Ja. Vikerraadio Reporteritund. Head kuulajad, kell on saanud 14 ja viis minutit ja tänases reporteritunnis. Me käsitleme ühte tahku Pärnu linna kultuurielust, täpsemalt ideed uuest kunsti eksponeerimise paigast Läänemere kunstisadamast esialgu kahel aadressil. Lai tänav kaks ja Pärnu jõel kinnistul L kaks. Ma olen sellest palunud Eesti rahvusringhäälingu Pärnu stuudiosse rääkima. Pärnu uue kunsti muuseumi rajaja kunstisadama idee autori Mark Soosaare, tere päevast. Tere, parandan kohe siin idee autoreid on kolm, tegelikult Toomas Kivimägi, Romek Kosenkranius ja mina istusime Veneetsias aastal 2012 arhitektuuribiennaalil ja sealt see idee tekkiski teha väike Veneetsia siia Läänemere äärde ka. Siis on rahvusringhäälingu Pärnu stuudios Pärnu linnapea Romek Kosenkranius tervist. Tervist. Et Tallinna stuudios on riigikogu liige, endine Pärnu linnapea ja maavanem Toomas Kivimägi. Tervist, tere päevast. Head raadiokuulajad ja kultuuriministri Tõnis Lukase seisukoha oleme saate jaoks arvestanud täna hommikul. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Reporteritund. Kunstisadama idee on kulgenud konarliku rada pidi. Selle idee teostus on kogenud mitut tõsist tagasilööki, pidevat rahapuudust ja kohatist suhtumist, et see on Pärnu jaoks ka liiga suur suutäis. Tohutute jõupingutuste ja läbirääkimiste kaudu on nüüd jõutud nii kaugele, et linn on eraldanud esimese kahe paviljoni jaoks krundid. Läbitud on nii arhitektuurikonkurss kui projekteerimisvoor, aga kuna idee on aastate vältel pisut teisenenud, siis kõigepealt sõna Mark Soosaarele, et kuulajad teaks täpselt, millest me räägime. Kui me räägime Läänemere kunstisadamast. Algul oli meil nimeks Läänemere kunstipark, aga siis keskkonnaamet ütles, et ei, et sa oled suurt puude austajat, ühtegi puud maha võtta ei luba ja minge parem sinna jõe äärde ja nii me siis läksimegi sadamaalasse ja hakkasime seal siis arhitektidega nuputama ja, ja aastal 2013 toimus rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis sai erakordselt palju visioone üle maailma, 78 projekti saadeti. Aga võib olla võtmeks oli ka see, et žüriis olid kutsutud maailmanimega tegijad nagu Pekka vabavoori kumu autor Margna linnapea ja kala Trava kuulsa pöörleva torso teostaja Malmes Ilmar Reepalu, siis Sydney ooperimaja autor ei andnud soni, vennapoeg Kimutsan ja žüriid juhtis maailmanimega kunsti arhitektuuriteadlane Edward lossis mess. Ja ja sealt, et selles 78-st projektist praktiliselt ikkagi ainult üks on see, mida selgus žürii otsusega tasub realiseerima hakata seal siis poolakate projekte, mis nägi ette hansalinna, sest kaduma läinud Nikolai kiriku torni taastamise, linna siluetis peapaviljoni näol ja, ja põhjalikult oli uuritud ka Hansa ajalugu ja, ja eks me siis ikkagi samas suunas mõtlesime edasi, kuidas, kuidas mitte ainult kunstisadam, vaid ka kultuurisadam kultuuriturg, jaga teadvus sadam luua ja ma täna veel siia del stuudiosse mõtlesin, et tegelikult selle noh, niisugune hästi mõistetav oleks inimestele, mis on, on see tegelikult Pärnu EXPO ehk Eesti EXPO Läänemere ääres, kuhu siis on teised riigid kutsutud iga aasta tulema oma teadus- ja kultuurisaavutustega arhitektuurialalt kujutava kunstialalt, filmialalt, et rahvakunstialalt ja kindlasti ka kõigile meist kordaminevad teadussaavutused võtame kas või näiteks Läänemeres Läänemere äärsete metsade saatus ja peapaviljonis siis maailma metsade probleem, kas need jäävad alles või mitte. Ja igal riigil siis esialgu Läänemere äärsetel riikidel oleks igalühel oma rahvuspaviljon ja need rahvuspaviljonid on siis kõik seal kai ääres ilusasti reas, esialgu hiljem veidi teist pundi paigutatud foorumi äärde. Ja, ja esialgu on kutsutud kõik Läänemere äärsed riigid, kes on ka huvi näidanud selle, selle Pärnu EXPO vastu. Täpsemalt, see tähendab siis peapaviljoni krundile lai tänav, kas see on siis seal kai peal ja edasi tulevad rahvuspaviljonid, mis on siis ujuvkaidel, kui palju neid on ja missuguste riikidega on peetud läbirääkimisi selle võrra, et on saadud kinnitus, et need riigid on nõus oma paviljoni ehitust rahastama. Praktiliselt kõigi Läänemere äärsete riikidega räägitud, esimene briifing toimus juba aastal 2015 välisministeeriumis siis riigikogus loomeliitudega ja teine briifing saatkondadega kultuuriministeeriumis aastal 2016 ja huvi oli kõigil olemas, eriti tegi head meelt, et ka ka sellised uhked riigid nagu Saksamaa ja, ja ka Venemaa tundsid asja vastu huvi ja ja kui me siia edaspidi saame kaasata veel Ukraina ja Hollandi ja võib-olla ka jaapani, kes tunneb Pärnu vastu huvi ja on avaldanud huvi samuti selle projekti toimumiseks teostamiseks, siis võib sellest tõepoolest lõppkokkuvõttes kusagil paari inimpõlve jooksul või ma ei tea, millal kujuneda niisugune Peneetsele Veneetsia biennaali teletõsine konkurent. Enne kui me hakkame kuulama Pärnu linna ja linnavalitsuse ja volikogu seisukohta kuuldut täiendab kommenteerinud Toomas Kivimägi. Jah, et mina ei häbene küll seda öelda, et tegemist on kahtlemata geniaalse ideega, et me oleme küll vaielnud selle üle, et, et see, kes käib välja geniaalse ideega siseon geenius või mitte, et noh, reeglina ma arvan, ta pigem on aga, aga teine, mida tahan ära märkida, et Mark ja loomulikult suurepärase diplomaadina eesmärgi