Pillipeegel. Tere taas kõigile filmihuvilistele. Eestis on ilmselt kõige suurem filmisündmus Pimedate Ööde rahvusvaheline filmifestival ja selleni on jäänud aega vähem kui kuu aega ja tänase saate külaliseks ongi festivali juht Tiina Lokk, kellega me räägime lähemalt nii programmist kui ka festivalist endast. Tere tulemast kõigepealt ja nagu näha, sa oled juba praegu väga väsinud. No ma olen väsinud küll, aga see on selline normaalne olek ja tegelikult ega ta ei ole ainult festivaliga seonduvalt, et lisaks festivalile tahaksin midagi muud ka teha. Festivali on tehtud nii nagu aastat, et, et võiks ju nagu vahepeal muid asju ka nagu liigutada, et mitte päris rutiinis. Sest mõnes mõttes see festival ju noh, tegijate endi jaoks on natukene nagu rutiinseks muutunud selles mõttes et, et me oleme nagu teatud kohta välja arenenud ja ja nüüd ma naguniimoodi paneme siis seda pitsi ümber ja püüame teda kvaliteedis ja, ja teeninduses ja vaatajakesksemaks muuta paremaks, et vaatajal oleks mugavam ja nii edasi, et need on nagu sedasorti detailid, mida me siis püüame arendada, aga noh, iseenesest me ei nagu oma fantaasial ei saa nagu lennata lasta, et see teeb natuke naise igaks meie jaoks võib-olla ehk seitse aastat. Festivali kohta on selline mõnus parasiga d vaadata esimest festivali tõesti seitsmendad siis PÖFF täiesti plahvatuslikult kasvanud, et mitte ainult vaatajate hulga poolest, teisest küljest on tekkinud sinna ka alafestivale väga paljud ei ole ainult nii-öelda festivalifilmide programm, vaid ütleme selliste nii-öelda Laivaksin ehk siis mängufilmide programm vaid et sealjuures on ka animatsiooni festival. Nüüd on lastefilmide festival Ivari kool veel olemas, eks ole, üliõpilastele ja rahvusvaheline üliõpilasfilmide festival ka just nimelt, eks ole, mis toimub enne PÖFFi, tegelikult PÖFFi toimumisaeg ei ole selline klassikaline seitse päeva 10 päeva vaid on lausa, ütleme siin 22.-st novembrist kuni seitsmenda detsembrini. Põhimõtteliselt jah, aga no ütleme, need alafestivalid ju tegelikult nad on ikka juba üsna ammu välja kujunenud või no nagu märgid on maha pandud ja kujunesid ja tekkisid nad tegelikult ju selleks, et, et testisime tähendab ühelt poolt, kui me nagu mõtlesime, milline see PÖFF olla võiks ja kuidas ta võiks olla atraktiivne väljapoole siis ilmselgelt just sellise kärgfestivali ina. Sellepärast et Eesti sellist kooslust lihtsalt kusagil hiiule. Ja samas siis need alafestivalid, eks nad näitasid nagu meie enda valupunkte. Selles mõttes, et ekraanidelt on kadunud ju lastele määratud, Vilma, mõtlen noh, selline, kus laps saaks iseennast, arad tundaja identifitseerida oma probleeme, näeks niisugune klassikaline lastefilm, eks on olemas sellised Ameerika meelelahutusi nüüd jälle ja neid on ka vaja. Aga sedasorti filmi nagu ei olnud, mille najal võib-olla laps saaks kasvada ja siis täpselt sama lahetamine meie filmiõpe on nii nagu ta on. Et see tekkis sellest, et, et võiks ju vahepeal natuke tuulutada seda kinnist ruumi ja lasta siia natuke teistlaadi õhku sisse, tekiksid kontaktid juba varasemas eas filmitegijate vahel ja anima, sellepärast et tegelikult meie omaenda animafilm on nii palju võimas ja kuulus ja tuntud ja tunnustatud väljaspool Eestit, et oleks olnud nagu papp mitte seda teha. Ja nüüd see, et