Vikerraadio Reporteritund. Tervist kui kaks korda kuus pühapäeviti räägib vikerraadio saade Teatrivaht eesti teatrikunstist sisuliselt analüüsib professionaalselt lavastusi ja jälgib suundumusi. Porteri tunnis. Räägime täna teatrist ja rahast. Millist etenduskunsti ootame lavale maksumaksjate raha toel, kas Eestis on ehk isegi liiga palju teatrit ja uuslavastusi? Vaatame numbreid. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta tulunumbrit vaadates näeme, et Eesti teatrites liigub aastas raha umbes 70 miljoni euro ulatuses kusjuures tegevustoetusest läheb 90 protsenti riigi osalusega teatritele ning erateatritele läheb 10 protsenti. Vaatajate koguhulgast on või käib erateatrites aga 25 protsenti. Millega seda seletada, kas riigi toetus ajaloolistele repertuaari teatritele on ehk ebaproportsionaalselt suur küsimusi, kui palju teatrite riikliku rahastamise põhimõtted kerkisid avaliku arutelu teemaks seoses vana Baskini teatri klikud tegevust toetuseta jäämisega? Eks see kaasas oli ka mulle kui saatejuhile üheks tõukeks teema valikul. Aga siiski täna soovin arutleda üldisemal tasandil, mitte käsitleda ühe teatriküsimust. Käib ju ka uue etendusasutuste seaduse väljatöötamise raames kogu rahastamissüsteemi korrastamine. Minu palvel on vikerraadio stuudios nüüd Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler muide, kunagine Ugala teatri juht Hillar Sein. Tere. Siin on ka Eesti Draamateatri juht, samas ka teatriliidu juhatuse liige Rein Oja. Tere. Ja siin on ka eraalgatusliku Kinoteatriprodutsent Paul Piik. Tervist. Mina olen saatejuht Arp Müller. Vaatame veel otsa Eesti teatri agentuuri värskeimale desaadavale statistikale värskeim see tähendab siis aastat 2017. Teatrikülastuste hulk on Eestis viimasel kümnendil hoogsalt tõusnud 2007. aasta ühelt miljonilt külastuselt ühe miljoni 160000 külastuse nii 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Kusjuures, nagu öeldud, üks neljandik teatrikülastustest tehakse erateatritesse. Samal ajal on laienenud ka repertuaari valik aastas mängukavas olevate lavastuste hulk on tõusnud 400-lt 550-ni. Jaga teatreid, neid on meil palju. Lisaks 11-le riigi ja linnateatrile andsid etendusi 36 erateatrit ja projekti. Nendest erateatritest 26 said ka riigi toetust. Ja mis veel Eesti teatri agentuuri andmetest tuleb välja, et riigieelarvelised eraldised eelarvest ja Kultuurkapitalist olid 2017 kõigile teatritele kokku 51 miljonit sisaldades nii tegevustoetusi ja halduskulusid. Aga kui lisada sellele veel ka piletitulu ja kohvikud ja muud omatulud, siis seal päris tabeli lõpus on teatrite kogutuluks Eestis märgitud 72 miljonit pikk sissejuhatus, palju numbreid, aga aidake seda statistikat kuulajate jaoks veidi lahti mõtestada. Kas eesti teater õitseb ja õilmitseb Hillar Sein. Ma arvan küll, meil on päris suur mitmekesisus, mis näitab ka seda, et näiteks võrreldes 2004. aastaga on meil teenindusasutusi, kes annavad statistikat rohkem kui pool juurde tulnud. Seal on kindlasti oma põhjus selles, et meil on kaks teatrikooli. Kuigi kõik eks ole, kes õpivad ametite peaaegu samale ametile jääma, siis inimene ikkagi püüab seda, mis ta on õppinud sellel hakkama sellele nii-öelda tegutseda. See on kindlasti üks põhjus selle mitmekesisuse suurendamisel või tekkimisel. Aga sellest vaataja numbrist 1,1 kuus või 1,2 on Kultuuriministeeriumi jaoks olulisem, et et need inimesed, kes teatrist välja tulevad, et nemad oleksid rahul sellega, mis nad nägid, see ei tähenda seda, et nad peavad tulema sealt välja naerunäoga aga kaheksasadat 1000 rahul olevat teatrikülastajat võib olla suurem väärtus kui lihtsalt üle kogu aeg üle miljoni hai ja nii-öelda üle miljonit püüdev. No 86. aasta sirbist ja vasarast ma leidsin, et toona käis teatris 1,6 miljonit inimest aastas, me sinna. Seal oli ka muidugi meelelahutuse osakaal ühiskonnas, kättesaadavus oli täiesti teine. Tol ajal ei olnud ka kinos isegi mitte midagi vaadata, eriti et meil mõned prantsuse filmid tulid, ülejäänud olid kohustuslik nõukogude propaganda, eks ole, siis teater oli selline peidukoht noh, seda vajadust enam ei ole, nii et selles mõttes ma ei usu, et siin oli 1,6 juurde jõutakse ja kas need arvud üldse täpsed on, selles ma ei ole ka sugugi kindel. Paul Piik, milline hinnang erateatri poolt vaadates on sellele trimaastikule meil siin Eestis kui me räägime just nimelt ka numbritest selles mõttes on Hillary lõigusetega kokkuvõttes me ei aja seda uut rekordit taga, et et ma arvan, et küsimus on pigem selles, et oleks võimalikult mitmekesine. Et see kvaliteet ei läheks allapoole mingit latti, seda siis ilmselt nii noh, korralduslikust küljest kui ka sellelt, mis sa laval laval näed ja koged. Me oleme arutanud Kultuuriministeeriumi, et mis võiks olla siis need uued, noh, nimetame siis mõõdikud või eesmärgid, kuidas me siis hindame Eesti teatrihakkamasaamist. Me oleme praegu nii-öelda laual, variantides on Eesti Autorite või algupärandit osakaal uuslavastustest ja sinna alla siis käivad ka tantsulavastused, kõik erinevad žanrid, muusikalid, muusika, teater, ooper, sõna, draama loomulikult, ehk siis see võiks olla teatud protsent uuslavastustest, see siis toetab nii kirjanikke, uue dramaturgia tekkimist ja nii edasi ja siis võiks olla uuslavastuste arv, mis ei tohiks langeda alla teatud arvu. Ehk siis kus säiliks kriitiline mass professionaalses teatris ja siin me ei räägi siis me ei tee vahet, kas on eravõi või sihtasutused meie jaoks, tegelikult on see, selles pildis peaks olema üks teatri kokku. Et seal võiks olla kusagil 190 180 uuslavastust. Kui alla selle langeb, siis tuleks hakata nagu muretsema ja laseks sellest publikunumbrist, nagu seda me korjame, loomulikult edasi, teatriagentuur korjab seda edasi, aga laseks nii-öelda mõõdikuna sellest lahti, see ei ole see, mida me teatrikunsti hõlmitsemise puhul arvestada tahaksid. See olgu pärandite osakaal, on siis probleem praegu või et mängitakse vanu, tuntud läänetükke või? Ta ei ole niivõrd probleem, me lihtsalt peame seda silmas hoidma, et sa ei tohi langeda. Just ja me teeme selles osas ka tööd ja teiseks, ma tahtsin nende numbrite juures öelda ka seda, et seesama riigi toetus, et