Vikerraadio Reporteritund. Tänane Reporteritund keskendub dopingule, milleks meile puhas sport ja kas dopinguvastane võitlus on läbi kukkunud. Miks ja kas Eesti murdmaasuusatajad on dopingupatused ja mis on õppetund? Meil on stuudios kergejõustikutreener Jaanus Kriisk, Tartu Ülikooli spordibioloogia dotsent ja Eesti antidopingu distsiplinaarkomisjoni liige Jarek Mäestu ning Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Björn. Tere teile kõigile. Tere, tere. Ja mina olen saatejuht Mirko ojakivi. Alustame siis tänase saate ellu kutsunud sündmusest umbes nädal ja mõni päev tagasi saabusid teated murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustelt. Et politseioperatsiooni aadrilaskmine tulemusel on kinni peetud juba varasemalt kurikuulsaks saanud Saksamaa dopinguarst Mark ka Schmidt ja veel mitmed sportlased nende seas, siis selgusid, et on ka eestlased, Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Tänaseks on siis selle dopinguarst teenete kasutamise üle tunnistunud, kui siis murdmaasuusataja Algo Kärp ja asjaosalised on siis tunnistanud veredopingu kasutamisest olid teadlikud ka treenerid Mati Alaver ja olümpiavõitja, treener Andrus Veerpalu, kes andis kontakti, kes tegi midagi muud, aga ma küsiks alustuseks hoopis lihtsamalt. Milles üldse probleem on, et ma ei tea, alustame Jarek Mäestu teist, et milleks meile puhas korter? Puhas sport on needsamad mängureeglid, milles me oleme kokku leppinud, ehk et tulenevalt olümpiahartast ju on aus mäng endiselt au sees ja seda reeglit pole keegi kuskile ära kustutanud ja nii kaua, kui see reegel meil püsib, nii kaua on ka ainuõige, et, et sport vähemasti oma ideaalidest peab olema puhas. Ja ega me ju ei tahaks ka, et, et kui meil lapsed ja noored ja inimesed tegelevad spordiga, siis siis ainus väljund seda sporti teha oleks siis kasutada nii-öelda keelatud aineid ehk et see on ta ikkagi peaks jääma ju inimvõimete ja inimese nii-öelda suutlikkuse võimekuse piiride kompamiseks. Jaanus Kriisk, teie olete treener, treeneri seisukohast, kui te vaatate, ümberringi ei loeta kas või tänaseid lehti siis ja noh, ajaloos ei möödu ühtegi maailmameistrivõistlust. Ei möödu ühtegi olümp ja mängu. Viimasel ajal tõesti ei möödu isegi ühtegi päeva, kui ei tule mõnda teadet, et keegi on taas dopinguga vahele jäänud, tunnistab seda, et kas see puhas sport on see ideaal nagu kõik inimesed on ausad ja head, mis päriselus pole väga realistlik. Noh, inimesed peavad ikka püüdlema ideaalide poole ja noh, ühiskond laiemalt ka tahab ju, et ei oleks riigireetureid, ei oleks korruptsiooni, ei oleks ma tea müüdavaid ja ostetavaid, poliitikuid ja nii edasi, nii edasi, et ega spordiringkond ka tahaks, et oleks mingisugused mingisugused mängureeglid, eks ju. Täna kindlasti on veel aega, me saame ütelda, kas nad on, kas see niinimetatud farmakaloogiline ebavõrdsuse tasandamine on siis ainukesele nagu probleem, et ta tahaks jõuda ka nagu põhjusteni, seda, mida tunnetavad inimesed staadionil mitte ainult nagu Eestis vaid ka vaid ka teistes maades. Tarvi Björn sissejuhatuseks öelge, miks see, millest me eelmisel nädalal kuulsime, miks see juhtus. Siin on päris pikk ajalugu, tundub sellel konkreetsel juhtumil, et mulle isiklikult tundub, et et ühest küljest on tekkinud olukord, kus suhteliselt pika aja jooksul siiski on tekkinud, et nii-öelda inimeste võrgustik kelle jaoks need puhta spordi alusväärtused ei ole, ei ole nagu nii oluliseks osutunud. Ja kes arvavad, et ka teistviisi seda teha on okei ja kahjuks on see siis päädinud sellega, mida me eelmisel nädalal nägime. Ja noh, siin neid vahepeatusi on ka ju hästi palju kõneaineks olnud. 2011 2013 vastavalt siis, kui esimest korda dopinguskandaal suusatamis lahvatas, pluss siis ka Bernatski juhtum 2013, nii et see kõik viitab sellele, et see on tekkinud ikkagi pika aja jooksul. Ka rahvusvaheline võrgustik on siin hästi oluline märksõna ja paraku kokku ei ole selle Jussis kitsalt suusatamise juhtumi puhul piisavalt varem reageerinud. Ehk siis ma saan tarvibern aru, et märke õhus oli väga palju erinevat Nendel aegadel, nii ajakirjanikud, endised sportlased, ma ei tea, neid teadjamehi oli väga palju. Rääkisid neid pikalt, ei usutud, aga see eelmine nädal muud siis väga palju nüüd on, kas või enne seda saadet tänaseid lehti sirvides võis tõdeda, et nüüd on see olukord muutunud, et kõik sportlased peavad tõestama järsku, et nemad ei ole dopingupatused, et kui varem see nii-öelda süsteem toimis justkui avalikkuse mõttes teistpidi, et me pidime tõestama, et keegi on tarvitanud dopingut, et nüüd on asi läinud teise äärmusesse. No võib-olla ta on täna suusatamise puhul konkreetselt niipidi, et kuna neid otsitakse ridade vahelt neid märke, et kes veel võiks olla selles ringis kaasatud ja ega, ega see olukord ongi saanud sellepärast nüüd selliseks kujuneda, et konkreetselt sportlased, treenerid vaatavad vastu kriminaalkaristusele ja osa neist siis ka tabati otse teolt, nii et mitte küll eestlased, aga siis nii-öelda sama sama samade vahitamaste käigus osa üks sportlane konkreetselt. Nii et, et see on viinud selleni, et, et täna ei ole küsimus selles, et kas ma usun või ei usu, vaid konkreetsed sportlased on olnud sunnitud üles tunnistama dopingu tarvitamise ja siit ahel sedapidi on ta tõesti tekitanud selle olukorra, et need, kellele on need varasemad või täna ilmsiks tulnud, sellised kahtlused peavad hakkama selgitama, et nad ikkagi nad ei ole midagi valesti teinud. Ma ei tea, Jaanus Kriisk, Jarek Mäestu, kuidas teile tundub, kas Eesti avalikkuses on alanud nõiajaht, et kui vaadata kas