Vikerraadio Reporteritund. Head kuulajad reporteritunnis saab täna jälle ministrile küsimusi esitada, stuudios on seekord Tõnis Lukas, varasemalt tulnud Tartu linnapea, olnud varem haridusminister, olnud vale, parem haridus ja teadusminister, olnud väga mitmes koosseisus Riigikogu liige ja kahel korral Eesti Rahva Muuseumi direktor. Nüüd siis tuuri ministri positsioonis. Tere tulemast Reporteritundi Tõnis Lukas kutsumast tere, mina olen saatejuht Kaja Kärner ja helipuldis on Villem Rootalu. Veel enne kui minna kultuuri juurde, haarame kinni Tõnis Lukas, teie eelmisel teisipäeval rahvusringhäälingule antud intervjuust, kus te ütlesite, et üleminek ühtsele ja eestikeelsele alus- ja põhiharidusele Isamaa, EKRE ja Keskerakonna võimuliidu ajal teoks ei saa. Kas põhjuseks või takistuseks saab olla poliitilise kapitali kogumise vajadus venekeelse valija hulgas või on asi rahas, et üleminekuks ei jätku ressurssi? Ma ütlesin, et me ei ole kokku leppinud ajas üleminekuajas, mis on ülemineku jaoks, on muidugi ka väga oluline. Ma ise olen teinud ettepaneku, et üleminek võiks toimuda tehniliselt viie aasta jooksul, see on läbi arvutatud, selleks on vaja konkreetselt 30 miljonit eurot igal aastal lisaraha, et tasustada neid õpetajaid, kes lähevad olulistesse piirkondadesse eesti keeles õpetama ja teha muid vastavaid kulutusi. Aga selle saaks ilusti organiseeritult ära teha ka viis aastat, põhimõtteliselt ulatuksin selle valitsuse ajast ajast välja, aga kindlasti ma, ma arvan, pedagoogina püüan kogu aeg ka selgitada kõigile, kes mu ümber on, et üleminek täiesti eestikeelsele haridusele kõigil tasanditel põhikoolis ja gümnaasiumis ja ka lasteaias on võimalik ja see tuleb ära teha ja see toimub varem või hiljem niikuinii, sest õpetajaid meie venekeelsele põhikoolile ju Eestis ette ei valmista juba aastaid. Ja see protsess läheb sinna, ma arvan, et kõik saavad sellest aru alati, kui isamaa on valitsuses olnud ja ka praegu on eestikeelse hariduse teema ja kooli eesti keelele üleviimine üks põhiline teemasid, millega valitsus tegeleb. Siis ennemini venekeelne valija on see, mis saab takistuseks, kui, et raha Kindlasti on, on osal poliitikutest oma arvamused sellest asjast aga järjest rohkem ka venekeelsed inimesed soovivad näha, et nende lapsed saavad hea hariduse ja teistega koos ja et ei oleks segreageeritud eraldi haridussüsteeme. See taotlus on päris üldine ja minu meelest on ka paljud Keskerakonna liikmed, kui viide oleks justkui sinna sellest aru saanud. Jüri Ratas kindlasti ei peaministrina mõistab, et üleminek eestikeelsele haridusele kõigil tasanditel toimub niikuinii. Ja lõpuks meil ei ole vaja ka rääkida ainult venekeelsetest peredest laste integreerumisele ühtsesse haridussüsteemi. Neid tuleb muide juurde Ukrainast, Venemaalt, ka nad tuleb kohe eestikeelsesse hõlmata, et nad ei, ei, ei teiseneks väga venekeelsete kogukondade liikmeteks ära. Aga muidugi tuleb valmis olla ka inglise keeles ja teistes keeles keeltes kodust võrsunud inimeste integreerimiseks ühiskonda. See ei ole vähem tähtis probleem, me näeme, et maailm on avatud ja siia jõuab kõiksugurahvast. Nii et tegelikult, et me peame hästi ruttu viina oma koolisüsteemi täiesti eesti keelele üle Isamaa selle nimel töötab. Et ei tekiks sellist silda, et venekeelsed inimesed ütlevad, et kuulge, kui te inglisekeelsetel lubati nende keeles, keda ja ei nõua eesti keelt, miks siis meie peame. Nii et tegelikult on kogu haridussüsteemi eesti keelele üleviimisega kiire ja Isamaa selle eest seisab. Läheme nüüd kultuuri juurde. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles nädal aega tagasi reporteritunnised kogukulud tuuri ja haridussfäär kannatab kroonilise alarahastuse all. Ülikoolid nutavad, koolid nutavad, õpetajate ettevalmistus nutab. Kas teatrid, muuseumid ja raamatukogud kannatavad? Ma arvan, et Eesti riigis on nutust asi kaugel. Et Eesti kultuur on iseseisva riigi tingimustes alati hästi kaitstud. Et kui me räägime arengutest ja konkreetsete asutuste soovidest ja töötajate palkadest ja siis loomulikult on siin hulk probleeme. Selle optimistliku arengu kõrval tahaks ju näha ka, et seda saaks veel stimuleerida siis inimeste väärtustamisega, nende palgaregulaarse iga-aastase tõstmisega. Jah, sellel aastal valitsus kahjuks sattus olukorda nüüd uus valitsus, kus tuleb hakata lappima varem tekitatud auke. Ja me oleme seisus, kus prognoosid ei anna meile palju võimalust raha jagada. Me tahame ka kokku hoidma, aga ma kinnitan, et et tegevuskulude pealt nendes kultuuriasutustes, mida nimetasite, Me kärpima ei hakka, kindlasti püüame me hoida ja ma olen kindel, et suudame hoida sel aasta taset ka järgmise aasta finantseerimisel. Ja küll siis järgmised ajad tulevad jälle jälle toredamad, tundub, et see valitsus, selle valitsuse üks