimoodi, et ma nende väikeste rätsepakääridega niidan selle muru köik ära Est alustas ühest otsast ja lõpetas teist otsa, see oli tore mõnus koormus. Et need olid tublid, sellised heas mõttes talunaised, tegid kõike, kui te võtate oma kodusele korrale seal lapsepõlves ja, ja kooliajal, siis, siis mis sõnadega seda iseloomustada? Ma kahtlustan, kujutan ette juba siin kuuldut arvesse võttes Kaarliga pigem olite heade poiste või sõnakuulelik tegelaste nimekirjas. Üldiselt nii võib defineerida, kuigi ma arvan, et selle üks põhjus oli see, et, et ema seadnud meile mingisugust karme reegleid, et ma tahan tuua varjust välja ka vanaema vanaema oli ühena olnud koikla mõisa koka abiline ja tal oli niuke perfektne selline saksaleid kasvatanud. Vanemal on ikkagi päris hea, karm käsi. Need parema karistas küll mehed ikkagi päikeselt poisikest tulekusse ja ema oli pigem selline leebe, aga selle vanaemaga sõjalugejat. Ta õpetas mulle saksa keelt ja tolle saksa, kellega ma kunagi tegin ülikoolis saksa keele eksamil jäi külge. Kas teil niisuguse sõnaga nagu sekeldused seal poisikesepõlves mingi suhe on? Tuli teil vennaga ette või siis täitsa iseseisvalt, et mingisugusesse, jamasse väiksemasse või suuremasse sattusite? Otseselt ei tullut. Et küll oli üks selline sekeldused, keegi avastas, et mitmes nääripakis oli ära söödud, selles koolis pakkis kommid ja sinna asemele paberi sisse oli tehtud täpselt samad suured puust klotsid. Kelle peal ikka siis kahtlus langeb, eks ole. Kuna koolis oli vähe õpilasi ja siis kindlasti me olime koolis, ma ei karda seda enam, me oleme vaesemad, eks ole. Me me muuseas käisime täiesti viisakalt riidesse, temal oli ja vanemale surev kunst igasugustest vanadest riidest väga mõnusad riided ja siis mõeldi, et kelle peale siis seda süüd osutada, noh ilmselt ma ei mäleta, kas siis minu venna või minu peale, eks ole. Aga siis selgus, et kooliõpetaja poeg oli selle tee aga selliseid otse sekeldusi olnud küll, oli Valgas, kuid pesin, oli selline vahva asi, et kuna meil oli kitarristide ansambel, siis ma kordan, et hetkel ei ole ühegi rahvusega rassiga probleeme olnud, aga noh, tollal oli Valgast tõesti äärmiselt palju vene rahvusest inimesi ja mis seal salata, seal oli ikkagi tõsiseid konflikte, eks ole, hiljem ka Tartus raudteeklubi ümber autoklubi. Jumala venelaste klubi, eks ole, ja aga mis oli vahva, et mul oli kitarr, eks ole. Ma mängisin kitarri, siis ma olin nii-öelda puutumatu isik, eks ole, kuna teate, et kui anda sellele kitarrimehele tapas pidu ära see kitarr trügib vägisi meie juttu, siis ma pean siis ära küsimata, kuidas sa üldse teile kätte sattus, kas sa oli kusagil koolis või mismoodi ta kitarrilt saitaja seda mängima hakkasite. Vot see on nüüd selline huvitav koht, kus ma tõesti ei oska öeldagi, kus mul esimene kitarri üldse, kust ma selle sain? Valga keskkooli astudes, see mul juba oli esimese väikse ilmselt sai kuidagi ostetud nende mängude puhul mängude raha eest, aga sa kirg tärkas, millest või mis tõuk andis. Kirg tärkas sellest, et tõenäoselt vanaema ja, ja laulis meile päris palju laule, kui me olime ikkagi pisikesed poisikesed ja käisime sellel pisikeste luttidena seal koolis, siis hakkas midagi külge. Kas te mäletate Mihkel oma kodust ja emaga seoses jutuajamisi, mida tulevikus teha? Ehk kui palju teie kujunemisloos ja selles missuguseks kujunes tööalane karjäär hiljem? Või ka ülikooliõpingud ja need valikud? Kui palju seal mängis rolli ema ja kodu? Kodumängis muidugi, hoopis teistmoodi, väga huvitavad rolli. See maja, kus me elasime, selle nimi oli asuv talu AS-i sellega me alati teisi naabrilapsi nii-öelda natuke tagasi, et, et see on tagurpidi USA, eks ole. Ja juhtus