või eilset pealtnägijat, siis kõik isegi paarikümne aasta tagused vereanalüüsid hemoglobiini taseme kõikumised on taas võetud ette, kas see on hea või halb, et me tegeleme sellega. Mis teie arvamus on? Minu asi ei ole öelda, mida, mida ajakirjandus teeb, mida aegade suurim, see on ajakirjanduse, ajakirjaniku professionaalne kohus. Ja leib, eks ju. Aga ma nagu tahaksin jälle, ma püüan tänast eetriaega raisata ainult selleks, et nagu rääkida põhjustest, et igal asjal on ka põhjus ütleme, et konkreetsel põhjusel, eks ju. Me nagu väga pikaajaliselt võib olla, selle juhtumiga saabki üks asi läbi, et nostalgitsemas nõukogude aja spordisüsteemi järgi ja seda ei ole vähe ka meedias olnud ja meedia enda inimeste poolt vaadaku hea, kuidas hoolitses Nõukogude riik nagu tippspordi eest, eks ju. Ja nüüd see mõtlemine, et ja see on täpselt see mõtlemine, ütle inimesi, ma püüan võimalikult vähe inimestest rääkida, täna. Kõige primaarsem on tulemus inimene ja selle saavutamise tee ei ole oluline, see oli nõukogude ühiskonna mitte ainult spordis vaid ka teistes valdkonna siis peamine nagu vaktsioon, eks ju. Et me peame kodumeest, eks ju. Ja nüüd nüüd osad inimesed tulid siia sellega üle ja nad jäid nagu lõksu, eks nad jäid oma oma nägu, ei oska muud moodi. Jah, nad ja teine asi kindlasti nad näevad ka midagi muud kõrvalt, eks ju. Et ega, ega me noh, nagu see juhtubki, näitab, see on rahvusvaheline probleem, kes olid selles ringis oli, nii et nii et üks asi, et ma, mina isiklikult loodan, et selle keisiga lõpp, et nõukogude aegse spordisüsteemi ülistamine ja, ja just süsteem, mitte inimesi, inimesed jätame kõrvale eksaga süsteemi mõtlemisviis, äkki nüüd sellega lõppes? Jarek Mäestu, tulles siis veel filosoofilisema küsimuse juurde, et miks doping on keelatud, et mis on see ühiskonnale saabuv kahju, et ma ei tea, on need suured terviseriskid nendele sportlastele, kelle puhul siis kasutatakse mingisuguseid aineid, meetodeid, on need riskid liiga suured, on see midagi muud? No eks eks see põhipõhjus oligi see, et ta annab mingi teatud keelatud eelised mis nagu kahandavad selle jällegi neid ausa mängu reegleid. Ja number kaks ongi tõesti see, et, et ta tegelikult omab, et need ained, need meetodid, mis on täna dopinguvastases koodeksis kirja pandud need omavad terviseriski ja potentsiaalsed terviseriski ehk et nende kasutamine ka nii-öelda järelvalve all või meditsiinilise kontrolli kontekstis ikkagi omab nii-öelda terviseriski. Ja see ei ole see, kuhu me peaksime oma oma nii-öelda sportlasi suunama. No eilses Eesti Ekspressis oli endise Eesti tippnaissuusataja Piret Niglase lugu see Pole, see, kuidas nende noh, ütleme selge, pole see, kuidas nende tegude toimepanemise ajal miski oli keelatud või lubatud, kas olid need võtted, ained, olid nad lubatud, tagantjärgi selgub, et kasutati aineid, mille kasutamine võis parandada sooritust, aga ei pruukinud säästa tervist, et ma ei tea, kuivõrd ise seda Niglase lugu olete lugenud, et millest teile sellised lood, kui te kõik kolmekesi olete ka endised tippsportlased, et mida teile näitavad, et Jaanus Kriisk Piret Niglase lugu oli, oli nagu väga hea näide just selle, mida Jarek ütles selle tervise suhtes, et me peame nagu tänan kindlasti kuulajaid neid, kes ei ole igapäevases tippspordiga seotud, aga kellel on lapsed või lapselapsed, käivad trennis, et et tuleks nagu endale väga selleks, et mis asi on keelatud aine, mis on lubatud aine, ma teen seda hästi maakeeles, eks ju. Keelatud aine on see näiteks ütleme, kui ma olen reanimatsioonis, ma olen kontaktivõimetu ja siis arstid lisavad mulle aineid ja aine töötab minu kehaga töötab oma aine nagu toime lõpuni, noh, tähendab, teatakse umbes, milline keskmine inimesel vaja on, eksju, vaat see on keelatud aine, tähendab, aine töötab sinuga lubatud aine on see, mida meie organism suudab nagu ise võtta taastumiseks. Nagu ta ise ütleb, et näiteks ütleme seal kreatiin või valk, need on kindlad kogused, mida inimene tahtis, võid rohkem süüa, ta läheb WC-s. Sa ta nagu suhteliselt ohutu, eksib, et kõik me lõpetame elementaarselt kunagi. Iga asi on ka kahjulik tervisele, aga see tuleb nagu selgest Piret Niglase juurest tuli välja, et talle öeldi ühte, aga ta ei teadnud, ta sai maksakahjustuse ja nii edasi. Vot see on nüüd selle, kogu selle mina tõstan teda nagu kõrgemana, isegi ausast mängust on selle inimese tervis, sportlase elu lõpeb noh, keskmiselt 25 30, kellel on see nagu raha saamise viis kuni 40, eks ju, aga siis tuleb edasi elada. Me teame, siin, ma ei hakka nimesid nimetama, väga paljud sportlased on suured traumad, suured probleemid organitega ja nii edasi. Mina rõhuks kogu selle nagu selle asja puhul ikka sellele, et ärge noored inimesed, vanemad vaadake, kontrollige, mida tehakse, jälgige, rääkige ise. Teie keha on teie tööandja. Te lähete pensionär saama 70 aastaselt, et ärge tegelege sellega, see on nagu põhise Niglase asi oligi väga hea. Taavi Pern, mida teile see Niglase intervjuu näitas, et ei saa ju eeldada, et iga sportlane teab spordimeditsiinist kõike teab inimese füsioloogiast väga palju ei tea ju seda, millised ma ei tea, kui tippsportlane, ta ju ei tea seda, milline, millised on keelatud ained, millised on lubatud ained, kuidas üks või teine ravim toimib, kuidas nad koosmõjuna toimivad, et seda ikkagi teavad väga vähesed inimesed. No esiteks väike parandus, et ma ise ei ole päris tippsportlaseks ennast ei pea, aga küll ma olen tippsporti päris pikka aega kõrvalt näinud, aga aga mis, mis minule nagu rääkis, oli see, et eriti kui pole tollel ajal treener, on kõige olulisem