Aga Raido helistas meile ja küsis, miks tehakse trükimeediat tagurpidi, kuna paljud inimesed hakkavad ju lugema tagantpoolt otsast üldse ajalehte, et miks ei võiks siis paigutada kõike seda, mis seal taga on põnevat ja kirevate lehekülje etteotsa. Oleme nüüd helistanud Sirbi peatoimetajale Kaarel Tarandile, kes on ometi maitsnud ja teistsuguste päevalehtede leiba. Ehk siis oskab vaadata nii nädalalehe kui päevalehe tegemisi tervikuna. Kaarel tere hommikust. Kas siis lehed on tagurpidi Eestis trükitud või mitte? Eks see on nagu paljude asjadega, et ilu on vaataja silmades. Tähendab, on nii, et need lehed, mis nimetavad ennast tõsisteks kvaliteetlehtedeks panevad lehe alguse otsa oma kontseptsiooni järgi kõige tähtsamad asjad ja, ja lõpuotsa kergemad asjad ja, ja need, mis on kvaliteetlehe kergemad asjad ja lõpuosas on, eks ole, kollase ajalehe esimeses otsas. Nii et siin ei ole ühtseid reegleid, et, et, et kuidas, kuidas paigutatakse ka üldiselt näitab inimene ja sellega, mis puhasta lehe lahti, võtab oma seda maailmapilti oma huvide järjekorda. Ajalehes on paraku niimoodi trükiajalehes, et sa ei saa juhuslikult järjekorras asju panna, vaid need peavad olema mingi kindla korra järgi, et nad oleksid ülesleitavad ja nii edasi, et sul ei ilmu samale leheküljele sinu soovi kohaselt erinevad asjad nii, et enamuse maitse järgi alles tehtud tellijaskonna maitse järgi. Ja siis ilmselt, kui inimene vale koha peal lehte lehe lugemist alustama siis on ta võtnud vale lehe kätte. Sest et teine asi, mis on, on see, et need meid õhtumaises kultuuriruumis on treenitud varasest lapsepõlvest ammu enne seda, kui me saame aru, mis asi on. Juhtkiri, mees, kommentaar mis uudis on treenitud kirjaliku teksti ja informad trükitud informatsiooni hakkama jälgima vasakult ülemises nurgas, teises diagonaalis paremasse alumisse nurka lugemissuund, eks ole, just ja, ja, ja nii see nii see asi käib ja eestpoolt taha poole, mõnes teises kultuuris on see teistmoodi, aga põhimõtteliselt selleks hetkeks ma ajalehe kätte võtame, minu meelest on, on meil see juba nii käes nii sisse harjunud, et me enam selle peale ei mõtle, et kust otsast alustada, ikka alustame esimesest otsast või seal, kus pealkiri on ja nii edasi ja nii edasi, selleks neid pannakse vaba rahvas vabal maal, ta võib igast kohast alustada, aga sellisel juhul on mul küsimus, et kui kuidas siis selle õigupoolest minevikku kuuluv nähtus, et kuidas sellise võrguversiooniga teha mingist ajalehest? Kui alguses näiteks kõik need blogid olid sellised imelikud asjad, et need tõlkega alla kerida ja siis seal tegeleda, edasi lugema ja see oli erakordselt tüütu ja nürimeelne. Aga, aga nüüd on nii, et kui sa võtad ikka ühe suure uudiseportaali lahti, kas siis ka läheb kõige lõppu alla paremasse nurka, leiad mingi nuppu ja siis hakka sedakaudu. Eks hea näide Kaarel, sest et Delfi esikülg on ju samamoodi paigutatud kõigepealt Eesti uudised välisuudised ja alles seal all on kõik see seksi ja muu. Nii et noh, et kui on ikkagi huvi lugeda kollasemad teemad, siis tuleb tulebki minna lehekülje lõpus. Noh, asi on see, et raskemad ajasid enne, et, et usk, selle seolutamise, õhtumaine usku, et inimene on valgustatava, haritav, taandatav, õpetatav ja, ja, ja sellepärast pannakse need raskemad keerulised või tõenäoliselt väiksemat erutust ja huvi, tekitavad asjad kõige ette. Et kui inimene nendest ennast läbi närinud poolenisti jõuga, et äkki siis on midagi jäänud, enne, kui ta nende oma lemmikasjade juurde ei jõua. Lõbu, lõbu ja meelelahutusel ja lustipeoni. Suur tänu, Kaarel Tarand, ajalehe sirp peatoimetaja ja muide, samal ajal kui Kaarel rääkis, siis Eerik lahendas sudokut ja see näitab nii mõndagi ka sinu vaimse kapasiteedi. Alustasime sudoku lahendamist paremalt alt nurgast, mis näitab seda, et ma olen ikka täitsa loll.