Vikerraadio. See on väga ja l. 60 rubla. Anvar Samost ja Toomas Sild. Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio ja on viies main. Vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam. Ja olen nädala avaldas kaks nädalat Eestist eemal olnud, et sobilik oleks võib-olla alustada mingite selliste emotsionaalsete emotsionaalselt ülesköetud muljetega, kaugelt aga. Muidugi tahaks reisimuljeid kuulda saada. Et piirdu ainult märkusega, et rõõm oli eile õhtul Eestisse saabudes siiski avastada, et need sellised maailmalõpumeeleolud, mida meedia kaudu võis tajuda, ei vasta päris täpselt nagu kui sa teed, kõik on endiselt alles ja hästi ja Eesti on juba 15 aastat olnud näiteks Euroopa Liidu liige, millest siis alustame? Jah, lõppude lõpuks oli ju lõppev nädal selle kena tähtpäeva meile tõi ja vaatasin ka, kuigi sinu sellest maailmalõpumeeleoludest kantuna vaatasin just enne saadet, vaatasin, kas jätkuvalt, et üks valitsuserakond oma koduleheküljel ütleb, et 553 pagulast tuleb koju saata ja avastasin, et see number on kadunud nende koduleheküljelt. Hoolimata ka sellest, et ma arvan, see oli kaks nädalat tagasi selle erakonna esimees intervjuus mulle ütles, et nad ei võta seda oma koduleheküljelt maha. Et see peab jääma hoiatusena. Vaata vaata, panevad tagasi. Aga nüüd on selle asemel selle asemel märkus, meie kvoot on null. Vaata selles mõttes ikkagi ajakirjandus on Eestis väga suur jõud. Et kui ikkagi lugupeetud ajakirjanik ütleb, et kuskil erakonna koduleheküljel on mingi lubadus, mis ei ole täidetav, sellepärast et seda lihtsalt fakti lihtsalt ei ole võimalik. Täiserakond küll võitleb vastu, aga aega läheb, asja saab, võetakse vale lubadus maha. Jah, sellepärast, et seda viite 100 viitekümmet kolm pagulast võtta ei ole mitte kusagilt võtta, keda koju tagasi saata küll, aga millest mul tegelikult tõesti kahju ja mis minu jaoks on natuke nagu märgilise tähendusega sellest nädalast, kui esmaspäeval Jüri Ratase teine valitsus ametisse astus ja riigikogu valges saalis sonis riigikogu selline kõige esinduslikum saal, riigikogu istungitesaali kõrval toimus valitsuse ühispildi tegemine lippude taustal siis kui seal seni oli oli kaks Eesti lippu ja kaks Euroopa Liidu lippu siis nüüd Euroopa Liidu lipud riigikogu esimehe Henn Põlluaasa palvel olid ära viidud ja asendatud Eesti lippudega. Lugesin ka seda Eesti Eesti ajakirjandusest ja vaatasin, et pilt, aga ma saan aru, et neid lippe sealt viimase aasta jooksul ka varem ära korjatud, vastavalt siis nendele sündmustele, mis seal on toimunud hiljem tagasi toodud. Jah, aga ma saan aru, et praegu Euroopa Liidu lippe tagasi ei tooda, välja arvatud siis üheksandal mail, kui on Euroopa päev. Et siis korraks pannakse Euroopa Liidu lipud tagasi, aga siis jälle viiakse ära, aga nagu ma olen ka aru saanud, et see on olnud need riigikogu riigikogu esimehe Henn Põlluaasa, selline. Tema personaalne personaalne arvamus. Euroopa Liidu lipud tuleb riigikogu valgest saalist ära viia ja ma saan aru, et juhatus hakkab seda järgmisel nädalal arutama, kuidas teha, ja vähemalt üks juhatuse liige, Riigikogu aseesimees Siim Kallas on öelnud, et vajadusel läheme selle hääletusega suurde saali. Vaata aga, aga tegelikult on see pigem nagu positiivne uudis. Ma kohe selgitan sulle, miks see positiivne uudis on, et kui valimiste järel ei muutuks poliitikas ja valitsemises mitte midagi, siis see tähendaks seda, et valimised kas on võltsitud või need on mõtetud. Neil toimusid valimised, rahvas andis oma eelistuse võimule, tulid need, kes praegu võimul on ja seda võimu teostavad sealhulgas ka riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes väljendab oma noh, tõenäoliselt valijat, eelistusi sellega, et ta lasi siis kaks Euroopa Liidu lippu sealt valgest saalist ära viia. Valitsus ühispildi tegemise ajaks ja tulevad järgmised valimised, valijad annavad võimalik, et teistsuguse eelistuse jälle toimub valimistel muutus Euroopa Liidu lipud tuuakse tagasi, äkki on järgmine riigikogu esimees taastama sotsiaaldemokraat pannakse sinna võib-olla neli Euroopa Liidu lippu ja siis saame EKRE portaalist või siis mõnest muust ajakirjandusväljaandest lugeda ahastamist selle üle, kuidas Eesti lipud on vähemuses Eesti kõige tähtsamast saalis ja sellele jälle arutada. Vaata, see ongi tegelikult normaalne demokraatia toimimine. No tõesti, mulle tundub, et ajavahe võib-olla ma tean, kui keeruline on tegelikult see ajavahega toimetulekus. Ja teiselt poolt teiselt poolt Atlandi tuled tegelikult vastsetele keeruline. Sinna minnes on väga keeruline, seal ärkad iga iga iga hommik kell kaks üles, siis loed Eesti tõesti kohati puhkus lõtku halvasti. Aga siia tagasi tulles eile õhtul läksin normaalsel kellaajal magama, magasin rahulikult välja. Ärkasin hommikul kell üheksa, Mul on täiesti nagu adekvaatne tunne. Ma lihtsalt, olles nüüd need kaks nädalat olnud Eestis mulje, jääb lihtsalt mulje, et sa ei ole sellest ajavahest veel võib-olla päriselt. Ma selgitan sulle, mis on valimiste mõte. Valimiste mõte ongi see, et poliitilised muutused ja kui on vahel kaks lippu, siis pärast võib-olla neli võibki olla null ja vahel võib veel mingeid suuremaidki muutusi toimuda. Näiteks võib juhtuda, et rahvas läheb referendumile, hääletab Euroopa Liitu astumise poolt, nagu Eestis ka juhtus. 