Vikerraadio Reporteritund. Ja tere päevast, Eesti inimesed on segaduses. Ühed räägivad, et nii vähe metsa kui praegu pole nad oma elu jooksul siinmail näinud. Teised aga rõhutavad, et praegu on metsamaadligi miljon hektarit rohkem kui näiteks 80 aastat tagasi. Teised jälle ütlevad, et nii väikeseid, kuid kui tänapäeval metsaks loetakse 100 aastat tagasi isegi ei loendatud ammugi, et oleks kirja pandud. Kus on tõde, kus vale, kus emotsioonid seda tuleb samm-sammult tuvastada. Aga kas kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks peab hoolikamalt tasuma plaanima raieringi, arvestama iga konkreetse metsa süsinikuvaru ja süsinikuringet, et vähendada maailmaruumi paisatavate süsiniku kogust? Head kuulajad, täna räägime metsandusest ja kliimamuutustest, ehk otsime vastust küsimusele, kuidas mõjutab metsade majandamine süsiniku sidumist siin Eestis? Hea meel on Tallinna stuudios tervitada Cambridge'i ülikooli kliimamuutust seda majanduse vanemteadur Angela Anger, kraavid ja Tartu Ülikooli botaanika vanemteadurit Aveliina Helmi ning Tartu stuudios peaks olema meile Eesti maaülikooli metsandus ja maaehitusinstituudi vanemteadur Marek Metslaid. Tere päevast. Teile. Tere päevast Tervist ja tere ka minu poolt. Ja mina olen saatejuht Mirko ojakivi Reporteritund. No aga alustame siis pisikesest ülevaatest, mida pakub eile avalikustatud ja täna keskkonnaagentuuri poolt tutvustatav raport, metsa kliima muutusid, mille üks autoreid Annela Anger-Kraavi on meil ka täna stuudios agasid numbritega pihta hakates siis 2000 seitsmeteistkümnendal aastal olid Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused CO2 ekviValentina 14,5 tonni elaniku kohta ning Eesti ökosüsteemide enamasti metsa poolt seotud CO2 nii-öelda siis vähendav mõju 1,5 tonni inimesega maht aastas. Eesti asub siis hemi pore oporeaalses kliimatsoonis ja umbes pool ehk 51,4 protsenti 2018. aasta andmetega Eestist on kaetud metsadega. 2018. aastal oli metsamaa pindala siis nii palju nagu 2330,9000 hektarit millest 2148,7000 hektarit oli metsal elaniku kohta teeb see siis umbes 1,8 hektarit metsamaad ja 4000 puud. Nende numbritega võib ju jätkata ja me tõenäoliselt aga jätkame, aga kui tulla nüüd esimese küsimuse juurde, siis Annela Anger-Kraavi, et alustaks sellest peamisest, et mis on teie praegune kõige värskem teadmine, et kas selleks, et Eesti metsad teeniksid kliimaeesmärke, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks üle kahe kraadi tööstuseelse revolutsiooni eelse ajaga võrreldes, siis mida me oma metsadega tegema peaks, kas parim oleks lasta metsadel rahulikum kasvada, teha panuseid sellele, et nii on loomadel lindudel, inimestel planeedil laiemalt kõige parem või tuleks midagi muud teha? Jah, see on tõesti-tõesti väga-väga hea küsimus, et noh, sõltub, sõltub kuidas on et millised, millised eesmärgid saavutada tahetakse metsad, metsade majandamisega ja kui võeta ainult süsiniku sidumist, kui sellist, siis jah, muidugi mitte raiuda metsa, siis suureneb süsiniku sidumine tunduvalt. Ja, ja ka samal ajal, mis tekib, kui, kui mitte nagu majandada metsa, millest Eestist see suur suur osa metsast on istutatud mets siis nats vananeb, kuna ta on suhteliselt Me istutatud metsad on suhteliselt ühe, liigilised vananeb, mets on tundlikum kliimamuutuste mõjudele. Ja no me võime näiteks tuua haigused liikumas meie poole lõuna poolt, kuna meil külmi talvi enam ei ole oma õiguseid külmad talved enam ei e tappa. Selline mets, mis on jäetud siis nagu vana mets on suhteliselt suurem, tundma. On suhteliselt tundlikum siis haigustele ja tormidele, mida rohkem kiima muutustega tekib. Kuna suved lähevad Eestis kuivemaks ja kuumemaks, siis siis suureneb ka tuleoht. Nii et tõde on ilmselt kuskil seal vahepeal, et, et ikkagi metsa tuleb hooldada, metsa tuleb majandada. Hea metsa majandamine aitab ka jätkusuutlik metsamajandus aitab ka süsinikumetsal süsiniku rohkem siduda. Aga aga samas tuleb ka vaadata, kõik metsafunktsioonid oleks täidetud ja et elurikkus säiliks, et oleks metsa sotsiaalsed, kultuurilised, funktsioonika täidetud ja, ja samuti siis ka majanduslik. No üks põhisõnum kuuest, mis on nüüd juba Eesti ajakirjanduses kõvasti tsiteerimist leidnud, täna ka riigikogu debatis täna rääkis ka riigikogu metsandusest ja kliimast, siis see ütleb nii, et kui metsa üldse ei raiu, võta siis sellesse stsenaariumi kohaselt lähikümnendid lähikümnenditel süsiniku sidumine on suurem kui teistes, aga selle sajandi lõpukümnenditel ületab aastane orgaanilise materjali lagunemine ja suremine selle juurde tekke. Seega tekivad süsinikuarvestuses iga-aastased metsaga seotud emissioonid. Kas ma saan sellest õigesti aru, et kui metsa ei majanda kõik see mets oleks nagu oleks siis ühel hetkel mets ei seoks süsinikku, vaid hakkaks seda emiteerima? Selles uuringus me vaatame perioodi, mis on siis 100 aastat praeguses kuni 2120 need 2120. aastani ja, ja, ja siis, nagu ma enne mainisin, et suur osa Eesti mets on istutatud, on ühevanuseline mets. Ja mingi aja pärast tõesti siis keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt hakkab metsa vähenema. Nüüd kui me veel paar sajandit ootaksime siis ja kogu meie mets oleks ainult looduslik, siis, siis seal tekib tasakaal, et enam ei ole, ütleme seda südi sisin, süsiniku vabanemine ja sidumine on suure tõenäosusega läheb seal tasakaalu. Aga praegusele olukorras jah, et et kuskil ütleme sellise 60 70 aastaga pärast tekivad süsiniku süsinikuemissioonid metsast ja ja see on oluline selle sellepärast, et me kõik riigid raporteerivad metsa, süsiniku ja looduse poolt süsiniku sidumist või siis vabanemist ja siis