ta on koondunud ühelt poolt ka sellesse detsembris siis tegelikult, et sellisel kujul on neid lihtsalt odavam teha. Et Eesti ei kannata hetkel veel välja, et noh, kui nagu mujal näiteks kas Soomes või seal Rootsis või kus iganes on mitmeid erifestivale ja nad saavad eri allikatest rahasid ja ja nii edasi, et noh, et Eesti seda välja ei kannata, aga sellisel kujul nagu ühisest potist noh see suur festival kannab ikka väga palju nagu nende üldkulusid ära. Et nad otsivad küll iseseisvalt rahasid, aga, aga noh, ütleme meie hoiame kokku, kuna on üks meeskond, ühed ruumideks, üks transport ja väga paljud no niisugused metena transport, hotellindus, toitlustussee kõik on nagu ühine. Et seda nagu lihtsam sellisel juhul nagu organiseerida ja hetkel on ta näidanud, et see õigustab ennast. Ja teiseks, mis mulle tohutult meeldib, et need meeskonnad, kes on nagu kõiki neid alafestivale vedanud, nad on kõik hästi nurgad. Ja nüüd näiteks möödunud aastast alates ma tunnen, et tegelikult mind ei ole enam vaja. Et noh, et, et põhimõtteliselt nad on nii palju iseseisvalt nii palju tublid, nii palju fantastilise kiftid, et nad saavad ise hakkama, ise teevad, toimetavad, energilised neid on hästi palju igasuguseid ideid, tavaliselt ainult et me siin peame siis nagu mõtlema selle üle, et, et kas siis raha jätkub selleks millised võimalused ja noh, et aidata natukene seda asja teha, aga nad on õudselt tublid. Klassikaraadio on Pimedate Ööde filmifestival kindlasti väga tuttav kultuurisündmus ja ta on tavapäraselt ikkagi toimuma mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti linnades. Et sellel aastal on PÖFFi toimuvas päris suured muudatused, et te olete kolimas, kuna Sakala keskus meile ja ta on minemas ümberehitusele remonti, siis PÖFF on kolimas teise saali teise keskkonda. Kuidas see sinu arvates mõjutab festivali arengut? Ma arvan, et väga soodsalt tegelikult ja mulle üldse ei meeldi selline noh, ma ei oska öelda, skisofreeniline natukene ja ümber selleta, festival kolis Coca-Cola Plaza'sse, see on minu arust täiesti normaalne liikumine, tegelikult oleks võinud ja pidanud sündima juba isegi varem. Kas selline kogemus on, kus toimuvad mujal maailmas? Ma tahtsingi sinna jõuda, eks ole, et tegelikult ma arvan, et me olime üks väheseid festival, ma ei julgenud siia kunagi kutsuda ajakirjanike või mingisugust rahvusvahelist vabandust, mitte programmi, aga võistlusprogrammi, sest seal on eraldi tingimused ja ja noh, ütleme seal rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid eriti kutsuda, sellepärast et meil ju kogu festival sisuliselt toimus alternatiiv kinodes ja iga kord oli tohutu närvipinge mõtletud, kas joodikust mehaanik neid peab vastusele seansi ja seda vastu ja kuidas koopia seal sees on ja kas projektor üldse töötab või ei tööta. Et selles mõttes on see niivõrd loogiline ja niivõrd oodatud samm, et saaks ometigi sellisesse professionaalsesse keskkonda seal nagu üks asi. Teine asi on see, et, et mitte ainult et mujal toimub festivali professionaalsetes normaalsetes kinodes, siis enamasti nad toimuvadki tegelikult sama analoogsetes multiplex'i deskobarkinodes ja kinodes, mis tegelikult on näiteks Berliinis, palun väga. Vorna brosai multiplex on üks põhilisi festivali toimimise paikasid, eks Panorama toimub