Vikerraadio. Huvitaja. Tere hommikust, head sõbrad, reede on käes ja huvitaja täpselt samamoodi, kellaosutid näitavad 10 läbi viis minutit. Mina olen saatejuht Jakob Rosin, helipuldis on Kätlin Maasik ja tänased tehnoloogia teemad on loomulikult seotud taas moel või teisel koroonaviirusega. Alustame sellest, et Eesti riik ja tegelikult väga paljud teised riigid üle maailma ning tehnoloogiaettevõtted soovivad luua koroonaviiruse kontakti jälgimise rakendust. See on selline rakendus, mis põhimõtteliselt Peaks telefonis märku andma, kui kasutaja on kokku puutunud koroonaviirusesse sattunuga. Räägime selle rakenduse toimimisest ja tegelikult ka privaatsuse ning turvalisusega seotud küsimustest selle rakenduse valguses küberneetika andmeteadlase Dan Bogdanov iga õige pea. Aga eestlased on loonud ka suurürituse, mis leidis aset eelmisel nädalavahetusel 48 tundi kestnud kivis üritus global hakk tõi kokku üle 12000 inimese 98-st riigist. Selle käigus loodi väga mitmeid erinevaid koroonaviiruse tõkestamiseks ning eriolukorra kergemaks muutma lisaks mõeldud rakendusi, tehnoloogiaid ja lahendusi sellest, kuidas kõik kokku tuli, milliseid lahendusi loodi, räägib meile Kai Isand, selle ürituse üks korraldajatest aga loomulikult saates on ka lühemaid uudislõike, näiteks Facebook tegeleb aktiivselt koroonaviirusest tekkinud valeinformatsiooni leviku takistamiseks ning isegi koroonaviiruse ajal on hulk uusi nutitelefone kasutajateni jõudnud. Alustame saatega. Muusikas. Täiesti ajakohane lugu lõputult kestvast eestlast laulis meile Tanel Padar oma palas, aega on huvitav, saade jätkub, me räägime sellest, et paljud riigid, sealhulgas ka Eesti soovivad luua koroonaviirusega nakatunute jälgimiseks mõeldud mobiilirakendust. Olen palunud Skype'i ühenduse otsa Cybernetica andmeteadlase Dan Bogdanov. Tere hommikust. Ja kui me räägime sellest äppist, siis sellise ühelauselise selgitusega kaasneb tõenäoliselt inimestel palju küsimusi. Mis, mis, mis selle äpi nii-öelda peamine funktsioon olema saab, mis ta tegema hakkab? Planeeritud koroonaviirusega nakatunud kontaktide jälgimisele, rakealistiline pühalik nimi on tal praegu, eks leitakse talle ka selline suupärane kõlav lühike nimi pärast aitab meil leida üles neid inimesi, kes on nakatunud, aga veel ei tea seda. Ja niimoodi tõkestada viiruse levikut. Ehk siis tulemusena tähendab see seda, et kas suurem kasu on sellest nüüd siis minul kui indiviidil või, või pigem soovib riik siin andmeid koguda. Eikil andmete kogumise huvi ei ole, märgin ära, kontaktide jälitamis teeb riik paberi ja pliiatsi peal nagunii. Kui esimesed patsiendid Eestisse jõudsid busside ja muude transpordivahenditega, siis, kui leiti üks haige, siis otsiti üles kõik inimesed, kes seal bussis olid, seda tehti telefoniga kirjadega suust suhu, kuidas iganes. Terviseameti töötajad on sellega juba tegelenud ammu, aga alguses, kui meil oli vähe patsiente, sai seda käsitsi teha. Nüüd, kui me tahaksime hakata väljuma kriisist siin, kui me peaksime mõtlema sellele, et äkki näiteks sügisel tuleb teine suurem laine nakatumisi siis terviseamet ei tarvitse enam olla piisavalt mehitatud, et seda tööd teha. Ja teine asi on see, ega inimesed ju täpselt ei mäleta, kellega nad kohtunud on. Kui ei oska öelda, mis nende inimeste nimed olid või kuidas nad riides olid, eks ole. Põrgata kellegagi kokku tänava peal. Ei ole ju võimalik pärast seda leida. Ja see ongi koht, kus tuleb appitehnoloog. Kui me räägime selle häbi põhitoimest, hästi palju, kasutatakse sõna kontaktid, jälitamine, jälitamine on selline veidikene õõva tekitav sõna tegelikult on see, ma saan aru, see toime veidikene pehme, mismoodi see rakendus, vähemalt selle rakenduse idee tehnoloogiliselt peaks töötama. Täpselt jälitamine on natukene halvamaiguline sõna mida tegelikult akendust võib-olla jälgimine paremini eestikeelne sõna ja mida rakendus teeb, on ta kuulab ümbritsevate telefonide raadiosignaale, kasutades siis Luutu tüüpi raadiosignaale, mis on moodsatel telefonidel, selleks, et ühenduda