nimel mõistagi jagab seda au seekord ka kahe inimesega veel, kes lisaks temale täna üks Pärnu stuudios teine Tallinnas on aga tegelikkuses ikkagi 99 protsenti selle idee autorlusest kuulub ikkagi margile endale ja tõepoolest minu arvates on geniaalne just selles mõttes, et tegemist on ikkagi Veneetsia biennaali nii-öelda peaga kohandatud koopiaga siia, Läänemere äärde, mis on tegelikult äärmiselt atraktiivse koha peal väga põnevalt sisustatud ja, ja noh, idee kohaselt ja mida ma olen ka palju kordi öelnud, et tegelikult maailmas on väga palju nii-öelda tühje hooneid, mis otsivad ideed, aga juba nii-öelda esimese kolme minutiga mark suutis tegelikult 10 väga põnevat ideed välja käia, mida see tegelikult Läänemere kunstisadama võiks nagu tulevikus kanda. Et noh, minu hinnangul on see kindlasti üks võimalusi, üks väga äge idee, millega on võimalik nii-öelda Pärnu provintsistumiste oluliselt leevendada. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu linn on kunstisadama ideed ju toetanud, taan eraldanud krundid 25-ks aastaks kasutuseks panustanud konkursside korraldamisse. Missugune on Pärnu linnavalitsuse seisukoht kunstisadama rajamise osas? Praegu? No kõigepealt ma tahan samamoodi nagu Toomas sealt Tallinnast ütles, et tegelikult see idee on margi 99 protsenti idee, et meie me oleme sellest kinni võtnud ja, ja minu meelest on ka suurepärane idee ja ta ei ole aga täiesti koopia nüüd ikkagi Veneetsias toit on täiesti uus lahendus, ta son, mingeid element, et seesama paviljonide süsteem nii nagu on Veneetsias, aga see on antud täiesti uude ruumilahendus on siis v peale antud lahendus, mis peegeldub kenasti jõe peal ja samamoodi seal on ei ole siis näitused, vaid on ka kunstiturg ja, ja selline sellised erinevad poodiumid, arutelud, et ta on nagu ka konverentsikeskusena kasutatav, et tal on kindlasti rohkem funktsioone kui Veneetsia biennaalil. Ja kui me räägime nüüd jah, sellest ajaloost see 2013 oli tõesti see rahvusvaheline konkurss, kus ka Pärnu linn osales žürii töös ja me tõesti nägime selles projektis perspektiivi. Ja 2016 linn pani siis oma eelarvesse lisas 300000 koos riigiga selle projekti toetuseks, siis kui me rääkisime veel, et selle projekti kogumaksumus on kaks pool miljonit ja siis vastavalt, et siis uue kunsti muuseumi ettepanekule eraldati ka väga sellises atraktiivsest piirkonnas, et seal üle tee on näiteks omandatud selliseid krunte kolme-neljasaja 1000 euroga eraldasime ka krundi selle ehituseks ja see saab olema siis noh, minu ettepanek oli, et see võiks olla pikem see aeg, et ka 99 aastat, aga Mark tollal leidis, et et see projektiperiood on viis aastat, peab olema, vähemalt. Alustame 25 aastaga. Et minul ei ole mitte midagi selle vastu, kui minna ja võtta see pikem samm sinna. Ja hetkel me olemegi jah, selles seisus, et meil on vist hange oli ära oli selle maapealse osa, kus selgus, et läheb ikkagi kallimaks 600000 võrra ja ja lisaks veel siis vist oli hankes mingi kas mingi viga, et see mark teab? Kes olid mõned vead, lihtsalt korralduslikud vead ja ja, ja see hange sisaldas ka üht ujuvpaviljoni, mille me siis oleme nüüd nimetanud, et mitte eesti rahvuspaviljon, eks oleks, väga egoistlikku Eesti ainult endale ehitab, vaid oleme seda näidispaviljoni nimetanud siiski külalispaviljonis ja ja Poola suursaadikuga hiljuti rääkides tuli jutuks, et kuna Poola arhitektid on kogu selle ideestiku tarid või tähendab selle visiooni arhitektuurse osa autorid, et võib-olla äkki ongi Poola, siis esimene maa, kes oma väga kaasaegsete arhitektuurisaavutustega tuleb ja aga mine tea, seda, see on nagu edasine jutt. Aga, ja selle selle hanke sees on ka siis võrkude väljaehitamine ja kai välimuse korrastamine ja kaitsepiirde sinna rajamine, sellepärast et meie prognooside järgi on see külastajate arv esimesel täis, suvel kindlasti üle 50000 inimese ja Ma ei tea nüüd täpsemalt palju, aga ütleme selles osas on küll, noh, meie noh, igasugused uuringud ütlevad, et see, nii võib juhtuda, et, et see, et keegi sealt sisse ei kukuks, et et see on nii elementaarne. Ja, ja sul see esimene etapp ja siis vaatame, mis edasi saab. Linnapea Romek Kosenkranius vastuseks jäi lahtiseks see 600000 eurot, mis ehituse kallinemise tõttu praegu küsimärgi all on, missugune on linnavalitsuse ja volikogu valmidus siin õlg alla panna, et selle esimese etapi tõesti valmis saaks? No valmidus seda arutada on olemas, aga me näeme ikkagi, et see küsimus tuleb lahendada kompleksselt, et ma toon sellise lihtsa näite, et kui Pärnu linn hakkab ehitama lasteaeda, siis me ei saa seda ehitada nii, et ehitame valmis direktori kabinetti ja laste näiteks tantsu ja laulusaali ja ütleme, et see on esimene etapp ja siis hakkame ehitama sinna juurde. Rühmaruume vastavalt sellele, et kuidas me raha leiame, et me oleme siin mõni nädal tagasi margi poolt kokku kutsutud koosolekul. Ta on seda, et ja eelmine nädal kirjutasime ka kultuurkapitalile ja Siis kultuuriministrile, et Pärnu on jäänud kultuurivaldkonnas just kultuuriobjektide investeeringute osas nagu vaeslapse ossa, et kui me vaatame veidi kaugemale, vaatame Tallinnasse või Pärnusse või Tallinnasse või Tartusse siis on näha, et sinna selliste kultuuriobjektide investeeringute puhul on tehtud üsna julgeid otsuseid, võtamegi