persoon ka tänini kõige olulisem persoon kogu selles protsessis minu jaoks. Ja sportlased kes soovivad puu tõusta, nad, nad usaldavad väga palju oma treenerit kogu selles protsessis. Ja eriti tollel ajal neid küsimusi küsiti vähe. Et ja paraku nii nagu alustasin, et ja Jaanus ka vahepeal hästi ütles, et et eesmärk pühendab abinõu, et, et oluline oli, oli ainult tulemus ja kõik vahendid sobisid selleks. Aga, aga jah, et see treeneri roll kogu selles protsessis on, on ülioluline ja kui selleks on selline väga heade juhtimisoskuste ja hea veenmisoskuse ja selline üsna liidritüüpi inimene, kes kes suudab seda protsessi suunata talle nii-öelda talle sobivas rajas. Ja kui selle treeneril on, on, on samamoodi eesmärk vaatamata Sis vahenditele saavutada tulemust, siis, siis sportlane parata paratamatult jääbki, jääbki kannatajaks. Jarek Mäestu ehk teisisõnu, kui treener saab teada, et tema juhendatav on läinud patusele teele, siis kuidas teie arvates on võimalik see, et sellest ei anta teada, anti dopingule alaliidule politseile, et see peaks olema element. Tarne, sest see peaks olema elementaarne, et me ei saa ju kuidagi heaks kiita seda, et emb-kumb üks osapooltest teab, et kasutatakse neid reegleid, milles nii-öelda ei olda mitte kuidagi nii-öelda kokku lepitud ja, ja mille, mille puhul karistused on, on, on üsna üsna rängad. Ja tulles tagasi võib-olla Piret Niglase jutu juurde, et eelkõnelejatega olles täiesti nõus et lisaks on hästi oluline sportlasel teada ka ühte väga olulist printsiipi, mis neil on oluline teada, on see, et tegelikult sõltlane ise vastutab ainuisikuliselt, mis tema kehast või millis, mis, mis tema kehast leitakse, et et kui see ka on nii-öelda treeneri või arsti usalduslik suhe ja, ja seda usaldust miskitmoodi kuritarvitatakse sportlasele süstitakse või antakse mingeid aineid, mida öeldakse, et kas see on lubatud või, või siin ei ole midagi keelatud, siis lõpuks on ikkagi sportlane see kes peab sellega silmitsi seisma. Ja siis need, need nii-öelda väited enam ei päde, et tema tegelikult ei teadnud midagi. Ehk siis häbi ja tagajärjed, olgu need siis tervisekahjud, need jäävad ikkagi sportlasele, treener saab eluga selles mõttes edasi minna, kas nendest normaalselt, aga ütleme, need komplikatsioonid talle on teistmoodi. No vast jah, siin see tervisekahju tast on kõigepealt kõige olulisemad, et need jäävad küll ainult sportlasele, teised komponendid võivad ka ju treenerit ja, ja taustapersonali puudutada, aga, aga tervisekahjud kindlasti on need, millega riskib ainult sportlane. Jääks veel natukeseks selle treeneri vastutuse juurde, et just viimase nädala jooksul on korduvalt fookusesse tõusnud see treeneri roll ja vastutus, aga ennekõike ka treeneri mõju, et Jaanus Kriisk treener on ju paljude noorte jaoks lugupeetud inimene, kellest ollakse teel tippu sõltuvusse võttes. Kui suur see oht on, et aegade jooksul on treenerid sportlaste peal neile teadmata kasutanud keelatud võtteid keelatud aineid, sportlased ei teadnudki seda. No kui võtta nüüd maailm, et eks ju siis ma usun, et, et see toimub ka praegu just sellisest, nagu ma nimetan neid viisariikideks ja seal on ka see antidopinguprobleem suur, ma usun, et seal me ei tea üldse, mis toimub. Me täna teame sellist nagu nimetatud valgetes riikides. Seal on midagi, mingi kontroll on seal siiski olemas ja, ja mõnes riigis on see lausa juba ütleme, tõsiste politseijõudude poolt ka kaasa aidata võiks nagu Itaalia ja, ja asjad, et, et et loomulikult on treeneri roll ülioluline, aga ma siin nagu jätkas nagu Tarvi juttu eksasele üliolulisega, siis kuhu me oleme täna jõudnud jälle? Siin jõuame põhjusel me oleme Tartu ülikooliga seda väga palju surunud, et treeneril peab olema kõrgharidus, see on absurd. Mis olukord praegu on, et kehastuses, õpetajal ja lasteaiakasvatajal peab olema erialane kõrgharidus, seal nad tegelevad nädalas paar korda sihukestel lihtsatele koormustele, nüüd järsku inimene, kes võtab Meie lapse paneb viis-kuus korda nädalas ja, ja ikkagi nagu maksimaalpööretel. Ta ei pea mitte midagi teadma, ta teab lihtsalt, mida ta ise tegi, mis tal ise pähe tuli. Ja ja võib-olla oma treenerist natuke muudab, et no mis ta valesti, aga ta ei tea, ei pedagoogikast arenguealise aspekti. Üks 14 aastane, 15 aastane laps võib olla tegelikult 12 bioloogiliselt või 20. On ette aredaktseranterdas, ta ei tea mitte midagi ja see on see koht, kuhu tuleb ka juurde siis see niinimetatud pisikene, ütlen mina, ütlen inimese kasutusse antidopingu tervise teema. Mina näiteks oma õpilastele annan lugeda, kui kahjulik see asi on just seesama, et et mõtle isegi kui sa ihkad nagu haige oled, siis mine parem maga. JD diameeter topi kohe tablette, kui see ei ole nagu suur asi. Vot siin me peame nagu jälle selle ja nagu riigina võtma seisukoha. Mina ütlen, üle neljanda kategooria ilma kõrghariduseta anda ei tohi. See on täiskasvanud treenerite puhul ja laste treenerid peavad olema kõik 100 protsenti kõrgharidusega laste treenerid on kõige tähtsamad asjad seal, täiskasvanud sportlane juurest. Kas need Gerd Kanteri treenis tuustid viseeveegolmas või mina lõppkolkas pole seal vahetuses Gerd Kanterile valmis sportlane, ta oli välja kujunenud asjad, tal oli vaja siukest emotsionaalset tehnilist abi. Aga 100 protsenti, ma ütlen lapsevanematele ka siit, palun kontrollige oma treenerit, kas on kõrgharidus, kas see on nüüd taotletav, kas ta õpib, kui ei ole, võtke, viige laps sinna, kellel on. Tarrvi Björn olete nõus või vaidlete vastu Jaanus kriisale. Otseselt ei vaidle vastu, et kindlasti kõrgharidus on, on oluline