Tänasega saab ring peale Euroopa Parlamendi Eestist valitud kandidaatide intervjuude sarjale minisarja kõige viimane külaline on 65549 häält saanud ja Euroopa Parlamenti lisaks endale ka Sven Mikseri viinud Marina Kaljurand. Tere päevast pere. Me salvestame selle intervjuu reedel, seega ma loodan, et mõned detailid pole muutunud või siis ma loodan, et mõned detailid on hoopis selgemaks saanud aga nii ongi mõnel kuulajal kindlasti põnev vaadata, kuidas tegelik elu ja ootused ja lootused on erinevad, aga alustame sellest intervjuu eetrisse mineku päeval esmaspäeval, Marina Kaljurand. Te olete teel Strasbury linna, kus tegelikult Euroopa Parlamendi selline postiaadress asub, et kuidas teile Strasbourg meeldib, olete ka varem seal käinud? Jah, ma olen seal käinud, olen käinud seal korduvalt ja olin tegelikult ka päris pikalt, kuni välisminister ja üksikEuroopa Nõukogu Ministrite nõukogus Eesti eesistuja, nii et jah, see linnud. Ja jah, tõepoolest esmaspäeval lennustrospuuri, sest nüüd on see küll päeva võrra edasi lükatud, aga loodetakse, et kolmapäeval, kolmandal juulil suudab Euroopa parlament härra valida Euroopa Parlamendi presidendi. Millega te siis seal tegelete, teisipäeval, see on siis sellised protseduurilised küsimused, antakse teile tuba kätte ja näidatakse, tutvustatakse parlamendihoonet ehk viiakse läbi ekskursioon või millega te tegelete seal? No see on kümnendajärguline. Kõige tähtsam on see, et toimuvad kõigepealt poliitiliselt pida vahelised läbirääkimised, mis on tegelikult toimunud alates siis juba juuni algusest ja toimuvad ka grupisisesed, läbirääkimised, grupivahelised, läbirääkimised tähendab läbirääkimised, sotsid, EPP, rohelised, Riin juurep ja teised poliitilised jõud ja grupisisesed ehk sotsialistide demokraadid omavahel. Milline saab olema komisjonide jaoks tus, milline, kes saavad olema meie inimesed komisjonide juhtidena, asejuhtidena, milliseid delegatsioone moodustab Euroopa Parlamendi teiste riikide juurde, kes nyyd hakkavad juhtima, nii et tegelikult ma arvan, et esmalt päev ja teisipäev saavad olema võib-olla kogu selle kuu aja kõige keerulisemad ja kõige intensiivsemad päevad. No see vaidlus on kusagile taamale jäänud, aga on olnud ka aegu, mil parlament on vaielnud üsna kirglikult selles osas, et lõpetaks selle reisimise ära ja jääks paikseks. Et kui teie peaksite otsustama, kas Euroopa parlament jätkab nagu praegu kaks nädalat, kuus Brüsselis, üks nädal kodumaal, üks nädal Strasbourgis või siis jääks vait Parlamendis Strasbury või siis jääks Brüsselisse, mida teie otsustasite? Kindlasti eelistaksin ma seda, et parlament töötaks ühes linnas sellepärast et kogu parlamendisaadikud on üks asi, aga kogu selle administratiivtehnilise personalivedamine kahe linna vahel see võtab meeletult aega ja tegelikult olgem ausad, Strasbury lennata. Ta ei ole lihtne, seal tuleb lennata, seal tuleb bussi või rongiga sõita, seal tuleb autoga sõita. Strasbourg ei ole teinud midagi selleks, et olla linn, kuhu on kerge kohale lennata. Lennujaam on enam-vähem võib-olla Tallinna lennujaama suurune ja ühendused on väga kehvad. Nii et jah, see on, see on inimeste aja raiskamine, see on raha raiskamine. Ja loomulikult oleks ideaalne, kui Euroopa parlament koguneks ühes linnas. Aga kumb linn? Paistab, et Brüssel oleks loogilisem, sellepärast et seal on teised institutsioonid. Brüssel on täna Euroopa Liidu pealinn või süda, mõtlen seda jutumärkides. Loogilisem oleks Brüssel ja ilmselt ma arvan, Brüssel oleks ka vähem kallis, Brüssel oleks kergemini korraldatud. Aga noh, kõik sellised otsused on poliitilised ja täna ei