15 aastat tagasi Eesti olnud 15 aastat Euroopa liidu liige. Ja tegelikult meil on selle üle hea meel. Absoluutselt aga toimus ka muutus, enne ei olnud Euroopa Liidu liikmed 15 aastat ja ametisse astunud valitsus, juhin tähelepanu. Kõik kõigile tegi väga palju nalja, aga võib-olla lippude taustal ei olegi see nali oma esimese enam-vähem kokkuleppena koalitsioonilepingusse kirjutas, et Eesti on Euroopa Liidu liige. Jaa, aga lõppude lõpuks, meil on tulemas ju paarikümne päeva pärast Euroopa Parlamendi valimised, mida küll Eesti ühiskonnas eriti näha ja tunda ei ole? Minu meelest mitte midagi muud ei olegi siin näha ega tunda, et see on jälle see, et inimesed ei saa aru, mis asi on valimiskampaania, see, et Taavi Rõivas või Raimond Kaljulaid või Marina Kaljurand või või ma ei tea Henn Põlluaas või Martin Mart Helme teevad seda nädalate kaupa, ma tahtsin, praegu teevad head kuulajad. Toomas, see on valimiskampaania lihtsalt, seda tehakse ebatraditsiooniliselt, kuna kahed valimised ja valitsuse vahetus on sattunud väga lühikese ajaperioodi sisse ja sellepärast on ka see õhk, on meil selline emotsionaalselt üles. Ma olen nõus, et, et need sisepoliitilised arvamusavaldused, et see on osa valimiskampaaniast, aga kui ma räägin Euroopa Parlamendi valimiskampaaniast, siis ma tahaks siiski. Naiivse inimesena tahaksin ma ka Euroopa teemasid kuulda ja ma tahaksin aru saada näiteks, kas või mida arvavad mida arvavad Eesti Eesti erakonnad Austria kantsleri Sebastian kurtsi üleskutsest, kuidas tuleks Lissaboni lepingut muuta? Issand, jumal, kas sa oled, vaata küsimust tahtsin, mina lasen tegelikult Euroopa Liidust rääkida mitte niivõrd Euroopa Parlamendi valimistest, kuigi see on lähedane teema, eksju, kas sina, Toomas, oled Lissaboni lepingut lugeda? Jah, ma kunagi olen tõesti lugeda, saad väga haruldane inimene, mitu lehekülg on Lissaboni lepingu ma ei mäleta. 540, kui ma peast ütlen õigesti? Ei, ma arvan, et kunagi oli, oli see eesti keelde tõlgin, jah, oli, oli see meile kõigile kohustuslik kirjandus. Lissaboni leping sõlmiti. Me oleme seda ju kõik lugenud. Ei, kõik ei ole seda lugenud, ma arvan. Eestis on seda lugenud alla 100 inimese päris Eestist ainuüksi Euroopa Liiduga. Anvar tegeleb pidanud kindlasti rohkem jalga 100, nad ei ole seda läbi lugenud. Mida ma tahan öelda, on see, et lihtsalt. Selline leping on ere näide sellest, mis on Euroopaga valesti. Euroopa eliit teadvustas endale juba mitmendat korda ühel hetkel seda, et Euroopa ei ole maailmas mitmel erineval tasandil konkursil see võimeline, sotsiti vastus sellele, kuidas seda lahendada. Sündis Lissaboni leping, millest tänaseks Euroopa kodanikud, valijad kolm nädalat on Euroopa Parlamendi valimisi, ei tea absoluutselt mitte midagi, kuigi see on ammu kokku lepitud asi. Selle lepingu eesmärk ei ole täidetud. Kaugeltki mitte midagi ei ole tehtud sellest. Ja nüüd sina tahad küsida, tahad, et eesti valijad saaksid vaadata diskussiooni sellesama lepingu üle, millest keegi midagi ei tea. Jah, sellepärast, et tegelikult see, kui ma loen näiteks Sebastian kartsi kurssi sõnu, et vaja on uut lepet selgemate sanktsioonidega liikmesriikidele, kes suurendavad võlgu karistusi riikidele, kes lubavad läbi ebaseaduslikke migrante, et neid registreerimata, samuti karmimaid tagajärgi õigusriigi ja liberaalse demokraatia rikkumiste eest, seda ütleb Austria kantsler. Muide, päris päris okei ütlemine, aga, aga tegelikult olemasolevad alusdokumendid lubavad Euroopa liidus kõike seda teha, on olemas kõigis Maastrichti leppe, mis pärineb juba aastast 1992. Mina ausalt ütlen, mina seda tervikuna lugenud ei ole. Ai, ei. Aga ma arvan, et ka sina nii ai, võiks lugeda ja, aga ma olen lugenud mingeid kokkuvõtteid sellest lepingust. Minule on jäänud meelde, et sealt lepiti kokku näiteks rahaliidu osas mitmed olulised asjad, mida suured riigid on täielik. Kuidas nüüd rahvusringhäälingu eetris ütlen ükskõiksusega eiranud aastaid ja heidavad. Samas kui Eestis näiteks loetakse väga täpselt mingi protsendikümnendik, öeldakse, et me ei saa teede ehituseks laenu võtta, kuna me läheksime Maastrichti kriteeriumidega vastuollu. Et see on ka selle Euroopa Liidu nagu üks kõige suuremaid probleeme, et Eesti astus Euroopa Liitu 2004. aastal teatud selliste naiivsete ootustega, mis asi? Euroopa liit on väga õilsate naiivset ootustega ja suures osas need ootused on täitunud. Vaba turg meil on olemas inimeste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kõik see on Eestile olnud erakordselt nii ühiskondlikus, vaimses kui majanduslikus plaanis nagu kasulik, aga mingid asjad, mida tegelikult Euroopa Liidult on oodatud, et Euroopa Liit toimiks nendesamade lepingute alusel, mida on nagu kokkulepitud või siis näiteks, et Euroopa ei oleks selline puhtalt eliidiprojekt, kus demokraatlikke valikuid otsustatakse nii kaua ümber, kuni saadakse õige vastus, eks ju. Need näitajad on täiesti reaalselt olemas. Et seda me tegelikult Euroopa Liidust ei oodanud. Ega ma jäin praegu mõtlema, miks sa ütled, et Eesti Eesti liitus Euroopa Liiduga mingite naiivsete ootustega. Ma mäletan väga hästi, mis sõltu, räägiti 2003. neljanda aasta, mis jutuma ise rääkisin näiteks ja, ja tegelikult ma olen siiamaani Euroopa liidu suhtes needsamad ootused olemas, lihtsalt tegelikkus on alati pisut teistsugune, kui inimeste ootused. Sest ma arvan, et tegelikult ootus oli see, et elu Eestis