põhiülesanded on järgmise valitsuse jaoks Eesti riigieelarve tasakaalu saada Eesti rahandus korda saada. Eks kõik ministeeriumid peavad kärpima tuleva aasta eelarvet. Riigieelarve oleks tasakaalus. Kust siis kultuuriministeeriumi haldusalasse kärpekirves kulgeb? Täna me sellest enam rääkida ei saa. Tänaseks on valitsus otsustanud, et, et me ei räägi tegevuskulude kärpimisest või pea sellest rääkima. Me oleme leidnud võimaluse tasakaalustada eelarve sellises mahus, nagu me eesmärgiks võtsime ilma selleta. Ja tegelikult otsime võimalusi mingites Eesti riigile olulistes miteetsetes kokkulepetes sõna pidada nagu kaitsekulutused, nagu teaduse rahastamine. Ma loodan, et sellesse loetellu satuvad ka mõned kultuuri ja spordikehakultuuriga seotud teemad, kus saab rääkida lausa lisarahast. Meil on siin ühisrinne haridus ja teadusminister Mailis Repsiga sest haridustöötajate kultuuritöötajate palk on viimasel aastatel vaadatud koos ja me peame enam-vähem ühe sama tõusunurga neile tekitama. Nii et me muidugi võitleme ka nende valdkondade inimeste palgatõusu eest. Aga kui olukord seda ei võimalda, siis siis hoiame ühist rinnet, et säilitada praegune seis. Olen kuulnud pealkirja, et õpetajad on, kui palk ei tõuse, valmis streikima, kuidas on kultuurisfääris? Olen ma ei ole kuulnud selliseid hoiatusi. Jällegi praegu on hakata vara veel õnnetust vaakuma, et et me praegu teeme kõik selleks, et areng oleks optimistlik ja, ja lisaks palgatõusule on muid kulutusi ka, mis kultuuris teha tuleb kasvõi sedasama eesti keele õpetamine täiskasvanutele, mis on kultuuriministeeriumi ülesanne meie sfääris. Integratsiooni sihtasutus, see on meie nii-öelda täidab meie tellimusi või on see rakendusüksus selle alla loodud Eesti majad, kus käib prakti, praktiline ja aktiivne keeleõpe. Meil on sinna vaja ka lisaraha, et seda hulka soovijaid, kes tahavad eesti keelt omandada, heal tasemel rahuldada, sinna on vaja paar miljonit järgmisel aastal juurde, nii et neid teemasid on veel, kus ma loodan positiivset läbimurret. Räägime siis sellest kuhu on raha läinud ja kuhu kultuuriminister läheb peatselt linte läbi lõikama. Tõenäoliselt on kõige lähem objekt siis Eesti muusika ja teatriakadeemia uus kontserdisaal, 480 kohaga. Võimas, jah, see on ühe pika loo lõppakord me 1996. aastal riigikogus valmistasime, et otsuse, et kolm suurt kultuuriobjekti saavad valmis, siis tõepoolest kumu on valmis. Eesti Rahva muuseum on valmis tegelikult korpusena oli kõigepealt valmis Eesti muusika teatriakadeemia ainult ühe iluveaga, seal ei olnud korralikku suurt saali. Nüüd saab see tehtud ja ma olen kultuuriministrina väga rõõmus, see on akustiliselt võimas elamus ja, ja see on ilus ja ja see annab meie muusikaelule kindlasti tuult tiibadesse. Kui kaugele on jõudnud kaunite kunstide kooli ehituse ettevalmistus Pärnu maantee ääres? See on konkreetselt nende haridussfääris, aga puudutab kultuuri väga ja ettevalmistustööd on käinud, plats on puhastatud, see projekt on olemas ja nüüd on olemas ka valitsuse otsus. Et on kindlus, et ehitusraha lähiaastatel vajalikus mahus eraldatakse, nii et küllap nüüd ehitus ka nähtavalt läheb suure hooga käima. Siis on kaks objekti veel üks on Eesti televisiooni uus maja, mis tuleb kohe siia akende alla akende. Võib arvata, et ka kohale ja võib-olla isegi praegusest korrusest kõrgemale. Raha on olemas, tuleb sedamööda, kuidas ehitus edeneb. Kui teil siis kahju ei ole see merevaade, mis praegu siit paistab, nad alati ei lähe, alati tuleb midagi ohverdada. Aga jah, need otsused on ka tehtud, nii et võib öelda, et valitsus on vägagi kultuurilembeline, kõik need objektid või suur osa nendest objektidest, mis konkreetselt otsustati lähiaastatel suurobjektid on kultuuriga seotud ja ja nüüd konkreetselt minu valitsemisalast. Ma olen väga rõõmus, et rahvusringhäälingu telemaja saab kaasaegsed tingimused, telestuudiot saavad kaasaegsed tingimused, neil käib võidujooks ikkagi oma noorte pärast, kes kes tahavad kvaliteetset pilti, selles konkureerib Eesti televisioon või ütleme, eestikeelne liikuv pilt kogu maailmaga. Ja selleks, et ära ei keerataks või seda toodangut, siit ka noored, kes on inglise keeles samamoodi avatud, vaataksid, et eestikeelne kultuur neile kohale jõuaks, selleks on neil kvaliteetset tingimusi vaja. Ja Rahvusraamatukogu rahvusarhiivi ruumivajaduste rahuldamine praeguses Rahvusraamatukogu majas, mis tuleb korda teha, Ta püsiks kaua praegune ehituskvaliteet oli, oli kehvapoolne 30 aastat tagasi. See on meie mäluhoidmisele tohutult oluline ja noh, nagu mulle tundub, alati, kui ma valitsusse lähen, et see valdkond, millega me tegeleme, parasjagu kõige olulisem haridus on kõige alus, tundub mulle suur, on kõige olulisem, aga selge on see, et selle rahva mälu on vaja hoida, et see rahvas üldse oma riiki