ja laste, ma väga olen seda meelt, et tegelikult treeneri kutse on, sisuliselt on ta võrdsustatav õpetaja omaga ka et võib-olla ma tahtsin nagu laiemalt veel korra peatuda sellele, et et kui rääkisin siin mõju ühiskonnale ja, ja võib-olla see treeneri roll tervikuna selles ühiskonnas, et siis käsitlesime seda teemat Euroopa Liidu eesistumise ajal väga põhjalikult ja seal oli, tekkis suhteliselt kiiresti see ühisosa, et et see mõju on ääretult suur, et kui numbriliselt rääkida, siis Euroopa liidus on umbes kaheksa miljonit treenerit. Aga näiteks politseinikud on viis miljonit ja õpetajad Umbessaalsus, et ühiskonnad tegelikult näevad kogust spordis väga suurt positiivset mõju kõikide nende alusväärtuste õpetamisel lastele ja noortele, eelkõige ja treeneri rolli siin on ääretult keeruline üle hinnata, et see on äärmiselt äärmiselt oluline ja, ja kui me nüüd vaatame laiemalt, et kui meil tekib kuskil nüüd selline ausam mängureeglid, tõsine rikkumine, siis lööb ikka selle kogu selle. Kuigi see võib olla üliväike protsent kõikide sportlastest ja kõikidest treeneritest, siis ta kogu süsteemi lööb korraks ikka tasakaalust välja. Ja, ja ma arvan, et see on see tegelikult peegeldabki seda, et see on kõigile ääretult suur šokk ja tegelikult valdav osa tippspordist on, on aus ja puhas. Nii et need on, need on lihtsalt ääretult sellised rasked rasked juhtumid seedida kogu ühiskonnad. Jah, üks osa on siis teadlik ja tahtlik tegevus, millega me oleme ka siis kokku puutunud või seda nüüd siis näinud, aga omaette küsimus on siis see teadmatu tegevused. Jarek Mäestu, teie soovitused praegustele sportlastele, tulemustele, sportlastele, nende vanematele, et kuidas ära tunda ikkagi neid olukordi, kus võib tegemist olla millegi keelatuga või millegi lubatu, piirimaal käib aga et tõsi, on ju see, et, et mingil hetkel sportlane saab aru, kui temaga on noh, on sunnitud võtma mingisuguseid aineid, tehtud mingisuguseid süste, mis tagantjärgi ütleme suures pildis kokku panduna tundubki jama, millega tegeleti, aga tollel hetkel, kui sportlane ei saa aru, et kuidas sportlaste teadlikkust tõsta Peab rääkima nagu Jaanus väga hästi siin selgitas, et, et kui ta kannab eraldi raamatuid lugeda, et kui treener pöörab sellele tähelepanu siis on väga oluline on väga oluline see, et, et lapsevanemad oleksid teadlikud, et oleks ikkagi see suhtes suhtumine, et puhas sport on võimalik. Ja ma olen absoluutselt eeskõnelejad eelkõnelejatega siin nõus, et puhas sport on võimalik ja, ja enamus tippsportlasi ka mina arvan, et ta on tegelikult puhtad, kuidas keelatud aineid ära tunda? Siin on nagu kõige, kõige lihtsam soovitus on see, et, et need medikamendid peaksid siis olema kindlasti hangitud nii-öelda Eestist, et neil oleks haviameti luba, et neid väljastaks siis selleks vastav personal, on ta siis arst, mitte treener, on kusagilt hankinud, mingisugused võib olla täiesti mitte dopinguained, aga ained näiteks mingit ravimit, mis ei ole Eestis ravimiameti poolt kinnitatud. Et seal võib juhtuda, et Me ei tea, mis see laine päris täpne sisu on, ka erinevate toidulisandite tellimine välismaalt on, on täna täiesti võimalik. Aga väga sagedasti on juhtumeid, kus kõik need ained, mis väidetavalt on seal toidulisandi pealkirjas ei pruugi olla täpselt seal nii-öelda aine sees. Ehk et pigem on probleem selles, et seal sees on midagi rohkem. Jaanus Kriisk, kas ja kui palju on meil probleemiks see, et ei teata, mis on keelatud või lubatud võime, tegeleme selles mõttes ikkagi juba liiga metatasandil või liiga süvitsi. Läheme sellega, et me eeldame, et inimesed ei saa aru, et need inimesed, kes tarvitavad ja tarvitada tahavad, nemad saavad aru küll. Siin tuleb nagu vaadata neid mõlemast otsast, eks ütleme, et ühed otsad, need, kes, kes otsivad sedaviisi kuidas mingisugust ebaõiglust tasandada, ütleme niimoodi, kas ta on siis majanduslik või tehnoloogiline või, ja nii edasi, edasi. Nemad leiavad selle viisi nad mingisuguse akna, nagu me näeme, leitakse, eks ju. Aga teine asi on, et mina nagu nagu nagu noortetreeneri või ütleme, tavatreeneri vaatevinklist, siis, siis loomulikult on see nimekiri, mis on nagu keelatud. Ma ei tea, ma arvan ka, Janek, sa ei ütle praegu peast ära neid kõiki, eks ju, see on kilomeetreid, eks ju, et kuskilt on läinud nagu jälle nagu teisele poole see kaldu, näiteks ma võtsin ühe artikli välja just kaasa ka, mis on väga tähtis punkt, seda on rääkinud Eesti antidopingu kunagi juht, eksju ja väga no ütleme, üks parimaid spordiarst Mihkel Mardna tuli välja selle läti-südamerohu Mildorandi case'i ajal ja ta ütles, et noh, parim rohi, üldsi, seal võitsid põhiliselt tennisistid, seal pulss kõrgub viis tundi üles-alla, et see tähendab südame-vitamiin kõrvalnähte mõttelist üldse ei ole. Ja siis tuli nagu sisse see, miks ta sinna keelatud aine nimekirja pant, eks ju. Noh, pärast, kes viitsib lugeda, siis saab aru, miks pandi, aga kõige tähtsam asja juures on see, et see nimekiri on liiga pikk. Ei, ma loeksin selle, Mihkel Mardna, nüüd jutt lause täpselt ette, mis ta, mis ta ütles, keelatud peavad olema vaid ained, mis kahjustavad pikaajalise tarvitamise korral sportlase tervist, ehk siis anaboolsed, steroidid, peptiidhormoonid, psühhotroopseid ained, kõik punkt, aga meie püüame sportlast, kes pruugivad tavalisi dopingulisandeid. Et, et see on ka nagu selline asi, et et mina ütlen, et noh, ka WADA peab nüüd astuma mitmes suunas väga pika sammu edasi number üks võtma reaalteadlastega ühendust, kes võtavad selle nimekirja läbi, kas see on kahjulik või siis dopinguained algul keelustamist selle