Tere kõigile filmihuvilistele. Käes on pühade aeg ja pöhwistki on möödunud pea kuu aega, tundub, et filmi eelarves oleks justkui pohmell saabunud. Päris nii see siiski ei ole. Euroopa filmiakadeemia auhinnad on samuti jagatud detsembri alguses ja Kuldse gloobuste ja Oscarite. Nii on päris pikk aeg. Mida siis teha sellel ajal? Eesti filmis on linastunud mängufilmid pärist aega tagasi, sauna pool septembris ka nüüd on, tundub nagu mõõnaaeg saabunud, aga veebruar ja märts on varsti kätte jõudmas ja kaks uut Eesti mängufilmi taas linastumas. Aga suurel ekraanil suurel ekraanil on tulemas mitmed kultusfilmid, mitmed filmid Euroopa parimatelt, tegijatelt ja ka Ameerika filmi lavastajatelt. Nii et usun, kui te kuulate ära meie saada, et siis leiate kindlasti midagi huvipakkuvat, kuidas jõuluaega huvitavamalt veeta filmide seltsis. Tänases saatekülalised on Lauri Kaare filmilevi firmast Emmbeedee filmiasjatundja Eesti kinematograafiast Jaak Lõhmus ja uue Eesti mängufilmitegija Anu Veermäe kes räägib meile Jaak Kilmi ja Renee Reinumäe poolt lavastatud filmist sigade revolutsioon ja ühtlasi kiikame ka teleKöödi. Ehk tahame teada, miks on teleekraanil seriaal nimega sigade revolutsioon. Jääge kuuldele, stuudios on Riina sildas. Aasta on lõppemas ja lähenemas on ka pühadeperiood, õigemini ta on juba peaaegu kätte jõudnud. Lauri Kaare, sina kui Emmbeedee levijuht kuidas sa oskaksid iseloomustada selle aasta pühadehooaega kinodes, kuna see ju üks olulisemaid aegu filmi levitaja jaoks on? Ei saa eitada, et talvine koolivaheaeg sarnaselt sarnaselt sügisese ja kevadise kooli vähe aga teevad ainult rõõmu kinodele, kui on muidugi repertuaari osas õigeid valikuid tehtud, mida kohe kindlasti sellel aastal on, et hoolimata aga nüüd juba vahepeal peaaegu et traditsiooniks muutunud Harry Potteri uue seikluse puudumisest, mis jõuab meieni juunikuus, on siin väikestele täiesti piisavalt vaadatavat. Kõigepealt ennekõike oma eripärasuse tõttu tahaks mainida 19.-st detsembrist alustanud kogu pere seiklust nimega väikesed spioonid, kolmdee mäng läbi, spaigid druiidi geima, Ove, millele, mis seal siis Robert Rodriguez kogu pere triloogia lõpufilm, aga mida tasub ära märkida ennekõike seetõttu, et suur osa filmist on, ütleme siis niimoodi kolmdee või kolmemõõtmeline, mis tähendab seda, et iga ostetud piletiga antakse kaasa paar spetsiaalseid prille. Ahaa, kasvõi seesama vana süsteem, mida kunagi meiegi Mida ennevanasti stereokinos nimelt just täpselt õiget sõnakasutuses, mul ei tahtnud endale paraku seda lihtsalt hetkel meelde ütelda filmi poolest saadik näinud, et annab teatavat efekti küll, kui endale need eri värvi klaasidega prillid ette tõmbad. Tekib selline ruumiline efekt ja, ja kui keegi palli viskab, siis tundub, et kohe-kohe saad sellega silma. Nimelt, ja noh, niipalju ka öelda, et ärgu nüüd inimesed arvaku, et need prillid siis piletile hinda otsa keeravad, et eiei prillid tulevad piletile pealekauba, ütleme niimoodi. Sa mainisid lavastajana Robert Rodriguez, kes ju tegelikult on selline Tarantino sõpruskonda kuuluv mees. Seda küll, aga see spaigizzi triloogia on temal ilmselt olnud just selline, et ennekõike oma laste jaoks ja omaenda lapsepõlve meenutades sündinud filmid, et ideed saanud omal ajal filmifoorum ühte osa jah, filmides, kui seal oli veel kaks väga halvasti käituvat laps, tegelast, kes olid täiskasvanulikult riides, et poisil oli smoke ja kikilips, siis ta just mõttes, et kas poleks kuul, kui oleks film, kus