Reporteritund. Täna see reporteritunni teema püsib muutumatul kujul avalikkuse ees juba mitu kuud ja statistika ütleb, et asi ei muutu sellest rääkimisest üldse paremaks. Teema mahub ühte lausesse. Eestis ööbivate välisturistide arv väheneb kogu aeg ja kõige enam väheneb Soomest tulevate turistide hulk. Mida siis teha, sellest püüame tänases saatetunnis aru saada kahe stuudiokülalise ja kahe teatrijuhi abiga. Stuudios on EAS-i turismiarenduskeskuse juhataja Margus Sammeli tere ja Eesti hotellide restoran, tornide liidu juhatuse esimees Peeter Roose. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Olen noppinud välja statistikaametist niisugused andmed, et 2018. aastaga võrreldes 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ööbis Eestis 81000 soomlast vähem ja 2016. aastal ööbis 116000 soome turisti vähem, kui siis eelmisel aastal. EAS-i hinnangul, mis on viimased kõige värskemad arvandmed, mis teil on ja kuidas te iseloomustate seda olukorda? No põhimõtteliselt numbreid ütlesite ära, aga jah, et eelmisel aastal Soome külastajate arv kukkus viis protsenti, ööbimiste arv siis üheksa protsenti. Numbrid on suured, samas on see, et tegelikult soomlaste külastuste arv oli tipp 2013. aastal. Nii et me oleme kukkunud sellest ajast alates 2013. aastaga võrreldes olema kukkunud 300000 külastaja võrra. Nii et teema tegelikult ei ole uus, lihtsalt praegu räägitakse sellest väga palju. Kristjan hakkab valusalt tunda andma Eesti majanduse eakab igalt poolt tunda andma ja kui me toome siin jaanuari numbreid veel lisaks, siis soomlaste kukkumine jaanuaris, kui ma õigesti peast mäletan, oli 19 protsenti. Samas näiteks kui me võtame Tartu linna, siis seal kasvas jälle 24 protsenti. Et selle taga on muidugi jaanuari spordiga kütused, siis Otepääl, aga noh, see näitab, et tegelikult, kui meil all mingeid huvitavaid atraktsioone või selliseid üritusi pakkuda, sest tegelikult saame, tuleb siis hea meelega. Enne kui me selle languse põhjuste juurde läheme, Peeter Roose, mida ütlevad teie arvandmed, kuidas muutuse trend on toimunud? No me näeme seda samamoodi, et ma vaatasin ka Soome statistikat, kus 2000 18. aastal soomlased tegid 8,2 miljonit nii-öelda puhkusereisi aastas ja 1,9 miljonit olid siis Eestisse ja see on 23 protsenti eriti kogu puhkusereisidest arvust ja omakorda kui veel rääkida protsenti, siis on üks viiendik vähem soomlasi, kes tulid siis aastal 2018 Eestisse. Me märkame seda Tallinnasse, nendest hotellidesse loomulikult laevades samamoodi. Kui Margus Sameli ütles, et langus hakkas peale tipust aastal 2013, siis kuidas võime kaardistada põhjusi, miks langus on toimunud? Ma arvan, et seal ei ole üks põhjus, ma arvan, et seal on mitmeid põhjusi, üks kindlasti on see, et Soome majandusel läheb hästi. Et soomlased saavad siis lubada endale rohkem puhkusereisi, nad valivad, ma arvan, ka pikemaid reisi nende enda statistikaamet dist andmed näitavad, et Lõuna-Euroopa tõuseb, eriti Itaalia, Horvaatia tai on aastal 2018 ülipopulaarne koht. Et selles kontekstis, et Eesti on jällegi üks riik, kes peab siis konkureerima soomlaste seas, et kuhu minna siis reisima? See on üks põhjus, miks suurim põhjus, ma arvan, teine on kindlasti, et Eestis kallinevad ka tooted ja nii edasi, eks see aktsiisi mõju on ka kindlasti olemas sellest otsustamise protsessis, aga seal on kindlasti ainult üks mitmetest. Samas on see, et Eesti peab tegema rohkemat selliste mainekujundus soomes, et me oleme viimastel aastatel vähem teinud, tähendab, ma mõtlen nüüd riik, laevafirmad saadavad nii palju teha, et meelde tuletama, et mis see põhjus on, et miks Eestisse tulla ja neid on palju. Argustameli, mis on teie hinnangul need põhjused, miks langustrend juba nüüd kuuendat aastat kestab? Ühe põhjusena Peeter tõi väga hästi välja, et soomlastel läheb hästi ja sellega võidelda ei sobi meil kuidagi, pigem meil tuleb rõõmu tunda, et meie naabritel läheb hästi. Aga üks suuremaid teemasid on see üldse kogu turism maailmas muutub, läheb järjest kiiremaks, funktsionaalsemaks, väga lihtne on igale poole lennata. Kui me võtame Soome maa, kõik inimesed oma silme ees olevad ettekujutatud on väga pikk, ta on autoteed pidi vist 1400 ja ma ei tea otsesel joolaga võttes 1200 kilomeetrit, kui Eestis on siin selliseid lennujaama, kust saab välja lennata noh üks koma siis Soomest saab väga erinevatest lennujaamadest lennata. Ja tegelikult, et jah, kuskil poole soome pealt siia tuua turiste on väga keeruline, et selle kuue kaheksa tunniga, mis kulub Tallinnasse tulekuks, selle ajaga, võib lennata, kes Soomest kuhu iganes Lõuna-Euroopasse. Nii et see on kindlasti üks teema, nii et tegelikult see ongi meie kõige suurem väljakutse, et me tegeleme Soome alumise otsaga ja sealt Soome alumisest otsast ka idapoolse servaga, sellepärast et läänepoolne serv laevakompaniid kindlasti kinnitada reisib väga palju Rootsi vahet. Nii et tegelikult see sihtgrupp, kellega me tegeleme, ei muutu ta küll tuleb vaikselt noori inimesi peale, nii nagu neid sünnib. Aga jah, et me töötame sellesama seltskonnaga sealtsamast seltskonnast, noh 30 protsenti on siin käinud rohkem 10 korda. Mitu korda te olete Tartus käinud? Viimase viie aastaga, näiteks? Ma olen serti lõppenud, aga viimasel viiel aastal jah, täiesti harvem. Jah, et ongi, et selleks, et siia tulla, ütleme ausalt, et Eesti on soomlaste jaoks koduturg ja et siis me peame käituma nagu Photo turg. Aga jah, selline logistiline nagu teema on, kuigi meil laevakompaniid teevad väga head tööd, aga noh ikkagi, et jah, sealt Kesk-Eestist siia tulla on keeruline. Aga kui me räägime sellest, et