Kaheportaal ja Kristjan Port tere. Reson portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Kunagi tööle tagasi jõudes võiksid korraldada eksperimendi. Pane mõnda käidavasse kohta näiteks koridori seina peale peegel, jää vaatama. Ära vaata peeglisse, sest see oleks ohtlik. Vaatle möödujaid aega tagasi pöörata ei saa, ka võib päris julgelt oletada, et vanasti oleks peegel inimeste liikumist mõjutanud. Kui varem läbiti koridori lõik tempokalt, kuidas see solvunult siis peegelsoni pead pöörama, mõnikord isegi seisutama ja, ent kohendama. Inimeste puhul ju täiesti normaalne nähtus. Mõnedel andmetel vaatavad naised päevas peeglisse keskmiselt 38 korda ja mehed poole vähem. Eksperimendi mõte oleks kontrollida hüpoteesi, et ajaks, kui viiruse ohust tingitud sotsiaalne isolatsioon peb, vaatavad inimesed peeglisse varasemaga võrreldes harvemini. Vähemalt esimeste kuude jooksul. Efekti põhjustavaks teguriks on videokonverentside tingitud väsimus ja tõrjuv hoiak nägude vastu eriti aga iseenda omad vastu. Alguses pakuvad printsid põneva kogemuse. Uudsus, erutus trumpab ebamugavust. Pealegi tehakse alguses mitmesuguseid vigu valgustuse lakke vaatava kaameranurga. Ja pildile jääva tausta osas see tähendab, et teiste ja enda nägude ilmumine ekraanile kujutab omalaadset põnevusmängu ja pakub esialgu mängulist meelelahutust. Mõned korrad hiljem kogemus suureneb ja igaüks saab oma näo enamvähem kaamerasilma. Kusesse paraku kaamera ei registreeri midagi muud, nõndanimetatud sõnatu kommunikatsiooni jaoks olulist. Need on kehahoiak, sujuvad ja väikesed muutused ilmes ning intonatsioonis. Tehniliselt andmevookoormuse vähendamiseks, pildist ja helist infod kaotavad meedia edastamise protokollid ja heitlik sideühendus muudavad suhtluse kõnelevate peade etenduseks. Süveneb ebamugavusärevus ja isegi kerge agressiivsus. Normaalses vestluses ju ei muuda inimesed oma suurust ja nad vaatavad sulle otsa. Videokõne puhul püütakse samuti vaadata vestluspartneri silmadesse. Paistab teisel pool ekraaniolijale, et vaadatakse temast mööda, kuna kaamerasilm, kuhu peaks vaatama, asub enamasti ekraani ülaservas. Juhul kui videolingis osaleb rohkem inimesi, hakkab pilt ekraanil meenutama Jellitavate nägude galeriid. Ja see põhjustab väsimust. Ilmselt põhjustab taoline ebaloomulik imelike inimeste rohkus, olukord ärevust ja stressi kulutab energiat ja seega põhjustab väsimust. Tõsine loom aga ei ole välja lülitatud vähemalt esialgu hoopiski kergelt ärrituv ja impulsiivne. Looduses ellujäämiseks oluline bioloogiline programm, millega kaitsti pärast pikka põgenemist enda ohvriks jäämist või surinat ise pikka ja väsitavat tagaajamise järel saaklooma. Nüüd aga ollakse Bornitsevatest inimestest ümbritsetuna kroonilised. Valitseva stressis järsku hüppab ekraani keskele kõvema häälega. Teistest kordades suurem nägu, ootamatult lähedalt nähtav nägu on enamasti seostanud ohuga kusjuures nägude paraadil meenutavad kõik koos ja igaüks eraldi, et olukord ongi halb. Arusaadavalt ei kuku keegi toolilt maha, kui ekraanile ilmub rääkiva direktori või äripartneri nägu. Nii palju suudab igaüks joint kontrollida. Küll aga reageerib olukorrale kasvõi õige vähe meie ürgne kaitsereaktsioon, paisates vereringesse stressireaktsiooni juhtivaid virgatsaineid. Ei tasu unustada, et kodusest elust hoolimata Ta praktiliselt kõiki vintsutatud töö ja elukorralduse muutus, muret kasvatavad uudised majandusest ja üleüldine teadmatus haiguse riskist. Kuu aega sama tantsu. Ei saa ju mööduda jälgi jätmata. Ise painis huvitav probleem on oma näoga. See ei paista ekraanil just kõige paremana. Tegelikult pole näol rohkem viga kui teiste omadel aga just selles ongi point. See on kritiseeritav. Ja kui alateadlikult kritiseerid teiste liikuvate nägudega pilte, siis alateadvuses arvestad, et lasketiirus on ka sinu sihverplaat. Paljud inimesed räägivad ekraanil oma näo nägemise stressist, mille üheks ilminguks on videokaamera väljalülitamine. Aga iga kord ei saa seda teha, stress vaid süveneb. Mistõttu räägitakse hoiatavalt zoomi ja videokonverentsi väsimusest. Millest tulenevalt on põhjust oletada, et inimestes kasvab tõrjuv tundlikus siledal kahemõõtmelised pinnalt vaatavate nägude vastu. Võimalik, et nad teevad endast vähem selfisid, kuna ei taha näha teiste omi. Ning nad ei peatu peeglis. Peegelpildiga kohtumiseks. Kuula varasemaid portaale. L2.