oleks laps, agendid, et sealt sealt välja tavaliselt see idee sündis ja ja et meil küll mitte nii edukalt, aga Ameerikas on ikka täiesti pöörane edu saatnud neid filme, eriti kui arvestada, et nad on tehtud Hollywoodi mõõdupuu järgi väga tagasihoidlike numbrite järgi. Selge, nii, et midagi lastele ja lastevanemad Enne lapsevanematele muidugi on, on väikeste spioonide Pereisa Antonio Banderas, aga et seal on veel seal klouni ja viimasel ajal üha harvemini kinolinale esinev serblastest lõun, kes mängib salapärast ja pahatahtlikul lelumeistrit, kes üritab siis vangistada kõiki maailma lapsi ja George Clooney mängib ei oskaks arvata seltskonnakroonikat lugeda tema lustilise poissmehe elukombeid. Arvestades aga klouni, mängib Ameerika president. Ootamatu. Aga et samal nädalal muidugi täiskasvanu vaataja rõõmuks on jõudnud lõpuks ometi Elinale PÖFFi ametlik lõpufilm Ameerikas Ameerika Simm timis erinani tõesti suurepärane, ääretult emotsionaalne ja armas ja liigutav üsnagi autobiograafiline draama, milles siis no iiri näitlejale koos oma naise ja kahe tütrega põrutavad Ameerikasse pole neil ei töö- ega elamisluba, aga kinnitavad siis New Yorgis kanda ja üritab meest seal taksojuhi töö kõrvalt ka näitlejana leiba leiba teenida. Ise juba praegu ekspeda, sellel aastal jõudnud kolm korda vaadata ja tõesti tahaks veel sellepärast, et see on nii, see on tõesti, see on nii inimlik ja nii südamlikke täiesti täiesti vapustavad on need tüdrukut tal seal. Kas need olid, kui ma õieti mäletan, vist kuue ja 10-st? Ja ma tahaksin sinuga täiesti nõustuda, sest mul õnnestus film ära vaadata, et filmid jäävad vaieldamatult erakordselt näitlejatööd ja mõned ideid, Jim Sheridani film meenutab võib-olla Schistokizlovski sinist ka, sellepärast põhiteema on tegelikult lapse kaotus ja see, kuidas perekond seda vastu võtab, et kuidas isa kannatab ja kuidas ema üritab nagu uue lapse sünniga ka ütleme perelt seda taaka ära võtta ja tegelikult see, kuhu see film on jutustatud ju vanema tütre vaatenurgast, et see, kuidas temal on kolm soovi oma perekonda päästa, ütleme sellest sellest murest ja sellest leinast. Nii et tegemist on tõesti, nagu sa mainisid autobiograafilise filmiga ja kuigi võiks öelda, et Ameerikas Ameerika film, et, et kas võib-olla natuke liiga suhkrustatud või, või värvi liiga tugevalt pandud siis ma arvan, et Jim Sheridani viimaste filmide foonil on see just väga kenasti väljapeetud. Et samas on väga delikaatselt käsitletud lapse kaotust, kui ma arvan, ühte traagilisemad teemant üldse filmikunstis ja samas nagu jäetud ikkagi ütleme, hingamisruumi ja, ja mõtlemisruumiga pärastiseks, nii et vaieldamatult üks tippteoseid kindlasti sellel aastal. Selles suhtes tahtsin ka veel lisada. Ühesõnaga me arutasime seda, et, et siin sinisel nii palju momente, kus oleks olnud võimalik teha vale valik ja minna just sellist siirupist imalat koledat rada pidi, aga et selline on, kes stsenaariumi kirjutas kahasse oma kahe tütrega, et et tal õnnestub kogu aeg teha õiget valikut sellistel olulistel momentidel filmi kestel, et noh, tõesti, et tõeline õnnestumine ja ma ütlen, et mul on endal senini siiralt kahju, et, et selline, neil ei õnnestunud koos filmiga Tallinnasse PÖFFile tulla. Aga. Nagu ta lubas nauda Tervituses lubas, et, et kindlasti tahaks ta seda millalgi teha, aga juba mõne oma järgmise filmiga, et jääme, jääme siis ootama. Ja muidugi aasta lõpp läheb selles suhtes ka jälle niimoodi, nagu ma tahaks loota, et meil kogu aeg on