näe ma mitte mingisugust mitte mingisugust visedki selles suunas. Prantsusmaa oleks valmis loobuma sellest, et Euroopa parlament Strasbourgis istungitel vastupidi, jahtisin vihjasite ekskursioonile Parlamendis. Meile öeldi ka, et selle hooaja või selle koosseisu parlamendiliikmetele antakse veel täiendavaid tubasid. Mis on kümnendajärguline, aga näitab, et prantsuse ametivõimud püüavad Strasbury teha siis Mepidele võimalikult südamelähedaseks. Strasbourg on kahtlemata väga ilus linn, need inimesed, kes pole Strasbourgis viibinud, siis külastage, kasutage võimalust, aga Strasbuur muuseas oli meie uudistemenüüs ka nädala eest jaanipäevale järgneval hommikul, kui seal paiknev teine suur rahvusvaheline organisatsioon Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee teatas, et nad siis taastavad Venemaa delegatsiooni hääleõiguse. Niimoodi riigid otsustasite, et teie jaoks, kas oli kurb päev Euroopa välispoliitika ajaloos? Noh, kurb on selline emotsioon, tal ei ole mitte mingisugust tähtsust, see oli, see oli, ma ütleksin pigem see oli alandav päev demokraatiale, see oli alandav päev ka Euroopale. Ühelt poolt võib rõõmustada selle üle, et, et 60 pluss delegaati hääletasid selle vastu. Aga ikkagi oli seda liiga vähe. Ja tegelikult noh, ma tahaks vaadata otsa nendele inimestele ja ma tahaksin küsida nende parlamendisaadikute käest, kes nad tulevad, Hollandist, kes nad tulevad Soomest, kes nad tulevad Rootsist, kes nad tulevad mujalt. Kuidas te saate seda teha? Eriti võib-olla Holland, kus praegu Hollandis ametlikult ka algatatud kriminaalasi lennuki MH 117 allatulistamise osas on süüdistus esitatud või on süüdistatavatena ära nimetatud neli vene eriteenistuste inimest, et kui panna kõik need asjaolud kokku, Krimm, Venemaa jätkuv käitumine, Venemaa käitumine enne Krimmi? See Venemaa käitumine ei ole mitte üheski aspektis olnud inimõigusi austav või demokraatiat austav, nad ei ole teinud mitte ühtegi muudatust, mitte ühtegi liigutust. Et kuidas siis saab üle kaaluda argument. Aga nüüd kaob vene inimestele õigus pöörduda Inimõiguste kohtusse. Noh, see on see valt valdav argument, mida siis need delegaadid või need, need delegaadid on öelnud, kes hääletasid Vene parlamendi liikmed empal osalemise taastamise poolt. Need argumendid ei ole võrreldavad ja väga-väga-väga kahetsusväärne. Noh, ma loodan, et võib-olla ma saan kunagi nende inimestega silmast silma rääkida, et miks nad seda tegid. Kas tõesti, nagu on ka öeldud, raha 30 miljonit aastas on rohkem väärt kui põhimõtted. Väärtused, rahvusvahelise õiguse järgimine. Ma ei tea, kui palju te sisuliselt jõudsite seda Patty jälgida või tagant järgiga protokolle lugeda, aga kas tõesti, kui meenutada seda sanktsioonide laviini algust ja põhjuseid, siis üks väga kindel koht oli just seesama Hollandist startinud ja Malaisias maanduma pidanud lennuk, ehkki allatulistamine siis Ida-Ukraina kohale, et kas selles debatis hetkekski tõusetus see küsimus, et aga Venemaa osalus Venemaa kõrvad selles intsidendis lihtsalt praeguse informatsiooni kohaselt on ilmselged? Ma olen neid protokolle lugenud, ma jälgisin seda nii palju, kui ma sain oma kolleegidega rääkida, jälgisin uudiseid. Aga miks mulle see intsident meelde tuli? Meie fraktsioon, sotsialistide demokraadid. Me kohtusime sellel nädalal oma nii-öelda esikandidaadi Franz Timmermann siga ja teatavasti oli Franz Timmermann välisminister, kus intsident juhtus ja ma arvan, kõik mäletavad tema väga sellist väga emotsionaalset. Ja, ja emotsionaalselt on võib-olla see õige sõna tema väga emotsionaalset esinemist pärast seda intsidenti. Ja ma