näiteks kõrvaklappidega või klaviatuurile või mõnede muude seadmetega ilma juhtmeta ja selle signaali ärakasutamine, selleks et tuvastada siis millised teised telefonid on olnud sinu läheduses. Asja mõte, et kui mõni telefon on edastanud mulle konkreetselt signaali üle paari minuti, näiteks mis juba annab põhjust arvata, et ma olen selle telefoniomaniku inimesega, on need lähedal koos, siis on arvata võimalik, et meil on ka olnud mingisugune paari meetri kontakt. On oht, et ma võib-olla olen saanud nakkuse, kui ta hinganud või kogemata avastanud või midagi sellist. Ja see on see loogika. Loomulikult võiksin olla terve hulk asju, mis teevad müra, näiteks inimesed, kes on teine, teisel pool autoseina või siis õhukest kipsplaat seina, nii et võib juhtuda ka vigu. Aga ikkagi võimaldab selline meetod leida oluliselt rohkem inimesi, kes on puutunud kokku juba haigestunud nakatunud. Ma saan aru, kui mõelda selle peale, milliseks rakendusse kujuneb siis inimeste privaatsus ja turvalisus on siin väga olulisel kohal. Kui me püüame tuua näite, ma saan aru, et Eesti äpi reeglistik ja selline tehniline taust on endiselt väljatöötamisel, aga kui püüda tuua näide, milline võiks olla see teavitus, mis minu telefonile näiteks laekub. Kui ma olen nakatunuga kokku puutunud? Ehk siis sulle öelda, kes on see, kellega sa kokku oled puutunud? Öeldakse, et on olemas võimalus viimase siis ajaperioodi jooksul, olgu see nädal, võib-olla kaks oled kokku puutunud inimesega, kellel on tänaseks diagnoositud siis Covid 19 ja antakse juurde juhiseid ning juhised on praegu kokkupanekul, siis kas seal on kirjas, et tuleks minna, proovida võimalikult testida, rääkida perearstiga, anda endast teada terviseametile, et täpseid juhiste tekstid, tekstid koostatakse rakenduse valmimise ajaks. Seega, ühesõnaga mina ei saa teada, kes oli see inimene, kellega ma kokku puutusin, mulle ei öelda, nagu ma lugesin näidet Singapurist, kus äpp võibki teatada, et taksojuht, kellega sa eile sõitsid, oli nakatunud Covid 19. Haigusesse Eesti puhul seda karta ei ole. Ei Singapur on natuke teistsuguse riigikorraldusega riik kui Eesti. Mis on vastuvõetav seal ei ole vastuvõetav. Rakendus on ka vabatahtlik, ühesõnaga selle allalaadimist keegi ei nõua ja seda ei sunnita mis tõenäoliselt tekitab omakorda hulgaliselt probleeme. Siin ühed andmed väidavad näiteks kas või Singapuri näitel, mis kõige esimesena sellise rakenduse lõi. Et on rakenduse alla laadinud umbes 12 protsenti inimestest. Teised andmed ütlevad, et umbes 20. Kas on mingisugune vahemike olemas, kus me saame öelda, et nüüd see asi töötab, sest et tõenäoliselt sellest kasu ei ole kui inimene, kes on haige, kellega ma kokku puutun, seda rakendust kasutada. Täpselt nii vaja oleks, et rakendus oleks võimalikult paljude inimeste juures. Nüüd, kui küsida protsenti, siis see protsent sõltub sellest, mis on meie meie puhul siis haiguse nakkumise kordaja ja seega selgelt ühte protsenti ei olegi, see natuke sõltub sellest, millises pandeemia faasis Me oleme. Ühtegi konkreetset protsenti ei saa öelda, selge on see, et Singapuri 20 protsenti ei tarvitse olla rahuldav ja tegelikult oleks vaja rohkem. Nüüd on olnud mõned tehnilised piirangud, mis on takistanud seni rakendustel väga populaarne olemist, eks ole, et neid on olnud raske teha, näiteks taifuunide privaatsussätted ei luba neid Pluutu signaale niisama kergelt levitada. Ei ole lihtsalt võimalik, et telefon on seal taskus. Ja siis neid nutusignaale siis levitab niisama, ilma sinu teadmata, eks ole. Et see on tegelikult olnud nagu Aifaunidesse sisse ehitatud privaatsusmeede. Mõnevõrra paradoksaalselt, selleks, et teha paremat privaatsust, on meil vaja ühe koha pealt veidi ohverdada. Et teha tõeliselt privaatsust ja säilitavad kontakti jälgimist, mis isegi kogu riigi juurde neid andmeid kogub, neid andmeid hoopis telefonidesse oleks vaja, telefonid saaksid omavahel veidi vabamalt andmeid vahetada, sest muidu tavaliselt telefonid räägivad ennekõike teenusepakkujale. Ütleme siis, antud juhul