olnud ja tuleb ka järgmine ja ülejärgmine ja sealt edasi aasta, et, et oleks täiesti seinast seina. Et aasta viimasel nädalal tuleb üks selle aasta kõige edukamaid filme maailmas nimega Kalapoeg Nemo ehk Fanning nima piksari stuudio arvutivõlurite järjekordne täistabamus, võiks öelda, et arvestades seda rivi, et Toy staarist kuni monster singini ja nüüdseks Fanning teemani, et see on selline väikene väikene tubli stuudium, mis ka siiamaani on on tõesti kulgenud ainult võidud võidule. Kuigi tegemist on tõesti juba nüüd Disney stuudiaga piksar valmistab need filmid nii-öelda Disney märgi all ja Disney finantseerimisel. Aga samas on üllatav see, et mikseri puhul on tegemist absoluutselt animatsiooni tippteostega just nimelt eelkõige loo seisukohalt. Need on väga värsked. Samas nad kasutavad, ütleme, klassikalist loo ülesehitust, aga dialoogi need filmid on täiesti paigas, on täiesti vaimustavad. Et neile on jäetud siiski suhteliselt vabad käed seal Disney katuse all, et nad on ikkagi omaette väikeüksused, panevad vahepealt ukse kinni ja teevad siis lahti, kui neil film valmis on, et seal ei ole suure stuudiopoolset kassaaparaat vasakus käes sekkumist. Ja mille üle on tõesti hea meel, et, et on selline inglise vaim nendest säilinud? Ja sinna kõrvale no tõesti selline perefilm, mis on tõesti perefilm suure tuleb B ja suure efiga. Et mida ei tohiks ega peaks kartma mingil juhul ka lapsevanemad, sellepärast et see on niivõrd vaimukalt tehtud, et et noh, tõesti vabalt võrdleksin Shreki või või muude selliste õnnestumisega, et et kõige kõige pidematest, kui neile tekstidele ette lugeda kuni kõige vanemateni välja Kalapoeg Nemo peaks olema täiesti universaalne oma oma külgetõmbes. Aga et teine, 26. detsembrifilm on selline, millal osa vaatajatest lõikab ära juba vanusepiirang ehk siis alla 14 keelatud ja see on noh, ütleme, kui tahan, sõnastas tardunud geeniuse Quentin Tarantino neljas täispikk film kill Bill, pruudi kättemaks vol üks, nagu on tal meie sihilikult bee filmilik kohalik Pealkiri milles siis omatu jumal mängib eestikeelse pealkirja nimitegelast ehk pruuti, kes hakkab kätte maksma nendele, kes ta neli aastat tagasi tema pulmapäeval all koos kõigi külalistega maha lasid niimoodi, aga naise hing oli sedavõrd visa, et tema langes ainult koomasse ja siis nüüd ta otsib mööda maailma Jaapanist kuni Mehhiko ringi sõites neid süüdlasi ja kriipsutama üks ükshaaval neid oma surma nimekirjast maha. Aasta kõige stiilsem film, ehitamata aasta kõige verisem film, aasta kõige parema muusikalise taustaga film ja noh, ma ütlen, et ma ise olen nii siiras, siiras vaimustuses, et Tarantino peale nii pikka ootamist nüüd meid alt ei vedanud, et tšeki Braunist möödas juba ma ei oska enam arvuteid kuus aastat, mis on ikka väga-väga-väga pikka aega. Ja ei taha seda nõustuda muidugi selle väärastunud kliinilise määratlusega. See oli, see oli ainult kiitusena mõeldud olenüüd. Väärastunud geenius, selle sõna kõige paremas mõttes oleks ma pidanud lisama sellepärast et. Tarantino juba oskab lippu kõrgel hoida, ütleme. Film, milles ma ise ei pettunud ja need, kes verd kannatavad, eriti veel sellist sellist ütleme, liialdatud vägivald, et siin siin filmis tõesti, et et kui keegi loeks seda nüüd ma ei tea, vägivalda propageerida või kaks, siis on lihtsalt tegu inimese enda idiootsusega, et siin on noh, Tarantino kokku sulatanud, et kõik need mõjutused, mis on teda filmitegijat vorminud, spagetivesterni test kuni jaapani verist kättemaksu saagadeni ja noh, kõikvõimalikke Hongkongi ja 70.