selline asi, et enne, kui mina ülikooli astusin, oli selles majas järgmised eriala, üliõpilased, kehakultuuri, üliõpilane, mul vend Kaarel, eks ole, siis oli ajaloo üliõpilane, siis oli arstiüliõpilane, siis olid filoloogia Belane ma juba teadsin väga palju Tartu ülikoolist ja siis mul jäigi võimalus, et minna ka Tartu Ülikooli õppima. Nii et ma olin kuulnud juba paljudest õppejõududest ja, ja nii edasi, nii et see oli tihe kontsentratsioon selles samas majas. Ja tema mõju oli selles mõttes, mida ma juba toonitas, et et mulle pööraselt meeldis see, et ema ka ei öelnud väga. Ikka mine õpi seda või õpi seda jutuajamise natuke oli, eks ole, et mis, mis sa nüüd plaanid ja nii edasi ja sama joon säilus ka minu puhul laste ka, et ei ole kunagi tahtnud ja ei, ei ole ka teinud, et vot mine kindlasti õppima seda küll. Kui ma nüüd Mihkel juunioride juurde tagasi tulen, siis tema kirjutas tas ju gümnaasiumis solitist üheteistkümnendas klassis ühe minu loo sellise ütleme natuke sümfoonilise variandi. Ja mulle selle loo lõpp pööraselt meeldis ja siis ma nagu natuke küll avaldasin mitte survet, aga ütlesin, et pagan võtaks, seda rida pidi võiks minna. Ja mul on hea meel, et mihkel seda tegi. Me oleme siin põgusalt rääkinud Mihkel, sinu isa emast ehk vanaemast, keda sa ise ka eelpool mainisid kui just oma kasvatajatest või siis mingis mõttes isegi ema rollis olnud inimest, et ta võib-olla natuke täpsustada seda ja ja räägid oma vanaemast, et kuidas tema, sinu sirgumisse puutuse, mis mälestused seal temast on. Kuna minu õed olid jupp maad vanemad, siis nemad juba sellel hetkel, kui nagu minu nii-öelda see lapsepõlve osa on, mida ma mäletan, olid kodust kas välja kolimas või seda noh, üks oli juba vist läinud ja teine oli õige pea minemas ja nii, et neid nagu väga palju tollel hetkel enam ei olnud ja vanemad on mõlemad alati väga, väga töö, hakkad olnud nii, et nemad olid alati varahommikust kuni hilisõhtuni tööl. Nii et tegelikult, kes oli päevasel ajal kodus ja hoolitses selle eest, et ma mingisuguste täielike lollustega hakkama ei saaks, oli minu vanaema kellega kokkuvõttes ma veetsin tõesti väga palju aega koos ja kellega me mängisime väga huvitavaid mänge, kaarte mängisime kõvasti näiteks ja ja vanaema oli nagu mu isa juba ütles, siis väga kange naine, kõik sai alati ära tehtud ja just eriti füüsilise töö poole pealt, et mäletan lapsepõlves kõigi meie aialapp ei ole teab kui suur, aga ta suutis seal absoluutselt kõike kasvatada. Kuskil nurgas olid kartulid kuskil toas, herned, tomatid, siin on marjapõõsad, seal on viljapuud. Nii palju, kui mahtus selle maalapi peale, nii palju seal oli kogu selle asja eest ta kogu aeg hoolitsus. Tagantjärgi pean tunnistama, et niimoodi alateadlikult õppisin sellest üht-teist, midagi, et endale tekkis läbi selle teatud austus nii-öelda talupidamise ja toidu kasvatamise vastu ja nüüd on endale aianurgas väike kasvuhoone, kus kus tomat kasvab ja peenar, kus on küüslauk. Paneme asjad kronoloogiliselt paika. Kuidas, mis asjaoludel Mihkel ta oma abikaasaga kohtusite? Me lihtsalt õppisime ühel kursusel ja, ja siis nii me kohtusimegi ja ja mul on selle üle õudselt hea meel, tähendab, sellepärast et raadiosse igalt pool kõlab, et oi, et kõik tänu sellele, mis, mis meil on, oleme me oma naisele, eks ole, aga ma tahan, ma tahan ühe ilusa näite, mis elegantselt näitab. Kriis oli kõige vanem laps sündis meil hästi, noorena kris saab sel aastal juba viiekümneaastaseks siis Miina härma koolis. Mina käisin lastevanemate koosolekul kogu selle kooli jooksul kolm korda. Mul on abikaasa Kersti, käis loomulikult kõikidel. Kristel, kes oli järgmine laps, tema puhul ma käisin kaks korda kogu selle