oleks mingi riigiasutusele, aga seda me siin nii palju ei taha. Nii et nii Apple kui Google suured telefoni, operatsioonisüsteemide ehitajad toovad välja sellise spetsiaalse, hästi piiratud, hästi piiratud käsistiku, millega on võimalik sellist Pluuto signaalide salvestamist teha, siis ka telefonide, mis on, ei ole nagu ükski rakendus ei ole hetkel ees aktiivne vaid on lihtsalt rahulikult telefoni ekraan kinni, tantsu taskus, aga ta teeb oma tööd Singapuri rakendusel seda võimalust ei olnud põhimõtteliselt Singapuris alfa on siis selleks, et ta korralikult töötaks, pidi seal põhimõtteliselt telefon kogu aeg olema nagu ärkvel. Apple'i Google'i kontekstis on räägitud ka sellest, et sellest, see võib ollagi nii-öelda see, mis probleemi lahendab. Kuna ma saan aru, selle jälgimise funktsionaalsus, tekib tavalise tarkvara uuendusega kõigi telefonidesse inimesed ise mingisugust rakendust, et selle võimekuse nii-öelda loomiseks alla laadima ei pea ja, ja funktsionaalsus nii-öelda tekib nende telefonidesse tänu siis nende suurfirmade koostööle. See ei ole kindel, täna veel ei ole kindel, et Apple ja Google tulevad välja omaenda jälgimisrakendustega. Täna on teada, et nad toetavad riiklikke rakendusi ja nad toetavad teatud ainult väga spetsiifilist alamhulka rakendustes ega toetavadki ainult neid, mis ei tee tsentraliseeritud andmekogumist. Ehk siis selle info põhjal, mis täna on avalik, võib öelda, et kaks suurt mobiiltelefonide tarkvara tootjad suutsid tõesti omavahel kokku leppida. Süsteemis tõesti võimaldab päris hästi privaatsust kaitsta. Ehk siis kui juhtub, et nad ühel hetkel tulevad välja oma rakendustega, kas siis teatud teatud riikides, kus näiteks endal ei ole rakenduste väljatöötamise võimekust ja nii edasi, siis võib-olla tõesti. Aga seda, et nüüd kõik maailmaikoonid ja android-telefonid hakkavad ühtset jälitusvõrku ehitama, selle kohta täna ei ole selget infot, mida täna kinnitada saaks. Kui me räägime rakendus ja nii-öelda teisest poolest, kuidas sinna andmed jõuavad, kuidas äpp saab teada, et minul on Covid 19 Ise tuleb see sinna info panna. Ei ole jällegi niimoodi, et riik saab öelda tahanide Jakob on haige või haige. Kui antakse diagnoos arstilt pärast testi, mis oli diagnoosi kinnitab siis inimene peaks minema oma telefoni juurde. Ütleme, et ma olin haigestusin. Siis riigi poolel kontrollitakse see üle, see on see üks koht, kus tõesti riik tõsisemalt suhtleb selle telefoniga. Sest et muidu ei toimu suhtlust riigipoolega. Ei ole sellist asja, telefon saadaks riigile kogu aeg, mis on su koordinaadid GPS-i või millegi muu järgi telefonist taskus, jälgib ümbritsevaid signaale ja salvestab neid endale. Ja siis ühel hetkel, kui keegi haigestub ja ütleb oma telefonile, mina nüüd jäin haigeks sisse, telefon vabastab teatava võtme maid, krüptograafilised detailid siin jätan vahele, praegu vabastan võtme, millega teised telefoni saavad teada. Minul on nüüd üks salvestatud signaal, mis vastab sellele võtmele, mis tähendab, et mina olen nüüd siis nii-öelda pihta saanud. Ja see on kõik, mis liigub. Ei ole võimalik siduda seda võtit siis teiste osapooltega. Selles süsteemis üks asi, mida riik saab teada, on see, et jah, kui nüüd telefon saadab riigile teate, et ma jäin haigeks, siis riik kontrollib selle üle. Eesti mudelis on niimoodi, et tegelikult meil ju terviseamet nagunii täna teadis haiget käsitsemise kontakti jälitusjälgimine juba nagunii töötab. Ehk siis tegelikult ei lähe, ei saa riik millegi juurde, mida neil juba täna ei ole olnud. Ja seda kontrolli on vaja ilmselgelt ja selleks, et, et ei tekiks nii-öelda valepositiivseid inimesi, kes deklameeriksid ennast või deklareerisid ennast haigeks ja, ja, ja noh, siin on juba näiteid, kuidas kooli läks, üks poiss läks kooli ja deklareeris ennast haigeks ja seetõttu sai kogu kollektiiv taas käsu koju minna, nii et kui, kui me räägime aga tegelikult nende rakenduste privaatsusest, siis pöörame me või vähemalt need koroonaviirust puudutavad äpid ja erinevad uuringud, mida tehakse riigi