Tere, head filmisõbrad. Kevad on kätte jõudnud ka kinoilmas ja veel veel on mõned kuud, mil algab tõeline võtte torm. Ehk siis kõik uued Eesti mängufilmid lähevad taasvõttesse. Aga meie tänaseks külaliseks on kunagine filmide suurtootja, nimelt aktsiaselts Tallinn, film, mis on ühtekokku tootnud 116 mängufilmi, üle 500 dokfilmi ja, ja väga-väga palju tuntud animafilme. Tere, Margit Remmert, kes sa oled, Tallinnfilmi juhataja. Tervist. Kuidas läheb nüüd kunagise suurtootjal, et esimesel aprillil oli päris kopsakas nali Eesti televisiooni televisiooni saatesse, kus jooksis läbi selline uudis, et, et tehakse taas uuseri meik, kõigi aegade edukamaid filmist viimne reliikvia, et oli see nali? See oli seda ka nali, jah, nii et aga samas ütles, mis samast saatest läbi jooksis, et Tallinn tõuseb tuhast ei olnudki võib-olla nii vale et kui eelmisel aastal oli Tallinnfilmis tööl üks-kaks inimest, siis sellest aastast on meil juba 16 inimest ja peamiselt on nad seadus küll meie tegevusega kinos Sõprus, mis 18. veebruaril taasavati ja meie juhtimisel nüüd siis rohkem Euroopa eestikultusele, märtsil suunitlusega filme näitab. Aga samas kahtlemata on rõõm tõdeda seda, et Tallinnfilmi varasematest tegevustest ja filmidest on päris palju tähelepanu saavutanud mängufilmid mille kohta on Eesti Entsüklopeediakirjastus välja andnud kaks suurt ja mahukat köidet, kus paljud filmisõbrad saavad. Ma arvan, et, et väga häid teadmisi endiste filmide, nende tootmisprotsesside, autorite ja palju muu huvitava kohta. Et raamatute kohta on ta juba tulnud väga palju positiivset tagasisidet ja aitäh selle eest kindlasti entsüklopeediakirjastusele. Ja kindlasti peab tänu ütlema ka õie oravale, kes selle suure töö on ära teinud ja need kaks monograafiat on aidanud ilmale tuua. Aga kogu see Tallinnfilmitoodang, millest me oleme rääkinud seda 16 filmi 500 dokumentaalfilmi. Et palju Nendest filmidest, kuulubki meie filmiklassikasse, see ongi meie nii-öelda filmi kullafond Talifilmon andnud pidevalt välja, aga VHS kasseti, et neil on vist plaanis olnud ikkagi noh, ütleme kaks kuni kolm filmi iga aasta välja tuua. Ja kõige suuremaks sündmuseks tegelikult oli Viimse reliikvia DVD valmimine ja see sai toimuma 35 aastat pärast filmi esilinastust. Nii et selle aasta 15. märtsil siis kinos Sõprus Tallinnfilm esitles kaks aastat suure hoolega tehted DVD filmist viimne reliikvia. Mis ilmast siis täpselt, et kaks aastat peale filmi taas esilinastusest filmi DVD üle oleme me küll päris õnnelikud, et läks meil küll kaua aega selle tegemisega, aga tulemusega ise oleme küll rahule jäänud ja õnneks oleme ka positiivset vastukaja saanud nii vaatajatelt kui kui ka meediaväljaannetelt et DVD tarbeks. Me taastasime täiendavalt veel pilti, mille kohta Ta peale kino esilinastust tuli kriitilisi märkusi. Aga DVD pildi kohta oleme küll ainult häid sõnu kuulnud, et ta on puhas ja ilus. Selles mõtlesite negatiivi taas nagu kord jällegi Soome laboris, siis digitaalse materjali nüüd peame veel täiendavalt, taastasime DVD tarbeks, kuna tehnika areneb nii kiiresti, et vahepeal oli Soome ettevõte, tahtsin silland, kes asja teostas, endale täiendavat tarkvara soetanud ja suutis meile nüüd juba paremat teenust pakkuda, näha nii, et see on ka veel üks selline argument, miks siis Viimse reliikvia DVD kandjal endale omandada, sest ma vaatan, et et välja on iseendast on väga hästi kujundatud tõesti väga head, et värvidega ja äärmiselt esinduslik selles mõttes ei ole tavapärases, sellises läbipaistvas plastikkarbis vaideid väga kenasse paberist vormistuses. Ja, ja samas on ka selline raamat nagu juurde antud, mis eeldab seda, et teil on ka kindlasti palju