pika keskkooliaja jooksul. Ja Mihkli puhul ma käisin ükskord, aga selle episoodi ma räägin ära. Mihkel Animal sõpradega, vaat Miina härma kooli seal üle tänava on selline pood, kus tollal müüdiga õlut, eks ole, ja siis oli pärast kooli seal poistega läinud ja olid lahtises võrgus mõni paar pudelit. Noh, alkoholiga ei ole üldse kunagi probleeme olnud, meie peres kellelegil ja, ja ma loodan, et ei tulegi ja seda ei ole ka survestatud, nii ja naa. Aga mis, miks ma selle episoodi rääginud kutsus mind välja direktor siis ma pidin minema kooli, et mihklil on mingisugused pahandused vähentsist rektori juurde. Ma ütleks, et direktor ei näinud kõige värskem välja. Ja räägib mulle pika loo. Vot selline asi, siin poistel mingisugune pahandus, mina saab suhteliselt aru, milles siis ütleb lõpuks, et Ma tabasin nad võrgus oli talle pudelit ja vaat, kui juba võrgus on õllepudelid, siis on ikka esimene suur samm, et tulevikus võib asi viia omadused. Ma ei ole seda meelt, et õllepudelitega võrguga peaks kooli õpilast ringi käima. Aga see oli ainuke episood. Mihkli puhul käisin, ma ütlesin siis, et ei noh, ei tasu muretseda, et eks me kodus räägime selle asja üle, nii et noh, ma lihtsalt juhin tähelepanu, et et selles, et toredad lapsed tulnud sirgunud ja nad on saanud nagu igas perekonnas asjalikud lapsed. Vaat selles on minu abikaasa Kersti roll ikkagi meeletu. Mihkel räägiti siis üles asi või kodus? Kihlapudelit, või räägite ikka üle ja mis toonis niuksed rääkimised teie peres nii vähe või palju, kui need on olnud, on toimunud tavaliselt, kas loengut peab isa või ema? Pigem isa ema võib-olla teeb seda seda nii-öelda kasvatustööd passiivsemalt, aga kuidagi niimoodi alatooniga, et sa alguses võib-olla otse ei märkagi, mida ta sulle ütleb, aga siis taipad, et tegelikult see on sulle sügavamalt kohale jõudnud. Ja isa läheneb asjadele kindlasti otseselt konkreetsemalt ja tugevama sõnaga. Vot selle koha peal ma räägin asja, mis muidugi tänapäevases kontekstis kõlab kohutavalt, eks ole, on ju see lause, et ära löö last, eks ole. Vaat see oli sügaval nõukogude ajal, kui esimene laps oli, loomulikult me olime abikaasaga, mina olin 20 aastane, eks ole. Olime täiesti oskamatult ja vanem. Ta sai tõesti paar-kolm korda karistatud, isegi natuke rohkem. Minu karistamise põhimõte on väga lihtne. Tunnistan avalikult, eks ole, Raadios oli see, et kõige parem on lahtise käega laks tagumikule, sellepärast et see lihtsalt masseerib tagumikus lihaseid, eks ole, küll, oli üks väga selge printsiip, ma kindlasti ütlen, et, et seda ei olnud, seda oli väga harva vaja üldse, ilmselt mõnikord sai nagu ise üle mõeldud, aga minu põhimõte on kogu aeg, see, see laks kestab ainult ühe sekundi. Aga seletus, miks laksuma pidin andma, on, oli kaks tundi, eks ole. Et seal oli põhimõte ja kui ma mööda gradatsiooni Kristelil järgmisel lapsel, no vist ükskord Mihkli puhul ma isegi ei mäleta, ei olnud absoluutselt vaja, sellepärast et küll ma olen alati öelnud, et nimetame karistamiseks või mitte see, kas on üks lühike akt. Aga kõige olulisem kõige asja juures on ülipõhjalikult 1000 ära, miks see toimub? Aga noh, võib-olla selline väike Kalambuur vahele, et kui siin on, et ära löö last, siis minu jaoks on alati see küsimus, et kui lapsed sünnivad siia maailma, siis noh, sündimishetk järgselt. Ämmaemand on vaja anda lapsele laks ata hingama hakkab, nii et ämmaemandat on väga väga huvitavad inimesed, nemad Kolgivad lapsest last, eks ole. Aga see on nii-öelda rajaklik, must huumor ma ei tea ju täpselt tagamaid ja teie laste kasvatamise käekiri ütlemisest, aga, aga kui te ise peaksite hindama, siis, kui pikk või lühike süütenöör teil selles küsimuses on, kusagil