kahjulikkuse pärast, mitte niivõrd selle Niinud ausa mängu pärast, sest noh, päris puhast ausat mängu kõikide valdkondadega siis aktsiis tagada, kui me võtame need tiitlivõist sõitvad inimesed, paneme aastaks ajaks vähemalt ühte kohta võrdselt harjutama, sööma tingimused ja siis ainult treener mängib siis selle oma koormustega Simson, võrdsed tingimused. Aga see ei ole võrdne, eks, aga nüüd me võtame siin nagu treeneri sellest, kas mina tõesti ei tea? Mul on selleks väga tark inimene, kes soovitab minu sportlastele, mina ei tea, ma ei, tõesti ei tea, ma tean jah midagi, ma isegi ei loe seda. Ma tean, et mul on üks inimene, kes loeb, kes teeb selgeks endale, see on niivõrd kõrgel tasemel teades juba, et ma võin öelda, et 99 protsenti Eestimaa treenerist ei tea kõikidest asjadest. Isegi kui me tehakse kursus, kolmetunnine, ma ikkagi ei saa sellest kõigest aru, see on kõrgemal tasemel biokeemia. Nojah, aga selle kõnealuse dopingutohtri Mark Schmidti labori teema selle puhul on selge, et sportlased said aru, treenerid said aru, see oli selles mõttes teadlik risk, see oli siis selle ebatasasused nii-öelda või puuduoleva võimelda. Karel Tammjärv väga ilusti sele, nagu seletab lahti, miks ta seda tegi, see on, ütleme, et nagu juba sotsiaalne probleem, ta tegi kaua-kaua. Ühelt poolt ta tahtis ka, ta nagu nägi, ta treenib sama palju, kui ütleme, et seal ma ei tea, norrakad, eks ju. Aga millegipärast ta ei arene. Siis tuli ka, tuleb see meedia asi kehvad jama, mõttetu raha raiskamine, siis tuleb loedal kommentaari kagu rumal oled, seal, saad turisti tiitli ka veel külge, eksju, ma tahaks öelda, et Eesti spordis ei ole turistidest 10 aastat, sa ei tööta selle pärast sõita, sotsi, istuda hotellis, vaadata lund, see on absurd ja, ja kõik selle ja siis tuleb see kommionu, eks ju. Kes ütleb, et teate ja see oli, see ei ole ainult suusatamise probleem, see on kõikidel aladel, kui te vaatate, kes on vahele jäänud, on ta kerge hoidad mänedžeri, mingi aeg käisid. Palun räägi selle mehega, tema seletab sulle ära komme, onude taktikat ma ise süüdi otseselt ei jää. Aga kui sa lähed sinna ja siis sa saad selle nõrga kätte, ega sellepärast see Austria arst ta meeski ju tagumist esimesed ei võta kuuldagi. Ta on niisugune tagumistele, seal oli lootust, andis lootuse neile, et ma ei tea, 5000 10000 euro eest aastas te saate 30 kohanda asemel 10. koha ja see on see, ütleme, tõsine lapse petmine, nad on ikkagi lapsed. Need 18 20 25 aastaga veel selliseid inimesi, kes pole välja kujunenud seisukohtadega. Tarrvi Björn kui meeleheitel peab olema sportlane, et minna dopingu kasutamise teed. No ma kõigepealt ühtepidi natukene Jaanusega nõus, teistpidi ma jällegi tahaks rõhutada siin seda, et reeglina sportlased päris üksi seda otsust, et ikkagi vastu ei võta, et eriti me näeme seda siin praegusele Eesti juhtumi puhul. Ja siin ongi oluline, millise signaali nüüd see treener või nõustaja sellele sportlasele annab, et kui ta räägibki või kui selles keskkonnas ongi räägitud kogu aeg treenerit ja taustajõudude ja kelle iganes poolt seal tiimis seda juttu, et kõik panevad muud moodi ei olegi võimalik. Siis sportlasel on väga lihtne seda seda sammu teha. Aga see ju tegelikult ei vasta tõele, et see on lihtsalt nende inimeste hoiakud, nad ise põhjendavad oma enda siis noh, miks nad seda teevad, eks ole, et et see on väga lihtne, on niimoodi teiste ümber rääkida. Või põhjendada seda enda jaoks ja, ja see, ma arvan annab sportlasele väga selge signaali, et ja antud siis vere manipulatsiooni puhul on ju veel teine pool, et me oleks võinud Eestis testida neid tuhandeid kordi, me ei oleks mitte midagi mitte kuhugi jõudnud, et seda on väga raske avastada ja taval tavaliste nii-öelda testimismeetoditega, seda ei ole võimalik praktiliselt, et kätte saada. Et seda tuleb hästi vahetult peale võistlust teha ja nii edasi, et sellel oma spetsiifikat. Aga tulles nüüd sportlase juurde, siis sportlase treeneri juurde siis kui sa oled ikkagi juba, ma ei tea, 27 28 aastane areng seisab mitu aastat. Ma arvan, et treeneri poolt on ikkagi ka väga-väga ränk samm minna, selle asemel, et öelda, et võib-olla tõesti nüüd anna tasuks mõelda karjääri lõpetamise peale ja hakata kõrvalt juba midagi muud tegema, siis hoida veel seda mingit lootust üleval ja suunata teda dopingupooled. See nagu ei ole päris. Kas siinse probleemi tuum ei olegi see, et need, kes tahavad kasutada, siis tulemuslikumalt uuemad meetodid, mikrokogused, uued ained, antidopingu või dopinguvastane võitlus on, ütleme ju mitu aastat sellest maas, mida tehakse, mida kasutatakse, et 2000.-te alguses polnud võimalik avastada neid aineid, mida täna avastatakse suhteliselt lihtsalt testimistega, et kas lihtsalt häda ongi selles, et selles valdkonnas võib olla märkimisväärselt palju raha, märkimisväärne kogus teadlasi ja antidoping või dopinguvastane võitlus, siis lihtsalt tegeleb tagajärgedega ja ollakse lihtsalt elust mõned aastad maas. Jarek Mäestu, noh, eks kui nüüd sellest vaatepunktist öeldi, et tulevad uued ained turule, siis, siis loomulikult on nii-öelda dopinguvastane võitlus tänaste meetoditega alati mõnevõrra maas, et me ei saa ju avastada midagi, mida veel ei ole loodud. Samas, kas ta on nüüd vähetõhus või läbikukkunud, seda peaksid vaatama natuke laiemalt ja ma kindlasti ei ole sellega nõus, et on läbi kukkunud. Et kui kasvõi vaadata teine spordiala, mis, mis mis on vägagi dopingu küüsis olnud ja suured skandaalid üle elanud näiteks jalgrattasport. Et kui 80.-te alguses sõideti suur suurtel tuuridel näiteks mägesid keskmiselt alla kuuevatti kilogrammi kohta sportlase kohta, siis 90.