-te peaks PlayStationit ja ekspluateeritud, et sinna hulka, et et see on noh, nagu te ütlete väga hästi, et ma tegin kill billi iseenda jaoks kõik ülejäänud võivad lihtsalt minuga kaasa tulla, aga umbes, et see ei ole, see ei ole primaarne. Vaieldamatult Tarantino puhul on minu meelest ka tegemist viimaste aastakümnendite kõige ja ühe andeka oma vaieldamatult filmitegijana, sellepärast et tema oma olemuselt on tõeline postmodernist ehk see, et ta imeb endasse erinevad kultuurid. Et me ei räägi ainult Ameerika kultuurist ja nendest esimestest filmidest, mis olid sellest kantud vaid just maailmakultuuridest, mida tegelikult näitas ka tema kolmas filme, nüüd siis viimane on see Ta imedes endasse. Need võõrad kultuurid suudab siiski luua täiesti ereda, omanäolise, väga tugeva autori teksti, autorifilmi. Just ma tahtsin ise omalt poolt seda olla, et ta ei kasuta midagi uut, aga Tarantino on selles suhtes selline. Ideaalne, kuidas taaskasuta Rizzayclingu ekspert, et ta võtab kõike, mida on seni kasutatud, segab seal oma oma segistist läbi ja, ja suudab toota midagi, mida peale teda tulijad hakkavad kõik kopeerima, nii nagu reservuaar tooks poegisid täiesti lugematul hulgal, harva samale tasemele või ligilähedale pääsenud ja importijad ja Palfiks. Just enim tsiteeritud film, vaieldamatult ma arvan, viimasel kümnendil. Aga viimased aastad on näidanud seda filmi tootidega, levitajad väga armastavad erinevaid triloogia Häid ja, ja tavaliselt oli ka niimoodi, et kui film osutus väga edukaks, siis tuli järgi ja siis ka kolmas ja neljas osa, aga aga, aga see viimane trend on lausa filme teha triloogia nagu Harry Potter, millele ilmselt tulebki siis lõppkokkuvõttes vist seitse osa, nagu ka raamatul. Ikkagi hetkel ma hakkasin, kui sa juba küsimusega sinna maale jõudsime, hakkasin mõtlema, et kuidas, kuidas seda nüüd öelda seitsmeosalise filmi kohta, et mis loogia see on, aga, aga paraku jah, jäin, jäin ma täiesti lootusetud, jooksinud. Me leiame nimetuse, kui seitsme jõuab ekraanile, aga võib-olla räägiks ka ühest vaieldamatult edukamast filmist, mis peaks linastuma üsna pea. Sõrmuste isand. Just Sõrmuste isand, kuninga tagasitulek, mis jõuab siis meieni teisel jaanuaril, et see on siis kaks nädalat peale teema esilinastumist suures osas maailmas aga et kuigi siin üles tõstnud, et sai mitu korda veendud, et, et tõstaks ka varasemaks, kuna see aasta ei ole Potterit ees, aga arvasid, et kuna kaks eelmist on tulnud niimoodi jaanuari alguses et las tulla siis, et esimesed muljed, mis ma olen lugenud, vot ma ei ole liiga põhjalikult lugenud arvustusi, sest ma ei taha ometi mingeid üllatusi omale ette ära rikkuda. Et kui kaks eelmist olid täiesti geniaalset fantastiliselt filmid, siis kuninga tagasitulek, et see on nüüd veel seal, nüüd veel parem. Et sellega suudab Jackson viia lõpule kõige täiuslikuma triloogia filmikunsti ajaloos, sellepärast et kui, et kui mõelda, ristiisa peale kaks esimest, fantastilised filmid, kolmas silm, nõrgem on hea, aga võrreldes kahe esimesega suhteliselt nõrk võisin Indiana Jones, kus on niimoodi, et et sõltuvalt maitsest, kelle jaoks on teine osa mõõnaks, kelle jaoks kolmas või siis veel Star Warsi originaaltriloogia, kus on ka niimoodi, et esimene, teine mulle väga meeldisid, kolmas siis vajus käest ära, aga siin on tõesti, et kui sa mõtled sõrmuse vennaskond, fantastiline film, kaks kantsi vähem, fantastiline film, ma just hiljuti vaatasin