kumu, mis maksis üle 47 miljoni euro või võtame siis ERMi, mis sai Tartusse ehitatud. Ja kui siin selliste tagasihoidlike arvestustega kogu selle projekti maksumus on seal kusagil kuus pool seitse miljonit eurot koos nende ujuvalustega ja selle platsiga, siis kus need ujuvalused on ümber. Et minu meelest on see väga väike summa Eesti riigile, kus siis, kui me räägime sellisest üliolulisest projektist, seda, mitu ministrit on läbi aegade kiitnud, et see on väga õige projekt Pärnu jaoks. Et siin ja, ja kui me vaatame, kust tulid siis kumu ja ERMi rahastused, siis need ongi, kas Kultuurkapital riigilt tundnud, et kohaliku omavalitsuse osa selle ei ole olnud, eks, et kui see projekt on oluline Eesti riigile, nii nagu kõik ministrid on järjepanu kinnitanud siis ma arvan küll, et sellise projekti rahastamise puhul tuleb leida tervikrahastus ja see tervikrahastus. Riik peab siin rohkem õla alla panema. Selle kirja sisu, millele peale sinu kirjutasid alla ka uue kunsti muuseumi nõukogu esimees Jaan Elken ja ka mina oli saadetud kultuuriministeeriumile ja kultuurkapitalile tehes ettepaneku siis kusagil kolm ja pool kuni neli miljonit Leida järgmisest perioodist, mil Kultuurkapil tal rahastab suuri kultuuriehitisi. Ja võrreldes kumuga on see vahekord muidugi 20 kordne, sest kumu maksis minu meelest kusagil 70 70 miljoni peale ja ei tohi ära unustada seda, et et. Et see praegu on meil ikkagi Euroopa raha, kaks miljonit hotell ja, ja, ja, ja siis pool miljonit on ka riigi poolt ja linna poolt eraldatud raha ootel, et ära kasutada nii, et kaks ja pool miljonit on olemas, aga ebaõnnestunud hange näitas, et hind kruvib ikkagi kusagil seal 33 miljoni või 3,1 miljoni peale. Juhus, hange on praegu töös ja ehitajad, kes peaksid kuulama siis projekteerimis- ja, ja, ja ehitushange. Uus voor lõpeb kusagil novembri keskpaigas, et palun ruttake ja mida rohkem pakkujaid on, kelle vahel valida, et seda, seda kindlam on selle asjale sündia ja rohekas. Sina siis täna kultuuriministri kirja ei saanud veel? Mina ei ole, saad, ma annan sulle. See oli sulle ka saadetud, aga sa ei ole oma arvutit avanud. Ma annan selle sulle kätte ja sa võid selle siis eetris ette lugeda. Kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi vastuskirjas on öeldud, et lähtuvalt Kultuurkapitali seaduse eest niisuguse otsuse terviklahenduse rahastamiseks teeb ikkagi riigikogu. See on selle vastuse sisu. Ma küsin täiendavalt Pärnu linna väga hästi, et kui seda tervikrahastust Kultuurkapitalist ei peaks tulema kas see tähendab, et kogu sõit jääb seisma? Ma ei usu, et kogu sõit jääb seisma, aga ma ma veel kord rõhutan, et see idee on suurepärane idee ja selle idee üks selliseid kandvaid aluseid on ikkagi see ujuvpaviljon park, mis on seal jõe kaldal ja nii nagu ma tõin selle lasteaia näite, et noh, me ei saa nimetada seda Läänemere kunstipargiks, kui meil on kalda peal ainult üks 600 ruutmeetrine siis saal ja meil ei ole need paviljone, et see vajab terviklikku lähenemist ja neid ja läbi rääkida ja siin on vaja läbi rääkida riigiga need mehhanismid, et kuidas me saaksime selle rahastuse. Et me saaksime selle tervikliku projekti, et minu meelest ei ole see lahendus, kus meil on no üks kaldapealne hoone ja tegelikult me 10 või 15 aastat, et otsime siis seda võimalust, et kuidas hoone siis nii tööle panna, nii nagu margimõte on olnud, et seal on ikkagi see kunstisadam, seal on laevad ümber selle Ploti, mis on siis nii-öelda see kunstiväljak või see park, et siin peavad olema riigiga väga selgelt kokkulepped, kuidas me saame edasi minna? Jah, ja see kokkulepe on ka kirjas, mida kumbki teist ei kaja ega ega ka Romek praegu raadiokuulajatele ette ei lugenud, sest kõik me oleme siin ähmi täis, sest suurte rahadega ja väga tõsise projektiga on tegemist. Et seni, kuni Romek loeb, ütleks ma veel seda, et et kõikides saatkondades kõikides kultuuri ministeeriumides ümber Läänemere, kus me oleme käinud, on kogu aeg küsinud meie käest, kas Eestil on raha, kas Eestil on otsus valmis ehitada peapaviljon ja ja siis omaenda paviljon. Ehk siis nüüd antud juhul külalispamis paviljon. Ja sellele küsimusele olen ma igal pool pidanud vastama. Ootame seda otsust ja see otsus saabus alles käesoleva aasta jaanuaris. Ja nüüd pärast seda, kui Romek on k ette lugenud selle kohakirjast, mida minister siis täna meile teatab siis ma arvan küll, et me võime öelda, et raha on olemas selleks, et esimene etapp ära ehitada. Ja, ja siis endastmõistetavalt toimub kohe uus briifing, toimuvad uued külastused, hakkame läbi rääkima seda, kuidas riigid oma paviljonid siis tekitavad. Need paviljonid maksavad 10 korda vähem kui üks suvi kestnud Hannoveri või, või Milano maailmanäitused. Eesti paviljon maksis kolm kuni neli miljonit eurot üheks suveks nendest ujuvpaviljonidest ja nende nende, nende ujuvpaviljonide puhul me räägime 300-st 1000-st eurost sest nad on, ehitatakse kõik standardsete alustel ujuvalustel ja neid eristab üksteisest ainult nende riikide lipu värvid või rahvusvärvid või ükskõik mida nad ise tahavad sinna peale maalida, et oleks eristatavad ja kindlasti eristuvad nad ka sisu poolest. Aga me oleme ka sellest rääkinud erinevate riikidega juba, et iga näituse jaoks mõeldakse üheskoos välja üks selline teema mis