Tervist, mina olen Urmas Vadi, olen täna kunstnik Peeter Laurits ja töövari. Tere Peeter. Tere, Urmas. Mis tööd sa täna teinud oled? Juba kell on, ütleme niimoodi, 10 läbi, aga sa ütlesid, et sa oled juba vara üleval ja teed tööd. Märkasin kuskil ennem seitset natukene ja tegelikult ma olen kogu kogu elu siiamaani tegelenud tööga öösiti. Ma olen nagu reeglina andnud mingisuguse kella kolmeni. Kui sa veel Kütiorus elasid ja seal külas käisime, siis kõik läksid magama, jända veiniuimast, peod välja magama, aga siis vaatasin, et sina läksid enda stuudiosse, panid laualambi põlema, hakkasid tööd tegema? Jah, täpselt niimoodi ja, ja mul ongi ainult niimoodi, et mul on niisugune aktiivne aeg, on kõige aktiivsem aeg on olnud kuskil õhtul kella 10-st eks öösel kella kolmeni, mõnikord, kui vaim peale tuleks, kella viieni, mõnikord isegi päiksetõusuni välja ja siis ja siis päeval maganud. Aga sellegipoolest nüüd ma lähen aastanud, kui ärgata näiteks näiteks kell neli või viis on täiesti võimalik ärgata siis on samamoodi, kogu maailm on absoluutselt vaikne, rahulik, kui keegi, helista, autod ei sõida. Ma olen nagu ainukene inimene, kes on ärkvel. Ja mul on täielik rahu ja vaikus töötada ja teha, mis ma tahan. Lülitan, hakkabki, helistavad tagasi. Helistada. Nii on jah, oi kui tore. Kuule, aga siis ma siis ma täna millalgi sõidan läbi, olete te seal töö juures keegi või? Väga hea. Ja siis saame ära arveldada, jah. Need, kella kettad, mõnus Lähme siis tooreks siin nüüd on, eksju, kuskil kella 10-st nagu üldiselt kõik teavad, et tähendab üht-teist mulle helistada, sest tavaliselt ma siis ei ole ärkvel ja, ja isegi nüüd, kui ma, kui ma muidu hommikul vara sel ajal töötanud, ma ei ole kellelegi eriti öelnud. Näed, nüüd lobisesin välja nagu ekstrarh. Nüüd võite kõik Peeter Laurits helistama. Ei või ümber oli ikkagi ütleme kell 12, normaalne aeg, millal mulle võib helistada. Enne seda ma tahan rahus ja vaikuses tööd teha, 11-st 12-st, okei, siis ma olen nõus nagu, nagu sihukest nagu kollektiivsete töödega olemas. No mis me täna tegime, täna ma kirjutasin tekste, mõtlesin, mõtlesin taimedest ja puudest, sellepärast et homme ma pean tegema salvestama vikerraadiole kaks kuu kommentaari ja esmavisandasin praegu neid. Siis ma viimistle siin ühte pilti timis, mis saigi nüüd lõpuks lõpuks valmis ja, ja vaatan, kas ma tänavaid täna või homme saadan trüklasse ka need on näite uut pilti. Vikerraadiorahvas tahab näha, vaadake vikerraadiorahvas niukene Doravilt seal Eesti suursaadiku residentsi Pariisis see pilt ja seisi, kas siis üks teine pilt, mõlemad on üraskimustritega seotud, üks viimane viimasel ajal mingi üraski teema tegelikult üsna pikka aega, see on päris pikka aega, ma hakkasin raskitega tegelema 2013 ja, ja noh, ega ma nüüd päris viimasel ajal enam ei ole nende poole väga pöördunud, eks, aga aeg-ajalt siiski sellepärast et need üraskimustreid üraski katacombits on minu meelest niukene. Päris tore. Päris tore metafoor nagu nihukesele taimsele teadvusele ja nad näevad välja nagu hieroglüüfid, nagu mingisugune nagu mingisugune kirjamärk ja, ja vot