läheb paremaks läheb kindlamaks, Eesti, noh, me võime öelda jah, et Euroopa liidul ei ole oma armeed, aga ta on ikkagi paljuski ka Eesti jaoks selline julgeolekuprojekt. Et need olid väga pragmaatilised ootused tegelikult. Pragmaatilised ootused on suures plaanis täitunud, aga ikka kindlasti tegelikult sellised ootused, et Eesti ühena ühe Euroopa liidu liikmesriigina noh, kas nüüd päris võrdset, aga võrreldavad kaal omab nende samade vanade ja suurte riikidega seda tegelikult päris selgelt. No ei ole, et kui Euroopa liidul on kriisihetk, nagu me oleme nüüd näinud siin 2009. aastal või 2012. aastal siis Saksa kantsler helistab prantsuse presidendile ja nad korraldavad vajadusel ka mingisuguse kitsama klubi kohtumise, kus siis pärast Euroopa ülemkogul teiste riikide peaministrid või riigipäid kaasatakse. Noh, see on normaalne asjaajamine, me teadsime enne, et see niimoodi toimub, Euroopa Liit on sellisena välja kujunenud, on tegelikult päris hea konfliktide lahendamise mehhanism on väga hea heaolu tagamise mehhanism. Aga see ei ole nüüd päris see, mida 2004. aastal noh, ütleme siis mina ette kujutasin, aga ilmselt ka paljud teised. Ma ei ütle, et midagi on halvasti, ma lihtsalt ütlen seda, et meie vaade Euroopa liidule on kindlasti nende 15. aasta kõvasti muutunud. Nojah, aga sa ei mõelnud, et noh, tegelikult Eestil või ükskõik millisel Euroopa liidu liikmesriigil on ju see võimalus olemas, tõusta püsti öelda, me ei ole nõus sellega, mida leppisid kokku Prantsusmaa president Leedu on seda vahel teinud ja Eesti ei ole seda teinud ja viimasel ajal järjest tihedamini on seda teinud kaks riiki, Ungari ja Poola teatud sellistel imelikel põhjustel kohati, eriti Ungari puhul. Ja seda ei ole vaadatud hästi ja Eesti on lisaks Euroopa Liidu liikmeks saamisele üritanud olla Euroopa Liidus Euroopa Liidu keskmele kõige lähemal olev riik. Noh kui üldse võimalik on Euroopa Liidu keskme lähedal olla ilma olemata Saksamaa või Prantsusmaa. Jah, aga ma arvan, et see on tegelikult olnud täiesti mõistlik valik. Ja on? Ja ja selles suhtes ma arvan, et sellega Eesti ei ole nüüd oma iseseisvust küll käest ära andnud. No suveräänsus alati nagu teatud osas nagu mõõdetav, et kui palju seda suurendust nagu rakendatakse või mitte, aga seda vaidlust ma ei taha pidada, ma tahan lihtsalt öelda seda, et võib-olla oleks olnud ikkagi kohti, kus Eesti oleks võinud ka midagi öelda. Ja Need kohad on jäetud nagu kasutamata, sellepärast et on leitud, et diplomaatiliselt on niimoodi õige. Või on öeldud viisile, keegi pole midagi. Et, et see ei ole avalikuks tulnud just, mis on, mis on tegelikult üks, üks täiesti aktsepteeritav võimalus diplomaatiat edendada ka Euroopa liidus? Aga tulemust nendesamade Euroopa Parlamendi valimiste juurde veel tagasi, et, et kui sa nüüd oled vaadanud, et järgmine nädal hakkavad meil ka siin rahvusringhäälingus erinevad, mõned debatid juba käivad näiteks vikerraadios raadio kahes, aga hakkavad ka mingit suuremat debatid intervjuud peale, et selle 15 aasta põhjal, et, et kas. Kas oskad öelda, mis on Eestis peaaegu Euroopa Parlamendi valimiste põhiteema? No ma arvan, et, et me kuuleme arutelusid sel teemal, kuidas Euroopas tuleb kaitsta Eesti iseseisvust kui me räägime sellistest loosunglikest teemadest. Noh, ma arvan, et seesama, meie meie kvoot on null mis puudutab pagulasi, seda me kuuleme ja et ma arvan, et need siis muidugi võrdsed põllumajandustoetused Eesti Eesti põllumeestele võrreldes teiste vanade Euroopa liidu liikmesriikidega Kas need on tõesti need teemad, millest me peaksime Euroopa Parlamendi valimistel nagu arutama? Sa küsisid, mis teemad tulevad. Metoodiline, nagu et ma lihtsalt ütlen, et, et meil on palju neid kandidaate, mis 66 kandidaati Euroopa parlamenti Noh, mingit nagu selgelt sellist Euroopa teemalist diskussiooni on napivõitu, nagu oli ka eelmisel korral tegelikult ja põhiline valimiskampaania aur läheb selle peale, et tõestada, et kas eelmiste valimiste riigikogu valimiste tulemus siis oli hea või halb Jah, selles suhtes on sul õigus, et Euroopa Parlamendi valimised 2019 on otsekui riigikogu valimiste 2019 jätk. Nii ta ütles Tulnud ka enne seda, nii justiitsminister kui siseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektori ja peaprokuröriga Nad andsid oma oma ülevaate sellele sellele menetluse käigule, nii et ma arvan, et kokkuvõttes see oli õige õige lahend, mis teisi põhjuseid. Ma tahan ühe nüansi lisada, võib-olla ennetades teie küsimust. Ja juba on siin opositsioonipoliitikud hakanud õhku viskama väiteid, nagu ma kavatseksin sellesse uurimisse tähendab marti kuusiku vastu esitatud süüdistuste tõepärasuse uurimisse sekkuda ja seda mõjutama hakata. Ärgu unustagu, ma ei anna opositsioonile mitte mingit ettekäänet umbusalduse avaldamiseks. See oli siis katkend neljapäevasest valitsuse istungijärgsest pressikonverentsist, kus kõigepealt rääkis peaminister Jüri Ratas sellest, kuidas ta kohtus riigi peaprokuröri ja politseijuhiga ning tema järel rääkis uus siseminister Mart Helme, kuidas ta ei sekku. Marti kuusiku. Eesti tõenäoliselt vist kõige kõige lühema staažiga valitsuse liikme tegude tegude uurimisse. Sest tõepoolest esmaspäeval, kui Jüri Ratase teine valitsus ametisse astus, siis sai väliskaubandus- ja IT-ministriks marti Kuusik kelle kohta samal päeval tõusid ajakirjanduses üles kahtlused