Tere ja suur aitäh, et olete kaaslaseks valinud vikerraadio. Tänase saate peategelased on Aivar ja Marko Pilve isa ja poeg, kes mõlemad valinud advokaadi elukutse ning töötavad sama katuse all büroos Leadell pilv. Kui praegu teatakse Aivarit tippadvokaadina, siis mõned mäletavad teda Disgori puldist. Tõsi, see aeg jäi 80.-tesse, abikaasa Marina aga ei saanud ta tuttavaks kohtu ega ka mitte tantsusaalis. See tutvus viib keskkooliaegadesse Otepääl. Poeg Marko nendib, et kõrge lennu teinud isa varjust täielikult ei vabaneda. Ilmselt kunagi. Aga tööd tegemast see ei sega. Meie jutud keskenduvad põhiliselt lapsepõlvemälestustele läbisaamisele, vanematega püüame analüüsida nende mõju otsustavatele valikutele elus. Meenutame õppetunde. Sest rääkida on ka neil meestel, kelle renomee näib juba ametist tulenevalt eeskujulik. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Aivar tere tulemast saatesse. Tere tulemast ehk tere päevast ja Aivariga koos poeg Marko räha. Tere. Aivar, mis sa arvad, kui palju on meie kuulajate hulgas üldse Eestis inimesi kellele ütleb midagi niisugune lühend? Biilsey IP, oi, ma arvan, et täna täna aastal 2019 ma millegipärast arvan, et mingi väike kogus inimesi on olemas ja võib-olla osad tuletavad sellist lühendit meelde Disgori nimest, aga aga ma arvan, et nii palju uut ja huvitavat on viimase 30 aasta jooksul juhtunud, et seda ei pruugi inimesed, mäletad. Mulle tundub, et see populaarsuse aste, mida sa kunagi nautida said kaheksakümnendatel, siis põhiliselt vist, eks oli tegelikult juba üsna arvestatav, nii et väikest viisi on üllatav, et sa sellest magusast tun tusest lahti lasid, sest väga paljudele inimestele hakkab niisugune moment meeldima, kui sind teatakse. Sa oled omas ringis tegija. Ometi läks sinu elu niimoodi, et, et sul ei ole tänaseks päevaks viste tiitšei tööga mitte mingisugust pistmist. Kas kunagi kusagil oli see oht või võimalus olemas, et see oleks võinud jääda sinu põhialaks kogu eluks? Võib-olla ajaloo meenutamise mõttes, et ma tegelikult ju seda tiitšei ehk diskuri ametit pidasin üliõpilaselu nii-öelda hea huvitava sisustusena ehk siis ülikooli keskel, kolmandat kursusel ma sellega alustasin ja pärast ülikooli lõppu oli sellega raske pidama saada. Nii nagu siin jutuks oli, et sisendit disko ja tolle aja klubi tegevuse valdkonnas väga huvitavad ja intrigeerivad ajad ja kogu aeg tuli järjest uusi võimalusi juurde. Ja see oli ju tollel ajal neid võimalusi arvestades võrdluses tänase IT-maailmaga internetiga, mida ei olnud põhiline noorte suhtluse koht, kus käidi koos suheldi, nähti 11. Et ma ei tea, mul ei meenu, et mul oleks kunagi olnud sellist mõtet, et ma nüüd õigusteaduskonda lõpetades tahaksin hakata tööle mitte juriidilisel erialal. Pühendaksin kindlasti diskotegemisele külma, tunnistan ausalt, olen seda varem ka öelnud, et ma ei suutnud sellest lahti lasta ja see tundus mulle väga põnev ja huvitav ja ma ei salga ka seda, et tollel ajal oli see minu jaoks ka siiski mingi põhitöö kõrvalt olemasolev sissetulek mis oli tol ajal noortele oluline oma elujärje kindlustamiseks. Marko, kui palju või vähe on isa süüdi sinu muusikalise maitse kujundamises, võttes arvesse tema tausta ja seda, et plaadikogu tõenäoliselt mingisugusel kujul või kassetid või lindid pididki kodus olemas olema. Jah, neid kindlasti oli, kunagi olid ikkagi need ajad, kui, kui me nädalavahetusel käisime niimoodi ikkagi üsna reeglipäraselt plaadipoes, et see oli selline üks nagu rutiin, kus alati käidi, midagi valiti, aga kui palju ta mu muusikamaitset on mõjutanud, seda on muidugi tagantjärgi raske hinnata, et, et mida ma siis kuulaks, kui isa kuulaks midagi muud ma ju ei tea, aga no aga kas sa Bony, M'i smuutit vihkad või armastad? Pigem ma tahtsingi sinna jõuda, et meie muusikamaitse on pigem üsna sarnane jah, et, et nende kahe osas pigem armastan, mitte ei vihka sellest. Kui isa rääkis oma loo enam-vähem lahti elukutsevaliku osas või võimaluste ja variantide osas siis sinna sissejuhatuseks sa võiksid enda puhul ka öelda, sul on see otsus või valik tehtud alles lähiminevikus. Kas sinu jaoks oli kunagi, nagu öeldakse, laual mõni muu tõsiseltvõetav variant elus toimetamiseks kui, kui õigusteadust, kui töö advokaadina? Oli küll jah, see on niisugune asi, mida hästi paljud inimesed nagu arvavad, et see kindlasti oli niimoodi, et kuna isal oli selline amet, siis sul nagu palju valikut ei olnud ja kodus umbes nii öeldi, et nüüd seda pead tegema. Tegelikult see nii ei olnud, et loomulikult isa seletas ja rääkis, mis see töö endast kujutab ja eks ta sisimas ikka tagu lootis ka väikest viisi, et võib-olla ma selle eriala valin ja ilmselt natuke üritas mind suunata ka selle poole, aga sellist mingit nagu karmi sundi ei olnud, et nüüd pead seda tegema keskkooli lõpus oma riigieksamid tegin, siis ma tegin need teadlikult sellise arvestusega, et saaks õppida nii majandus- kui õigusteadust. Ehk tegelikult ma olin nagu suht kahevahel veel viimase hetkeni, et kuna Mul oli alati ka huvi või on siiani huvi, on sellise äri ja finantsmaailma vastu, et siis tegelikult ei olnud see selline nagu asi, mida ma olin ammu ette planeerinud, aga siis ma lõpuks valisin seal õigusteaduse kasuks. Ja noh, täna ma ei kahetse seda valikut, aga ma ei välista seda, et võib-olla tulevikus tegutsen millegi millegi muuga. Kui Marko juba mainis siin oma valikute juures isa rolli siis Aivar, kas sa enda jaoks oled selle küsimuse kunagi püstitanud niimoodi peas, et kui palju õigust või kohustust on lapsevanemal otsustada ja kaasa rääkida selles, mida tegelikult järeltulev põlv tegema hakkab, oli seal kusagil südames mingi värin ka, et kuhu ta tegelikult läheb või mis päriselt saab? No eks iga lapsevanem tunneb mingil määral muret ja mõtleb kaasa sellele, et milliseid valikuid laps võib teha, aga ma olen selles mõttes nõus Markoga, et ma enda arvates ka ja ka abikaasa Marina kuidagi nii-öelda jõuliselt ei suunanud või sundinud, et ma mäletan, neid, vestlesime minul oma vanematega olid. Et need olid ka pigem sellised soovituslikku laadi mõttevahetuse laadi ja eelkõige oli see ärakuulamine, et mida vanemad oma elukogemuse pinnalt, oma tuttavat, et sõprade pinnalt, kes kuskil töötab, võivad selle ühest või teisest erialast rääkida. Loomulikult Marko ajal on olnud need võimalused ja informatsioon täitsa teistsugune. Aga see oli pigem ikkagi selline õigusest või õiguse õppimisest tuleneva elukutsete valiku lahtirääkimine ja selgitamine. Ja noh, eks Marko kõrvalt ka nägi, mida see advokaaditöö nii-öelda kõrvalt vaadates tähendab ja ega ta on öelnud ju mulle, et ega ma ei ole hea eeskuju olnud nende nädalavahetuste ära antud pikkade õhtute arvelt jäi mulje, et see on hästi intensiivselt su vaba aega ära võttev või, või ära lõikav, et tegelikult tuleb selle nimel terve rida asju ohverdada pere arvelt. Et seetõttu ma olin täiesti loogiliselt valmis ka selleks, et Marko võib selle valiku teha hoopis majanduse kasuks, kui jutt on sellest kahest valikust, aga kui oleks ka mingi kolmas valik olnud, ega ma kindlasti poleks kätt ette saanud panna koos abikaasaga. Aga sa tõid kergelt juba lapsepõlve meenutused sisse, läheme siis nendele radadele, mis vist põhiliselt on Otepää ümbruses, jah. Ja lapsepõlv on möödunud kuni keskkooli lõpuni ainult Otepääl. Missugused on sinu esimesed päris oma mälupildid? Mul on vaatamata sellele, et oli selline karm nõukogude aeg ja võimalused olid piiratud. Üldises mõttes, aga mul on sellest jäänud ikkagi selline väga hea ja soe mälestus eelkõige kodus valitsenud hea õhkkonna too aga ka oma lapsepõlvekaaslaste sõprade-tuttavate-sugulaste pinnalt koolikaaslaste pinnalt väga huvitava tolle aja mõttes, kui nii võib rääkida koolielu pinnalt, mida sa üldse said endale lubada ja mis oli võimalik? Ma mõtlen sportimise treenimise huvialade mõttes, aga ka loomulikult pidude mõttes, mis tollel ajal nagu mõtlesin, olid noorte kooskäimise kohad. Otepääle oli 60.