tulevikus märkaks, pidada. Nii et see rahvusraamatukogu hoone Tõnismäel saab renoveerimiseks vajalikud Summad jah, saab vajalikud summad, lisaks osasse ruumidesse tuuakse rahvusarhiivi Tallinna hoidlad ja, ja ka konserveerimislabor ja, ja muud niisugused vajadused. Nii et kaks ühes tegelikult. Ja see maja saab ka soojustatud korralikumalt, nüüd halduskulud vähenevad. Räägime veel töötasust, kuigi te ütlesite, et eelarveliselt tuleval aastal kellelegi töötasu ju kallale ei minda. Meil oli suvel suurepärane laulu ja tantsupidu aga järgmised 10 võib-olla 20 aasta pärast ei pruugi enam nii suurepärased tulla, sest noored ei lähe koorijuhtimist tema põhjusel, et see töö ei anna noorele ega ka täiskasvanud ega ka pensionieelsele inimesele väärilist tasu. Koorijuhtide palga maksmise skeem on hägune. See see palk on konkurentsivõimetu ja kõik on kuidagi äärmiselt ebakindel. Noor inimene ei saa oma elu nii ebakindlale tasustamisele rajada. Ja kui kooridele ei õpeta nõudliku laulupeo repertuaari kõrgema haridusega hari koorijuht, siis laulupeotase lihtsalt käib alla. Sellest on nii palju rääkinud. Jah noored, kes valmistuvad tantsujuhiks koorijuhiks saamast, põrkuvad olukorra, kui see polegi päris amet. Aga rahvusliku kultuuri hoidmise mõttes peab see olema amet. Praegu on kokku lepitud nii laulu- ja tantsupeo sihtasutusega kui konkreetselt koorijuhtide ja tantsujuhtide organisatsioonidega, et me teeme ära sellise süsteemi, kus ka laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal oleks neil stabiilne rahastamine. See oleks päris amet teiste ametite kõrval. Ja siis me saame loota, et et kellelgi ei jää ja ettevalmistus laulu- ja tantsupeoks saamata selle tõttu, et ta ei leia korraliku koorijuhti või tantsujuhti. Ja ka tulevikus muidugi ei rahulda see, kui kui me saame veel paar pidu pidada ja siis siis hakkab kvaliteet alla käima. Tuleb juba ette vaadata, et, et need oma tööd hästi tegevad, et juhid tunneksid, et nende ametit väärtustaks laulu ja tantsupidu, ametid, väärtustame. Nii, et me töötame selle uue süsteemi välja, on, see nõuab riigi rahastamist ja me jõuame need ettepanekud ka lähiajal kindlasti kokku leppida ja teha, et see, see on üks asi, mis mul südamel on ja mille eest ma seisan. Ja muidugi lauluväljak üldises mõttes, et seda pidu pidada. Peab olema seal piisavalt ruumi. Ja nüüd on vaadatud üle ja, ja ma olen väga rõõmus, et, et on tekkimas niisugune ühisrinne, et sinna, sellele territooriumile ta on küll mitme krundi ulatuses eravalduses, kus praegu tantsu-laulupeolised saavad ringi käia ja teenuseid, et teenuseid nii-öelda saavad aga mitte ainult toitlustamist, vaid seal muud telgid ja kogunemiskohad ja nii edasi. Kuhu oli planeeritud kõrghooned? Siis mulle tundub, ma olen ka linnapea Kõlvartiga rääkinud sellele planeeringuliselt, kui need planeeringuid tahetakse algatada, siis Tallinna linn ei võimalda sinna kõrghoonete rajamist, mis rikuks nii selle pildi, kui võtaks ära ruumi tantsu, pidulistelt, vabandust laulu pidulistelt ja ja, ja me peame hoidma seda pühaväljakut, mis meil on, et me mahuks sinna oma laulupidu pidama. Ja selleks tuleb mõnikord ka üles kutsuda. Et me ei kaotaks valvsust ja ei teeks rumalaid otsuseid. Praegu mulle tundub, et et meie lauluväljaku territooriumil suudame kaitsta. Mulle tundub küll, et Tallinna linnaplaneerimise ameti käes on see kõige kangem hoob selle otsustamiseks, selle üle otsustamiseks, mis tuleb lauluväljakule, mis tuleb maarjamäe memoriaali lähedusse, et nemad on see instants, kes suudab kas mingi planeeringu kinnitada või selle tagasi lükata. Aga Eesti kultuur, peaksin täiel häälel kaasa rääkima ja võidab ükskord niikuinii. Tahtsin veel öelda, et mis puudutab noort Te sporditreenereid, kes on viiendast kuni seitsmenda kategooria treenerid. Nende palgaküsimus lahendati ära juba minu meelest viis aastat tagasi selliselt, et 50 protsenti nende töötasust tuleb riigilt ja 50 protsenti tuleb siis kas mingil spordiklubilt seltsilt või, või spordikoolid. Ja vaatasin Kultuuriministeeriumi kodulehel, et praegu küünib sporditreenerite, kes noori treenivad kuutasu kuni 1000 euroni. Ma arvan, et kui me jõuame koorijuhtide ja tantsujuhtide tasustamisel samale tasemele, et siis on pilt palju rõõmsam. Jah, kõigepealt me tahaks kaitsta treenerite palgatoetuse maksmist riigi poolt, et aidata klubidel ja omavalitsustel treenereid palgal pidada, sest sest siin on järelkasv täpselt sama oluline. Aga see on üks mudel tõesti, et riik palgamaksjal ehk omavalitsusele, sest suur osa tantsu ja laulukoorijuhte on tegelikult ka omavalitsuste asutuste palkadel. Maksaks juurde Omalt poolt, et see oleks konkurentsivõimeline palk, see on üks võimalik mudel, sellega me tegeleme, selleks peab olema korralik register, need inimesed peavad olema kõik seal üleval