sellisel juhul meil oleks jah, et oleks, eesti metsast tuleksid emotsioonid. Aveliina Helm selles Anger-Kraavi raportis on vaadeldud siis stsenaariumite põhjal soovituslik uuendusraiete maht järgmise 100 aasta jooksul keskmiselt kaheksa, üheksa miljonit tihumeetrit aastas ja kogu raiete maht umbes 10 12 miljonit tihumeetrit taastas Eesti siseriikliku debatti jälgides see kindlasti paljude jaoks on üüratu kogus, mida ei peeta jätkusuutlikuks, aga kas teie hinnangul see sobib, kõlab sellise hea soovitusena või siiski soovitus on ekslik, need puud tuleb jätta metsa ja nii oleks kliimapoliitika seisukohast parem planeedile. No kahtlemata tulebki erinevaid asjaolusid vaadata, et kui kui rääkida sellest konkreetsest soovitusest see 10 kuni 12 miljonit tihumeetrit siis see on, see on tõepoolest näiteks elurikkuse seisukohast liiga suur number, see, neid arvutusi on Eestis tehtud ja, ja metsade jätkusuutliku kasuta, kust see number ei soosi ja süsiniku sidumise emissioonide koha pealt, võib-olla mul on hea meel, et see on nüüd lõpuks niimoodi selgelt välja öeldud ja vast ka selge kordan selle veel kord üle, et looduslikus seisundis metsad ka vanad metsad ei muutu emiteerijateks, vaid looduslikus seisundis metsast metsad, kui nad on nii-öelda tõeliselt häilulise struktuuriga, mitmekesise vanusega on süsinikuneutraalsed nii-öelda ökosüsteemid, sest nii see looduses on aga, aga tõepoolest, täna ka nüüd, kui vaadata neid siin välja pakutud stsenaariume, et et ma rõõmuga leidsin, et viibit rõõmuga, aga aga leidsin, et sellise hea referents on siia antud sellisesse sellesse aruandesse. Kas tõepoolest on toodud välja selline hüpoteetiline olukord, kus raieid ei tehta, mis annab meile küllalt hea sissevaate sellesse, milleks meie metsad on kliimamuutuste seisukohalt võimelised. Ja näiteks kui sellest samast aruandest vaadata esimest kolmekümmet aastat kuni aastani 2050, mil me tegelikult peame olema jõudnud oma majandusega kliimaneutraalseks siis siis see võit, näiteks, mis me saame kas maksimaalse versus minimaalse raie puhul on tegelikult meeletult suur. Ja, ja tõepoolest, keegi ei taha ju tegelikult propageerida seda, et metsasid ei peaks raiuma. Aga ma arvan, et sellises raportis oleks kindlasti asjakohane ka stsenaarium kus oleks välja toodud näiteks püsimajandus püsimetsandusega seotud seotud metsandusvõtted, mis aitaksid metsatänast metsamaad. Sedasama, mis Angela Annela vabanduste mainis, et on täna ühevanuselised, mis aitaks seda mitmekesistada, tehadki ta kliimale kliimamuutustele vastupidavamaks ja samal ajal siduda maksimaalselt süsiniku ning olla ka elurikkuse sõbralik, et ma arvan, et selline balanss on Eestis täiesti võimalik, aga täna need nende stsenaariumite järgi ei ole nii-öelda neid ei ole arvutanud. Marek metsalaid tuleme raadiokuulaja huvides kõige esmasem juurde, selgitage see süsinikuringlus metsas ära, et kui panna üks pisikene istik kasvama, siis millal ja kuidas ta kõige rohkem süsinikku seob ja mis see mehhanism on, kuidas see toimib, et ma saan aru, see erineb puuliigiti väga paljuski aastate mõttes. No kõigepealt võib-olla ei hakkaks ühest puust pihta, et kui me metsast räägime, et et kui me teeme nüüd uuendusraie ütleme, siis lage lageraie antud juhul, et ja teeme korraliku maapinna ettevalmistuse, seda ei pea tegema üle pinnaliselt, võib ka teha nii-öelda mätastena. Et loome sobivad kasvutingimused noortele puhukestele, mida me hakkame istutama. Et siis me istutame nad sinna lageraielangile või raiesmikule. Alguses on neil öelda juurdumis periood ja kus nad nii-öelda on konkurentsis veel rohttaimede ja ütleme alusmetsaga. Aga kui nad sellest välja kasvavad, hakkavad nad väga efektiivselt süsinikku siduma. Ja süsiniku sidumine kõige suurem on keskealistest metsades, ütleme seal vanuses 30 40 aastat. Ja seejärel ütleme metsade vananedes sidumisvõime hakkab langema väikest viisi ja, ja kui mets saavutab, ütleme või jõuab, ütleme vanemasse ikka siis hakkab ka metsas toimuma suremine. Ja kui suremine nüüd võrdsustub juurdekasvu juurdekasvuga või sidumisega siis sisuliselt olla süsinikuneutraalsed. Ja kui nüüd neid vanu metsi hakkavad erinevad häiringud, millest siin ka juttu on olnud, et tormid näiteks ja ja, ja nüüd pärast tormi on meil ka nüüd olnud väga palju üraski rüüstajaid. Et siis tegelikult on, on see oht, et need vanad metsad muutuvad ka süsiniku emiteerijad, eks. Et, et see on võib-olla lühidalt see ring, aga kui me nüüd enne kui need, ütleme, tormid ja häiringud nii-öelda metsadeni jõuavad või ka mainitud siin erinevad haigused, mis nõrgestavad metsi, et kui me suudame neid ennetada, hoida nad need metsad nii-öelda majandamisega, produktiivsed ja elujõulised siis tegelikult me hoiame pidevalt nii-öelda seda sidurisidumisvõimet metsadel. Kas võib öelda nüüd puhtalt kui kliimapoliitika eesmärkidest lähtuda, et ma lisaks, et siin on Elurikkuse aspektid ja veel palju-palju teisi aspekte, siis on olemas teatud vanus, mille puhul võib öelda, et selles vanuses seob puu kõige paremini süsinik, et kui meie eesmärgiks on maailmaruumi paisatud süsinik, kuhu siduda võimalikult palju, siis no näiteks, ma ei tea, kuuse puhul on see seal 60 80 aasta vanustes kuusikutes hall lepingute puhul juba siis on see märksa varem, et juba viie-kuuekümneaastane lepik hakkab ise süsiniku emiteerima, et mis teadmine meil siin stuudios on, et On see nii, et, et kui me tahame süsinikku siduda, siis täpselt peabki hoolikalt plaanima, et puud oleks siis teatud vanuses. No nii lihtne see siiski ju tegelikult ei ole, et metsades on lisaks sellele, et nad aktiivselt iga-aastaselt seovad, on peidus