-te lõpus seitsmekümnendatel väga aktiivne elu, palju liikus üliõpilasi, palju oli rahvast üle Eesti, keegi Eestist välja ei pääsenud, seetõttu Otepääl ja üks selline. Tõmbekoht, aga kui sa lähed konkreetsemaks, mõni situatsioon, mõni olukord lapsepõlvest, mis siiamaani sinuga kuidagi tuleb kaasa. Ma mäletan võib-olla sellist asja, mis, mida on nagu raske lahti kirjeldada, aga tollel ajal olid olemas poes no nii nagu ikka, poisid käisid vaatamas mänguasjapoes autosid ja poes oli müügil selline rakett, pedaalitav rakett. No ja võib arvata, et kui 65. kuuendal aastal sulle selline mänguasi, ostetakse kuus ja sealt sisse istuda mööda mööda hoovi või mööda kõnniteed uhkelt vändata. Ja kui kosmoseavastused olid ka inimkonna ajaloo jaoks sellised suhteliselt värsked uudised, üllatusi pakuvad, et siis mul on sellest jäänud meelde suvisest ajast, et selle raketiga teatud suvedajatel väga huvitav ja uhke sõita oma maja ümbruses. Tuli kõvasti pingutada ja vaeva näha selleks, et see masinavärk endale välja teenida. Vanematele. Ma käisin isaga seal kaubamajas aeg-ajalt ja siis ma kogu aeg selle raketi juures seisina seda imetlesin. Eks sellest oli kindlasti ka juttu, nii nagu ka järgnevatest asjadest, ma mäletan, et kui mingi eesmärgi ära täitsid, siis vaheldunud osteti sulle nii-öelda lubaduste katteks või eesmärgi saavutamise katteks mingisugune asi, jalgpallimäng, ma mäletan, millest see nuppudest tõmmata, jalgpallilaual olevad mängijad, leid palli, et see oli, ma mäletan esimeses klassis suur lauamäng minu jaoks väga huvitav ja väga teistsugune võrreldes reisiga ümber maailma või midagi sellelaadset, et need on niisugused. Võib-olla esmased mälestused, mis meelde tulevad. Kas needsamad mingis mõttes auhinnaks tulnud mänguasjad olid päriselt motiveerivad su jaoks, mida sa selle nimel siis tegema pidid, et piisas lihtsalt nii-öelda hea poiss olemisest või pandi sind koduseid töid tegema, kuidas see väljateenimine käis? Kuni koolini, ma arvan, et tuli olla korralik, viisakas ja viks laps ehk püüda võimalikult palju vanemate sõna kuulata. Mitte et oleks mingisugune eriliselt karm distsipliin on taga, kindlasti oli vanematel teatud kindel põhimõtete rida, mida tuli järgida. Aga ma mäletan, et et algklassides oli see, et kui sa tahtsid midagi saada, mida sa käisid seal poes imetlemas vaatamas siis sai kokku lepitud, et kui sa tunnistusel tõid koju sellise paketi hindeid nagu, nagu korralik õpilane pidi tooma, et siis oli põhjust sellest rääkida. Et sa võisid ka sellel mängu võiva asjakese endale saada. Kui sa mannidelt vanematel olid kindlad põhimõtted, siis äkki sa tood mõne näite ka? Noh, selle aja mõttes tegelikult ma mäletan ja mille üle ma olen nagu väga tänulik vanematele selliseid elementaarseid viisakusreegleid õpetati. Nonii, mis tundub, võib-olla täna vaadates hästi lihtne, aga seda kõigile vanematele inimestele tuleb tere öelda seda tüdrukud, naisterahvad tuleb enne uksest sisse lasta seda, et su riided peavad olema puhastatud, viigitud kingad viksitud seda, et sa oma juuksed hommikul kodust välja minnes kindlasti ära kammida, kui sa kooli lähed. Et sellised elementaarsed käitumis- ja viisakusreeglid võib-olla olid need, mis sind nagu saatsid ja mis selle nagu iseenesest meelde jäid. Aga ma mõtlen, õppeedukus ja sellise lapse käitumise seisukohalt ma ei salga seda, et siis oli ikka jutt sellest, et, et kui sul on kõik viied tunnistusel, siis sa saad selle. Ja viie tulid. No ei, algklassides esimesed neli-viis aastat tulid suhteliselt lihtsalt. Mis eluala inimesed, su vanemad olid? Isa töötas Valga Rajooni, Otepää rahandusosakonnas oli tänapäeva mõttes maksuametnik. Tollel ajal teatavasti arvuteid ja andmebaas ei olnud, et tema oli siis see inimene, kes inimeste maksudeklaratsioonidest andmeid kandis ja neid arvestusi pidas ja, ja siis neid Valka edastas. Ema oli Otepää kaubama Salatsi osakonnas müüa ja osakonna juhataja. Kas sa mäletad lapsepõlvest situatsioone, mis võiks kuidagi seletada seda, mis või kes õigupoolest sinust elus edaspidi saanud on? Ehk niisugused advokaadile vajalikud eeldused või omadused ilmnesid kusagil mingites situatsioonides? Kui rääkida veel, et milline oli vanemate mõju, siis ma mäletan seda, et isa rääkis mulle kogu aeg kodus, kui ma kooli läksin, et kui sa koolis vastad, kui sa õpetaja küsimustele vastad, pead midagi ette kandma. Sa pead tegema seda kõlava selge häälega, sa pead läbi mõtlema oma lauset, kuidas sa väljendad, mida sa ütled, sa ei tohi puterdada, kukutada, see on niisugune käsu korras õpetamine, see oli pigem niisugune suunamine. Sa panid selle kõrva taha, sa püüdsid sellest lähtuvalt siis ka koolis avalikes esinemistes lähtuda. Mulle on noh, ma arvan, koolist saadik meeldinud ka väidelda, niipalju kui tollel ajal koolis võimalik väidelda oli. Vahel ka vaielda. Koolis tollel ajal väga palju vaielda ei olnudki võimalik, sa pidid ikkagi järgima konkreetselt seda, mida õpetajad sulle ütlesid, aga, aga ma pean silmas selliseid kooliõpilaste väitlusi ja selliseid väitlusringe kooliajast alates. Mul ei ole olnud kunagi seda probleemi, et Ma kardan rääkida või ma kardan rahvast või rahva ees mingisuguste mõtete väljaütlemist. Kindlasti ülikooliajast tuli sinna juurde see see diskodega tegelemine, kus tollel ajal Discoreid pidid iga loo järgi midagi rääkima, kuidagi rahvast tantsupõrandale saama, kuidagi pidu üleval hoidma, et sa pidid olema valmis selleks, et kui ka terve saal istud, sina pidid nendega rääkima, kõik kuulasid, ega keegi selle vastu ei rääkinud. Et noh, need on olnud sellised kogemused õppetunnid elus, mis võib-olla siis seda, meie, ma mõtlen advokaaditööga kaasas olevat, et sõnaseadmise oskust, rääkimiste esinemisoskust on. Oled sa nõus siin meie kõigi juuresolekul praegu meenutama kõige suuremat skandaali millesse sa vanematega seoses sattusid. Saatsid korda midagi niisugust, mille puhul sa oleks eelistanud, et sa üldse nende kõrvu ei jõuagi. Kindlasti oli selliseid juhtumeid, kus vahel said koolis halva hinde, olid jätnud, õppimata või olid jätnud midagi tegemata, on väga väike asi, räägime, ikka, kirjutati, kirjutati mõni märkus sulle õpetaja poolt päevikusse kõige, ma mäletan, et seda ei juhtu, siis ta ka üksikutel kordadel kooli ajal, aga midagi kangelaslikku katata vahelt kusagil. Ma ei tea, et mul oleks käitumisega mingisuguseid probleeme olnud või, või mingisuguseid konfliktseid olukordi või, või mingeid selliseid olukordi, kus vanemad pidid sekkuma või vanematele käidi seda ette kandmas, et. Kas karistus mingisuguses vormis on sulle tuttav kodusest? Korraga on muidugi, kui need olid väga erinevad, et kui sa jätsid ikkagi midagi vanemate poolt nõutud tegemata või, või, või rikkusid mingisuguseid põhimõtteid, siis rakendati ikkagi mingisuguseid keelde ka näiteks raisanud, kinno minna, või sind ei lubatud kuskile peole minna koolipeole, kui sa olid näiteks õppimises vahepeal näidanud üles sellised ükskõiksemad suhtumist, olid mõned kolmed lasknud kuskile sisse lipsata. Ükskord läksime poistega talvisel ajal, külm aeg oli pühajärve peale omavoliliselt kalale jää peale ja vanemad olid tohutult mures, et kuhu ma olen kadunud telefon ei olnud, kedagi kuskilt kätte ei saanud. Ja siis, kui ma õhtul kella seitsme ajal koju tulin, külmundia näost sinine ja teatasin veel, et ma ilma vanemate loata olin läinud järve peale kala püüdma koos omataoliste poistega siis ma mäletan, et siis ma sain tutistada ja siis mulle kolm päeva öeldi, et nendel päevadel ma ei saa minna ei kinno. Ega ma ei mäleta, mingi piirang oli veel, et vot niisugused asjad olid. Ma olen kindlasti saanud kunagi lapsepõlves vitsa selliste teatud rikkumiste eest, aga need on olnud siiski sellised üksikud korrad tolle aja ühiskonna reeglid, moraalinormide kasvatusreeglid olid sellised, et vahetevahel tuli ikka mingi tutistamine või suurema mingi rikkumise eest mingi väike vitsa andmine ette. Kui sa võrdled isa ema, siis mis rollis keegi neist kodus oli sinu jaoks? Mõlemal kindlasti oli selles mõttes võrdväärne roll, et nad olid. Nad olid hästi hoolivad, eesti suunavad