seal näiteks ja et noh, et, et see on nagu täiesti normaalne. Pigem selle üle peaks nagu rõõmustama, et me saame seal kaks saali enda kätte või vabandust, mitte kaks saali, kaks korrust. Et seitse saali, mis tähendab seda, et tegelikult selleks ajaks põhiosa kaks kolmandikku muttibleksist on nagu meie käsutuses lisaks garderoob siis toitlustuskohad, kus tuleb siis klubi pressikonverentsilt, tähendab kogusa festivali toimumine tegelikult koondub noh, nagu sellest vigasest Lügasest lörtsi, sest linnast tegelikult kahte kohta, siis nagu põhiliselt sinna kassasse ja kosmose. Ja teiseks siis professionaalne heli briljantne, eks ole, projektarid, toolid ja kõik on normaalne. Väga kõvasti toimuvad ka sellised tehnilised muudatused, et me tahame nagu läbi viia need ühistööna, õigemini isegi pigem töötab seda välja praegusele jätkab Laatsa meeskond, et piletite müük hakkaks toimuma läbi interneti, nii et igaüks saaks kodus osta tööl, osta piletit, paneb lihtsalt sinna oma korvi, teeb ülekande ja seal välja näeb pileti saab juba kodus välja trükkida, nii ta on ja tohutult vahva on nagu see, et, et tegelikult see ongi andnud meie meeskonna jaoks ka nagu uue Inguse festivali uue mineku, eks. Et see Coca-Cola Plaza meeskond ise et nad on nii õhinasse ja nii tahavad seda teha ja see nii lahe, pakuvad kogu aeg uusi ideid välja ja ja kuidagi, noh, see on niisugune noh, nii mõnus töökeskkond, sellised töö ja vile ja naljaga pooleks, et see on niisugune uus kogemus. See veensid mind, et, et tegemist on tõesti päris suure kvalitatiivse hüppega. Aga kas see tähendab seda, et ka piletihind tõuseb? Ei, loomulikult mitte, piletihind jääb täpselt samaks, nii nagu on ta olnud aastast aastasse ja ta tõusis meil möödunud aastal natukene noh, nii nagu ikka tõstetakse mingil hetkel sa pead tõstma, eks ole, ju kõik kallineb, aga praegusel hetkel ilmselt jääb ta ikkagi lähemateks aastateks neid jälle sellele standardile, nagu me möödunud aasta liikusime ja nii et et selles mõttes kohamuutus ei tekita mingisuguseid piinlevaid paineid vaataja jaoks, see võiksid öelda võib-olla piletihinnaga ka, et inimesed saaksid hakata juba oma rahakotti kui ka tähendab 40 krooni on tudengid, pensionärid ja sooduspilet ja 60 krooni on tavapila missugustes kinodes Eestis ka PÖFFi filme vaadata. Tartus on illusioon ja ekraan ja Viljandis on nüüd hetkel nagu lahtine, et mingisugune osa toimub vist Ugala teatris on mingisugune osa siis mis oli rubiinis ta keha rubiin ja ma veel täiendan, festivalifilme on võimalik näha laste ja noorte filmi nukuteatrisse ja tudengifilmid linastuvad kinomajas. Aga võib-olla siis nüüd läheks. Programmi juurde ja räägiks nendest filmidest, mida kõikides nendes eelmainitud kohtades on võimalik vaadata. Kõige magusam on muidugi alati see põhiprogramme, sest meie kuulajagi ju selle põhiprogrammi ütleme kuulaja-vaataja on, et mida sellel aastal PÖFF pakub, missugused on need rõhuasetused, need huvi, pakuvadki kohvi on maailmas ja, ja võib-olla see sellised pärlid, mida te oma vaataja ette tahate tuua. Siiani see küsimus, kuskohast ma iga aasta veri mööda, et mitte hakata nüüd ise konkreetseid nimetusi välja tooma. Aga nagu tavaliselt ja juba no ütleme, paar aastat on olnud siis meie põhiprogrammis tsirka 150 151 filmimis kinos, võib-olla