suur süsinikuvaru ja mul on tunne, et sedasama süsinikuvaru pool jääbki selles diskussioonis päris palju kõrvale, et kui me nüüd võtame ilma igasuguste See nüüd juurestik ja kogu see, mis on No me võime seda nimetada ka kasvõi metsa tagavaraks, mis, mis on otsapidi sellega seotud, et kui palju meil on biomassi metsas seotud maa all maa peal, kõdus, lagupuidus igal pool ja mets metsa, ütleme majandusmetsadünaamika on tõepoolest selline, et lageraielangid emiteerivad päris hoogsalt. Nagu siin öeldi, siis mingil hetkel hakkavad hakkavad ilusti siduma, sest puud hakkavad väga tempokalt kasvama. Ja, ja nagu iga metsa metsamees ja metsaomanik ka teab, et aiaomanik, et puud kasvavad mingis vanuses kõige kiiremini nii-öelda visuaalselt. Ehk siis selline suhteline sidumine on kõige suurem. Aga nüüd, kui mets saab vanemaks, siis me ei tohi unustada seda, et kõik see sidumine kumuleerub selles metsas nii, et metsad koguvad, mida vanemaks nad saavad, koguvad aina suuremat varu, see kesta lõputult, aga see kestab sadu aastaid. Sageli enne kui me jõuame sellisesse tasakaalulisemasse, kus et täna me oma sellistes küpsetes majandusmetsades ei ole veel selle selle momendi lähedal. Aga aga kui nüüd, kui nüüd hästi loogiliselt ka ilma igasuguste taustateadmisteta mõelda, siis iga süsinikuvaru taas kogumiseks kulub seesama aeg vähemalt mis oli, mis kulus selle eelneva metsa kasvamiseks kuidagi väga palju kiirendada me seda mehhanismi eriliste nippidega ei saa. Seetõttu ongi siin võib-olla selles metsanduses küsimus läinud natukene vussi just selle koha pealt, et millist, milliseid tulemusi me tahame, kas me tahame saavutada seda tulemust, et meil oleks Euroopa liidule tänaste reeglite järgi tänaste valemite järgi arvutatult kõige näidata kõige sobilikumad, kiiret iga-aastast süsi, sidumist, kui palju meie metsad iga-aastaselt seovad või me tahame tegeliku kliimavõitu, kus me tõepoolest hoiame atmosfääris muidu olevat süsiniku turvaliselt oma metsades? Annela Anger-Kraavi, kumb nüüd siis olulisem on, et kas tegelik süsiniku sidumine või statistikas enda positsiooni võimalikult hea parandamine? Mõlemad on olulised ikka et tegelik sidumine on oluline ja, ja, ja, ja ütleme, on ka see oluline, et meie mets suudaks kliimamuutustele vastu panna ja, ja praegust olukorda vaadates, kus pool metsa on, on raieküps küps või vanem ja nagu me enne rääkisime on suhteliselt ka ühe ühevanuselised metsad, siis sealjuures on oluline ikkagi Nendes metsades majandusmetsades mingi majandamine toimuks, mis aitaksid metsa kaitsta kliimamuutuste eest. Samuti On on teaduskirjanduses palju palju näiteid ja fakte, kuidas metsa majandamine aitab süsiniku sidumist suurendada. Nende majandamine peab olema jätkusuutlik, kasutatakse ikkagi looduslähedasi, majandamisvõtteid ja, ja ka siis liigiliste koosluste, et, sest selline mets aitab kõige paremini kliimamuutustel metsal vastu panna. Ja, ja ütleme, et kui meil nüüd siin enne jutule teistest sellest metsa võib-olla siis majandusmetsas palju ei ole et siis meie praegu metsades selline jätkusuutlik ja tark majandamine kindlasti aitaks puudu puidu kvaliteeti parandada, nii et meie puit ei peaks minema ahju ja et sellest saaks teha pikaajalisi tooteid, mis teistest oletaksid süsiniku üle üle kümnete aastate ja võib-olla isegi 100 ja rohkema aasta jooksul. Siin kõlas nüüd argumentide tasandil, ma arvan, tegelikult tänase saate kõige olulisem küsimus pool majandatavast metsast on raieküps. Mulle tundub, et ega meil seda debatti ka täna siin ei oleks, et see metsanduse debatt on aktuaalne just sellepärast, et kui palju sellest majandatavas metsas siis maha saab. Ta ja, ja kas on mingisuguseid takistavaid asjaolusid, miks seda ei saaks mingisuguse perioodi jooksul, mida nimetatakse siis raieringideks teha, et kas ma saan aru, et põhimõtteliselt see täna tutvustatav raport metsa, kliimamuutused ütlevad, et ikkagi põhimõtteliselt, kui lähtuda kliimapoliitikas, siis takistusi oleks, miks Eestis peaks raiemahte alla tooma, et see 10 12 miljonit tihumeetrit, see on ju Eesti metsatööstuse seisukohast piisav kogus. Jah, praegu nagu praeguse metsa arengukavaga, siis mis praegusel hetkel kehtib, aga on lubatud siis raiemaht ja isegi on öeldud, et jätkusuutlik raiemaht on 12 kuni 15 miljonit tihumeetrit või siis kuupmeetrite, mis on samu aastas. Nüüd, kui vaadata statistikat, siis alates 2011.-st aastast on see raiemaht olnud tunduvalt väiksem olnud 11,7 miljonit keskmiselt aastas. Et selline, et seda, et, et noh, et on raiutud nagu rohkem ja palju rohkem, et seda ei ole, selliseid raiemaht on olnud ka enne oli, oli ka sajandi alguses meile. Et praegused raiemahud ei ole kindlasti mitte kõige kõige kõige suuremad samas jälle võtame nagu süsiniku seisukohalt, et, et kas siis Eesti metsa aitaks Eestil kliimamuutusi leevendada niimoodi, et midagi muud teha vaja oleks, siis see ei ole tegelikult tõsi ja praegused maa ja maakasutuse maakasutuse muutuse metsa poolt seotuvad emissioonid on 1,8 miljonit tonni aastas ja Eesti koguemissioonid on üle 20 miljoni tonni aastas, sest see on kuskil siis üheksa protsendini. Mitte ainult ikkagi, et kui kõikides eluvaldkondades ka meile, iseendale, koduses elus ikkagi oma süsinikujälge ei vähenda, siis Eesti mets, ükskõik kui palju ta talletab või või seob seda süsiniku ikkagi Eesti mõistes kliimaprobleeme ei aita lahendada nii et ikkagi on vaja igal pool igas eluvaldkondades süsiniku jalajälge vähendada ja see on eriti oluline. Kauni maailm, absoluutselt nõus olen sellega, et maakasutus üksi ei aita kliimamuutustega võidelda küll, aga meil on maakasutuses palju sellist