me oleme soomlasse siseturg, siis kui soomlane astub Tallinna sadamast maha, siis edasi? Ta ei tunne ennast nagu siseturul, et tegelikult meie transpordi keskkonna, ta ei, ei ole soomekeelsed, meil on see nii-öelda tarbija teekonnaga on teha tööd külla veel. No see on muidugi eespool endale ka natukene otsa vaatama, sellepärast et mingi aeg, meie infokirjad ja veebid ja noh, kuigi veeb, oli soomekeelne infokirjad üldiselt inglisekeelsed, nii et need on nüüd kõik keeratud soomekeelseks tagasi. Et jah, me, me töötame soomlasega ja püüame teha kõik, et ta tunneks ennast siin nagu kodus, et siis ta ehk tuleb tihedamalt jälle tagasi. Soome Kauppalehti on umbes kuu aega tagasi pikemalt analüüsinud põhjusi, miks Soome turist ei tule Eestisse enam ja seal ei olnudki kõige esimese põhjusena välja toodud seda, et lennureise Tallinnasse ja Tartusse on paha või käivad halvasti. Põhjuseks nimetatakse ikkagi seda, et teeninduskultuur ees Tallinnas käib alla ja soome keele oskus. Alla no Kauppalehti on väga prestiižne väljaandes, samas artikkel pärineb Sami Lotila käe alt. Sami Lotila all on väga paljudes asjades oma arvamus, et kui me räägime teenindusskulptuuris, siis meie käsutuses on piiriuuring 10 tuhandelise valimiga ja siis me jälgime pidevalt, mis toimub sotsiaalmeedias ja me lähtume sellest argumendist, mida me sealt näeme ja seal me tegelikult ei näe probleeme teenindusega. Et ma olen Sami Lotila õega kohtunud ja tal on personaalsed Allad väga palju negatiivset kogemusi, aga me ei saa selliseid üksikjuhtumeid ikkagi sellisel laial pinnal laiendada, et jah, siin siin näiteks kui me oleme tellida teeninduse jälgindlust välja võtnud sotsiaalmeedia. Sotsiaalmeedia on selline, kus kirjutatakse üldjuhul kõike, mis sülg suhu toob ja eriti negatiivsust siis 22-st 1000-st, sotsiaalmeedia nagu sellisest avaldusest test hotellide kohta oli negatiivsed, ainult 2000 teenindusest oli ainult paarsada, et tegelikult need numbrid räägivad ise enda eest. Ja kui me räägime piiri uuringust, mis seal jah, kümnetuhandelise valimiga seal olid Eesti teeninduskultuuri ja just teeninduse üle restoranides pigem väga rahul või nagu üllatunud oli 64 protsenti soomlastest. Need arvud räägivad ise enda eest. Ma arvan sama, et teeninduskvaliteet on kindlasti midagi sellist, millega tuleb kogu aeg tööd teha, et see ei ole kunagi valmis, et ma arvan, et on kahju, loomulikult kui kontekstist välja rebitud kommentaarid saab sihukeseks valdavalt hinnanguks, et ma arvan, et see päris nii ei ole Eestis võib-olla natukene hüppeliselt paljudes kohtades saad suurepärast teenindust ja teistes kohtades võib-olla natukene halvemad, aga ma arvan, et see tendents on igal pool, et igas linnas. Kindel on see, et tuleb teenindusega kogu aeg tegeleda, aga samas see kommentaar, et Eestis ei ole seda soomekeelset teenindamist, ma arvan, et see ei ole tegelikult probleem ega murekoht. Esiteks klientuur muutub, et inimesed, nooremad, kes tulevad, kes oskavad suurepäraselt inglise keelt, nii nagu meie noored oskavad. Et ma arvan, et see keelebarjäär ei ole põhjus, miks mitte tulla ega Tais ei osata ka soome keelt väga hästi minu teada ega Lõuna-Hispaanias näiteks, et see ei ole see põhjus, et jätta tulemata. Ja ma arvan ka samas, et see teeninduskvaliteet ja eriti, mis me näeme ka, et toidukultuur tõuseb, et ka üks põhjus, miks Tallinnasse tulla Eestisse tulla, on need meened, restoranide, mahetoidukultuuri ja kõik muud, mis sellega seonduvad, et on ka põhjust tulla Eestisse Eesti nii-öelda maitsta. Ja see juba näitab seda, et, et see tase on väga kõrgel. Kas te oma liidu liikmeshotellidele ja restoranidele olete teinud kohustuslikuks soome keele oskuse, teenindajate poolt kodulehekülgede vaadatavuse, soome keeles menüüd, kõikvõimalikud hotellide? Ei, me oleme vabatahtlik liit, et ma ei saanud midagi koostada. See on kõikide enda huvides, et, et loomulikult kui on sul soome keeles, et me nüüd siis on loomulikult sul lihtsam, kui sa lähed ka kusagile mujale lugeda eesti keeles või inglise keeles, siis loomulikult emakeeles on palju lihtsam, et see on iga restorani hotelli enda asi, kuidas nad kõige paremini arvavad ennast turustada, müüa. Margus Janeli tahtsin siia tuua natukene, ütleme reisi motivatsioonist rääkides, siis soomlasi motiveerib siia tulema 29 protsenti kultuuriturism väga kõrge protsent. Aga näiteks võrdluses toidukultuur toidu pärast, näiteks talveperioodil tuleb 10 protsenti soomlastest siia ka väga kõrge protsent ja üldiselt need turistid, kes tulevad talvel siia toidu pärast, need jäävad ka siia lisa öödeks, nii et nad on selles, et Eesti turismile väga väärtuslikud kliendid nagu jah, 10 protsenti on valmis spetsiaalselt toidukultuuri pärast Eestisse tulema, siis on väga kõrge protsent. Räägime veel keeleoskusest, giidide seltsi juht vikerraadios intervjuud andes kurtis, et Soome ja ka saksa keelt valdavate giidide leidmine hakkab olema probleem. Kas EAS saab midagi ära teha? Noh, meil on täna on niimoodi, et ma elan selles, et väga-väga olulisi riisi Kus me tõesti tegeleme selles väga agressiivse müügiga, noh soome ja vene selles mõttes, et seal need inimesed tõesti ongi Eestis nii palju käinud, et sakslased, inglased niipalju veel pole käinud. Aga noh, me näeme, et need on Eesti kultuuri Eesti looduse vastu väga suur huvi, nii et me tõesti tahame seal olla aktiivselt väljas, nii et need keeled eaka giidide seas on meie jaoks kõige olulisemad, samas meil on 10 sihtriiki, nende seas ka kolm aasiariiki ja tegelikult selleks, et täita oma pikaajalisi eesmärke, mis on 2,6 miljardit eurot turismieksport