tuleb 150 549 ja sellel aastal on siis teada, et umbes 50-lt maalt. Nii et siin need arvud on nagu stabiilselt samad. Kahjuks ei õnnestunud, me tahtsime nagu siduda. Me ise olime ilmselt natukene liiga nõudlikud ja mis natukene liiga pirtsakas hakkasime muutuma, et me tahtsime teha retro spektiive, aga siduda need nagu konkreetsete tegijatega, et keda siis siia kutsuda, et, et juba siis vaataja saaks ka kohtuda selle isikuga, kes need filmid on teinud, aga meil ei vedanud, kõik, kes me nagu välja valisime, siis lõppkokkuvõttes ikkagi nagu ütlesid ära nii et sellel aastal ei tule nagu ühtegi konkreetset isikuprogrammi kui selliste. Küll noh, kui nüüd jätta kõrvale see, et tuleb hilip, laskus Kaianis kassiga ja siis kõik ülejäänud kaks katsi filmiga linastuvad nagu festivali raames, siis Eestis esmakordselt. Ja siis on meil nagu fookuses kaks maad. Et mis mõnes mõttes võib ju ootamatusena tunduda, aga me panime kokku nagu päris huvitava hiina programmi, tähendab mina Hiina fookuses ja tuleb kohale Hiina delegatsioon et luua siis sidemeid meie televisiooniga ja ja tootjatega ja, ja sealt siis tulevad ka Hiina filmikooli üks õppejõududest juhtidest, peensiini filmiakadeemiast ja sealt tuleb ka tudengifestivalile eriprogramm. Nii et et see Hiina programm nagu praegusel hetkel kindlasti üks, mida ma tõstaksin esile sellepärast et ta on püütud anda kokku nagu väga eripalgelistes erinevatest filmidest, mis näitavad seda kui laia hõlmamatut tegelikult kogu see Hiina filmitööstus on ta tõesti olnud, et seal on nagu Euroopa-Ameerika kõik kuuseks, siis teine selline fookusmaa või tähelepanu keskpunkt on suunatud Taani. Ja üldse taas peab ütlema, et meil on nagu Põhjamaadest üsna tugev programm, aga sedapuhku pigem just nimelt Taani ja Norra film. Eriti Norra on sellel aastal see täiesti fantastiline, tähendab Norras on mingi renessansi toimunud, kus elas kui norrakad, mõlemad teevad nii lahedaid komöödiaid. Ja taanlastel on veel lisaks kõigele ka üks paga must komöödia sümbrinbatsialist. Need räägivad inimsööjatest. Et vahelduseks öelda, et meil tuleb inimsööja, hamburger sinna Coca-Cola Plaza'sse. Taani film on jah, väga selline põnev nähtus juba mitmeid otsustajaid Euroopas ja, ja selle kompensatsiooniks möödunud aastal meil õnnestus nagu väga vähe saada kätte neid filme, mida me tahtsime, siis sellel aastal saime me nagu kõik ja me tekitasime siis Taani fookuse ja loodetavasti ka sealt siis tulevad nagu filmitegijad kohale rääkimata. Muidugi noh, praegusel hetkel täielikus sellisest hitist Reviews Filmul toobvil hitt, selles mõttes palju öeldud, et ta ei ole kassahib ehkki, kui arvestada seda, kuidas see film on tehtud, millest see film on, siis on see täiesti hämmastav, et see kolmetunnine film läheb klassikalises sellises kommertsiaalsetes filmilevis üsna hästi. Mina mõtlesin tõtt-öelda, et ta pigem sellistele friikidele, aga ta on tõeliselt väga hea film, nii et vabandust nüüd ma küll nüüd eksisin omaenda reeglite vastu, aga tahtsid soovitada, minge vaatama. Ja siis sealt on ka meil tegelikult Põhjamaade programmid on ka meie avafilm on padi mis on selline hästi, me mõtlesime, et noh, et PÖFF on nagu sellisel pimedal ajal ja ja uues kohas ja et kõik ikkagi väga positiivselt läheksid siis nagu sellesse pikale raskesse