Vikerraadio Reporteritund. Tere kõikidele kuulajatele. Kuna keeleküsimused, eesti keele positsioon, areng ja elujõulisus on vikerraadiokuulajatele alati olnud väga tähtis siis me räägime tänases reporteritunnis eilsest päevast riigikogus, kus 44 häälega langes menetlusest välja Reformierakonna esitatud otsuse eelnõu selle kohta, et Eestis kehtestataks kõikidele lastele alus- ja põhiharidussüsteemis üht ja eestikeelne haridus. Ja Reformierakonna plaan oli siis, et üleminekuga alustatakse lasteaedadest ja aastast 2021. Seda nüüd ei juhtu, sest kolm valitsuserakonda on esitanud konkureeriva eelnõu siis valitsusele ülesande töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021 kuni 2035. Ettepanek on väga värske, isegi Eesti keelenõukogu kuulis sellest alles äsja meedia vahendusel. Mis seis meil eestikeelse alus ja põhiharidusega. Praegu on selle ühendamisega ühtseks süsteemiks sellest rääkimiseks. Palusin stuudiosse riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta. Tere. Tere. Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Helle Monika ka Helme, tere hommikust. Ja Riigikogu liikme Jürgen Ligi. Ühe varasemaid haridusministreid. Tervist. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Alustame Jürgen Ligi teist Reformierakonna otsuse eelnõu oli eilset arutelu riigikogus käivitav tegur ja teile kui ettekandjale esitati kõige sagedamini kolm selle otsuse eelnõu pihta käivat etteheidet, tuletan meelde kõigepealt, et miks Reformierakond ei alustanud üleminekut ühtsele eestikeelsele alus- ja põhiharidusele siis, kui Reformierakond oli valitsuse juhtpartei. Teiseks otsus ei, ei saa praktikasse minna põhjusel, et meil ei ole vastavaid õpetajaid, meil ei ole õpikuid, metoodikat, eriti midagi pole välja töötatud ja kolmandaks miks Reformierakond tahab seda teha nii kiires ja tempokas graafikus, et need kolm küsimust siis kordusid eile teile kõige rohkem, kui stenogrammi lugeda või, või nagu ma jälgisin eile ka seda otseülekandes. Mis on teie vastused nendele etteheidetele, kordame siinkohal palun Uuestile. Noh, kõigepealt olidki need ju lihtsalt etteheited teemast mööda hiilimiseks ja ja näpuga näitamiseks sisulisi küsimusi. Ma mäletan ühte, kõik teised olid siuksed, tänitamised, mis ei olnudki, ei olegi sugugi riigikogu vääriline, kui teema on nii suur ja kui viiest erakonnast neli on tõotanud, et nad viivad Eesti hariduse eestikeelseks. Ja ainult Keskerakond on seda otse otsesõnu nüüd sellele vastu olnud öelnud, et sa kuidagi juhtub ise, mida ta ei ole ju juhtunud. Miks me varem ei teinud, on ju küsimused, et alati võib küsida, et kui keegi midagi teeb, et siis tänitama, et vot kus sa enne olid, et järelikult enam ei tohi teha ja see on üks loogikaviga, tulebki teha neid asju, mis on tegemata. Aga, aga ühiskonna suurte protsesside puhul on see paraku ka ühiskonna valmisolekust, et ma ei, tegelikult ei viitsiks ennast korrata, illes rääkisin sellest kaks tundi, eks. Ja palju kordi olen enne rääkinud, aga, aga minu peast tuli see see klõps, et ühiskond on valmis kuskilt 16 seitsmeteistkümnenda aasta talvel. Lihtsalt kuulates venelasi. Nad olid valmis, et ja vene ajakirjanikud rääkisid rääkisid saates kirillitsas eesti. Et et see asi tuleb ära lõpetada, et, et ei ole võimalik, et tõenäoliselt eraldi, eks ole, elavad, elavad ja töötavad ja õpivad, et koolist hakkab kõik pihta, selle poolt oli see oli meil kolmandiku venekeelsetest perekondadest, see oli minu jaoks selline sisemine arusaam, et ohoo, nemad ka räägivad, et ega me siis ju väga palju ei tea, mis nad räägivad, eraldi oleku peegeldub ka seda. Teine oli jällegi, et meedias telekas debatt, ma vaatan, kes selle vastu võitlevad, Vene kool Eestis noh, vaatan neid nägusid ja teades nende tausta, et täiesti võõras Eestile võõras seltskond argumente pole ja mõistlikud inimesed ütlevad, et tuleb üle minna ja on võimalik. Mis küsimus siis veel, aga miks me ei saanud varem teha, ega, ega ministrina mul ei toodudki sellist teemat, et ette olid piirnevad teemad, mis panid mu mõtlema. Aga kui ei ole sulle ettevalmistusi tehtud sisuliselt ministeeriumis, siis see on peegeldus jällegi poliitikud, ühiskond ei ole siiamaani valmis olnud, kuigi on aastate jooksul mingisuguseid õrnu virvendus ja olnud ei ole see tegelikult olnud tõsine usket, midagi juba saab teha. Ja noh, õpetajad kiirustades ja õpetajad mingit kiirustamise tempot ju ei ole, selles mõttes, et me ei kirjutanud sellise Diaalsel, et ma ise veensin omasid ei tohi, kirjutan mingit tähtaega sinna, sest et siis hakatakse seda lendama ja kogu Jutijad sellel ikale kogu jutt sellele läks. Et ikka ei ole õpetajaid ikka olla, tähtaegu tegelikult õpetajate kohta ütles eile üks minu arust suliks õppeprorektorite õpetajatega saame hakkama, eesti õpetatakse oma hakkama, aga nüüd venelasi, õpetajaid on kuidagi jube palju, et need on üle kogu aeg. Noh, see oli niisugune vestlus kuskil. Ja, ja nii ongi, meil on hulk selliseid, selliseid õpetajaid, kes kelle tulemused on selgelt kehvemad, kes on umbkeelsed, kes on, kaitsevad oma opositsioon ehk siis neil on ka omad esindajad. Esindajad riigikogus, see graafik, mis, mis me välja pakkusime, oli ülimalt pehme, kinnitada see sobis Yana Toomile. Kui meil oli koalitsiooniläbirääkimiste üritus, eks ole, mis ei viinud Keskerakonna poolt tegelikult läbirääkimisteni. Siis see oli see graafikat, hakkame esimesest klassist pihta esimeses klassis klassiõpetajad, kes oskavad kõiki, peavad kõiki aineid õpetama ja sellel erialale, Mailis Repsi kinnitusel on konkurss lausa. Ühesõnaga, esimesest klassist alates alustame siis 20. 