vaatasin teda ja mõtlesin, et mida tema arvab oma kolleegidest, kes praegu hääletasid Venemaa õiguste taastamise poolt. Aga oskate teie ära seletada, miks on nii, et praegu Euroopas noh, tõsi, me ei saa selle Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee näitel öelda, et see on nagu selline valdav euroo juba nii-öelda siis käsitlus, aga, aga miks meil ei toimi väärtus ja põhimõtetel põhinev või tuginev välispoliitika? Ma ei saa öelda, et ta üldse, et ta üldse ei tööta või et üldse väärtustel põhinevat välispoliitikat ei ole. Sest kui vaadata Euroopa Liitu ja vaadata kas või seda, kuidas mõned päevad tagasi pikendati Venemaa-vastaseid sanktsioone, see oli täiesti üksmeelne otsus. Nii et ma arvan, et ei saa öelda, et sanktsioone pikendada, kuigi jah, on lobirühmasid on riike, kes seavad seda kahtluse alla, noh, reeglina teevad nad seda eriti veel oma kodumaal olles ja oma valijatele oma nii-öelda siseriiklikule publikule mõeldes. Kui tullakse Brüsselis kokku, siis ollakse palju järsemad, palju konkreetsemad, palju ühtsemad, kui võiks arvata. Aga Euroopa nõukogu, ta on teistsugune organisatsioon, sinna kuuluvad kõik euroop juba Euroopa riigid peale Valgevene. Seal on palju vaatlejaid. No minul on ta alati meenutanud pigem Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE-d, mis käib ka koos, mis arutab asju, aga mis ei ole nii põhimõttekindel, kuna seal on niivõrd tugev mõju Venemaal ja Venemaad toetavate riikidel Euroopa nõukogu puul, eks tuli mänguue Euroopa nõukogu presidendi valimine. Eelmine president lahkus, kus, jah, ma arvan, et üks argument oli eelarve mille, millest Venemaa kannab ühe kümnendiku Euroopa nõukogu eelarvest. Jah, kasutati ka sedasama argumenti, et aga siis ei saa vene inimesed pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse, kuigi noh, see argument on küll kaheldava väärtusega. Venemaa on korduvalt on öelnud, et ta peab Euroopa Inimõiguste kohut poliitiliseks instrumendiks. Ta ei kavatsegi täituda Ta otsuseid, mis ei ole kooskõlas tema seadustega ja Venemaa põhimõtetega, nii et need argumente kasutati. Aga nad ei ole absoluutselt veenvad, mis ma tahaksin näiteks kõlama on see, et ikkagi Euroopa Nõukogu ja Euroopa liit, On erinevad organisatsioonid. Ma olen teie me näemegi, et me nägime ka hääletamise pealt, et needsamad riigid seal olid küll parlamendi esindajad, aga needsamad riigid põhimõtteliselt, kes Euroopa liidus on ühel seisukohal nende riikide poolt valitud esindajad Euroopa nõukogus käituvad teistmoodi. Ma olen täiesti nõus, et need on erinevad institutsioonid, aga teatud indikatsiooni näitab see ära, sest miks see teema minu jaoks on ka praegu aktuaalne, on see, et kui vaadata ka lahkuvat euroop juba komisjoni seisukohta, siis komisjoni esimees Juncker siin kahe nädala eest andis teada, et juba lahkuv Euroopa komisjon on käivitamas siis uut, et Venemaa strateegia väljatöötamist tõsise jääb järgmise komisjoni välja töötada, aga kas me peaksime seda Venemaa strateegiat siis juba ette kartma? See saab väga palju sõltuma sellest, milline saab olema tulevane komisjon. Parlamendi koosseisu puhul ju nähti ka, et tuleb, tuleb rohkem siis parem paremäärmuslikke jõude, neid ei tulnud niipalju kui arvati, aga mingil määral nad hakkavad mõjutama ka Vene poliitikat, kui parem paremäärmuslasi juhivad täna riigid ja inimesed, kes ülistavad Putinit, kes arvavad, et sanktsioonid on saatanast ja Venemaaga tuleb teistmoodi suhelda. Ma mõtlen Marin Le Penni, ma mõtlen Itaalia asepeaministrit salviinit. Muide sellesse gruppi kuulub ka EKRE siis see grupp hakkab ilmselt Venemaa poliitikat rohkem