erutab meie rahvaid kõike kõige rohkem. Nii kas Romek Kosenkranius tahab rääkida, milliseid rahanumbreid siis kultuuriminister on lubanud? Kultuuriministeerium on lubanud eraldada veel 300000 2020. aastal tingimusel, et ka linn eraldab sellise summa. Aga linn, saan ma aru, küsib ikkagi seitset-kaheksat miljonit terviklahenduse jaoks. Tähendab, me oleme esitanud taotluse, kuna siin eelnevalt on räägitud, et meil on 600000 on siis linna ja riigi poolt varasemalt pandud raha, mis on ära otsustatud ja kaks miljonit on võimalik saada siis RTK kaudu siis meetme määrusest ja meie küsisime 3,8 miljonit, küsisime riigilt siis riigi ja kultuurkapitali raha sellise projekti terviklikuks realiseerimiseks, et nii linnal kui riigil tekib kindlus, et see projekt saab valmis, et ei jää see siis ainult sinna kaldapealse majana välja ehitatud. Ja, ja, ja minu meelest see on väga õiglane pakkumine riigile, kui me tõesti vaatame selle kumu maksumust, mis oli 48 miljonit eurot ja, ja siis ERMi maksumust, mis on Tartusse ehitatud, kuhu kohalik omavalitsus oma raha absoluutselt ei pannud või oli see väga marginaalne siis 3,8 miljonit, Kultuurkapitali ja riigi raha, ma saan aru, see on riigikogu otsus, selline otsus teha, aga selleks ju meil riigikogu ongi. Et selliseid asju arutada ja, ja kui me räägime Pärnu puhul tegelikult viiest protsendist ERMi maksumusest, kui riik oli valmis panema seda raha Tartusse nii palju, siis andke andeks, jah. Pärnu on küll kaks korda väiksem kui Tartu, aga see viis protsenti, minu meelest on väga õiglane hind riigi poolt siia. Minu meelest on pall praegu Pärnu linna käes, sellepärast et kui tänase uudisega Kultuuriministeeriumist riik on valmis veel 300000 juurde panema ja linn ka paneb oma pooltelt kolm 300000 juurde, siis see terviklahenduse jaoks on vaja ikkagi ainult kolm miljonit ja mitte 3,8 miljonit, nii et see oleks selline lahendus. Toomas Kivimägi, ma saan aru, et Pärnu linnavalitsus ja volikogu kardavad võtta riski ja seda 300 tuhandet ei taheta nagu väga anda. Kardetakse, et järgmise viie aasta jooksul peab linn veel toetama tegevuskuludega. Kas te hindate, et see on Pärnu linnavalitsuse poolt mõistlik mitte võtta riski? See oleks rumalus, mitte olete riski selles mõttes, et 300000 loomulikult ühe otsa pealt vaadates on väga suur raha, aga vaadata, kui kuldne aeg on tegelikult omavalitsusel, ainuüksi tulumaksu laekumine viis, sel aastal on 11 protsenti nii-öelda inflatsioon rohkem, kui ta oli eelmisel aastal ja ainuüksi üks protsent on suurusjärgus 500 600000 eurot, nii et noh, tegelikult viis, kuus miljonit eurot nii-öelda laekub linnale ainuüksi sel aastal rohkem kui kavandanud ja ma rõhutan rohkem kui kavandati, et sellega võrreldes see raha on küll nagu noh, see ei ole isegi rääkimist väärt selles kontekstis ja selle projekti puhul. Ma olen 100 protsenti nõus linnapeaga ja samuti ka margiga, et loomulikult on see projekt tervik ja meie eesmärk on selle projekti realiseerumine tervikuna. Aga me kindlasti läksime seal Pärnu stuudios mindi praegu jagama laskmata karu nahka. Jällegi olen põhimõtteliselt täiesti nõus sellega, et ka nii-öelda pärnu võiks olla nii-öelda see, kes nii-öelda mahub selle kahe suure nii-öelda kultuurkapitali poolt rahastatava kultuuriobjekti hulka, aga aga ma arvan, et sealt võidakse pall põrgatada kõige lihtsam aru kes liialt väikeprojekte, et kvalifitseeruda suurena, et, et, et see võib-olla juba ainuüksi põhjus, miks nii-öelda meid sinna jalga ukse vahele lasta panna. Aga, ja teine põhjus on tegelikult ka sellele, et, et need Kultuurkapitali rahad vabanevad nii-öelda kahe suure projekti jaoks alles aastal 2023 ehk nii-öelda kui line võrdles Läänemere kunstisadamast lasteaiaga, loomulikult oli seal huumorimoment sees kindlasti, aga siis mina võrdleks tegelikult ühe uusarendusega, kus elamus arendus tehakse siis selleks, et nii-öelda maju või kortereid müüa, siis selleks ajaks valmis üks näidiskorter, üks näidismaja ja see nii-öelda on, mis siis tekitab tegelikult huvi ja mis toob nii-öelda kohale ka nii-öelda teised riigid, teised saatkonnad. Et ütleme veel kord nende veepealsete paviljonide ehitamiseks on nii-öelda täna laual kaks ideed, üks on siis see minna raha, küsimus, värske idee taas kord öelda margi idee minna suure kultuurkapitali rea pealt küsima, mille eeldus on tõepoolest see, et riigikogu nimetab Need kaks objekti ja Pärnu Läänemere kunstisadama peaks olema nende hulgas aga alternatiivne idee, milles, mis ma ütlen, et autopistlik on ikkagi see, et ikkagi need riigid ise nii-öelda rahastavad ühel heal päeval nendesamade uju paviljonide väljaehitamise. Loomulikult ei maksa luua illusioone, et peale Eesti siis kaheksa kõik kohe ma ei tea, esimesel kahel kolmel aastal seda teevad, aga nii-öelda kui nad näevad seda toimivat näidispaviljoni või seda Eesti paviljoni seal vee peal juba olemas, siis ma arvan, et tegelikult, et see tekitab kindlasti huvi ja nad juba näevad, et see projekt nagu toimib ja nad on kindlasti palju aldimad selle projektiga kaasa tulema. Võib-olla üritades veel seda kanaliseerida kõige suuremasse probleemist, et ma arvan, et, et me pole seda kõige suuremat probleemi hetkel isegi veel avanud, et, et seesama 300000 mida nüüd küsitakse täiendavat linna