potentsiaali targa majandamisega toimetada. Kahtlemata see tänased raiemahud, mis siin ka välja toodi, Need ei ole selle arvestusega tehtud, et nad oleksid maksimaalselt elurikkuse ja kliimasõbralikud. Et tänased raiemahud ei ole jätkusuutlikud ja viivad olukorrani. Aga see 10 12 oleks jätkusuutlik, et täna on lubatud suuremat Ei oska need pakutud 10 kuni 12, ei ole, miks? Sellepärast et, et nende raiemahtude saamisel ei ole arvestatud Elurikkuse säilimisega. Ma toon siin et välja sellise asjaolu, et tõepoolest, et Eestis on täna saamas nii-öelda metsamajanduslikus mõttes mingisse ikka jõudmas päris palju metsasid, mis on omal ajal kasvanud niitudele põllumajandusmaastikele, aga, aga täna on meil ka selline võimalus võtta tagasimetsade nii-öelda väljasuremisvõlg, meil loodusmetsasid neid, mis tõepoolest toimivad elupaikadena nendele liikidele, kes vajavad metsa kui ökosüsteemi, vana metsa, kui ökosüsteemi nendele võimalus luua taas elupaika. Täna on selliseid metsasid Eesti metsamaast kaks protsenti. Kaks protsenti ühestki elupaiga tüübist ei ole jätkusuutlik kogus ega nii-öelda piisav kogus, et toetada elustikku millega Eestis täna on nende aladega seotud väga palju liike. Et selles, selles vaatenurgast ei ole täna välja pakutud raiemahud ega ka need raiemahud, mida me viimastel aastatel oleme rakendanud. Ei ole, ei ole õiged, aga, aga mitte tegelikult võib-olla sinna ei tahtnudki ma hinna eest, ma ei ole tegelikult raiemahu ekspert küll, aga ma tahtsin välja tuua selle, et sinuga numbritega käidi ringi, et kui palju Eesti emiteerib, Eesti emiteerib 20 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. Ja, ja kui ma nüüd vaatan sellest samast tänasest raportist või eilsest raportist esitatud hüpoteetilist olukorda, kus raiemahte rairaieid tõepoolest mingil põhjusel ei tehta, ma, ma tõepoolest ei taha jätta muljet, et see oleks mingil määral ihaldusväärne positsioon, aga ma lihtsalt tahan tuua need skaalad siia mängu, et sellisel hüpoteetilises olukorrad, kui raieid ei tehta, seoksime järgmisel 10-l 20-l aastal igal aastal 12 miljonit tonni süsihappegaasi meie metsadesse, mis on siis peaaegu pool Eesti emissioonidest Annele, kas ma olen õigesti aru saanud? Jah? Et see sidumine oleks kuskil 10 10 12 miljoni tonni jaoks osas aga aga sa ikkagi kahtekümmend, kahtekümmend, miljonit miljonit ei kataks. Ja, ja meie stsenaariumid, mida me veel vaatasime, et kõige selline jätkusuutlikum stsenaarium ongi see, kus on siis iga, iga aasta raiutakse ühtlaselt ja millega siis on iga-aastane ühtlane emissioonide sidumine kuskil siis kolme miljoni tonni üle, kusjuures kus, mis arvestab ka siis puittoodetesse seotud emissioonidega ja see jääb ka niimoodi järgmiseks 100-ks aastaks? Eks see ühtlane raie, ma saan aru, see ongi siis kuldne kesktee, justkui võiks olla, et millest me tõenäoliselt ei kujuta ette vist Eestit, kus ei raiuta üldse või kõik võetakse maha. Ei mina tahakski teada, et miks see just kuldne kesktee on, sest et sinna 12 miljoni tonni sidumise ütleme järgmise 20 aasta jooksul versus viie miljoni tonni sidumise vahele jääb päris palju numbreid veel. Ja jääb ka päris palju metsamajanduspraktikaid, mis ei, mis ei kätke endas kümmet miljonit või kaheksat miljonit hektarit lageraieid vaid näiteks võib kätkeda endas püsimetsandust palju suurematel aladel, mis üheaegselt tagavad metsavaru säilimise, süsinikuvaru säilimise, elurikkuse ja sellesama nii-öelda taas sidumise ka. Et täna me neid stsenaariume siiski ei näe. Marek Metslaid Eesti maaülikooli vaatenurgast kas põhimõtteliselt nii saab, nagu Aveliina Helm välja pakkus, et kui muuta siis ikkagi need majandusmajandusse raiete viise, siis me saame sama tulemuse, mis tagab siis selle, et hundid oleks söönud, lambad, terved võid või teened teatud probleeme. Täna on püsimetsandusseadusega metsaseadusega lubatud tegevus, et seda saab ka täna teha, et miks seda ei tehta, seda peab küsima omanike käest, et et tõenäoliselt on seal nii majanduslikud kui ka tehnoloogilised takistused. Ja kui nüüd võtta ökoloogiliselt, siis meil on ainult üks puuliikida, püsimetsa on võimalik majandada seal harilik kuusk aga hariliku kuuse puhul me teame kõik, et ehk kui kuusik raiuta, raiuda, hõredaks, siis on ta tormisel ja, ja lisaks sellele, nagu juba siin mainitud iga erinevad haigused, võtame siinse juurepessu teema, mida on väga palju räägitud. Et kui me nüüd kuusikus hakkame, küsi metsandust, rakendame tallume kuuse juurestiku peal, millega me omakorda nii-öelda põhjustame juurepessu ja sealt edasi on need alles jäävad puud siis vastuvõtlikumad patogeenidele, erinevatele haigustele ja hiljem ka tormile. Et ja, ja ka ütleme, langetamise käigus me tekist tekitame puudele koorevigastusi või ka ladva vigastusi. Et need kõik on tegelikud sisendid haiguste nii-öelda kolletele räägime siin kliimamuutuste kontekstis, siis see kätkeb endas päris suuri riske ja ühe asja. Ma tahaks veel üle täpsustada, et kui oli juttu, et lageraie järgselt toimub tohutu emissioon siis seda paraku nüüd värsked uurimisuurimustulemused ei näita, et suurt emissiooni ei ole. Et kuue ja kaheksa aastane lageraielank on juba kergelt siduv nii-öelda metsa ökosüsteem. Et oluline on, et ta oleks piisaval arvu puudega nii-öelda uuenenud. Ja, ja ütleme, eelmine aasta sai nüüd tõstetud üks mõõtmisseade värskele lageraielangile seal jänesekapsa mustika kasvukoha tüüp, kus peale raiet ei tehtud maapinna ettevalmistust ega ka uuendust ja oli täiesti nii-öelda neutraalne. Et juulikuus oli õrnalt sidur, ökosüsteem. Aga me siin rääkisime Tallinnas sellest, kui palju ütleme, Ühtede arvutuste ja teiste teadmiste