mõjutama kui kunagi varem. Nüüd jääb näha ka, millised volinikud valitakse erinevatest riikidest ja kui ka volinike seas saab olema rohkem samasuguse mõttelaadiga parempoolseid, Venemaad toetavaid Venemaad, ülistavaid poliitikuid, siis kindlasti see võib hakata mõjuma, et oma ka Euroopa liidu välispoliitikat. Nii et väga palju hakkab sõltuma uuest komisjoni koosseisust. Väga palju hakkab sõltuma sellest, kellest saab uus komisjoni president. Ta ei soodustada midagi ainuisikuliselt, aga ta saab ikkagi suunata päevakorda, ta saab suunata mõtlemist, ta saab ise isiklikult. Ja tema sõnal on kaalu, nii et ma arvan, see saab olema väga oluline, kes valitakse sellele ametikohale? Aga tuues mingisuguseid konkreetseid näiteid, siis mulle meenub, et kusagil 10 aastat tagasi Euroopa komisjon selgelt energia ja energeetikapoliitikas lähtus sellest, et me peame vähendama sõltuvust Vene energiakandjatest. Me peame tagama selle, et Euroopa igal ajahetkel oleks näiteks maagaasi puhul siis täieliku varustuskindlusega ja kuivatada Ta numbreid siis, kui 2010. aastal eksportis Gazprom Euroopasse 138 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas siis eelmisel aastal oli see kogus juba 200 miljardit kuupmeetrit. Saksamaa on asendanud suuresti kivisöe ja tuumajaamu gaasijaamadega, neid ehitatakse juurde, mis kasutavad Venemaalt pärit gaasi. Suurenenud on ka Venemaalt pärit naftatoodete tarbimine Euroopa liidus. Et milleks meile selline võlts silmakirjalikkus? No siis ma pean ütlema, et ka kui neid samu energeetikaküsimusi on arutatud ja ka volinik on olnud suhteliselt kriitiline nord Stream kahe osas on, seda arvamust ei küsitud ka Eesti poolt on küsitud seda ka teiste Meiega samameelset nord Stream kahe osas, samameelsete riikide poolt, et milline on Euroopa Liidu hinnang just selles samas kontekstis, mida te kirjeldasite. Et ühelt poolt me tahame, et oleks palju tarnijaid, et me ei sõltuks ühest allikast ja nüüd hakatakse läbi viima sellist. Ma ei julge öelda, et see majanduslik projekt, see on poliitilist majanduslikku projekti, seal on olnud väga palju üksteise veen, mis tal on olnud erinevaid seisukohti ja komisjon on tegelikult olnud palju konservatiivsem kui näiteks Saksamaa, kes seda projekti no lihtsalt lihtsalt lükanud, lükanud, lükanud, surunud, surunud, surunud ja lähtunud mitte nendest Euroopa liidus kokku lepitud energeetika huvidest põhimõtetest, vaid oma riigi rahvuslikest huvidest. Kas teie näete võimalust ja vajadust peatada nord Stream kahe rajamine, mida soovib ka meie üks suurim julgeolekualane liitlane, Ameerika Ühendriigid? Ma ei kujuta ette, kuidas seda sõna enam saab peatada, teatavasti ta saab valmis ja selle aasta lõpuks ja selle aasta või järgmise aasta alguses peaks olema juba ka noh, kas katsetamise või esialgse töötamise järgus. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas seda protsessi saaks täna peatada või lõpetada, selle üle on nii palju vaieldud. Ameerika ühendriigid on olnud algusest peale norstrimi ühest väga konservatiivsed, väga kriitilised, läbi erinevate administratsiooniga, mis võimul on. Ma mäletan, ise panime suursaadik Ameerika Ühendriikides siis Nord Streami olid pidevalt päevakorral, rääkisid siis oli president Obama administratsiooni inimesed nii meiega rääkisid teiste Euroopa liidu riikidega ja püüdsid selgitada, et see ei ole Euroopa liidu huvides ennast veel rohkem Venemaa külge siduda. Aga no need, see selgitustöö ei ole vilja kandnud. Eelkõige tänu Saksamaa väga tugevale lobile survestamisele. See projekt on edasi läinud ja täna juba sisuliselt 24. tunnil. Ma ei kujuta