nüüd, kui me võrdleme nagu erateatrid ja nii-öelda riiklikke eraõiguslikke sihtasutusi või avalik-õiguslikke, siis sellest rahast umbes 60 protsenti läheb ju muusikateatrile. Ehk siis Vanemuise-le ja, ja rahvusooperile, mis on väga tore, et me suudame üleval pidada kahte suurt täiskoosseisuga muusikateatrit, et aga aga raha mõttes, see on lihtsalt kallim kunst tunduvalt kallim kunsti, see osakaal on umbes 15 miljonit seal, eks ole, nii et 26-st, et ülejäänutele jääb üheksa. Aga räägime siis sellest erateatrite ja nii-öelda riigiteatrite väidetavast erikohtlemisest, selle üle on arutletud aastaid, et kasutusele on võetud ka väljend G8, kas sa selle võttis kasutusele teatriteadlane Ott Karolin ja tema pidas selle all silmas teatrid Vanemuine, Eesti Draamateater, vene, Rakvere, Nuku, Ugala, Endla ja no 99 teatrit. Ja Karolin iseloomustas neid kui monopoolset teatreid, sest need valdavad olulisi vahendeid mängupaikade ja püsivate truck pide näol. Ja kui ka numbreid vaadata juurde, siis 2017 kõik teatrid, nii era- kui ka riigiteatrid kokku said riigi tegevustoetust 26,8 miljonit aga lõviosa 25 miljonit läksis G8-le pluss Estonia ja Tallinna Linnateater ja erateatrid said tegevustoetust ainult 1,8 miljonit. Ja veel üks tsitaat või viitamine. Teatriteadlane ja vaba lava juht Kristiina Reinsalu on hinnanud, et riigi rahaline toetus erateatritele on palju väiksem, kui võiks eeldada erateatrit, et uuslavastuste ja etenduste arvu ning teatrikülastuste hulga järge eesti teatri pildis. Kuidas teie head saateosalised kindlate, kas riik siis eelistab raha jagades suuri valu, riigi osalusega teatri institutsioone? Õigustamatult alustame Paul b. D'ks siin ongi näiteks kinoteatri puhul, millega mina siis toimetan, et need erinevused? Draamateatriga näiteks keda Reine juhib, on, on selles mõttes väga suured, et ma ei tea, Rein palju sul töötajaid on palgal? 130? Noh, meil ei ole mitte ühtegi, et selles suhtes see on juba väga suur erinevus igasuguste strateegiate ja pikemate plaanide tegemisel, aga kes teil siis töö ära teeb, töö teeb ära siis selles mõttes see, kes Eesti Draamateatri näitlejad, mõned nägijaks, näiteks, et on ka mõned draamateatri näitlejad meil tööl. Või siis noh, nii-öelda projektipõhiselt tööl, et meie, meie süsteem ongi mingis mõttes lähtub sellest, et kui meil tuleb hea idee, siis me otsime selle jaoks rahastust ja viime selle ellu ja kasutame sealhulgas väga palju ära tegelikult neid ressursse, mis on siis mingis mõttes riigi poolt toetatud siis suurte teatritele selle G8 koha pealt. Mõnikord, kui me oleme näiteks kasutanud mõne suurema teatriruume, siis väga vähe erineb see meile kuidagi eelarve lihtsalt, et me peame ikkagi neile selles mõttes maksma nagu täishinda, ehkki nemad on juba riigi poolt toetatud, ehk siis just kuidas ta ühte riigi raha nagu teise teise riigiasutuse taskusse tagasi, et seal võib-olla saab mingeid asju lihtsamaks teha. Aga suures plaanis ma ütleks, et, et meil ei ole jäänud ühtegi asja tegemata, et sellepärast, et, et riik toetab meid liiga vähe, et küsimus on lihtsalt selles, et kas me mingitel hetkedel äkki saaksime veel efektiivsemaks teha seda, et ka see väike raha, mis meile siis nagu riigi poolt tuleb, et me seda selles mõttes nagu kohe riigile tagasi ei maksa, et me saaksime seal mingeid mingeid lihtsamaid otseseid teha. Rein Oja just nimelt draamateatrijuhina, kuidas teie kuulata seda aastatepikkust kriitikat? Kristiina Reidolb. Ott Karulini neid on palju inimesi olnud, kes leiavad, et, et Eesti on kinni jäänud sellesse nõukogudeaegsesse monopolide süsteemi. Kuulen täiesti rahulikult, sellepärast et, et kindlasti oleks tore, kui, kui erateatreid rahastatakse rohkem, kui seda raha oleks, oleks olemas. Teiseks on see, et need suured teatrid on sageli on, on väga suur baas mitte ainult kunstilises pooles, vaid ka vaid ka tehnilises osas, et, et noh, meil on nõu hau ja me selles mõttes süsteemselt hoiame inimesi tööl, kes oskavad seda tööd ja tegelikult väga paljud eraprojektid kasutavad sedasama nõu haud, kes meie majades on oma projektides. Ehk nad ei pea selleks ise koolitama inimesi. Ega me ei leiuta mingisugust uut asja, see on kogu maailmas, on põhimõtteliselt on see asi samamoodi, kui me vaatame kas või kõrvale soome neid ERA teated rahastatakse umbes 4,9 protsenti ja nad korjavad umbes 15 protsenti publikut. Jah, need numbrid on vähe erinevad kui meie, aga ka ikkagi ebaproportsionaalselt. See on täiesti tavaline asi ja, ja ma ei arva, et üks segab teist ja teiseks on meil osa erateatrid, kes on rahastatud samasuguse süsteemiga, nagu on rahastatud nii-öelda suur G8 ehk Von Graal, kes mahupõhiselt saavad umbes samasuguseid rahasid. Jah, kindlasti arenguruum on alati selles, et prooviks väiksemaid järele aidata ja, ja teha seda, aga, aga praegusel hetkel me töötame käsikäes ja, või teatrijuhtide laua taga väga tülis omavahel üldse ei ole. Ma mõistan ka riigi ülesannet, seda, et noh, et, et kui kunagi on ehitatud mingisugused teatrimajad, siis nendes peab tegevus toimuma, kui riik on ehitanud kuhugi teatrimaja ja otsustanud Et seal käib mingi tegevus näiteks kolmes eri suunas, nagu näiteks Tartu Vanemuises, kas see peab jäämagi nii ajast aega, Paul Piik, kuidas tundub? Ma arvan, et see on nagu Rein ütles, et kui ei tule selles mõttes kedagi uut juhti, kes seda ise ümber pöörata, et siis selles mõttes raske kritiseerida kõrvalt, et kui ise, kui ise ei lähe seda just revolutsiooni tegema, et siis miks sa pead eeldama, et keegi teine seda sinu eest teeb, et mingis mõttes on see võimalus vahetuse järele on olemas mingi aja tagant jälle, aga et, et kas kas meil tegelikult on neid inimesi, kes seda nagu tahavad teha ja suudavad ka ellu viia? Ma arvan, et see on pigem see nagu küsimus, et kui need inimesed olemas oleks, siis ma arvan, et see võimalus on neil olemas. Olgu kuulajatele öeldud, ma tahtnuks täna siia laua ümber ka praegust Ugala juhtija, tulevast Vanemuise juhte Kristiina Alliksaart, aga paraku ta ei viibi hetkel Eestis. Olnuks huvitav ka tema visioone kuulata. Hillar Sein, miks siis riik jagab raha nii et 1,8 erateatritele? Skandviisurdele riik on loonud, tegelikult peaks