järgi saaks aga Marek, kui metsas, et ma küsiks teilt kui palju vaja oleks, kui palju oleks vaja aastas metsa üldse raiuda, kui noh, ma saan aru maaülikoolis tegelikult, ega siis metsamehed ja metsatööstusmehed vist endiselt koos asju ei aja, et erinevates klassiruumides ja loengutes käiakse vahel harva, satutakse kokku, aga kindlasti teil teadmine olemas, et metsatööstuse seisukohast, kui palju aastas oleks üldse tarvis puitu metsast. Kui nüüd selle raporti juurde tulla, siis ma vaatasin ka teda eile eile õhtul läbi, et mina nii-öelda Cambridge'i ülikooli teadlaste ja nüüd keskkonnaagentuuri ekspertide nii-öelda arvutusi kahtluse alla seadma ei hakka, et et ju siis on need usaldusväärsed numbrid ja, ja noh, need see taustinfo on usaldusväärne, mille põhjal seda analüüsi teha, minul neid andmeid ja numbreid ei, ei ole, aga võib olla, mis olulisem. Nüüd nendest raiemahtudest on see, et metsi jätkusuutlikult majandaksime, et meil toimuks majandamine, et me nii-öelda metsad oleks produktiivsed elujõulised ja nende sidumisvõime oleks tagatud, et me teeme majandamisotsused õigeaegselt. Me teeme noores metsas hooldused õigeaegselt, isegi kui me istutame kuuske, laseme sinna looduslikud lehtpuud juurde tulla, kujundame produktiivsed, elujõulised ja ka kliima nii-öelda võtmest nii-öelda vastupidavamad, segametsad ja, ja teeme õigeaegselt harvendusraieid ja, ja ka õigeaegselt Wray ja aladel, kus me soovime püsimetsandust rakendada, kus see on võimalik. Seal me rakendame seda. Aga veel kord me peame ka arvestama häiringu riskidega, et uurimisraportis seda väga põhjalikult ei ole käsitletud, et sellel on väga soliidselt viidatud, et et ei noh, ei läinud selles uuringus sellega nii-öelda detailidesse, aga see on ilusti ära mainitud. Aveliina Helm, mis teha, kui püsimetsandust tahaks, aga, aga, aga ei saa. No ma arvan, et tavaliselt sellistes kohtades on, ongi. Kas just tasakaalupunkt on nüüd hea sõnaga sõna kasutada, sest et seda vist tahavad kõik kasutada, aga aga et kui siin enne toodi näide sellest, et kuusikud on väga, väga tundlikud ja vastab absoluutselt tõele ja tänased probleemid kuusikutes on, ongi seotud nendesamade teemadega, mida me tahame adresseerida. Kliimamuutus ei mõjumine koisikutele hästi mis toob uusi haigusi ja liiga intensiivne majandamine. Ka ei mõju meie muusikutele väga hästi just nende samade masinate. Et, et siin on kahtlemata metsamajanduslikke nippe ja trikke ja kõik, kõik see teadmine Eestis, kuidas metsi hästi majandada, on ju olemas. Aga küsimus ongi selles, kas see on jätkusuutlik ka nii-öelda looduskeskkonna säilimise osas ja kas ta on ikkagi jätkusuutlik ka majanduslikult. Sest ma loen näiteks Enn Pärdi koostatud eelmisel aastal koostatud raportist seda, et tänaste raie või ütleme seniste raiemahtude jätkumisel nii nagu me täna raiume, ka on metsad, ta ütleb, et metsad noorenevad oluliselt, seda nii okas kui lehtpuistute osas. Kuid kui praegu on kõige enam metsi vanusevahemikus 40 kuni 80 aastat, siis 30 aasta möödudes domineerivad majandatavates metsades noored kuni 30 aastased puistud. Aga minul on küsimus, kas see on jätkusuutlik metsamajandus, kui meil on 30 aasta pärast valdavalt kuni 30 aastased metsad. Kuulge, ma olen selles metsandusdebatis kogu aeg ühte küsimust tahtnud küsida, et mul isegi seda saadet ette valmistades ei tulnud pähe seda kirja panna, aga kus see viga Eesti metsanduses tehti, et meil nüüd kõik Need, metsad ühteaegu ühevanused on ja kõik on pool majandatavast metsast on siis raieküpset, et kelle suunas näpuga peame näitama, et oli see siis esimene Eesti vabariik või noh, kus see viga tehti, keegi on ajaloolise tõe jalule seadnud. Mina näiteks olen uurinud metsastamist niitude metsastamist, et suur osa, kui meil veel eelmise sajandi alguses oli maastik s 1,8 miljonit hektarit erinevaid niidukooslusi ja niidukooslused on need kohad, kus elavad tolmeldajaid, liblikad, niidulilled, niidukoosluste kadumine. Meil on täna neid 40000 hektarit 1,8 miljonit hektarit versus 40000 hektarit. Niidukoosluste kadumine toob kaasa tolmeldajate kao ja selle, et ei saa kullerkupu korjata arga. Niidukooslust metsastamine oli üks nõukaaegne mõte ja, ja see oli mõnevõrra selles suhtes viga, et homogeenset metsad ühevanuselised ühe ühe puuga metsad ei ole elurikkuse sõbralikud, oleks pidanud teda toona tegema teistmoodi. Ka täna oleme targemad. Marek Metslaid, miks siis ikkagi nii on, et jätkuvalt tegelikult iga aasta 1000 hektarit metsamaad tuleb juurde, me ei suuda neid söötis põlde harida ja midagi pole teha. Loodus võtab omaette, et kas teie näete probleemi pigem seal, et needsamad looduslikud kooslused alistuvad metsale ja me kaotame ka väärtuslikku põllumaad. No kindlasti on seal oht, et me kaotame väärtuslikku põllumaad, aga nüüd, tulles ajas tagasi, eelmise sajandi keskpaiku toimus, toimusid suured metsastamise programmid etnof sarnased tänasele, KUS üks kliimaeesmärk on ju see, et või noh, ütleme üks üks võimalusi kliimamuutustega võidelda on rajada rohkem metsi juurde. Et noh, me eelmise sajandi keskpaigast alates siin ka kuuekümnendad seitsmekümnendatel rajati väga palju metsi sööti jäänud põllumaale. Tegelikult oli see ühel ma ütleks, et ka tark tegu, sest need põllumaad oleks olnud lihtsalt söötis. Jah, aja möödudes oleks sinna kasvanud mets peale. Aga ütleme, põllumaade metsastamise käigus me oleme tegelikult täna selles nii-öelda momendis, kus meil on väga palju mitmekesist metsa. Tegelikult kogu see vaidlus käib sellesama metsa ümber, mis kunagi põllumaadele rajatud. Et täna me vaatame neid kooslusi ja ütleme, et nad on väga mitmekesised, et võiks