sellisena ma neid kasutan ja sellepärast oled sa välja lugenud, midagi välja lugenud. Noh, tegelikult see on ju väga lihtne, see on seal üraski, perekonna sugupuu. Sest noh, kui sa nüüd vaatad seda lähemalt, milline see struktuur on eksi, seal on kõigepealt niisugune keskmine käik mille on sinna puukoore ja puidu vahele närinud üraski mamma, kes sööb ennast piki seda käiku, kohex muneb niimoodi järjest nagu paneks kartuleid ja siis kui sealt munadest kooruvad väikesed kooreüraskitita, täitsa siis nemad hakkavad kummagis suunas, eks ju, oma käike närima. Alguses need on hästi peenikesed, eks ju, mida suuremaks nad kasvavad, seda, seda jämedamaks need käigud lähevad, eks ju, kuni nad jõuavad sinna lõpp Poleks ju, kus siis on kus nad siis uuristavad, siukse natukene natukene suurema laiema koop juba omale nukkumiseks ja siis kevadel, kuna seal nukust välja kooruvad, nad puurivad ennast läbi koore välja, tsükkel hakkab otsast peale, need, põhimõtteliselt see sugupuu. Ma vist nüüd vahepeal korraga, kas võtan selle pudru sealt pliidi pealt ära, ennem kui ta, sa ütlesid hommikul, et seal kütmine on ka töökütmine, jah, jube kuumaks kütnud köögis jaajaa, puu, puuküttega majasse kütmine, see ongi, ongi töö, eks, niisugune pidev puudega tegelemine, mis mulle ka kohutavalt meeldib. Büroskaid ajad ahju k no neid läheb sinna muidugi hunnikute kaupa, mis teha, puude ladumine riitadesse ja, ja siis talvel batoomine ja lõhkumine ja noh, kõik see on niukene, selge, meeldiv töö mu jaoks ja, ja see, niisugune puupliidi ja, ja puuahjusoojus on ka mulle palju sobilikum kui keskküte. Aga kuule, räägi veel sellest pildist edasi, et seal olid need üraskid ja see puit, aga, aga seal oli veel mingisugune kaart või mingisugune joonistan, mis see oli ja see oli selline helendav Pariisi metrookaart. Niimoodi natukene stiliseeritud, eks ju, tahad büroskit hakkaks metroos sõitma või? Mul ausalt öeldes suhteliselt suva, kus nad sõidavad, tavaliselt nad lendavad ringi, närivad isamaale neid metroid sinna puidu ja, ja koore vahele, eks, aga see on nüüd jälle selline metafoorne liigutus, sellise kahe nähtuse kõrvutamine ja teise pildi peal ma olen kokku pannud need üraskikaardid Eesti veeteede kaardiga. Hästi täpne, näed, jälle helistavad, populaarne mees. A- ja. Nii jätkub soode töövari on endiselt Peeter Loorits töö vory, jõime kohvi, Peetriga, sõime putru ja peteleks astus enda võistlus enda arvuti taha. Kuule Peeter, räägi veel edasi nendest taimedest sellest etoloogiast. Mind on alati huvitanud teadvus. Noh, see, kuidas, kuidas me mõtleme, kuidas peegeldame maailma, eks ju, kuidas sellega suhtleme, suhestume ja isegi juba kui nagu suhelda inimestega, eks ju, vaadelda, vaadata inimesi, eks ju siis juba inimeste puhul on näha, kui palju nagu tegelikult erinevaid teadvuse tüüpe on olemas. Et noh, neid on ikka kohe sihukene, huvitav spekter. Aga et kui vaadata, pöörduda noh, nagu teiste elusolendite poole, siis noh, see spekter plahvatab nagu niivõrd laiaks ja mitmekesiseks, vot siis läheb kõik kallas nagu õieti huvitavaks ja, ja eriti huvitav oli just nimelt taimede