ja, ja võib-olla siis ka hästi muretsevad. Isa oli võib-olla eelkõige selline, kes oli hästi tugeva ja selge natuuriga ja oma nõudmistes väga konkreetne ja hästi korrektne. Alati rääkis seda, kuidas tema nooruse ajal esimese vabariigi ajal asjad ühes või teises valdkonnas käisid ja tema näiteks oli ka see, kes Mul lõpetas, millised peavad olema ühel noormehel viigitud püksid, kuidas peab ülikond seljas istuma, kuidas peaks olema juuksed kammitud ja kingad viksitud. Aga ema oli selline kodus korra puhtuse eest hoolitseja, kes alati muretses selle eest, et toit oleks laual, kõik oleks puhas, kõik oleks pestud. Et ega selles mõttes helid, nende panused nagu ühetaolised, aga võib-olla erinevates valdkondades, et isa eelkõige üritas mind võib-olla rohkem suunata sellisel kooli tööl ja kontrollisime koolitööd rohkem ja emal olid siis samal ajal kodused tööd mida ta samal ajal tegi, kui isa minuga õppetööga tegeles. Emaga oli alati veidi lihtsam, ema oli alati veidi leebem, isa oli alati karmim ja siis sa mõtlesid, et alati on parem minna emale kõigepealt mingi mure ära rääkida. Et siis ema vaatas, kuidas te seda nii-öelda hindab ja siis siis rääkis ka isale, selle. Marko kuulasin isa jutte tema emast ja isast ehk siis sinu vanaisast ja vanaemast, missugused sinu mälestused nendega seoses, kui sa mõtled tagasi? Positiivset tegelikult hästi, sest ma enamus oma lapsepõlvest olingi suvevaheajad põhimõtteliselt kõik sealsamas Otepääl Aivari isa ema juures, et see, kuidas Aivar kirjeldas, noh, klapib ja oligi nii, et vanaisa oli ikka selline konkreetsem, konkreetsem mees, kes aeg-ajalt tegigi käredamat häält ja ütles, kuidas asjad on ja vanaema oli sihuke heasüdamlik, kes ikka ütles, et poisid, mis te siin tegite ja vaatame, kuidas saab mulla näit nagu positiivsed asjad. Ma ei teagi, kas lugeda seda Otepää piirkonda, kus sa seal vanaema vanaisa juures olid, pigem maakohaks või linnakohaks, aga, aga võib-olla küsimusele vastata, siis me saame sellest aru, et kui sa sinna sattusid suvel, oli see sinu jaoks ikkagi vaheaeg või sind pandi ikkagi midagi tegema, oli, oldi sinu suhtes kuidagi. Oodati sult midagi. Ja ei, ta ikkagi oli aus vaheaeg jah, selles mõttes, et noh, seal oli ka natukene põllumaad vanaemal-vanaisal ja kasvuhoone, aga seal ikkagi põhiliselt nad ise toimetasid, et noh, kui ma vanemaks sain, siis loomulikult seal, et olid mingid ülesanded, et niida muru ja ja aita kastaja ja, või aita marju korjata, et aga aga mingit sellist suvist töölaagrit nüüd ei olnud ja, ja noh, ega tegelikult ikkagi üritasin alati nagu ära nihverdada nendest ülesannetest nii palju kui andis, sest ega kõik tahtsid ju muid asju teha, mitte mitte kuskil aia peal olla, et ma ei teagi, kas sa oled kunagi niimoodi mõelnud, aga kui sa praegu seda teed, et kas isa, sul on rohkem oma ema või oma isa moodi? See on lihtne isa moodi ikka on ja ja niisugune konkreetne ja pigem küll Ma ise arvan muide täpselt sama ma üldse ei salga, seda, lihtsalt tuleb kusagilt kaasa. Ilmselt ikkagi jah, et sul on mingisugune eeskuju olla ka sellepärast, et paratamatult isa elukutse amet mingil määral oli sellele ütleme, minu tulevasele elukutse valikule ja tööle nagu lähedasem tollel ajal võib-olla ka mehe ja naise rollid, perekonnad nagu joonistusid selgemalt rohkem välja, et see, see rollijaotus oli nagu väga konkreetselt välja kujunenud. Lisaks sellele, et isa ema tegelesid ühiselt selle majapidamise hooldamisega ja oma kartulimaade ja kasvuhoonete ja kõigi selliste asjadega ühiselt ka laste kasvatamisega, siis teatud rollid olid ikkagi väga konkreetselt paika pandud. Mida te kiisa, mida tegi ema paratamatult poisslapsele, isa, selline eeskuju natuur, mõjub rohkem. Kas saite peres ainus laps? Ei, meid oli kaks venda, kaks poega. Vend on sul vanem, noorem vend on mul viis aastat noorem. Mis tähendab seda, et teie ajasite asju pigem iseseisvalt vanusevahe vist oli piisavalt suur, et vaevalt sa maldasid selle pisikese tegelasega, kes pigem tüütu oli midagi koos teha. Kui sa lapsena väiksemale, et siis tundub see vanusevahe kuidagi mingil ajaperioodil vähem mõjutavat lastevahelisi suhteid. Et sa ei tunneta seda võib-olla nii palju ja ma mäletan, et, et siis see kindlasti ka päris palju igasuguseid asju koos tehtud. Aga kui sina oled üheteistkümnendas kümnendas klassis ja keegi on viiendas-kuuendas klassis, siis tundub, et mina juba olen peaaegu täiskasvanud mees, aga teine veel mingisugune selline koolijüts, kes, kes alles kogub küpsust, et siis loomulikult mingisuguses ulatuses need huvid ja tegevused lahkenesida tegeleti rohkem oma sõprade seltskonnas, huvialadega. Seal oli seltskond ja sina olite seltskondlik. Ja kindlasti oli, et esiteks oli seal sõpruskond noh, ma ütleks siis, et meie elamupiirkonnast, kus me elasime, seal oli palju lapsi ümberringi, teiseks olid siis koolikaaslased, edaspidi tulid kaasa spordist treeningkaaslased, aga ka paljud tuttavad, kes sporti tegid ja kes üle Eesti käisid Otepääle küll treeninglaagritesse võistlustele hilisemalt siin keskkooli lõpus ja ülikooli ajal, hästi palju tuttavaid tekkis Eestimaa erinevatest nurkadest läbi erinevate koolide puhkepuhkebaaside. Noh, ma mõtlen pedagoogiline instituut, Eesti põllumajandusülikool, Tartu Ülikool, nendel kõigil olid seal oma baaside praktikabaasid, kus üliõpilased pidevalt vahetuste kaupa käisid. Et sealt tekkis hästi palju sellist seltskondlikku suhtumist, suhtlemist. Kas sa mäletad, tuleb seal ette oli üldse midagi niisugust seal lapse- või nooruspõlves sündmus, kas enda või kellegi teisega, mis võis kuidagi sinu ellusuhtumist, maailmavaadet põhimõtteid mõjutada midagi niisugust, mida lugeda pöördeliste hulka. Ma mäletan loomulikult, et oli ka selliseid juhtumeid, kui keegi koolikaaslastest oli õnnetult surma saanud. Meil juhtus ühe klassikaaslasega kuuendas klassis selline asi. Meil juhtus seal elukondlikult ühes peres traagiline kus üks pere laps jäi auto alla, see surma, et need olid sellised asjad, mis panid sind nagu kuulama hästi tähelepanelikult seda, mida sulle vanemad räägivad. Kuidas sind kogu aeg püütakse ette häälestada või hoiatada sellest et sa oleksid väga tähelepanelik, ettevaatlik, et sinu endaga midagi sellist ei juhtuks. Et need on sellised, et võib-olla sündmused, mis on nagu meelde jäänud aga mingit maailmavaatelisi või mingeid selliseid eluotsustusi, kujundavaid, revolutsioonilisi arenguid, ma nagu ei mäleta. Kas su elu endal võis mingil põhjusel kusagil ohtu sattuda või midagi niisugust selles mõttes kriitilist ette tulla? Ma seda ise ei mäleta, täpselt loomulikult, aga ma tean, et nelja-aastaselt ma olin isaga koos Tartus haiglas seetõttu, et mul pimesool lõhkes. Et see õige moment magati maha. Ja ma olin kriitilises seisus seal niimoodi, et isale öeldi, et et ta ei tea, kas ma jään ellu või ei jää, ta lasti sinna minu juurde, et ma olin koos isaga haiglas kuus päeva. Et see kriitiline seis õnneks taandus, aga mul on see meelde jäänud, kuidas isa istus voodi ääres siis, kui ma suutsin silmsidet luua ümbritsevaga, et see on mul meelde jäänud ja see pilt sellest palatist. Et selline juhus on olnud, aga tagantjärgi loomulikult, kui oled täiskasvanud, siis saad aru, et et vanemate jaoks oli see väga raske hetk. Kui lihtne sul oli oma elu ja valikute üle otsustada, et mõned inimesed, ma olen tähele pannud, teavad varakult kuhu vaadata või mida peale hakata, et kas sinu jaoks on olnud, see on nii-öelda kukla kratsimise koht või nuputamise kohta, et mis suunas liikuda, kuhu teadlikult panustada ja ja millega siis arvestada, et oled sa selles mõttes endas kindel olnud? Ma arvan, et mul ei olnud mingisuguseid väga suuri siseheitlusi, et nii nagu ma ütlesin, et vanematega ikka räägiti ja mul on need köögilaua õhtuse õhtusöögivestlused pärast õhtusööki meelde jäänud keskkooli ajast, kus vanematega ikka aeg-ajalt räägiti, et kuidas siis nüüd edasi ja mis saama hakkab ja palju keskkooli lõpuni on jäänud ja milliseid valikuid keegi tuttavate lastest on teinud, et