mitme koori kollektiiviga nad tegelevad, siis saame, saame seda toetust nendeni suunata, aga, aga jah, see on siis selleks ajaks, kui me süsteemi päris valmis saame ja, ja rahad peale saame. Mida öelda teatritele, nendele, kes saavad riigi toetust, ja nendele, kes peavad ise hakkama saama, kas praegu on nii, et kes on siis need on sees ja kes on väljas, need jäävadki välja. Väljas on need, kes alustavad praeguse süsteemi järgi, siis nad peavad kolm aastat ennem hakkama saama niisugused trupid enne kui nad saavad kandideerida riigi toetuse peale. Nii et päris iga trupp, kes kokku tuleb ja ütleb, et me oleme teater, päris kohe riigi rahastamist ei saa. Projekte on võimalik taotleda, aga stabiilselt teatri rahastamist ei saa. Eks ole siin õigluse ja otstarbekuse küsimus, et kuidas raha teatrite vahel jagada, et kas kas on õige, et sellised väljakujunenud institutsioonid, regionaalsed teevad seda tööd või rahvuslikud ooper Vanemuine, draamateater ja nii edasi ja nii edasi. Saavad noh, ütleme palju raha võrreldes mõne ka aktiivselt tegutseva eratrupiga. Ma arvan, et see on õigustatud mingil määral. Sest need hooned ja see järjepidevus, see kõik väärib ka oma. Aga, aga kindlasti peab head kunsti suutma võrrelda nii, et ka need, kes teevad head kunsti eratruppidena saaksid sama samaväärselt riigi toetusel loota. Oleme etendusasutuste liiduga kokku leppinud, et nad teevad oma ettepaneku alles eelmisel nädalal kohtusime omavahel lähiajal jäävad oma ettepaneku, kuidas nad seda tasakaalusüsteemi näevad ja, ja kas nad teevad konkreetse ettepaneku või nõuab see veel arutamist. Aga igal juhul on etendusasutuste seadus üks neid, mis tuleb siis nii-öelda lahti võtta ja ja võib-olla muuta selleks, et jällegi seda õigust natuke rohkem süsteemi tuua, aga, aga ma olen avatud siin aruteludeks ja seda me teeme teatriinimestega koos. Mis saab Sakala tänava teatrimajast, kus no teater pikka aega tegutses? Ta jääb teatritele etenduse andmiseks niikuinii, et seda ma võtan kohe maha, et kardetakse, et ta läheb kuhugi mujale ja müüki. Aga kui eelarve lõplikult paika saab valitsuses, siis saame otsuse teha, kuidas praegu katkestatud kom kurss edasi läheb. Et kas me anname selle terve maja ühele konkreetsele trupile siis aastateks rendile, kes teeks seal oma oma kunsti või siis, kui raha on selleks vähe, et uut teatrit luua, sest juhin tähelepanu, et no 99 on siiski lõpetanud vahepeal, nüüd tuleks luua uus teater uue pretensiooniga. Kui meil selleks ei ole raha. Siis kindlasti leiame me raha selleks, et need loojad, kes konkursil osalesid kahe parema hulgas ja kellel on tõesti soov seal midagi teha saaksid oma loomingut, kasvõi siis mõnes muus koosluses jätkata. Nii et püüame leida siin sellist lahendust, et kunst võidaks. Aga see jää nii-öelda Tallinnas kastroleerida soovivate teatrite käsutusse, nii nagu Helsingis vana ooperimaja, Aleksandri teatri on jäänud siis külalisteatreid. Tere vaata siis sellisel juhul, kui, kui me ei pane sinna konkreetset trupi konkursiga peale ja, ja kui need trupid, kes praegu kandideerivad ühinevad juba olemasolevate teiste teatritega näiteks siis ta jääb ja siis ta jääks selliseks sama tüüp või noh, natuke teistlaadi kui vaba lava, aga kohaks, kus saab panna ruumid kinni, teha proovi, anda etendusi kastroleerivaid või, või ka selliseid, mis on ainult selleks majaks mõeldud. Aga, aga jah, et mida saavad siis erinevad teatrietendusasutused? Et selline selline kindlus, et seal tehakse ka teatrikunstietenduskunsti tulevikus on mul küll olemas. Sest et see oli riigi rahaga ehitatud väga heal tasemel black back teatriks saaliks. Jah, ja praegu riik osaliselt maksab ka praegu tema halduskulusid osad teenitav ka praegu ise sellise etenduste kohana. Aga selliseid etenduste kohana ta kindlasti jätkab. Nii kell näitab nüüd 14 28 minutit. Head kuulajad, kui teil on kultuuriminister Tõnis Lukasele küsimusi, siis te võite valida numbri kuus, 11 40 40. Ja minister on andnud nõusoleku teie küsimustele vastata. Niikaua kui me esimese kõne saame, küsin seda, et eks alkoholiaktsiisi ju pärast esimest juulit seadusemuudatust hakkas rohkem laekuma, et kas Kultuurkapital hakkab nüüd õitsema? Kas see nüüd päris õitsema hakkab? Sest et kuskil on see ökonoomsuse piir ka, et praegu on tähtis planeeritud summad riigieelarvest tuleks kõigepealt täis. Ja ka kultuurkapital nii-öelda saaks oma planeeritud kulutused ära teha ja me oleme sellel teel, praegu on laekumised paranenud ja selles mõttes Kultuurkapitali sihtkapitalitäis raha jaotavad. Kultuuritegelased võivad vaadata optimistlikult, et seisan Kultuurkapitaliga parem kui siin vahepeal oli. Nii me paneme nüüd kõrvaklapid pähe siis me kuuleme helistajaid. Ja loodan, et telefonil on esimene helistaja Peep Hiiumaalt. Hallo. Tere. Tere. Tere. Kuulame. Mul