ette, et seda saaks peatada või lõpetada nii et ta tööle ei lähe. Muuseas, neil päevil on väga oluline rääkida sellest, kes on need inimesed, kes asuvad siis Euroopas Baliitu lähiaastail juhtima, eile, pühapäeval ma tuletan veel kord meelde, Me küll salvestame seda intervjuud reedel, aga kuulajate jaoks eile pühapäeval oli koos erakorraline ülemkogu, kuulajad teavad selle tulemusi, me oleme täbaras olukorras ja jätkusid siis kõnelused Euroopa Liidu kõrged ametikohtade kandidaatide osas. Meil mingisugust informatsiooni otsuste osas ei ole, aga, aga mis see teie praegune teadmine ütleb, kas pühapäeval saabub kompromiss ja me saate eetrisoleku ajal teame, kes on järgmine Euroop, Komisjoni presidendi kindel kandidaat ja kes hakkab näiteks Euroopa Parlamendi juhtima ja need teised neli viis tähtsat ametikohta, kas need saavad ka jagatud? Viis, ma ei julge öelda, ma jätaksin praegu keskpangamängust välja, kuid jah, kindlalt lepitakse ka kokku, aga võib-olla neli on palju olulisemad. Ma loodan, et see otsus pühapäeval tehakse, sellepärast, eks ka Euroopa parlament ja ka meie ootame praegu selle järgi, milline saab olema juhtiv juhtiv nii-öelda pakett ehk kõik neli ametikohta. Euro Euroopa parlament on praegu juba Euroopa Parlamendi esimehe või presidendivalimisi ühe päeva võrra edasi lükanud. Kolmapäevane nagu mõtlesin, et oleks rohkem aega läbi rääkida. Kes inimene saab olema, kui ma vaatan praegu neid arutelusid, mis seal olnud ka sotside seas ja mida on räägitud, rääkinud siis sotsid teiste poliitiliste fraktsioonidega teiste poliitiliste jõududega siis ma arvan, et need nii-öelda Spizzan kandidaadid või need esikandidaadid ükski neist ilmselt ei saa komisjoni presidendiks. Ei näe ma, et oleks toetus Martin veebrile, kes sul rahvapartei esindaja, kellel peaks olema nii-öelda siis esimene õigus sellele postile asuda, kuigi ma ütlen ka kohe mööndusega, sest kokkulepiti, et valitakse komisjoni president, noh nii-öelda lepiti kokku, et valitakse komisjoni president, spitsen kandidaatide esikandidaatide seast aga valitakse see, kellel on võimalik moodustada Euroopa Parlamendis enamus. Tänase seisuga ma ei näe, Martin veebruaril, see võimalus on, kas järgmisel kandidaadil, Franz Timmermann, sil, sotsialistide esindajal, võiks see võimalus olla? Jah, ma arvan, et tema võimalus on suurem, aga nüüd tuleb juba mängu ilmselt ka EPP põhimõte. Kui te kukutati läbi meie kandidaadi, siis ei saa ka mitte üks teine. Nii et kui ma peaksin täna innustama, siis ma arvan, et, et komisjoni president tuleb pigem nende inimeste seast, kelle nimesid on hakatud nimetama, kes tulevad väljastpoolt Spizzan kandidaatide ringi on see siis Donald Tusk. On see Lagaard? Siiamaani räägitakse ka Angela Merkelit, kuigi ta on mitu korda korduvalt öelnud, et tema ei näe oma tulevikku kõrgel Euroopa Liidu ametikohal, tema tahab rahulikult oma töö Saksamaal ära lõpetada ja, ja vaiksemat elu elama rahulikumat elu elama hakata. Need suure tõenäosusega tuleb otsida seda kandidaati, ma arvan, täna, täna räägime reedel. Et praeguste esikandidaatide seast vaid mujalt ja esikandidaadid jagavad siis ülejäänud kohad, milleks on välispoliitika kõrge esindaja, Nõukogu, president ja parlamendi president. Ja ka esimene komisjoni aseesimees, mis kahtlemata omab ka teatud sümboolset väärtust Ainult ühe kandidaadina näiteks julgen nimetada endiselt ka Barnieri, kes on olnud Brexiti läbirääkija, pealäbirääkija ja kelle taga seisab väga tugevalt Prantsusmaa president Macron, nii et tegelikult neid inimesi kõrvalt on, on mitmeid. Aga mida sotsialistid, teie poliitiline perekond, mida