siis räägiti hästi, palju sellest Tallinna tehnikaülikoolist saab väga head tehnilist haridust ja mäletan neid, insener oli nii-öelda üldnimetusena hästi selline. Noh, kuidas ma ütlen, au, paklik, ametinimetus seal Otepää autoremonditehases töötas neid erinevates valdkondades, aga ma mäletan, et meil oli kodus juttu sellest, et ema ütles. Arstiks võiks õppida. Kuna arstidega kokkupuude on kõigil meil olnud ja aeg-ajalt tuli käia arstidesse oli väga lugupidav suhtumine ja on loomulikult praegu ka väga lugupidav, et siis arsti elukutse tundus alati kõrvalt vaadates midagi hästi suursugust ja samas ka midagi hästi üllast, samas ka hästi keeruline ja vastutusrikas, sest sinu käes on inimese terviseinimese elu. Aga ma mäletan hästi, et kui ma käisin kümnendas klassis Tartu Ülikooli kliinikumis õppepäeval, kus oli võimalik siis elukutsega tutvuda ja kui meid viidi ülevalt mingisugusest ruumist vaatama läbi klaasi, seda teostatava operatsiooni, mida seal ühele patsiendile tehti siis lõhn seal ümberringi, see oli nii spetsiifiline, see oli minu jaoks niivõrd eemaletõukav. Ja kui sa oled ju televiisoris näinud, et kuidas ma ütlen, operatsioonide tegemist ja kõike ja see ei tekita sellist, kuidas mõtlen op, emotsiooni tollel momendil ma tundsin, et ei, see pole minu jaoks kindlasti see, millega ma suudaksin tegeleda. Et ma sukeldusin inimese sisemusse kirurgina ja hakkaksin seal tema siseelundites torkima ja lõikuma. Ma mõtlesin juurale, isa andis ka selles osas hästi palju selgitusi, et mida õigusteadust õppides on võimalik tegelikult erialane valida. Ja teine valikupakett oligi siis majandus. Aga minu jaoks nagu ei olnud hetkekski kahtlust, et kas majandus, õigusteaduskond, et ma tundsin, et ma tahan minna õigust õppima. Nii nagu ma ütlesin, et mulle meeldis väidelda, mulle meeldis lugeda. Mulle meeldis tollel ajal ajalugu tolle aja mõttes uurida, nii palju, kui seda võimalik oli. Aga ajalugu ma leidsin, et ma kindlasti õppima ei lähe, sellepärast et Nõukogude liidus ajaloo õppimine. Ma vabandan, aga tundus mulle natuke perspektiivitu. See oli küll karmilt öeldud aga seesama advokaadi amet või õigusteaduse õppimine oli ka ju ikkagi nõukogude aeg, et vaevalt, et sa ette kujutasite, mida selle elu pärast hiljem serveerib, missuguseid võimalusi ja väljakutseid. Aga kui vabariigi taastamine veel ei olnud silmapiiril, siis mida see elukutse tegelikult oleks tähendanud? Noh, eks see oli tegelikult teatud mõttes hästi-hästi erinev sellest, mis praegu on, et kui sa tegelikult läksid ülikooli õppisid, käisid praktikal ja peale ülikooli tööle siis piltlikult öeldes võis öelda, jagunes töö kahte valdkonda kriminaalõigus ehk kriminaalmenetlused tänapäeva mõttes ka karistusõigus tsiviilõigus, ehk siis kõik see, mis eraisikutel füüsilistel isikutel tolle aja tsiviilõigusliku käibe mõttes oli mõeldav ja võimalik abielud, abielulahutused, alimendid ehk elatised, isaduse tuvastamine, mida tänasel päeval enam ei ole vaja kohtumenetlustes läbi käia vaidlused, omandi, et ehk vara üle korteri, vaidlused, üürilepingutega seotud vaidlused äriõigust, maksuõigust, konkurentsi, pankrotiõigust, intellektuaalset omandit. No ma võin siin pikalt lugeda seda, mitte midagi sellest ei olnud. Tegelikult sulle tundus, et see ongi normaalne see teadsidki, et see on su töö, see tundus muide tollel ajal väga huvitav ja väga palju väljakutseid pakkuv ja ma ütlen, et isegi täna on seda huvitav meenutada, millega sa siis tegelesid, kuigi teises võtmes, siis täna tunduvad paljud asjad absurdsed, millega tollel ajal õiguslikus mõttes pidi tegelema. Seda aega ei olnud ka minu jaoks peale ülikooli lõpetamist väga pikalt, sest 87. aastal tegelikult hakkasid tulema esimesed vabariigi valitsuse ministrite nõukogu määrused kooperatiivide loomise asutamise võimaluste kohta. Ütleme nii, et 88 89 hakkas see olukord juba tegelikult muutuma ja noh, ütleme, et sealt edasi, ta läks hästi intensiivselt uute õppimist, avastamist ja selle uue majandustsükliga nii-öelda kaasamineku rütmised. Kui sa tahtsid, nagu eluga kaasa liikudes pidid selle vastu võtma ja endale selgeks tegema. Sellest teisest poolest ka ehk Disgori ametist, millega me ju alustasime. Kas sa ise söandad kirjeldada seda ameti populaarsust, kasvõi siis enda näite varal, et et mulle tundub ja ma olen kuulnud lugusid, et kes valdasid omasid muusikat sel ajal olid ikkagi tegijad. Muidugi muidugi autoriteet, aga tegija igal juhul. Ma saan ka aru, miks tagantjärgi hinnates niimoodi oli, sellepärast et kõik oli üliraskelt kätte saada. Sa olid autoriteet selle tõttu, et sa olid ära teinud selle meeletu töö, et kätte saada mingisugune kogus uut lääne muusikat. Mis seisnes selles, see töö? Et sa pidid otsima kogu aeg neid allikaid, kust ma muusikat saan, kelle käest ma saan osta mingi plaadi, vahetada mingi plaadi, kes toob mulle mingi lindistuse kuskilt, kelle käest ma saan osta mingi uue plaadi lindistuse, see ei olnud nii nagu täna need lähen internetti või nagu hiljem vahepealsel ajal oli, et lähen poodi, ostan sülega plaate kokku ja lähen ja teen, sa pidid olema kogu aeg selles mõttes laineharjal, et kes tõi diskorina esimesena uut muusikat või kas sa olid selle esimese laine sees, kes sai seda uut muusikat mängida? Ega diskole tuldi mitte ainult tüdrukuid ja poisse nii-öelda vaatama piiluma ja tantsupõrandal kokku saama, vaid tuldi kuulama uut muusikat. Sest raadiost seda ei mängitud, seda nii-öelda diskomuusikat, mis tuli läänest, mitte sotsmaadest ja, ja raadiokanalites samuti mitte sul ei olnud võimalik seda mitte kuskilt kätte saada, et sa hakkadki levima läbi Disgorit ja siis sealt edasi lindistati üksteisele anti üksteisele kuulata neid linte, hiljem siis kassette ja siis jõuti lõpuks CD-plaatidele. Päris alguses olid ka vinüülplaadid, aga see tundus täiesti vabandust, kättesaamatu, et kui tulid Tallinnast Otepääle dolla ja popi Disgorit diskot tegema, mäletan, kui keskkoolis sai käidud, et tuldi ja pandi nõu selles klassikalises mõttes grammofoni mängijale vinüülplaat peale ja see mängis tantsulugu. Vahel hakkas see nõel viskama, siis pandi kopikas peale, siin-seal paigal püsiks kui põrand lõõtsus ja sellepärast ma arvan, Ta oli sellel disk haril nagu mingi autoriteet ja teine asi. Diskor pidi õhtut vedama, täna läheb rahvas spontaanselt, vabalt tunneb igale poole, hakkab ennast muusika saatel vabalt tundma, tollel ajal sa pidid arvestama, et sa pidid diskol kindlasti tegema pool tundi ette kolmveerand tundi nii-öelda tühja tööd, et rahvas käima saada, et keegi tuleks esimesena tantsupõrandale, sa pidid, räägime muusikast ansamblites, sa pidid mingit kildu viskama, sebid poisse, torkimad tüdrukuid tantsima, võtaks, see tähendab, et, et noh, see kõik koos ilmselt tegi siis sellise võib-olla staatus, et see tundus, et, et et sa suudad midagi. Marko, kui sa kuuled jälle isa, ma hakkasin su käest vahele kommentaari, kas sa kujutad teda ette sellises olukorras, kolmveerand tundi enne peo algust või või biosissejuhatuseks siis kildu viskama, rahvast käima, rebimas. Ma nüüd ei tea, kui kõva humorist ta oli, selles mõttes aga muusikat mängimas ma olen teda näinud tegelikult, et ta on teinud paar korda ka vanemas eas nii-öelda pidu, et selles mõttes ma kujutan ette jah, et, aga seda, et kuidas see täpselt välja nägi, omal ajal seda ma loomulikult ette ei kujuta, et pole ju kunagi näinud. Päris ausalt, see oli võimalus, nagu sa mainisid, teenida raha. Kas oli võimalus suhteid ka luua? No kindlasti oli läbi, selle tekkis nii, nagu ma ütlesin, ikka tuttavaid mitmes valdkonnas, esiteks tekkis sellises muusikaringkonnas tuttavaid tehnika valdkonnas, aga tekkis ka muude erialade esindajatega, kes tulid näiteks küsisid, et kas saaks sinu käest lindistada ühte mingit plaati või kassetti täit muusikat. Ja loomulikult see sõpradele-tuttavatele seda ka kindlasti tegid. Aga kui veel rääkida tolleaegsest ühiskonnast ja sellest, et milline see nisugune materiaalne oob, võib-olla siis kui ma lõpetasin ülikooli, läksin noore