lisamaterjale selle tiividi peal, mida nagu uue taastatud ehes kasseti peal ilmselt ei ole. Kas sa räägiksid mõne sõnaga, ütleme nendest lisamaterjalidest või noh, ütleme sellest dividee üldse nagu programmist, mis siin peal on? Rõõmuga, lisamaterjale ongi vast kõige olulisem, mille pärast teed saed teda sellepärast et tegemist on unikaalse materjaliga, mida varem Eestis ei ole kuskil välja antud. Maasikad, lausa DVD on filmi teise režissööri Kalju Komissarovi poolt kommenteeritud proovivõtted. See on kümmekond minutit, et materjali, kus on näha, missuguseid osatäitjaid prooviti Agnese-Gabrieli abtissi ja teiste rollidesse ootamata vaadata seal tumedapäiste aknast või Bruno Oja ja Leonhard merel Zenit vaheldamiseni, Gabrieli kui Ivana. Kommentaarid kui sellised. On äärmiselt huvitavad, näiteks saame teada, et episood, kus mängitakse malet filmis on tehtud Paul Kerese vahenditega ja laual oli isegi konkreetne seis, mis on täiesti mänguline ja mitte lavastatud, nii et tublid filmi tegijad mõtlesid ka igale detailile. Antud filmi puhul tähendab küll kõva lisaväärtuse tegelikult ja nagu puhas elav või Eesti filmikultuuri Levusele lihal taga, kusjuures kommentaarid on sellised väga mahlakad ja väga toredate hästi. Veel on kommentaaridena või veel lisamaterjalidena Intervjuud taas esilinastuseaegsed, filmi peategelastega lõik filmi taas esilinastuse aegsest pressikonverentsist, väike ülevaade ka siis tollasest esilinastusest ja sellele järgnenud peost. Lisaks Sammel dokumentaalfilm filmi valmimisest. Filmi režissööriks on tubli noor tar anemari neider kes on intervjueerinud, et filmis siis nii hetkel meie tuntumaid filmikriitikuid ja palunud nende Ramos filmi kohta kui ka siis filmi võtmeisikuid Simmi valimise juures olnud filmi stsenaristi, kunstniku, näitlejaid, nii et intervjuud on arvavaltoniga Rein raamatu ka ei vägiviga. Priit Pärnaga, kes nägi see mees küll teist mässajat ja paljude teistega, kes ka Lennart Meri, kes toimetaja oli? Lennart Meri kommentaari hetkel teile teile ei ole kahjuks selge, aga iseenesest on, on tõesti tegemist väga, väga esindusliku tiividiga ja ilmselt on täiesti põhjendatud ka selle piki ettevalmistusperiood. Kas on üldse plaanis veel teil tariifi parimaid filme tiividi kandjal välja lasta, sest teadupärast ju see vahend on, et aina aina suuremat levikut saamas ja ja VHS kassetid jälle pakuvad huvi siiski ainult lastele, et ütleme siin noorukid ja inimesed, kes väga peavad kvaliteetsest pildist, nagu eelistavad siiski tiividiisid. Loomulikult on see meil plaanis ja kuna restaureeritud kujul ja lisamaterjalidega DVD tootmine võtab hästi aega pisut rohkem, siis ei taha vaataja ikka nii kaua oodata lasta. Probleem on teil ikkagi endiselt, nagu ma aru saan, koopiates, mis on nagu kehvas seisukorras materjali kvaliteedis ja üldse kogu nagu tegelikult Eesti filmi nagu nii-öelda fondis, et et see tähendab seda, et et allmaterjalid on Moskvas endiselt ja neid taastada on keeruline ja äärmiselt ressursimahukas ehk siis et ühe filmi restaureerimine võiks võtta ligi miljon krooni eest. Ja, ja seda raha praegusel hetkel ilmselt nagu filmitoetusrahade see ei ole, aga, aga missugused variandid on, et enesemainisite Viimse reliikvia restaureerimist Soome laboris, see tähendab seda, et te saite Moskvast ikkagi selle negatiivi kätte, mida te restaureerisid ja siis hiljem Soomes ja parandasitega seda, seda ütleme tulemit juba me ei saanud kätte lausa negatiivi jagamale, lasime sellest teha endale uued, vajalikud materjalid, mida me saime siis saamest töödelda, aga see ikkagi see maksumus oli kuskil ligi miljon krooni, kost turunduskulud, aga puhtalt tehnilised, ilma