teie soovite? No meie oleme olnud ka viimastel nõupidamistel, kui meil oli ka luubiamine Franz Timmermann siga, siis loomulikult sotsialistid, täna seisavad Frans Timmermansi taga just selle põhjendusega, et me näeme, et tema on see inimene, kes suudab enda taha koguda enamuse. Ja enamus all me mõtleme siis noh, kuhu kuuluvad rahvapartei, sotsialistid, rohelised ja liberaalid, uue nimega rini Urb. Et tema peaks olema kandidaat, kes neile kõigile. Peaks sobima, kui me vaatame poliitilisi platvorme, kui me vaatame teemasid, kui me vaatame prioriteete. Nii et loomulikult oleks eelistuseta, oleks komisjoni president, kas see läheb niimoodi, ilmselt see suure tõenäosusega niimoodi ei lähe. Mis võiks olla järgmine eelistus? No ilmselt olek, on see siis välispoliitika kõrge esindaja ehk see ametikoht, mida praegu täidab ka tegelikult sots ehk Federica Mogherini. Te läbivalt kasutate vana ALDE grupinime puhul Europi nime ehk siis tõlkimatu, et nimekuju, et mida sa üldse näitab Euroopas, kui üks suur poliitiline grupp häbeneb sõna liberaalsus, et oma grupi nimest sõna liberaalsus välja võetakse ja võetakse kasutusele midagi universaalsemat. Miks on küsimus neile, ma sain aru, et liberaalide seas olid ka väga-väga suur vaidlus nime üle ja rin j miks uus nimi tuli? See on väga palju ka prantsuse liberaalid või prantsuse valitud parlamendisaadikute mõjul kes vist moodustavad lausa poole praegusest liberaalide kri New York fraktsioonist, aga jah, ta on keeruline, ma ei oskagi seda eesti keelde tõlkida, ta on kuidagi uuenda uuendamismeelne, uuendatud, uuendatav et hästi-hästi, selline imelik sõna ja ka tegelikult olgem ausad, ka inglise keeles on ta selline Resk juriiniuu. Või juus, et kõik need frii ei ole võib-olla sellised, kõige kõige lihtsamad või kõige paremini arusaadavad või kõige sellised. Ilusamad. Hästi-hästi lihtne oleks seda Yana Toomil ikkagi Ida-Virumaal vene keel lastele tõlkida, et ma arvan, perestroika kõnetaks väga paljusid inimesi, kuigi seal laviini on see nii-öelda võib-olla lähedasem sõnaga kohmakas, väga kohmakas. Aga jah, kuidas nad selle nimeni jõudsid, eks on küsimus neile. Nemad pidasid ka väga, väga, väga suuri vaidlusi selle üle. Aga kuidas on, kui nüüd tulla siis tagasi ametikohtade teemani kuidas on selle kompromissi sõlmimine, mis siis peab? Ma pean silmas seda nelja-viit võtmepositsiooni Euroopa juhtimise seisukohast takistanud praegu parlamendi tööd, et ma saan aru, et põhimõtet tavaliselt ega ka Parlamendis kogus ametikohtade jagamine sõltub sellest suurest ja põhimõttelisest valikust. No tegelikult parlament ei ole veel ametlikult tööd alustanud. Praegu läbi juuni on käinud sellised mitteametlikud konsultatsioonid, fraktsioon on kokku tulnud, on räägitud fraktsiooni tulevikust, on jaotatud ametikohti fraktsiooni sees. Parlament alustab tööd teisel juulil ja kui parlament alustab tööd teisel juulil, siis esimese asjana tuleks ära valida Parlamendi president järgmised ametiisikud, et parlament saaks ka sisuliselt tööd alustada. Sellist olukorda, kus parlament tuleb kokku ja ei suuda parlamendi esimest valida. Ma ei tea, et sellist oleks olnud. Vähemalt vanemad olijad räägivad kõik, et praegune olukord, kus me lükkame juba päeva võrra edasi presidendi valimise. Et see on nagu ajaloos ei ole sellist olukorda varem olnud. See on nagu riigikogu esimehe valimine. Ühelt poolt on ta sümboolne, aga teiselt poolt on ta ka selline juriidiline akt. On see ka otsus, mis annab parlamendile volitused, õigused ja avab nii-öelda parlamendi töö. Ma saan aru, et ka teie positsioonid ja võimalik komisjon, komitee, milles