advokaadina tööle tollel ajal siis see oli advokaat, stažöör nimetusega siis palk oli 90 Ta viis rubla miinus maksud. Ja siis oli ka lastetusmaks muide olemas, ma mäletan ma siin 80 40 iga palgapäev kätte siis ütleme, disko oli selle juures selline täiendav elatusvahend, millest jäi ikkagi mingisugune raha lisaks sellele, et sa pidid kogu aeg soetama endale linte, vahetama kemist, tollel olid väga ebatöökindlad ja kõike muud sinna juurde kuuluvat. Ei mingisugune raha alles ka selleks, et pere elukondlike vajadusi rahuldada, et seda ma üldse, seda ma üldse ei varja, et see niimoodi oli ja selle palga kõrval tundus diskorina õhtul teenitud 20 25 rubla väga suur raha. Minu tagamõte ilmselt ei olnud piisavalt läbi paista või siis vingerdasid osavalt kõrvale. Küsimus oli, kas populaarne diskor olemine aitas ka suhteid luua. No ma sain aru, et jutt on vastas, vastas sellest sugupoolest, et selliseid olukordi vaatamata sellele sellel ajal oli ikkagi ühiskond väga reserveeritud ja poiste ja tüdrukute meeste ja naiste suhted olid üles ehitatud täiesti teistsugusele põhimõttele, et et õrnem sugu oli ikkagi oluliselt tagasihoidlikum vaoshoitum, mitte väga esiletükkiv, mitte üldse halvustavalt, aga ma räägin, kuidas see tegelikult oli, et kõik pidasid loomulikuks seda, et ükski tüdruk naljalt ei lähe kõnetama noormeest, vaid vastupidi siis discarina, kui sa tegid diskot, et ma ütlen eriti, kui ma tulin Tallinnasse elama, siis tegelikult tüdrukut õlitusega peale diskot juttu ajama tulid, üritasid suga rääkida. Paaril korral kutsuti, tehti ettepanek hilisemalt kokku saada. Aga ma võin kohe öelda, et mul ühtegi sellist mingisugust suhte suhte loomist sealt ei tekkinud. Arengut, et aga abikaasa marinaga said sa tuttavaks tänu advokaaditööle või tänu discari tööle. No ma võin öelda, et ma tunnen marinat lapsepõlvest neljandast klassist alates kommunivel siis ei olnud kumbagi jah, et see oli tal 71, kui Marina tuli Otepää keskkooli neljandasse klassi, mina ikka alati ütlesin, et sinna tuli kaks tüdrukut ahju taha istuma, pink, et see oli huvitav, siis ta ei olnud veel paar ekki ei olnud ja. Aga paar olite siis, mis hetkest? Ma arvan, et kümnendas klassis tegelikult tekkis selline tihedam otsesem noh, kuidas ma ütlen siis, vastastikune sümpaatia, suhte väljanäitamine Marko sündis siis, kui sa olid, või teemaline kolite, kus kohas. Mina töötasin Tallinnas, Marina elas Tartus, käisin igal nädalavahetusel Otepääle Tartusse. Marko sündis aprillis 1987 siis suvejärgselt Marina Marko kolisid ka Tallinnasse. Ja küsimus ei ole mitte selles, et, et ei oleks tahtnud koos elada. Marina töötas pis, aga ma elasin üüripinnal. Mul ei olnudki elamispinda tollel ajal. Kui paljudele kutsetele riigi poolt tagati riikliku suunamisplaani alusel ka töökohaga kaasnev elamispind, siis advokatuur sellise luksusega noort spetsialisti toitnud, vaid see oli luksus, et advokatuuri said jutumärkides siis minu hea juhendaja, vandeadvokaat n eomõis otsis mulle oma tuttavate kaudu üüripinna, kus ma sain siis elada nii-öelda selleks, et Tallinnas tööl käia. See oli pöördeline sündmus, isaks saamine sinu sõnadega läbi, kuidas sa meenutaksid seda aega? No kindlasti on pöördeline sündmus, et mul on esiteks meelde jäänud see, et kui ma Tanel peale üheksandat aprilli 1987 järgmisel päeval jõudsin Otepääle, siis ma mäletan, kuidas isa tuli mulle vastu oma töökohas ja õnnitles mind, mul on see hetk meelde jäänud, mis ta mulle ütles. Siis mul on meelde jäänud loomulikult see, kuidas ma Markol siis ja Marina seal haiglas järel käisin ehk kui nad koju said ja eks loomulikult neid pilte ka sellest mälestuste mõttes, kuidas Markot seal esimesel suvel mööda Otepää ja Otepää hoovi lükatud sai, kärus ja magama pandud ja, ja ka noh ka järgnevad, keda aga, aga loomulikult see muudab su elu päris oluliselt, et sa pead hakkama paljusi asju teistmoodi tegema ja mingil määral ka ümber hindama ja ma võin öelda ka diskotegemine selles mõttes muutus oluliselt raskemaks. Et kui sa tulid vastu ööd hommikul koju ja siis hakkasid diskod käima juba kella kolme-neljani öösel. Aga Väikejõmm hakkab hommikul kella seitsme kaheksal voodis häält tegema, siis ma ütlen ausalt, et oli päris raske. Marko hakkame sinu lapsepõlve mälestusi vaikselt ketrama, kuskohast, kellega seoses need esimesed mälupildid silme ees jooksma hakkavad? Sarnaselt Aivariga üks esimesi asju, mis mul lapsepõlvest meeles, on see, et ma sain endale sellise musta värvi kelgu, mis oli eest nagu sihuke voolujooneline ja seal oli niisugune nahast või mingist kunstnahast nagu pinkali sees, mis või selline tolle aja mõistes nagu peenem variant, kui see Salvo kelk, et see tuli mul kahesilma ette. Teine selline naljakas seik, mis mulle meenub, on see, et kui Aivar sai endale Lada Samara või null, seitse või kuidas seda nimetati perre tuli uus auto, et see oli põnev sündmus ja, ja suhteliselt kohe Aivar suutis selle auto lukustada niimoodi jättis võtmed sinna sisse ja siis pagasniku lahti, uksed lukus, siis ma mäletan mind oma väiksuse tõttu, pandi siis sinna läbi auto ronivaid, neid võtmeid kuidagigi. Saada kas sa suudad eristada nõukogude aega Eesti aega, et või sinu mälestused on juba kõik nii-öelda valikust. Aegset aus vastus on, et ega tegelikult väga ei suuda ilmselt mõned üksikud mälupildid sellest elust reaalselt ma väga midagi nagu ise ei tea, et ikka rohkem teiste kirjelduste põhjal. Kirjelda mõne lausega ema, kirjelda mõne lausega, isa. Ma arvan, et see dünaamika on olnud võib-olla mõnevõrra sarnane sellele, mida Aivar enne selgitas, selgitas, et et isa on olnud selline nii-öelda konkreetsem ja karmim oma oma nagu seisukohtades, väljaütlemistes ja ema on alati olnud see nii-öelda pehmem pool, et kellele nii-öelda esimesele muret kurdad, siis, siis siis kurtsin emale, eks, aga, aga kokkuvõttes ma arvan, et, et, et mõlemad tegelikult on ikkagi nagu väga suure panuse andnud minu kujunemisse. Mida sa nüüd oled ühelt või teiselt vanemalt võtnud või õppinud seda nagu ise väga raske hinnata, et eks nad ise näevad seda rohkem, aga sa olid lasteaiapoiss ja käisid, käisin, meeldis, üldiselt küll ma arvan, kuigi ma paar korda üritasin sealt ära joosta, sest lasteaed oli maja taga ja siis tundus hea mõte vahepeal koju minna, aga aga ma ei mäleta, et seal mingeid probleeme oleks olnud. Otseselt. Kuidas sa üldse mäletad, kes kui palju pidi poisiga siis majandama cancel dama lihtsalt selleks aega oli seal selleks tahtmist ja võimalust. Noh, ütleme niimoodi, et ega sellel ajal esimesed kolm-neli aastat kindlasti oli see väga suures osas Marina õlul, ma pean silmas, et Marina oli Markoga kodus tegeles igapäevaste toimingutega, sellel ajal tuli ka arvestada sellega, et naine pidi pesema kõik mähkmed käima kolm-neli korda poes, et vaadata, kas üldse on võimalik piima saada või kas piima auto tuleb või seda ei tule. Ja kõik sellised asjad, et seeder tuur Marina peal oligi suures ma suurel määral see koduse elu korraldamine ja Marko hoidmine, et mina tulin tööpäevalõppudes. Nii nagu ma rääkisin, et 92. aasta suveni läksin tihti ka osadel õhtutel diskot tegema, tulin hommikul koju. Seetõttu Marina oli väga paljuski see, kes pidi aitama või ära korraldama kõik need elukondlikud küsimused, aga meil Meil see kuidagi nagu omavahelise kokkuleppejaotuse korras hästi toimis, et et me saime selles mõttes minu arvates täiesti normaalselt ilma ilma mingite suuremate probleemideta. Tom, aga ma mäletan ka seda, kui Otepääga meenutada Marcost veel, et et me olime ju siis suviti hästi palju Otepääl ise ka nädalalõppudes puhkuste ajal. Et Mark oli hästi elava loomuga laps, et pühajärve rannas pidime teda kogu aeg taga ajama, et rahva sees kaduma ei läheks, sest ei püsinud paigal ja ta kadus alati sealt sinu teki pealt sellelt rannaalalt, kus olid ära ja sa pidid olema väga tähelepanelik, et temaga mingisugust õnnetust ei juhtuks või ta kuskile suvalises suunas minema jookseks. Kuidas sul enda mälestused on, neid vaevalt et praegu kaasas kannab, mida ise