21. aastal, sest alati võib ju arutleda, on võimalik alustada põhimõtteliselt Leida ikkagi koolide peale, need, kes esimesed klassid, õpetad eesti keeles samamoodi lasteaias, eks on ju, on ju siin olnud vastukäiguna pilootprojektist räägitud, aga põhimõtteliselt ju lasteaedadesse saab ka eesti keele tund eestikeelne kasvataja praktiliselt igal pool. Ja loomulikult on seal seletuskirjas ka erinevad siis üleminekuvarjendid, mida tuleb huvigruppide spetsialistide kohalikku võimude kooli pidada, kõik arutada ja, ja kõik need uksed olid lahti selles mõttes, et kõik erakonnad oleks võinud oma käe alla panna ja edasi oleks olnud see valitsuse enda teha. Loomulikult, et koostöös, aga midagi dikteeritud ei olnud. Täname nüüd on, asi on nii, et ikkagi 44 häälega Reformierakonna esitatud otsuse eelnõu langes välja ja kasutame juhust, et meil on veel kahe erakonna esindajad stuudios Keskerakond kas on täiesti vastu sellele, et me läheksime Eestis üle eestikeelsele ja ühtsele alus- ja põhiharidusele? Ei, kindlasti see nii ei ole. Ja enne saadet, kui me siin rääkisime juba nii-öelda kuluaarides, asjadest ja, ja kõhi oli muret, kas Jürgen ta jõuab saates või mitte, siis me leppisime kokku, et me edasi peame minema ju koos. Ja Parlamendis on ikka niimoodi, et vaieldakse detaili üle, vahel vaieldakse loosungi üle, aga ma olen veendunud selles, et juba järgneb eelnõu, mis üleeile siis anti, et sellega tulevad kaasa erinevad jõud ja, ja see on laiem kui üks loosung mind aga üle ratsaväerünnakuga ja olgu kõik olemas, mis on erakonna seisukoht advust, erakonna seisukoht on tunduvalt laiem kui see, et ühest päevast kool või mitte, erakonna lai seisukoht on see. Eesti riigis peavad saama õpilased hariduse, mille saades nad on täisväärtuslikud, Eesti kodanikud ka need, kes on seni ma ei tea, mis arry passiga ja, ja, ja siis kaovad ära mitmed vaidlused ühes riigis olla mitut riiki, eesti keele, koolisüsteem on ühtne. Ei ole meil mingeid Läti või Soome või vene õppekavasid, me lähme eesti õppekavadega edasi kahes keeles, seni mitmes keeles on veel veel eraldi tulevad ka lõppude lõpuks meid küsitakse. Kuulge, kas inglise kolledži peab olema ka eestikeelne või ei pea ja nii edasi, aga need on detailid ja need tuleb ka eraldi läbi rääkida. Seda, et ühes riigis ei saa olla mitut riiki, keegi ei saa olla mitut kodakondsust või ei ole hea, kui see nii on. Ja selles suunas tuleb edasi minna, see on meil erakonnas korduvalt läbi arutatud ja selles suunas tuleb minna tööd teha. Nüüd aga ikkagi seesama asi, et kas me oleme mitu korda ka Parlamendis rääkinud, millised on sedasi mineku taktikad ja, ja kuidas tööd tuleb teha, küll mulle meeldib. Vaata vene ajal, mul oli hea kiruda, et miks Moskva ei tee ja miks nad on vastu ja nii edasi ja nii edasi. Miks ei tehta nüüd me oleme selles rollis, kus me peame ise oma eesti riiki ehitama ja ei saa hullemini kompromiteerida Eesti riigi haridussüsteemi kui sellega teha rutakaid, revolutsioone, rutakaid, reforme ja, ja kui tõepoolest endine haridusminister ütleb, et kolm aastat tagasi sellega veel ei tegeletud, mõne asjaga tegelenud, läksid untsu muidugi ja sest noh, ei olnud ka piisavalt tähelepanu, aga Me peame koos edasi minema, me moodustasime või noh, mõni muigab, kui ma ütlen, et on Eesti keele edendamisele haridussüsteemis pühendatud erikomisjoni, kui ma ütlen seda, juhib Stalnuhhin mõni, siis rõõmustage, mõni kurvastab. Aga komisjon oma tööd alustas ja ma suhtlesin nende esimeste tulemusteni, kui selgub, et ei ole, ei õppevahendeid selleks, et õppida eesti keelt, öelda homsest me hakkame seda rääkinud või ülehomsest või ülehomsest tema laiem ka üleüldse Eesti tervikliku haridussüsteemi seisukohast. Eile rääkisime rektoritega muide Monika tõesti sama küsimuse, mis rektorid asjast arvavad ja nii edasi, nii et seda, et selles valdkonnas tuleb teha tugevat tööd, seda, et me selle üle vaidleme, vahel harva süüdistame 11, mis on, muidugi ei vii edasi, aga ma olen kindel see, et kui tulevad konstruktiivsed asjad, siis siis on väga palju neid punkte, kus Jürgen küll eitab, aga kus me äkki selgub, et oleme ühel pool ja tahan asja edasi viia? Kui