-te lõpp kahe tuhandete alguses õieti kuskil 6,3 6,4 vatti kilogrammi kohta, täna sõidetakse jällegi alla kuuevatti kilogrammi kohta, ehk et võimsused on alla tulnud ehk et ei ole enam nii masinaid seal distantsiga sõitmas. Mehed ei ole enam nii kõvad või öelge välja, millest me selles nii-öelda probleem. Üks, mis ma tahaks loota, on see, et kontroll on tõhusam ja ei ole nii lihtsalt erinevate meetoditega võimalik siis oma oma töövõimet turgutada või sellised väga kaudselt nii-öelda analüüsid, mis on näidanud, et kui, kui võtta võib-olla kergejõustik, anaboolsed steroidid, mis olid üks 80.-te lõpus sellised nii-öelda väga kuum sõna. Et kui võrreldi meeste ja naiste sprinterite aegade paranemisi, siis naisteajad tulid paranesid oluliselt kiiremini võrreldes meeste aedadega, mis on mõneti loogiline. Kui võtta, et anaboolsed steroidid naistele avaldavad nagu nii-öelda suhteliselt tugevamat mõju meestele, sest meestel nii-öelda on testosterooni ja, ja muud anaboolsed hormoonide kontsentratsiooni organismis ka kõrgemad siis nüüd on see nagu peatunud ja uuesti nii öelda selline keskmine jooksjate tase kipub jällegi kaugenema, ehk et see võib-olla jällegi üks märk sellest, et see kontroll on nii palju tõhusam. Et see tarbimine nii-öelda on vähenenud. Lisaks veel on ju hiljuti tulnud ka selline nii-öelda muudatus, et võidakse avada vanu proove mis tõesti loob selle tingimused. Kui meil täna on meetod, mis on avastamata, siis võib-olla homme see meetod on avastatud ka vada väga kohe ei hakka ütlema ka, et nüüd see avastus tuleb, ehk soomlased ka ju 2001. aastal, tegelikult oli neil see teadmine, et seda vere lahjendamist ei ole võimalik lavastada, aga, aga on. Aga sel hetkel oli. Ja ega see samane veredoping nii-öelda oma verega on ka märgid näitavad, et suudetakse näiteks täna detekteerida verest mikrokogustes neidsamu plastikkottidest, eralduvaid plastikjäätmeid. Kas see nüüd on jälle piisav usaldusväärne meetod, et öelda, et seal on kindlasti olnudki nii-öelda veredoping või mis iganes kujul ta võib sinna sattuda, et see nüüd on see, mida peab siis millega peab WADA tööd tegema, aga kui kaugel see on, me täna ei tea ühel hetkel võib-olla, et meetod on turul ja, ja siis siis seesama meetod, mis täna on nii-öelda suhteliselt turvaline, mida sportlasele öeldakse, et on turvaline võib-olla see, mille alusel öeldakse, et näete, et et te olete kasutanud meetodit, mis selle lubanud. Jaanus Kriisk, teie hinnang dopinguvastasele võitlusele, et kas on tulemuslik või läbi kukkunud. Nende ainete puhul, mis on avastatud, kus on testid tehtud, on see olnud üli tulemuslik, ma räägin oma alast kergejõustikus, ütleme, et vaatan ta nagu näidetega, eks ju. Vaadake naiste kuulitõuget, see on nagu see kõige, see on hästi väikse ajaühikuga peab saavutama hästi suure võimsuse, eks ju. Varem ei saanud 20 meetriga, ma ei tea, tiitlivõistluste lõppvõistlusele, praegu saadakse medal, 18-ga 10 protsenti on ja teiseks naised näevad naised välja. Eks ju. Noh, üks asi oli vanasti vanasti oli nagu teada, et mulle endale niisugune kogemus olemas, et me käisime liidu laagris eksliide ometi laagris lõunas. Ja üks kena vene tütarlaps oli Lähme sõbraks noh nagu aasta varem sihuke mõnus peenike, malbe häälega. Ja siis aasta pärast läksin sinna jämeda häälega privet Jaanus, sest ma sain Kohohh. Ja tulemused olid loomulikult paraneb, et, et ma ütlen, et see on siuke mina küll selles suhtes ma kiidan, et need, mida siin ka Mihkel, ma arvan te need kahjulikud ained, need on nagu päris hästi. Kontrolli seal need psühhostimulaatorid, Janavused, need on päris hästi meie alas. Probleem on vastupidavusalaga, ma saan aru, et seal on nagu kuidagi rohkem seda võimalust nagu kavalda meil, nagu, kui me vaatame ka nagu, nagu keskmist tulemust kergejõustikus eitjaid, hüpped sinna maailmarekordi lähedale väga väga tihti ei satuta, aga pikamaa jooksjad tehakse ikka maailmarekord, aga siis me loeme Keenias adi topic kontrolligi eine, ime kukkus kokku ja maika sprindime kukkus kokku, kõik jäid vahele, usanud pardi. Et, et nagu ma ei jõuaks nagu siin jälle vanemate, neid ei ole olemas imetreenereid, imemetoodikaid, imeasju, noh, võtame siin minu ühe lemmiktreeneri, kellest ma natuke kirjutanud kunagi on Reinotosson, eksju tal on, ma ei tea, 50 aastat treeneri staaži või tal on olnud vennad Tõnisted ja nüüd Karl-Martin Rammo ja see ongi nii, et ühel treeneril tema karjääri jooksul kolm, neli mõnel mõnel ei juhtugi sellist inimest. Tal ei juhtugi neid. Tarrvi, Björn, teie hinnang anti dopingule dopinguvastasele võitlusele, et noh, alati saab paremini, aga praegu, kas te näete arenguruumi? Ei no eks arenguruumi selles mõttes on, on kindlasti, et, et siin ongi seesama moment, et paraku Need, kes soovivad väga petta, leiavad uusi võimalusi ja, ja mõnes mõttes sa ei saagi olla siis kontrollijana neist sammukese ees. Et sa oled paratamatult Sammerga, ma arvan samamoodi, et kuna täna on teada, et proovid on taasavatavad ja karistus on võimalik määrata 10 aastat ta jooksul siis ma arvan, et see peaks ikkagi sportlased väga mõtlema vanemate, et võib-olla see tõesti täna tundub väga lollikindel ja ohutu ja, ja ma ei tea, vahelejäämise võimalus on väga väike, aga see paari aasta pärast ei pruugi enam kuidagi selline olla. Ja see on jällegi see, et kuidas me seda ennetustööd teeme. Et kui me vaatame, mis me oleme Eestis, kuhu poole me hakkame liikuma, siis eelmisel aastal juba käisime Põhjamaades tutvumas nende antidopingusüsteemidega ja meile väga meeldis see, mis me nägime Taanis ja