on selline küsimus. Igasse maakonda on peamiselt riigieelarveinvesteeringuga ehitatud vähemalt üks kaasaegne spordikeskus. Jumaluse imik. Eelmine valitsus eraldas Hiiumaa spordikeskuse rajamiseks raha osaliselt 2,9 miljonit eurot. See võimaldab alustada, kuid katab vaid osa maksumusest. Kui nüüd lisainvesteering ära jääks, siis oleks tõsine oht ehitusega alustada. Missugune on Kultuuriministeeriumi seisukoht jana Hiiumaa spordihoone rajamisel ja kuidas kajastub ministeeriumi investeeringuplaanides? Aitäh hea küsimuse eest. Me tahame, et kõik maakonnad tõesti sellise spordijoone saaks mõni suurem, mõnel on ju mitu, aga, aga Hiiumaa kindlasti seda väärib. Ja, ja tahame jätkata ette võetud ette võetud investeeringuid, mitte neid pooleli jätta, nii et võin hiidlastele öelda, et kultuuriminister praegu läheb igal juhul, et seda jätkatakse. Aga jah, konkreetsed summad, mis on läbi räägitud, et tuleb riigi haldusministriga koos tabeli vaadata, igal juhul see asi lõpetatakse, ära jää pooleli. Nii see oli Peebule Hiiumaalt ja nüüd on telefonil heli Pärnust. Ja minul on soovitus kõik need kultuurirahad mis, nagu riigi poolt antakse, Nendelt tuleb piirang peale panna, et kasumit sellest rahast organiseerija ei võtaks. Praegu on niimoodi, ükskõik missugune on nad haiglad või apteegid võtavad nii meeletult kasumid ise endale jagamiseks. Kas teil on ka kultuurisfäärist näiteid tuua, lisaks? Vääris täpselt samamoodi kõikide kõikide keeleooperis kultuurgi õppis ja kõikide on niimoodi, et riik eraldavat raha seal puueteks kõigepealt kasu mära ja siis jagatakse palkadeks, jääb. Jätkub nii aitäh Heili Pärnust. Jah, see küsimus on tegelikult päris õige kõigis sfäärides, me oleme rääkinud nendest pankadest, kes meie, meie pensioneid haldavad, ET administreerimise kulud, haldamise kulud on liiga suured ja jälgib seda, et konkreetsed plaanid, mis keegi raha taotleja teeb, et seal ei oleks halduskulud, on seal oma oma kulude katmine liiga suuresti sees, sest noh, tõesti ei ole õiglane, kui, kui adressaadini vajaduseni raha ei jõua, aga korraldajatest on ühe mehe lips on kallim kui teise mehe auto. Kas jõuame mingi konkreetse määruseni või ministri käskkirjanik? Need on tingimused, mis raha taotlejatele seatakse ja need igal konkreetsel juhul kontrollitakse, jälgitakse edasi, päris pätsuaegset kahte protsenti kõigil juhtudel ei saa kehtestada, aga mõnda raha kasutatakse isegi praegu paremini, nii et peaaegu kõik jõuab kohale, ei lähegi korraldamisel eriti palju. Me ootame küsimusi kultuuriministrile telefoninumbril kuus 11 40 40 ja võib-olla niikaua, kuni Madis oma küsimuse Tallinnast vormistab räägime kahe sõnaga Eesti filmist, lisaks laulu- ja tantsupeoaastale oli men, võib öelda käesoleva aastaga suurepärane filmiaasta Tanel toomist alustades ja väga paljude teiste filmiloojate töödega lõpetades kas ka edaspidi Eesti filmi instituut toetab Eestis mitte rohkem kui kuue filmi valmimist. Jah, on olnud viljakas filmi aeg, siin on kaks poolt, üks on Eesti film ja tema toetamine riigieelarvest, teine on siis need ühisprojektid nagu siin sellel aastal oli üks kuulus Hollywoodi projekt läbi käis ja ja läks tegelikult rõõmustavalt kasulikult Eesti riigi jaoks. Me peame toetama omaenda filmiloojaid, nad saaks teha häid filme, sest film on kaasaegses skulptuuris täiesti asendamatu nähtus. Jällegi, kui palju seda teha saab? Täiendavalt. Nüüd, kui Eesti vabariik 100 ekstrarahastus on, on lõppenud. Sellest saab riigieelarves lähiajal valgusteid. No nii, nüüd on meil kaks küsimust. Esimene kuulaja on Madis Tallinnast, halloo. Tervist, kuulame teid. Mul mul on selline küsimus, et et just eelmine küsimus oli ka filmi kohta, et Tallinnas ei ole praktiliselt ühtegi sellist noh, väärtfilmikino selles mõttes, et kerasid on palju enamikes üks seesama tan farmeriks üheksa ja 10. Et selline hoogtööd käivad, noh, need Pimedate Ööde festival ja kõik sellised asjad, aga kui sa lähed näiteks laupäeva õhtul linnapeale, tahaks kinno minna, midagi vaadata, ega mingit erilist lootust pole. Ainuke lohutus oli see, et Tartus näidati stalkeri paar nädalat tagasi, aga seal natuke kauge Tallinnat käia on selles osas ka mitmesuguseid liikumisi või initsiatiive. Solarise siis aitäh, väga hea küsimus, Solarises on kvaliteetkino, sõpruses on osaliselt doteeritud, et filmi näitamine ja ja praegu on nad riigi rahastamisel osaliselt. Ei ole praegu plaani seda vähendada. Samas kinos on ja, ja filmindusega seotud, on muid kulutusi vaja teha ka ühte väga korralik stuudiote kompleksid tahavad kinofilmi tegijad koos riigiga rajada siia siia lähedale. Nii et me peame vaatama, kuhu raha suunamine on filmisõbrale kõige kasulikum. Aga praegu jah. Seda valikut teevad kinod vabalt ja, ja ma loodan, et Nad kuulavad ka seda konkreetset küsimust ja tulevad