teadvus, sellepärast et taimed on tegelikult meist palju erinevamad kui näiteks ufonaudid või Elienikest enda jaoks välja mõelnud olema. Aga nende teadvusest media, eriti midagi, muidugi me ei tea nende teadusest midagi. Noh, üleüldse. No hea küll, aga taimede teadvusest me juba üht-teist teame. Sellepärast, et noh, näiteks näiteks Monika Kaliano Lääne-Austraalia ülikoolist on teinud väga palju huvitavaid eksperimente näiteks taimede akustilise suhtlemise vallas mida siiamaani oli praktiliselt võimatu, mitu uurida, sellepärast et noh, nagu tavalise mikrofoniga, sa ei saa seda nagu ütleme, looduskeskkonnast salvestada, sellepärast et noh, et see ümbritsev mürafoon on niivõrd suur tema kasutas lasertehnoloogiat sõnade suunas taimele mingisuguse laserkiire millega andis talle noh, nagu sisendvõnke, mille abil ta mõõtis siis nüüd noh, nagu seda vastus võnge, eks ju, et noh, kuidas nagu, mis, mis, mis võnke, eks ju, mis, mis akustilise signaalis nagu taim vastu annab, jahta saavutas saavutas tavasuhtlussituatsiooni küll, eksju, kus, kus nagu vahetati erinevaid sagedusi ja taim reageeris nendele sagedustele, mis Monika Kaljana talle välja pakkus. Drinalt? Loomulikult noh, nagu selle selle tõlgendamisega ei ole veel kuigi kaugele jõutud. Teine valdkond, millega ta on tegelenud seal nüüd seal taimede õppimisvõime see on jällegi väga hämmastav asi, eksju, kusjuures vaata, see väliskeskkonna tunnetamine, eks ju siis sellele, sellele vastavalt reageerimine ja, ja noh, nagu mingisugustest olukordadest õppimine, need ongi põhimõtteliselt õunad. Kas kolm keskset asja, mille abil me teadvus olemasolu defineerima. Ja nüüd sa taimede õppimisvõimelisi on ka täiesti täiesti hämmastav, ta kasutas moose ja tegi sellise toreda katseseadmed, kus, kus nii moosipott kukutati teatud kõrguselt alla. Aga siis ennem ennem vastu lauda praltsatamist, pütid on maid hästi pehmelt ja sujuvalt kinni. Muus sai šoki. Alguses muidugi šoki ees ja noh, nagu te teate, moos on selline taim, kes raskusele ärritusele reageerib välkkiirelt. Nagu oma lehtede kokkutõmbamisega ta kohe näitab, kui, kui ta on hirmul või ärevil, miski talle ei meeldinud. Jaa alguses ta šoki, et tõmbas, tõmbas kohe lehe kinni. Aga siis, kui 100 katset korrati ja korrati saba mingisugusel kolmandal-neljandal korral ta leidis, et hoor mitte midagi ei juhtu. Seal nagu proovitud ja lennata on ju tegelikult väga lahe ja moosist sai väga niukene, innukas, lange, varia Kaliano mõõtis kas seda, kui kaua nüüd see kogemus tal püsida, eks ju, kui pikk ta mälu on? Mäluasutus päris pikaks 40 päeva. Et ma mõtlen nüüd kohe kuskile, ma ei tea talveks kuskile Türki või Küprosele sõidame talvepuhkust pidama, eks ju. Kastme 40 päeva pärast mäletame veel neid kohanimesid, kus me käisime. Ma ei tea, ma ei ole kindel. Mäletan, et mina ei mäleta järgmine päev enam. No üldiselt ongi, et noh, et ega see inimese mälu on ka küllaltki niukene valikuline ja ikka enamasti mitte väga pikk, eks ju, kui tegemist ei ole just noh, nagu talle igapäevaselt oluliste teemadega. Küll aga Peeter, ütle, mis sa selle teadmisega peale