te hakkate peamiselt siis pingutusi tööalaselt tegema, on selgumisel ja seotud siis selle eelseisva nädalaga, et olete te põhimõtteliselt aimu saanud, millisest millistesse komiteedesse teid oodatakse. Noh, jah, ma ei ole nii tähtis inimene, et mina olen kindlasti presidendi parlamendi presidendivalimistest ja sotsiaaldemokraatidel on ta enam ei alates, nüüd eelmise nädala keskpaigast teame, millised, millised komiteesid hakkavad juhtima sotsiaaldemokraadid, mil, kus me oleme aseesimehed, milliseid delegatsioone me juhime ja samuti me teame ka, mitu inimest meie poolt võib kuuluda ühte teise-kolmandasse komiteesse. Tegelikult need läbirääkimised on olnud ka erakonna sees päris intensiivsed ja tegelikult ka väga tunnustama erakonna uut juhatust kes on vaadanud nendele kohtadele selliselt, et esindatud saavad suured riigid, väiksed riigid, et oleks geograafiline tasakaal, et tuleks sooline tasakaal ja nii edasi, mida mina olen enda eelistustele nimetanud, iga parlamendisaadik saab kuuluda ühte komisjoni põhiliikmena ühte komisjoni asendusliikmena ja siis on veel noh, nii-öelda paar neutraalset komisjoni, kuhu saab ka kuuluda ja oma esimeseks põhikomisjoniks olema valinud komisjoni, mis kannab nime libe. Eesti keeles on ta siis kodanikuvabadused, justiits ja siseasjad. Sinna kuuluvad sellised teemad nagu õigusriik, andmekaitse diskrimineerimine, migratsioon, ühispiiride haldamine, narkovastane võitlus, ehk selline väga laikomitee, aga minu arvates on ta väga põhimõtteline ehk täpselt seesama, kuhu liigub Euroopa, nii nagu ka Eestis, kuhu liigub Eesti, kas me läheme rohkem selles suunas, mida toetavad paremäärmuslased EKRE või me näeme selles suunas, nagu me oleme läinud siiamaani demokraatlik vaba ühiskond, koostöö liitlastega? Tegelikult kõik need teemad on täna ka Euroopas päevakorral ja ma arvan, et selles mõttes saab libe kodanikuvabadused, justiits ja siseasjad olema äärmiselt põhimõtteline. Komisjon ja asendusliikmena olen ma valinud komisjoni, mille nimi on Tre tööstus, teadusuuringud ja energeetika. See on minule suhteliselt uus valdkond ja selle valiku tegin ma sellepärast, et ma näen sellel tulevikku. Suure tõenäosusega saavad sinna kuuluma ka mõned digiteemad. Aga ma näen ka Eesti majandusarengut Eesti arengut just läbi teaduse läbi energeetika, läbi väikeettevõtluse toetamise, infoühiskonna uute tehnoloogiate rakendamise. Need on need teemad, mis kuuluvad selle komisjoni alla, nii et need on olnud minu valikud. Mitte üheski komisjonis ei pretendeeri eilsele juhile kasejuhi kohale, ma saan absoluutselt aru, et alguses tuleb aru saada, millega see tegeleb, algusest tuleb realiikmena tööd teha. Aga mida ma olen, mida ma väga tahaksin teha, et ka minu välispoliitiline külg rooste ei läheks, tahaksin ma juhtida Euroopa Parlamendi Kaukasuse delegatsiooni kaupluses delegatsioon siis Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, see koht on eraldatud sotsiaaldemokraat teistele ja seda ma olen ka oma fraktsioonis öelnud, et see pakuks mulle huvi. Ma tahaksin seda teha, see, seal, ma saaksin ka kasutada oma välispoliitika teadmisi, saaksin jätkata seda, mida ma olen teinud idapartnerlusega. Ja ma arvan, et, et mul on selleks piisavad teadmised ja kogemused ja võib-olla veel ka veel ühe neutraalse komisjon, nina ei ole mul suurt vahet, kas see on siis naiste õigused või inimõigused. Miks ma ütlen, ei ole suurt vahet, sellepärast et selgus, et naiste õiguste või naistekomiteesse on nii suur tung. Et ma ei, noh, see ei ole mulle elu ja surma küsimus. Naiste teemad on, jäävad mulle oluliseks, ma tegelen nendega