teie kvaliteetkino soovidele vastu, aga igal juhul tere tulemast meie filmifestivalidele mis on väga selgelt orienteeritud mitmetemaatilisele, aga PÖFF peaks rahuldama kõige kõige kriitilisemad vaatajad. Arvo Pärdi filmifesti muusikale loodud filmide näitamine igal sügisel septembris on, on tõeliselt maiuspala igale filmisõbrale. Nüüd Helle Viljandist Hallo. Ja siis raamatukogu eriti hea raamat, tänapäeva kultuur on raamatukogus. Ma tahtsin seda küsida või? Viljandi muuseum vahepeal suured soovi kütikudes kasvad, mida külvatud on tal midagi juurde saab aroome. Aitäh küsimuse raamatukogu kohta kõigepealt jah. Raamatukogu on teil väga uhke ja, ja kaasaegne oma ruumi lahenduselt ligi pääseda. Tavus kõigile teenustele on väga hea, nii et mul on hea meel, kui viljarlased ka seda au sees peavad. Teil on vedanud, teil on hea raamatukogu muuseumi tuleviku suhtes käivad linnavalitsusega kultuuriministeeriumil praegu läbirääkimised ja ja tõepoolest, et ma arvan, et Viljandis on lisaks sellele heale tööle, mida muuseum juba praegu teeb ressurssi ja sellist mahtu ja lendu ja võlu ja hoogu, et muuseum saaks veelgi nähtavamaks, kas või lossivaremete võimaliku rekonstrueerimise näol tulevikus või, või lisaruumide näol. Aga kõigepealt on vaja kokku leppida, kes vastutab rohkem, kas riik või linn seal. Me tahame linnaga muuseumi juhtimisel koostööd teha. Aga tervitusi Jaak pihlakule, kes on muuseumi lipu kaua aega Viljandis kõrgel hoidnud. Järgmine küsija on samuti Viljandist ja see on Eduard. Tere. Tere, kuuleme teid. Et kogu see seltsimajakordade ja ka sellised Aitäh küsimuse eest aitäh küsimuse eest, Koidu seltsimaja on tõesti uhke ja kuulsa ajalooga, aga aga üldiselt on sellised linnasisesed seltsimajad seltsi tegevuse kui omavalitsuse hoonel väga ja, ja riik peab ikkagi mingi väga selge vajadus, aga ei kokkuleppega seal seal appi tulema ilma selleta. Ta oleks võib-olla teiste linnade suhtes ebaõiglane, sest selliseid seltsimaju on paljudes omavalitsustes linnades ka konkreetselt, ma ei ole seal teede seisuga tegelikult kursis, aga, aga tõesti ajalooline isamaaline koht, nii et loodan, et viljandased saavad seal rõõmsa meelega ringi käia ja see saab korda. Nii ja siis on meil telefonil Arvi Kehtnast, halloo. Tere päevast. Aitäh-aitäh küsimuse eest vana Baskini teater küll viimases voorus ei olnud nende truppide hulgas, kes Sakala kolme taotlevad ja, ja tõenäoliselt tema oma statsionaalseks majaks seda ei saa. Küll aga soovin ma neile jõudu nende nende kunstis, neid on kindlasti eesti rahvale vaja ja vaatajate hulgad seda ka näitavad, et see, kas nad Sakala kolme tulevikus jõuavad kui see on vabalt saadavate ruumidega, see sõltub juba konkreetsetest kokkulepetest edu teatrile ja edu teile. Kuulaja küsimusi hetkel ei ole, kordan veel, telefoninumbrid on kuus, 11 40 40, aga küsiksin, mis on rahvaraamatukogude tulevik, et meil siin Viljandi linnaraamatukogu sai kiita, praegu aga, aga ülejäänud ja, ja väiksemates paikades. Päris paljud rahvaraamatukogud on korralikult korda tehtud, sisemine remont, neid hooldatakse hästi mõelda vaja, et kui kui lugejat nii palju konkreetseid raamatuid laenutama enam ei tule, mõnel pool, mis funktsioone sinna lisaks anda, et ta on rahvakogunemise koht tihti ja siin saaks appi tulla lisaks sellele, et seal kohtumisi kirjanikega ja muid kultuurisündmusi tahad teha lisaks sellele, et infotehnoloogiline tugi on seal olemas arvutite kasutamise võimalus lisaks sellele, et seal seal teatrit teha, kino vaadata, klubiõhtuid teha, võiks näiteks oma riigi töökohtade Tallinnast väljaviimisel kasutada sellist taktikat, et kui mõni inimene töötabki maal mingis piirkonnas elab seal siis ta ei peaks võib-olla riigimajja, maakonnakeskusesse või Tartusse Tallinnasse ministeeriumisse tööle alati kohale sõitma, vaid võiks oma kodukoha raamatukogust saada statsionaarse töökoha, kus seda distantsi tööd teha. Nii et selliste kiire internetiga töökohtade loomine raamatukogudes köetud soojades ruumidesse annaks raamatukogule lisatuge finantsilist tuge ja annaks võimaluse kohalikele inimestele distantstööd teha ja, ja sellist sellist kohta paika leida. Nüüd on meil järgmine, helistaja on Julius Harjumaalt. Halloo, kas te kuulete meid? Ja tere päevast. Tere. Selline küsimus, elementaarne, mida arvab härra minister? Kui selgitaks mala inimesele, kuidas ma pean pöörduma võõra inimese poole, kas teie või sina? Ma vaatan, et ERR viljeleb eriti loor, reporterid räägivad kõik sila, kuigi see intervjueeritav ja vahest ikka rääkida. Aga võib-olla peabki nüüd rääkima sellest, mida teie arvate? Aitäh ja aitäh küsimuse eest. Ma saan oma arvamuse, mulle on jäänud mulje, et rahvusringhäälingus ikkagi üldjuhul teietatakse. Kui on väga lähedased suhted intervjueerija ja intervjueeritav, et tavavahel, siis, siis