Soomes, kus nad ei ole, kus nad ei piirdu ainult antidopinguga, vaid toovad kõik nii-öelda spordi pahed ja ja spordieetika küsimused ühe katuse alla. Ja me samamoodi juba eelmine aasta suurendasime oluliselt sihtasutuse antidoping eelarvet, et selles suunas liikuda ja samuti siis hästi palju rohkem pöörata tähelepanu, eriti kahele asjale, üks on ennetus. Sime hästi palju, räägime nii treeneri, koolitustest, sportlaste koolitusest, koondise tasemel sportlastest autentne, sest, ja nii edasi. Ja teine moment, et on see, et mitte suurendada nüüd tingimata kordades testimiste arvu, vaid proovida liikuda nii-öelda selle targa testimise poole, ehk siis suurendada sihtasutuses sellist uurimisvõimekust koostööd erinevate uurimisasutustega ja läbi selle siis üritada tuvastada neid võrgustikke millest me siin täna juba rääkisime, siis kes, kes proovivad, et neid aineid turustada, meetodeid turustada, kontakte vahetada, mis iganes, et need on need suunad, kus, kus me Eestis siin saame kindlasti hästi palju juurde panna. Ja need tegevused on täna juba juba alustatud. No seal tipus ma ei tea, kui keegi on Eesti koondises murdmaasuusatamises või kergejõustikus, kui tihe see testimine on, et on ju ajakirjanduses ka räägitud? Antidoping peab teadma, kui sportlased viivimata heidetakse, päevikuid testitakse, seal on kindlad intervallid. Siin ka veerpalu puhul on tagantjärgi öeldud, et Eesti kõige enim testitud sportlane ja kõik peabki aus olema. Et seal ma saan aru, et see testimise sageduse tõstmine midagi juurde ei anna. Et kui ei avasta, siis noh, ei olegi võimalik avastada, mis suunas siis nagu edasi liikuda, et on teil ettepanekuid. Ei no ma arvan, et üks asi on see, et kui rääkida sellest uurimisvõimekusest, et kui sul ikkagi hakkavad otsad kokku jooksma ja sa jälgid siis üks asi on see, et millal sa kindlasti testid, seda sportlast, et kõik üritavad oma tegevusi, asju planeerida, ikkagi sellist valgus katvaid tegusid võimalikult ohutuks. Ja siin on oluline ajastus, koht ja nii edasi ja mingite protseduuridega, nagu ma ennem ka ütlesin, et ei olegi võimalik testiga midagi. Või on testiga väga keeruline avastada. Siin ongi pigem vajada teistsugust lähenemist ja Austria näide selles mõttes oli väga hea, et seal oli see võimalik tänu sellele, et need tegevused olid kriminaliseeritud ja oli võimalik hoopis teisel tasemel jälitustegevust korraldada. Mis te arvata, Jaanus Kriisk ja Jarek Mäestu, kas ka Eestis peaks siin EOK palunud analüüsida nii justiitsministeeriumil ka kui ka prokuratuuril uute kuriteo koosseisude sätestamist näiteks siis dopingu tarvitamise kriminaliseerimist, et mis teie arvate, kas sellest on kasu, kas hir puhas hirmet, kui tarvitad, pannakse vangi Austrias tõesti kolm aastat on võimalik saada selle eest siis reaalset vanglakaristust, kas see aitaks muuta dopinguprobleemi? Kas joomise vastu aitas aktsiisi tõstmine või kas kiiruskaameratele lisa lisamine Tartu-Tallinn maanteele vähendab surnute hulka, eks ju. Et loomulikult mina endiselt kriminaliseeris võib-olla veel karmimalt ja, ja need, kes kallutavad, müüvad nii edasi. Aga nüüd minna selle noore inimese kallale, kes tõenäoliselt tegi seda esimest korda. Ma usun, et, et kui nendel inimestel, kes täna oleks antud valida, et keegi sellest teada ei saa, kas sa saad kaks aastat vanglakaristust siis nad oleks valinud kaks aastat vanglakaristust, see juba on päris karm, see ühiskondlik avalik hukkamõist. See, et sul lõpetatakse põhimõtteliselt surmaotsus sinu sportlaskarjäärile. Need on ikka väga karmid karistused arvestades teed, kui oled tulnud, mina ei usu sellesse. Et need ainult selle karistamise ja, ja väänamisega mingisugune pahe ühiskonnas on, ma tooksin siin ühe ainult ühe asja, mis meil on jälle nagu nõukogude ühiskonnast pärit ja see on väga tähtis. Otsin siit kaasa. Kui palju on väärt olümpiakuld? Siin üks artikkel? Me oleme tõstnud ta nende maade tasemele, mille ühiskonnakorraldust. Et meil on kuldmedal olümpiamängudel 100000, treener 50000. Soomes, Saksamaal, Inglismaal on ta ühiku võrra väiksem. Hõbemedali sai 70000, Soomes oli 15000, aga Venemaal on täpselt 100000 pluss auto punasel väljakul, eks ju. Et me peaksime nagu aru saama, et riigi jaoks ei saa olla tippsport nii väikse riigi jaoks eesmärk omaette, terve rahvas õpim Islandilt. Miks tekkis Islandi spordiime ainult sellepärast, et valitsus ja ühiskond otsustas? Me hakkame nüüd noori tooma spordi juurde, sisame tervema ühiskonna ja sealt tulevad need andekad moodsardid ja ja kõik nagu ütleme, et ma nimetan andekat inimest konsonaga, moodsad tulevad välja ja sealt läheb edasi. Aga me nagu teeme vastupidi, meid me ei pane sinna kooli juurde, võimed ei raja kehalise tundi võtame järjest vähemaks ja nii edasi, edasi siis räägime, et me paneme tippsporti 20 miljonit, tähendab, me tahamegi nagu ainud näidata seda, et me viime sinna 10 ja nendele teeme nendest, teeme siis üliinimesed. No see on juba nagu see mõtlemine vale, võtame need maha. Personaalpensionäri, meil ei ole vaja enam nagu liidus oli, eks ju. Et inimene lõpetab spordi, läheb tööle, kogu lugu, olümpiakuld on, võttis, aga see 100000 on liiast kindalt liiast. Teisest küljest ei saa ka ju sportlasele ette heita seda, et ta tahab kogu, ma ei tea eesti rahvast rõõmustada oma perekonda, rõõmu onla, et see on, kannavad teda kätel. See ongi see eesmärk, spordis peab olema iseenesest enda andekuse, treeneri töö ja nii edasi, tänapäeval ka teada õige teaduse kaasabil, aga see ei saa olla niimoodi, et, et mõtelge ise, kui seesama ootame Andruse Mati lugu, eks alles Andrus palus