hakkad, sina, kui kunstnik või sind lihtsalt huvitab? No selle teadmise abil ma tunnetan väliskeskkonda selle teadmise abil ma saan mõteldes on seal noh, jällegi nagu üks üks osakene mu mõtted tööriistadest ja ja mida laiem on mu, ütleme see mõtlemise tööriistakast, eks ju, seda, seda huvitavamaid mõtteid mõtelda ta pole tunnetust. Lugesin rongis, kui ma sõitsin siia sinu juurde, ma lugesin uute Belbeki, hakkasin lugema seda serotoniini serotoniini jah, ja see tundus juba nagu viimased need veel pekki raamatud on, et inimestevahelised suhted on nagu niivõrd umbe läinud, et seal ei ole nagu enam võimalustki kohe raamatu alguses tundub, et seal ei ole mingisugust võimalust omavahel suhelda. Et võib-olla see ongi väga hea, et sa uurid seda taimedega suhtlust, et võib-olla seal on mingi väljapääs inimesele, et saab vähemalt taimedega suhelda. Nojah, ma arvan, et väljapääs inimesel võib olla võib-olla nagu vägagi mitmes mõttes, sest et noh, vaata, me oleme nüüd ju lõpuks hakanud kuidagimoodi aru saama sellest et me oleme jõudnud antropotseeni, mis on siis värskelt pandud nimi uuele sele geoloogilisele ajastule, kus kus inimtegevus on, on nagu seda planeedi elukeskkonda muutnud juba juba nii suurel määral, et, et see on nagu inimtsivilisatsiooni eksistentsile ohtlikuks muutunud. Ja nüüd me peame kuidagimoodi välja mõtlema Eksu, mida teha ja kuidas teha, eks ju, siin noh, on nagu mitmeid-mitmeid erinevaid seisukohti, eks ju, osad on sellised tõelised sellises tõelises antropotseini paanikas, eks osad inimesed ütlevad, et ei, sa ei noh, see, see ei loe midagi ja et, et inimene mõjutab kliimat ja, ja noh, et see kõik on mingisugune jama, mingisugune Vasakpoolsete vandenõu ja jumal teab, see on nagu hästi rumal jutt, sellepärast et okei, me võime ju vaielda selle üle, mis need kliimamuutuse põhjused on, eks. Ja noh, selge see, et näed, seal kliimale on palju teisi tegureid veel peale inimesel. Aga kui me räägime nüüd nagu kogu elukeskkonna hõivamisest teiste liikide välja suretamisest, metsade raadamise, ookeani täitmisest, plastikuga ja, ja muldade erosiooni mürgitamiseks, noh siis see on ju ilmselge sall, inimese kätetöö ja, ja seetõttu me peame nüüd nagu kuidagimoodi kähku midagi välja mõtlema, et et me nagu ise seal ukse vahele ei jääks, mis me oleme suures tuhinas raadi pärani lükanud. Aga igaviku tuuletõmbus on siin nagu ka üks üks tegureid ja me oleme selle ukse vahele jäämas. Praegu. Praegu on ju näha, et noh, et me võimegi oma parlamentides lõputult vaidlema ja arutlema jääda, eks ju, et noh, et mida teha ja kuidas teha, et see ja, ja koolilapsed võivad nagu lõputult mässata ja nõuda endale ka tulevikku, eks ju, mida nad kahtlemata väärivad. Aga ega me tegelikult vist oma jõududega siin midagi nagu väga väga ära tehtud ainuüksi ei saa. Et siin nad nüüd nagu kogu seda seda Lagamis seal niimoodi globaalselt käima tõmmatud et seda laga kokku koristada, selleks on ikkagi tarvis nagu kõigi nende erinevate eluvormide koostööd sinna muidugi nüüd nagu noh, nagu vägagi küsitav see, et noh, et kas, kas meil nagu inimeste ananass, Moskame