on niisugune piir, kus põhimõtteliselt saab kannatlik meel otsa. Süütenöör ei ole nüüd meeletu pikk, eks ole, noh ma arvan, et kui inimesel on meeletu süütenöör, siis siis ei tee ta midagi siin maailmas, süütenöör peab ikkagi olema, aga ta ei ole ka lühike. Minu jaoks on põhimõtteliselt alati oluline on see, et esimene kord kui on mingi probleem, eks ole, siis esimene kord tuleb kõigepealt ära seletada ilma igasse noh, nimetame karistanud ja, ja kui teist korda seda seletada sedasama asja veel ja siis toimuks ikkagi seesamasugune tegu uuesti vot siis tekib selline hetk, et siis võib-olla peaks süütenööri lühemaks laskma. Aga absoluutselt ma olen seda meeldivat, et kõige olulisem on paar korda seletada see asi ära ja ma arvan, et kui ma mainisin, et see seletus ei saa olla, et ära tee niimoodi, vaid seletus saab olla nii-öelda nii mõistusepõhiselt lahti seletanud, et selle, selle tegija mõistuse või Dio kõvakettale salvestatud informatsioon, et vot nii nii enam ei saa. Ja kui kõvakettale meil on bioloogsime kõvaketas, on see seletus sisse söödetud, noh ütleme pool tundi või tund, miks rasvase siis see on kõva vahe, et see jääb sinna kogu aeg, see ei ole viirus, see on info. Kui te oma emale mõtlete, siis mille üle, kui minust kasvatamisest räägime? Teil kõige suurem heameel on, kuidas tema omal ajal selles rollis siis emana teie teie venna suhtes käitus või oli? Mulle meeldis tema leidlikkus, sellepärast et näiteks samas, kui me juba Valga keskkoolis õppisin, siis tollal oli rahaliselt võimalused, ei olnud üldse sellised enamikele muuseas, osta esinemiseks valge särk. Tema jaoks ei olnud see mingi mure, ta võttis tavalise triiksärgi, õmbles selle raha ja esiosa kätised valgeks. Kuue ajal paistis mul väga ilus valge särk, muidugi sellega oli hea episood. Teised võtsid oma kuue maha huumori palav küsis, et Mihkel, et sa ei võta, ma mõtlesin, et mul ei ole palavad mul seal vaata sinna, märg, täpselt nii. Nii et noh, neid episoodi oli kümneid, kus ema lahendas geniaalselt selle. Kui te saite esimest korda isaks, nagu te ütlesite, te olite ikka võrdlemisi noor, mida see momente elus tegelikult tähendas, et missugune see väljakutse oli. Kui keegi ütleb, et lapse sünd on emotsionaalselt hästi kõva asi siis kui kui kunagi, kui lastelapsi veel ei olnud, siis võis mõelda, et noh, see on selline Artoorne väljend edasi oli küll kõva asi, sellepärast et kui kriis sündis, oli tollal oli veel haigla Toomemäel, Tartus ja siis emotsioon oli nii kõva, et ma läksin koju ja tegin krissile laulu, mida ma pean meloodia Alt Ühe üheks ilusamaks lauluks, mis ma olen teinud, mis oli aga vahva, et ma olen öelnud, et kuna me õppisime Kerstiga ühel kursusel, siis see tekitas sellise vahva olukorrad tõepoolest, tuli jagada pere asja ja, ja, ja ülikooli asjaga. Kuna Kersti oli äärmiselt korralikke, käis kõikidel loengutel igal pool kohal, siis kõik materjalid absoluutselt olemas ja see ei tähenda, et ma puudusin palju, aga ma sain väga, tal on väga hea käekiri kõike lugeda, lõpetada, nii et ta korvas ka seda, kui ma mõnikord nii-öelda pidin natuke, ütleme, heas mõttes üle nurga laskma, nii et aga minu soovitus on inimestel, kui on tahtmine, igaüks tehku lapsed saada, kas siis hästi noorena või siis nõks üle 30. Sest hästi, noorena ikka oli see efekt, et kui 10 aastat tagasi ma käisin lastelastega ringi, üks on 25, eks ole, siis ta oli 15, siis kui nemad ütlesid mulle vanaisa, siis enamik vaatas tänaval energia tootmist, mis siis? Isa, eks ole. Täiesti müstiline on see, et isaks saamise emotsioon erineb täiesti vanaisaks saamise emotsioonist. Mihkel, missugused on sinu esimesed mälestused sellest elust siin planeedil, mida sa