kõik kaitse alla võtta. Et, et ma ei ütleks, et kunagi midagi valesti tulnud, et alati tuleb. Nii nagu ma eelpool juba mainisin, et kui sa rajad kuusiku, tuleb sinna leht puud juurde ja, ja meil on väga palju Eestis segametsi on seal lisaks kuusele kaske, on seal haaba, on seal lepp. Et, et meil on tegelikult väga mitmekesised metsad. Nii, aga siis, ma ei tea, keegi oskab öelda Ma küsiks hoopiski nagu teistpidi, et meil on ka rangelt kaitstavat metsa kaitseme metsa, nende maht kokku on siis ligi üks neljandik Eesti metsadest. Nüüd puhtalt kliima aspektist lähenedes, siis ega me liialt agarad pole elurikkuse seisukohast ma saan aru, mida rohkem, seda, seda uhkem, aga ka kliima aspektist. Kas rangelt kaitstav mets tuleb kasuks või vastupidi, tuleb kahjuks. Noh, siin on juba eelpool välja toodud, et et vanavanamets ei, ei, ei enam efektiivselt süsiniku, et pigem pigem hakata emi emiteeruma, et et kui ma võtan Vihterpalu nõva põlengualadel tehtud uuringu, siis millegipärast seal 170-ga kaheksa aastases männikus mulla süsiniku nii-öelda sisaldus on palju väiksem võrreldes keskealise männikuga, et ime imekombel ta ei kogunesin, et pigem see sisaldus on vähenema hakanud. Et seal, kus on nii-öelda see biomass suurem, seal on seda sisaldus kõige rohkem ja, ja kui vaadata nüüd mullaelustiku ütleme mula seenestiku või mullaseente elurikkust, siis on ta ka väga tugevalt seotud süsinikusisaldusega mullas. On see nüüd Eesti metsanduspoliitika seisukohast oluline, et me suudaks läbi vaielda selle argumendid, kas vana mets seob süsinikku või ei seo süsiniku, ma saan aru jällegi Aveliina, et elurikkuse seisukohast kindlasti on see oluline, aga, aga kas see on oluline? Aga räägime ka süsiniku seisukohast, sellepärast et tegelikult neid uurimusi ka Eestist, mis näitaksid, et kuna täpselt jõuab mets ikkagi sellesse tasakaalulise olekusse. Neid uurimusi on väga vähe, sest meil on nii vanasid, metsasid väga vähe, et Eestis on tehtud näiteks nendestsamadest. Kui männikutest räägime süsinikubilanss kogu kogu metsaulatuses arvutatud ka maaülikooli teadlaste poolt, siis 140 aastased männikud on veel aktiivsed sidujad. Ka 200 aastane männik suudagana metsas on aktiivne siduja. Et see looduslik seisund, mil ta tõesti muutub metsana emiteerijaks või, või ütleme, et ärme üldse kasuta seda, et vana mets muutub emiteerija ehk see on väga ajutine majandusmetsade vananemisel tekkiv nähe loodusmetsad kuna nad kujunevad loodusmetsaks, see on meil nii pika aja pärast sajandite pärast võib-olla isegi üks uurimus metaanalüüs, mis vaatas meie regiooni kliima, regiooni kõiki töid, mis on siin siinkandis tehtud, tuvastas, et kuni 800 aastani võivad metsad sidujad olla. Ühesõnaga, et see on niivõrd ja Eestis, kus on näidatud, et emiteerib on need on kuivendatud turbaalad, kus kus mullahingamine on kuivendamiseks tingitult nii suur, et peal kasvav mets seda ei suuda enam puhverdada. Aga siin on juba kuivendamise teema, mitte metsateema. Just tohib korra, et kaheksasajaaastast metsa Eestis ma tahaks oma silmaga. Ei, ma räägingi, et ei, meil ei ole tehtud uurimusi sellisesse otsa, kus, sest et nii vanu metsi meil ei olegi. No siin on looduslikud tee, nii-öelda piirangud, tulevad ette ökoloogiliselt, et meil paraku puud nii vanaks ei ela, et kui me võtame Järvselja ürgmetsa, mis on varsti 100 aastat kaitse all olnud, et et seal on suurem, suurem osa puid on nii-öelda pikali kui, kui püsti, et see et mille, mille millegipärast ei seisan need vanad vanad puud seal püsti, et paarisaja-aastaselt hakkavad nad paraku juba nii-öelda oma eluiga ära elanud, miks nad ei seisa püsti? No siin on selge, et puudel ütleme, kui me võtame kuuse, siis kuusel täna on juba 100 aastat, on juba päris suur vanus, jah, on kuusikuid, mis on vanemad seal 100 neljakümneaastased või nagu siin selles uurimisraportis toodi välja Läti üks näide, kus oli 200 aastastest kuusikutes tehtud, siis paraku kuuse puhul ka nad Ei, ei ela nii kaua, et männi puhul võib-olla siin ka 200 ja peale, et võib-olla leiame siin eksemplare või puid, mis on kolmesajaaastased, aga paraku nad ei ela nii kaua ja hakkavad ühel hetkel nii-öelda võtab loodus võimust või on see kliimast tingitud neto. Ilmselt on see kombinatsioon aimdustest ja kõigest muust. Annela Anger-Kraavi ja see uuring, mis nüüd oli mainitud, kus, mis vaatas kuni kaheksasajaaastast metsa, ei ole tehtud üldse meie, meie, meie kliima võtmes on 10 aasta tagune uuring, mis avaldati ajakirjas Nature. Ja seesama uuring ütleb, et et metsas süsiniku sidumisel on piirid ja, ja millal mets muutub süsiniku sidujad vabastajaks, et see sõltub väga paljudest faktoritest, üheks nendeks on ka kliimamuutuse mõjud metsale ja häiringud. Ja, ja see vaadatakse ikkagi vaikse ukse, koguni kaheksasajaaastased Vaikse ookeani äärseid metsi nagu mida meil meil siin ei ole, mille siduv seas suureneb, kuni siis selle selle ajani metsa süsiniku siduvus, neid vana metsa oma, siis sõltub väga palju, ütleme toitainete kättesaadavuses, kliimamuutused ma juba mainisin puude liigilistest koos kooslusest ja ka siis ütleme samuti ütleme, võib-olla majandustegevust, mitte võib-olla kõike majandustegevusest sõltub, mis, mis sorti majandustegevuses seal on. Ja muudest muudest faktoritest. Et autorid rõhutavad, et nende uuring jah, et näitab seda, et jah, mingil määral, et on metsi sõltuvalt liigist, asukohast ja kliimast, mis kuni selle ajani seovad süsinikku ja selle artikli mõte oli tegelikult see, et kui me teeme süsiniku arvestust üle maailma, siis majandamata metsad sinna arvestusse ei käi. Ja siis nemad näitasid, et ka majandamata metsades toimub mingi