Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 22. aprilli. Tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent valitsus avalikustas piirangute leevendamise ajakava. Sõmera hooldekodus tuvastati 16-l elanikul koroonaviirus. Mai esimeses pooles on kaubanduskeskustel lootus uksed taas lahti teha. See veel kord eeldab seda, et reeglitest peetakse kinni ja positiivsed trendid jätkuvad. Koroonakriisi piirangute leevendades ja piirida vabanedes on Tallinna lennujaamale ennekõike plaanis taastada lennud olulistesse, äri sihtkohtadesse ja jätkata koostööd turismisektoriga. Iga päevaga on lasteaedades üha rohkem lapsi. Sellesse, missuguseid isikukaitsevahendit peaks olema lasteaiatöötajatel, suhtuvad omavalitsused erinevalt. Belgia on jõudnud koroonasurmade poolest elanike hulga kohta maailmas tippu ja seda eelkõige vanadekodudes registreeritud surmade tõttu. Ekspeaminister Mart Laar rõhutas, et praeguses kriisis tuleb laenurahaga käia mõistlikult ümber. Seda pole mõtet valada betooni, vaid anda valdkondadele, millele on tulevikku. Edasi on seda kriisi enda heaks ära kasutada ja ma arvan, et tegelikult on selleks kõik võimalused olemas. Kui vähegi julgema ja Ürulgemad riske võtta. Ilm on öösel ja homme päeval vahelduva või muutliku pilvisusega. Öösel on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss viis ja homme päeval 10 kuni 15 kraadi. Ja kõigest lähemalt. Koroonaviiruse levikuga tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise. Strateegiakava kava esitatakse riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal. Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine. Praegu asub Eesti meditsiiniliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saab hakata kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naasmine. Esimesed sammud on muuseumide ja huvihariduse ning sporditreeningute avamine vabas õhus, samuti perekonnaseisutoimingute piiratud tingimustes läbiviimine. Järgmisena on kavas poodide osa teenuste piiratud ulatuses avamine kaubanduskeskustes. Eile alustati haiglates plaanilise ravi järk-järgulise avamisega. Peaminister Jüri Ratas esines äsja sel teemal ka Facebookis. Minu arust on hästi oluline, et kui me teemegi lükkaleid lõdvendusi, et hakkame teatud piiranguid maha võtma, et siis on hästi tähtis see, et me nagu järk-järgult sama haaval kogu aeg järgima ka, mida siis selle piirangu mahavõtmine tegelikult ühiskonnas tähendab, kui palju tuleb juurde nakatumiskas üldse tuleb juurde nakatumist ja peale seda me saame siis otsuse teha, et kas edasi minna, aga ei ole välistatud, et me peame sammu tagasi astuma. Nii et ma tahan öelda teile see, et me täna ütleme, et me oleme selle tööversiooni väljumise tööversiooni väljanud, see ei tähenda seda, et me hakkame nüüd homne päev leevendama, see tähendab seda, et me peame kõik mina ja teie peame kõik ühiselt, tegelikult pingutame edasi, peame reeglitest kinni pidama ja kui me seda teeme, kui me seda teeme, ma rõhutan seda väga tugevasti, siis on võimalik teatud leevendamise teha. Nüüd esimene samm tegelikult selles leevenduses on tulnud. See tuli eile, 21. aprillil ja see on siis seotud peamiselt plaanilise ravi taastamisega, seal hulgast avatakse ka erameditsiin ja ka erapraksis. Nüüd näited, mida on siis palju küsitud. Üks on kaubanduskeskused ja peamine küsimus on olnud selles, et millal avatakse kaubanduskeskused, et seesama kava, mis nüüd täna tööversioonina sai avalikuks siin sees ei ole kuupäeva, millal avatakse kaubanduskeskused ja seda kuupäeva, kellaaega siia sisse me ei ka ei pane küll siin on kaks esimest sammu, üks oleks see plaaniline ravi, 21 aprill ja teine on hariduse avamine 15 mai haridusava, mis me