aastaks 2023. Me peame neid riikide arv veelgi laiendama, ehk siis neid keeli tuleb veelgi juurde. Ja fakt ongi see, et ega, ega Eestis nüüd igas linnas ja igas külas sellepärast et me tegelikult tahame ju turistile ja Tallinnast kaugemale ei saa kindlasti olema hiina jaapanikeelsed või, või ka soomekeelseid giide. Nii et siin tuleb kindlasti tehnoloogia ja sellega me tegelema Tekiks, erinevad obligatsioone ja nii edasi, aga inimene kui giidina ei kao kindlasti kuskile, et seal on alati nii, et tehnoloogia, midagi aitab, aga kõige parem on ikkagi see vahetu kogemus, mida saab siis väga professionaalne giid vahendada. Kas Soome turist kliendina erineb eesti kliendist selles mõttes, et ta ootab rohkem personaalset lähenemist, kui ta tuleb restoraniga, ta tuleb hotelli, läheb spaasse, läheb juuksurisse, läheb prillipoodi, ta tahab, et temaga räägitaks, teda nõustataks, samal ajal, kui eestlane on harjunud ise internetist otsima ja poest vaatama. Ma arvan, et esiteks internetiostmine on igal pool, et see ei ole mitte ainult eestlane otsib internetti, siis me näeme samamoodi Soomes interneti poodlemine on, on väga tõusvas trendis ja igasugust kaubagruppides. Ma arvan, et see nõudmine on sama, et me ei tee spetsiaalselt eraldi midagi soomlase jaoks või eestlaste jaoks, et selles mõttes teeninduskultuur peab olema kõrgetasemeline kõikide külalistele, et vahet pole, kust ta tuleb, kas on siseturism või välisturism. Kuuldavasti on Pärnus üsna palju tänaval poe restoranide sildid, kõik on soome keeles, et on väga palju orienteeritud soome turistile, püüdes tagasi saada olukorda, mis oli 2013. 14. aastal, kas on mingid uued Spaa riigid, kuhu soomlane armastab reisida, on teil selle kohta andmeid? Noh, tegelikult on nemad, et eriti hea näide ongi seesama Pärnu, et seal on spaasid, kus soomlaste number ei ole üldse kukkunud. Tegelikult moraal on see, et kui soomlastega tööd teha või ükstapuha seega tööd teha, reaalselt olla valmis saama toodet kohaldama siis soomlane käib hea meelega ja, ja see soomlane on hinnatundlik, see ka tegelikult ei vasta tõele tegelikult siin, kui võtta näiteks tärni hotellid, siis nelja viie tärni hotellides seda kukkumist praktiliselt ei olegi. Need jah ka spaateenuse eest tegelikult on soomlane valmis maksma natukene andmespaateenustega sellist vanamoodsat kuvandit, tõesti, Soome, me oleme teinud Soomes uuringuid ja analüüse, et mis meie tootearendus võiks olla teistmoodi ja tõesti noh, ega see ei ole ainult soomlaste teema, et nad tahavad mitte ainult reisida ja siis kuskil majutatud saada vaid nad tahavad olla osa kogukonnast, tegeleda aktiivsete tegevustega ja tahavad nagu maja seinte vahelt välja. Täna meie ütleme, et tootearendus on üldjuhul selline püüavad Soomes hoida siis enda juures ja siis saada maksimaalselt raha kätte. Aga tegelikult, et peaks laskma soomlasel liikuda ringi, tegeleda aktiivselt oma tegevustega ja see annab ühe võimaluse, miks jälle uuesti tagasi tulla, et kui ta avastab maailma järjest uusi uusi kohti, seal tuleb see jaamale tagasi, nii et see tootearendus on küll üks teema, millega peaks tegelema aga näitajaid jah, näiteks sedasama spaades ja seal väga häid näiteid, kus kukkumist tegelikult ei ole. Siis olen ma kuulnud Soome turistide käest ka niisugust lähenemist, et kui turist kohtab Eestis kehva teenindust siis ta sageli ei lähe kaebama. Ta ei tee märkust selle kohta ta vaikselt sõidab koju tagasi ja siia enam ei tule. Kas te võite seda kinnitada, ümber lükata? See on individuaalne, ma arvan, et me näeme hotellides ka, et kui on kaebus, siis me tegeleme nende kaebustega, et proovime nendele vastata kõikidele kõikidele kaebustele, meie hotellides ja selles mõttes ei ole midagi erilist, et kui nad võib-olla kirjutavad rohkem, aga nad kirjutavad ka positiivse kommentaari ka väga palju, et see on mõlemad, kui oled harjunud tagasisidet andma, siis ta, ma arvan, ma leian seda, et nad annavad ausad tagasiside, et nad ei tee kriitikat pahatahtlikud, ja kui on midagi kiita, siis nad kiidavad ka ausalt. Soomlastega jah, seda, seda ei ole, et nad tunneks ühte, väljendaks teist, et siin on mõned teised rahvused, kellelt on väga raske saada sellest tagasisidet, et kas tegelikult kas meeldib või ei meeldi. Soomlane on selline vahetu inimene tõsi, noh, nii nagu eestlane soomlane natukene oma hinnangutes ütleme, positiivsuse väljendamises tagasihoidlikum, aga eestlane on täpselt samasugune. Nüüd räägime Margus Someliga sellest, kuidas siis turistide vähenemine Soome suunalt lähiriikidest on mõjutanud meie majandust. Ma tean seda, et Tallinkil on mured külmite laevade täitumise suhtes, sest et turistid kaugematest riikidest täidavad selle tühjaks jäänud koha ära, aga näiteks Tallinna Kaubamaja kurdab, et, et eriti on vähenenud läbimüük parfümeeriaosakondades lastekaupades riietes. Ja ma arvan, et eks turismitalud samamoodi ja restoranid võib olla kurdavad klientide vähesuse, käibe ja kasumi vähesuse üle, et mis indikatsioonid EAS-il on? Ja muidugi, ega, ega seal seisan ikkagi tõsine, et soomlased on meie kõige suurem turismimaa ja nagu see kukkumine on nii suur, siis avaldab ikkagi igal pool. Kui kellega me võtame statistikat, siis ütleme, rahanumber, reaalselt eelmine aastaga soomlaste puhul kasvas kaks protsenti, jah, see on nüüd see tõsi, jätkame siit, võtame inflatsiooni maha siis, siis ega see seis jälle jää sinna positiivseks. Teema on selline, see on selline kahe otsaga teema. Kui meie naaberriikidest tulev turism no 55 60 protsenti siis on erakordselt suur osakaal, mõistlik oleks tasakaalu vähendada. Aga see vähendamine ei