sidumine, et neid tuleks ka arvestada. Et osa nendest metsadest elab väga vanaks mida praegu siis hetkel ei ole, siis maailmsetes numbrites arvestatud Eestis majandata majandamata metsa süsinikuarvestuse järgi ei ole. Nii et meie arvestama ka oma kaitsealuste metsade süsinikusidumist, kui me raporteerime süsinikunumbreid Ma tuleks metsa kasutamise juurde ka, sest mulle tundub, et see teemade ring on see, kus meil tõenäoliselt vist eriarvamusi väga ei teki, sest noh, metsa majandamine on mündi üks pool keskne küsimus ju süsinikuringluse puhul on ju ikkagi see, mida selle puiduga lõpuks ka teha, et ma tsiteeriks nüüd maaülikooli teadlast Jürgen Aasortett. Tema väidab, et kui männikute puhul on võimalik vajadusel raiet edasi lükata, ilma et oleks väga suurt puidu kvaliteedi languse ohtu, kuid kuusikute kaasikute haavikute puhul on püsikindluse ja puidu kvaliteedi languse küsimuse puistu üle seismel kindlasti olulised. Kui kvaliteedi languse tõttu sobib puit kasutada ainult kütteks, siis kaotame nii kvaliteetset puitu kui ka majanduslikku tulu. Lisaks jääb pikaajaliselt sidumata suur hulk süsiniku. Pikenevate raieringide puhul tuleb arvestada sellega, et vanade metsade juurdekasv ja sellega ka biomassi seotava süsiniku kogus võib olla väikene sensi Soosaare tsitaadi lõpp, ehk siis kas ma saan õigesti aru, et kui me soovime ehitada palkmaju kasutada puitu pika-pikaajalisel süsiniku talletamisel, siis me ei saa seda kuuske seal 200 aastat ikkagi metsas hoida? Ma ma tahaksin tuua sinna sisse natukene sellise diferentseeritud, me käime siin nagu ühest, ühest sellisest väravast, teised justkui, et üldse ei raiu, mitte midagi ei tee, ühtegi toodet ei tooda või siis nagu praegu tuli välja, et, et kõik, mis vähegi nii-öelda puid olin, on kõik, peab ilmtingimata kohe aiapostid ekstreima. Et mis, mis meil täna vajaka on, ongi terviklik vaade, maastikuline vaade metsade majandamisele ja, ja ka nii elurikkuse sellest, mille me juba leppisime kokku, et see on oluline. Kui ka süsiniku sidumise seisukohast on, on just sellelaadne diferentseerimine, et, et oleks eri eri vanuselisi erivanuselise metsi, ka nii-öelda Ühe puistu raames mitmekesise struktuuriga metsi, erivanuselist, puudega puis tõid. Et oleks oleks diferentseeritud ka näiteks raievanuseid, et me tõepoolest laseme ka osades majandusmetsades ikkagi selle raieringi pikemaks, sest et öeldagu, mis öeldagu otsene kliima, et lähema 30 aasta jooksul on väga suur, kui me jätame looduse omaette toimetama, see on see Ja ma saan aru minu paremal käel inimene ütleb, et viie-kuuekümne aasta pärast saabub häda. Häda ei saabu, kui ei muutu, aga häda saabub muidugi siis, kui tõepoolest need raporteerimise reeglid jäävad sama jaburaks, et ainult aastane sidumine on, on see, mis on kõige olulisem ja mitte see, mis näiteks eelnevatel aastatel talletanud oled. Aga, aga ma tahan. Ma võib-olla hoiumetsade kaitseks süsiniku ja kliima seisukohalt öelda ka veel seda, et et kui siin jällegi eelmisel aastal enberdi poolt tehtud uurimustes või ütleme analüüsis kõikide raiemahtude poolt raiedonna rakendatud raiestsenaariumite pool metsa tagavara ja juurdekasv kahanes kõigi puhul, et siin nüüd on, on tekkinud stsenaarium, kus juurdekasv jääb samaks. Aga ärme siis unusta ära, et juurdekasv ongi. Ütleme, metsa tagavara ongi talletatud süsinik ja juurdekasv on on seotud seotud süsiniku. Enn Pärt toob välja, et kõigi raiestsenaariumite puhul metsa tagavara juurdekasv väheneb lähiaastatel. Erinevus on ainult ulatuses, samas hoiumetsa tagavara suureneb ja juurdekasv oluliselt ei lange, mis aitab majandusmetsades toimuvat vähenemise protsessi mõnevõrra siluda. Olin on saanud hoiumetsad majanduse ja süsiniku sidumise päästjaks. Nii, aga kui ikkagi puu on maha võetud, siis Annela Anger-Kraavi kindlasti kõige rumalam teguviis oleks viia Narva jaamades hakkepuiduga teha või Belletina Hollandisse või Suurbritanniasse vedada. Selge on see, et siis süsinik vabaneks ja see, millest me siin eelnevalt rääkisime, see on teisejärguline, et mida siis teha, et see süsinik rohkem siis säiliks, puiduna, mitte ei vabaneks maailmaruumi. Tulla korra tagasi need korraks korraks läände stsenaariumite juurde, see stsenaarium, mis on siis ühtlase kasutuse stsenaarium, mis lubab siis kell 10 11, mida te meile soovitud. Et seal selle juures toimub tagavara suurenemine, toimub talletatud süsiniku suurenemine ja pluss siis on aastane sidumine, nii et see on õige jah, mingi tasakaal tuleks leida, kui metsad oma pead sissetallatud süsiniku mingi aja pärast hakkab tegelikult vähenema aastal 2100. Jaa jaa, natukene enne seda küll, aga, aga, aga siiski nagu ja ka jätkusuutliku metsa majandamise mõtteks on ka, et ikkagi metsamajanduslikud funktsioonid säiliksid praegu kuskil üle 30000 inimese ümber saab tööd metsasektorist. Kui tulla nüüd selle juurde, et. Ja loomulikult sealjuures Ma ei jätkusuutliku metsamajanduse juures on olnud oluline, et liigiline mitmekesisus säiliks ja südamega rõhutame, rõhutame töös, et nad, et kuidas raid, kust raiuda, et seda me meie sumo öösel tõepoolest hinda ja ka meie ütleme et elurikkus on oluline puidu ahjupanemine. Et. Et puidukasutuse mõttes kõige levinum ikkagi on küttepuudeks Belletiks mai tea hakkepuiduga milleks iganes, et kõik räägivad, et rohkem tuleb palkmaju teha, ma ei tea, kas meie puud ei sobi bait majadeks või lihtsalt nõudlus palkmajade vastu on nii väike. Kõige kõige rohkem puitu ei lähe ahju, et see ei ole õige, et numbreid vaadates läheb 30 protsenti, läheb Eesti raiest. Protsent, see on suures osas Halep, millega muud eriti teha ei saa. Ja, ja siis ka kvaliteedi