noh, niigi palju nende teiste eluvormidega suhelda, kuigi Me fantaseerime, kuidas, kuidas marslaste harjutsugust hiljenedega suhtlema hakkama sain, sain hakkama. Aga noh, kõigepealt võiks nagu proovida oma kassi või koeraga jutule saada, eks. Tegelikult seal on mingid paberilehed siin laua peal ja sa ütlesid, et need on mingisugused laused või mõtted turustamise kohta? Ei, ei, nad ei ole mitte turustamise kohta organiseerimise kohta. See on jah, mul nagu tööde tööde organiseerimine järjest. Sellepärast et kuna ma olen sunnitud vabakutselisena, eks ju, praktiliselt üksinda toimiv ettevõtja või ette võtta siis ma pean tegelema ühe korraga nagu kohutavalt paljude erinevate asjadega. Kui sa pead seda kõike nagu meeles pidama, siis esiteks, see on nagu prügikasti see tekitab stressi, unetuid, öid, kus sul hakkavad igasugused asjad meelde tulemisel tegemata on ja, ja noh, mul ei ole niisugust asja või siis ma olen teinud omale sellise süsteemi, kus, kus ma lihtsalt nagu kirjutanud nagu mul tuleb, tekib mingisugune uus teema või uus töö. Siis ma katsun ta võimalikult detailselt noh, nagu sellisteks üksik tükkideks lahti kirjutada. Nagu erinevad erinevad lülid, mis nagu selle töö tegemiseks on nagu vaja teha. Ja siis organiseerida nad nii, et nad oleksid mul nagu võimalikult noh, nagu esimese pilguga kohe haaratavad, eks selleks mul on seal kolm lehte. Huvitav, sinisel lehel on need need tööd, mis raha sisse toovad, punasel lehel on need tööd, mis raha välja viivad umbes võrdselt on praegu proportsionaalselt tundub neid asju ja noh, ja siis ja siis oranžid lehel on nüüd nagu lihtsalt et need tahtnuks, et majapidamistööd, mis niikuinii vajavad ära tegemist, eks ju, ja nüüd on mul need tööd on siin niimoodi kõik järjestatud struktureeritud kirjas. Kui ma hommikul üles ärkan, siis ma lihtsalt peast ei tea mitte midagi, mida ma tegema pean. Et ma olen oma pea, pea, tühjo Maian omad ja täiesti tühja kogu sellest jamast kogu sellest värgist mulle ühtegi unetud tööd peaaegu noh, nagu seetõttu, et noh, et ma mõtlen, et issand, kuidas ma jõuan, mida ma pean tegema. Nüüd Peeter Loorits võtabki ühendo paberi ette, mis on siis punasega, need on need, mis nagu välja viivad rahale, mis, mis raha välja viivad, kunstnikutöös on hästi, palju on selliseid selliseid tsükleid, mis noh, nagu otseselt kulutustega seotud on ja puhul nagu tulusust oodata on suhteliselt tulutu või siis väga hüpoteetiline. Et noh, et see võib kunagi juhtuda see, et siis neid kasutada ainult seda sinist, mis sisse toob, sellepärast et, et noh, et see sissetulek ei ole mu ainukene eesmärk, kuigi selle ettevõtlusseaduse järgi vist küll jah, nagu äriühingu ütleski, nagu mina ütlesin, viskas punane ära võtta. Ja et äriühinguna ka ainus mõte ongi omanikel tulutootmine. Aga brokko, kunstniku amet on natukene teistsugune, ta ei mahu nagu ainuüksi sinna sinna äriseaduse siis ära sellepärast et seal on veel midagi vaja. Just nimelt ja, ja, ja ma, ma toodan oma tegevusega tulu küll, aga aga suur osa sellest tulust ei ole fiskaalselt väljastatav ehk rahaliselt väljendab ta seal nagu hoopiski