riikide poolt. Need kuidagi tekitavad rohkem sellist vahtu selles teemateemade meres, ehkki sellist jälgimist toimub teistel tasanditel nagu pidevalt. Ma mõtlen, kas või sotsiaalmeedia tasandil Google'i tasandil suurettevõtete tasandil. Miks sellised teemad võib-olla inimestele rohkem korda lähevad? Tugineb ühel eeldusel, mis on see, et inimesed tahavad saada tasuta. Et paljud rakendused olgu kasvõi Facebook'i otse äppi, Twitterid, midagi sellist tihtipeale on nii-öelda tasuta jagatud, mis tähendab, et raha tekib kuskilt mujalt. Ning siis mitmete rakenduste sisse on ehitatud kas mingi reklaamifunktsioon või mingisugune andmete kogumise funktsioon. Ja seetõttu siis antakse neid välja tasuta. Ehk siis loomulikult, kui on oodata mõni rakendus saaks allalaaditud, siis tuleb minna ja sinna vastavad funktsioonid sisse ehitada ja sellega turule siis inimesed on harjunud saama asju tasuta ja ei ole päriselt ära tabanud, et kui miski on tasuta, siis kusagilt ikkagi see raha peab juhtuma. Nüüd selge on see, et ka Eesti rakendusriiklik tuleb tasuta, aga ta tuleb tasuta sellepärast et riik katab kõik sellega seotud kulud, sellepärast et see aitab meil tervist parandada kogu riigis aitab inimesi, aitab riiki, aitab meie majandus, saame võib-olla kriisist veidi kergemini välja. Aga jah, konkurents kindlasti on olemas ja õnn on see, et nii äpi kui Google oma rakendustepoodi lubavad ainult riikliku heakskiidu saanud koroonarakendus. See poliitika on mõlemal olemas. Kui ei ole riiklik asutus kinnitanud tahavad sellist rakendust välja lasta, siis igalühel ei ole õnneks võimalik turule tulla omaenda koroonarakendusega, mis oleks siis kuidagi korporatiivsed. Rängitud ei oleks mingisuguste reklaamidega. Ehkki mõni mõni on seda juba teinud, sotsiaalmeediast võib näha. Mõndasid reklaame, mis reklaamivad selliseid rakendusi, aga nende kättesaamine on nii-öelda tavalisest keerulisem. Ma saan aru. Jah, järelikult nad ei ole siis ametlikes poodidesse jõudnud, vaid nad on kuidagi siis sa pead rohkem vaeva nägema, et neid endale saada, et nad ei ole ametlikult väljas, siis nende rakenduste paigaldamisel tuleb siis ise aru saada, millist Bastikest võetakse. Soovitus oleks kindlasti ära oodata riik, riigi rakendus, selleks, et oleks meil võimalikult palju platvormi peal ning selleks, et võimalikult paljudel inimestel oleks mugav seda kasutada, et usaldusprobleeme ei oleks, siis sellepärast tänane töörühm pingutabki selle nimel võimalikult head oleks. Need andmekaitse ja privaatsuseetika karantiin. Kas selle nimel, et see rakendus hästi toimiks ja kuna mida rohkem inimesi seda kasutab, seda paremini ta toimib, oleks võib-olla siin täna see koht, kus inimene võiks mõelda ümber enda põhimõtet enda andmete hoiustamiseks ja, ja Singer nagu riigile veidikene teistele inimestele vastu tulla, üldise heaolu nimel endale telefonis rakendus lubada. Ma ei mul on väga raske öelda, et kellelegi mõelge nüüd oma Põllimatud ümber, kui inimesel on tugev digihügieen, siis see teeb mulle ainult rõõmu. Igaühe oma otseselt kokkuvõttes, nagu ütles ka õiguskantsler intervjuus. Vabatahtlik sellise rakenduse paigaldamine. Kui me teeme head tööd selle rakenduse tutvustamisel, selle vastu usalduse helitamise, näitame, et see on kõik avatud protsess, lähtekood on avalik, kes tahab, võib lugeda, näha, mida see teeb. Ja niimoodi ehitame kiht kihi haaval seda usaldust üles, siis me ei pea võib-olla kedagi sundida seda rakendust paigaldama. See oleks minu unistesse. Loodan, et niimoodi kala. Mujal maailmas on sääraseid rakendusi samamoodi arendad arendamisel. No Singapurist me oleme juba natukene rääkinud, ma saan aru, Euroopas on ka Austria selle rakenduse loonud, juba käivitanud, kas tänaseks on juba ka mingisuguseid andmeid meieni jõudnud, on sellest reaalselt ka kasu olnud? Kahjuks ei ole mul praegu midagi viidata, mõtlesin jagada. Kui veel lõpetuseks tulla tagasi selle rakenduse juurde, selle selle abi suuruse juurde, kas on võimalik täna ka öelda mingisugune ajaraam, millal me võime seda