te ütlete, et ühtset eestikeelset haridussüsteemi ei saa Eestis kehtestada, homsest ei, saab üle minna ülehomsest või, või üle ülehomsest, siis millal Keskerakonna hinnangul saab minna? Keskerakonna hinnangul tuleb teha jõulist tööd selleks, et seda tähtaega tuua järjest lähemale, kelle hulgas, kelle hulgas mitte Parlamendis, ma mõtlen seda siiski kohtadel ka õpetajate koolitusega, kui ikkagi öeldakse, et see on süstemaatiline töö hariduspõllul ka teaduspõllul, aga noh, eelkõige me räägime praegu üldharidusest. Ja kindlasti me tahame sellesse töösse kaasata omavalitsused. Me leppisime kokku, meil tuleb kohtumine linnade ja valdade liidu, omavalitsuste liitudega selleks, et vaadata, siis milliseid meetode nemad näevad, kus nad ütlevad, et nad ei saa edasi minna, sellepärast et seadus segama kus on siis seadusandjal võimalik avardada teed ja nii edasi, siis on meie tööd, me peame vaatama, seadus, jalgu kuskile ei jääks, eks ole. Ja nii edasi. Nii et me oleme ikkagi aruteludes seda meelt, et tuleb enne ehitada trepp ja siis öelda, et see trepp viib teisele korrusele mitte enne minna teisele korrusele ja siis öelda, et nüüd hakkame, vaatame, äkki saab kunagi trepiga. Helle Monika Helme võtan lahti Eesti Konservatiivse rahvaerakonna programmi 2019. aasta riigikogu valimisteks ja loen siit, et on lubadus viia koolid üle eestikeelsele õppele. Valija ootab lubaduse täitmist. Ja ega see lubadus saab täidetud, et noh, küsimus ongi ju selles, et me tegelikult ju kõik tahame, et Eestis käisid asjad eesti keeles kahetsusväärselt. Kui siit üle laua tuli, tuli palju eneseõigustus, miks seda tehtud ei ole, siis kahetsusväärselt noh, me näeme, et me peaaegu 30 aastat iseseisvust ja me ikkagi räägime, eks ole, peaks nüüd need koolideks kord viima üle eesti keele peale. Et no tõepoolest hakkame siis tegema, et noh, praegu on noh, ütleme niimoodi, et kui ma, kui ma seda Reformierakonna eelnõud loen ja kuulen, siis noh, ma olen sellega ütleme 80 protsenti nõus, tõepoolest, olen ühised ees absoluutselt ja me absoluutselt, aga küsimus ongi meetodites, et ega siis küsimus ei ole selles, kas keegi tahab või keegi taha, küsimus on selles, kuidas vot nende nendes nendes asjades me hakkame nüüd vaidlema. Me andsime nüüd koalitsioon andis oma eelnõu vastu, kui me räägime täitevvõimust, siis valitsus on ikkagi see, kes saab neid asju teha. Ja kui see meie ellu nüüd tuleb, siis teatavasti Parlamendis saab teha parandusettepanekuid Reformierakonna väga head ette ja mida me, mida me tegelikult ka toetama. Kui nad tulevad heade ettepanekutega sinna nagu sisse, siis palun väga, kuulame neid, paneme nad sinna sisse, toome siis need õunad, ühte korvi ei ole mitte midagi selle vastu. No tähendab, mida koalitsiooni eelnõud, nii see tähendab siis eesti keele arengukava aastateks 2021 kuni 35. Just see annab siis valitsusele Aadu Must, missuguse ülesande. No tõepoolest sõnab valitsusele ülesande ehitada need trepid, mis viivad, viivad meid oodatud eesmärkideni ja, ja kindlasti tagavad selle, et tegemist ei ole mitte lihtsalt formaalse üleminekuga vaided, mis vahel on toonud kaasa suuri õnnetusi. Muide, need keelepoliitika äpardusi ma olen ajal on, aga ma ei hakka nendest rääkima, muidu läheme ajalukku. Ja, ja, ja muidugi ei ole siin juttu ainult ainult ühest või kahest dokumendist, nagu ma ütlesin, tegelikult on parlamendis käivitanud paralleelselt töö selles suunas üsna jõuliselt ja kui ma räägin nüüd koos Monikaga sellest kultuurikomisjoni töökavast, siis seal eesti keele arendamisele suunatud punkte, selle mitmekesistamist ja no ikkagi jõulist edasiminekut oleme me oma tööplaani pannud ikkagi ikkagi päris palju, et minna selgete reljeefselt ja konkreetsete asjadega edasi. Jürgen Ligi raputati pead, kuigi võiks ju õnnelik olla, et Reformierakonna eilne otsus eelnõu on käivitanud nii suure protsessi. Noh, kui blokeerimist nimetada käivitamiseks, siis see on ju seal tar lamemammad ja tore. Aga huumor hakkab kõigepealt sellest, et koalitsioon teeb ise endale ettepaneku hakata tegutsema ja jätkub seal. Mingit konkureerivat eelnõud ei ole, see on, see on blokeerimise on rääkimine sellest, kui on vaja tuba ära koristada, laud ära koristada, nõusid pesta. Oot, ma vaatame, et teeme mingi graafiku 30-ks aastaks, kes konid trepi pealt ära koristab, kui seda paralleeli tõmmata, täiesti teine teema, kogu kogu enim teravamalt kogu inimarengu aruande paatos, mis tuli pärast meie pärast meie algatus tegelikult on ju selles, et keeleõppest ei piisa, jutt viiakse vägisikuga keele peale, tegelikult on jutt ju eestikeelsest õppest, mitte eesti keele õppest. Eesti keele arengukavasid on kogu aeg tehtud ka praegu on kuigi seal on võbelusi olnud, et viimasel ajal, et äkki teeks, ma saan aru, Mailis Repsi peale näidatakse näpuga, ma arvan, et see on pigem kuskilt mujalt tulnud, et vaevalt ta ise niimoodi