käest, mille kohta tänud kultuuriministrile oma kirjaga kinnitanud, et kultuuriministeerium on oma osa nõus panema ehk selle teise 300000, et tegelikult Ma söandan väita praegu siin, et see ei ole nii-öelda tänase hetke kõige suurem probleem, et sellega saadakse, aga ma tegelikult on tekkinud kõige suurem diskussioone vaidlus linna ja ja ütleme siis lääne praegu omavahel selle üle, et millised saavad olema selle objekti ülalpidamiskulud, vähemalt siis esimesel viiel aastal. Et see on see, mida ka riigi tugiteenuste keskus öelda eeldab, et vähemalt viis aastat. Loomulikult ei tehta need õpetaja viieks aastaks, vaid ma arvan, et see objekt kestab 50 aastat ja kauemgi veel. Aga ikkagi nii-öelda nende tulude-kulude katmine peab olema ikkagi tagatud, et see on nüüd hetkel, tänasel päeval kõige suurem vaidluskoht, et ma arvan, et kui selle ülelinn ja Läänemere kunstisadama vaidleks, siis ma arvan, et selle 300000 eraldan kindlasti probleem. Ja kui me räägime ka volikogus, siis ma tahan küll öelda, et volikogus ei ole mitte ainult koalitsioon, vaid on ka opositsioon Reformierakond ja, ja üks uhke sotsiaaldemokraat, uhke jutumärkides, nemad kindlasti nii-öelda toetavad selle 300000 eraldamist saite, see risk on 100 korda väärt võtmist nii-öelda, et see on tegelikult väga väike risk võrreldes paljude teiste riskidega, mida tegelikult linnavalitsus peab kandma. Aga, aga ma ütlen veel kord, et see ei ole see põhiküsimus. Täna selle vaidluse põhiküsimus mille suhtes on tekkinud nagu vastasseis, see, mis oli ka linnavalitsuse finantsteenistuse pressiteade, mis oli üsna erakordne, ma arvan, selle esimene üldse ajaloos, ma arvan, mitte kunagi varem ei ole olnud linnavalitsuse pressiteenistuse linnavalitsus finantsteenistuse pressiteadet, mis siis oli väga milline selle ülalpidamiskulude suhtes jõude siis numbrini isegi lausa 350000, mida need linn peaks igal aastal sinna täiendavalt panema, vaat siis ma olen küll nõudeid, kui see väide on õige, siis on tõepoolest mõtlemise koht linna jaoks, et kas ta läheb selle projektiga kaasa või mitte. Aga ma siin jagan külga margi argumente, muidugi, eks markistub muidugi teises ääres, mida ma ka lõpuni, aga mark arvab, et see lõpuni isemajandav, et noh, ma ei tea, võib-olla 10 või 15 aasta pärast on, aga reeglina tuleb ikkagi kultuurile peale maksta, aga, aga vaadates, kui edukas tegelikult mark on toimetanud uue kunsti muuseumi majandamise poole pealt, kus tegelikult nii-öelda linnavalitsuse otsene rahastamine on 25 protsenti selle tegelikest kuludest, siis. Ma arvan, see sisendab tegelikult optimismi ka seda, et, et see number, mille nii-öelda linnavalitsus on oma hinnangu andnud, et see on tegelikult sellest numbrist kordades väiksem, nii et ma arvan, et kui linn peaks panema sinna esimestel aastatel juurde kuskil 50 100000 nii-öelda katmaks seda nii-öelda tulude-kulude vahet, et siis see on väga-väga väärt ja väga-väga mõistlik ja kasulik projekt, sellepärast et tõepoolest see saab olema objekt, mis toob inimesi üle maailma Pärnusse, ma ütlen veelkord, ta on väga atraktiivne, Pärnu ise on atraktiivne, koht on väga atraktiivse asukohapeal ja teine pool, mida ma taaskord kordan, on see, et täitsa suudetakse sisuga täita ja ja andkem margile võimalust ja aega veel tema ideid nagu realiseerida, nii et nii et selles mõttes nagu see külastajad, arv ütleme kasvõi uue kunsti muuseum puhul 25000 või nüüd selle puhul markes välja numbri 50000, ma ei kahtlegi, et seal saab käima esimesel aastal mingi 50000 inimest. Nii et tegelikult tuleks siin saavutada kokkulepe, et, et ma arvan, et tänasel päeval on see kõige suurem probleem, mis tegelikult minu arusaamist mööda linna läänesadam vahele on tekkinud. Enne kui me kuulame Romek Kosenkranius, oli see ülevaadet. Läänemere kunstisadama tegevuskulude analüüsi ja prognoosi kohta kuulame ära Tõnis Lukase kultuuriministri ka tehtud intervjuu täna hommikul. Idee uuest kaasaegsest kunsti eksponeerimise kohast Pärnus on laagerdunud juba nii kaua, et sellega on saanud end kurssi viia mitu järjestikust kultuuriministrit. Idee on iga kord takerdunud rahapuuduse taha. Kuidas Läänemere kunstisadamast, mis oli jõudnud juba arhitektuurikonkursi faasi läbida, kuidas mõtte praegusele kultuuriministrile paistab Tõnis Lukas? Jah, minul oli õnn selle ideega kurssi saada juba varem. Käisin varem Mark Soosaare kutsel tutvumas nende plaanidega ja ja olin kohtunud ka EAS-i esindajatega samas asjas. Nii et, et selleks ei olnud vaja kellelgi eraldi enam siis kui ma ministriks sain pöörduda. Toetan väga seda plaani sellepärast, et see on niisugune särav ja ja jooni rikas kava Pärnu linnal Pärnust teha Läänemere kunstisadam ja riik nii palju kui, kui see on ikkagi ka kogu riigi üks visiitkaart peab seda asja toetama. Nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et osa raha annab riik ühe rahandusministeeriumi sihtasutuse kaudu, aga veel on puudu umbes 600000 eurot, mille eest 300000 võiks anda Pärnu linn ja ülejäänud võiks anda siis riik Kultuuriministeeriumi kaudu. Milliste tingimuste täitmise korral nõustub riik Läänemere kunstisadama rajamist rahaliselt toetama. Jah, ma olen Pärnu uue kunsti muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse kirjale juba ka vastanud, et riigil on plaanis