arvad, et sa päriselt mäletad? Mul oli räägitud, et kuhugi peame sõitma, sõit saab olema pikk, väga vara peab üles ärkama. Väljas oli veel pime, mis sest, et suveaeg, kujuta ette, et kell või seal kolm olla. Ronisime autosse vana Žiguli valget värvi. Ema tegi mulle sinna taha istme peale siuksest vatitekist siukse vaikse ookeani, kus ma sain veel pooleldi silma kinni lasta, samal ajal, kui läks lahti suursõit sõitsime Haapsallu plaanile minna praamiga Hiiumaale ja mälestused, mis mul on, on see, et sõit ise öine niimoodi läbi une, kuhugi minek, pikk on minek. Ja siis jõuame kohale, on hommikutunnid, saabub praam, sõidab kai äärde, aga tuleb natuke liiga kiiresti sinna kai äärde, käib kolakas ära. Segadus, praam lahkub, antakse teade, jah, läks katki, järgmine praam tuleb nelja tunni pärast, viie tunni pärast või midagi sellist. Ja vot see on meelde jäänud. Seal oli see asi, et tartus tuli nii vara ära sõita, et jõuda sellele varajasele praamile. Sest praami tohutama vähe, eks ole, ja siis kui sõidad kohale ja siis juhtub selline episood, siis aga mul on. Ma ei teadnud, mis kõik meeles on, kui ta seda rääkis, tuli meelde? No sa mainisid juba eelpoolelt, reaalainetega oli sul koolis vist pigem hästi või väga hästi, kuidas kool üleüldiselt õppimises pidid ise olema mihkel või? Ema aitas mind, ema jah. Just nimelt tema oli see, kelle poole ma pöördusin, kui mul oli, kas matemaatikas mõni küsimus, mis oli liiga keeruline, keemias oli ema väga-väga-väga tugev, kui enda tarkus otsa sai, siis emal olid kohe õiged vastused olemas ja tavaliselt, et ka väga hea seletus selle kohta, kuidas selle, kuidas seal õige vastuseni jõuda, kas niisugune emotsioon on sulle tuttav või, või luges sulle, läks sulle korda, kes on sinu vanemad, andis sulle mingisuguse eelhäälestuse, kuidas sa ise pead hakkama saama ja toime tulema koolis justkui siis ainult alateaduslikult, et sellist niimoodi konkreetselt välja öeldud mingisugust suuna või, või endale niisugust mõtlemist, et nüüd peaks midagi järgima, seda kindlasti ei olnud, et kas kodus valitses ka akadeemiline atmosfäär? Tuleb tunnistada, et kui ema ja isa mõlemad tegelevad sama erialaga, siis tihti juhtub seda, et kui nad tulevad töölt koju ja siis nad jätkavad oma vestlusi töö erialal, mis tähendab seda, et istudes õhtusöögilaua taga võib päike, poeg kuulda, tihtipeale jutt too sellest, mis täpselt on oksüdatiivse stressi. Nii et tõsi sealt ja muidugi selle kõrvalefekt on see, et midagi jääb nagu külge ka, ma ei tea, kas kõike õigesti, võib-olla mõnedest asjadest täiesti vale arusaam, aga, aga, aga vähemalt olen kuulnud nendest asjadest omajagu. Ma ei oska neid keerulisi sõnu kasutada, et sinu isa toimetamisi teaduse maailmas kirjeldada, aga ütleme laia avalikkuse jaoks on ta ikkagi üldiselt söömise spetsialist ja, ja mis puutub ainevahetus, kas koduses menüüs ka kuidagi aegade jooksul kajastus, vähemalt arutelude tase Melgi või kõik on iseenesestmõistetavad, et ühesõnaga sõnades vestlustes töö justkui koju jõudis, ta jõudis lauale ka ja menüüs, et mäletan niisugust asja kindlasti alguses päris päris päris nii-öelda loores lapsepõlves siukest siukest luksust lihtsalt ei olnud, sest nõukogude aeg seadis omad omad piirangud. Siis on lihtsalt hea, kui toitu laual oli, aga hiljem juba ka Eesti taasiseseisvumise ajal, siis kui midagi isa ühesõnaga ikka ikka jagab oma soovitusi ja jagab oma oma teadmisi ja kindlasti kajastus vahepeal ka selle peale, mis, mis toidu lauale jõudis ja ja ja saime teada ka asja sisu ja tagama, et miks mingi asi on hea või, või kui palju seda võiks süüa või või mida võiks. Ma ütleks selle kohta lihtsalt seda, et mul on väga tore, et küsitleja kasutas