hakkas. See on niisugune õrn teema ja eesti keele arendamine, kõik see on, see on rutiinne töö ja sellega on ju tegeleda see 25 aastat ja nüüd need erakonnad, kes on 25 aastat võimul olnud, kes on portfelli seda haridusportfelli hoidnud 17 aastat, ma ei karda seda numbrit öelda, et meie hoidsime seda 17 kuud. Jõudsime sellele järeldusele, et nüüd on valmisolek olemas ühiskonnas ja mitte vägisi kuskil parteikontoris, vaid siiski suheldes avalikkusega. Hariduseelnõud tulevad tegelikult alati haridusministrilt, nagu kõik erialaeelnõud, ainult ainult erialaminister saab valitsusse viia algatusi. Meile ei toodud selliseid algatusi kogu see aeg, kus me olime peaministripartei, tegelikult neid asju ei toodud. On olnud juhtumeid, ma ei hakka selles mõttes nagu ajaloo teemal pikalt näpuga näitama, aga on olnud ka see, kus koalitsioonilepingusse esimese asjana püütakse blokeerida. Aga selge eestikeelsele haridusele üleminek. Sama tehti 2016 ja 2019 neli erakonda, seal võeti viis erakonda, kuuest raiusid, et ja tuleb ära teha. EKRE lubas, viime valimisprogramm, nelja aasta programm, viime vene keeles koolid üle eestikeelseks selline ja nüüd nad räägivad midagi seal kusagil kiirustades. Meil ei ole mingit nelja aastat seal isegi meil on nii, et jah, kui ei taha varem, siis teeme üheksa aastaga üheksa aastaga isegi alguskuupäev on selline tinglik, et noh, lihtsalt esimene kättesaadav oleks 20 20. Aga see ei ole ju see, mis on ettekirjutus, mis on siduv, seda saab alati arutada. Nii et jutt viiakse ikka täiesti aiaaugule sihilikult ja räägitakse asjast, mis ei ole töötanud. Kogu inimarengu aruanne ütleb, et eesti keele õppeei ole lõpetanud segregatsiooni, vaid segregatsioon on süvenenud ühiskonna lõhenenud. Meil on erinevad sotsiaalsed võrgustikud, inimesed saavad erineva saatuse alates haridusest, kehvema tervise, kehvemad elukohad, kehvemad, kehvemad töökohad hoiavad järjest rohkem endale. See on ju see, mis peaks ajama Keskerakonna või sotsid või kõike pöördesse. Aga eelkõige püütakse rääkida, kuidas saab öelda eelnõu kohta loosung, kui meil on seletuskiri. Kui seal ei ole mingit loosungi vormi, see on ettepanek valitsusele, see on käe ulatamine, kõigil erakondadel seal lahti kirjutatud teemad, mis tuleb käsitleda seaduse jutt, mida Aadu räägib, meil seitse seadust nimetanud, mida peaks muutma. Me oleme teadlastega suheldi sel teemal juba. Aga me ei kirjuta mitte midagi ette. Reformierakond ei tee mitte midagi üksi. Selles mõttes, see on nagu hästi, eriti küüniline on see protsess olnud ja kusjuures noh probleeme vaatab igalt poolt vastu. Advust, kas teil on kultuurikomisjonis mingisuguseid küsitlusi või uuringuid, kui suur osa vene kodukeelega perekondadest ei soovi, et nende lapsed õpiksid eesti keeles? Neid küsitlusele me tõepoolest teinud ja põhiline, mis välja tuleb, on see, et on väga tugevad regionaalsed erinevused on piirkonnad, kus rõhuv enamus mitte ainult poolt, vaid on. Tuleb jõuda Eesti riigis ühtsele eestikeelsele haridusele ja no näiteks minu kallis kodulinnas Tartus, mul on kohe uhke tunne. Ma juba eile ooplesin, et ma olen tubli vanaisa, viisin oma lapselapse esimest korda kooli ja vaatasin, kuidas klassi ukse taga siis lastele anti korraldusi, käitu nii, hästi-hästi jutt käis eesti keeles, aga väikestele mõnedele tüdrukule korrati kõige tähtsam igaks juhuks ka veel vene keeles üle ja see kirjeldab seda, kuidas lapsed tehke igaüks oma järeldused, eks ole, sellest on piirkondi, kus on kus eesti keelt õpetab inimene ja eesti keeles üritab õpetada inimene, kes nagu vene tsaariajal õpetas vene keeles eesti lapsi ja kus õppetöö sisu on katastroofiliselt kannatanud, neid kohti on ka seal, tuleb võtta tõesti lausa administratiivsed meetmed, seal tõesti ei ole muud teha. Ja kõigele vaatamata ma tahan öelda seda, et selleks, et elu muuta, tuleb teha tööd laial rindel ja, ja selle teema peale me oleme üles läinudki, et ehitada süsteemi reaalselt mitte nagu Jürgen ütleb õigesti, 2016 ei olnud ühiskond valmis ja millal on ühiskond valmis, professor Must. Ma viitasin praegu sellele, mida mu oponent väidab. Asi on selles, et kes ütles, et üheksa aasta pärast valmis 2016 minu arvates oli valmis 2016 17 talv, oli see minu jaoks selline koht, kus päriselt teadvustusse, probleem? Ja haridusministeeriumist. Ma sain inspiratsiooni saanud, see tähendab, ettevalmistused olid tegemata. Haridusministrile ei toodud seda päevakorda. Oligi välistatud, venelased tahavad olla edasi, las nad on eraldi olla, las õpivad, eraldi on rahu majas, see on olnud hoiak. Ja pagan nüüd rääkida veel, et, et siin alustada ei tohi, see on ikka naljakas. Ausõna. Jürgen on alati olnud see, et maailm talle väga hästi ei sobi ja kõik ei käi tema jala järgi. Aga me hakkasin ometi rääkima. Ma juba alguses räägi argumendist ära. Argumendist jah, ma räägin, argument on, minu argument on see, et