see täiendavat 300000 eurot eraldada. Et vutisadama esitapp saaks valmis ehitatud aastaks 2021 ehk riik paneb pariteetselt nii nagu linnavalitsus ega riik ja loodame, et kunstisadam saab selle plaani järgi valmis, nii nagu mulle on teada antud. No tingimused on loomulikult raha heaperemehelik peamine ja täpsemalt lepib ikkagi Pärnu uue kunsti muuseumi kokku linnavalitsusega, kest omandisuhted on nendevahelised. See on hoonestusõigusealune maa, kuhu rajatakse kaldapealne paviljon. Pärnu linna rajatav rajatav hoone ja Pärnu jõel laevatatavad ujuvpaviljon tulevikupaviljonid on omandi suhtes, see on pärnakate omavaheline asi. Siia riiki ei sekku, nii et riik toetab projekti praegu linnavalitsusega pariteetsetel alustel rahaliselt. Nii et kuule võib selliselt aru saada, et võti on praegu Pärnu linnavalitsuse ja volikogu käes. Nojah, kuna see on Pärnu asi, siis loomulikult aetakse seda tehniliselt ja juriidiliselt seal. Aga nagu ma ütlesin, siis riik oma panuse on otsustanud. Ja, ja sellega seoses loodan, et kui linnavalitsus niimoodi juba minu poole pöördus, siis on kindel, et Pärnu linn oma poole ka paneb, nii et et riik paneb oma poole ja, ja rajatav esimene etapp saab seega valmis. Nii nagu oli kavandatud kokku maksumus 3,1 miljonit. Kuidas edasised plaanid on, seda teavad pärnakad paremini, aga igal juhul soovin ma neile jõudu selle ambitsioonika plaani eestvedamisel ja elluviimisel. Pärnu saab kindlasti ühe magneti endale juurde. Reporteritunnile andis intervjuu kultuuriminister Tõnis Lukas. Ja jätkame stuudiost, Pärnu stuudios on meil Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja uue kunsti muuseumi eestvedaja Mark Soosaar, Tallinna stuudios Riigikogu liige Toomas Kivimägi. Romek Kosenkranius. Kultuuriminister ütles, et võtmepositsioon on siis nüüd ja kõik võtmed on Pärnu linnavalitsuse käes. Räägime sellest iga-aastastest tegevuskuludest, mis tundub olevat komplitseeritud koht. No ma kõigepealt tahan kommenteerida kultuuriministri sõnavõttu, et minule see sõna võtma Entusiasmi usku ei sisaldanud, et ma sain siis nii aru, et me anname see 300000 juurte ja siis pühime käed puhtaks ja ülejäänud on nagu linnarida. Et nii nagu me margiga selle pöördumise tegime, oli meie seisukoht ikkagi jätkuvalt, et riik võiks siia panustada selle investeeringu näol, mis oli siis ka ettepanekuna tehtud 3,8 miljonit. Ja see on loomulikult, et väga hea, et minister näeb võimalust seda kolmesadat tuhandet eraldada. Ja, ja Toomase mõte, et omavalitsus peaks võtma rohkem riski on hea. Ja kindlasti tuleks ka 25000 50000 inimest. Aga murelikuks teeb see, et saate aru, kui see jõe kaldal asuv objekt on poolik. Ei ole neid paviljone, on ainult üks saal. Et kas need inimesed ikkagi tulevad, et, et minu jaoks on see kõige suurem mure. Kuidas me saame selle kompleksselt kogu selle projekti investeeringu rahastatud. Nüüd, mis puudutab siis neid kulusid, siis on jah, on see on võib-olla sellised suuremad erimeelsused, et on ja, ja siin hakkab rolli mängima hakkabki see, et kui palju neid külastajaid on, et kindlasti kui midagi ei ole näidata, seal on ainult see üks maapealne hoone ja. Laevu ei ole, siis ma ei usu, on ju üks näidis, aga see on, ütleme nii-öelda müügiobjekte tulge välja õigete andmetega, ärge passige oma linnavalitsuses nende andmed, ärge valetage, tohin rääkida või ei tohi, aga palun räägi õigust. No selle finantsanalüüsi kohta räägi õigust ja, ja vabanda inimeste ees, millega Pärnu linn eksis. Numbreid valides umbLuuna. Minu teada on selle analüüsi koostanud finantsjuhtimisteenistus ja abilinnapea Meelis Kukk, kes on ka Toomas Kivimägi ajal olnud üks juhtivfiguure eelarves, et kokkupanemisel prognoosimisel ja jah, ma võin kinnitada, tema prognoosid ei ole alati sajaprotsendiliselt täppi läinud. Pluss-miinus siia-sinnapoole, aga suures osas, kellele on mul toetuda, on ikkagi finantsjuhtimisteenistusele on võimalik toetuda. Ma ma absoluutselt ei eita seda, et võib-olla mingid analüüsil võib-olla mingeid vigu. Ja minu ettepanek on olnud ka uue kunsti muuseumile, et kui te Leedate sellise analüüsi koostaja, kes on usaldusväärne, kes toob välja kõik need aspektid, millele Pärnu linnavalitsuse finantsjuhtimisteenistus ei osanud tähelepanu pöörata või on midagi valesti teinud, siis minul oleks väga hea meel seda lugeda. Ja ma täiesti olen nõus Toomas Kivimägi, kes ütles ka, et ilmselt on see tõde seal kuskil keskel, aga ma kardan, et kui see objekt on poolik ja kui seal on Vähem külastajaid, kui on nendes prognoosides siis ma kaldun arvama, et need kulud saavad olema kindlasti suuremad kui tulud ja, ja omavalitsus peab võtma siis täiendavat riske. Mida siis, mida siis prognoos, ütleb kuulaja, tahaks teada, kui suured on tegevuskulud aasta kohta. Tähendab, mis on toodud siis välja selles finantsprognoosis siis rahavoogude miinus võib olla kuni 350000 eurot aastas. Ma räägin Ma arvan, et see on sellisel juhul, kui piletitulu üldse ei arvestata, eks ole, kui ükski inimene ei külasta. Aga seda ei juhtu, sest et 30 aastat oleme uue kunsti muusa, teeme nii, et mina ei räägi siis Mark ja ma räägiksin tõepoolest sellepärast, et esimene viga on see, et linnavalitsus ja finantsosakond ei arvestanud omaenda linnauuringuid võttis statistikaameti ööbimised