rakendust rakendusepoodides näha? Me ei oska seda kindlalt öelda, vastava teavituse ka ühel hetkel kindlasti esineb sotsiaalministeerium rähiks ajaraamist hoopis teise nurga pealt. Tänane hinnang on see. Me võime vajada seda rakendust kriisist väljudes. Aga me võime teda vajada ka tulevikus müra vajadusel, seda siis, kui näit. Kui epidemioloogide hinnangul sügisel võib meid tabada teine laine. See on lihtsalt, kuidas viirused töötavad niimoodi hooajaliselt ja selgub võib-olla siis, et selleks, et sügisel välkida mingeid tõsisemaid samme on rakendust vajaga, siis see on üks põhjus, miks me ei kiirusta. Sellepärast et me teame, et meil on vaja esiteks inimesed usaldaksid seda, meil on vaja kasutada seda pikema perioodi jooksul. Joosta nüüd välja paari päeva jooksul rakendusega on võibolla viga. Loodame, et rakendus meieni siiski jõuab sellest palju kasu on ja on hea teada, et turvalisus on selle rakenduse arendamisel väga kõrgel kohal. Dan Bogdanov, suur aitäh. Selle intervjuu eest. Eestlased on väga tublid, nad jõuavad kaugele isegi siis, kui nad istuvad kodus ja eelmisel nädalavahetusel leidis aset Global häkk nimeline üritus, mille eesmärgiks oli koondada kokku hulga inimesi erinevatest riikidest kes asuvad looma erinevaid lahendusi, tehnoloogiaid koroonaviiruse tõkestamiseks ning eriolukorra kergendamiseks. Kai Isand, üks ürituse korraldajatest on nüüd telefonil, tere hommikust. Tere. Tere. Kui kaugele te jõudsite selle üritusega, mis on kõige kaugem riik, kes osales? See on hea küsimus, oleneb kust millisest kohast vaadata, et me oleme siin jäänud ka, et, et ei tahtnud, et sellele eriti läheks enam Eestis vaguralt, oleks tõesti globaalne bril inimesi üle 98-st riigist, ma arvan, et võib-olla jäid veel nimetamata ka nii libedad pilgud, tõeliselt globaalne. Mis oli kõige kaugem riik, ma ei oska öelda, meil oli tõesti inimesi igast maailmajaost. Kinnitamata andmetel häkkeri Antarktika. Väga põnev, kui me räägime korra üldisemalt sellistest üritustest, siis häkaton inglise keeles eesti keeles, enam-vähem samamoodi nimetatakse neid üritusi, mis nende ürituste tavaline formaat on. Kui me ei räägi eriolukorrast, kuidas nad välja näevad. Näevad välja nii, et seda proovinud jalutada nii maakeeli juba mitmetes kanalites, et, et tegelikult hakata neid ei ole üldse seotud nii palju keeruliste programmeerimiste ja tehnoloogilise keelega, vaid, vaid pigem on ehk inimeste siis meeskondade kokku tulemus paik, et kõikidel, kellel on idee. Nendel, on vaja inimesi, kes aitaks selle ellu viia, et kiiresti testida, kas, kas seda ideed on üldse mõtet edasi arendada, nii et häkaton tulevad kokku siis mitte ainult tehnoloogia inimesed, aga ka turundajad, disainerid ja inimesed, kes, kes oskavad klientidega suhelda oskavat, uuri mõtteliselt tööd teha, nii et yhe idee ümber koguneb siis punt inimesi, kes, kes suudavad seda täpselt nii palju valmis ehitada, et oleks olemas prototüüp, mida siis näidata, kui klientidele näidata potentsiaalsetele kasutajatele inimestele, kes oleks nõus selle eest maksma, et hakata neid selliseid ideemaratonid. Digitalgud, võib-olla isegi kui tavaliselt saavad inimesed füüsiliselt kokku, istuvad laudade taga pead koos, siis seekord tehti seda, ma saan aru täielikult virtuaalselt kõiki kellegagi kokku ei saanud. Just nii jah, igaüks oma oma köögilaua taga või koduses koduses atmosfääris, et täiesti omaette kogemus mu enda jaoks ka, kes ma olen kuus aastat häkatoni teinud, korraldanud et saab, ma arvan, et see, see tunne, et te saaksite siitsamast oma laua tagant rääkida inimestega, kes on Madagaskaril ja, ja kes on, kes on kaasas trip, bet ja kes on, kes on siitsamast kõrvalt Soomest, et et see on olnud nagu isiklikult ka päris eriline tunne, et ei osanud arvata, et sellises olukorras tunnen ennast nii ühendunud kõigiga ja ma usun, et häkatoni jooksul saitide kõik tundma, et erinevates riikides häkkida niimoodi koos, et kuni kuu ainulaadne tunne ühetunud inimeste inimesed omavahel väga suures mahus, isegi kui me oleme hetkel