saa olla niimoodi, et soomlased ei tule, et meie pikaajaline eesmärk on ikkagi see soomlaste tase säiliks ja ma elan siin see Soome ümarlaud, kus me oleme kokku leppinud, et me tahame sinna 2013 tasemele tagasi jõuda 35 aasta perspektiivis, aga, aga fakt on see Meie sõltuvus meie naabritest tegelikult mõistlik oleks seda vähendada. Seda Soome selliste euroopalike reeglite järgi toimib, aga, aga meie Ise mõjutab turismi arengut, mõjutab kindlasti ja ühesõnaga mõistlik oleks mune hoida nagu rohkemates korvides, ütleme nimel. Ma ütleksin selle koha pealt ka, et kui tähtis on turism, Eesti majandus Sa oled tihtipeale me räägime küll soomlastest, aga aga üleüldse, et, et inimesed teaksid, et turism ja sellega seonduv kogu see sektor, see moodustab kuskil kaheksa kuni 15 protsenti kogu Eesti SKP-s, sõltub, kuidas sa seda tahad mõõta. Ja me oleme vaadandite oma nii-öelda sektoris, et see annab tööd 100000-le inimesele, mis on ka omakorda 15 protsenti töötavatest inimestest, et see, kui midagi selles sektoris juhtub, see annab kahtlemata mõju kogu Eesti majandusele, mitte ainult Tallinna hotellidele. Tööjõupuudust tunnetate Peeter Roose ja tunnetame. Ja jällegi see on keeruline teema, et ühtepidi on väga hea, et Eestis kõikidel on töökohti, et ja see ei ole mitte ainult meesektor, kes otsib kvalifitseeritud tööjõudu seal igal pool. Üks asi, mis me leiame, on see, et näiteks et see võib olla valus teemaga näiteks, et kuidas maksustatakse restoranis. Et kui seitsmeteistkümnest 27-st Euroopa Liidult riikidest neil on erinev käibemaks restoranides isegi soomlastel on 15 protsenti, kuigi käibemaks on 24, Rootsis on 25 protsenti ja siis restoranis 12 protsenti ja nii edasi ja kaotada ära selle erisoodustusmaksu, mis on üks noh, naljanumber. Me kõik teame, kui asutus ja ka riigiasutused lähevad restorani või hotelli, konverentsi või söövad-joovad seal, mis on täiesti loomulik siis paluvad tihtipeale asutustelt arvet mingisugune ruumide rent või mingi muu asi seal arve peal kirjutatud. Et mitte maksta erisoodustusmaksu. Esiteks sellele võiks pöörata tähelepanu, teine asi, mis on, kuidas juht raha maksustatakse. Kui ma saan 10 eurot jootraha selle eest, et klient arvas, et ma teenindan väga hästi mitu klienti ja siis kokku on 10 eurot, selle riik võtab juba käibemaksu maha. Ja lisaks veel tulumaks ja sotsmaks. Et umbes kui keegi Ena mulle 10 eurot ma saan kolm kätte. Ja kõik see administreerimine ja nii edasi. Need on sellised asjad näiteks restoranide puhul, millele võiks nagu tähelepanu pöörata, mis omakorda soodustaks rohkem käimist võib-olla ja teeks rohkem ausad. Missugused on olnud teie pöördumised hotellide, restoranide liidu pöördumised maksuameti ja rahandusministeeriumi poole? Mina olen alles uus ametis, et ma tean, et need on, neid on mitu korda on pöördunud ja see teema on pidevalt üleval, et millest me räägime? Selge läheme nüüd kultuuriturismi juurde ja kuulama ära esimese helilõigu, mis on salvestatud rahvusooperi Estonia kohta. Eesti televisiooni saates esimene stuudio veebruarikuu keskel esitati muuhulgas niisugused andmed, et 2018. aastal külastas meie rahvusooperit 13000 soomlast vähem kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Kas rahvusooper peab ise arvestust selle üle, kui palju naaberriikidest ooperimajja tulijaid on peadirektor Aivar Mäe? Ja muidugi, tegelikult me soome tuluga tegeleme väga aktiivselt ja mõned aastad tagasi oli meil pea 20 ettevõtet, kes meie piletitega tegelesid, edasi müüsid, täna on neid alles jäänud kolm. Ja kui te küsite, mis põhjuseks on, on teatud seadused, mis on nagu vastuvõetud mul ei ole need määrused ja kõik need numbritel, kui meeles, aga see on seotud just turismivaldkonnaga kus teatud ettevõted loobusid, loobusid meie piletite vahendusest, kui naiste rikub, püstitanud mingid lisamaksud ja muud asjad ja tagasilöök on olnud suhteliselt suur, esialgu poliitikud Mca nimepidi ütlema, et see oli ka ühes telesaates küsiti just sellesama koht, miks, miks siis Estonia teatris nüüd nii on juhtunud, et 13000 inimest vähem, et et kallid poliitikud, teie olete selles süüdi. Siis ütles, et ei, üks proovida. Estonia peab oma mängukava üle vaatama, et kogu põhjus on, peaaegu kõlas. See oli päris algul, eelmise aasta algul. Nüüd on nad juba vaikinud, sest tühjaks hakkavad jääma ka hotellid ja toitlustusasutused ja paljud muud teenused, mida meie naabrid käsitlesid hankimas. Mida ooperimaja Omalt poolt teeb, et olla soome ooperikülastaja vastu eriti tähelepanelik ja hooliv? Ma arvan, et me oleme hoolivad ja tähelepanelikud kõigi vastu sama palju kui soomlaste, sakslaste ja prantslaste sama paljuga eestlaste vastu. Ma arvan, et meil on väga hea maja. Need pöörame väga palju rõhku teenindusele. Aga Ma juba tean, kuhu Kaja vihjab, et et me mõned aastad tagasi kaotasime ära nagu tiitrid. Kuna keeli oli tiitri masinas üsna palju. See on siis see tekst, mis jookseb etenduse ajal lava kohal või kõrval Just ja rahvale muutusse nii segavaks, et sa pidid kogu etenduse jooksul ära lugema terve juturaamatu ja veel kolmes keeles, et see muutus häirivaks ja et neid vahetusi nagu vähem teha, siis me otsustasime, hea küll. Kuna lauljad oma vokaaliga aeg-ajalt tekitavad, et dilemma, et mis keeles ta parajasti laulab, siis me igal juhul näitame seda teksti, mida ta laulab, on siis Eesti itaalia või saksa keeles. Ja omakorda tõlgime selle siis vastavalt kas siis Eesti keelde või inglise keelde. Soome keel kadus ära, miks? No nagu ma ütlesin, et kolm keelt pidevalt Silmes tundus nagu liialt palju, et küsimus ei ole isegi rahas, aga nagu ma ütlesin, ka