üle üleküps mets, mis on juba haiguste haiguste poolt puretud ka seda läheb mul muidugi nagu olukord, et kus metsahinnast sõltub, mis läheb ahju, aga aga kas see nagu hea või halb on, et, et selles suhtes, et et kui mets läheb või kui puiduga nüüd põlevkivi asendada puiduga, et siis ta läheb nagu nullemissiooniga läheb arvestusse ja tihtipeale on siin suur segadus sellega, et oi, aga põletate puitu, et siis seal tegelikult tulevad ka süsinikuemissioonid. Et süsihappegaasi ikkagi tekibki seal põletajad orgaanilist materjali tõepoolest tekib, aga ainuke, miks ta läheb null nullemissiooniga kirja, kui teda põletada, on see, et kui kui metsa raiutakse, siis need emissioonid on arvestatud maa kasutasimissioonidesse, sellega lihtsalt välditakse, et ühte sama emissiooni kaks korda arvestatakse. Muidugi, eesti puit võiks minna Eestis ahju, sest siis meie oma, mis on meie arvestuses juba kirjas emissioon, siis aitab meil omal energiat toota ja, ja, ja ka meie rõhutame oma raportis ja maailmas rõhutatakse, et see, mis ahju läheb, peaks ikka olema see, millega midagi muud enam teha ei saa, et mis on siis sellise kvaliteediga, mida kuskil mujal kasutada kasutada ei saa. Ja muidugi, kui metsamajandamisega aidata parandada siis puidu kvaliteeti, mida siis saab kasutada rohkem siis ka ehituses ja asendada siis betooni ja ja rauda majade konstruktsioonis, siis lisaks sellele, et sinna jääb taltse süsinik, te olete pidanud sellesse puit, puitkonstruktsiooni, tekib ka asendusefekt. Ja see asendusefekt on sees, sised süsinik, selle. Tsemendi ja, ja ja raua tootmisega kaasnevad väga suured emissioonid. Ja, ja kogu elutsükli jooksul tuleb seda vaadata siis kogu alates siis tootmises, transpordist ja samamoodi siis ka puidul tootmises transfer raidest, kuni siis selle toit uute tootmiseni välja. Ja kui nüüd kahte neid kahte võrrelda, siis on märgatavad märgatavad ikkagi märgatav vähenemine. Kui kasutada puittooteid, emissioonide vähenemine, kasutab puittooted, siis raua ja betooni vahepeal. Eestis on ka see kindlasti. Kui kasutada puitu, põlevkivi asemel on see võit suhteliselt suur. Marek Metslaid, teie soovitus, teadmine, et kas saab kuidagi puidu kasutamist muuta niiviisi, et see süsinik oleks seal siis lukus kauem paberi puhul on see kaks aastat. Palkmaja puhul on see eluiga märksa pikem. Mida teha, on olemas mingisugune teadmine. Noh, siin eelpool on juba välja toodud, et puitehituse ehitised, ehitusmaterjalid, mööbel, vineer, kõik sellised nii-öelda tooted, kus ta tõesti säilib pikaajaliselt. Aga nüüd lisaks sellele peame ka nii-öelda seda puit mitu väärindamist veel kaugemale edasi viima. Näiteks puidukeemia on siin märksõna, millega tuleks tegeleda veelgi põhjalikumalt, et tänase puit, mida me kasutame ja need jäägid, mis üle jäävad, et me annaks neile veel rohkem väärtust juurde. Registreeru fineerimis tehasest. Ma ei räägi otserafineerimistehases, siin on ka muid muid variante puidukeemia osas nii-öelda anda, anda nii-öelda lisa lisakäike puidu kasutusele ja meie nii-öelda või puidu väärtusahelas veel nii-öelda astmeid juurde teha. Nii lõpetuseks, kui me räägime metsast aga ma ei tea, laiendaks seda teemat ka põllumaadele muule maakasutusele, siis kas tulemuslikum oleks siin näiteks tegeleda hoopiski märgaladega maa kuivenduse vähendamine, soode taastamine, Aveliina Helm, kas see annaks paremaid tulemusi, kui panna sellesse konteksti või metsandus on selles osas ikkagi võtmemängija? Metsanduse metsandus on selle poolest võtmemängija, et kuna me tegelikult peame saavutama tõepoolest on meil suur vajadus emissioone vähendada ja siduda seda aastaks 2050, meil on väga kiire sellega, meil on tegelikult ainult paarkümmend aastat transformeerida oma süsteeme ringi. Et selles vallas on tõepoolest tänased metsanduses tehtavad otsused, kuna nende mõju on niivõrd kiire, nagu, nagu siin annena arvutustest ka väga hästi välja tuleb, siis see on väga hea, ütleme, otstarbekas meede, aga kliimamuutused, kliimamuutustega võitlemine vajab kõikide kõikide panust. Aga ma tahan siin veel öelda võib-olla seda, et et täna me kasutame 20 protsenti meie puidust nii-öelda püsitoodeteks, mis, millel on mingisugune poolestusaeg näiteks 30 aastat. Aga kui me tahame tõepoolest liikuda jätkusuutliku biomajanduse poole, siis raiume vähem, aga teeme sellest ka tõeliselt kvaliteetseid asju. Sama asendusefekt. Ärme ainult räägi teoreetiliselt sellest, kuidas me asendame betooni, puiduga hakkamegi rajama puidust suur hooneid, miks mitte. Aga see vajab juba suurt sellist tahet, innovatsioonivalmidust kaasa aitamist igast sektorist. Lõpetuseks üks hästi lühike küsimus, kuna minut on meil saate lõpuni Annela Anger-Kraavi, et kui te nüüd sealt ma saan aru, te elate Suurbritannias seda Eesti metsandusdebatti kaugelt vaatate ja nüüd otsapidi olete sellesse oma saba ja sarvedega tulnud, siis kahetsete ka seda. Ei kahetse ja, ja ütleme ausalt, et see, see ja raport ei ole ainult minu tehtud koolkonna koos koostöös Keskkonnaagentuuriga ja, ja suur suur tänu keskkonnaagentuurile ja siin ka mainitud juba enberdile, kelle, kelle arvutuste üldse töö pähe põhineb ja ma loodan, et keskkonnaagentuur jätkab sama head ööd ja lisaks sellele hakkab jälgib ilmamuutusi paremini, nii et hoiatab metsamehi, mis tulemus on, et. Head kuulajad, see oli pisikene osa suurest metsandusalasest debatist meie keskendunud tänu paljudele teemadele ja teadlikult, aga ma tänan saatekülalisi, Annela Anger kraavid, Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur, Aveliina Helmi ja Eesti maaülikoolist Marek Metslaid ja mina olen saatejuht Mirko Ojakivi kuulmiseni.