kirjeldas, aga, aga koduhoov ütleme siin linnas, siis mida see keskkond kujutas, oli sul oma kamp, kellega korraldada asju? Need mälestused jagunevad minu puhul nagu kaheks selles mõttes, et hästi palju tegelikult ongi seotud Otepääga, kuna ma oma vaheajad veetsin seal, eks, ja seal oli nagu selles mõttes põnevam, et esiteks oli seal vanavanavanemate kodu oma aed, selgeid, oma sõbratud seal olid nagu omad tegevused Tallinnas me elasime korteris ehk et noh, siin olid, põhilised tegevused olidki ikkagi pigem klassikaaslastega kooli koolikaaslastega, et see kortermajas mul nagu noh, ka mõned üksikud mängukaaslased olid, aga mitte nagu mitte nii palju ma ütleks, et mida sulle meeldis teha lapsena ja, ja kui palju seal linnas oli võimalik teha. No neid oli erinevaid selles mõttes, et eks lastel on ikka siuksed mingid tüüpilised asjad, mida, mida kõik armastavad, et igasugused noh, kui hakkasid tulema telekamängud, arvutimängud, need olid loomulikult väga selline populaarne, siis nagu poistel olid mingid siuksed, ma ei tea, sõjamängud või, või ma ei tea, tagaajamismängud seal nooremas eas, et et aga noh, ma ütlengi, et linnas. Ma väga palju nagu siukseid õue, õuetegevusi ei mäleta lapsepõlvest, et sest sellised sa tulid koolist, siis sul oli mingi trenn, siis sa jõudsid koju, noh siis sa tegid kooliasju, et seda väljas tegutsemise aega pigem jagus rohkem sinna koolivaheaegadesse, mis mis enamjaolt oli siis Otepää. No isa pani siin oma lapsepõlve kirjeldades latti jälle üsna kõrgele, eeskujuliku käitumisega ja sellega, et ta üldiselt mingitesse suurtesse jamadesse ei sattunud. Mida sa enda kohta selles valguses rääkida saad? No ma arvan, et mõni korralik ei olnud, et mul ei ole ka nüüd otseselt mingeid väga suuri jamasid olnud selles mõttes käitumisega, et aga aga ikka on olnud jah mingeid mingeid konflikte vanematega, et eks oli, see koolis olid mingid õppimise teemad jälle olid kas mingid asjad tegemata või, või kuskilt tunnistajaid nii-öelda poppi tehtud ja selliseid asju tuli ette, et aga mingeid siukseid väga skandaalseid asju ilmselt ilmselt ei juhtunud, et aga, aga noh, nii korraliku Aivar, ma arvan, et ei olnud ja vähemalt ta ise peab ennast väga korralik. Aivar muigas. Naerab kõrvale ja sul on mälu parem selle koha pealt kui Markol või temaga seoses. Ma olen üldjoontes nõus ja ma ütlengi niimoodi, et siin tuleb vaadata ka ikkagi seda ühiskonna muutust ja arenguid. Et meie ikkagi kasvasime väga rangete reeglitega ühiskonnas me ikkagi oma vanematelt saime tolle aja väärtushinnangute tõekspidamiste järgi juhiseid ja mitte vanematele etteheitvalt, vaid selline oli ühiskond, sellised olid põhimõtted ja tõekspidamised ja seetõttu sellist vabamat suhtlemist järgmises põlvkonnas vabamat eluhoiakut, ma mõtlen poega, tema eakaaslasi. Ja kui ma võrdlen veel siis tänast päeva ka siit, on suur erinevus nii-öelda edasiliikumise mõttes toimunud, et siis tegelikult täiesti loomulik, et, et asjad peavadki mingil määral toimima teistmoodi. Ja ma ei taha sugugi öelda, et tagantjärgi vaadates, et see, selline hästi konservatiivne, vaoshoitud, tud hästi kindlate reeglite järgi toiminud Nõukogude ühiskond, et see ei andnud selle väärtushinnanguid ja käitumispõhimõtteid, aga ma julgen tagantjärgi öelda, et ikkagi oli liiga palju limiteeritud piiritletud käsitlusi, millest sa pidid kinni pidama. Ja võib-olla sa ise ka oma last kasvatades nende tõekspidamiseta järgi, mida sinule on antud ja, ja mida sulle on rõhutatud nii kodust kui koolist, aga kui ka tervest ühiskonnast. Et ühel ajahetkel sa saad ka aru lapsevanemana, et et mingeid asju saab, võib ja peabki tegema teistmoodi. Et täna on veel lihtsam vaadata, täna teeksid ka tagantjärgi vaadates oma lapse kasvatamisel paljusi asju teistmoodi, kui sa tegid seda 20 või 25 aastat tagasi, sest ühiskond on muutunud, nii palju, tõekspidamised on muutunud, võimalused on muutunud, väärtushinnangud on muutunud. Ma ei taha sellega öelda, et, et selliseid üldtunnustatud kõlbelisi inimväärtus ja et neid oleks kuidagi kõrvale heita või jalgade alla tallata. Aga selles mõttes ma olen Markoga Markoga nõus, et vahel ma pidin talle loomulikult ütlema, et vaat minul selliseid probleeme koolis ei olnud. Näiteks. Mina ei teinud kordagi koolis tunnist poppi, ma võin öelda, see ei olnud tollel ajal lihtsalt mõelda. Kui ma läksin koolitunnist poppi teinud, siis väikesel Otepääl oleks see tähendanud seda, et õpetaja oleks läinud kaubamajast mööda läinud ema juurde ütlenud, et Aivarit ei olnud täna selles tunnis, kus poiss oli. Pealegi tollel ajal koolist popitegemine, vähemalt seal Otepää keskkoolis tundus täiesti mõeldamatu asi. Sa läksid, pidid ju kuhugi siis minema, sind nähti linna peal, sind nägid, naabrid, kui sa koju läksite, oleksin kohe küsinud su käest, et poiss või tüdruk, kuhu sa tuled, sa pead koolis olema seetõttu tollel ajal keegi isegi mõelnud selle koolistaks pappi teha. Kus sa käisid siis? Eks neid põhjuseid oli erinevaid, aga, aga ma mäletan, et mingi hetk oli hästi populaarne, oligi mingeid mingeid arvutimängud asjad, et see mängude maailm natuke ikkagi ahvatles, et tundus, et lahedam oleks mingeid mänge mängida, selle asemel, et kuskil igavest tunnis olla. Kas siis vahepeal olid mingid toad või kohad, kus mängimas käia vist lausa või, ja, ja oli, et need olite tol ajal populaarsed jah, selles mõttes ja, ja ma võin öelda, et üks nendest mängudest, mida tollal sai mängitud, nii naljakas, kui see ka ei ole. Alles paar kuud tagasi olin jõusaalis saunalaval ja kuulsin, kuidas üks niisugune 10 15 aastat nooremad poisid omavahel arutasid. No umbes analooksjatel teemadel, et see tuli väga tuttav ette. Et noh, mitte nagu mänguruumide kontekstis, aga et kuidas ikka peaks kellelegi juurde minema mingeid mänge mängimas, et see ilmselt käib nagu kaasas selle tehnoloogia arenguga? Missugune su iseloom ja selles suhtes on, et kui isa ikkagi pidi konkreetsemalt sõna võtma ja asi läks kohati kriitiliseks, siis pigem ikkagi allusid autoriteedile ja sulle nagu teist hoiatust selleks enam ruumi ei olnud ja polnudki vaja või kuidas reageerisid sellistele juhtumitele? Ma arvan, et ma siuke pehmeke ei ole olnud tegelikult, eks, pigem oli, nii et noh, mida vanemaks said, seda rohkem oli oma arvamust ka, et, et need asjad ikka päris päris nii ei olnud, et et nüüd ante isa ütles ja siis lasid kohe kõrvad, lonti olid ja poiss ja kõike kuulasid, et et eks neid vaidlusi ikka on, on ette tulnud omajagu, et mingis vanuses hakkasin nagu arvama ise ka midagi. Kuidas asjad tegelikult Siis ikka olev, kas sa oled nõus rääkima enda kõige rängemalt karistusest? Enamjaolt olid, olid analoogsed nagu nagu Aivaril aga lihtsalt teises kontekstis, et kuna aeg oli muutunud, siis ei olnud mitte see mind kinno minna, vaid pigem, et õieti seal mingi telekamängu ära lõi. Arvuti klaviatuur võeti näiteks ära, et arvutit ei saaks kasutada mille ma lahendasin sellega, et hoidsin taskuraha piisavalt kokku, et ma lõpuks sain endale varu klaviatuuri osta, ikka mängida. Aga sisin sellega vahel, et siis nad saaksid koju tulles kontrollima, kas arvutil soe et lapse mõistus ei võtnud seda kõike, et aga on mingeid üksikuid siukseid, mingeid vitsa episoode ka olnud, aga, aga enamjaolt ta läinud ikkagi analoogsed, et midagi keelati, piirati neid asju, mida sa tahtsid teha ja mis sealt siis lihtsalt nagu võeti ära, et noh, et sa nagu pikslid või äreldaksid midagi sellest. Kas Laivar tuleb etta, millega sind isana lapsevanemana tõsiselt kiiresti närvi ajada. Samuti ka, et sul on kohe vastus olemas kool või kool, et kui mingid mingid ineti jamad, sellised. Tegelikult oli selline lihtne loogiline reegel, et koolis peab korralikult õppima ja ma arvan, et ega mul ei ole Marina koolnud Markole nagu käitumise mõttes etteheiteid, et ma arvan, et ta on saanud selles mõttes hea koduse kasvatuse. Et ta on ka seda, neid väärtushinnanguid ja põhimõtteid nagu ise hoidnud või väärtustanud, et ega rääkida ja õpetada võidu kõrvalt ükskõik palju. Aga kui seda