mõõdame siis uuesti üle koos teadusnõukojaga 28. aprillil, viiendal mail, aga siin on nüüd ülejäänud sammud toodud sellises ütleme esialgses ajalises ja prioriteetsuse järjestuses. Ja tõsi on see, et kaubanduskeskused on siin päris ees, need avatakse nii ruttu kui võimalik, suure tõenäosusega saab see olema maikuu esimene pool. Valitsus on valmis mai esimeses pooles lubama kaubanduskeskustel uksed taas lahti teha. Seda aga juhul, kui viiruse levik ja haigestumise näitajad seda lubavad. Avamise korral peavad keskused hoolt kandma selle eest, et keskustes järgitakse kehtestatud reegleid, jätkab Reene Leas. Lisaks sel nädalal osaliselt avatud plaanilisele ravile kavatseb valitsus mai esimeses pooles lubada kaubanduskeskustel taas uksed lahti teha. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas rõhutab, et see saab toimuda ainult siis, kui viiruse leviku näitajad seda võimaldavad. See veel kord eeldab seda, et reeglitest peetakse kinni ja positiivsed trendid jätkuvad. Kui see nii ei ole, siis loomulikult ei ole mingeid avamisi, ei ole mingeid leevendusi. Ülemiste kaubanduskeskuse juht Guido Pärnits ei soostunud ütlema, kui palju tühjana seisev kaubanduskeskus praeguseks miinus toonud on. Ülemiste suletuna oldud aja eest rentnikelt raha ei küsi, kuid miinus ei ole vaid saamata jäänud renditulu. Samas kinnitas ta, et rentnikud on kõik alles ja kui tõesti mai esimeses pooles uksed lahti teha saab, on taaskäivitamine suhteliselt valutu. Mis nagu selle asja üks ohtlik punkt oli see, et me võime lõpuks, ütleme seista olukorra ees, kus ütleme noh, olgu ta siis kaubanduskeskuses või mõned muud nii-öelda tööstusharud nii-öelda lastakse lahti, aga enam ei ole nagu tegijaid, eks ole, sest enamus on nagu nagu oma tegevuse eksisteerinud, eks ole, pankrotti läinud. Maide oma tööd oled ära kaotanud, noh, kõike võib-olla, eks ole ka, noh, ma arvan, et see poolteist kuud või, või ütleme, kaks kuud, et see oli selline noh, ütleme veel paljude jaoks nagu taluvuse piir. Uksed võivad esialgu lahti teha vaid poed, meelelahutus- peab Taavi aasa sõnul ootama. Samuti rõhutab aas, et igasuguseid allahindlus kampaaniad peavad jääma e-poodidesse. Kui keskused avatakse, tuleb järgida kindlaid reegleid. Reeglid, kuidas kauplused peavad käituma, need tulevad majandus-kommunikatsiooniministeeriumilt kõikidele kaubanduskeskustele ja neid tuleb kindlasti ka täita. Suur roll jääb siin kaubanduskeskustele endale kaubanduskeskuse, koostööpartneritele, turvafirmadele. Tõenäoliselt jäävad paljud kaubanduskeskused esialgu avatuks lühemaks ajaks kui enne kriisi. Millal poed taas kriisieelse käibe saavutavad, oleks Pärnitsa sõnul praegu tõeline ennustus. Millised tulevad siis nii-öelda rahvakogud, eks ole, käibed, eks ole, millal me taastame, ütleme, normaalse rendi suht eks ole, et siin tulevad veel lisaks, ütleme, suured kahjumid keskustele, sest noh, ilmselge, et ma arvan, et me anname endale aru seda, et kui keskus mingil päeval lahti peaks, võiks päeval, et siis ütleme, esimesel kuul ei pruugi need ütleme käibed olla ligilähedaseltki sellised, millele see nii-öelda ütleme, äriplaan on üles ehitatud. Ütlen siis niiviisi, nagu ütleme niisuguse puusalt tulistades, et kui meil see aasta tulevad nii-öelda kaubanduse mõttes head jõulud, et siis me oleme hästi hakkama saanud. Saaremaal Sõmera hooldekodus osutus veel 16 elaniku koroonaproov positiivseks, varem oli teada kolm Sõmera hooldekodu koroonapositiivset elaniku. Terviseameti teatel koosneb hooldekodu mitmest majast, töötajad ja elanikud nende vahel ei liigu. 