seltskondi väiksemaks, kelle nimel seda tõlget teha? Kas rahvusooperi kodulehekülge on võimalik soome keeles lugeda? Ei ole, miks? Esiteks ei ole nagu Soome rahvusooper ja me, aga inglise keeles on võimalik lugeda inglise keeles on võimalik lugeda ja oli üks, ma pakun seitse aastat tagasi ka vene keeles. Meil oli Vene publikut nagu rohkem, siis nagu ma ütlesin, me näeme nagu väga hästi, et kust riigist pileteid ostetakse, nii et selles mõttes me suudame hinnata oma publikut ja läbi selle siis oma vajadusi, mis keeles ja kuhu me peame tegema. Kui küsimus on see, et kui me paneks nüüd soome keele uuesti üles koduleheküljele näiteks koduleheküljele ja hakkaks tõlkima soome keelde, et siis need 13000 või rohkemgi tuleks tagasi? Ei usu? Ei usu. Aga me oleme sellele juba arutlenud. Ja me räägime ka oma kolleegidega Vanemuise teatrist, kes käivad meil kõrvalmajas mängimas ja meie majas ka. Et midagi tuleb ette võtta. Aga kas see on nüüd ainus lahendus, ma arvan, et siin on ka seadusandlus, mis peaks sellele järgi tulema. Vanemuise teatrit meenutades nendel on tiitrid muuseas soome keeles, aga eesti ja inglise keele kõrval. Tartus Tartus. Siis on hästi kuigi Tartus ma arvan, et soomekeelset, et külastajaid on vähe, aga ma arvan, et need tiitrid on tehtud selle jaoks seal nende tükkide jaoks, millega nad käivad kõrvalmajas meie kõrvalmajas, Solarises, kus on ikkagi nad ootavad tuhandet kaheksatsadat inimest. Enne pea pooled olid täidetud just nimelt meie naabrite arvel, aga seekord on olukord juba täna ja sellel aastal, eelmisel aastal on olukord hoopis teisem. Kas Vanemuise teater on publiku püüdmisel püüdlikum, kui rahvusooper? Ma arvan, et mõlemad püüdlikud. Me oleme mõlemad püüdlikud ja ega me ei tule, nagu selles mõttes põletad Messaalid, nagu tühjad oleksid. Meie täituvus on nagu väga hea ja rahvusooper on oma saali ju suurendanud nüüd viimase kolme aastaga 150 koha võrra. Me taastasime saalis olukorra, mis oli esimese vabariigi ajal. Kas sõnum on see, et meil on saalid täis ja Soome publikut ei olegi vaja? Ei, ega ma ei ütle, et meil Soome publikut ei ole, meil on, aga ta on vähenenud. Ja Me turundame ju Soomes väga palju. Alles eelmisel aastal me mängisime nädal aega Helsingis Tamperes. Nii et me tegeleme Soome turuga väga aktiivselt. Aga ma olen nagu selles kindel, et see, see probleem ei ole maetud mingisse twitteri masinasse. Aga turundame Soomes üsna palju. Kui me räägime kavalehest, ükskõik kas ooperi- või balleti puhul, kas kavalehel sünapsis on ka soome keeles olemas? Ei sõltuvalt teosest, mida me esitame. Kui nüüd konkreetselt näiteks viimane esietendus, mis meil olid tsaari mõrsja mis on siis originaalis vene keeles, siis vastavalt sellele me valime ka keelt. Aga täna hetkel me oleme nagu jah, kahe kuni kolmekeelsed, aga nende hulgas hetkel ei ole soome keelt. Kas on kavas võtta? Me oleme sellest rääkinud ja ma arvan, et järgmisel hooajal võib see juba nii olla. Kui suur probleem oleks näiteks sellesama tsaari mõrsja sünopsis lühidalt soome keeles eraldi lehel kavalehel vahele anda, kui seda küsitakse? See ei, see, see ei ole üldse probleem ja ma arvan, et ei pea ka kuskil eraldi lehel olema. See võib olla kavalehel, sest teatril on kasulikum ikkagi kavalehte müüa mitte tasuta anda mingit a4. See on välja mõeldud eraldi äpp selleks, et publik saaks valida kas kolme-nelja keele vahel ja selle abil siis olla kursis sellega, mis täpselt laval toimub. Seal varenduses kasutusel. On Vanemuises ja kõigepealt alustas sellega, no teater, Ma arvan, mingi kolm-neli aastat tagasi. Eks seal on nagu omad probleemid, et äpp on olemas juba väga ammu, aga need aparaadid, mida selleks kasutatakse, on teatavasti õrnad. Ja siis kui teater laenate bänna etenduse alguses publikule just teatel laenutab neid. Neid ei ole nii palju, sest teatrid on nii palju raha, et muretseda neid 200 või 300 tükki. Laad kukuvad maha ja nad annavad piisavalt valgust. Ja kui keegi istub mu kõrval ja kogu aeg näpib seda aitaadi, siis seda, et plaadil on ka muud võimalused siis lihtsalt nagu häirib mind. Ja pigem ma olen nagu seda meelt, et kas ma jälgin teda tooli seljatoest, mida täna Eestis ei ole või ma vaatan teda tiitri masinast või meie puhul Estonia puhul siis ekraanid. Kui Rahvusooperipersonalijuht valib saaliteenindajaid, kas kvaliteedinõuete hulgas on ka soome keele oskus? Ahhaa, me küsime selle kohta. Me võtame põhiliselt Georg Otsast muusikaakadeemiast. Muusika tundmine on väga oluline, et kui esitatakse küsimusi, et nad ei jää nagu Jenny. Aga otseselt nõuet soome keelele ei ole. Aga enamus tüdrukuid ja poisse, kes meil on põhimõtteliselt nii-öelda seda eesti soome keelt valdavalt, et nad saavad nagu väga hästi hakkama selle sõnavaraga, mida meie majas vajan. Kuulates teie vastuseid, Aivar Mäe, te viitate väga palju sellele, et kohustus on seaduseandjal ehk nendel, kes teevad meil aktsiisi, määrus ja mitmesuguseid muid turismi reguleerivaid määrusi. Soomet, turisti ja kliendivähesus ei ole ainult teatrite probleem. Kas ma võin seda tõlgendada nii, et, et tehke teie seal oma asjad enne korda, küll siis meiega jalad. Keeruline küsimus, et ärge meilt nüüd küll midagi jää, aga tegelikult me ju purjetasime üsna normaalselt ja rahvast oli nagu piisavalt ja ja ma ei arva, et me tol hetkel tegime nagu midagi valesti või, või jätsime midagi ära või turundasime teisiti või, või mängu kavali kuidagi väärakas ja ei meeldinud meie naabritele, seda mitte. Me oleme ju konkurentsi mõttes ju oma kolleegidest Helsingis tunduvalt eespool. Noh, nii piletihinna mõttes eelkõige piletile mõttes, meie