keelepoliitika sammud on need, mis tuleb teha ära korralikult keelepoliitika. Aeg olnud samasugused, mida te tahate ise? Argumendid olid 2016, kui Jürgen Ligi ministeerium kuulutas välja konkursi, kõik vene koolid saavad eesti keele õpetuse. Konkurss toimus, lõpuks, tuli välja püssi, lillepood arendaks seda välja, üleval on suur internetilehekülg, lugege keeleakadeemia, loeme seda ei olnud peale minu arupärimist registreeriti ka see portaal, aga minister ütleb, et üllatus-üllatus, miks nad ei tee ähisterei, tee riigihankeid, nii et ära selles mõttes hoidu selles valdkonnas hästi, kaugele vastu. See on korruptsioonivaldkond, kui sa hakkad ette heitma ministrile konkreetsed. Uuriv ajakirjandus. Monika on tunnistajaks me komisjonis. Peame seda üheks tähtsamaks teemaks ja reaalselt ja, ja kuni selleni välja, et millist teemat eesti keele eesti keelt jalaga keelsuse teema on, mida meie odasuse teemast teine asi. Tartu näide, kus on olemas vene, ei räägi, et eesti keeles on seal teist asja kui meie eestikeelsuse all, no siis ma ei tea, milles asi on me eile oli meil teemaks seesama eestikeelsuse küsimus. Venelased ja eesti keel, kui ta, kui haridus on nende keeles vene keeles, selles on kogunud. Moonika Helmet, palun, et ma ma tooksin tegelikult ma võiksin selle teema natuke eesti keele teema tegelikult ka ka see on, me oleme olukorras, kus me peame ka tegelikult eestlastele rohkem hakkame eesti keelt õpetama, sest eesti keele tundide arv koolide õppeprogrammides on drastiliselt langenud. See on üks küsimus. Teine küsimus on see, kuidas me saame siis nii-öelda oma kaasmaalased sellesse eesti keelesfääri. Aga mis puutub segregatsiooni, siis vaatame maailmas ringi ka meie lähiriikides. Me näeme, kuidas on koolid tegelikult ju seal Riinide riigikeelsed koolid, kas see on vältinud getode teket, see segregatsiooni teket, seda, et on olemas teatud, et teatud nii-öelda immigrandid, kes küll oskavad keelt, aga nad elavad ikka halvemini, nende tingimused on halvemad, nende töötingimused on halvemad, nende tervis on halvem, et see ainuüksi, et me õpetame neile ärasele keele ei tähenda veel mitte midagi. Kui me räägime, eks ole, et nad on, nad on ikkagi siin võõrad, kuidas meeneid paneme nagu kohanema laiemalt, mitte ainult keelega. See on nagu veel omaette omaette teema. Ega siis see, seda, seda see teie teie eelnõu kuidagi ära ei lahenda. Ma olen nõus, hakkame minema, hakkame tegema mõlema Monika Helme, millal on ühiskond valmis, et meil on ühtne ühine eestikeelne alus- ja põhiharidus või on kogu aeg kodurahu tähtsam ja see ühtne Eesti see haridus, ma, miks ma tõin selle teema laiemaks, eks ole, on see, et me elame praegu väga muutuvas maailmas ja, ja kui me räägime siin, vaidleme ajaloost, et millal oleks võinud teha selleks olnud ammu ära teha, sellepärast et see laine, mis meile praeguse immigratsioonilaine, mis meile järjekordset peale tuleb suuremas osas ja tegelikult nendestsamadest slaavi riikidest, keda kellele noh, tahame või peame seal eesti keele praegu ära õpetama, me oleme varsti. Me oleme hiljemalt kahe aasta pärast juba täiesti uues olukorras, et, et selles mõttes see seltskond siin kogu aeg kasvab ja kasvab ja kasvab. Et kui te küsite, millal on ühiskond valmis, siis noh, seda küsimust niimoodi ei saa püstitada, sellele ei saa ka niimoodi vastata ja me elame nii muutuvas ja täiesti noh, ma ei hakka, ma tahan öelda ettenägematut maailmas, kes tahab, see näeb ette küll, aga, aga need protsessid me peame vaatama, et nede rulluks nagu üle meie Räägime veel ühest asjast ja see on raha mis maksab eestikeelsele õppele alus- ja põhiharidussüsteemis üleminek. Praegune praegune kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud, et see võtab minimaalselt 30 miljonit eurot aastas ja me teame, et rahandusminister näeb vaeva, et leida puuduolevad 50 miljonit riigieelarvest tulevaks aastaks. Kui palju see on Aadu Must raha küsimus? Noh, tegelikult on ühiskonna edendamine väga palju raha küsimus ja siin Jürgen võib, äkki oleme ühel meelel, kuigi tema on olnud rahandusministrid, valdab teemat hoopis paremini. Kogu kultuuri ja haridussfäär kannatab kroonilise alarahastamise all, nutame või nutta, ülikoolid nutavad, koolid nutavad, õpetajate ettevalmistus nutab sellepärast et õpetaja Eesti ühiskonnas on küll suusõnaliselt kiidetud, kuid tema töö on siiski nagu rohkem sinna Brontaarlase poole. Ja, ja enamus Eesti teemades seisab selles, et tulen jälle oma kultuurikomisjoni juurde, siis ta ütles, et tule ja räägi, mis kultuurikomisjon arutab ja mõtleb. Ja kultuurikomisjon on selles mõttes minu jaoks hästi sümpaatne, et me oleme tõepoolest selline kultuuri ja hariduse fanaatikute seltskond. Aga kui te arvate, et me oma komisjonist teeme parandusettepanekuid eelarvesse ja öelda, et vaat, see kolmas valdkond vajab kindlasti raha, et tagada eesti keele, kultuuri ja riigi