sellele täiendatud 40 minutit pikema versiooni ära ja noh, ma ei jõua tõesti Piiteris Jacksonit ja kogu tema meeskonda ära kiita. Ja nüüd siis kuninga tagasitulek, mille pikkustki on, see on ilmselt kõige pikem film, mis kunagi ekraanile lasknud, et kolm tundi, 21 minutit. Aga ma olen kindel, et see lendab mööda rutem kui kui mõni pooleteisttunnine komöödia, mida teinekord piineldes saalis vaadata. No eks te vist peate, tegime vahe nagu vanasti džiga Chucki filmid, kinos kosmos. Me ei tee, et me sinna just stuudio oli ka juttu, et, et osades maades tehakse paus sisse, aga aga seda seda ei taha teha, sellepärast et see kisub su filmist välja. See kisub su filmist välja ja pärast on niimoodi, et, et inimesed, kes sealt pausi pealt tagasi tilguvad, et noh, ma ütlen, et, et see, kellel on vaja väljas väljas käia ilmtingimata selle kolme ja poole tunni jooksul, et et see, las käia, aga et mingit sellist, et, et tuled põlema ja rahvas saalist välja popcorni ostma, et sellist pausime me kindlasti ei tee Aga kas sa oskaksid öelda, on teil filmega PÖFFilt nüüd lähiajal tulemas meile kinno? Siin on niimoodi, et PÖFFilt, esimene asi ongi nüüd seesama Ameerikas ja siis üheksandal jaanuaril, Charlie, eitan Goeni kohutavalt lustiline, vaimukas, must, et ja talumatu julmus intotherabel pirueti, millest George Clooney ja Catherine Zeta-Jones säravad siis vastavalt Los Angelese parima lahutus advokaadina ja Los Angelese kõige edukama sari lahutajana, kelle varandus ongi ehitatud järjest trikkalt abikaasalt teisele ronides ja hiljem meest lahutusega puupaljaks tehes. Ja jaanuarisse mahub veel tuleb hea teismeliste draama 13 tööd, teen milles, milles Oscari võitja Holly Hunter mängib siis eks, alkohoolikust ema, kes, kes tunneb, et teeb mida tahab, aga et kolmeteistaastane tütar hakkab vägisi vägisi käest libisema, kui on langenud kurja kooli mõjuvõimu alla, siis inglaste võrratult sümpaatne Kalendritüdrukud on samuti Jaanuarikuus tõsielul põhinev lugu. No ütleme, suhteliselt küpses eas daamidest, kes heategevuse eesmärgil annavad välja alasti kalendri. Stan nimetatud naistega. Just ilma strippar just nii, et nagu ma aru saan, on tõesti film seinast seina ja klassikaraadiokuulaja leiab ka vaieldamatult suurepäraseid linateoseid. Nüüd selle pühadehooajal Vaatamata, et ma kujutan ette, et kui klassikaraadio võtaks näiteks Sõrmuste isanda ükskõik millise soundtrack'i omale nädala plaadiks, et siis ei peaks küll pettuma ükski kuulaja, et teda on teda nüüd millegi liiga kommertsiga alt veetud. Ma tänan ja jõudu teile tarvis. Äsja meil oli jutuajamine Lauri Kaare tegi meile ülevaate uutest välismaa filmidest, mis hakkavad linastuma üsna pea meie kinoekraanidel. Aga Jaak Lõhmus, sina kui Eesti filmi sihtasutuse peaekspert, mida sa oskad üllatavat öelda eesti filmide kohta, mida huvitavat on võimalik vaadata nüüd pühade perioodil ja ka hiljem, missugused uued eesti filmid linastuvad lähiajal? Aastalõpu viimased esilinastused olid, olid Kristiina Dowidjantsil dokumentaalfilm Sergei Dovlatov vist ja tema Tallinna-perioodist seal vene kirjanik, kes võib-olla eesti rahvale ei ole nii hästi tuntud, aga kes on meiega koos siin elanud mõnda aega seitsmekümnendatel aastatel. Päris huvitav film ja veel esilinastus Karenina raamatufilm Einar Laigna väga huvitavast isiksusest kelles ühineb militaristid ja, ja kristlane. See oli siis reedel, 19. detsembril. Kui uuest aastast rääkida, siis Simson muidugi tahaks loota, et kõige paremini ja