hinnavahe on ju kahe kuni kolmekordne. Aga selles mõttes on teil õigus, et ega tuleb ka ise vaeva näha. Et võib-olla tõesti tuleb see soomlikul uuesti sisse võtta, mis tekitab kulusid. Muidugi. Aga igal juhul me ei hakka kasutama kõikvõimalikke äppe ja aitad seda, mitte. Reporteritunni andis intervjuu Rahvusooperi Estonia peadirektor Aivar Mäe. Me jätkame saadet stuudios, kus on külas Margus Sameli Turismiarenduskeskusest EAS-ist ja Peeter Roose hotellide restoranide liidust. Kommentaariks kuuldud intervjuule, kas meil on niisugune natukene kinni saba lahti, olukord, kus tundub, et Soome turiste on vähe, mistõttu tema nimel ei olegi mõtet pingutada. Margustamel. Ma arvan, et on mõtet vägagi pingutada ja Aivar Mäe jutust käis väga ilusti läbi, purjetasime väga hästi, et kogu Eesti majandus purjetas väga hästi, aga nüüd on toimunud väga oluline muudatus. Ja kui me oleks õigel ajal pingutanud, siis ma arvan, seda kukkumist ei oleks olnud. See ei ole asi, kus ma ei taha vaadata EAS-il otsa seadusandjatele otsa või noh, see on selline tervik, küsimus, et kõik peavad seal midagi ära tegema. Nüüd jah, Aivar Mäe rääkis ka sellest, et need nii-öelda piletimüüjaid on vähem, et selle taga on seal määrus nimega paketi määrus. Ja, ja see tegelikult määrus on Euroopa Liidu määrus sellele Eesti riigiga midagi pistmist, Eesti riik tegelikult hääletas ka selle määruse vastu. Aga nii nagu need asjad Euroopa liidus käivad ja, ja tegelikult selle määruse nagu mõte ei ole üldse paha, selle määruse mõtlen jälle tarbija kaitsmine. Aga ühesõnaga, need ettevõtted, kes siis näiteks teatrite kontserdite pileteid vahendasid, nemad pidid võtma endale täiendavaid rahalisi kohustusi ja sellepärast nad siis jätsid selle tegemata. Aga ma arvan, et, et tuleb teha ja väga palju, et nii-öelda tarbija teekonna muutmine ja täiendab pingutusega on kahesugused riigid. Ühed on need, kes tulevad siia Unesco pärast, ma tea, jaapanlased, hiinlased ja need riigid, ma ei tea, Venemaa ja Soome, kes on seal väga palju käinud ja nendega on see suhe, on täpselt nagu abielus, tuleb pingutada. Iseenesest ei juhtu mitte midagi. Peeter Roose, mis mõtteid teil tekkis, ma arvan, et, et selles kontekstis, et meil tuleb teha rohkem tööd, et seda Eesti kuvandit väljaspool näidata, et miks, miks tulla Eestisse, et nagu saate alguses rääkisime, et teistes riikides inimestel on nii palju võimalusi reisida odavad lennufirmad ja nii edasi, nii edasi, et me peame tegema Eesti kohta asjakohast reklaami ja meelitama inimesi siia, keda me tahame ja anda neile põhjust, miks tulla Eestisse. Et rahvusooperis on subtiitrimasin või ei ole, et ma arvan, et see ei ole võib-olla argument, et aga küll, et, et meil selline suurepärane kultuur on, tulge, vaadake ja võrrelge, et see oleks argument ja samas ka vanapoisist Tartus, et et need on need põhjused. Me peame tooma paremini välja need põhjused ja olla kogu aeg reklaami vahel. Igaüks teab, mis asi on Coca-Cola. Aga Coca-Cola sellegipoolest ikka reklaamib ennast. Ja kuulame ära teise intervjuu. Nüüd on meil stuudios Vanemuise teatri peadirektor Toomas Peterson, Öelge, palun, kui teiegi teater oma publiku päritolu jälgib, siis millised muutused on toimunud viimastel aastatel Soomest lähtuva publikuga? Muutused, mis teistelgi teatritel ja paljudel teistel elualadel soomlasi on jäänud publiku hulgas oluliselt vähemaks. Ja eks seal on ilmselt kaks põhjust, et üks asi on see. Neid kõrvalisi tegevusi, millega koos ka teatrisse tuldi, on täna vähem. Kuhu nii-öelda inimeste ahvatletakse tulema. Aga teine asi ka pakettreiside regulatsioon, mis tegi ettevõtjatel pakettide pakkumise nii palju ebasoodsamaks, et inimesel ei ole seda lihtsalt valikut, et ta võtab nüüd sõidu koos teatrimuuseumi, majutuse veel millegagi ühe korraga, mis oli ju reisijale soodne ja mõnus. Läheme vastuse alguse juurde, kui te ütlete, et oluliselt on vähenenud, kas me saame numbritest ka rääkida? Väga täpselt ei saa, sellepärast et kõik need turistid, kes ostavad läbi meie piletisüsteemide, siis seal ei ole otseselt ju kunagi küsitud, et oled sa soomlane, sakslane, kohalik. Meie näeme seda, kui grupid jätavad tulemata. Selle pealt me arvame, et Tartus on ehk kaks, kolm, neli 5000 vähem. Küsimusi on palju, aga nii-öelda otse kokku lepitud tulekuni vähem. Ja Tallinnas ma pakun kaks korda nii palju. See tähendab, et ka Vanemuise muusikalietendused, mida te Alexela kontserdimajas annate, et ka seal on Soome näiteks pakettreisidega tulevaid külastajaid vähem. Ja päris kindlasti. Kui te ütlete, et kõrvalisi tegevusi, mis siis teatrikülastuse kõrval võiksid Soome turisti köita, Ta on vähem. Kas see tähendab, et vähem on juuksuri teenust, prilliostmist, spaateenust, mida te silmas peate, kui ütlete kõrvalisi tegevusi? No eks ta ongi teatri vaatepunktist kõrvaline, inimesele ei pruugi see olla kõrvaline, tema võibki tulla tahta Ta hambaid parandada või veel midagi. Ja lõpuks liiga palju ei olegi uuringuid tehtud, küll aga me murega kahtlemata loeme neid artikleid, kus väidetakse, et Eesti teenindustase on kehvem ja sellepärast ei tulda, siis meie teeme kõik, et, et näidata, et meie juures on see teenindustase väga hea. Ja otsime partnereid, kellega koos teenindustase on selline, et on põhjust uuesti käima hakata. Teise põhjusena te ütlesite, et pakettreiside regulatsioon ei soosi teatrikülastust välisturistil, kas te olete kuidagiviisi teatrijuhtidega seljad püüdnud kokku panna ja seda regulatsiooni muuta teatrisõbralikumaks? Jah, teatrijuhtidega me oleme neid võimalusi arutanud, oleme väga palju arutanud ka ettevõtjatega, sest