keegi ikkagi eirata tahab, siis ta eirab eriti tänasel päeval on ju palju igasuguseid näiteid elust võtta. Üks asi on lapsele rääkida, mida peab tegema selleks, et hakkama saada, kordan kord kasvõi seesama õppimine. Aga kuidas rääkida nii, et see kohale jõuab? Mulle tundub, et see sõltub ka sellest, millises eas laps on, et kui palju sind algul kuulatakse hästi noores eas kui palju siis, kui tekib see murdeiga ja kus seda eneseteadvus tuleb. Et kus, kus on lihtsalt rääkimisest piisav lähtuda, kust tuleb veenda. Aga kust tuleb ka vähel ikkagi väga-väga põhjalikult ja ja noh, ma ütleks siis niimoodi suulises vormis väga konkreetselt ja põhimõttekindlalt asju selgitada ja öelda, mis on kellegi arvamuse, mis on kellelegi hinnang ja et kas selliste asjade toimimine ja edaspidi juhtimine on aktsepteeritav või mitte. Et tuleb minu arvates omavahel selgeks rääkida ja välja öelda, siis sa vähemalt tead, et inimene teab, millest ta peab lähtuma, mida ta peab arvestama, kas see siis arvestab või mitte, seda näitab edaspidi elu, aga ma arvan, et kõige halvem on, see omavahel ei räägita või seda välja ei öelda, vaid et kantakse enda sees. Et siis põhimõtteliselt, et ei saa eeldada, teine inimene su mõtteid mõistab visioonidest aru saab ja ei ole mõtet endasse ka neid pingeid koguda. Marko, kuidas sulle tundub, kas isa rääkis sind ära selle osas, et mis on mõistlik, mis ei ole või see on ikkagi rohkem kinni endas, et sulle endale ühel hetkel peab kohale jõudma. Mõistus tuleb nii-öelda koju tagasi. Ma arvan, et tegelikult killuke tõtt on mõlemas selles väites, et eks ta rääkis muidugi palju noh, eriti eriti siis, et kui midagi oli valesti, siis ütleme niimoodi, et ma olen tagantjärgi seda nalja teinud, et mul on kullavaramust nagu mingid stamplaused, eks, et mida saab siis korrata alati, aga mõni näide? No ütleme, kõige klassikalisem on ikkagi see, et kõik, kuni sa minu katuse all elad, siis kehtivad siin majas minu reeglid, eks. See on selline alati universaalne, nagu tõdevida saab lapsele öelda, aga küsimus Aivar selline, et kas sulle meenub läbisaamisest enda vanematega olukordi just kasvatuslikus mõttes, mida sa oled püüdnud siis sihilikult või teadlikult hiljem ise isana kas korrata või vastupidi vältida, et sina oma lapsega kindlasti teed sama või ma kindlasti oma lapsele seda ei tee? Ma olen nõus sellega, et ma olen kindlasti olnud väga konkreetne, aeg-ajalt väga nõudlik, võib olla põhimõtteliselt kogu aeg nõudlik iseenda ja teiste suhtes ka. Aga ma mäletan, et ma olen hästi palju vähemalt püüdnud selle nimel käituda veidi teistmoodi, et mitte rakendada minu vanemate-aegset inimeste põlvkonna kõiki põhimõtteid laste kasvatamisel, eelkõige see tohutu nõudlikkuse tohutu mitu põhimõtete tagaajamine, millest kõigest tuleb juhinduda. Et mitte, et ei jääks sellist muljet, et ma nüüd räägin vastuolulist juttu, aga sa tegelikult püüad ikkagi nagu mõistamalt arusaadavamalt laiemat pilti vaadates sellest lähtuda eelkõige just et tulenevalt sellest, et infoühiskond on niivõrd palju avardunud, sa saad niivõrd palju informatsiooni lugedes uudiseid jälgides, et tollel ajal ju käis kõik põhimõtteliselt suust suhu põhimõttel kodus, koolis, lasteaias, natukene ka siis nii-öelda sind ümbritsevast keskkonnast läbi kultuuriürituste, spordiürituste ja ajalehtede, aga see oli siiski väga piiratud info, mille alusel sa ennast nii-öelda pedagoogiliselt seid harida, kasvatada ja edasi anda, et Ma toon kas või näite sellest, et kui Marko oli juba keskkooli ease gümnaasiumi? No mina ei teinud kunagi mingisugust piiri sellest emaga, et keelata reede või laupäeval sõpradega koos peole minema või vaba aega veetma, et ja ma ei istunud ka kindlasti öösel üleval niimoodi, et ma nüüd istun nii kaua üleval, et kas ta tuleb koju selleks kellaajaks, kus me kokku oleme leppinud või mitte. Mõningaid unetuid öid on kindlasti olnud, kui see kellaaeg on oluliselt ületatud olnud. Aga, aga ma tahan öelda lihtsalt seda, et, et sa nagu oled püüdnud ennast sisse mõelda või häälestada nagu sellele järeltulevale põlvkonnale, nende tõekspidamistele ja arusaamisele ja saanud aru, et, et sa pead kohanduma sellega mitte üritama seda, mis oli 50 aastat tagasi või 25 aastat tagasi, et seda jõuga ikkagi edasi viia ja kogu aeg peale suruda. No ma isa jutust järeldan, Marko, et sul oli suhteliselt chill ikkagi siis seal gümnaasiumi ajal sa juba rahulikult väljas käia ja kas sul see episood siis jäi vahele või see polnudki üldse sinu jaoks teema nii-öelda esimest korda lõhnadega koju ilmumine siis kui sa veel vanemate juures elasid, selle varjamine? Ei jäänud vahele, ikka on olnud jah, et ja noh, ega see nüüd nii chill ka ei olnud, et see on alati see koht, kus lapsed mäletavad natuke ühte poodi olevat teistmoodi, et et see oli ju ikka nii, et lapsena sa tahtsid alati pikem ja vanemad ikka leidsid, et mis sa seal nii palju käid ja ega iga nädal jälle vaja ja tee midagi kasulikku ja mõni nädalavahetus lähme suvilasse ja et ega ta nüüd päris nii ei olnud, et ma kõike sain, mis ma tahtsin, aga ta teistpidi oli selline enam-vähem mõistlik, kui võrrelda oma nagu sõprusringkonnas, et ega mulle väga palju rohkem ei keelatud ka kui teistele. Aga alkoholiga ka jah, on, on ikka seda, et tuled koju ja tegelikult oled juua täis ja siis isa küsib, et mis sa jõid, vastatud kaks õlut ja siis isa ei usu ja see, see kõik on ka olnud. Ema ohkab ja, ja hommikul ütles, et tegelikult isale tegi ka päris nalja, see, sinu jutt? Alkoholiga otseselt probleemi mul ei ole, on nii-öelda nagu mingi liigtarbimise või selle mõttes, aga aga eksikalisi huvi ja see kõik oli vaja ära proovida, enne kui see nii-öelda seaduslik iga seda päris lubasinit. Kas sind on kunagi närvi ajanud see, et isa nii hea väitleja on olnud, et ma kujutan ette, temaga vaidlemine on ikka täiesti lootusetu asi ükskõik mis küsimuses. Isegi kui sul on õigus. On küll siiamaani ajab, kuidas ma ütlen, advokaadil on selline hea omadus võtta sinu sõnu, pöörata neid kuidagi ringi ja paisata sinu vastu. Või siis nendest teemadest kõrvale ujuda ja ja rääkida seda nii-öelda oma lugu, nii et et seda kindlasti jah, et, aga eks ma olen aastatega nagu õppinud selles mõttes, et sa oskad ka ennast nagu paremini selgitada ja eks need põhilised nii-öelda vaidlused olid pigem seal nii-öelda nooremas vanuses, et no mida vanemaks inimesed saavad, nad õpivad teineteist juba tundma, et siis on noh, on vähem põhjust vaielda, et mingid asjad on selged ja ega igas asjas ei peagi ühel arvamusel olemata. Sa tegelikult ei mõtle niimoodi, et ma nüüd püüame ära kasutada seda, mida ma olen tööalaselt erialaselt õppinud, et see ilmselt kasvab inimeste sisse, see hakkab olema tema nii-öelda eneseväljenduse üks loogiline koostisosa ja kui ma enne ütlesin, et isa juba õpetas mind lapsest peale, et sa pead suutma olema argumenteeritud, läbi mõtlema, veenvalt oma seisukohti selgitama, tema võib-olla see käitumismuster või mõttemaailm on siis nagu omane olnud. Seda mul abikaasa ka muide öelnud, et nii nüüd hakkas advokaadi jutt peale. Ehk siis sa ise ei saa aru, aga ilmselt kõrvalseisjale kellele sa siis vahel väideldes vahel vaieldes millegi üle ka mingisuguseid tõekspidamisi mõtteid selgitama, et siis võib-olla see tundub selline advokaadi käitumismustriga. Võib-olla see pole väga levinud, aga ikkagi aeg-ajalt on kuulda juhtumitest, kus asi võib kuidagi peegelpildis isegi, kas kohtusse jõuda või mingisuguseks jamaks minna, kus laps võtab ette selle teema, et ma ei tea teda kuidagi karistatud ülekohtuselt õietena, et tänapäeval justkui ei saa last füüsiliselt üldse puudutada. Laps kutsub politsei välja või et vanem läheb kinni selle eest ühel või teisel mõlemal on on mingi arvamus selle suhtes ka kasvataslikust momendist, et kuhu me oleme omadega teel. Ma kindlasti ei taha öelda, esiteks seda, et, et füüsiline karistamine on nüüd kõige parem viis või et füüsiline karistamine on õige ja põhjendatud ja kindlasti iga lapsevanem, kes on oma last ka kunagi füüsiliselt