DVD tõid sisse. Tal olid suurusjärgus 700000, aga need uued dividendid, mida te planeerite välja lasta, et kas te valite välja need filmid ühest küljest, mis nagu kunstiliselt võib-olla õnnestub omad Eesti filmid ja samas, mis on kindlasti võib-olla paremad koopiad või mille alusel ja selle valiku teete. Missugused filmid võiks kõigepealt DVD välja? Aasta hetkel tulevad taastamata videol DVD väljafilmid, mis on rahva hulgas kõige populaarsemad. See tähendab, et, et lastele nukitsamees naksitrallid ning triloogia kevad, suvi, sügis mille kohta on selle aasta vereleping juba olemas, nii et nad peaksid paari kuuliste vahedega kohe-kohe müüki ilmuma. Sellel aastal sellel aastal küll, aga filme, mille taastada ja nende puhul kahtlemata on oluline ese, mis on kunsti väärtuslikult eesti filmiajaloos kõige olulisem. Esiteks, ja teiseks kahtlemata ka need filmid, mille algmaterjalid on hävimas või mis on nagu kõige halvemas seisukorras millele tuleks tähelepanu kohe pöörata. Kui te nüüd uue tiidid väljalased filmidega, siis kas seal on teil ka mingisuguseid lisamaterjale, mida te tahaksite siine iilide peale panna või on need ütleme lihtsalt uuel kandjal välja antud filmid nende puhul esimene tegelikult väljaandmisõigus ehk litsentsi? Nii et väljaandjaks on DVD 2002, kes annab nad välja ilma lisamaterjalid ta küll, aga näiteks nukitsamehel olemas mitmes keeles subtiitrid, ehk see on kindlasti DVD kandja puhul eriti hea, et on erinevad keelevariandid, eks ole ju, mis annab ka Eestiga vanadele filmide parema võimaluse reisida. Et kui ma vaatan, viimsed reliikviad, siis subtiitrid on eesti keeles inglise keeles, soome keeles, digikeeles, saksa keeles vene keeles, mis on suurepärane võimalus tegelikult kinkida selline eesti kultuuri tähis, kui nii võib öelda ka oma headele sõpradele, kolleegidele välismaal, sellepärast et meil on ikkagi suhteliselt vähe raamatuid, mis on tõlgitud inglise keelde, ma mõtlen eesti kirjandust ja ja samuti ka väga vähe tegelikult Eesti filme antud välja DVD-de peal võib-olla lepatriinude jõulud, mis ilmus ka aastavahetusel ja kus oli ka kuues erinevas keeles subtiitrid. Aga see on küll väga tervitatav ja nagu ma aru sain, on ka need uued filmid siis tulemas erinevate keeltega tõlkega. Mitte kõik või kõik ei pruugi olla aga küll. Esimene film, mis neist ess läheb nukitsamees, sellel on kindlasti olemas rootsikeelsed subtiitrid ja inglise keelsed subtiitrid. See on küll tore, et meil uusi filme või õigemini uusi vanu häid filme välja tuleb, aga ütleme nüüd kultusteoseid, mis viimastel aastatel sai välja antud Don Juan Tallinnas ja hukkunud alpinisti hotell varastati vana Toomas, et kuidas neile levis läinud. VHS levi on nende filmide osas võib-olla, et selline suhteliselt passiivne olnud, et enamasti VHS levis, on ikkagi väga populaarsed, et komöödia, et ja lastefilmid, et Don Juan Tallinnas tuli kell alles selle aasta alguses välja, nii et ta ei ole saanud neis veel nii kaua olla. Küll aga näiteks film hukkunud alpinisti hotell on väga popp moodsamas meedias, et hetkel on võimalik Tallinn filmi filme vaadata ka ITV vahendusel. Ehk kui teil on olemas Eesti Telefoni või Elioni nähtavasti püsiühendus kodus, siis teil on võimalik vaadata arvuti abil ka Tallinn filmi. Nii et hetkel on seal seal nähtavad filmid, Karoliine hõbelõng, korrida, laager, jõulud viga, las hukkunud alpinisti hotell ja põrgupõhja uus vanapagan. Et ja neist kõige populaarsem, siis viimasel ajal on olnud hukkunud alpinisti hotell. Kindlasti lähitulevikus me nagu suurendamine. Seda valikut, mida nende kaudu on võimalik vaadata väga mõistliku hinna eest, nii et mängufilmide ühekordne vaatamistasu on