võib-olla muudetakse seda alguses. Minul on jah niisugune kasvatus. Et niikaua kui kui ei tule lumelaviini või maavärinat, ma ikkagi esimeses kontaktis kellegagi teietan ja, ja võib-olla nüüd viimasel ajal oleme lihtsamini sina peale läinud kui kunagi. Et selles mõttes on see, see komme pised avaramaks muutunud, aga üldiselt ma pean õigeks alguses heietada ja siis vaadata, kui ikkagi sina peale minnakse ja suhe on hea, siis võib ikka sina öelda küll. Nüüd teetame Jaani Ida-Virumaalt Hallo. Hallo tervist, tervise muidu muidu siin üldiselt küsida küsivad, kas sinna saab raha, kas tänna peab raha. Mina küsiks hoopis teistmoodi, et kas härra minister on julge meile esitama, kust saaks kultuuriministeeriumis raha kokku hoida? Aitäh. Aitäh. Aitäh jah, raha kokkuhoiu kohti siin üles nimetada tähendaks kohe, et rahandusminister tublid ametnikud kuulavad, teises otsas ütlevad, ahah, sul polegi seda raha vaja. Aga, aga õigus, ta on, et, et kui kultuurieelarve on pingeline, siis peab selle sees ka suutma asju ümber tõsta, nii et uusi prioriteete. Ta peab rahastama vanade arvele ja mina arvan näiteks kui rääkida konkreetselt kokkuhoiust, et et ka ametkonnaga ametnike tegevusest igapäevasest tegevusest on võimalik kokku hoida kulusid. Et kui, kui see ülesanne mulle ministrina tuleks, olen seda ennegi teinud, siis saan maja sees ka kärpimisega hakkama. Nii ritta Lääne-Virumaalt on oodanud kolm minutit telefonil, palun vabandust, aga nüüd me kuulame teid. Baskini teatriga soovisite, härra minister, edu sellele teatrile ringreisideks mööda Eestimaad. Aga kuivõrd eetiline on siiski nii-öelda endis kultuuriministri saare? Ma ütleks selle kohta võib-olla natuke inetult black uuesti noh, see see Baskini teatrile anda need ruumid, sest nad on tõesti tublid ja, ja kuivõrd eetiline oleks see probleem lahendada, mida teie isiklikult, härra minister, sellest arvab? Aitäh aitäh. Minul on Baskini teatrijuhiga olnud juttu pigem teatri jooksvast rahastamisest või sellest trupi toetusest, nii nagu teised teatrid, erateatrid saavad. Ja, ja seda nüüd, kui me saame teada, palju raha on. Kindlasti tuleb otsustada ja seda ei tee ainuisikuliselt minister, vaid seda avada kunstiline komisjon. Ma ei välista üldse, et vana Baskini teatri rahastamine Taastatakse täiel määral või, või osaliselt eks seda näitab neid lähem tulevik. Maja ja hoone osas. Ma saan aru nii suurt probleemi Tallinnas seda kohta, kus peaaegu statsionaaris olla ruume rentida. Suurt noh, ütleme nii suurt vaeva ei ole, nii suurt probleemi ei ole, pigem on teatri üldine toetamine oluline ja sellega me tegeleme. Nüüd on meil telefonil Maria Tartumaalt tere päevast. Aitäh Maria minu meelest sellisest planeeritud mahust sobiv ei ole ja, ja noh, kahjuks kultuuriministeerium ei saa neid asju otsustada. Linnaplaneeringule arhitektuuriline küsimus, aga aga ta või et ikkagi väga selgelt häirida häirida selle memoriaali rahu ja ka hakata üle selle teatud vaates domineerima arhitektuuriliselt, nii et ma ei pea seda kõige paremaks lahenduseks. Nii nüüd on meil telefonil on Märt helmest halloo. Tervet tervist, tere, mul on selline küsimus, ma käisin Tartus Eesti Rahva muuseumi juures ja ma avastasin, et mu üllatuseks selle ümber kasvavad päris maru ohakapõlde. Et kas kultuuriminister oskab öelda, et kui suur on talle Eesti Rahva Muuseumi igakuine hoolduseelarve või kasvõi ohakapõld, nagu ongi seal ette nähtud või et turistid käivad ja naeravad põld seal ERMi ümber? Väga hea küsimus, väga hea küsimus. Halduseelarve väiksus või suurus ei ole siin üldse takistuseks, kindlasti jõuaks selle ära niita. Nende kibuvitsad ümber on tõesti aeg-ajalt toakaid näha, aga kui ta aastas korra või kaks niidetakse, seda on märksa vähem kui tavalist muru Bigatakse. Millega eesti rahvas väga harjunud on. Aga, aga see on taotlus. Et näh, nüüd ohakat küll tuleb siis kui nii harva niita, aga, aga seda tehakse liikide mitmekesisuse huvides. Seal ongi projekti järgi planeeritud niisugune mitmekülgne ja mitmekülgne haljastus, madal madalhaljastusliigi, tai taimerohke lahendus ja ja tõesti, ma kujutan ette, et eriti sügiseti, kui eesti rahvas tuleb maalt Tõi suvilatest ja on harjunud kogu aeg oma muru hoidma kolme sentimeetri peal, et jumala pärast ühtegi vaba hetke ei oleks, kohe hakkan niitma. Ja siis, kui tulla on tunduv vägivallana küll, et selline avalik kasutus ja justkui ei niideta hooldata, aga see on projektijärgne hooldustase ja tegelikult on Eesti Rahva muuseum ka maastikuarhitektidele kõvasti kiita saanud selle eest, et selline julge julge haljastuslahendus ümberringi on, nii et maitsed on väga erinevad. Ma ei tea, kas teil on juhust käia olnud käia Tallinnas, selles kõige uuemas nimetatakse vanaviisi veel Tammsaare pargiks seal Tammsaare skulptuuri selja taga, malts on