271-lt kliendilt ja kaheksalt töötajalt võeti analüüsid eile. Töötajate testid osutusid negatiivseks, kuid elanike proovidest 16 olid positiivsed. Terviseameti lääne regiooni juht Kadri Juhkam ütles Aleksander kiukovile, et samas majas tuvastati juba varem kaks elanikku, kellel diagnoositi koroonaviirus. Need kaks inimest isoleeriti, aga ilmselt peale seda testini ei selgunud, rohkem positiivseid inimestel ei olnud järelikult piisavalt neid viiruseosakesi proovi võtmise ajal ja järgmine positiivne ilmus seitsmeteistkümnendal aprillil. See inimene hospitaliseeriti Kuressaare haigla ette, aga arvatavasti oli see Locus ikkagi edasi läinud ja siis tehti uuesti laustestimine selles majas, et 21. võeti analüüsid tänapäeval selgusid ja nüüd selguski, et 16 positiivselt on jälle selles majas sees. Kas see tähendab, et seal hooldekodus võib tulla positiivseid juhtumeid veel ka juurde? Täiesti võimalik, sest noh, nagu me teame, siis analüüsimine annab meile lihtsatele hetkeseisu, et täna on inimesed negatiivsed, homme või ülehomme võivad nad olla juba positiivset, täna leppisime hooldekoduga kokku, et nad isoleerivad need siiamaani negatiivseks osutunud kliendid sellest majas teise majja, kus on tehtud juba eelnevalt teks infitseerimine ja jätkavad nende klientide jälgimist, sest võimalik, et nad muutuvad siin lähiajal jällegi positiivseteks. Sõmera kodu juht Terje Hanson ütles, et positiivse proovi andnud elanikud on hea tervise juures. Haigusnähtusid ei ole ja siis 16 klienti ongi ühes majas, mis on ometi isolatsioonid ja siis kes olid nendega koos, aga on negatiivsed. Nende puhul on see, et me eraldasime nad niinimetatud halli tsooni teise majja kasutama. Isikukaitsevahendeid, mütsid, prillid, maskid. Ja desinfitseerimisvahendid, et see ongi see, mis on meie töötajaid tegelikult päästnud, et töötajad testiti samamoodi äraga, töötajatel olid katki negatiivsed testid. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1426 Covid 19 viiruse testi, millest seitse proovi ehk 0,5 protsenti osutusid positiivseks. Sõmera hooldekodu nakatunud hommikuse statistikas ei kajastu. Kokku on Eestis tänaseks tehtud üle 43000 testi. Nendest 1559 ehk 3,6 protsenti on olnud positiivsed. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 114 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 184 inimest. Päeva jooksul suri Põhja-Eesti regionaalhaiglas ravil viibinud 82 aastane naine. Edasi räägime aga tänasest olukorrast Tallinna lennujaamas. Mall Mälberg usutles lennujaama kommertsdirektorit Eero Pärgmäed. Kui palju lende Tallinna lennujaamas praegu välja läheb ja kui palju reisijaid on? Lende nädalas seitse, ehk siis kolm Frankfurti kolm Minskisse ja Helsingisse ja noh, reisijaid me loeme ikkagi niimoodi mõnisada, aga arvestades tänast olukorda, me oleme väga õnnelikud, et inimestel on võimalus jätkuvalt koju pöörduda ja lennuühendused ikkagi toimivad lennujaama ja pandud päris kinni. Kui nüüd piiranguid leevendatakse, piirid hakkavad avanema, mis liinid avanevad kõige kiiremini ja millised lennufirmad hakkavad Tallinna lennujaama kasutama? Kui me vaatame seda turu taasavanemist sellise kahe suure sammuna et esimene on kindlasti taastada põhilised ühendused olulistesse äri sihtkohtadesse, Stockholm, Vilnius, Riia, Amsterdam ehk siis need sihtkohad, kuhu äriühing tahavad lennata ja kust oleks võimalik ümber istuda teistele liinidele ja teine suur sammas, millega me siis toimetama hakkame, on koostöö turismisektoriga, et siis, kui riigid hakkavad taas avanema, kui inimesed hakkavad taas reisima ja seal me räägime sihtkohtadest nagu, nagu Londoni, Oslo, Berliin näiteks, aga noh, pakettreiside turul, olgem ausad, asi hakkab sellest peale, et kas meie lennukis julgeme üksteise kõrval istuda ja kui see viirus on niimoodi kontrolli alla saadud, et inimesed seda kõike julgevad