nüüd G8 asemel ütleme käia seitse, sest et no teater meil on sulgemise protsessis riik on loonud sihtasutused sihtasutused on loodud eesmärgiga nagu kõik riigi osalusega või, või koos Koviga loodud sihtasutused ja nende eesmärkide täitmiseks peab omanik ehk riik näeme ette vahendeid. Ehk siin on algusest peale sisse kirjutatud teatud ebavõrdsus, sest et on riigi osalusega sihtasutus, mis peab täitma teatud ülesandeid, oleks riigi poolt ülimalt, mis see siis on vale või mitte, seda tegevust siis rahastada, ehk siis seal saab vähendada, seal saab nii-öelda suurendada, aga see peab olema ka põhjendatud, miks siis minna vähendama näiteks ühel või teisel sihtasutusel tegevustoetust. No aga kui me näeme, et eraõiguslikud sihtasutused teevad sama asja ja võib-olla mõnda asja teevad paremini, jõuame hiljem selleni toome näiteks teatriaasta auhindu ja proportsionaalselt erateatrid saavad rohkem, siis on toodud näiteks mitmeid aastaid, kus üks kolmandik aastaauhindadest lausa läheb erateatritele. Miks mitte toetada rohkem rahaliselt seda allikat, kust tuleb ka kõrgem kunstiline väärtus, rohkem auhindu ja nii edasi? Ehk siis riik viib teatripoliitikat ellu eeskätt läbi oma sihtasutuste ja kõik see, kes, kelle repertuaaris on sõna otses mõttes hällist, hauani, vanusegruppidele ja erinevatele maitsetele lavastused. Ja kõik see, mida sihtasutused või muusikateatrid ei tee peaks riik tellima juurde erateatrite käest. Erateater on täpselt samasugune eraettevõte nagu iga teine. Kui sa hakkad endale teatrit looma ja eeldad, et sellega peab automaatselt kaasnema dotatsioon selle jaoks, et ma saaksin palka maksta, siis see nii ei peaks olema. Kõigepealt peaks olema ikkagi eesmärk idee, miks ma seda teatrit teen? Seesama mõõta mõõdupuu selle järgi, kuidas auhindu saadakse või nii, et kui ma kasvõi vaatab lähiaastatel draamateatri nominatsioone, siis selle järgi me võiks öelda seda, et, et me oleme nagu alarahastatud, sellepärast et noh, et meie, meie näitlejad, rollid ja lavastused on enamasti nominatsioonide kogu aeg sees. Rääkimata sellest, et Draamateatri umbes 60 protsenti näitlejatest on pärjatud, kõik lavastajad on pärjatud. Et kui me vaatame ainult sellest tunnustuse järgi, siis see, see, see väga ei päde, sest et esiteks žürii, kes tegeleb nende Nende uute preemiate saamisega, ta võrdle teatrit kui sport, nii et see teater on hüpanud kuhugi kaks meetrit ja teised hüppavad meeter 80, siis me anname ainult sellele kahele meetrile. Ei, me vaatame ka seda, kes on põhiliselt näiteks ka tulnud järele ja, ja see nende vaade natukene sellele uue, uue poole sõna kaldual valesti, siis on väga õige lähenemine, et tuua tuua tunnustusega esile ka teisi teatreid, aga, aga selle järgi mõõta, et kuidas seitse inimest, kes on teatriliidu juhatuse poolt sinna žüriisse valitud, ehk selle kaudu me saaksime juba mõjutada seda teatripilet, pilti, kuidas sedapidi hinnatakse. See kõik on ju võimalik. Eriti tuleb see ilmsiks ju või, või mõnikord lausa karjub tark Tudulinnas, kus tõepoolest on suurriigi toetust saav kombinaatteater kolme erisuunaga ja on olnud teatri aastaauhindade jagamisel minu meelest, kui ma nüüd ei eksi, Vanemuine ei saa ühtegi auhinda, aga siis väike vähesest toetust saab erateater, Tartu uus teater siis rehitseb ja siis tekibki tunne, et äkki me kastame vale lilledraama osas ei saa aga samal ajal muusikat. Osas on draamat, on Vanemuine saanud neid auhindu, tähendab, et see on tema, teine pool, et see on asja üks külg ja teine, teine on ka see, et, et ka Vanemuise teater on kuulutanud vahepeal välja mitmel korral uue draama kunstilise juhi. Ja nüüd ma siis küsin, et aga miks Tartu uue teatri, kus on kõik võimalused seal majas olemas, miks ta ei kandideeri sinna, et teha seda teatrit näiteks seal, kus kõik rahalised võimalused olemas on? Absoluutselt nõus Reinuga, ärme vägisi kogu aeg seda vastanda erateatrit ja sihtasutusi. Et ma olen enamuse nende kriitikutega, ma arvan, rääkinud ja öelnud sedasama, et palun, Meil on viimase viie aasta jooksul käinud vist minu mäletamist mööda. Kas peakud tõesti kõigis sihtasutustes. Nii teatrijuhi konkurss kui loomingulise juhi konkurss, kõigil on olnud võimalus minna siis nii-öelda pilgudes piiramatute vahendite taha omaloomingulisi eesmärke ellu viia? Ma ei tea ühtegi sihtasutuse loomingulist juhti, kes ei otsiks tikutulega taga ühtegi head ideed ega ei pakuks lavastajatele, kes otsivad omale väljundit. Miks nad kokku ei saa? See on juba teine küsimus. Äkki seal on mingid probleemid, äkki on teatril mingeid ametiühingud või muud piirangud, miks inimesed ei taha nii-öelda kombinaat teatrisse loomingut tegema minema? Järelikult on ka need napid vahendid, mis praegu on kas Kultuurkapitali Kultuuriministeeriumi poolt või siis piletitulu või muude toetajate poolt on ikkagi hetkel piisavad, et saab omaloomingulisi ideid ellu viia. Ei taha veel kord vastandada, et suures ma ei lähe sellega kaasa suures teatris, eks ole. Looming ära sureb või mandub, kindlasti mitte, on väga häid näiteid, teatri käibki aegajalt üles-alla, aga ma tahtsin küsida hoopis seda, et mida me erateatritele toetuse tõusuga lahendame, mis kas keegi suudab sõnastada seda probleemi, mida me siis lahendame, milles on, milles on puudu? Ümberjagamisel ei ole mitte mingit mõtet, ümberjagamine ei too kunagi uut väärtust juurde, ei kunstilistega rahalist keegi, saab lihtsalt kõrgemat palka. Kogu lugu. Lähme asja erateatrina ma arvangi, et võib-olla see see oht, et kui ma peaksin nägema seda siis nagu Kultuuriministeeriumi poolt on see, et, et kui sul juhtumisi tekib olukord, kus sul on erateatrite näol inimesi, kes on paljutõotavad ja keda sa tahaksid selles valdkonnas edasi näha, et kui nemad millegipärast nii-öelda siis väsivad ära ja, ja otsustavad, et nad enam ei jaksa, et noh, et siis see murekoht, aga praegu mulle tundub, et noh, ma vähemalt ise ei ole nagu tähele pandud Teatri teatrivaldkonnale oma, siis ma ei tea, romantiliselt öeldes südame andnud, et ta siis sealt lahkub, sellepärast et ühel hetkel on, on nagu raskem aeg, et kipub olema see, et kui sul on ikkagi head ideed ja sa oled seal ise ise taga, et siis võib küll aega