sõna söömine. Hakkasin naerma, mitte ei ärrita, kui mind nimetatakse toitumisspetsialistiks, ma ei ole toitumisspetsialist. Ma olen söömise spetsialiste, inimese ainevahetusspetsialistid, ehk inimesed ju ei oma lapsele tule toituma, eks tule tule sööma. Aga milles oli küll tõesti, et mis mulle meeldis teha, kui nad olid juba suuremad, vat eriala tõttu on võimalik. Näita, mis on vahe, eks ole, kui, kui keegi ütleb oma lapsele, söö, õunaõun on kasulik, eks ole, põhise muna, muna on kasulik. Aga mul oli võimalik eriala tõttu minna täiesti lõpuni seletada Äradokeiga, sa sööd selle muna, aga see on sulle kasulik, aga miks ta kõik kasulik ja mis sealt kõik edasi saab ja vot see ongi minu eriala. Nii et see helistas, eristab nagu automaatselt ära, et on võimalus seletada nii-öelda lõpuni kõik lahti, lastele sai ka niimoodi seletatud ja see, see on alati väga pööraselt huvitav, eks ole. No ma toon ühe näite, eks ole, kui kui tänapäeval nutitelefonid kõik vahivad teleekraane, arvutiekraane, siis silmadel on meeletu koormus. Kui teil on lapsed, siis öelge, et okei, tee seda, aga see üks muna söö nädala jooksul kolm, neli muna, sellepärast munakollases on ka need pigmendid, taimsed, pigmendid ka, mis lähevad sulle silma ja garanteerivad, et sul nägemine oleks tipp-topp. Et vaat, kui niimoodi ära seletada, siis ma arvan, et nii mõnigi tubli laps ütleks, et okei, ema, isa, tee mulle muna, kas teie kodus süüa teinud? Tegelikult Ta tegi ikkagi kersti, mõnikord mina ka, aga minu see söögitegemise oskused olid väga väiksed. Tõsi, nüüd viimase paari-kolme aasta jooksul on need oluliselt paremaks läinud. Aga ühe repliigi ma ütleks veel, et et mulle meeldib, kui, kui nagu taust lahti seletada. Mihkel kasutasin väga toredat tekstiosa, kus ta seletas, et nüüd on tal ka selline maja taga selline väike plats, kus saab kõike kasvatada. Vot selle taust on tegelikult see, et Mihkel õppisi Hollandis ja, ja Hollandis ei ole võimalik, elades seal mingis päris sul ei ole seda platsi, eks ole. Seal on ka rõdu peale midagi panna ja nüüd, kui ta tuli abikaasaga Eestisse Neil sündis ka väikelapsi ja minister ei olegi kunagi nagu ära läinud, aga tulin päriselt Eestisse tagasi, siis nüüd on see plats, mis on maja taga Hollandiga võrreldes ikka päris suur, ajab suhteliselt see seega ütleb väga hästi, miks ta tahab seal maitsetaimi kasvatada nii. Mihkel, kas sa mäletad, millal sa esimest korda kuulsid isa kunagisest lavakarjäärist siis Rajacase koosseisus päris täpselt ei tea, kui vana ma võisin olla, kui ma kuulsin, aga ei saa ikka vahetevahel, võttis kitarri välja, laulis laule, seda ma mäletan hästi ja eks eks sealt ma järjest kuulsin neid neid laule, mis olid nii varem kirjutatud kui, kui ka, kui ka natuke uuemaid, saame seda kuidagi sinu edasise elude otseseks mõjutajaks pidada. Seda, et isa pilli kodus mängisid, pille üldse olemas, oli kindlasti mingisugune mõju sealt mingisugune mõju sealt tuli ja lisaks sellele, et ta ise mängis ja laulis. Lisaks sellele oli tal ka täitsa selline arvestatav muusika kogu erinevate asjadega, mis talle endale väga meeldis, mulle meeldisid ja need asjad, mida ma sealt niimoodi isa kaudu kuulsin, kindlasti mõjutasid ka päris palju. Kus oli sinu jaoks murdehetk oma karjäärivalikul või, või selle otsuse tegemisele, et kuhu suunas konkreetselt edasi liikuda. Ma arvan, et seal ei olnudki väga sellist konkreetset murdehetke, vaid lihtsalt järjest samm-sammult liikus selle selle poole. Esimene väike selline lüke tuli vanemate poolt, et mu õed olid ka klaverit õppinud ja kodus oli klaver, siis keegi pakkus välja, et las poiss ka äkki õpib natuke klaverit. Kooli juures oli nagu selline muusikaklass, kus nimelt