seal turvaline, siis sellest hetkest me saame hakata rääkima selliseid avaturismi taastuda, siis kui me räägime Tallinnast lendude taastamisest, siis tegelikult põhiraskus jääbki ikkagi siin vedajatele, kes, kes on kohapeal olemas, ehk siis Air Baltic on kindlasti üks tugev kandidaat ja me väga loodame ka, et vajadusel saab sekkuda Nordica ja neid lähiliine teenindada. AirBaltic on kinnitanud, et kohe, kui nõudlus taastub, oleks valmis ka Tallinnast teatud sihtkohad, jama, kõik lennufirmad müüvad pileteid maikuuks. Ehk siis lennufirmad ei ole piletimüügisüsteeme mitte kunagi kinni pannud, lihtsalt lähema kuu reisil nii-öelda võetakse müügist maha. Lennujaamal oli ka juurdeehituse plaane, kuidas nendega on. Need projektid, mis meil täna pooleli on, nendega me jätkame näiteks Pärnu lennujaamaga, aga mis puudutab reisijate mahu kasvamisega seotud projekte, siis sealne puhtalt vaatama selle pealt, et kus järgmine aasta see liiklus meil taastuks. Tallinna maandumisrada on nii pikk, et seda pikemaks on vaja. Ei ole, meil on pea kolm pool kilomeetrit küll, aga ruleerimisteed ehitame lõpuni suurendama lennukite parkimisala, ehk siis kõik see, mis sinna ümberringi jääb. Lapsed hakkavad tasapisi lasteaedadesse tagasi tulema, omavalitsused suhtuvad sellesse erinevalt. Niisama erinevalt suhtuvad omavalitsuses sellesse, millal peaks lasteaiaõpetaja maski kandma. Madis Hindre räägib lähemalt. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula räägib, et teisel karantiini päevaltuudi pealinna lasteaedadesse 1200 last Kuuendast aprillist alates on ta hakanud niisuguse seitsme, 80 või 100 lapse kaupa tõusma. Esmaspäeval oli siis lasteaedades umbes 2000 kopikatega last. Tartu lasteaedades oli eriolukorra algults Adalast täna ligi 300 last, Viljandi lasteaedades on 20 lapse asemel nüüd 40 last, eesti numbrites on muutus märgatav, siis suuremat osa lapsi juhitakse ikkagi kodudes. Üheski linnas pole lasteaias rohkem kui viis protsenti lastest. Nii Viljandi haridus ja kultuuriameti juhataja Jaak Raie kui Tartu haridusosakonna juht Riho Raave paluvad lapsed võimalusel koju jätma. Ta Tallinn sellist üleskutset ei tee. Andres ajule. Tuletan meelde, et kui vanem on kodukontoris, ei tähenda see, et ta peab korraga lapsega toimetama. Kui ikkagi õpetaja annab distantsõppel tunde, siis ei ole seda võimalik teha, kui lastelaps on tal seal kõrval ja segab tegelikult, et kui on vaja tööd teha ja laps segab töö tegemist, siis tuleb leida lahendus. Kõik kolm hariduse juhti kinnitavad, et nende linna lasteaednikele on piisavalt isik kui kaitsevahendeid. Eesti lasteaednike liit tegi läinud nädalal selle kohta küsitluse ja uuris, kuidas nende liikmed pakutud hindavad. Umbes neljandik vastandanud hotest ütles, et neil on vahendeid piisavalt, aga teine neljandik vastas, et neil puuduvad igasugused kaitsevahendid. Pooled lasteaednikud teatasid, et kaitsevahendeid Pole piisavalt. Osalt võib segadust tekitada seegi, et keegi täpselt ei tea, kui palju ja missuguseid kaitsevahendeid lasteaias kasutada tuleb. Seda hindavad erinevalt ka haridusjuhid. Jaak Raie ütleb, et Viljandis kantakse maske siis, kui laps ukse peal vanematelt üle võetakse. Õpetaja ei pea enne lapsega lapsevanemad olukorda, kui ta tegelikult neid seal ukse peal ei näe. Kui ikkagi on näha, et kas lapsevanem või keegi, kes toob laps ise ikkagi on siiski haigustunnustega, siis vähemalt on õpetaja tollel hetkel ikkagi kaitstud ja me siis ka laste vastu ei võeta. Andres Pajula sõnul kannab Tallinna õpetaja maski lapsi hommikul vastu võttes. Terveks päevaks ei pea ükski lasteaiatöötaja maski kandma sellesse eriti naljakas, kui lasteaiatöötaja lastega toimetamisel kannaks maski, et