Pärnus, mis näitavad, et Pärnus aasta sööbib 350000 inimest. Aga Tartu Ülikooli teaduritest tellitud positsioneerimis uurid Pärnu turismitusest aastatel 2014 15 16 17 nelja suvekuu jooksul näitab, et külastab 750000 inimest. Sellele lisanduvad veel. Maakonna külastas, et see oli ainult Pärnu linna territoorium vaadatud ja maakonnakülastajad käivad ka pärnu linnast läbi. Nii et see oli üks viga kohe kindlasti. Teiseks. See finantsanalüüs, mis, mida Easy järglane RTK ootab Pärnu linnalt. Ta käsitleb seda esimest etappi. Ja selles esimeses etapis, kui me prognoosime, et seal on 25000 külastajat, minimaalne külastajate arv 25. Tõenäosus on, ma arvan, et palju suurem siis nende kahe paviljoni külastamise saavutada samasugune külastatavus nagu uue kunsti muuseumis 25000 ei ole probleem, ma ütlen täitsa täitsa kindlalt kohe teele, sest need on rahvapärased ja väga paljusid rahvahulki puudutavad näitused ja sündmused, mis seal toimuvad siis sealt piletitulu, kui pilet on kuus eurot, et keskmiselt siis piletitulu praktiliselt katab juba ära need kulud, mis mida, mida see selle, selle kompleksi, kahest objektist koosneva kompleksi halduskulud on. Et selle selle Meie poolsel realistlikku analüüsi oleme me koostanud teisel oktoobril, saatnud selle. Abilinnapeale rahanduse alal Meelis kukele ja ma loodan, et ühel päeval istutakse laua taha maha ja võetakse tõesed andmed ja räägitakse tõesti andmete põhjal, mida see asi maksma läheb. Ja veelkord ütlen sulle vanale heale sõbrale, et ainult julge hundi rind on rasvane ja linna ainult kahtlustega üles. Ja, ja ma ei näe küll põhjust mikspärast meie suhtes peaks tekkima kahtlusi, kes seal kõik rasked olukorrad selles estraadikümnes üle elatud, palju linnavalitsusi on üle elatud, neid on korduvalt püütud nagu kinni panna ja meist lahti saada, ma saan aru küll, miks on olnud tahet tahetud lahti saada, sellepärast me oleme halva näitaja toonud linna, me oleme ka võib-olla Eestisse halva näitajad olnud, sest et kui meil 75 protsenti on on oma teenitud ja oma muretsetud tulumuuseumi haldamisel, siis siis on pöördvõrdeline selle sellele, mis toimub teistes muuseumides, kus on oma teenitud tulu kusagil 20 protsenti, natuke vähem, natuke rohkem ja kust ülejäänud osa peab omavalitsus ja riik siis kinni maksma. Ja tahan veel seda öelda, et see Läänemere kunstisadam ehitatakse Pärnu linnale kuuluvale maale ja see hakkabki kuuluma Pärnu linnale, sest hoonestusõiguse alusel ongi see Pärnu linnale edaspidi kuuluv objekt. Võtkem seda ikkagi ka meie pärnu ühist asja ja katsuge on siin noh, nagu seda rahu projekti, mis, mille eesmärgiks ongi siin Läänemere regioonis teadlaste, arhitektide, kunstnike, kirjanike haritlasi, laste vahel rohujuure tasandil elada sõpruses ja rahus. Ma usun, et see projekt, isegi kui ta maksab, noh, näiteks kolm, neli miljonit, neli, viis miljonit ütleme suurusjärgus seal ju ühe kõige moodsama tankipommituslennuki hind. Et see, see üks tulirelv ei hoia nii hästi rahu kui ütleme, seesama sama Läänemereäärne projekt, kus täiesti erinevate riigikordadega riikidest kutsutakse teadlased ja võib-olla ka poliitikud kokku, mine tea. Järgmiseks saavad sõna Romek Kosenkranius. Kui soovite vastulauseks kahte minutit ja siis Toomas kinno tuleks ka sõna. Ma ütlen, et head projektid ongi sumbuvad sellesse, et osapooled asutavad omavahel Klaarima mitte läbi rääkima, et ma loodan, et me ikkagi suudame leida need kompromissid ja, ja noh, ma saan margist hästi aru, aga teiselt poolt ma loodan, mark, et sina saad aru, et ma pean tõestama maksumaksjatele, et see, mis ma ütlen, et ma ei saa pärast öelda, et sorry, et see läks untsu, et me tegime. Tähendab, see peab väga tõsistel. Arvutustel ja arvutustel baseeruma see otsus ja ka see investeeringuotsus on samamoodi, et ma olen täiesti sinuga nõus, et tegelikult muutel tank maksab rohkem, maksab neli, 50 miljonit eurot, nii et et see on ühe kümnendiku tangi India. Ja minu seisukoht on jätkuvalt, et riik peab selle investeeringu osas appi tulema isegi see, kui tuleb ja ei, ma mõtlen kogu projekti osas, et kui isegi riik kinnitab, et 2023 tuleb see raha, siis minul ei oleks absoluutselt mingeid kahtlusi. Me saame selle projekti ilusti tööle, et ma saan aru. Riik ütleb, et täna 2020 21 22 on mingid muud prioriteedid, täiesti arusaadav. Aga. Selliste investeeringute puhul sa, sa ise räägid ka ju, et see on rahuprojekt, et et ma olen täitsa sinuga nõus ja, ja, ja teiselt poolt me peame läbi rääkima ikkagi need kulud. Need. Ja hea mõte, eks ju, ja veel üks ettepanek, hästi, kiiresti me natuke eksisin aadressiga, teeme nüüd kirja ühise kirja riigikogule ja riigikogu koorikomisjonile. Vaata, see on kane Ko huvita, et tegelikult seadus ütleb, et kui ma saadan valele adressaadile, siis see, kes riigiametnik, kes sai valesti selle, et ei ole temale suunatud, seda ma nägin teist korda juba siin muinsuskaitseamet ütles, et oi, te saadate valele adressaadile, siis riigiamet peab selle õigele adressaadile edasi saatma. Nii Toomas Kivimägi siin on nüüd esitatud arve analüüse võetud tagasi, et võib-olla ei ole päris täpsed. Kas te saate aru, mille nimel vaidlus käib ikkagi selle nimel riik, avalik raha peab tulema. Ei, ei, nüüd ei oleks kõige lihtsam lahendus see nagu riigi kaela