minna, aga, aga sind märgatakse ja Kinoteatri pealt mõtlen, et alguses me tegime niimoodi, et, et ei kasutanud isegi teati maju, et me pigem andsime etendusi teistest saalides. Kasutasime küll professionaalseid näitlejaid, aga ajapikku me oleme tegelikult teinud päris palju koostööd just juba teatrimajadega ja asutustega, kes saavad riigi toetust. See sünergia, mis tekib, kui sul on tegelikult justkui erateatri taust ja siis sa teed veel koostööd nii-öelda siis selle kee seitsme kaheksaga, et, et ma arvan, et seal on päris huvitavaid võimalusi, aga kui juba tegelikult Paul Piik räägib kinoteatrist, ma jätkaks siit samast kohast. Aga miks kino teater ikkagi tekkis, miks ei saanud neid kunstilisi ambitsioone lavale publiku ette tuua seniste institutsioonides raames? Ma arvan, et algus oli, see küsimus võib olla puhtalt sellest, et saaks katsetada ilma igasuguse selles mõttes nagu pinget, et me alustasime sellise eestikeelse püstijalakomöödiaga ja selle sisuline ja vormiline külg ei kuulegi tegelikult teatriseinte vahele ja sealt edasi, noh see areng on olnud selline, et mingi ajani oli väga vähe asju, mis tegelikult võiksidki olla sellise võib-olla suure teatrimaja repertuaaris. Et kui me teeme dokumentaallavastust murru vanglas, noh, miks me peaksime seda siis selles mõttes kuskil mujal tegema, et sobib sinna väga hästi ja kui meil on lavastus õpetajaametist noh, siis sa ka väga hästi sellisesse keskkonda, mis ei ole just teatrisaal. Aga et hiljem oleme mingis mõttes kasvanud ka puhtalt sellepärast, et oleks huvitav, oleme teinud tükke, kus on ikkagi näitemäng, aluseks on professionaalsed näitlejad, kogu tiim ja oleme ka sellisel juhul leidnud endale sobivat partnerit, et kui meil tuli monument välja Von Krahli teatris ja sügisel lähme nüüd tegelikult kogu tiimiga Endla teatrisse, siis ma ei näe, et meil Meil oleks kuskil nüüd sein ees, et me ei saa mingit, et sammu teha, et meil ühel hetkel takistatakse loomingut tegema sedasama. Siiski, ma mäletan, et kinoteater on ju rahast ilma jäänud, olete taotlenud tegevustoetust ja ei ole saanud, see on ka ajakirjandusest läbi jooksnud, aga see on olnud selles mõttes ma arvan, siuksest nagu sportlikust huvist, et kokkuvõttes ühel hetkel ma tajusin, et me teeme võrdväärset loomingut teiste erateatritega, et siin tekkis samamoeliselt dotatsiooni küsimus, et et kui me kõik toimime sellel turumajanduslikus olukorras, et piletihinnad on samad, aga meie peame selle piletitulu tuluga katma kulusid, mis me ise paneme, siis erinevalt siis võib-olla toetusega teatritest, kes tegelikult siis noh, ei pea muretsema mingite asjade pärast, et seal tekkis nagu see küsimus. Et tundus, et olukord on ebaõiglane ja tahtsime seda selles mõttes teha võrdsemaks. Kui ma nüüd võtan selle, et Mari-Liis Lill ja, ja, ja Paavo Piik, eks ole, koos kirjutanud meile järjest juba need kaks etendust on, meil on kokkulepe juba kolmas, sest see on ka ütleme, nende suurte teadsite käeulatus teatud määral nii koolimajast väljapoole, et noh, et tekitada selliseid nähtusi. Me oleme teinud koostööd väike teatriga, teatrum, kus me kasutasime nende näitlejaid kasutama siiamaani ja jale ja nende nende kunstilist juhti. Kunagi algas sellega, et me tegime koostööd linnateatri utoopia, aga eks see teadsite, vaheline koostöö. Muidugi on väga tore, kui, kui suurem enamasti saabki kanda seda materiaalset poolt, eks ole, see ideedepoolsesse, ega me otsime kogu aeg, me tahame samamoodi edasi minna. Ka meil on kunstiline juht vahetunud väga noore inimese vastu, eks ole, et me proovime ka mingisuguseid muudatusi teha, eks ole, kogu aeg. Tahtsin selle erateatrite rahastamise koha pealt öelda, et kõige suurem probleem minu arust on see, et on liiga suur sõltuvus Kultuuriministeeriumi eelarvest. Kultuurkapital, kes annab ka palju projektipõhiseid toetusi hästi niimoodi täpselt suunitletult, seal on seitsmeliikmeline oma valdkonna ekspertgrupp ideaalne süsteem. Tegelikult võiks olla korraks unistada, kultuurkapitalil võiks olla poole rohkem sihtkapitalil erateatrite toetamiseks, sest kultuuriministeerium peaks andma ikkagi toetust institutsioonidele majadele ja kui need suuremad erateatrid neli, viis erateatrit, 70 protsenti nende eelarvest moodustab või sinna 50 70 vahele moodustab ainult Kultuuriministeeriumi toetus ja kõik see raha läheb ainult palkadeks ehk siis inimeste sissetulekutele. Ja see on alati ülimalt tundlik ja konfliktne teema, minna kellelegi midagi maha võtma, peab olema ülihästi põhjendatud. Ehk siis normaalne, et saaks võib-olla siis lihtsamini teha. Teatripoliitikat oleks kolmandik-kolmandik-kolmandik, toetuste süsteem, kolmandik riigilt, kolmandik, teised toetused ja kolmandik piletitulu. See on see murekoht, mille otsast on tegelikult nagu istume, kuidas seda murda või muuta? Ma ütlen, siit ma jätan sihtasutused teadlikult ja meelega välja, sest nemad on riigi sihtasutused oma eesmärkidega ja riik peab need rahastama selle jaoks. Aga sihtasutused võiksid muutuda natukene rohkem etenduskunstikeskusteks, millest Paul rääkis, millega räim ise nõus on, eks, et uksed natukene rohkem lahti jagame, mingeid ressursse. Ja siin, aga ka selle nimel me teeme tööd. Aga miks me ikkagi või neid riigi sihtasutusi küsimuse või küsimärgi alla seada, ma siin enne saadet suhtlesin ka Kristiina Reidolviga ja tema sõnum oli, et kas see eelnõu, mis ministeeriumis on välja töötatud, et see muudaks olukorra erateatrite jaoks veelgi kehvemaks, veelgi selgem piirjoon tõmmatakse riigi osalusega sihtasutuste ja erateatrite vahel. Riigiteatrid saavad nii-öelda veksli, et neid igal juhul rahastatakse põhikirjaliste tegevuste järgi. Erateatrid teevad ennast veelgi rohkem tõestama. Kas Kristiina Reidolvil on õigus? See ei ole, olen küsinud Kristiina Reeduluse käest, mis probleemi lahendame, kui on, kui me lahendame selle probleemi, et raha on juurde vaja, siis sellega me tegeleme, iga aasta me püüame erateatritele leida raha juurde ja iga aasta välja arvatud ülemöödunud aasta on ka tulnud juurde, ei ole lihtsalt tulnud juurde selles ulatuses, nagu nemad unistavad. Vabandust, nemad, ma ütlen siis mõned nendest väga paljud aga saavad aru, mis