ei pärast pärast koolitunde siis sai muusikatunde võtta ja seal õpetati klaverit ja akordionit ja seal seitsote nagu väiksel poisil ikka siis mõte võib olla, samal ajal kui heliredeleid mängid, käib mõte hoopis, et aga tahaks minna õue sõpradega jalgpalli mängima. Ja et võib-olla see, see nii-öelda õppeperiood ei olnud kõige rohkem muusikale keskendunud, aga mingi väike Siuke seeme läks sealt kindlasti idanema. Ja hiljem sammhaaval tegelesin aktiivselt koorilauluga, käisin, õppisin natukene eraldi laulmist. Tiis tuli nii-öelda keskkooli aja ideed, nagu paljudel ikka tekivad, et äkki võiks sõpradega mingi bändi teha. Tegime mingisuguse bändi mängisingi tarri, laulsin natukene, kirjutasin mõned lood. Õppisin esimesi asju Ortestratsiooni kohta, katsusin teada saada, kuidas pillid täpselt erinevad. Pillid töötavad taas kord käisin, võimalusel võtsin mõned eratunnid ja sealt mõne mõne dirigendi juurest või mujalt. Ma mõtlesin, et ma siis vaatan väljapoole, et mis, mida huvitavat võib leiduda. Euroopa piires ja käisin Šotimaal Glasgow's. Tegin sinna sisseastumiskatsed klassikalise laulu erialal. Siis nii-öelda tagasiteed enam ei olnud. Et sellest hetkest oli kindel, et nüüd siis nüüd siis kindlasti ainult muusikaga tegutseda. Aga laulmisega ma väga kaua vastu ei pidanud, sest tegelikult, kui ma sinna laulmisele valisin nagu endal põhierialaks, siis ma hakkasin kohe kõrvalt ka kompositsiooniga tegelema. Rohkem. Kuna ma olin laulmisega palju tegelenud, siis laulmisest oli, oli mulle tekkinud selline sügav austus kunstiliitvormide vastu, nagu näiteks pärand, kus kohtuvad erinevad kunstivormid, nii muusika kui kui näitekunst, kui lavakujundus, kui ka kõik erinevad asjad. Samal ajal, kui ma oma bakalaureusekraadil tegin, siis ma teadsin ka natukene või käisin abis, õigemini ülikooli stuudios, kust jäi palju sellist tehnoloogilist teadmist külge. Ja need kaks asja kuidagi läksid, üks pluss üks ja ma mõtlesin, et peaks küll hakkama ikka vist filmidele muusikat kirjutama, sest tundus kuidagi nii loogiline, et ja seal sattusin ma lõpuks Hollandisse kokku üheksa aastat õppisin, töötasin ja nii-öelda leidsin lõpuks oma selle selle ühe ja konkreetse eriala, millega ma tunnen, et vot just see on see, millega ma tahaks nagu kogu ülejäänud elu tegeleda. Mihkel, kas seesama õigus sinu muusikat siin Eestis on mingis plaanis su enda jaoks kõrghetk senistest töödest, ma arvan, kohaliku rahva hulgas on küllalt palju neid, kelle jaoks on paljude jaoks ilmusid üldse esimest korda eriti just selle tööga absoluutselt ja seepärast, et ma arvan, et enamustele eesti inimestele pole minu eelnev looming absoluutselt, mis on ka väga loogiline, seepärast et enamus sellest suurem osa oli Hollandi turu jaoks tõde ja õigus. Ühest küljest on see, see, see ajastus klappis täpselt selle hetke, kui ma kolisin Eestisse tagasi ja et ma kohe hakkasin tööle eestlaste jaoks nii olulise asjaga nagu seda on tõde ja õigus. Ja muidugi ei saa ka jätta mainimata seda, et selle filmi mastaap on aukartust äratav, sest kuigi ma olen varem teinud mitmeid täispikk mängufilme ja dokumentaalfilme siis tõde ja õiguse kahe tunni 45 minutiga ei konkureeri neist mitte ükski. Tõmbame vaikselt otsad kokku, üks teema, mida ma tahan kindlasti põgusalt puudutada, on Mihkel, su enda perekond, viimid natukene kurssi. Samamoodi nagu minu vanemad kohtusid koos õppides, siis mina kohtasin enda abikaasaga samamoodi, kuigi me ei õppinud samal erialal, aga me mõlemad õppisime, astume samal ajal amsterdami konservatooriumi. Mina õppisin filmimuusika kompositsiooni magistris, siis tema vist tollel hetkel vanamuusika klavessiini erialal bakalaureuseastmes ja ta on pärit