nädalasse. Et see on selline film, mis annab sellise hästi positiivse laengu sõltumata vanusegrupist ja sealt tulevad ka siis filmi tegijad, näitlejad ja rezhissöör kohale ja festivali lõpetab siis siin ta, nii uus film Ameerikas ja, ja siis meil on nagu au võtta, kantslerid on siin vastu, et ta tuleb ja ja lõpetab siis meie festivali avab siis oma filmi esilinastuse Eestis väga huvitavad eriprogrammid on tegelikult ka animafestivalil, kui nagu võimalust on, siis ma kindlasti soovitaks minna vaatama austraallase hädameljati eriprogrammi, kes ka hetkel on üks kuumemaid tegijaid ja meil selliseid kuumemaid külalisi kindlasti festivalil kallimaid ka, muideks selles me peame paratamatult nendes kaaludes mõtlema, eks. Ja, ja need on väga huvitav programm on veel briti pop, et mis siis koosneb sellistest kaasaegsest animaste ja tuleb selline suur delegatsioon koos filmidega ka Saksamaalt animafestivalile, kus animafestival toimub Plazas. Ta algab kolmandal detsembril ja kestab kolm päevas kuni meie festivali lõpuni ja täiesti nagu eraldi seansilia eraldi saali ja noh, muidugi me jätkame seda traditsiooni, et me näitame ikkagi endiselt suurte filmide ees animafilme, sellepärast et et selles suhtes see festival on ka ilmselt unikaalne, et ma ei tea küll nagu, kus animafestival nagu saab sellise pakid tagasisidet, et tahate, ta nii suure publiku ees näidatakse, aga, aga mulle tundub, et asi väärib nagu teda propageerida, näidata ja tutvustada ja harjutada inimesi vaatama seda. Ja siis noh, tavaliselt alati, et kõigile meeldib teha sellist statistikat, et noh, et kui palju siis Oscari kandidaate teed kaaslane, sest ma võin siis öelda nii, et 17 filmi meie programmist kandideerivad Oscarile välisfilmi, võõrkeelse filmi Oscarile. 14 filmi kandideerib siis Euroopa filmiakadeemia auhinnale ja ma ei teagi, mis siis nii nagu veel lastefilmide festival muidugi, mis toimub nukuteatris, seal on nagu väga tahavad ja väga hea filmid on segada Soomest. Ja see on lihtsalt nagu hetkel veel nagu lõpuni formeerumata, nii et võib-olla natukene varaja järgmises saates ma võiksin sellest rääkida ja lõpuks on juba kuu aega Ja aga maailmas on väga tähelepanuväärsed tegelikult sellised filmid mis räägivad tõsielust, leevendatakse tõsielufilmid, eks selle nimel dokumentaalfilmid ja nad on muutumas üha populaarsemaks ja ja samuti püsseline äärmiselt trendi teadlikuna on ka oma festivali avanud dokumentaalfilmi Norra dokumentaalfilmiga. Kuulen kreisi. Kas sellel aastal on ka plaanis teil üllatada publikut mingite huvitavate dokumentaalfilmidega? Eks meil natukene nagu peidetud kujul ole oma dokumentaalfilmifestival kaasades suure festivali sisse pandud, sest nad, et ei suuda nagu keelduda sellest lõbust Jahasardistate, et kui satuvad täispikka dokumentaalfilmid et neid mitte siis siia festivalile tuua, sellepärast et ja ma ei ütleks, et, et see võiks olla kuidagipidi konkurent näiteks neid Pärnus toimuvale festivalile, nad on ikka täiesti erinevad asjad. Ja nende lähtepunktid on täiesti erinevad. Meie lihtsalt otsime jah, tõepoolest noh, mingi kuus, seitse pärlid siis, mis aasta jooksul on nagu tehtud ja see aasta ongi ka meil siis viis dokumentaalfilmi Hispaaniast, Saksamaalt, Rootsist, Iisraelist ja Iirimaalt, et üks huvitavamaid kindlasti on