Jalgpalli U17 finaalturniir pidi toimuma sel aastal, täpsemalt mais ja juunis seitsme erineva linna jalgpalliväljakutel, nii põhja- kui Lõuna-Eestis. Turniiri teleauditoorium oleks hinnanguliselt olnud 10 miljonit ja seega oleks olnud tegemist väga suure spordisündmusega, ütleb Eesti jalgpalliliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. Kuid uue selline näide, siis umbes 7000 hotelliööd oleks inimesed veetnud Eestis, kes oleks otseselt turniiriga seotud olnud. Oleksid on aga olematud ning praeguseks on teada, et finaalturniir planeeritud kujul jääb toimuma. Sellele vaatamata on Uibo lehe sõnul Eesti jalgpalliliit teinud mitmeid kulutusi ligikaudu 240000 euro ulatuses, mida tagasi võtta ega muuta pole enam võimalik näiteks töötasud, mida paljudele inimestele on aastate jooksul turniiri ettevalmistamise ja korraldamisega seoses makstud või ka staadionitele ja jalgpalliväljakutele tehtud investeeringud, et need vastaksid nõuetele. Kui juba leht ütleb, et turniiri korraldamisega seoses on liit pidevalt ühenduses olnud ka kultuuriministeeriumiga ning rahalist abi loodeti korraldamiseks saadaga taotlusvoorust, rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine. Uiboleht jätkab. Meil oli ka tegelikult tehtud siis taotlus selle turniiri toetamiseks, seda otsust ei olnud veel tehtud ja kui see eriolukord tulija võistlused ära jäid, siis dialoogis kultuuriministeeriumiga tuli selline mõte. Võiksime teha avalduse selleks, et katta neid kulusid, mida me enam tagasi saada. Loogika oleksin selles, et saada siis osaline kate nendele juba tehtud kulutustele. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi pirn ütleb, et praegu pole tehtud otsust, kas ministeerium aitab jalgpalliliidule kulutamata Ta või mitte. Otsuse tegemiseks peab pürni sõnul liit kõigepealt esitama ministeeriumile ülevaate, millised on tehtud kulutused ning milliseid kulutusi kaetakse kaas ja omafinantseeringu arvelt. Kuivõrd jalgpalliliidule ei ole üldse tänase seisuga toetust eraldatud, seda otsust ei ole kunagi tehtud võistluse enne ära, kui otsus sai tehtud, siis puht juriidiliselt ei olegi võimalik selle meetme raames üldse siis teatud kulusid arvestada. Küll aga on meil võimalik täna neid kriisist tulenevaid kahjusid teistel viisidel hüvitada, kui see põhjendatuks osutub. Pirn ütleb, et Eestis on umbes 30 spordiüritust, mis küll saanud toetust teistest meetmetest, aga on sel aastal juba ära jäänud või mille toimumine on küsimärgi all. Nende ürituste näitel on võimalik ka juba tehtud toetuste arvelt vältimatuid kulutusi kompenseerida.