niikuinii edasi, tegelen Euroopa liidus, tegelen Eestis ja kui ma selle komisjoni ei kuulu, see ei ole minu jaoks nii põhimõtteline küsimus. Hea uudis on ka see, et poole peal mis on siis kahe poole aasta pärast tehakse ka Parlamendis vahetus, kus on siis võimalik siis sellise suure massiliikumisena vahetada oma komiteesid ja ja muid eelistusi. Aga oma nõunike meeskonna, te olete selle juba paika saanud? Jah, ta on mul põhimõtteliselt paigas. Ma ei tahaks seal kõiki nimesid nimetada, aga jah, ma olen oma meeskonna komplekteerinud. Noh, ma võin öelda, et minuga jätkab Marju Lauristini assistendina töötanud Liina luga, minu meeskonda tuleb minu väga hea kolleeg välisministeeriumi aegadest, Helen kes on praegu Washingtonis meie saatkonnas Washingtonis, kellega me oleme tegelenud küberteemadega ka majandusteemadega aastaid, aastaid, aastaid, aga teisi nimesid ma praegu veel nimetaks, kindlasti saab olema ka paar inimest Tallinnas, sest nagu ma ütlesin, kindlasti hakkan ma Tallinnas bürood pidama, sest mul on oluline, et ei kaoks side meie oma inimestega. Aga kas teile teadaolevalt võiks Parlamendi puhul tekkida ka olukord, kus esimest korda valitakse Euroopa Parlamendi aseesimeheks mõni eestlane, et ma tean, et korduvalt on kandideerinud siis presiidiumis või ma ei tea, kuidas seda nüüd oleks kohane tõlkida asepresidendiks just Indrek Tarand, aga tema on seda edutult teinud korduvalt? Ma ei mäleta, vist viimasel kolmel neljal aastal oli ta seal kandidaatide seas, aga kas sellel korral võiks tekkida mõni reaalne kandidaat, kes ka ära valitakse? Ma võin öelda, et ei mina ega Sven Mikser sellele kohale ei kandideeri ehk sotside poolt kandidaate ei ole, sest nagu ma ütlesin, ma ei taha küll Sveni eest kõneleda, aga põhimõtteliselt, kui sa oled uus inimene uues organisatsioonis, siis ma ei pea seda õigeks hakata võitlema ametikohtade pärast või tiitlite pärast. Ma leian, et õige on minna teha tööd ja siis vaadata, kuhu võib kunagi tolles asutuses välja jõuda. Nii et meie ei kandideeri sellele ametikohale. Kas keegi teine eestlastest sellele ametikohale kandideerib, ma ei oska praegu vastata. Väga vääriline ja kui, kui rin juurep ta esitaks siis mina hääletaksin hea meelega selle poolt. Aga lõpetuseks Marina Kaljurand, kui veel tagasi tulla selle telje juurde Strasbourg, Brüssel, siis no lõviosa oma töönädalatest veedate te ikkagi Brüsselis. Kas juba ette võib öelda, et on midagi sellist, millega te Brüsselis ei pruugi järgmise viie aasta jooksul ära harjuda, et on seal midagi sellist? No nagu te teate, ma olen olnud üle 26 aasta diplomaat, suursaadik, välisminister ja mis on selle elukutse üks omadusi või sa ei saa seda elukutset valida, kui sa ei ole valmis kohanema. Nii et kohanemisvõime, arvan, on mul väga hea, kui mul on huvitav töö, kui meil on head kolleegid, kui mul on kodus kõik korras ja perekond toetab, siis ma võin elada. Kus kohas öeldakse ka, et peamiselt Euroopa Parlamendi saadik ennekõike just nendest kaugemates liikmesriikidest valitud saadik veedab suurema osa oma ametiajast lennujaamades ja lennukites, et sellega te olete nõus? Eestist valitud saadikud kindlasti, jah, vaatan kadedusega oma mõnedest teistest Euroopa riikidest valitud saadikud, kes sõidavad tunni-paariga kas rongiga või autoga koju. Jah, vaatan seda kadedusega, aga samas neil ei ole nii ilusat kodumaalt nagu minul. Suur tänu jõudu, jaksu ja uute kohtumisteni, sest kahtlemata vikerraadio hoiab Euroopa Parlamendi tegevustel silma peal ja kui me varem ei kohtu, siis tõenäoliselt juba näiteks sügisel mõnes Strasbourgist eetrisse minevas saates. Aitäh teile.