film Roy Andersson, ista, kelle laulud teiselt korruselt on ju paar aastat tagasi ka linastunud, nagu meie festivalile Ray Anderson oli ka ise siin ja tegelikult nad muidugi püüdsime teda sellel aastal. Me tahtsime teada filmide retrospektiivi, aga ta kahjuks mõtetega seotud, nii et viimase hingetõmbeni lootsime, et ta ikka tuleb, aga ei saa tulla. Põhiliselt tuntud kui lühifilmide tegija ja tema operaatori oli nüüd meil uue filmi peal, mis siis suvel üles võetud, mille produtsendiks Kristian Taska, lavastajaks Ilmar Taska. Ja täna öösel me ei maga, need erinevaid seoseid hakkab aina aina rohkem tekkima Eesti filmi ja muu filmi vahel, mis on väga kena tõdeda ja mille ütleme selliseks katalüsaatoriks väga palju, ka Pimedate Ööde filmifestival on olnud. Nüüd me tegime sellise kena ringi peale Pimedate Ööde festivalile meelejevel. Nimetamata, et meil nagu tavaliselt linastub üha laiemalt laiemalt Eesti uus film. See on väga huvitav ja on küll huvitav. Jah, mulle hästi meeldib see tendents, et, et kui nagu mingisugune aeg, Eesti filmitegijad nagu pelgasid seda festivali või ma ei oska öelda otsitest kaugemale siis mulle tundub, et järgmisel aastal me viskame tekitama valik komisjoni, et, et juba hakata nagu, nagu mingisuguseid piire peale panema või, või noh, mida tegelikult ei tahaks, et see on niisugune kahesuunaline liikumine, et ühelt poolt tahaks, kõik esitaksid, eks. Aga teisalt siis võikski tekkida Eesti filmide festival, juba. See on ühelt poolt selline hästi rõõmustav nähtused, et Eesti filmid linastuvad dokumentaalfilmid, lühifilmid ka koostöös tehtud inglastega nüüd sellesuvine suur projekt, eks kus siis kolm inglise režissööri filmisid Eestis ja kolm Eestile siis Inglismaa, nii et ka see projekt esilinastub siis ka festivali raames. Ja mõistagi näitame meiega inglisekeelsete subtiitritega kõikidele meie muukeelsele elanikkonnale siis ka neid filme, mis mängufilmid, mis on siis linastunud aasta jooksul. Ja lisaks kõigele toimub ju meil ka teist aastat juba Baltic Event koostöös Eesti filmi sihtasutusega mis siis tegelikult propageerib siis Baltikumis aasta jooksul tehtud filme ja kutsub siia kohale siis esindajaid teistelt rahvusvahelistelt filmifestivalilt levitajad ja nii edasi, et siis paisata eesti kino nagu väljapoole minu arust väga tore üritus. Aga jõudu Pimedate Ööde filmifestivalile seest, isegi need vähesed nädalat, mis on jäänud, tundub, saavad olema teinud väga palju tööd täis ja head klassikaraadiokuulaja, et siis palun ärge unustage, et 22.-st novembrist kuni seitsmenda detsembrini toimub Pimedate Ööde festival ja nüüd on meil ühendusmait laasiga. Tema on meil lugu filmilavastaja, ka tootja ja eelmisel nädalal oli nukufilmis suur pidupäev, nimelt toimus, et Eesti nukufilmide esilinastus Tallinna kinos Sõprus ja vähestele õnnelikele oli võimalik vaadata siis selliseid filme nagu barbarid, mille lavastajaks oli Hardi Volmer. Siis Mirjam lavastaja Mait Laas, palganud lavastaja Pärtel Tall ja kuuvaatleja meie tuntud animategijalt Mati kütilt maid, räägi mulle natukene lähemalt, et kuidas siis korraga neli nukufilmi tundub, et teil on seal päris kiired tegemised. Jah, no meil ongi nukufilmis viimastel aegadel või viimasel kümnendil niimoodi kujunenud, et filmid valmivad kõik enam-vähem üheaegselt