on need kitsaskohad, et lihtsalt raha ümberjagamine, et võtame sihtasutustelt tuimalt maha ja paneme erateatritele juurde, see ei lahenda mitte midagi ära. Miks ei lahenda, ütleme, kui näiteks Draamateatri eelarvest võtta kolmandik maha, et mis siis juhtuks, kui draamateater osad näitlejad koondaks ja tooks vähem lavastusi? Siis see on üks võimalik tee sellisel kujul, teiseks ma tahan öelda seda, et, et, et see, et riigiteatrid istuvad või, ütleme see mitte riigi riigi sihtasutuses istuvad nagu kindla toetuse peal kogu aeg. Ka meie esitame kogu aeg taotlusi. Meie taotlus lihtsalt on kolmeks kuni viieks aastaks ei ole päris nii, see mis ütleme, ma mõistan väga hästi riiki, riik, see oleme meie muidugi aga et riik iseenesest alustab loomulikult sellest, et ta, et see, mis on otseselt tema omandus, tema vara, ta peab selle eest vastutama, järelikult ta peab vastutama, et nendes majades midagi toimub, see, missugusel teel ta seda teeb. Kas ta korraldab teatrijuhi konkurssi korraldada ideede konkursi seal nüüd iga kord selle komisjoni või selle riigi asi? Ta on praegu valinud selle tee, et korraldatakse teatrijuhi konkurss, kusjuures siin otseselt ju riik isegi vahele ei sega, sest et noh, et nendel teatritele nõukogud, kes seda läbi viivad ja nendes nõukogudes 50 protsenti on avaliku avalikkuse esindajad mitte riigi esindajad. Ehk siis see tegelikult on, see, see osakaal on, on minu arvates selles mõttes nagu paigas. Aga mis puudutab seda, et mikspärast noored ei taha kandideerida sinna, see ongi seesama, et sageli on noorte lähenemine, on projektipõhine, et tahaks teha üht ja sedasama tööd ja see hirm, et tule kunstiliseks juhiks ja tegelikult tuua etendusi välja ka neid, mis läheksid mingisugusele teistsugusele publikule, keda nemad armastavad sageli noh, paljud juhid ju sellega ei taha leppida, nad tahaksid teha ainult oma asja ja see on, on tegelikult, see on üks probleem. Selge, et repertuaar, teater ongi muutumises, aga laseme tal muutuda, pigem siis loomulikult, et ühel hetkel 10-st uuslavastusest kolme puhul tehakse võib-olla avalikke konkursse, nagu, nagu omavalitsused teevad kaasavat eelarvet. Aga miks ei, kui me näiteks põllumajanduses tegime revolutsiooni, saatsime kolhoosid laiali, miks samasugust revolutsiooni või tehakse siis? Ei võiks teha näiteks siis teatritega. Sest et me ei tea, millega revolutsioon lõpeb ja revolutsioonist taastumine, nagu ütles üks eesti kirjanik võtab 10 aastat aega, mina ei ole valmis ega nõus lihtsalt lammutama süsteemi, mis jah, võib natukene longata, aga kui me selle kargudel ära võtame, siis mina ei tea, kuidas ta võib ka mitte püsti tõusta. Teiseks, ma vaadates maailmas ringi, et, et me näeme seal, et kus domineerib kus teater seisab repertuaariteatriga peal, ehk siis nagu Soome, Rootsi siis Läti, Leedu, siis seal külastatavus keskmiselt umbes 30 protsenti kõrgem sellest, kuskohas domineerib projekti. Tead miks me ei peaks hoidma kinni oma nendes tugevustes ja anda siis seal kõrval võimaluse nagu teistele väikestele tegijatele. Hoiame sellest tugevusest siis natuke kinni, et jube lihtne on kõik ära kaotada ja teha täielik revolutsioon. Revolutsioonid on siin maailmas rääkimata. Ma ei räägi põllumajandus revolutsioonist, aga ma mõtlen, ka suured ei ole lõppenud, kõik, mitte hästi, on petetud hävitamisega ja on ka õnnestunud variante. Nii et kui kellelgi on selles mõttes institutsionaalselt, et riik otsustab, et me teeme nüüd revolutsiooni seisma sellisel kujul toimuda, see saab toimuda ainult seestpoolt, kui inimeste vajadus tekib selle järele, et kuulge, Me mõtleme nüüd kõik tegijad omavahel koos, et me arvame, et teeme projektipõhiselt kõik, teeme, vajad lahti, siis see on meie tahe, see on see, mis ülesande peaks edasi seadma. Aga äsja nii läks, no 99 juhid, et meie ei taha enam lõpetame ära, otsustasid, paneme teatri kinni. Miks riik ei kasutanud seda võimalust ära, et teeme nüüd kee kaheksast kee seitse vabaks jäid ju riigieelarvest juba, no 99-le mõeldud raha vabaks ei kaitseministeeriumi kõrval olev maja. Miks ei olnud Kultuuriministeeriumi maja tagasi kaitseministeeriumile sellest kulust lahti, miks ei võtnud kultuuriministeerium seda, no 99-le varem läinud raha ja ei suunanud seda konkursile jagamisega? Kas erateatrite vahel, aga konkurss käib praegu? Esimene märts on konkursi tähtaeg, esimene asi, mis me välistasime, oli see, et me ei anna seda vabanevat raha sihtasutustele vaid selle, Me suuname avalikule konkursile. Minu teada nii palju, kui on rääkimas käidud, uurimas käidud, ei ole küll ühtegi sihtasutust tulemas sinna konkrusele oma ideega, et tal oleks viiendat-kuuendat või neljandat saali vaja. Aga seda, et oleks maja üldse kinni pannud ja tõepoolest meil on ju vabalava, mis jäi siin, taotles 750000, viimases voorus sai 166000. Rahapuudus on erateatrites ju nii suur, et miks mitte ära rahuldada praegune rahavajadus ja. Õnnelikult taotluste järgi on rahapuudus sama suurriigi sihtasutustes, sest et kõik riigi sihtasutused esitavad oma tegevustoetuse taotluse, mis on, kus on soovid tunduvalt suuremad, nii et see, kui soovid, on suuremad või keegi väidab, et tal on raha vähe, seal on alati, minu arust on terve maailm alarahastatud. Öelge öelge ala, kus kohas seda ei ole, nii, konkurss on käimas, Sakala kolm ruumide peale, miks me ei tahtnud loobuda, oli see, et Meie arust ikkagi Tallinnas nüüd etendus andmise paiku liiga palju ka ei ole selliseid kohti, kus loomingulised kooslused või eratrupid või siis ideed kaheks kolmeks viieks aastaks tegelikult kongressi järgi kuni 10-ks aastaks saaksid ennast näidata või, või eluõiguse. Minu arust on see hädavajalik just täpselt selle jaoks, et kui meil on olemas sihtasutuste süsteem, siis me püüame sinna kõrvale kõigile teistele erategijatele luua võimalusi ja see vabanevad ruumid koos. Selle rahaga ongi see kõige parem näide selle jaoks. Kas me teame, mida Eesti publik ootab? Vaikus, ruumi ei ole päris. Rikkus sellepärast, et me oleme teinud küsitlusi jah, et mida, mida inimesed teadelt ootavad, aga, aga see tõepoolest on, see. See küsimine ongi seinast seina. Kes tahavad puudutust, kes tahavad meelelahutust, kes tahavad