põlvini ja, ja ma küll mõnel puhul vaidleksin maitsega. Nojah, aga seal ei ole võib-olla seda arhitektuuriliselt plaani võetud, aga seda ma võin öelda, et ma olen Eesti Rahva Muuseumi haljastuses vaielnud küll aga, aga tõepoolest jah, mulle meeldiks ka, kui see oleks aeg-ajalt, tunduks korrektsem, aga samas ma saan aru ka sellest liigirikkuse taotlusest, mis seal ümber ligi on. Muide, Tammsaare pargis on ka võib-olla teisi teemasid, aga olgu see, jäägu see munitsipaal. Järgmisesse saatesse nii. Meil on ootel n Keilast ja juba neli minutit, kuulame teid. Aitäh väga hea küsimus, aga ma ei oska õhkagi sellele vastata, sellepärast et et ma ei tea, kelle plaanis ta võiks olla ja kas võib-olla eraalgatus ja ja omavalitsus koos ajaksid selle asja ära, et et ma loodan, et Keila linnas kuuldi teie küsimust. Nüüd viimaseks võtame Reinu küsimuse, sest see tuleb Eesti spordiajalooseltsist ja vabandame kõikide ülejäänud helistajate eest ees, sest rohkem küsimusi saatesse ei maha mahu. Aga nüüd palun, Rein. Alustuseks Tervisi heale ministrile nooremale koolivennale, aitäh sihtasutus Eesti kultuurile, mille suurim osanik on Eesti vabariik läbi kultuuriministeeriumi annab välja 14 erinevat nimetust väljaannet, mis vahendavad ja kajastatud Eesti kultuurielu aga on üksainus ja väga suur kultuurivaldkond, millel ei ole oma väljundit. Ei ole häälekandjat, kus sõna saaksid nii sportlane või treener või spordijuht või kes iganes, kellel midagi öelda. See on siis kehakultuur ja sport. Kas kunagi Eesti riigis tuleb veel spordi väljaannet ja ajaloolasena peaks minister mõistma, et väljaanne on vajalik ühe suure Eesti kultuurivaldkonna sisuliseks säilitamiseks järeltulevatele põlvedele. Aitäh-aitäh küsimuse eest valdkond on tõesti oluline ja, ja selle mälu talletamine on samasugune eesti rahva mälu hoidmine vina koolipõlvest, spordilehti lugesin võib-olla isegi kõige põhjalikumad see kõik need tabelid, edetabelid olid mul peas. Et ja seda pead EOK-ga koos arutama, kas selline stabiilne rahastamine spordikehakultuuriväljaandele ütleme see initsiatiiv peaks tulema niimoodi, et kultuuriministeerium siis ja vastav sihtasutuse kultuurileht saavad öelda, jah, teeme selle, aga projekt peab kuskilt mujalt tulema, et riigi poolt ajakirju nüüdsel ajal otse ei asutata, nii et aga ma loodan, et, et ka spordiajakirjanikud kuulsid seda ja võtavad võitluse uuesti üles. Äkki ongi sellist aja ajakirja vaja? Kokkuvõtteks kultuuriminister Tõnis Lukas inimesed muretsevad selle pärast, et ajaloolise mälukandjad, hooned lagunevad et võib-olla keelel ei ole seda päris kindlat alust, et me kõik võiksime olla kindlad, et eesti keel jääb rahvuse identiteedi kandjana samadele positsioonidele, mis tal on olnud varem. Sport, teater, inimesed muretsevad kultuuriilmingute pärast. Jah, muidugi, ja kui võtta laiemas plaanis kõige suurem asi, mille eest me peame seisma, noh kõiki neid väiksemaid kultuuriilminguid silmas pidades, siis taustal on ikkagi see riiklik kokkulepe, et meie riiki vabariiki mõtet pidadagi tegelikult ainult sellepärast inimeste vabadust sinna juurde muidugi, aga ikkagi sellepärast et me saaksime Eesti rahvakultuuri rahvuskultuuri hoida, sest see on ainult meie riigi ülesanne ja sellele allutada tuleb ja kaasa arvatud keelepoliitikas tuleb olla nõudlik. Ja ei tule olla nii väga korrektne viisakas ja küsida kõigi sihtrühmade arvamust meile teame Eesti vabariigis eesti keele kehtestama. Ja seda kõigile ega sisse. Ja kui teid teenindatakse kuskil teenindusasutustes järjekindlalt, niiet et seal eesti keelt ei kasutata, pakutakse kõigis muudes keeltes ainult mitte eesti keeles. Siis tooge see asi keeleinspektsiooni, võib-olla tuleb keeleinspektsioonist teha hoopis keeleamet, anda talle rohkem võimalusi korda luua, igal juhul me peame oma keelt kaitsma ja jälgima, kes meile siia tulevad, et kõik uusimmigrandid saaks ka lõimitud või siis lahkuksid Eesti riigist, sest noh, mina vaatan ka mitmel pool juba ka kesklinnas, Tammsaare pargis. Mul tekib samamoodi küsimus nagu paljudel inimestel, et kas need noored noored mehed, kes seal liiguvad ja kes eesti kultuuriga ilmselt väga lõimitud ei ole, on ikka need noored tuumafüüsikud, kes ainult ülikoolides õppivad või või tuleb siia sisse ikkagi ka sellist sisserändajad, kes ei ole meil Palmis eesti keelt omandama ja keda kõiksugused, poldid ja voldid ja muud ettevõtted võtavad täitsa südamerahuga tööle, kes üldse eesti keelt ei valda. Meie, eestlased, peame siin teistes keeltes nendega suhtlema, et saada oma toit või post või midagi kätte või taksoga. Nii et siin tuleb kõigil valvas olla ja, ja ma arvan, et see tasub pingutamist, et eesti kultuur alles jääks. Reporteritunnis oli täna kultuuriminister Tõnis Lukas, järgmine reporteritund on meie kavas juba homme kuulmiseni. Vikerraadio.