jätkusuutlikkus, siis me saame teada, et teised komisjonid arvavad, et on teised kolmandad-neljandad, viiendad probleemid ja, ja see on tohutult valus probleem ja üks nendest epi ehitamistest, mida tuleb teha ka Riigikogus, on ikkagi see, et et ei ole võimalik öelda tehtagu teistmoodi, vaid kuidas tagada ka rahaliselt see, et meie rahvuskultuur, meie keel laiemalt suudaks areneda ja ei kiratseks. Nuta või naera. Kõigil meil on häid tuttavaid. Kes meist on õpetaja perest, muide, kõik on õpetaja perest pärit. Ja me teame seda, et, et. Me mäletame oma vanemaid entusiastide põlvkonda, kes maksid oma tööle kõvasti oma tööga peale ja ikka tegid, tuleb uus põlvkond, ütleb, aga kui mul on valida, kas tulla ülikooli õppejõuks või minna kuhugi, kus makstakse palju rohkem ja elan hästi ja võib-olla see koht on hoopis Norras, no siis on ikka kuri karjas. Jürgen Ligi, kas Eesti riik on liiga vaene, et ühtsele eestikeelsele alus- ja põhiharidusele üle minna? Vastupidi oleme liiga vaesed, et seda mitte teha. Ja see puudutab nii vaimusfääri kui ka rahalist sfääri selle müstilise, ma ei tea, kes ütleb 12, kes 17 aastat jooksul me oleme tegelikult saavutanud ühe päris olulise struktuurse nihke, see tähendab õpetajapalgad tegelikult on alla keskmisest, see oli alla 90, isegi kui kui minu sfäärise langes, ma usun, solin siis rahandusminister on tõusnud siiski üle keskmise ja eesmärk seotud seatud 1,2 on üldiselt taks teenitud. Aga siin saavutada struktuursete reformidega, mitte lihtsalt raha juurdepumpamisega ja noh, vene ja eesti kool tähendab ka palju killustatumata, et siis kinnisvarakulu ja majanduskulu. See on see täiendav argument, et paralleelselt koolid on ka palju kallimad, aga noh, rahaline külg ei ole selline ei ole siin määrav. Ma alati räägin seda vaimset poolt. Nendes sfäärides tuleb oluliseks pidada ja eelkõige sellest rääkida, aga noh, me oleme siin laua taga nüüd teinud kõik selleks, et endiselt. Ma olen ainus, kes püüab nagu teemas püsida. Oponendid räägivad, et seda kõike tuleb vaadata laiemalt ja kõik, see on küsimus ja toon, küsimus ja aga tegelikult on ju küsimus, kas kas on tahet eestikeelsele haridusele üleminekuga algust teha? Seda selgelt ei ole, keskerakonnas on see defineeritud, Mihhail Kõlvart ütles ka, ütles aga kõvasti, mis isegi häiris olles enne suhelnud küll vahendaja kaudu Yana Toomiga. Et see oli ainus võimalus EKRE Isamaa oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus. See on ju fikseeritud fakt, et ta niimoodi ütles. Mina ei ole sellega isegi nõus, aga seda ta ütles. Ja see oli tõesti esimene asi, millega noh, praktiliselt kahe päevaga lepiti kokku see selle praeguses koalitsioonis, et jai, eesti keele, see teema, mäe eestikeelse hariduse teema viskame kohe välja, hakkame kohe rääkima eesti keele õppest. Kohe kõige kiirem kokkulepe EKREl ja Isamaal ja mitte mingit probleemi. Ja need viiakse juttu, ei tea, uitama kusagil leida. Kes, kelle isa on ja nii edasi, no ei saa niimoodi. Helle, Monika, Helme ja ei, ma selles mõttes ma ütlen kohe, et uitama ei lähe siin mitte keegi ja ja need, mis on EKRE põhimõtted, on täiesti mustvalgel kirjas ja Neid me igal juhul jälgime ja vaatame, et need saaks tehtud. Aga midagi ei ole, tehakse enam midagi ei ole teha. Meil on, meil on koalitsioonivalitsus, ütleme niimoodi, et kui on kolm osapoolt ja kaks sellest ajavad nagu ühte asja, küll me selle kolmanda poole ka tähtaegadest, siis paneme lugu pidama. Aga see ju ei õigusta süüdistamist, et on kiirustades ja läbi mõtlemata Te ei saa, teie kõne oli ka, et ei saa, ei saa, tõepoolest ei saa ja Isamaa isamaa kõne oli, et see on liiga väheambitsioonikas, diabeedi jutt tegelikult jällegi uitama sinna konide korjamisel trepilt kui tuba koristada. Selles mõttes nagu hämmastav silmakirjalikkus, et olge siiralt, et see oli üks siiras lause ja meil on koalitsioonivalitsus. Jah, ja see üks on Keskerakond, jah, ta nad ei taha ja nüüd tuleb Keskerakond, et hoida, mina ei ole teemas sees mitte lasta suvalist juttu ajada ja väga-väga hea ema sisenõuanded kuluvad alati marjaks ära areniga saates mitte lihtsalt koalitsioonist tuleb riigikogus me ei saa nüüd rääkima eestlast. Räägime nüüd sellest ülesandest, mida võimuliit annab valitsusele välja töötada Eesti keele arengukava, mis hõlmaks siis ka alus- ja põhihariduse võimalikku üleminekut ühtsele süsteemile ja eestikeelseks Aumus teie kindlasti teate, et see varasem arengukava on lihtsalt praegu pikendatud nendele aastatele, mida me praegu elame, mis tähendab seda, et uut arengukava ei ole suudetud haridus teadusministeeriumis välja töötada. Ei ole praegu kaasatud ministeeriumi ametnikele kõrvale keele inimesi, et kas see uus arengukava, mille valitsus nüüd saab ülesandes riigikogult hakkab praegu selle pooliku arengukavaga konkureerima või ta vahetab selle välja või missugused on selle funktsioonid, ülesanded, sihid. Tähendab