nii-öelda kinni oma oma kodustesse kodustesse õpingutes. Kai, me kohtusime siin vikerraadio stuudios peaaegu kuu aega tagasi, kui te olite lõpetanud eestipõhise samasuguse ürituse ja siis siit lahkudes te ütlesite, et huvi mõningal määral juba üle maailma on. Nüüd on see üritus läinud, et toimunud kui, kui, kui kuu aega tagasi Eesti üritus läbi sai, mis siis edasi juhtus, mismoodi juhtus niimoodi, et see üritus 98 riigini ja kümnete tuhandete inimesteni kasvas? Jah, me saame öelda, et saanud vilistada ainult oma oma häid sõpru kuulas ja Lätis ja Soomes, kes, kes koheselt haarasid sellest ideest kinni ja tegid oma kohalike häkaton siis. Me oleme siin, naljatan teid, kes globaalse globaalse liikumise alustas, et meie tegime üritus Eestis, aga aga selle globaalseks viisid või need, kes seda, kes seda reppikeerisid oma riikidest. Ehk siis see lumepall hakkas veerema ja nüüd meil on juba läheb 55 kohaliku häkatoni korraldaja teinud siis kreisi häkiga oma riigis. Nii et sellest sellest tagasisides tekkis päris kiiresti tunne, et kõik need kohalikud korraldajad ja kohalikud kogukonnad lahendavad üsna sarnaseid probleeme tulla kokku, teha seda üle maailma, maailm muutub aina väiksemaks, on väike globaalne küla, et need probleemid on sarnased ja eesmärk oli siis üle yle kultuuride, üle keelte, saate kokku ja neid probleeme siis koos lahendada. Et sellest sündis siis ka suhteliselt kiiresti globaalse Hadki ideega. Kui vaadata neid ideid, mis globaalsel häkil esile toodi ja mida lahendama ja neid probleeme, mida lahendama hakati, siis mis võib-olla on sellised eredamad, mis sulle meelde jäid? No ma mainiks ikka muidugi me võiduideed, mis on selline nimi, klaster, need on selline päikeseenergial töötav desinfitseerimisvahendas siis kus UV-valgusega siis saab desinfitseerida, käsi, nende prototüübid ja, ja nad on siis selle täielikult päikeseenergia mõjul tööle pannud, et mulle meeldivad nad just sellepärast, et nad on tegelikult eelnevalt töötanud firma või meeskond ja nad on siis oma, oma tehnoloogia nii-öelda kriisiolukorras suhteliselt kiiresti nii-öelda ümber häkkida ja selle tööle panna, et et kindlasti vajalik ja kindlasti sellise õige õige energiaga meeskond, kes, kes suutis väga kiiresti ümber mõtestada selle, mida nad varem tegid ja pakkuda siis kriisiks lahendust. Mul endal läks väga korda ka muidugi kõik nii-öelda vaimse tervise valdkonnas tehtud ideed teise koha. Ja muidugi sellest trassist nii-öelda ta nimi oli Krimmis väga aga ennast seletan ligi ja see on selline emotsionaalset tuge pakkuv siis platvorm, kus inimesed sest vastavalt oma keelele vastavalt oma kultuurile leiavad siis selle selle toetajad, psühholoogi eksperdid, kes neid siis nõustavad ja ja, ja, ja muidugi majanduse valdkonnast ka on, on ju mitmeid ideid ja see on kindlasti üks, üks suur valupunkt, et kogu selle kriisi kriisi puhul ja üks üks silmapaistvamaid oli selline siiralt napper, nemad siis koguvad kokku ehitusjäätmeid ja, ja panevad need taaskasutusse. No neid tegelikult lahendusi ja rakendusi on väga palju, kategooriaid isegi on juba siin mitmeid meediast, majanduse, kunsti, meele, lahutuseni, viiakse inimesi virtuaalsetele reisidele ja isegi üllatavalt, et ei looda mitte ainult nii-öelda tarkvaraäppe ja veebilehti, vaid ma saan aru ka selliseid riistvaralisi lahendusi. Minul jäi üks robot silma, mis käib ja desinfitseerib pindu. Nii et isegi selliseid asju tehti, ma saan aru. Jah, just, et seesama, mis ma mainisin ja üks robotilaadne, sama UV valgusel töötav desinfitseerimisvahend, mis aitab haiglaid, palateid, et nakkusohtu vältida, nii et ehitati, ehitati ka risk varalisi asju. Selliste ürituste juures, mis kestavad 48 tundi, mis on mõnevõrra ikkagi pingelised, sul on tähtaeg ja sul on idee, seal on väga palju asju teha. On hästi oluline sellist meeskonnavaimu üleval hoida ja me oskame seda suhteliselt hästi teha koos istudes. Kuidas teie kogu selle meeskonnavaimu üleval hoidsite, kes tegelikult istus üle maailma oma kodudes? Jah, meil on siin mitmeid-mitmeid, selliseid