siis 25 kuni 30 krooni pikkade mängufilmide puhul, et saadeta lühemate vormide puhul neil isegi madalamad hinnad. See kindlasti vähendab vaeva meie kooli õpilastel, sest teadupärast ju Eesti on üle interNetiseeritud, nii et kui on vaja kevadel kirjandeid hakata kirjutama, siis sisu selliseid ekraniseering ma usun, lähevad vägagi vägagi nõutuks ja tavalised videolahendustest on muidugi otse lõppenud ja lapsevanemad paanilised helistavad üksteisele, et ega sul jumala eest ei ole näiteks Indrekut või midagi taolist. Et neil on kiire, kiire, et, et selles mõttes on see hea, et muidugi klassika ekraniseeringud on kättesaadavad kergemini ja teisest küljest on muidugi võib-olla kurb, et siiamaani neid uusi ekraniseering, kuid ei ole veel ilmunud, sellepärast et eks need ajaloolised filmid kipuvad olema suhteliselt kõrgete eelarvetega ja sinna jõudmine võtab veel veel mõned aastad aega. Aga kas Tallinnfilmi siis tõesti pole olnud sellist kiusatust? Uudmine, trellid, et ise tegema kätte? Arvestades, et Tallinnfilmis eelmisel aastal töötas 1,2 inimest, siis eelmisel aastal sedagi asjadest meil veel ei olnud. Aga on tuleviga, sai tekkida. Väga huvitav, aga sa ennist mainisid ka seda, et teil töötab nüüd sellel aastal tunduvalt rohkem inimesi seetõttu just, et et te võtsite rendile kino sõpruse ja olete arendanud sellest kinost välja väärtfilmikino. Ja seda on ka igal pool väga selgelt näha olnud nii reklaamides kui ka mujal infokanalites Teie olete suutnud väga korraliku programmi kokku panna ja väga huvitavaid linateoseid ekraanile tuua ja kino nüüd töötanud pea pool aastat on mul õigus, pisut vähe on ikka, 18 veebruar oli meie ava ürites kinos ja on nähtavasti on nii palju häid filme olnud, et mulle tundub pikemana. Kuidas siis inimesed on harjunud nüüd vaatama väärtfilme, et kas, kas nad külastavad rohkem kuidas üldse inimesed vaatavad, väärtfilme Eestis? Tuleb tunnistada, et külastajaid on olnud pisut rohkem, kui me julgesime, prognoosida, et märtsini vaatajaid suhteliselt vähe kinodes, et tavaliselt see vahemik on olnud paarisajast inimesest kuni reeglina 5000 inimeseni siis selles mõttes on sõprus need inimesed üsna hästi üles leidnud ja nemad sõpruse esimestel kuudel on vaatajaid käinud üle 5500 inimese. Arvestades, et seansid eraldame, tihtipeale ongi autoriõhtud, millel ei ole oodata väga massilist külastatavust, siis oleme, mis Järvamaa tulemusega rahul ja tulemas on kindlasti filmihuvilistele omapäraseid ja selliseid häid valikuid mida reeglina ja pika aja jooksul meie kinodes näha ei saa. Näiteks nagu aprilli lõpupoole Kinos Sõprus linast tuv Iiri filminädal väga huvitavaid filme kõigist žanritest, nii täispikki, mängufilme, dokumentaalfilme, animafilme, lühifilme, mai alguse sõnada, Mehhiko filmipäevi, välissaatkondadega tehtud töö tulemus PÖFFi kogust või kust need filmid laekuvad teile, need kaks on välissaatkondadega koostööd, aga teeme koostööd ka pressiga, millega toimusid hiljuti Ungari filmipäevad ungarlaselt laineharjal kuhu pöörduksin tagasi võib-olla kino sõpruse poole ja nende vaatajate poole. Siis on sul ka mingeid andmeid eelmisest aastast, et noh, näiteks proportsionaalselt, et kui palju suurenenud vaatajate hulk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Et sellist statistikat me hetkel veel teinud ei ole, et oleks võrrelnud nendega nagu kuu kaupa andmeid, et loomulikult on meil olemas ka endise sõpruse vaatajad numbrid kuna endine juhtkond on väga koostööaldis ja rõõmuga on meile oma tulemusi avalikustanud. Aga ma arvan, et hetkel on võib-olla natuke varaga võrrelda nende eelmise aasta sama kuu vaadatavast meie praeguse tööga, et aasta lõpus või poole