meile kokkupanemist, kes kes tahavad lihtsalt tulla ja tal peaasi, et on vaheaeg. Et saab kohvi juua, nii et igasuguseid inimesi on olemas, kes vastavad nendele küsimustele, nii et seda seda uurimist noh, ütleme tundmatu uurimistega ilmselt. Paul rääkida ja siis kino teater tegi eksperimendi selgelt oleks nendele raadiokuulajatele, kes pole sellest kuulnud, kuigi ka raadiotes on sellest räägitud hiliste palkasite aastaks teatrivõhiku, kes valiti 450 kandidaadi seast, 21 aastane noor naisterahvas Valgas talis Elizabethil ökova, kes siis sai, täheldab palka ka ja pidi selle eest ära vaatama 2018. aastal kõik 207 Eesti teatri uuslavastust. Kas me sellest eksperimendist saime ka midagi teada, millist teatrit Eestis teha, kas milist, millised võiksid olla inimeste ootused? Norbik, ma ütleks nii, et ega noh, see, et teatrit on palju ja et seda on erinevates kohtades erinevatele sihtrühmadele, et seda me võtsimegi ju kokkuvõttes selle asja aluseks, et meie seda teadsime, aga me ei teadnud, kas on üldse keegi, kes on seda kõike näinud ja kas on, kas on nagu variant, et keegi jaksab selle kõik ära vaadata, see, see ei ole meie jaoks uudised, teatrite on palju ja seda seal mitmekesine. See, mis nüüd nagu siis selle Alisse aastaga mulle, kui neid graafikuid kokku pannes selgeks sai, oli, oli siis see et tegelikult maitse on inimesel nii erinev, et ma arvan, et võib-olla see on niisugune 10 protsenti on see, mis nagu siis konkreetsele inimesele meeldib sellest 207-st ja see 10 protsenti siis nihkub vastavalt sellele inimesele, et sul ei ole tegelikult võimalik leida inimest, kes ütleb, et kuule, et mulle meeldis 30 protsenti sellest 207-st. Et see lihtsalt noh, teater on nii erikeel inimene otsib neid erinevaid asju ja lisa puhul ikka märgata seda, et tegelikult ta veel areneb selle aasta jooksul, et ta mingis mõttes alguses vaatas mingeid asju ühe pilguga hiljem hakkas vaatama neid hoopis teise pilguga, et noh, minu jaoks oli täitsa üllatused, et ma alguses arvasin, et ma saan juba aru, mis talle meeldib. Ühel hetkel vaatad, et oi, ei, tegelikult huvitav, et talle see ei meeldinud, et noh, mulle ju meeldis, miks talle ei meeldinud. Aga see ongi see, et, et tema jaoks on mingi oma nišš, mis talle meeldib. Mulle meeldib mingi teine asi ja ma arvan, et on, on noh, praktiliselt igal inimesel oleks seal olnud oma lemmikud ja need oleks erinevad, on meie tänase saate teemas või minu esile kutsutud vastanduse osas ka mingisuguseid vastuseid, ilmnes ma mõtlen nii-öelda suured institutsionaalsed teatrid versus erateatrid, teatriprojektid, et siis nagu Olisse vaatenurga liiast joonistus see kuidagi välja või seal mingit vahet ei ole. Teie filmis joonistub välja, mis te tegite tõst või teete see seal filmis tuleb ilmselt välja sellest aastast päris hea nagu läbilõige ja ka sellest, mis tunded, inimesed ühisesse tundeline pool ka, et mis, mis emotsiooniga inimene teatas täna läheb, et kas ta on siis rahulolev, kas ta naerul või on ta nukker. Ma arvan, et ainuke asi, mis on nagu institutsiooni puhul nagu hea ja halb, on see, et ta jääb nagu väga tugevalt sulle meelde ehk siis kui sa saad ühest kohast väga hea elamuse, sa lähed järgmine kord sinnasamasse majja juba suuremate ootustega, kui sa saad kehva elamuse, said järgmine kord ka juba nagu madalamate ootustega, ehk siis nagu see on see nagunii-öelda, brändi loogik, projektiteatril on selles mõttes nagu lihtsam, et ta hüppab kuskil välja, teeb oma asja ära, läheb hästi, läheb halvasti. Inimene jäta seda nagunii kurjalt meelde või nii rõõmsalt meelde, aga et noh, mõnikord on lihtsalt see, et satub, see tuleb sul väga hea elamus ja, ja on õnnestumine teatris ja siis see järgmine kord läheb väga suurte ootustega ja siis sa pettud ja siis ongi selline küsimus, et aga et kuidas on võimalik, et samas majas on kaks nii erinevat asja, aga see lihtsalt ongi noh, selle mahu pealt juba, kui sul on palju lavastada, siis seda mitmekesisust. Sees juba omajagu ja ühel hetkel see kuvand, mis siis tekib, teatril võib olla positiivne ja mõnel teatril võib see olla väga pikalt. See kuvand negatiivne, mis kaasas käib hoolimata sellest, et ammu on seal kõik juba tunduvalt paremini ja korras. Teine on ju ettevalmistus ka, et millega sa tuled, et, et ühel inimesel on, on kodu või, või oma sõbrannad või, või tal on teatud maailmapilt, eks ole, et, et see, kuidas seesama sel hetkel klapib, et see on, see on täpselt, see on väga erinev, et noh, et ma kujutan ette, et vaadates filmi tõde ja õigus, siis inimesed, kes on seda lugenud, vaatavad seda ühe pilguga, need, kes ei ole seda kunagi lugenud, vaatavad seda täiesti teise pilguga. Nii et need asjad on, on ka sellesse, publik on alati erineva ettevalmistusega ja ka erinevates asjades ette valmistada. Film sõna film sai mainitud, kuri sai karja kutsutud. Äkki meil üldse suunatakse teatritele ja teatrirahastuseks liiga palju raha filmi inimestelt on seda võtmist ikka kostnud, kas või Tiina Lokk. Taas mainis läinud nädalal vikerraadio hommikuprogrammis et filmivaldkond on Eestis teatritega võrreldes alarahastatud. Ja kui tuua siia võrdluseks, et filmide tootmiseks on Eesti filmi instituudil jagada riigi toetust nii suurusjärgus neli miljonit aastat. Ja Eesti filmid ma vaatasin numbrit, kogusid läinud aastal 648000 vaatamiskorda samal ajal aga teatrit said siis tegevustoetus kusagil, mis oli 25 miljonit ja tõid saalidesse 1,2 miljonit vaatajat. Kas nende numbrite põhjal on ülekohtune järeldada, Ta võib-olla tõesti riik siis ala rahastab põhjendamatult filmi ja põhjendamatult eelis rahastab teatrid. Muide erakondade valimislubadusi ma vaatasin programmidesse ka enamik erakondi lubab, et filmile tuleb raha juurde panna ja filmis on probleem. Teatrit ei maini keegi kuskil järelikult just nagu teatris ei olegi probleemi, et kui, kui kas see ei ole ka mingi mingi indikaator, et kui teatrite rahastamine ei ole erakondade valimisprogrammide jaoks probleem, siis järelikult äkki elavadki teatrit just nagu või sees. Kas. Kui lugeda neid neid valimisprogramme, ma ei ole väga tuttav sellega, aga kas see on ainult film või on seal ka kirjandus, kunst, muusika, arhitektuur, kuidas, kas