perevägivallas. Nii. Ekspress Grupp kui Postimees Grupp polid olid kohtunud inimestega, kes marti kuusiku perekonda väidetavalt tunnevad ja kelle, kellel siis inimesed, kellel on tekkinud on tekkinud põhjendatud kahtluse, et marti kuusiku perekonnas on mitmed vägivallajuhtumid aset leidnud, kus marti kuusiku endine abikaasa on pidanuka arsti juurest abi otsima. Ja järgmisel päeval oli marti kuusik ametist lahti. Ma tean, et et enne seda, kui valitsus ametisse astus, oli juba see tegelikult oli Stenbockis Stenbocki majas oli, oli teemaks. See, et ajakirjandus tegeleb marti kuusiku võimalike perevägivallalugudega olid, oli seal teada valitsusele. Aga marti kuusik ise eitas kõike. Jaa, ka EKRE ei olnud nõus mingit ministrite vangerdused tegema, mis tähendas, küsisite esmaspäeval marti kuusik andis ministri ametivande ja järgmisel päeval, kui toimus sissekukk kohtumine, millele ka Jüri Ratas viitas koos riigi peaprokuröri ja politseijuhiga siis noh, tõenäoliselt otsustades ka selle üle, mida ratas ise ütles pressikonverentsil, et ikkagi seal räägiti asjadest viisil pärast mida ka EKRE enam ei saanud oma ministrit kaitsta. Selline mulje tõepoolest sellest teab, et, et sellist algust pole vist ühelgi Eesti vabariigi valitsusel nii raske on võrrelda, ajad on äärmiselt erinevad olnud, aga meie siiski sellisel. Ütleme iseseisvuse ajal jah, iseseisvuse taastanud Eestis küll ja no isegi ei ole. 92. aasta Mart Laari valitsusega või millega iganes, et sellist asja tegelikult või 95. aasta KMÜ valitsusega sellist asja tegelikult mina ei suuda kuskilt, et võrrelda võrdluseks nagu leida, et valitsuse algus on olnud niivõrd keeruline ja konarlik, et mida iseenesest vaatasin järgi. Huvitav, aga suhteliselt mõttetu fakte, et Jüri Ratase valitsus eraldas, teine valitsus on siis Eesti vabariigi 50. valitsus juba aga aga tulles selle kuusiku ja valitsus alguse juurde tagasi. Tegelikult noh, ikkagi päris suur küsimus, et juhul kui noh see info ja tõesti vist vist vist siis võib öelda, et see info liikus juba pikemalt. Et aega ja ma arvan, et ikkagi mitu head päeva varem valitsus ametis Nii et jälgige ikka nädalaid või lausa, kuid, kes seda täpselt nüüd mina ei oska seda öelda. Jah, no ma arvan, et see, millal, millal, millal Rataseni, mingi info jõudis Stenbocki majja järelikult ka EKRE juhtide, nii et noh, see see ilmselt oli siis noh, mingi ma ei tea, pool nädalat varem või midagi, nii. Millest ma tegelikult nagu noh, ma ei oska seda süüks panna otseselt, kellel, aga mis, mis nagu tundub nagu praeguseid asjaolusid teades, nagu pisut imelik on see, et keegi nendest inimestest, kelleni sellised jutud jõudsid, olgu siis tegemist poliitikute või ajakirjanikega ei pöördunud politsei poole, sest et kui me loeme neid kirjeldusi siit, et ma saan aru, et väide on, et. Marti kuusik olevat löönud oma abikaasal puruks käeluu. Raske kehavigastus noh põhimõtteliselt politsei poole pöördumine on nagu kõlab nagu erakordselt loogiliselt, et. Sest noh, ajakirjanikud tegelikult tuginesid tuginesid ikkagi allikatele kes vähemalt ajakirjanike hinnangul olid asjaga kursis tänu oma vahetule, kontaktile, marti kuusiku abikaasaga. Ja ma sain aru, et ikkagi see abikaasa oli ise nendele ajakirjanike allikatele oma kannatustest rääkinud. Jah, et see on erakordselt keeruline teema, et Ma ei ole. Ma ei ole kindel, et, et meil on siin ühtegi osapoolt, kes selles asjas oleks käitunud päris nagu laitmatu viisil, et Jüri Ratase valikutest rääkides siis siis noh, tõesti, et kui oli ikkagi mõned päevad või lausa nädal oli teada, et selline süüdistus on liikumas, siis kõik see, mis toimus esmaspäeval, ma saan aru, et arutelu marti kuusiku isiklikult Kus äärmiselt piinlik prokuratuuri politseiga, eks ju? Ja kui ja kus oli ka äärmiselt piinlik leebelt öeldes, vastuoluline, aga tegelikult ikka äärmiselt piinlik hetk. Kui marti kuusik helistas peaministri ja oma erakonna juhtide juuresolekul oma endisele abikaasale ja küsis, kas on siis vägivalla juhtumeid toimunut. Et see nagu oli muidugi abikaasa, eitas. Peaministri poolt võiks öelda halvasti juhitud, et, et selles mõttes, et kui küsida, et tänu kellele või tänu millele see valitsuse start nii noh, kuidas öelda, siis piinlik ja rabe, rabe on olnud, siis siin peaks ikkagi vaatama tegelikult sedasama isiku poole, kes selle valitsus on kokku pannud, ehk siis Jüri Ratase poole. Aga, aga loomulikult vastutus on ka on ka marti kuusikul endal, kui need väited peaksid tõeline tõele vastama. Ja, ja loomulikult Konservatiivse rahvaerakonna esimehel Mart Helmel, kes nagu esimest korda elus siis valitsuspartei esimehena on omavalitsusdelegatsiooni koostanud ja noh, on näha ju täiesti selgelt, et seesama probleem, mis on Ekret kimbutanud valimisnimekirjade koostamisel, ehk siis see, et selliseid, et tuntud ja Avaliku elukogemusega kandidaate või poliitikuid ei ole võtta, see kimbutab neid ka valitsuses olles nagu jätkuvalt, et enne enne enne valitsuse moodustamist te räägite sellest, et EKRE on teinud mitmetele avaliku elu tegelastele, kes EKREsse ei kuulu, ettepanekuid valitsuse liikmeks saada, et selliseid inimesi valitsusdelegatsioonis peaaegu ei leia, aga tõesti vähemasti kolm uut valitsusliiget, lisaks marti kuusikule, kes nüüd endine valitsuse liige, ka härra ja kokk on Järvik kindlasti rohkem ja kokk siis tänu oma omavalitsustegelase