lisa lisategevusi, et ma ütleks, et meie enda meeskond oli sellistes pidevates videokõnedes suvi platvormile, et see oli selline 24, seitse aken, kus said vahepeal ütelda mõne hea sõna teha nalja, küsida küsimusi, et niimodi ka meie enda meeskonda, ma usun, et paljud häkki meeskonnad teha üksteisega niimoodi pidasid sidet aga meil oli veel lisaks sellele niisugune festivali valik oli ka käimas ja meil olid tegelikult väga mitmed selliseid inspiratsiooni liidrid, keda me oma nakatumise kutsusime, kes, kes juba enne häkatoni algust olid tegelikult meie sõnumikandjad häkatoni ajal siis nendega mitmeid intervjuud kuhu ma loodan, et ka, et ka häkil osalejad jõudsid, jõudsid siis nii-öelda sisse tulla ja vaadata ausalt öeldes, endal alles nüüd röövleid järgi vaadata, sest et äkki ajaliselt palju tegemist. Aga, aga ma usun, et nii äkki osalejatele kui ka tegelikult väljaspoolt vaatajatele oli oluline, et need olid, olid intervjuud, mis, mis natukene võib-olla läksid rohkem sisse sellesse, et mis tegelikult peale kriisi saab ja milline vaade peabki võix olema sellele, kuidas see uus normaalsus üles ehitatakse. Ja muidugi oli muusika, muusika oli see, mis tegelikult ennast aga puudutas ja mudelite mitmed muusikud, aga üks siis selline. Erikaga tuuges, kes tegid meile live-kontserdi, andis ka intervjuu, keda, keda selline globaalne liikumine ennast väga väga mõjutas ja väga puudutas, nii et see oli väga selline ilus hetk, millest ma loodan, et kõik häkkijat said samuti osa. Ehk saab täitsa sellist festivali korraldada küll ilma kodust väljumata. Mis nüüd edasi saab? Maailm on Eesti on vallutatud, maailm on vallutatud. Mis järgmine samm tuleb? Jah, seda, seda nalja küsimus. Me oleme meeskonnas ise ka rääkinud, et et huvitav, huvitav, kuhu edasi, aga, aga kindlasti see globaalne häkatoni ja viimaseks. Meil on meeskonnas imelised inimesed, kes, kes on oma missioonitundest viimased kuu aega panustanud ja koheselt valmis seda uuesti tegema. Et see juba annab inspiratsiooni sellele, et globaalne häkaton tuleb uuesti mingisugusesse teistsuguses formaadis, aga kaasama veelgi enam siis inimesi, et jõudsime kokku tuua üle 12000 aktiivse inimese, kes päriselt usuvad, et nad võivad seal loba köögilaua taga midagi midagi muuta ja maailma muuta, nii et, et ma arvan, et see see jätkub ja neid inimesi on veel, keda me suudame selle sõnumiga aktiviseerida. No loodame kindlasti palju, palju edu teile ja jõudu, jaksu, head tervist, aitäh Kai selle intervjuu eest. No äärepealt oleks juhtunud ajalugu ja saatejuht oleks juhtinud saadet tantsides, aga õnneks apelsinilugu lõpus võttis tuure natukene allapoole. Illusioon oli selle loo nimi, aga me räägime nüüd lühematest, et tehnoloogiauudistest, mis maailmas vahepeal juhtunud on ja hoolimata sellest, et kriisiolukord raputab nii inimesi kui ka majandust, on mitmed ettevõtted tunud välja uute telefonidega. Ja uus Aifoun on jõudnud turule veel mitte päris poelettidel, aga õige pea seda sinna jõuab. Ning tegemist on siis Anthony odavama S-E-seeria telefoni järeltulijaga. Viimane telefon sellest seeriast tuli välja väga mitu aastat tagasi, aga ta osutus ütlemata populaarseks, kuna oli väike ja sind võrreldes teiste Apple'i seadmetega suhteliselt, et taskukohane paljudele inimestele. Uus telefon on aga päris võimas ta samasugust sisu suuresti nagu tänane kõige parem või siis nii-öelda Läti lipulaeva Iphone 11 11 proo. Natukene nõrgem kaamera on sellel uuel telefonil veidikene vähem vahemälu, natukene väiksem aku, kuna telefon ise on ka väiksem ja hind, nagu siis öeldud, on jah, varasemaid arvestades veidikene väiksem, nii et on jällegi üks selline osa turust kaetud. Teine telefon, mis välja on tulnud, on, aga van pluss on toonud välja kaheksa ning kaheksa proov, telefonid on selline populaarne tootja ja vastupidiselt Apple'il, kes tõi välja väiksema telefoni, on telefonid üsnagi suured. Proo mudelil on kuue koma seitsmetolline ekraan ja üks suur omadus nendel telefonidel on siis see, et lõpuks on jõudnud ka