need on ka mainitud kuidagimoodi võinud film. Ma eile panin otsingusõnaks film ja kino, et film oli küll enamikes programmides mainitud nõuater etenduskunst mitte nõus, ja ma olen, ma olen ka nõus sellega, et film on. Maha jäänud Ta on vähem rahastatud, see ei tähenda mitte selles, et teater on üle rahastatud, sest ma ütlen, et kui me võrdleme muu kultuuripanusega kõrval riikidest sisse proportsioon teatrile, on umbes samasugune. Kui Soomes rahastatakse teatrit umbes 200 miljoniga ja filmi 27 miljoniga, siis seal on vahe umbes üheksakordne, eks ole, meil on vahe. Vähe suurem aga see tähendab seda, et filmi tuleb järele aidata kiirelt Hillar Sein ka ministeeriumi esindajana. Miks ikkagi tundub filmi inimestele, et teater on justkui aasta tulnud iilid rahastades kindla rahastusega film, siis peab muudkui võitlema. Kunagi tehtud otsused, kunagi tehtud valikud, mida me nüüd siis püüame tema räägin siis kunagi tehtud, siis erinevate lagunemist, aega, erinevate revolutsioonide aeg. No siis, kui saatsime Laile, ei ole siis, kui saadeti laiali kolhoosid, saadeti laiali, Tallinnfilmi teatreid millegipärast ei saadetud. Väga here seisime paremini enda eest, meil ei ole ühtegi riiklikku filmikompaniid ja ma arvan, et jumal tänatud, et ei ole. Ma olen Ivo Feldiga selle üle arutlenud, et kas siis filmiinimestele, kui, kui teil oleks soov saada pisi rahastus, kas me peaksime tegema filmi riikliku filmikompanii ja siis oleksime samadest probleemidest, mida nagu teatrite puhul püüame aru saada, et neid vahesid nii-öelda klaarida. Ma ei tahaks selle vastandamisega kaasa minna. Filmi puhul on, me teame, on tehniliselt on need niivõrd erinevad etendus sünnib iga kord laval, piltlikult öeldes, aga filmi puhul tehakse seda valmis ja siis hakatakse seda näitama ja näitab arvuti ja seal ei ole vist isegi tänapäeval enam vaja inimest, kes eks ole, seda nuppu vajutab, vaid ta saab selle kõik ära programmeerida. See on lihtsalt niivõrd erinevad maailmad. Alata Mul on väga hea meel, et Eesti filmil praegu nii hästi läheb ja see eelmise aasta vaatajate number eesti filmil on suurepärane, aga seal lisaks sellele Kultuuriministeeriumi toetusel minu mäletamist mööda peaks seal ka olema EVS 100 rahastust juures, aga need, see kõik on juba lihtsalt. Nõndaks, aga ikkagi, kuidas raha jagamine selle väikese raha jagamine erateatrite vahel käib, täitsa siis oli ka taotlusvoor, millest suure meedia tähelepanu, see vana Baskini teater, kes ei saanud tegevustoetust. Aga kui ma vaatan ministri käskkirja, siis tegevustoetusest jäid ilmaga polügoon mittetulundusühing, must kast, Tartu suveteatri selts, mittetulundusühing, miksteater, mittetulundusühing, inimese arengukeskus. Kui ma vaatan seda nimekirja, kes said siis vist, kui ma nüüd ei eksi, täielikult täidetud tee taotlus või tuldi vastu vonkraalile kraal tahtis 440000 ja sai ka 440000, teised kõik on saanud vähem kas või kino teater. Paul Piik. Ma vaatan taotlused ja 50000 Te saite 15000, teised ka saidi vähem kui taotlused. VAT teater, teatrum ja nii edasi. Kirjud kriteeriumid on ju ministeeriumi veebis üleval. Ma tsiteerin. Etendusasutuse viimase kolme aasta kunstiline tase, etendusasutuse rahvuskultuuriline tähtsus olulisust Tartus, Eesti teatrimaastikul etendusasutuse regionaalne tähtsus, etendusasutuse valdkondlik mõju etendusasutuse 2019. aasta tegevuskava ja sellega seotud eelarve realistlikkus etendustegevusega seotud viimase kolme aasta lisaprogrammid, töötoad ja nii edasi sihtgruppidele suunatud tegevused ja etendusasutuse viimase kolme aasta osalemine kavas produktsioonides, rahvusvahelistes koostööprojektides ja etenduste andmine välismaal. Päris kriteeriumite loetelu. Paul Piik kas teie saate aru, kas need kriteeriumid on õiglased ja üheselt arusaadavalt, kas teie saate aru, miks teie ei saanud 50000, erinevalt Von Krahli teatrist, kes sai kogu taotluse ulatuses saate te neid kriteeriume lugedes aru, miks te saite ainult 15 toad? Ega üheselt ei saa. Ja selles mõttes ma arvan, et see küsimus on, on vähemalt kinoteatri puhul on, on mitmetahuline, et kuna tegelikult me küsime toetust ka kultuurkapitalilt ja, ja siis teeme seda tegevustoetuse taotlust kultuuriministeeriumile, siis ega meil endal on ka tekib see küsimus mingi hetk, et, et kui me nüüd saame Kultuuriministeeriumist ühel hetkel täissumma, et kas me siis tegelikult peaksime küsima vähem kultuurkapitalilt ja mis nagu teema on, on see, et Kultuurkapital rahastab projekte ja kultuuriministeerium tervet aastat, siis meile, loovisikutena annab rohkem vabadust, tegelikult see kultuurkapitali formaat, sest on, on aastaid, kus me teeme ühe lavastuse, on aastaid, kus me teeme kolm tükki, aga et see, see kas meil on nüüd kogu aeg iga aasta sama rahastus mingis mõttes nagu noh, siis seal ei ole tasakaalus, et siis me siis me siis me selles suhtes peame hakkama. Sundima ennast võib-olla tegema loomingut hetkedel, kui tegelikult tahaksime puhata või tegeleda muude projektidega, et, et meile see, see vähene rahastus, vähesem rahastus ei ole olnud selles mõttes nagu kuidagi takistuseks hetkel, et Ma arvan millegipärast ka seda, et kui tuleb suurem visioon ja tahtmine, et, et siis mingis mõttes võib ka juhtuda, et see toetussumma rahuldatakse täies mahus. Aga ju siis hetkel ei olnud põhjendatud, et ma selles mõttes nagu ma ütlen, et minu jaoks on see sihuke kahe otsaga asi, et et muidugi tahaks saada seda, mida me küsime. Siis hakkad jällegi mõtlema, et okei, et kui siin juba selle saame, et äkki siis juhtub noh, et me muutume teistpidi jälle loominguliselt natukene ahistatakse ka kultuuriministeeriumi ekspertkomisjoni koosseis, mis teeb siis tegevustoetuste eraldamise ettepaneku ministrile. Koosseis on täiesti avalik, Hillar Sein, aga praegu meil stuudios asekantsler lisaks on komisjonis Katre Väli ministeeriumi teatrinõunik Madli-Liis, Parts ministeeriumi muusikanõunik, Erika Mee järev rahandusministeeriumist, Monika Laarini etendusasutuste liidust, Ain Lutsepp, Teatriliidust Tiina, olles väide väike- ja projektiteatritest Tambet kaugema teatrikriitik, ka seda koosseis põhjust kritiseerida on ette heidetud, et miks on seal neli inimest