karjääril viimasel ajal vähem avalikkusele ikkagi vähetuntud. Jah, aga siiski natukene, vähemalt selle selle loo puhul võtaks Jüri Ratas kaitsta. Sest ma saan aru ikkagi, et kuna tegemist on ministriks minevate inimestega, siis ütleme, mingi selline kiire taustakontroll neil tehakse enne, kui need, enne, kui neid hakatakse kõikvõimalikke, selliseid kõvemaid lube andma. Aga kas tehakse kindel ikka ikka vaadatakse. Et komandör. Ma ei ole kunagi selles olukorras olnud, aga, aga, aga kui ma nüüd oma nagu sellise parima teadmise järgi räägin, siis see käib ju tegelikult niimoodi, et kui erakond valib omavalitsusdelegatsiooni liikmeid, siis erakonna esimees, võib-olla ka peasekretär, võib-olla veel mõni nii-öelda tagatoa esindaja räägivad inimestele, küsivad, et meil oleks nüüd vaja ministrit selle sellele positsioonile, eks ju, et sina oled siin tegelenud viimased aastad selliste asjadega. Et või sa valimistel sellise tulemuseks olevat, mis see asjaolu on, et kas sa oled huvitatud, inimene mõtleb, otsustab, eks ju. Ja põhimõtteliselt pärast seda minnakse selle erakonna poolt siis peaministri juurde ja öeldakse, et näed, et meil on sellised kandidaadid kandidaat x, y kandidaat, eks ju. Ja peaminister ütleb seda, et ah, et need juhtumid, kus peaminister või peaministrikandidaat on öelnud, et kuulge sorry, et et mulle see inimene kohe üldse nagu ei tundu usaldusväärne või sobiv, eks ju, need on olnud väga harvad väga üksikud, enamasti kauges minevikus ja on ka mõned juhtumeid, millest ma saan aru, et kus peaminister on seda öelnud. Mitte nii väga ammu ja on öeldud, et kuule sorry, et see on meie erakonna nagu otsus ja et vaata, et sa omavalitsusdelegatsiooni liikmed nagu hästi valitud. Nojah, mul tuleb meelde, kui Siim Kallas oli 15 aastat ei, rohkem tagasi ei olnud. Keskerakonna. Trikandidaadiga, aga ei, noh selles suhtes on ikkagi selge, et korraks vaadatakse ka kiiresti nende kandidaatide failidesse. Marti kuusiku puhul ei tulnud välja tegelikult ei, see ta oli neljanda neljanda märtsi hommikul vahele jäänud. Alkoholinähtudega kihutades Rakvere linnas ja kuigi ma saan aru, et Rakveres väga paljud inimesed räägivad, et, Vägivalla juhtumitest marti kuusiku peres. Et siis ka see mitte kuhugi välja ei tulnud, mis sai, mistõttu saigi võimalikuks, et esmaspäeval marti kuusik kirjutas alla ametivandele. Lõpuks eksisteerib muidugi ka võimalus, et marti kuusik ei valeta. Kui ta ütleb, et ta ei ole vägivaldne olnud. Me ei tea, kuhu see uurimine jõuab. Me teame, millised on olnud praegu paljude inimeste väiteid ajakirjanikele. Me teame, et marti kuusik on seda eitanud. Ja rohkem rohkem. Ega me ei, me sellest asjast ju tegelikult ei tea. Aga noh, eks ilmselt on, ilmselt on noh ilmselt on. Ilmselt on Jüri Rataselt kogunenud piisavalt kogemusi väga keeruliste poliitiliste teekaaslastega majandamisel siin viimase 15 või mitme aasta jooksul sellist Ratase sellist poliitilise juhi karjääri võime lugeda, no ütleme, et 2006.-st aastast Tallinna linnapeana sellest ajast peale on ta neid kogemusi kogunenud ja ja ma eeldan, et, et küllap omal viisil ratas ka ennast omavalitsuses kehtestab, et siin, mida ma kommenteerin, on lihtsalt need väited, et et see käimasolev näitab seda, et ratas oleks justkui. Kuidas tavaline väljend ongi, et peaminister Mart Helme valitsuses, noh, ma arvan, et sellest on asi siiski suhteliselt kaugel. Näeb neid arvestada üheksa tundi ametivande andmisest ministri lahkumisavalduseni tegelikult, et noh, see on rekordiline nii nagu ajaloolises mõttes kui ka tegelikult seal rekordiline selles mõttes, kui me mõtleme näiteks selle peale, kui tyh, kui pikalt on mõned ministrid siin pidanud avalikkuse, ajakirjanduse ja teiste poliitikutega võitlust ametisse püsimise nimel samuti väga tõsiste süüdistuste samamoodi lahkunud, siis mõnel puhul on see võtnud aega, näiteks ma peast ütlen siis mingi kuus kuud vist. Selge on see, et Jüri Ratas oli ilmselgelt huvitatud, et marti kuusiku juhtum valitsuses saaks hästi kiiresti lahendatud ja ma arvan, et ikkagi see oli paljuski oli tema tema surve, et lõpuks marti kuusik selle lahkumisavalduse kirjutas. Et siin lugeja kirjutab saate ajal meile, et väidetavalt olevat Jüri Ratas seekord keeldunud kinnitamist ministriks Orgoluudet EKRE liige ja valimistel kandideerinud prügimajanduse ettevõtja. Ja lähme edasi, noh, enam-vähem tegelikult sama teemaga selle valitsuse Valitsus valitsuse ametisse astumine oli samuti vormiliselt väga erakordne ametivande andmine siis esmaspäeval riigikogus kus lisaks riigikogule ja valitsusliikmetele tava kohaselt viibib vabariigi president, kes seekord tuli siis kohale sõnumiga, mille ta oli lasknud trükkida. Mis õige sõna nüüd on? Dressipluus ma saan aru, et siin rahvusringhäälingule selle sõna kasutamise eest tehti etteheiteid, et see on nagu kuidagi vale. Ma nüüd otsingi. Ja olgu kui me, me võime öelda, et me võime vaielda, kas see on dressipluus või see on pusa Iroonia selline visioon ja et, et rahvusringhäälingus on selles mõttes vahva töötada, et sajad tuhanded inimesed kõik jälgivad ja paljudel neist on iga sõna kasutamise kohta oma väga kindel arvamus. Vaatamata sellele, et president oli selle dressipluusi peale siis otsustanud lasta kirjutada lause sõna on vaba. Jah, see oli, see oli algus. Mida, mida avalikkus nägi, kui president kaljulaid