karistanud hiljem tagantjärgi sa mõtled, et kas seda oli vaja. Samas mina ütlen niimoodi, et mina ei ole oma vanemate peale võib-olla sellepärast, et meie põlvkond pidigi sellest põlvkonna nii-öelda rutiinis ja, või elukeskkonnas kasvama. Ma ei ole oma vanemate peale solvunud või pahane selle üle, et et ma sain teatud olukordades oma väiksed vitsad või, või mingi tutistamise või mingisuguse sellise kohtlemise osaliseks. Ma kindlasti ei õigusta seda, et kui ma olen ise seda vahel ka nooremas eas lapsele teinud. Ma tahan öelda seda, et mulle tundub, et me liigume tegelikult täna teise äärmusesse. Ma ei õigusta, ma ütlen veel kord, et tänapäeval liigub ka uudiseid ja infot, nii palju ja hästi palju on selliseid kõikvõimalikke väärkohtlemise vorme laste ja vanemate vahel. Ma ei hakka rääkima siin seksuaalsest, aga ma räägin füüsilisest, et ma ei tea, aeg-ajalt jääb uudiste järgi mulje. Võib-olla tänu sellele uudist, et voog on niivõrd intensiivne ja kõik on nii avatud, et seda füüsilist karistamist või füüsilist kohtlemist vastastikku lähestikku lähedastes suhetes on isegi rohkem, kui seda on, oli 10 20 30 aastat tagasi. Mulle jääb selline mulje, see võib olla ekslik. Samasse mõtled kogu aeg, et inimeste teadvus, väärtushinnangud muutuvad ja sa eeldad, et seda on tegelikult oluliselt vähem kui tol ajal arusaamiste ja eetiliste moraalsete tõekspidamiste järgi lubatavaks. Et see on selline piiripealne, aga mul on täna selline tunnet, seda juba kasutab teadlikult teatud ikka jõudnud laste generatsioon ära tänu informatsiooni kättesaadavusele tänu eredatele näidetele. Ja ma arvan, et kaugel pole see aeg, kus seda hakatakse kuritarvitama, kui näiteks lapse ja vanema vahelised suhted ei ole kõige paremad. Et nii on ka võimalik vanemale näiteks hakata Te maksma või tema ümber looma sellist fooni, mis tekitab põhjendatud kahtlusi selles, kas ta oma lapse suhtes käitub ikkagi üldtunnustatud põhimõtete järgi. Ma loodan, et ühiskond suudab selle tasakaalu säilitada, et see nii-öelda üle piiri ei lähe ja ei hakka nii-öelda vastupidises suunas tööle. Et varsti ei julge keegi kellelegi midagi öelda, manitseda mingisuguseid nõudmisi esitada käitumise mõttes, et ei tuleks sellest mingeid etteheiteid, et keegi kedagi ahistab või, või kohtleb psüühilise vägivalla kaudu või, või sõnaliselt või verbaalselt on tema suhtes nii-öelda agressiivne. Siis Pärsti selline tunne, käimegi, vaatame ainult nutitelefoni, kuulame muusikat mööda tänavat liikudes ja kui vastu tuleme, siis ärme üksteisele silma vaadata. Et sul on mingi tunnetus selles suhtes, Marko või see on liiga noor selle teema jaoks, seal ei ole mõelnud niimoodi. Ei, no ma olen tööalaselt ka kokku puutunud mõne sellise kaasusega, et raskuspunkt on võib-olla seal, et, et põhimõtteliselt karistada on võimalik selle eest, kui see tekitab teisele isikule füüsilise valuaistingu, noh, see võib olla liiga kõvasti kallistamine, näpistamine, pigistamine, see võib olla ka kõik sellised asjad, tutistamine, kõrvakiil. Siis tekibki see küsimus, eks, et mis hetkest me nagu peaks seda käsitlema nii-öelda kuriteona, kedagi kriminaalvastutusele võtma, mis hetkest mitte. Nii et noh, see probleem tegelikult on seal olemas ja ma arvan, et Eesti õiguskaitseorganid ilmselt muutuvad ka selle probleemiga kokku, et nad peavad otsustama, kust jookseb siis joon, et kust me ütleme, et sa oledki oma lapse suhtes, eks ole, liiga vägivaldne ja vääritki, eks siis karistust. Või siis see, et, et keegi tõesti tunnistas oma last ja selle eest ei peaks nagu kriminaalkurjategijaks saama. Nii et et see probleem kahtlemata on olemas. Tõmmates vaikselt otsad kokku. Aivar, kas sul on tähtis, et käbi ei ole kännust väga kaugele kukkunud, vastupidi, ta on praktiliselt sinnasamma maha patsutanud. Ütleme, et alguse juurde tagasi tulles, et et ma ei ole kindlasti koos abikaasa marinaga seda püüdnud kuidagi jõuliselt ellu viia. Ma ei ole ka, ma arvan, et abikaasaga olnud peale surub või, või, või selles osas dikteerib, et me oleme seda püüdnud teadlikult nii palju suunata kui vanematele. Meie arvates on kohane olnud ja mul on väga hea meel et poeg on just selliseid valikuid teinud. Ma loodan, et sellest on inspiratsiooni saadud ka oma vanematelt käitumismustri järgi või põhimõtete järgi, mida on püütud juurutada või, või selgitada ja, ja ma võin öelda, et minul on senini küll olnud väga hea tunne iga aasta järjest parem ja soojem tunne Markoga koos töötades, et esiteks, mulle meeldib Marko lähenemine tööle. Mulle meeldib tema süvenemine, pühendumine, analüüsivõime, korrektsus, et see on minu arvates täpselt see, mis peab ühel heal advokaadil olemas olema. Mul lapsevanemana on abikaasaga põhjust rahul olla. Marko sul lisa on Eesti mõistes tipp omal alal. Miks sa julgesid sama tee ette võtta? Selles mõttes, eks ma pean sellega arvestama, et paljude jaoks ei ole ma mitte Marko, vaid paljude jaoks, ma olen Aivari poeg, Marko, et mingil määral see isa vari ilmselt jääbki mind saatma. Aga Ma arvan, et tegelikult inimese enda jaoks ei ole see nii keskne küsimus elus, et ma ei pea nüüd kogu aeg mõtlema sellele, et kas ma suudan oma isa või ema saavutused üle teha. Et kui keegi on sinu perekonnas midagi teinud, teinud seda kõrgel tasemel ja pälvinud selles tunnustus siis isegi, kui sa ise täpselt sama tunnustuseni kunagi küüni oma elus, siis ma ei arva, et see peaks nagu tähendama seda, et sa peaksid nüüd kodus kuidagi kurb olema ja mõtlema, et su elu on, ma ei tea, läbi kukkunud või halvasti läinud, et et ma ei taha öelda seda, et mul ei oleks ambitsiooni midagi saavutada, aga lihtsalt, et see ei olnud nagu minu jaoks küll mingi takistus, et nüüd peaks nagu hullult põdema selle pärast või, või et ma täna tunneks kuidagi väga halvasti. Et kas sul on meeles varasemast heastada mingi isa saavutus või, või tööots või, või midagi niisugust, mis sulle eriliselt muljet avaldas või kuidagi andis tõuke selles suunas mõelda või see lihtsalt on kõik nii-öelda osa protsessist, sa oled kogu aeg selles keskkonnas olnud ja lihtsalt tunned ennast selle arvel mugavalt. Kuna advokaadiameti niisugune ettegi ei saa kodus rääkida sellest, mida sa teed, et noh, see konfidentsiaalsusklausel laieneb seal sinna peale, et sajad ja teiste inimeste asju tegelikult. Et siis ma ei saa küll öelda, et oleks nüüd mingi konkreetne kaasus või saavutus, mis oleks olnud selleks ajendiks, et just seetõttu ma läksin advokaadiametit Läti teed, et aga noh, eks sellest erialast ja ärist, turust noh, ma loomulikult olen kuulnud palju igasuguseid arutelusid ja mõttekäike kodus, mis, mis kindlasti on abiks olnud mingite oma väärtushinnangute ja vaadete kujundamisel, et et kindlasti seda abi on olnud. Ma võin nii palju siia mõttekilluna veel juurde öelda, et et saladus pole ju see, et paljud advokaadid, kelle järeltulijad on ka õppinud juristiks tulnud advokatuuri, nad on samamoodi teinud teadliku valiku, et nad ei tööta koos ühes advokaadibüroos. Ja Nad on ka öelnud seda, et see on selge risk, et noh, inimesed võib-olla ei mahu ühte ruumi ära või ei sobitu või hakkab mingi asi teineteist häirima. Mulle tundub praegu selle läbi käidud etapi pinnal, et nagu ma ütlesin, et meil on nagu väga hea koostöö olnud ja ma olen ka Markole öelnud, et ega kui tema tunneb ühel ajahetkel, et talle meeldib kuskil mujal rohkem või või ta tahab minna teha midagi omaette või oma sõprade või hea kaaslastega advokaatidega. Et siis on see tema otsus, tema valik, et minul jääb ainult seda aktsepteerida, et mina olen püüdnatele oma kogemusi, oskusi praktilisi õpetusi nii palju edasi anda, kui see elukutse mulle senini on pakkunud selle 35 aasta jooksul ja ja mul on rõõm, kui ta sellest võimalikult palju ära kasvanud. Minu küsimused otsas, Aivar, aitäh tulemast, aitäh juttude eest. Aitäh heade küsimuste eest. Marko, samad sõnad. Tuult tiibadesse jõuda. Tänan kutsumast. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Ma olen Sten Teppan ja kuulajatele ka suur-suur. Tänu nädala pärast kohtume taas.