aasta pealt me kindlasti nagu sellise arvutusega teeme, aga kuna meie prognoosid olid tehtud nagu üsna nende kohaselt võib-olla pisut positiivsem, et siis mulle tundub, et, et meil on päris hästi läinud. Kui räägiks konkreetsetest filmidest näiteks laosfantreeri tuukriliist või siis see film jooksis, tellinud aga filmina ja pärast seda läks Eesti peale ringlema, et kui suure hulga vaatajaid kogus Lazontreeri viimane meistriteos Dovil kogus tsirka 3000 vaatajat sõpruses, et ma ei ütle päris kindlat vaatajate numbrit, kuna temal peas ei ole. Küll aga ei jõudnud kõik huvilised Dovilli Tallinnas veel ära vaadata. Nii et filmisõprade rõõmuks Taagil tuleb üheks nädalaks üks uuesti sõprusesse lähiajal ühe seansiga. Sest 3000 on päris korralik vaatajate arv, kui veel meeles pidada seda, et see oli PÖFFi film ja ka seal ta sai teatud hulga vaadata. Samamoodi ma mäletan, et tantsija pimeduses, mis filmis oli võib-olla ütleme, kergemini jälgitav või, või mõnes mõttes kergem pill Guele Asso Trieri viimane film siis tema vaatajate hulk oli kuskil üle 4000 natukene ütleb seda, et väärt filmil on tõesti kindel kindel vaatajaskond. Nüüd sellistest tuntumatest filmidest sõpruses on jooksnud Phansooni basseine jookseb praegugi, jookseb hetkel ka ja teil on plaanis nüüd lähiajal tuua veel kinno. Kauged tuled on tulemas 30. aprillil ja samuti oli Changi muu hirov kangelane. Kuidas Eesti publik võttis vastu, ütleme selliseid kelleltki muusikalise kungfu filmi vaatajaid oli sellel filmil küll pisut vähem kui too, kellel, kuid kahtlemata põhjustas seda ka asjaolu, et kangelane oli olnud PÖFFil ja seal väga palju vaatajaid korjanud esimese viie filmi hulgas ning kangelase puhul oli juba müügil ka VHS kassett. Kui ma ei eksi, siis isegi ka DVD. Kui me nüüd räägime veel teie programmist, siis te olete näidanud väga palju huvitavaid dokumentaalfilme ja Eesti filmide dokumentaalfilmide eest, mida silmas pean. Esilinastused on toimunud Kinos Sõprus ja selline film nagu intiimne linn, Sergei Dovlatov vist oli, autoriks on Kristiine ta finantspeaks hakkama ka jooksma. Nüüd reede, laupäev, alates 16.-st aprillist on võimalik seda äärmiselt huvitatud dokumentaalfilmi sõpruses näha kell 17 30 ja kõige kallim piletihind on 60 krooni. Nii et meie head klassikaraadio kuulajad siis kindlasti leiavad ka aega ja võimaluse tutvuda uute eesti dokumentaalfilmidega. Vaieldamatult Kristiina tavaid. Jants on üks noor ja viimase aja täiesti põnevamaid dokumentalist. Nii et usun, et kindlasti tasuks sõprusest läbi astuda sõprus kui väärtfilmikeskus. Ma ise olen seal korduvalt käinud filme vaatamas ja samas märganud ka, et kinosaali tagumine sein on kaetud väga hea filmivalikuga, et missuguseid filmide seal pakute? Sõprusest täiesti hetkel on saadaval 300 nimetuse filme VHS kassetil kui teeveedeel ja valik on kina tegijate maitsest lähtuvalt. Aga peamiselt on seal saadaval võimalikult lai valik eesti filme Tallinnfilmis, toodetuid, ETV-s toodetud uutest valijate poolt silma aga kindlasti ka enamus film mis festivali filmidest meil kättesaadavad, et on ning ning ka kultusfilmidest. Nii et ma usun, finantsriigil on huvitav meie riiulite vahel ringi jaotada, loodan seda isegi. Teran Tallinnfilmijuhatajad, margid, Remertit, et leidsid aega jagada meiega informatsiooni väärtfilmikeskusest, mis asub Kinos Sõprus ja samuti Tallinnfilmi uutest tegemistest. Head kuulajad. Leidsite aega raadiote juures meie juttu kuulata stuudios Irina Sildos, kohtumiseni jälle. Taas kuu aja pärast. Meie viimne reliikvia me käes on viimne reliikvia. Õhtu jõuab. Aga meil on viimne reliikvia. Laatus armastus, ääre. Seapäeva teos. Aga meil on viimne reliikvia.