Ilmar ja Kristian Taska film täna öösel me ei maga, mille pealkiri ei ole veel lõplikult otsustatud. Jõuab siis kinodesse veebruari viimasel nädalal, mis ühtlasi tähistaks 90 aasta möödumist Eesti mängufilminduses üldse, sest 26 veebruar 1914 jõudis kinodesse esimene Eesti mängufilm Karujaht Pärnumaal. See oleks väga huvitav paralleel nende ajastute vahel ja märtsi koolivaheajaks siis muidugi sigade revolutsioon, millest on palju räägitud ja märtsi koolivahe, seal peaks tulema ka kinodesse Läti Eesti lastefilm, mille pealkiri praegu on veepomm paksule Godzile eestikeelse dublaaži ka päris tore. Armuslaste filmike. Seal peamiselt mudilastele mõeldud film. Nii et vaatamist on päris palju. Kevadine periood on, on Eesti uute filmide osas päris rõõmustav. Kui vaadata tagasi eelmisele aastale, siis dokumentaalfilm natukene jäigi nõrgaks vanal aastal just selle tõttu, et paljud filmid lubatud ja oodatud ajaks valmis. Ja selle tõttu ma ootan ka dokumentaalfilmidest uusi, väga huvitavaid esilinastusi kaotatud. Mark Soosaare liblikate kodune näiteks peaks jõudma jaanuaris juba vaatajateni ja mitmed teised huvitavad filmid, mis on töös. Kui möödunud aastal võib-olla või lõppeval aastal kõige huvitavam ja põnevam oli Jaak Kilmi ja Andres Maimiku jõud ja võib-olla veel paar-kolm dokumentaalfilmi, siis oli see eesti lugude aasta, võiks öelda. Aga päris huvitavaid filme tuleb jah dokumentalistika ja ja saab kevadeks valmis ka Raju musta huumorisari Frank ja Wendy. Mida me siis loodame sügisel näha täies pikkuses Eesti kinodes vähemalt. Kas on oodata ka lõpuks sellist sündmust, et mingi dokumentaalfilm jõuab meie kinoekraanidele levisse? Jah kõigepealt muidugi nimetatud Mark Soosaare film liblikate kodu, pooletunnine film ja teiseks filmiks, mida me praegu ootame. Kindlasti on Eesti ja Läti koostööfilm Layla Bakalina film mis jutustab sellest, mis juhtub ühel bussireisil Tallinnast Kaliningradi sõidab läbi nelja riigi. See on film mis on äratanud enne valmimist juba nii suurt tähelepanu ja huvi paljudes riikides ja see on väga paljudesse riikidesse ette ostetud enne valmimist. Selle võtted on praktiliselt valmis ja see võiks jõuda Eesti kinodesse Eesti, Läti ja Leedu kinodesse. Kuskil aprilli lõpus või mai alguses. Linea Bakaline on üks tuntumaid filmitegijaid Baltikumist välismaal ilmselt üks tuntumaid autoreid üldse ja tegemist on sellise poeetilise nägemusega ilmselt, mis võib pakkuda väga kena vahelduse tegelikult muule filmi levile, mis nendes kolmes riigis toimub. Jah, seda filmi on millegipärast väga palju seostatud poliitiliste momentidega ja seda tuleks saaks valmis just selleks ajaks, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja siis uue kolme liikmesmaa pilt antakse selle filmi kaudu, aga, aga Layla kindlasti ei pane poliitikatega sotsiaalseid probleeme selles filmis esiplaanile, vaid, vaid ennekõike just inimeste lood on tähtsad ja ma usun-usun sellesse filmi väga. See oleks seda väärt, et kinodes näidata. Tänan, sinu jutt veenis meid kõiki kuulajadki, ma arvan, et tulemas on ka Eesti filmi seisukohalt väga huvitav ja põnev aeg. Ja nüüd on meie vestluskaaslaseks Anu Veermäe, kes on produtsendiks uuel eesti mängufilmil nimega sigade revolutsioon. Filmi tootjafirmaks on Rudolf konjoys film ja filmilavastajaks Jaak Kilmi, René Reino Mägi. No selle filmi esilinastuseni on jäänud loetud kuud aasta lõpuni ja on praegu üsna vähe aega jäänud, aga juba on sigade revolutsioon meie kõikide huviorbiiti sattunud