selles mõttes, et ikkagi eesmärk on see, et terved lapsed peavad lasteaeda. Riho Raave ütleb, et ka Tartu lasteaedadesse lubatakse ainult terveid lapsi, aga maski kandmisse suhtub tema teisiti. See mask peaks olema, kui ta töötab rühmas lastega, sest seal on need kontaktid ikkagi ju suhteliselt lähe lähedal olevat ja selliseid kahemeetrist distantsi võib olla väga keeruline hoida. Ja jätkame välismaalt. USA president Donald Trump kinnitas, et allkirjastavad täna määruse sisserände osaliseks tõkestamiseks. Kaitsmaks Ühendriikide tööliste koroonapandeemiast tingitud majanduskriisist. Sisseränne on vabariiklasest Trumpi toetajate jaoks üks võtmeküsimusi ning novembris on Ühendriikides kavas pidada presidendivalimised. President teatas eile, et lõpetab alaliste elamislubade väljastamise 60-ks päevaks, kuid erand tehakse ajutistele töötajatele nagu hooajalisele, tööjõule, põllumajanduses. Trump ütles, et sellega aidatakse töötud ameeriklased töökohtade järjekorras ettepoole ajaks, mil Ameerika uuesti avatakse. Alates erimeetmete kehtestamisest on oma töökoha kaotanud umbes 22 miljonit ameeriklast. Belgia on jõudnud koroonasurmade poolest elanike hulga kohta maailmas tippu ja seda eelkõige vanadekodudest registreeritud surmade tõttu. Kurva statistika taga on ühelt poolt arvepidamise meetod, teisalt vähenes testimine ja isikukaitsevahendite nappus hooldekodudes. Kriisi alguses jätkabet pehanud. Ligi 11 miljoni elanikuga Belgias on tänase seisuga koroonaviiruse tagajärjel surnud 6262 inimest mis tõstab riigisurmade poolest elanike kohta maailmas esikohale. Samas moodustab sellest üle poole ehk ligi 3300 surmajuhtumit vanadekodudes ja hooldekodudes ja neist omakorda üksnes väga vähesed ehk vaid ligi 150 on testiga kinnitatud. Erinevalt enamusest teistest riikidest käsitleb Belgia igasuguse kahtluse olemasolu korral surma koroona surmana Brüsseli magnoolia hooldekodu direktor ja Brüsseli eravanadekodude ühenduse president Katri maal Rosem. No ei tea, vilgifectornads pole päris selge, kas nad olid nakatunud või mitte. Ma arvan, et koroonastatistikas arvestatakse palju surijaid, kes ei ole tegelikult nakatunud. Nii et see on kas ülehinnatud või siis on arvud teistes riikides alahinnatud. Samas ei ole olukord belgia vanadekodudes tegelikkuses muidugi samuti mitte pilvitu. Nakatunuid ongi palju. Alguses pööras riik oluliselt enam tähelepanu haiglatele ja hooldekodud jäid oma muredega üksi. Ei olnud piisavalt testimisvõimalusi ega isikukaitsevahendeid. Brüsseli Kristo lääni hooldekoduõde Merjand sibud asju, igalda, infot uutest laseme ka, ma lähen vahel vihane, sest me oleme neid teste oodanud kaua-kaua ja neid ei olnud ega olnud. Minu jaoks on juba hilja, sest nüüd on paljud inimesed surnud ja personal haige, mis ma oskan öelda, aga me oleme siin ja võitleme nende ees, kes on alles. Brüsseli Krista lääni hooldekodu direktor Steve toa jää. Ümbritsev elu meil ei olnud kaitsevahendeid kogu personali jaoks, nii et kui see haigus meie asutusse jõudis, siis oli vältimatu, et hakkab levima. Vigadest õppides on belgia alustanud hooldekodudes laustestimiste ka, millest siiani on selgunud, et ligikaudu 15 protsenti elanikest on nakatunud. Valitsus soovitas eelmisel nädalal hakata taas lubama külaskäike vanadekodudesse, põhjendades seda sellega, et pikk lahusolek lähedastest muutub eakatele samuti ebainimlikuks. Brüsseli magnoolia hooldekodu direktor ja Brüsseli eravanadekodude ühenduse president Katri man Rosem töödeszemlisel Audrey Nissi Char pered ja eakad igatsevad 11 on samuti psühholoogiliselt raske ja tähtis on hoida head vormi. Kasutusele on seal väga raske, meil ei ole palju inimesi, kes saaksid seda korraldada. Kes siis saab