Eesti riigis ei ole mitte kunagi olnud niimoodi, et ministeerium lahendab kõik probleemid ja kuskil tema tagatubades tekivad arengukavad. Kui oli, kui tuli Keskerakond nii-öelda koalitsioon või peaministriparteiks, siis me saime tõepoolest pakki kaasa varasemast ja see oli täis sügavaid vastuolusid, keeleinimesed ise olid väga erinevatel seisukohtadel ja noh, ausalt öeldes see ei pea ärritus tekitama. Minu arust on inimesed täielikule üksmeelele kalmistul kui suu mulda täis ja ei saa vaielda, eks ole. Aga, aga asi oli tõepoolest selles, et on ka väga heade spetsialistide ringis väga erinevaid arusaamisi arengusuundadest ühelt poolt ja nähtavasti on võimalik kokku sulatada ühelt poolt on selge, et, et peab olema eesti keel väga kõrge Professionaalse teadusliku läbitöötamise objekt ja, ja see on üks poolsammas, on ka täiesti selge, et sama kõiki neid võimsaid reegleid, mida me kõik tahaksime viia ka noh, nii-öelda argikeele tasandil võib-olla ei ole võimalik. Praegune ministeerium töötab koos kõigi ülikoolidega instituutidega ja selle, me oleme kultuurikomisjoni tõsi, lahkunud õlgu, seis on nendega maas istunud ja ka see, et lihtsalt üks aasta pikendada ei tulnud ju kergelt. Eks me otsisime ka seda, et mis on võimalik üle võtta, aga vastuolud tegelike tegijate spetsialistide vahel olid esialgu piisavalt suured. Läheme ja ületame need. Mul on ees otsus eelmise aasta septembrist eelmise valitsuse ajast, aga tuletan siis meelde, et peaminister ja haridus teadusminister on praeguses valitsuses needsamad kultuurikomisjoni esimees täpselt samamoodi. Ja eelmise aasta septembris valitsus otsustas pikendada Eesti keele arengukava aastani 2020 kas ja otsustas, et 2019. aasta esimeses pooles lepitakse valitsuses ja riigikogus kokku keelepoliitika põhialused. Minu meelest need põhialused on siiamaani kokkuleppel. Kustutatakse tõesti nii on. Me ootame neid juba ammu, keelenõukogu samuti keeleinimesed. Ühesõnaga, saab menetleda, et selles mõttes on nagu aega küll, jaa, jaa, jaa, jutus appi ja uitama eestikeelselt hariduselt alati sellele, et kuidas seal mingeid erimeelsused ja kuidas läheb aega, kuidas on aastal 2035 ja Me ärkame sellel aastal kindlasti, kui nii edasi läheb sama olukorraga lähedased on veel rohkem sekreageerunud. Ma proua helmele küll ütleks, et et natuke julm on euroopa getosid võrrelda siis Eesti sellist mitmenda põlva põlve sisserändajatega, et kellel on sisendatud, et nad ei õpika keelt. Ja, ja, ja selle tõttu ja kes on niivõrd eraldatud just keelepõhiselt, mitte niivõrd kultuuripõhiselt kui keelepõhiselt, et selle murdmiseks retsept olemas, eks ole. Ja sellest me ju räägime, eestikeelne haridus, mina ütlesin, keele, keele keele õpetamine eile murra ära keele mina ära sedasama barjäär, see on kohatu võrdlus suures osas, sest et Euroopa moslemid on küll õppinud suurepäraselt ära keele, aga nad on, nad on usuliselt kultuuriliselt eraldunud, meie meie venelased on, on eraldunud keelepõhiselt alates haridusest, õppimata ära keelt. Ja suhtlusvõrgustik on tõesti nendel ühine, et noh, selles mõttes nagu eraldanud, et see, see on kattuv asi, aga, aga ühel juhul algab asi keelest, teisel juhul keel, midagi ei lahenda. Täiesti erinevad situatsioonid ja, ja ma arvan, Ukrainast aga me tegelikult saame hakkama nii et see on ajutine tööjõud, kes kes tuleb siiski ja hea otsi heas usus ja püüdlikult. Keeruline on, aga see oli üks, mis ma haridusministrina inspiratsiooni sain, ma küsisin, oli Irene Käosarvel suur integratsiooni liider praegu, et kas me saame hakkama nende nende moslemitega? Päriselt? Mõtlesin, et mis saab lõimule noh, nagunii rõõmsa pildi sellest, et jah, me peame saama hakkama, et me saame hakkama. Nende arv on piisavalt väike, kui nad panna koolides. Me saame hakkama, iseasi, et nad ju suuresti perekonniti dad, siia jääda. Aga kooli tasemel integreerida, isegi neid õnnestub, kui nende hulk on väike. Aga no pagan, kristlikes laablasi siin ainult see, et ei tohi eraldi koolides kinni hoida neid nagu praegu. Helle, Monika Helme, no vot, mis, mis tegelikult selle eestikeelse kooli-le üleminekuprobleem kohe-kohe tuleb, kui me hakkame nagu seda tegema, on see, et mismoodi me seda teeme, kas me õpetame siis venelamusi, vastuseid? Küsimusi? Ei, ma ei räägi, me räägime. Küsimuse vormis nagu jutule vahele. Mina ei, mina ei seganud vahele ja ühesõnaga sa ei ole saatejuht, et kas me õpetame vene lapsi eraldi koolis eesti keeles või me paneme nad siis nagu kõik tuleb see nii-öelda suur ühtluskool, paneme kõik eestlased ja venelased ühte kooli kokku, see on veel omaette küsimus, kuidas, kui leppimata just, see on kokku leppimata ja noh, mina, mina nagu väidan küll ka inimestega rääkides sega valijatega rääkides väga suheldes. Et tegelikult ei ole kumbki eestlased, ei ole kogukond, ei ole nii, eestlased kui ka vene kogukond ei ole valmis selleks, et