tuli esmaspäeval riigikogu saali valitsuse vande andmise ajal vande andmise eel. Aga siis juhtus ju ka see, et kui marti Kuusik, kelle kohal olid juba tõusnud, esimesed kasutasid perevägivallas tuli enda poolt siis sellele ministrivande tekstile allkirja andma, siis president nagu nõelatult tõusis presidendi loosis püsti, läks sealt minema. Marti kuusik andis allkirja ära, hakkas oma kohale minema ja president ilmus sinna looži tagasi. Me oleme siin saates korduvalt analüüsinud seda, et millised on Eesti põhiseadusest ja väljakujunenud poliitilistest tavadest lähtudes presidendi võimalused poliitikat teha, ühiskonda juhtida, suunata tagant lükata, ees tõmmata president Kaljulaid, kui ma ise valesti teda tsiteeris oma ametisseastumise kõnes, ütles, et presidendi ülesanne on ühiskonda eest vedada oliseni. Et umbes nii ja, ja seda ma mõtlesin ka, kui ma vaatasin seda valget pusa, siis selle kirjaga sõna on vaba, et et kas asi on tõesti nii hull Eestis? Presidendil ei ole oma seisukoha või vaate väljendamiseks ühiskonnas toimuvale muud võimalust kui panna selga vastava kirjaga riideese, et noh, naljaga pooleks võib öelda, et see meenutab ju nagu mingisugust pantvangi situatsiooni või mingit Arusaamatut põnevusfilmi, kus mingit oma tahte vastaselt vangistuses viibivaid isikuid ilmuvat korraks avalikkuse ette annavad edasi mingeid märke, moodustavad kätega mingeid kujundeid või, või veel kuidagi pilgutavad silma mingil teatud viisil. Et tegelikult on presidendile võimalus anda intervjuusid, rääkida ajakirjanikega. Teha veel palju muid verbaalselt väljendatud asju oluliselt täpsemale, konkreetsemale viisil kui üks selline lause riideesemel, mida kõik ühiskonnas tõlgendavad täpselt nii, nagu nad ise tahavad. Ma saan aru, see spekter on väga lai, alates siis nendest inimestest, kes arvavad, et Eestis on sõnavabadusega midagi täiesti lahti kuni nendeni välja, siis kes arvavad, et Eestis on sõnavabadus, on kõik korras ja seetõttu nad võivad öelda ka presidendi kohta ükskõik mida, nagu me siin viimase nädala jooksul näinud oleme, kuna sõna on ju vaba, eks. Et ma tahan öelda lihtsalt seda, et presidendil on kümneid paremaid võimalusi oma seisukohta väljendada kui kuskile riideesemele mingi sild kirjutada või siis valitsuse ametivande andmise ajal käia ruumist sisse-välja. Jah, no ütleme, ajakirjanikuna, jah, no minul on nagu keeruline tunda, et Eestis oleks praegu sõnavabadusega olukord selline, kus. President peaks peaks endale tellima sellise pusa, dressipluusi, mida iganes ja see nüüd see, mis puudutab valitsuse ametisse astumist ja president jättis ju ka kätlemata või õnnitlemata, siis uue valitsuse kõigi riigikogu spiiker tegi talle ettepaneku, et proua president, nüüd on võimalus teil õnnitleda uut valitsust. President Kaljulaid lahkus selle peale riigikogu saalist. Ütleme, siin ma olen ikka natuke kergelt nagu segaduses, et lõppude lõpuks president on selle valitsuse ametisse nimetanud, ta on need ministrid heaks kiitnud, osadega? Ei, aga selles suhtes tema allkiri on selle otsuse all. No vot, see on nüüd see koht, kus tegelikult presidendil põhiseaduse järgi ei ole sellist kaalutlusõigust, mille alusel võiks talle seda etteheidet teha. President üritas näidata, tasin kaudseid meetodeid kasutades, mis oli jälle minu arust kommunikatiivselt mõttes viga. Et tal justkui oleks kaalutlusõigusega lõpuks ta tõesti seda õigust vastavalt seadusele, tal ei ole. Mul ei ole etteheiteid, presidendile, ta selle valitsuse ametisse nimetas, absoluutselt mitte. Ma saan aru, et ta ei soovinud kahjustuste alla sattunud marti kuusiku marti kuusikut kätelda. Andnud kätt kasvõi siis peaminister Ratasele ja pärast seda lahkunud mida iganes on palju võimalusi, kuidas tegelikult president oleks võinud käituda, aga minu arvates praegu meil tekkis ikkagi nagu selge olukord, kus kus president selle marsiga on siis nüüd rahulikult Kadriorus. Ja siis tuleb ikka mitu valgusaastat tuleb vahet ja, ja siis seal kusagil on parlamendienamus ja kusagil on vabariigi valitsus ja ma arvan, et need kaks kaks poolt president ja valitsus ma ei kujuta ette milliseks nende nende koostöö tulevikus kujuneb, aga ma arvan, et suht suht napiks ja pealiskaudseks. Ja meile teatavasti saab siia saatesse kirjutada mitte ainult saate ajal, vaid ka saadete vahelisel ajal. Samost ja Sildam, hätte RÜE ja mõned huvitavamad kirjad, loeme siin ette, siis arutame, mida, mida, mida meile kirjutatust meie arvame. Ja tõepoolest, meile on kirjutanud arhitekt Erik Karjus. Tere, olen teie saate kauaaegne andunud kuulajad, pakuks välja teema, mille üle võiks arutleda nimetada Läheneva laulupeo valguses tekkis vähemalt minul küsimus, miks küsitakse peole pääsemise eest piletiraha, kas see võiks olla kogu rahva pidu, mille eest ei küsitaks maksu või kui, siis sümboolselt müües pileteid, taandub laulupidu minu meelest lihtsalt mitte nii odavaks etenduseks, mida sa ometi olema ei peaks. Kõige halvem asja juures on muidugi veel see, et tehakse platsi peal veel kord rahva sees vahe sisse rikaste ja vaeste vahel, müües hirmkalleid loosikohti. Ja siin võiks öelda, et laulupeol täna just uurisin hommikul tegin telefonikõne ja sain teada, et laulu-tantsupeo eelarve on jämedalt kolm ja pool miljonit eurot. Piletitulust tuleb siis sellest 40 protsenti. No ma nüüd siin jagaks ka nagu selle natukene