tegelikult oli ju see, et TTK reisijal endal ei ole ju vahet, kes seda paketti pakub või ei paku. Regulatsioon tegi pakkumise keeruliseks ettevõtjale, kes vähe sellest, et ta teeb ettemakseid, korraldab kogu paketi toimimise peab ka tagatisrahana lisaks omaenda raha kinni panema kuhugi fondi, vot see oli see, mis ettevõtjal siis ära võimaluse või tahtmise sellist paketti pakkuda. Jääks meieni otsimegi partnereid, et kellega koos siis seda paketti pakkuda, niimoodi tagatisrahad otseselt kuhugi kinni ei lähe, aga samas meie saame olla kindlad, et klient tuleb. Aga reisija saab olla kindel, et kui tema oma ostu sooritab, et aga tõesti teenust saab ja et keegi teda vahepeal seal sistesse Hiljaaegu tuli uudis, et Rahvusooper Estonia ja Vanemuise teater on sõlminud laevafirmaga Tallink kokkulepe. Kas see puudutab kuidagi seda, et teatrikülastajad Soomest, Rootsist, Skandinaaviast võiks edaspidi rohkem olla? Päris kindlasti ja see oli üks, üks väga oluline osa asjast, sest Meil on üks ja sama murega kõigil Vanemuine Estonia, Tallinki ju ise ütleb, et soomlastest ka kruiisituristide, aga ka üle lahe ületajate arv on vähenenud ja teised rahvad küll kompenseerivad mingisuguses hulgas teiste rahvaste nii-öelda ostukäitumine siin Eestis on teistsugune kui soomlasel. Ja kui soomlane tõesti tuligi juuksur, muuseum teatas restoran veel midagi, siis hiinlane jalutab mööda vanalinn näha ja, ja läheb ära. Et selles see vahe ongi. Tjah Tallinkiga see on üks koostöömõtteid, et nemad saavad pakkuda teatrit, aga me arutame ka seda, et mitte ainult Tallinnas vaid ka Tartusse jõuaksid need soomlased oluliselt rohkem Tallinki huvi ka, et saab pikemat reisi pakkuda. Vaatame nüüd, mida Vanemuise ooperimaja deebet Soomest tulevale külastajale olla eriti tähelepanelik ja vastutulelik, kas kodulehekülge saab soome keeles lugeda? Minu teada meil soome keelt hetkel seal ei ole, küll on aga Eesti ja inglise? Jah, on eesti, inglise ja on ka venekeelsest Lõuna-Eestis, ütleme Läti ja Venemaa suunal, see vene keel on kahtlemata oluline. Küll on aga meil soomekeelsed tiitrid muusikalidel. Et see on meil nüüd küll olemas. Kas ooperi ja balletietenduse kavalehel on sünopsis ka soome keeles, teiste keelte kõrval? Minu teada praegu veel mitte. Kas te olete seda plaaninud? Me oleme selle üle hästi palju arutlenud ja tegelikult ongi see, et eksveeb on üks, kus tõlked ilmselt tulevad. Aga kavad huvitaval kombel üldse see asi, mille nende maht tegelikult aasta-aastalt väheneb et sinna küll on võimalik, kui neid keeli juurde panna. Aga tegelikkuses neid ostetakse järjest vähem, nii et tegelikult ma ennustan, et nelja-viie aasta pärast kavasid üleüldse ei eksisteerigi. Kuuldavasti on Vanemuises olemas äpp nutiseadme jaoks, kus publik saab valida kolme, nelja keele vahel. Infot selle kohta, mida ta laval näeb, on tõsi. See on tõsi, aga seal on ka see konks, et esialgu on ta ju loodud ikka KIKi migratsioonifondide toel ja tema eesmärk on tegelikult kaasata eesti kultuuri juurde koha peal elavaid välismaalasi ja me oleme tegelikult nii riigi kui teiste ametkondadega palju vaielnud selle üle rahastajal tegelikult ei meeldinud. Et me seda ka turismi heaks nagu kasutada saaks. Aga, aga eks me neid keelisineerist lisame lihtsalt iga keele lisamine on teatud kulu ja siis me igal üksikul juhul pakutame siis üle, et millal me jaksame, millal me ei jaksa seda keelt juurde panna. Nüüd uute toetajatega, ehk meil õnnestub kase kaastamine paremini seal paika saada. Kui Vanemuise teatri personalijuht valib saaliteenindajaid, siis millise võõrkeeleoskus on kohustuslik? Täna, Eesti ja inglise ja vene on alati soovitav, aga soome keelt jah, tartus meie lausa ei, ei pea küsima, sest sest neid soomlasi Tartus täna on niivõrd vähe, et nad saavad muudes keeltes hakkama. Toomas Peterson, öelge palun üks asi, mida Vanemuise teater omalt poolt tõesti teeb, et soomekeelset publikut tagasi meelitada. Noh, täna me eelkõige osaleme kõik võimalik, kes sellistes koos töödes, kus näiteks linnaga, kui käiakse messidel, kui käiakse erinevaid linnateenuseid tutvustamas, siis seal me oleme sees hotellidega hotellid teavad meie pileteid müüa, pakkuda nii, et täna me teeme eelkõige selliseid asju, aga uued asjad, eks need ongi mõtlemisele, et koostöö on uus ja värske, eks me sealt saame järjest tee selgeks, millised tegevused on kõige olulisemad. Reporteritunnile andis intervjuu Vanemuise teatri juht Toomas Peterson. Nagu Peeter rooside saate alguses ütlesite umbes 10 15 protsenti SKP-st tuleb turismisektorist. Aga samal ajal ma näen siiski, et teatrijuhid, tõenäoliselt ka mitmete teiste valdkondade juhid, ütlevad, et, et soome turistile ekstra panustamine nõuab, raha ei, raha teatavasti on vähe. No eks ta ole, aga ma ei tea, kui palju raha päriselt nõuab, et ma tean, et meil restoranides on samamoodi, on menüüd, on soome keeles ja ega see soomekeelne menüü ei te kuidagi toidu maitsmine halvemaks ega see teenindus halvemaks, et et seda võiks ikka olla, aga ma arvan ka seda, et iga asutus peab ise endale selgeks tegema, kes nende külastajad sihtgrupid on ja mida nad nõuavad, et kui soomlased käivad, kes oskavad inglise keelt nii hästi, teenindamine on inglise keeles, siis võib-olla tõesti neli ei lähe vaja seda soomekeelset tõlget, aga see on ikkagi iga asutuse enda tunnetuse järgi. Soomlased ise väidavad, et inglise keelt räägivad nooremad inimesed ja need, kes elavad Lõuna-Soomes, aga, aga vanem põlvkond ja kui ta tuleb Kesk-või Põhja-Soomest, siis ta inglise keelega ikka väga hästi hakkama ei saa. No eks see ole, et põlvkonnavahetus vaikset