nimelt üsna pea linastub ka kane kahe programmis uus dokumentaalfilmi dokumentaalseriaal, õigemini sigade revolutsioon. Missugune roos on sellel dokumentaalseriaalil ja mängufilmil, mis peaks linastuma märtsikuus? No see dokumentaalsari kanal kahes räägib selle filmi valmimisest. Põhiliselt näeme me siis igast seeriast noori näit leiaid filmitegijaid. Et kuidas neil see protsess läks ja muidugi ka mõndasid võib-olla lühikesi katkendeid filmist. Missuguses staadiumis ta praegusel hetkel on need kui esilinastuseni on jäänud kolm kuud, kas sa võid öelda, et film on nii-öelda karbis juba? Pilt on valmis ja, ja jaanuari alguses läheb ta helistuudiosse. Nii et silma valmis monteeritud ja helitööd on järgi jäänud. Nii et esilinastus peaks kõigi eelduste kohaselt toimuma. Vahemikus 12 kuni 18 Märt Kas oskad öelda juba, sa oled muidugi seda musta materjali üsna palju vaadanud, et noh, käsi südamele pannes, kas see, kui sa alustasid seda filmiprojekti ja nüüd lõpptulemust peaaegu lõpptulemust vaadates, et oled sa selle tulemusega rahule jäänud? Jah, ma olen tulemusega rahul. See tulemus on parem, kui, kui ma nagu enne filmivõtteid arvasin. Filmivõtted toimusid suvel seal koos ja, ja rahvast oli tohutult palju, sellepärast et see suur reklaami või promotsiooni kampaania, mida te alustasite tegelikult juba arendusperioodil kevadel oli väga võimas, et ma tean, et kõik minu head tuttavad noorukid üritasid saada rolle sinna filmi ja vedrikelgus, filmivõtted toimusid, olid Kaiodell peaaegu et 1000 noort inimest, kui ma ei eksi ja selle masside haldamine võis olla üsna raske. Kas võtteperiood läks libedalt? Periood läks väga hästi, isegi meil kõige rohkem inimesi oli 800 inimest võtteplatsil umbes kahe nädala vältel ja läks libedamalt, kui me Alple ette arvasime. Nii et see meeskond, Jaak Kilmi, Renee Reinu mägi ja operaator Arko Okk on, sa võid öelda teinud väga hea töö ja soovitan kõigile seda filmi vaatama minna. Muidugi kui pikk see dokumentaalseriaale igatahes näitate, et peale selle, et, et seal on kajastatud konkreetselt ütleme, filmiplatsil võtteplatsil toimuvad, on seal tekkimas ilmselt ka oma lood, sest vastasel korral oleks vist natukene iga hoitluse valed, et ilmselgelt on seal ütleme, noorte vahel tekkinud mingid suhted, sest Nadali suhteliselt suletud kogukonnas seal, et neil puudus ka kõigile siiamaani kättesaadav mobiilside ja ja ütleme, selline sotsiaalne elu oli seal väga tihe. Ja nad võisid kasutada kõiki kanaleid suhtlemaks välismaailmaga. Selliseid, mis olid eksisteerisid aastal 1986 ehk siis nad võisid saata kirjastid ja Vahest raid Otepääle poodi, et see oli nagu kogu suhtlus, mis oli neile võimalike kättesaadav väljaspool filmivõtteid. See seriaal on 12 osa pikk ja seal on siis ka selliseid suhteid ja asju, mis olid, loete platsil. Nii et te olete väga osavalt teinud ühest mängufilmi täiesti nii-öelda karjääriti show, mis kindlasti on nagu väga huvitav, sellepärast et noored selles eas on äärmiselt sotsiaalsed ja, ja ilmselt nende oma sellised suhtlused annavad seal päris huvitavaid tulemusi. Nii et täna me siin selle lühikese intervjuu eest, kus jällegi taas viibid välismaal ilmselt, et tegeleda taas jällegi uue fini projekti rahastamisega. Jõudu sulle ja head edu teie filmile. Tänan teid kuulamast ja meie pühadeaegset Saadet aitasid teha filmilevifirma Emmbeedee levijuht Lauri Kaare Eesti filmi sihtasutuse peaekspert Jaak Lõhmus ja filmiprodutsent Anu Veermäe. Kohtumiseni juba järgmisel aastal.