sealsamas, kui ta hakkas võitma 100 krooni laenu Matilde rahvale süüa osta ja siis saab ta 5,4, ma ei tea, 10 miljonit krooni kokku järsku, et kas see kas ei mõju siis eksju ei tohi panna ka selliseid ahvatlusi sinna juurde noorele inimesele ja siis on seal kommionul veel kergem seda asja mõjutada. Et, et me teame ka ühiskonnaga väga, nagu need nagu aluspõhimõtteid muutma spordi suhtes ja, ja tippspordi suhtes. No siin on ka kõlanud ja selle viimase nädala jooksul väiteid. Noh, ma ei tea, kasvõi ka Karel Tammjärve väide sooviti saada parema rahastuse peale, meie spordirahastus on selgelt seotud tulemustega soovita Eesti suusatamise mainet tõstanu, tõsi, saavutati küll, vastupidine efekt, et mis teie arvate? Ma ei tea, alustaks Tarvi pirn teist, et kas doping rahastus on selles mõttes seotud, et kasutad dopingut, tulevad paremad tulemused, saad rohkem raha, ehk see on suletud ring. No võib-olla kõigepealt Jaanusel võib-olla oponeerin nii palju, et, et jah, võib-olla öösel preemiasumma üle diskuteerida, aga, aga, aga ma arvan juba päris pikka aega ka Eesti spordistrateegia liikunud selles suunas. Me väärtustamegi tervikuna ikkagi rahva tervist, räägime hästi palju elanikkonna liikumisaktiivsusest ja sellest, mida me riigina saame sinna panustada. Kui me räägime näiteks ka koolidest ja see liikumisõpetus kehalise kasvatuse asemel ehk siis kõike nüüd noh, just nagu liikumisele suunatud tegevused siis ma arvan, et need ideed tulidki kunagi spordi kongressilt ja spordiliikumise seest, et ma arvan, et meil on päris nii-öelda liigume päris heas seisus selle, et maailma osas, et kas, kas nüüd preemiat vaja alandada või mitte, noh, see on eraldi teema, et ma arvan, et tulles, et tagasi selle juurde, et paljus Preemia või palju see nagu sportlast motiveerib siis ma nagu olen päris palju spordis. Ma arvan, et esimene motivaator on siiski olla, olla nii-öelda, olla esimene see tulemus, et kõik need hüved ja asjad siiski kipuvad tulema nagu nii-öelda võitlejanatuuriga inimese jaoks nagu teises järjekorras. Et seal ma ei seal, ma ei arva, et see raha paneb rattad käima tingimata. Et meie ikkagi klubisüsteem on täna üles ehitatud selliselt, et näiteks kui võtame noorte spordisiis, väga keeruline on noortespordis tõmmata seda piiri, kus lõpeb harrastussporti, kus hakkab nii-öelda saavutussport, et et kõik kaheksa aastased üheksa aastased, kes trenni lähevad, on sisuliselt potentsiaalsed olümpiavõitjad ja, ja siis protsessi kulgedes eralduvad sealt terad sõkaldest ja, ja see peaks olema sihuke sujuv protsess. Ja siin me räägimegi sellest treeneri olulisust, milliseid hoiakuid, väärtusi ja kogemusi talle selle käigus õpetatakse, et see puudutab kõike nii-öelda seda, kuidas inimene hiljem sporti suhtub ja milliseid väärtusi ta tulevikus endaga. Nii meie saateaeg hakkab läbi saama, ma jõuan teilt kõigilt küsi küsida veel ühe küsimuse, et mis te arvate, kas Eesti sport elab selle dopinguskandaali üle? Jaanus Kriisk loomulikult. Ma arvan ka, et elab, kui aega on, et ma natuke tegelikult argumenteeriks seda eelmist küsimust veel. Et ma olen mõlema osapoolega nõus, et tegelikult oluline on lastesport ja oluline on kusagilt tuua ka tegelikult nendele potentsiaalsetele sportlastele, kes on kuhugile maale jõudnud ka siis needsamad vastavad tingimused, et nad siis oleksid suutelised oma tulemust tegema. Et miks, miks see lastesport tegelikult ka veel on, hästi oluline, et kui meil täna pooled lapsed klubi spordiga nii-öelda hõivatud ei ole, siis lihtne statistika sihuke natuke utreeritud kujul ütleks, et kui seal teise poole ka hankida, siis läks, pole rohkem medaleid. Poolressurss on kasutamata ja ma toon lihtsalt ühe näite veel. Me hiljuti tegime sõudmise kontekstis tulemuste analüüsi, kus me mõtlesime oma medalivõitjate function, nii-öelda sportlikud tulemused, alates 14-st aastast, kui nad nii-öelda sporti tulid. Võrdlesime siis nendega, kes tegelikult et ei ole tippu jõudnud. Ja me nägime, et kuni 18. eluaastani 20. eluaastani umbes neid 10 medalivõitjat, millel korvaati medalivõitjate juures Need, kes tippu jõudnud 20 järgmist isiklike rekorditega olid 18 20 aastased umbes kaks protsenti kiiremad. Ehk et see tähendab seda, et sinnamaani umbes juuniori eani võiks olla igal spordialal tegelikult et üks või kaks sportlast, kellega tööd teha, vaid tegelikult neli-viis või kuus ja siis on seesama tammjärve küsimus saabki nii-öelda võib-olla see lahendus, et miks keegi on suuteline edasi arenema ja keegi ei ole. Meil on täna neid liiga vähe sinnamaani jõudmas, kellega me hakkame siis nii-öelda tööd tegema, kuhu me nii-öelda üritame veel ressursse jaotada. Tarrvi Björn lõpetuseks, kas teie arvates Eesti sport elab selle dopinguskandaali üle ja kas ka näiteks konkreetselt murdmaasuusatamine? Ühel hetkel võib eesti rahvast veel rõõmustada. Ma arvan, et kindlasti elab ja, ja tegelikult see ei ole ju mingi uus kriis, vaid see on ühe vana kriisi lõpetamine ühe ühe mädapaise välja lõikamine ja, ja, ja kindlasti muutub ka suusaliit läbi selle oluliselt tugevamaks, et kui me jälgime seda seda arengut, mis timaania versus suusaliit on olnud, et see ei saanudki hästi lõppeda. Head kuulajad, selline sai tänane Reporteritund, stuudios olid treener Jaanus Kriisk, Tartu Ülikooli spordibioloogia dotsent ja Eesti antidopingu distsiplinaarkomisjoni liige Jarek Mäestu ning Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi pürn. MINA OLEN Mirko Ojakivi ja homme on siinsamas vikerraadio eetris meediatund, siis on saatejuht Tarmu Tammerki, niiet kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.