esimesena, kas on vaja pleksiklaasi vahele või korraldada seda aias suure distantsiga? See ei ole nii lihtne. Praegu peavad Perede ühendust telefonide ja videokõnedega ja mõned belglased pole pidanud paljuks ehitustõstukiga emale-isale akna taha lehvitama minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Ja tagasi koju, ekspeaminister Mart Laar tähistab täna oma kuuekümnendat sünnipäeva. Laar andis hommikul Indrek Kiislerile sünnipäeva intervjuu, milles kinnitas, et sünnipäeva tähistab ta tagasihoidlikult. No nagu mingit tähistamist ta ei tule, nii et et eks me oleme abikaasaga kahekesi, aga ma pean küll tunnistama, et kahe meetri kaugusel teehoidu Kas sõbrad tulevad akna taha ka laulma? No ütleme niimoodi, et bioselle kohta teated ei ole, aga aga oma sõpru teades ütleme niimoodi, et ma imesta. Mul õnneks olemas sihuke väike rõdu, kuhu nad, millelt tagant võivad rahulikult laulda, näed. Te olete olnud murdelistel aegadel Eestis peaminister ja teinud väga avatuid otsuseid, et kas praegu on käes jällegi aeg teha avatuid otsuseid, kui me oleme selles suures kriimus? Küll kui me tahame, et meil hästi läheks, sest üks asi on, on relvastuses füüsilised läbidiksutada, mida ilmselt teeme niikuinii, kuna mu hullematki läbi ja aga edasi on seda kriisi enda heaks ära kasutada. Ja ma arvan, et tegelikult on selleks kõik võimalused olemas kui vähegi julgema ja Ürulgemad riske võtta ja mitte tavapäraselt käituda. Sest praegu tundub, et me teeme täpselt nii, nagu teevad teised, võtame laenu, maksame kriisi ajal toetusi ja siis pärast elame edasi, et midagi sisuliselt ei paista muutuvat. Mina arvan, et ega isenesest ütleme seal laenu võtmine ei ole kõige hullem on see võimalus, erinevalt paljudest Võimekus väga suur ja ainuke asi, et milleks me seda kasutame, see on peamine asi. Mulle tundub, et kui võrdleme tavapärast seda viga mujal, tehakse ehk kaaluma, et peab panema seda betooni eha. Teeme riiklikke abiprogramme ja tyhitlik igasugu muid asju, komandat asju, siis ei pea olema kõige tõhusam uss, natuke ledid ja investeerida praegusel hetkel just sinna, kus teised investeeri. Ehk kasvuteadusesse ihkate tugisüsteemidesse. Te olete öelnud, et me peaksime tegelema rohkem Lätiga ja, ja Leeduga, et kas selle ütlemise valguses oli üllatav, et Soome otsustas sisuliselt inimeste liikumise Eesti ja Soome vahel kinni panna. Soomel oli üsna suur võimalus teha noh, selline oluline samm teha Eesti ja Soomega ühine majandusruum nii-öelda Soome otsustas seda mitte kasutanud, ütles väga hästi, et võllide, meie lootus, et hakata mingit erissuhteid Soome vajama, et kui tal ka tegelikult, aga lihtsalt seda ei tule sellisel määral. Ja ütleme läbi kõige häda ja läbi kõigi raskuste prügilate tegelikult on ikka meie kaks patja tiik ikka meie saates, aga meil tegelikult kõigil partneril Ja ilmast räägib nüüd sünoptik, taimi paljak. Eeloleval ööl ilmub taevasse õhuke kõrge pilvekiht, aga saduseidu tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb sisemaal miinus ühe pluss kahe kraadini, rannikul jääb pluss viie lähedale. Homme päeval on nii päikest kui rünkpilvi, aga ilm püsib sajuta. Puhub valdavalt läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 10 kuni 15 meretuulega rannikul kuni kaheksa kraadini. Reedel suurendab Venemaa madalrõhuala oma mõjuvõimu, lisandub pilvi ja päeval sajab siin jalga veidi vihma. Läänekaare tuul on üsna nõrk kuni õhtuni, siis aga kogub jõudu. Õhutemperatuur langeb öösel nulli lähedale või jääb kraat paar plusspoolele. Päevasoe kerkib aga 10 kraadi ümbrusse. Suur tänu selline sai kolmapäeva, 22. aprilli Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere. Kaunist õhtu jätku ja ikka tugevat tervist.