ministeeriumitest? Mina olen kunagi vist olnud sellel sellel koosolekul ka, et kuidas, võib-olla siis nagu muud seda rahastamist ja ma olen, mäletan, et mul oli vist see mõte küll, et võib-olla peaks olema eraldi siis sihuke sõltumatute kriitikute kooslus kes annaks siis omalt poolt mingi kunstilise hinnangu, mis oleks siis võib-olla vääringus näiteks pool sellest nagu kogu kogu toetusest, sest noh, me toetame ju ideed, me toetame teatrit, me ei toeta selles mõttes nagu mingit noh, me ei toeta midagi muud kui seda, et me tahame, et oleks hea teater lavale ja seal on siis nagu minu jaoks vähemalt pool on see kunstiline väärtus. Aga, aga samas noh. Ma ütlen, et et ma pigem kuulan, mis Hillar räägib, et, et kas on selles suunas mingeid arenguid või mis need temapoolsed mõtted kuulame, mida Hillar Sein räägib, aga enne veel lisan kriitikute loetellu ka Meelis Oidsalu nime, kes teatrikriitiku rollis Sirbi veergudel samuti on ette heitnud just viisi, millega kultuuriministeerium eraldab teatritele tegevustoetusi. Missis Hillar Sein seda läbipaistmatust põhjustab, on need kriteeriumid nende rakendamisel viis komisjoni koosseis või mis? Kõigepealt olen selle komisjoni koosseisu juurde, et komisjoni siis ministeeriumi esindajate hulk seal, see on seaduses paika pandud, siin ei ole meil. Kui me seda vähendame, siis Me liiguksime seadust. Minu isiklik arvamus on, et muidugi peaks olema vähemalt absoluutselt nõus ja me oleme seda uue nii-öelda mudeli juures ka siis plaanime teha. Me oleme väga pikalt selle uue mudeliga töötanud ja ma arvan nii palju, kui mina mäletan, teatrivaldkondades kogu aeg on see jutt käinud, seda seadust tuleks muuta ja paremaks teha. Aga ma olen ka avalikult öelnud ühe asja välja, et me teeme seda nii kaua, kui on vaja. Ja niikaua, kui me oleme lõpuks ühel meelel. Ma olen vahepeal erateatrijuhtidele öelnud, pakkuge välja variant, kui teile kogu aeg tundub, et Kultuuriministeeriumi variandid ei ole sobivad. Pakkuge välja variant, kuidas oleks õige jagada ka, kuni sinnamaani välja, et anname väike- ja projektiteatrite liidule selle summa ja teise jagate omavahel, seda, seda ei taheta teha. Ma täitsa mõistan, sest see tülliminek on nii suur. Ja need käärid praegu, mis on ajalooliselt teatrite vahel tekkinud see number, mis sa ütlesid Von Krahli puhul, et nemad said 440. Aga nad said eelmine aasta 437 ja see on ajalooliselt ma selles ei lasku, miks nad küsisid juurdunult 2900 eurot ja komisjonil ei olnud põhjust, ütleme niimoodi väga, mitte seda sinna siis juurde lisada, ega ükski teine teater poleks nüüd oluliselt oma tegevust parandanud selle 2900 euroga. Küll aga oleks olnud kriteeriumi arvestades ülikeeruline seletada, miks sa toetust ei anna, miks sa seda tal maha võtad? See maailm on tunduvalt mitmekesisem ja ajalooliste sabadega kõigi teatrite puhul. Aga sellest uuest mudelist rääkides, siis me oleme suhteliselt sinna lähedale jõudmas ja sellist varianti, et keegi teine kusagil, kui kultuuriminister lõpuks otsustab, ei ole laual praegu. Aga juba oleme aru saanud, saate lõpuminutitega esil nihis suurte teatrite jaoks mitte midagi ei muuda ja kaserahastuse osakaal suurte ja erateatrite vahel ei muutu, nii et see kriitika, mida siin kas või Oidsalu või Ott Karolin või Kristiina Reidolfon esitanud, me saame samal teemal teha saateid veel kahe, kolme ja viie aasta pärast, et suured teatrid saavad palju eelisrahastust ja. Väiketeatrid saavad liiga vähe ära. Kui ei tehta teatripoliitiliselt muudatust valdkonna poolt ettepanekut seda süsteemi muuta, et meil on riigi sihtasutused, erateatrit, siis me räägime samast süsteemist edasi. Küll, aga me tegeleme selle nimel, et need proportsioonid oleksid erateatrite poole praegu positiivsemad, kui hetkel on. Tahaks väiketeatritele ütelda, aga tulge koostööpakkumistega suurte teatrite juurde ka, tulge ja pakkuge oma ideed välja, ega meil ei ole ka nii, et meiega oma koosseisuga on meil kõik olemas. Me oleme mingis mingis osas seda tööd teinud, aga ma ütlen, et meil on see materiaalne baas olemas ja me tõesti otsime ideid. See, et, et on olemas mingisugused tingimused, et need asjad peaksid valmima meie töökodades ja ja te peaksite mingil määral kasutama meie palgalisi näitlejaid, kes on baas tegelikult kõigele, kogu eesti teatrile. Aga ma arvan, et siin ongi oluline osa selles mingi aja tagant, Ta ikkagi see verevahetus on nagu oluline, et ma mõtlen ka meie koostöö sügisel Endla teatriga. Noh, see saab ikkagi teoks suuresti sellepärast, et on väga hea kontakt kunstiliselt kunstilise juhiga. Sealt tekib sul see tunne, et okei, et meil tegelikult oleks väga hea, võib olla variant siin koostööd teha, et ega see ei ole nüüd selles mõttes seda ei saa muud moodi teha, kui et sul peab olema kunstiliselt mingigi kontakt ja ma arvan, draamateatril ka. Kui nüüd on noor juht, siis tekivad hoopis teised lahendused, kui olid enne, mitte enne nagu kehvasti oli, siis nüüd on nagu see, et nüüd on uus uus maja teistmoodi. Paul Piik, kui jääb see praegune laias laastus tegevustoetuse suhe 90 protsenti riigi sihtasutused, 10 protsenti, erateatrid kas lepite sellega või erateatrite poolt kostab ka kolme viie-seitsme aasta pärast juttu, et see pole õige? Tead raske öelda, ma arvan, et kui, kui kõik on läbipaistvalt korraldatud, jagatud ja on see süsteem tõesti see, et sul ainult riigi sihtasutused, kelle eest riik hoolitseb siis seal on mingi teatav tugev joon vahel küsimuse esseed, mida, millega ma olen ka tegelikult nagu varem muret olnud ja mis on paremaks läinud. Palju rohkem on see, et kui korraldada konkursse, et siis nagu oleks teada, et kõigil on võimalik medal kaela saada, ütled medalitele nende kaela pandud. Me rääkisime teatrite rahastamisest, stuudios olid kultuuriministeeriumi asekantslerid Hillar Sein, Eesti Draamateatri juht, Rein Oja, eraalgatusliku Kinoteatriprodutsent, Paul Piik. Mina olen saatejuht Arp Müller ja eelreklaamina olgu öeldud, et toetust mittesaavate teatrite loomingut lahkab 10. märtsil ka vikerraadioteatrisaadet teatrivaht mida juhib nagu ikka Meelis Oidsalu ja külas on tal Valle-Sten Maiste ja Madis Kolk. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.