nendesse seadmetesse juhtmevaba laadimine. Te ei pea juhtmeid telefoni külge ühendama ja proo mudeli ekraan on 120 hertsise värskendus kiirusega. Inimkeeli tähendab see siis seda, et telefoni ekraanil olev pilt on lihtsalt sujuvam ei või on seda mugavam nii-öelda silmaga jälgida. Kui me räägime aga veel probleemidest, siis Facebook on asunud koroonaviiruse valeinformatsiooni kõvasti maha keerama ja teavitab neid inimestele inimesi, kes on lugenud ja vajutanud koroonaviiruse valeinfole, mis Facebookis paratamatult levib. Siis Facebook saadab nendele inimestele väikeselt teavituse, et Teie informatsioon, mida te loete, ei pruugi olla täiesti korrektne. On tehtud raport analüüsitud sadat artiklit ja tuleb välja, et neid on jagatud 1,7 miljonit korda Ena ja loetud tervelt 117 miljonit. Kordan, et päris paljudel inimeste pärast paljude inimesteni see informatsioone tegelikult, et jõuab ja eksperdid arvavad, et selline uus teavitussüsteeme või Facebooki nii täiesti Facebooki vabandust Facebooki keskkonda natukenegi turvalisemaks muutma. Ja kui tuua näiteid, siis nendest uudistest, mis Facebookis valeinfona levivad, siis on väidetud tõe pähe, seda, et tumedanahalised inimesed koroonaviirust ei saa, püünid aitavad koroonaviirus tõrjuda ning viirust aitama. Kausitäis värskelt keedetud sibulat keeduvett. No selliseid asju on üsnagi keeruline uskuda. Ja lõpetuseks Startup Estonia Eesti startupi juhtide Klubi viis läbi uuringu mis näitab sellist mõnevõrra nukraks tegevate pilt. Enamike Eesti idufirmadel jätkub raha kaheks kuni viieks kuuks. Kaks kolmandikku ettevõtetest on juba kulusid kärpinud, et kolmandik neist palku vähendanud ja iga viies juba töötajaid koondanud, nii et muresid on siin ettevõtlusesse väga, mitmes väga mitmel rindel. Kuulame muusikat ja õige pea saame teada, mida ta jõuab meieni. Uudis pluss. Pyha. Skeeraton. Faili oma. Juba. Jekkimid katsulleri. No see on ju Ammeutriid ju no. Lai tööka. Skeemi väiksesson. Joodio nainud laulis meile. Milder, nüüd on aeg nii kaugel, et varsti tuleb meil siin huvita stuudios otsad kokku sõlmida ja anda need üle järgmistele. Kell 11 juba järjejutt ja väike virgutusvõimlemine, kell 12 traditsiooniline pressikonverents ning siis juba uudis pluss mida juhib täna Mirko ojakivi hallo hallo. Tere päevast, Jacob, millised teemad oled valinud kuulajatele lauale panemiseks? No alustame saadet päeva kommentaariga või õigemini saade algab otseülekandega jah, siis keskpäevasel pressikonverentsil siis päevakommentaar on sotsioloog Tõnis Saarts keelt nii-öelda saate avateema kõige kuumem teemadena. Räägi Tallinki ja LHV vahelisest sõnasõjast sellest, kes keda siis röövida püüdis ja saates kõlab siis Rain Lõhmuse intervjuu. Aga kes on LHV üks suuromanikest ja nõukogu esimees, siis me räägime Hiina majandusest, Liisi Karindi ka, kes on majanduskoos ekspert? Aasia ekspert? Hiina majandus kukkus esimeses kvartalis ja mitte vähe, et kui me oleme harjunud elama mõttega, et kui Hiina majandus ühe protsendipunkti kukub, siis see juba tähendab suurt probleemi, aga Hiina majandus esimeses kvartalis päris viiruse tõttu siis hoopiski kahanes. Mida see tähendab? Ja siis kriisi ajal, kuidas ettevõtjad käituvad tarbijad, aga milliseid probleeme on tarbija ja tehnilise järelevalveamet Teie tarbimiskeskkonnaosakond siis täheldanud, ehk siis vana nimega tarbijakaitseamet? Jaana Tael tuleb stuudiosse ja räägime sellest, milleks ettevõtjad tegelevad, mis tarbijatele muret teeb ja sellised ongi tänased teemad. Suurepärane kell 12 peale pressikonverentsi peale kella 12-st pressikonverentsi juba uudis, pluss teiega, head kuulajad on. Mina siit huvita stuudiost, aga tänan teid, Jakob Rosin, minu nimi, helipuldis Kätlin Maasik ja kohtume teiega juba järgmisel nädalal. Olge terved. Vasar sel nädalal räägime vasara saates erinevatest haigus uskumustest, folklooris ja rahvameditsiinist. Stuudios on folklorist ja Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu. Saadet juhib Maarja Vaino. Vasar on eetris reedel kell 14. Null viis.