tuleb, et sellega tulebki arvestada, et bee täpselt samamoodi tahame, teenindajad oskaksid soome keelt, et see rikastab seda kogu selle teenindus ja selle kogemuse, mida idi Pedasid saab. Et seal ei ole midagi halba selles margussionäri. Kommentaariks kuuldule kõigepealt kommentaariks seda, et kultuuriturism nagu ma alguses ütlesin, 29 protsenti soomlastest tuleb siia ainult kultuuri pärast, nõnda nagu reisimotivatsioon, kui ta juba siin on, siis 67 protsenti ühel või teisel kujul puutub kokkukultuuriga, see on ülioluline teema. Ja, ja ma ütleks, et ka Eesti riigi tutvustuse koha pealt Eesti kultuuriinimesed välismaal, noh see on selline absoluutne tipp. Et, et me oma selliste rahadega võistelda näiteks ma ei tea, Paavo Järvi kuulsusega seda on väga keeruline teha, nii et selles mõttes on väga hea, et, et meil on sellised tuntud kultuuriinimesed ja et meie kultuur on väga kõrgel tasemel. Aga selles mõttes on õiged tänapäeva turism ikkagi inimene tahab saada kõike tervikuna, nii nagu restorani läheme, siis me eeldame, et meil on ühel taldrikul maid ja liha, kala, misiganes salat, kartul. Meil kipub olema niimoodi, et meil on kõik need asjad eritaldrikutele sageli need taldrikud isegi eri tubades ja seal on ka üks asi, millega tegelevad, püüab kogu seda valdkonda koordineerida ja panna siis noh, seal on tuua välja need kitsaskohad anda eri valdkonnaliitudele teada saab, noh, me tegelikult vaba ettevõtlust ma ei saa, ma ei saa sellesse sekkuda. Aga me saame need kitsaskohad välja tuua ja kuna meil on jah praeguse Soome-suunaline ümarlaudadest seal need kitsaskohad on kõik lauale. Me püüame tervikuna lahendada nii, et ma ei oleks nii pessimistlik ja tegelikult üks asi, millest me ei ole rääkinud, ongi seesama, selline meedia meedia nagu mõju kogu sellele asjale. Et kui me kogu aeg toome välja probleeme ja räägime. Me ei ole väga odav ja, ja ma ei tea, teeninduskultuur kui ka ma ise olen väga veendunud. Skulptuur on väga kõrge. Aga kui me sellest nii palju räägime, siis seda ka teisel pool võimendatakse. Et me elame selles nagu vaba meediamaailmas, kus kõik omakorda võimendatakse, nii et see on kindlasti üks teema, mis selles kogu puslas on väga oluline. Ma arvan samuti, et Eesti tuleks palju kõvemini hõigata neid plusse, mis meil on ja vaieldamatult meil on väga palju. Loomulikult meil on väljakutsed samamoodi, aga just rõhutada neid, millest me oleme täna rääkinud, mis meil kõik väga hästi, see tuleb ka. See sõnum tuleb viia Soome ja teistele turgudele, et inimesed tegelikult ahaa, mõtleksid, ahah, tõesti, seda ma ei teadnud, tuleks vaatama. Stanget ka 67 protsenti soomlastest on ühel või teisel kujul, tarbib meie kultuuri. Ja siis täna vist on esimene raadiosaade esimene meede suhe minul, kus seostata saablast alkoholiga siis see, nagu näitab midagi. Ma olin selleks valmis, et te seda teete, aga mul on rõõm tõdeda, et turismiarendussiiski Margus Sameli suu läbi ei ole odava alkoholi külge seotud. Kas on tõsi, et EAS on võtnud hiljaaegu tööle kaks inimest töötamaks Soome suunal? On tõsi ja üks on selline business to business ehk siis äriklientide peale, et just nende vajadusi kaardistada ja pakkuda kogu seda vajalikku informatsiooni. Ja teine ongi siis nüüd seesama kommunikatsiooniinimene, kes püüab selliste nii-öelda levivate valearvamustega kuidagi strateegiliselt võidelda. Üks vale arvamus, siis saan ma aru, on ikkagi see, et Eesti ei rahuldu sellega, et kui lähiriikidest turist jääb tulemata, siis me kompenseerimisele lihtsalt Aasiast tuleva turisti ka ja kõik ongi hästi. Ei, see kindlasti ei ole nii et ongi, et me me peame ikkagi saama soomlased tagasi ja tõsi, me hea meelega toome siia ka teisi turiste, aga nüüd küsimus seal nüüd juba sellele suurem teema, et kui siin erinevad ennustused on, et aastaks 2030 turistide arv maailmas kahekordistub. Et kas me näeme, et ka Eestis peaks turistide arv kahekordistama, et kui te kujutate ette, et Tallinna vanalinnas keset suve veel kõik kahekordistub, et kas see on nagu mõistlik, siis kindlasti mitte. Ehk siis see ongi jälle jälle seesama, millega me EAS-i turismiarenduskeskus tegeleda, püüame seda asja juhtida, koordineerida, sünkroniseerida ja, ja Eesti on selline meeldivad väike riik, aga samas väga suur riik, siin on väga palju erinevaid kultuurikillukesi eri Eesti otstes on väga palju erinevaid üritusi, kultuuritegevust. Turiste mahub siia Eestimaale laiali küll ja veel ja seesama soomlane, kes on 10 korda käinud, et tegelikult meil on võimalik oskusliku planeerimise tegevusega pakkuda talle kogu aeg mingeid uusi kohti, kuhu siis jälle nagu tulla. Peter Roose teile jääb lõpusõna, kuidas siis kuulaja peaks nüüd suhtuma asjasse, et kas meil on kõik on pahasti, sest soomlane enam ei tule samas mahus kui viis-kuus aastat tagasi või meil siiski on ikkagi kõik väga hästi. Ma arvan, et meil on hästi ja ma arvan. Meil on palju teha, me oleme aru saanud, et võib-olla jätsime midagi tegemata korraks, aga see väike võpatas on läbi käinud ja ma arvan, et on positiivne asjaolu, et inimesed saavad sellest aru ja töötame selles suunas, et taastaseda ja ka parandada seda olukorda, mis meil praegu valitseb. Niisugune sai tänane Reporteritund, kus me arutasime seda, mida me oleme kaotanud, kuidas seda kõike tagasi saada. Tänan stuudio külalisi. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimeest Peeter rosett ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse juhataja Margus Samelit. Uus reporteritund on eetris juba hambe kuulmiseni. Reporteritunnis reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt Vikkerraadio poee.