nad läheksid nüüd niimoodi mingisugusest järgmisest aastast hakkaksid kõik. Võib-olla pole lasteaiatasandil, et me oleme seda ise näinud, et tegelikult kui minu laps käis lasteaias, kus olid mõned vene lapsed, siis seaLütsiga kasvatajad, praegu on kõik väga hästi, aga nii kui neid tuleb veel juurde, siis läheb asi käest ära. Et selles mõttes see, see on, see on nagu üks probleem, et noh, ega me ei saa niimoodi, teie, teie tehke, Teie, tehke, eks ole, teie ainult pakute pakuta välja, teadmata nagu töö. Ütlege meie jutt on ju meie eest üks erakond, seda ei tee, need nõndanimetatud 17 nõndanimetatud küsimused on palju detailsemalt kui sa praegu räägid, ainuüksi selle seletuskirjas ongi erinevate üleminekuvormid, selle kõigega on piirkondlikud erisused, selle kõigega tuleb tegeleda ja loomulikult lõpptulemus peab olema see, et me ei tõmba piire. Üsna kiire lõpptulemus peab olema see, et me ei tõmba piire, eesti kool enne lasteaed selle piiril, vaid vaid lapsi tulebki tasapisi kokku viia alko kasvõi ajutiselt, kasvõi ettevalmistusklasside kaudu. Kõik see asi on ju kasvatusteadlaste töö ja, aga selleks on vaja poliitilist otsust, et valitsus hakkaks tegutsema, ta ei tegutse, selles on asi, iga omavalitsus. Mina käisin, mina väidan, et ainus koht oli kõige sisukam kond. Küsimus Andrese metsa küsis eilse kõige sisukama küsimus ongi nii, nad on otsustanud. Aga, aga selline eraldihoidmise inerts on sees ja ongi probleem. See oli ette teada, see ei ole üllatus. Samas Tartu on teinud, siis hoiab vene kooli alles võib-olla liiga kaua, aga kandliku keelekümbluskoolina seda teinud, et Tartus kindlasti teistmoodi koalitsioon olnud. Ja ja selles mõttes on aru saada, nad on ettevaatlikud, aga, aga piirkonniti ongi asjad erinevad ja ongi vaja neid asju lahendada, aga see ei tähenda seda, et me ainult esitame endale küsimusi kogu aeg, kui tegelikult näiteks täitevvõim praegu juba ammu lahenenud. Aitäh Jürgen Monika Helme saab vastata ja siis viimane küsimus advustele. Ei noh, mina juba siin üritasin. Ma vabandan, et ma vahele segasid, et nüüd ma siis ütlen selle eks ole. Et, et see, seda kõike saabki kõike selle asja arengukavasse sisse panema, ma ütlen, et siin on, see ei ole niimoodi, et olgu olla, hakkame tegema, selle jaoks ongi ongi arengukava kogu selle, kogu selle asja veel on väga head ettepanekud, ma räägin, ma ütlesin kohe, saate alguses 80 protsenti, täiesti nõus, olen millalgi. 20 on oleks siis rääkinud sellest. Ma saan aru, et see on riigikogus edasise arutelu objekt ei ole laser aurutada, subjekt selles ongi asi, professor Aadu Must, ma rääkisin eile ühe Eesti keelenõukogu liikmega ja ta ütles, et nad kõik väga tervitavad riigikogu algatust, et alustatakse eesti keele arengukava uut etappi, alustatakse selle väljatöötamist. Kas võimuliidul on teada juba ka, millal valitsus peaks esimestest tulemustest suutma raporteerida? Tähendab, me oleme kokku leppinud, et see on järgmisel esmaspäeval üheks põhiteemaks, millest kultuurikomisjon räägib haridus- ja teadusministriga. Nii et see riigikogu töösemester käivitus ja tõepoolest südame. Peame oluliseks tähtsaks, aga ma ei saa päris veduri ees joosta, et öelda, et juba oleks kõik kokku lepitud. Ei, see on järgmise esmaspäeva teema. Aga kuna tundub, et saade hakkab läbi saama ja tuleb öelda nagu viimased lauset, siis ma olen suur optimist ja optimist just selles mõttes, et Meie kultuurikomisjoniga oleme töötanud selle nimel, et Eestis oleks ühtne väga heal tasemel eestikeelne haridus. Ja isegi tänases diskussioonis kuulates, mida üks ründab, teine ründab räimi, miks keegi ei teinud, suutsin ma siit ridade vahelt ikkagi nii-öelda mõttes konspekteerida nii mõnegi punkti, kus tundub, et toetust ehk tuleb juurde selles osas, et mitte vahend olevat üks nööbi õmblemine Vaidikat õmmelda tervet ülikonda, seda ka rahalise poole pealt riigieelarve arutusel. Sest muidu on tavaliselt ei olnud, et ma mäletan palju aastaid, kus ma tegin ettepanekuid, millele kõik olid poolt ja lõpuks küsib, kust seda raha võtad, kas sa võtad pensionärilt ära. Nii et eesmärk. Et Eesti riik on ühtne, siin ühte asjaajamine ja need, kes kooli lõpetavad, saavadki Eesti kodanikuks. See näib olevat mitte 80 protsenti vaid umbes peaaegu et 100. Otsime riigikogu ongi selleks, et vaielda vahendusel oleme ägedad, teravad ja tõestama, et meie oleme head. Aga me peame ajama ühtset asja ja minu erakond on selle poolt olnud minna edasi reformidega evolutsiooniga, aga mitte revolutsioonide. Võid stagnatsiooniks, aitäh. Valija ootab tulemusi täpselt tänases saates osalesid Riigikogu kultuurikomisjoni liige Helle Monika Helme, riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja riigikogu liige üks varasemaid haridusministreid Jürgen Ligi, et neid tegusid koos valijatega jääb garade toimetus vaatama kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.