kaheks selle küsimuse, et ma olen ise mõelnud selle peale, muide muide laulupeol käies ja piletit ostes, et minagi tantsupeol oma elus kordagi käinud ei ole, lihtsalt sellepärast, et vahel, kui ma olen mõelnud, et tantsupeole võiks minna tavaliselt juhtub see umbes nädal või paar päeva enne tantsupidu, siis selgub, et et piletit ei ole võimalik ammu enam saada, kuna kõik Kalevi staadionikohad on kohe välja müüdud. No juba juba mitu head nädalat tagasi ei olnud võimalik ajaloole suvisele tantsupeole pileteid saada. Ja miks ma nüüd jagangi, seda kaheksanda, see, et noh, tegelikult on arusaadav, et see Kalevi staadion, kus tantsupeod toimuvad, et see on ju selline koht, kuhu tegelikult kõik vaadata soovijad ei mahu, et mingil moel mingil moel peaks reguleerima, et kas, kas sa pead pileti kaudu käima või on veel mingeid võimalusi, noh, ma arvan, et pilet on üks lihtsamaid südamesse, pileti hind vist mingisugune täiesti pöörane ju, noh, ei ole kuigi noh, samas et kui minna sinna terve perega ja vaata, mis pileti nimel, siis on nagu. No põhimõtteliselt on võimalik seitsme euroga saada laulupeole, aga on võimalik maksta ka 60 Eurogem on võimalik maksta ka 60 eurot, aga noh, kui nüüd laulupeost Ta sõltub sellest, kas sa tahad saada istekohta või, või oled nõus sellega, et paned teki muru peale ja istud muru. Just nagu ka enamus teeb tegelikult, et kui nüüd laulupeost rääkida, siis. Ma ausalt öeldes ei teagi täpselt, et kas pileti ikkagi on nagu sellise ürituse puhul nagu kõige otstarbekam asi, et noh, mingis mõttes ju kogu rahva pidu, et, et kas, kas see raha tuleb panna sinna vahele, samas, kas on Eestis inimest, kellel seda seitset eurot ei leiduks? Natukene kahtlen selles Kui te mõtlete selle peale, et kui näiteks korraldate oma mingit ma ei tea klassikokkutulekut või kursuse kokkutulekut, vaid kaaslastega mingit sellist vaba aja veetmise üritust või, või mingit suguvõsa kokkutulekud, siis väga tihti seal ikka mingi osalemistasu on. Kindlasti kipub olema suurem kui seitse eurot, eks. Et noh, eks see ongi nii, et ühed ühed, kes ütlevad, et et tegelikult on ju väga ilus, kui on olemas iga laulupeolemineja, selline väike isiklik panus selle laulupeo eelarvesse ja on need, kes ütlevad, et see võiks olla kogu kogu rahvavabapidu, et olgu, et noh, kui seal ees on siis mingi kümmekond rida, mis, kus müüakse müüakse neid toolikohti välja. Jah, seal võiks piletid olla, aga siis ülejäänud ülejäänud plats oleks, oleks vaba. Mina jalutasin, ma ütlen ausalt, minul puudub seisukoht ja istekoht siin. Natukene mulle tundub põhjendatud jah, see nagu inimese osaluse nii-öelda ja kuidagi rõhutamine või, või teadvustamine sellise suure üldrahvaliku ürituse juures, et noh, maksumaksjatena. Me oleme osalejad seal noh, nii või teisiti niikuinii osaleme. Oma siis see 3,500 otsast ikka inimene iseseisvalt ei tee. Laulupeole ja tantsupeole tegelikult ikkagi ei jõua ka, et räägitagu meile mida iganes nendest sadadest tuhandetest, kes seal laulukaare all seisavad, aga paljud vaatavad seal näiteks rahvusringhäälingu vahendusel, neid on tõesti sadu tuhandeid. Ja ka seal on maksumaksja raha tegelikult ju panustanud. Et, et mulle endale tegelikult võib-olla meeldiks selline vahepealne variant, et nagu kasutavad mõned muuseumid, tõsi küll, vist minu teada, mitte Eestis, aga aga palju näiteks Ameerika Ühendriikides, kus on teatud muuseumit, kus on piletikassad ja kus on pilet, mis maksab reeglina päris palju, et muuseumid kipuvad Ameerika Ühendriikides kallid olema, et pole sugugi haruldane, et pilet maksab näiteks 29 dollarit, eks siis lähed sinna kassasse, siis tegelikult avastad, et see pilet pole mitte pilet, vaid see on vabatahtlik hane. Et põhimõtteliselt sul on võimalik osta nii-öelda osta jutunatis pilet tehes annetuse 29 dollarit. Aga sul on võimalik seal kassas teha, süda kõvaks öelda? Ei, ma ei taha teha mingit annetust, andke mu pilet, palun, või ma maksan ühe dollari või maksan 10 senti ja kassapreili naeratab teile, ütleb, et tervist. Siin on teie pilet, palun astuge sisse, aga nii palju, kui mina aru saan, siis valdav enamus inimestest maksab 129 dollarit ja teeb vabatahtliku annetuse, et võib-olla peaks laulupeo pileti ka olema samamoodi, et inimestel on võimalik midagi istekohtadest praegu jällegi piiratud ressurss, eks ju. Aga seal platsi peal istumiseks võib-olla inimestel võimalus teha vabatahtlik annetus väravas. Aga pilet antakse kõigile nii neile, kes tulevad, maksavad oma vabatahtliku annetuse seitse eurot, kui neile, kes tulevad ja ütlevad, et ei, sellise ürituse eest mina raha välja käima nõus ei ole või minu majanduslikud olud ei võimalda seda, mis on täiesti okei, eksju ja siis saab samamoodi pileti, läbistab seal samamoodi platsi peal, kuulab seda, kus eesti rahvas laulab. Aga miks mitte järgmiseks laulupeoks, äkki võiks kaalumisele võtta? Ja tänane hommik tõi tõi siis uudise opositsiooni kukkunud sotsiaaldemokraatliku erakonna tuleviku võimalikust tulevikuvaatest, kui endine kultuuriminister Indrek Saar teatas, et ka tema on nõus kandideerima sotside erakonna esimeheks üheksandal juunil toimuval sotside üldkogul. Seni on sellest valmisolekust teatanud endine Väätsa vallavanem ja küllalt mõjukas sotside omavalitsustegelane Lauri Läänemets. Nojah, see opositsiooni kukkunud kõlab kuidagi jälle kuidagi nüüd väga, väga hullusti