või siis lähestikku, et, et on nagu seltsis segasem pidu pidada ja neid ka nii-öelda vaatel tuua, sest ega vaevalt keegi 30 sekundi pärast kinnakaks minema võib-olla või projektori onu lükkaks valguse masinasse. Ütle mulle palun seda, et mis tüüpi filmid on, kas need on traditsioonilised, selliseid autorifilmid, mida me oleme harjunud vaatama animatsioonivaldkonnast või siis on need lastele suunatud filmid, mida ka viimasel ajal lastele rõõmuks aina rohkem ja rohkem tehakse. Ja ei, siin on ka filme lastele, kui ka ütleme, on traditsiooniliselt nagu nuku filmik on teinud, et kõik meil on nagu ääretult mitmekesine nii-öelda filmide valik, et lähtuvalt siis autorist ja kunstnikust, et kõik on nagu isemoodi. Aga kaks filmi nendest on tõesti lastefilmid ja mõeldud Jussullisele nooremale kooli ajal, et see on siis Pärtel talli debüütfilm, porgand, mis on siis lumememme ja, ja jäneseseiklustest mingi Mirjam, mis on mõeldud siis nii-öelda jõuluõhtul vaatamiseks. Hardi Volmeri film on mõeldud sellisele vanemale või keskmisele koolieale, mis on sellise juba väikse sotsiaalkriitilise noodiga tänapäeva klassis maailma ja vana hingestatud nii-öelda nukumaailmavahelistes vahekordadest ja Mati Küti film on hoopis tellimustöö. Ja see on nüüd tõesti vanas heas tuntud Mati Küti sellises kunstilises Eksprementaali laadis. Aga muidu kõik filmid on tõesti tehtud klassikalises nukufilmitehnikas. Kuigi üks Pärtel tallifilm on siis nagu üle hulga aja nukufilmis jälle jalgu alla saab. Plassini animatsioon, mida siiani võib-olla ei olegi nii väga tihti viieldud. Kuid nüüd tänu partel talile, kes on nii-öelda ise formuleerinud, tema armastab plastiliini või plastiliinimaailma või ta tunneb ennast selles hästi, et siis seda ka toota. Seda rõõmu ja naudingu toob ta siis ka vaatajale ekraanile. No ma veidi irooniliselt enne just mainisin, et vaid vähesed väljavalitud said esilinastusel viibida, et kas ja kuidas on võimalik ka meie kuulajatel neid filme näha. No barbarid tegelikult on nüüd juba jooksma mõnda aega ka Eesti erinevates kinodes riburada pidi, et nad on Tallinnas, Tartus, Võrus ja Pärnus siis projekti raames Eesti film Eesti lastele, mis siis on nagu mõeldud lastele koolivaheajal nii-öelda silmailuks koos Riho Undi filmidega tagasi Euroopasse ei saa mul internet, et siis ongi just koolilastel ja nende vanematel ning ka vanavanematel üheskoos põhjust pinna nagu kinno ja, ja nautida suurel ekraanil siis igati maailmas pärjatud klassikalise Riho Undi filme, seiklusfilme ning ka tuttuut, parvareid ja kahte nii-öelda jõulufilmi on loodetavasti võimalik vaadata lastel ka tulevikus jõuluvaheajal. Et siis peaks ka sama Eesti film Eesti lastele projekti raames linastuma, need ka Eesti erinevates kinodes, kuid ma usun, et selle kohta saab hiljem ka informatsiooni siis nagu täpsemalt. Nüüd enam nukufilme uute filmide eest ja jõudu teile. Tundub, et päevalühenedes on aeg, mil meil on võimalus aina rohkem ja rohkem uusi filme vaadata. Suvi on tõesti aeg, mil filme tehakse ja sügis, talv, aeg, mil filmi vaadata, võtakse, ärge palun unustage Pimedate Ööde filmifestivali, mis peatselt meieni jõudmas. Pange tähele reklaami, et näha nukufilmi uusi filme. Tänan teid kuulamast, stuudios Irina Sildos ja meie saatekülalised oli Tiina Lokk ja Mait Laas.