tegelikult Uus-Meremaalt, jah, kohtusime seal konservatooriumis. Ja nüüd peaaegu 10 aastat hiljem oleme me siin, elame me Tartus Eestis ja meil on väike kahe kuune. Tere. Mõtlesin, et huvitav nõuande, noh vaata ja kui Sten, sinu saade annab ka inimestele nõu, eks ole, et, et meil on nüüd juhtunud nõnda, et tõesti keskmise lapse mees, kanadalane ja mihkli abikaasad Uus-Meremaalt, muuseas uus meremaalastel on suhteliselt huvitavad sarnased sisemised jooned eestlastega, tühja sellest. Aga miks ma selle soovid, sa annad? Vaat see kanada meesterahvast on Eestis käinud ja nii edasi ja nüüd ta räägib eesti keelt, et noh, saab aru ja räägib ka ja nii edasi ja aga nõuanne on selles, et kui teil on välismaalasest naine või pärismaalast mees, eks ole, ta läheb ükstapuha, läheb kuhugile poodi või kuhugi ametiasutusse, siis mida tegi see Kanada mees, see esimese lausena, kuidas leti taha, ütles oma metsiku aktsendiga ja vigaselt, et ma ei oska veel eesti keelt, aga ma iga päev õpin seda ja milles oli reaktsioon kõik seal puldi taga, kõik olid sillas, sulased, sadam tuleb inimene, kes ütleb selgelt, et aga ma õpin seda rohkem. Algul ei olnud. Nii et sellel mehel oli harukordselt hea lähenemine ja ma soovitan seda kasutada, see, see, see töötab harukordselt hästi, sest mis tahes maanurgas maailmas, kui tuleb keegi ütleb esimese lause, enne kui ta oma soovi avaldab. Sellist lauset. Ongi kontakt kohe olemas. No Mihkel, mis on rahvusvahelise kooselu plussid ja miinused? Plussidena tuleb kohe see, et ämma ja äiaga eriti sageli kohtuda ei saa, eriti kui nad Uus-Meremaa ma ütleks, et see on võib-olla isegi miinus, sellepärast et mu äi on. On elukutseline kalamees, jahimees ja teleajakirjanik, kes teeb kalandusest ja jahinduses saateid temaga koos aega veeta, tegelikult õudselt põnev. Aga miinus on kindlasti see Uus-Meremaa on praktiliselt üks kaugemaid kohti, kuhu siin planeedil peale üldse annab minna, kui kaevata Ta Uus-Meremaalt Ootlandist otse läbi planeedi auk, siis jõuaks välja Hispaanias. Teie kodune keel on inglise keel, inglise keel enamasti küll jah, et kuigi nüüd tütre sünniga seoses on maja muutnud päris kakskeelseks, et mu abikaasa õpib eesti keelt hoolsasti ja mina suhtlen tütrega eesti keeles, kuigi tunnistajat kassiga suhtlen siiamaani inglise keeles täiesti eesti keelest, ei saa aru, vaatab mulle tuimalt otsa kuidas olmelised küsimused lahendatakse, see on ju ikkagi tähtis otsus, kus kohas elatakse, kuidas seda ära rääkisid? Ma ei pidanudki teda nii väga ära rääkima, sest meile mõlemale tundus, et see on päris õige otsus liikuda sellisel suunal ja Ühest küljest me olime pärast peaaegu kümmet aastat Amsterdami jõudnud selle tasandile, kus suurlinnast, kus tõesti igasugune privaatsus nii-öelda puudub, kus sa elad, pead-jalad koos paljude paljude teiste inimestega. Muidugi ma pean siinkohal ütlema, et Amsterdam on üks mu lemmiklinnu aga pärast teatud aega, et tekib selline tunne, et, et võib-olla tahaks natukene rohkem rohelust ja rahu ja ruumi ja vaikust. Ja eks eks see on ka ilmselt asi, mis tuleb ka vanusega mõnes mõttes ja kui sinna juurde lisada soov saada lapsi, siis ühel hetkel tekib mõte, et aga Eesti on ju nii ühest kui teisest küljest ideaalne õhkkond sellisteks soovideks. Näiteks ma võin siinkohal tuua võrdluse, et kui Eestis on emapuhkus 18 kuud siis Hollandis on see 10 nädalat. Kaks nädalat enne sünnitust T8 pärast. Mõistetav väga tore oli teiega rääkida, suur-suur, aitäh. Stuudios olid isa ja poeg. Mõlemad sama nimega Mihkel Zilmer ja Mihkel Zilmer. Savin pärituult kõike head, aitäh. Oli meeldiv kohtuda. Selle saate nimi on. Käbi ei kuku kuulajatele ka. Suur tänu, et kaasa elasite ja kohtume taas.