nagu, ega sellest pole häda midagi, et, et erakonnad ei mõelnud üldse hullus opositsioonis olnud ja ja eks ta on selline poliitilise elu reaalsus jälle, mis. Tuleneb valimistest, kui me siin saate alguses eelmine kord, kui sotsid olid opositsioonis, siis nende populaarsus kasvas kohutava hooga. Absoluutselt ainuke asi muidugi, et siis see oli seekord, kui nad olid opositsioonis. Reformierakonna vastu. Jah, aga siis Reformierakond esitas kutse, nad otsustasid üksmeelselt valitsusse minna. Mida juhtus teadagi mis? Siis kukkus Reformierakond opositsiooni, sotsid jäid ikka valitsusse. Jah jaa, sotsikaatsid viimastel parlamendivalimistel, kui neil enne oli 15 kohta riigikogus, siis praegu on 10 kohta. Aga noh, isenesest lugesin huvitavat intervjuud siin, mida sina tegid sotside praeguse esimehe Jevgeni Ossinovskiga ja Jevgeni Ossinovski ilmselgelt tunneb, et tema on ennast esimehe positsioonis ammendanud ja ja erakonnal on vaja mingit teistmoodi esimest, kuigi noh indrek saade puhul ma saan aru, et väga suurt muutust selle praeguse sotsiaaldemokraatliku erakonnaga vist nagu oodata ei oleks. Lauri Läänemetsa puhul oleks vist pisut teistmoodi. Ma Lauri Suhteliselt nagu erinevad erinevad erinevad erinevate nii-öelda vaadete esindajad erakonna sees. Jah, ütleme avalikkusele praegu küll selline mulje võib-olla jäänud ja Lauri Läänemetsa puhul ta ise ise öelnud, et tema arvates sotside sotside poliitika ei saa olla ainult EKREle EKRE-le vastandumine tuleb sotsiaalteemat tagasi tuua. Indrek Saar midagi sellist nüüd ei ole öelnud ja tõepoolest sotside ma arvan mingit, noh alates 2016. aasta kevadest, tegelikult, kui Jevgeni Ossinovski Telliskivi Vaba laval esines esines kõnega, mille, mille pealkiri võiks lihtsustatult olla seisame vastu Ekrele või EKRE tulekule. Et alates sellest on ikkagi sotside poliitika ükskõik, kas seda, kas nad seda ise tunnistavad vei aga on ikkagi paljuski olnud just nimelt vastandumine, vastandumine Ekrega ja sellist väga rõhutatult liberaalsete väärtuste eest seismine. Ja. Siin on jah, iseenesest nagu huvitav oleks nagu natukene paremini teada saada seda, et milliste, milliste nagu millise suuna või milliste põhimõtete eest tahaks Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena seista. Ma just mõtlesin siin järele, et noh, ega ta tegelikult ju sotsiaaldemokraatliku erakonna sisemist sellist valikute osas ei ole, midagi, on väga selgelt öelnud. Ta on olnud kultuuriminister, tal on olnud kultuuriküsimustes päris arusaadavad mõtted. Aga selle kõrval erinevalt Jevgeni Ossinovski, kes, kes on kogu aeg rääkinud väärtustest ja, ja on selline väga väärtuspõhine erakonna esimees või siis sellest samast tegelikult ikkagi suhteliselt napist jutust, mida on rääkinud Lauri Läänemets, kus võib aru saada, et ta tegelikult tahaks sotsid tuua sealt väärtuspõhise, liberaalse agenda juurest kuhugi maalähedasele orbiidile. Et sellist asja Indrek Saare suust pole minagi kuulnud. Ta on väga tume, Lauri Läänemetsa võib ka mõista ja tegelikult samas intervjuus mida, millele sa viitasid siis ju ka Jevgeni Ossinovski tegelikult tunnistused. Et sotsid kaotasid mingi osa oma toetajatest, kes toetasid neid kui opositsioonierakonda, siis minnes valitsusse ja nüüd olles valitsuses kaotasid sotsid osa oma toetajaid Ekrele. Ja just nimelt maapiirkonnas maapiirkondades, kus ma arvan kindlasti sotside kirglikkus seista kooseluseaduse ees. No mitte ainult see, tegelikult ma tahtsingi öelda, et siin on terve rida muid. Ja siin samamoodi ja siis alkopoliitika alkopoliitika, mis tegelikult ju vaatas meil vastu ka selles küsitluses, kui Eesti on Euroopa liidus üks enim üle ülereguleeritud riike ja kusjuures toodi toodi näiteks just nimelt alkoreklaami keeld nii sotsiaalmeedias, kui valida. See oli väga naljakas, et kui ma ei eksi, siis mitmed reformierakondlased jagasid seda uuringu uudist siin eile üleeile sotsiaalmeedias kuidagi hästi võidukalt toonil, nagu et vaadake, mis nüüd juhtunud on. Vist vist ma vabandan, kui ma eksin, nende reformierakondlaste seas oli ka endine sotsiaal- ja peaminister Taavi Rõivas. Seal ikka oli erakordne silmakirjalikkus, et põhimõtteliselt muidugi enesekriitika on alati teretulnud, aga kirjutada. Praeguse valitsuse kaela, kõik need keelud ja käsud, mida viimased kaks valitsust, sealhulgas üks tema oma on nagu Eestis ellu viinud, no see on ikka, see on ikka tase. Jah, aga nüüd sotside juurde tulla, siis mina näiteks üldse ei välista, et et lõpuks juunikuus me näeme olukorda, kus sotside juhtkonnas on nii Indrek Saar kui Lauri Läänemets. Kuigi ma arvan, et, et nemad ei ole nüüd ainsad ainsad kandidaadid sotside esimehe kohale, ma usun, et Riina Sikkut endine tervise- tööminister, kellele tõenäoliselt kuulub Jevgeni Ossinovski toetus ja ma arvan, et tegelikult päris mõjukas tiib sotside hulgast võib esitada ka esimehe kandidaadiks Katri Raigi endise siseministri, kelle puhul siis on küsimus, et kas ta, kes on samas väga aktiivne Narvas. Ja ikkagi mulle tundub, et üks tema eesmärk on saavutada Narvas võimupööre, et millise valiku ta siis teeb, see saab olema ka huvitav. Sellega tänaseks lõpetame Anvar Samost ja Toomas Sildam vikerraadio eetris taas nädala pärast. Kõike head. See on väga hea, et, Anvar Samost ja Toomas Sild. Kohe näha, et vanad sõbrad. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.