ajada, et see asi nagu käima lükata mõtlen, riik on kõik sammud teinud, ega siis ütleme see kaks miljonit, mis on riigi tugiteenuste keskuse raha, ega siis päeval üks on Eesti riigile eraldatud raha, jah, ta on Euroopa Liidu rahaga on Eesti riigile tulnud raha. Et Tõnis Lukas oli isegi see suhtes suuremeelne, kui ta ütles, et see, mis nii-öelda täiendavalt on pandud need 300 300 kultuuriministeerium, linn, pluss täiendavalt veel 300 300 kultuuriministeerium pluss linn, et see ainult see lisarahana pariteetsetel alustel, kui nii-öelda riik võtaks välja, ütleme selle esimese etapi kogumaksumus on 3,1 miljonit eurot. Linnalt ootusi, summa summarum tänasel päeval on 0,6 miljonit eurot, kui me räägime sellest investeeringust esimeses etapis ja 2,5 miljonit tuleb raha väljast. Geniaalne selline projekt on, kes me eraisikuna ei oleks sellist projekti nõus nagu vedama või pidama. Nüüd teine üks, mis ma, ma loodan roomekest, sa nagu eksisid. Et et sa ütlesid oma sõnavõtus juba küll mõnda aega tagasi, et kui seal on valmis peapaviljon ja, ja see see eesti paviljon või siis näidispaviljonid, siis seal ei ole mitte midagi veel vaadata. Kuule Roomet uue kunsti Muuseumis, mis noh, ütleme väljast vaadates on nagu sara ja kui seal käib 25000 inimest juba täna igal aastal, siis kui me teeme valmis selle foorumi, kus seal on näitusepinda kuskil võib-olla 80 90 protsenti kogupinnast, siis ma võin selgelt võtta lahjemat, et seal käib kak miinimum 25000 inimest esimesel aastal, tegelikult ma arvan, seal käib, kuna uue objektiga on tegemist, sinna tuleb 10 15, et inimest rohkem veel, et summa summarum, võib-olla üks 40000 inimest tuleb ilma vähima kahtluseta, aga seal on vaadata, ma arvan, juba ruumiliselt kaks korda rohkem. Ma nüüd vabandan, ma ei tea täpselt uue kunsti muuseumi näitusepinda aga see näitusepind on seal kuskil 500 ruudu meid ruutmeetril. Rohkem on ikka üle 1000. Uue ei ole uue kunsti muuseumi, ärme hakka vaidlema, on 500, major, tulin seal 10 minutit, tagame lähedal, ütleme, suurusjärgus. Seal sama palju näitusepinda droomekaid, kui sa lähtud nagu sellest, et kui on valmis ainult peapaviljon ja see näidispaviljon, et siis ei ole seal midagi vaadata, et siis on nagu asjad halvasti. Aga ma arvan, et see oli väike sõnavääratus sinu poole pealt. Ei olnud sellepärast, et mõtleme nüüd, laevade pind oli 210, ruut on iga laev, see on 2000 ruut, umbes on üheksa laeva ja selle saali pind on 600 ruutu ehk. Noh, ja kui üks laev ka sinna juurde panna, siis me räägime kaheksasadat ruudust. Tedre jahedad sama palju kui uue kunsti Muuseumis. Muuseumis käib täna 20 istuvate inimeste, sina kahtled selles, me teeme uue atraktiivse põnev asja, sinna ei tule kahtekümmend 1000 inimest, no kuule, kui sa väidad, et seal ei ole mitte midagi vaadata, siis see on väga, väga, väga aktiivne, selline lähtealus, kust on nagu väga raske nagu edasi minna. Nii et selles mõttes tuleks tõepoolest nagu ikkagi lähtuda reaalsetest numbritest ja ja tõepoolest ei ole mina seda analüüsi nii-öelda üksipulgi nagu lahti võtnud ega isegi üle käinud, aga lihtsalt ühe repliigi ma tahan panna, et minu jaoks on täiesti arusaamatu, et näiteks ei ole võetud võimalike külastajate hulgas arvesse neid inimesi, kes, kes ei ööbi Pärnus, kes nii-öelda külastavad Pärnut ühe päeva jooksul. Et ma olen 100 protsenti kindel, et selleks, et minna Läänemere kunstisadamasse ei pea seal ilmtingimata ööbima. Loomulikult meile meeldiks, kui nad ööbivad, jääb raha rohkem Pärnusse, aga selleks, et käia, ei pea seal ilmtingimata ööbima. Nii et selles suhtes see potentsiaalne nii-öelda külastajate hulk, kelle hulgas me nii-öelda protsenti võtame, on kindlasti oluliselt suurem kui selles analüüsis. Ja siiralt ma tahaks, et see lõpeks nagu sellise positiivse noodiga, eks mina olen ka selline exceli tüüpi inimene natukene ja, ja üks asi, ma olen ka seda korduvalt öelnud, et ära karda ühekordseid kulusid, nii et sellepärast ma ütlen veel kord, et see 300000, see on köömes kõige selle kõrval. Selle saab ühe sõrmeliigutusega nagu nipsti, nagu sa proomikul oled öelnud, ära klaarida. Aga need tegevuskulud tõepoolest tuleb veel korra realistlikult lahti võtta ja võib-olla üks hästi oluline viimane repliik minu poolt, kuna saatejuht juba vilgutab sõrme minu poole on tegelikult tõesti see, et miks see, miks see Läänemere kunstisadama ei ole võrreldav teiste klassikaliste muuseumidega Eestis. Kui jämedalt ma tea, äkki äkki kumus on näitusepinda 20 protsenti ja hoidlad ja kõik muu on 80 protsenti siis lääne ära, mis on kõik vastupidi ja teenib ju tegelikult see nii-öelda näitusepind see, mis on see muu pind, see on kõik kulu, aga see on täiesti pöördvõrdeline Läänemere kunstisadama näiteks võrrelduna kumm. Ma ei oleks uskunud, et Läänemere kunstisadama teema osutub nii kirglikuks ja, ja tundeid üles kütvaks. Me ei saa sellel kahjuks tänases reporteritunnis pikemalt enam peatuda, ma usun, et kuulaja sai aru, mis toimub, kes on, missugusel positsioonil, jääb tänada saatekülalisi Mark Soosaart, Romet Kosenkraniust, Toomas Kivimägi ja meie Pärnu stuudio heliinseneri Werner vilgast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja järgmine reporteritund on meil eetris homme. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.