hoopistükkis nagu vaimne tulu. Ja ühesõnaga, kui selle töö tegemise tulemusena, eks ju tekkinud mingeid selgemaid aru saamu millestki või või suuremat elurõõmu, siis see kõlab küll nii toredasti suurem elurõõm, seda Moron oleks paljudele vaja. Jah, ma arvan, et see on, noh see on absoluutselt, see on üks, üks esmaseid väärtusi ju tegelikult üldse. Aga vot sellele väärtusele nagu hinnasilti külge panna on jube keeruline. Meil ei ole nii kavalaid, exceli tabeleid, exceli tabelit, sellega peaksid kolmemõõtmelised olema, vaata Peeter siis oleks juba nagu närune ka, kui et minu elurõõm maksab 15 eurot. Jah, just nimelt väiksem ei saa endale lubada, aga minu elurõõm, eks ju, see maksab 15 miljardit vähemalt vähemalt. Et noh, see on seal niukene, tobe, tobe mõtteviis, eks ja ma ei tahagi oma elu nagu Niilinaarseks sättida, et mul oleks siin nüüd nagu ainult ainult materiaalsed väärtused. Sest ma tean väga hästi, et elurõõmu ega, ega õnne nad üldse tingimata õilis, vaid tihtipeale toob ainult probleeme juurde. Seetõttu on mul see punane leht on enamasti palju, palju pikem. Aga praegu, kuna ma olen nädala aja pärast ära sõitmas kolmeks kuuks ja siis ma praegu lihtsalt proovin, proovin nagu valmis saada nende töödega, mis, mis igal juhul nagu kindlasti ja, ja kiires korras nagu lahendamist vajavad. Sa tegid arvuti lahti ja nüüd selle koore raskete pildi paned ära, näed, siin on kohe üks üleeilne töö pooleli jäänud, kui Herkki Merila külas käis ja, ja me hakkasime kavandama oma seda stuudio retrospektiiv näitust Fotografiskas. Millal see tuleb? Siis tuleb järgmisel sügisel, septembris millalgi ja siis me startisime välja neid oma oma, mingisuguseid kunagisi kunagisi, vanu pilte, see on küll hirmus pilt, see mis Peeter, see küll elurõõmu ei anna, kõrva sees on hambad ja kõrv on verine ja sellised pildid tegid või Erki meri Laiga. Nojah, vaata siin selle elurõõmuga niimoodi, et elurõõmul on väga palju võimalikke erinevaid allikaid. Mõnikord ei ole üldse su eesmärk, et mitteelurõõm vaid mingisuguste nähtuste kommenteerimine või tõlgendamine või, ja, ja noh, ütleme stuudio tegevus oligi selline. Ühest küljest me olime meedia kunstnikud, sest me tegelesime hästi palju reklaami ja moevaldkonnas. Hästi-hästi agressiivne Janarhistlik, meedia kriitiline põhitegevus meil oli 92 kuni kuni 96 96, ma tundsin, et ma hakkan läbi põlema sellest tegevusest ja, ja, ja kolisin ära kütiorgu. 97. aastal ma juba ostsin Valdo lohakalt selle kütti orustama suveateljee ära ja kolisin siin aastaringselt elama ja, ja siis jäi nagu minusse stuudio tegevust täiesti soiku pikaks ajaks, kuidas läbi põlesid, missugune toimus. Ühesõnaga, ma mul nagu järjest nagu stress kasvas, sellepärast et ega tegelikult ei huvitanud eriti ei reklaam ega ka nagu selle noh, ütleme visuaalse kommertssfääri kriitika. Aga noh, kuna see oli, kuna see oli nagu selline noh, selline teema, mis tõesti tsunami naist äkki Eestis kultuurisfäärile valgus. Sest ma tundsin, et noh, et sellele kuidagimoodi tuleb reageerida, et seda, seda tuleb nagu kommenteerida, sellega tuleb tegeleda, seda tuleb tundma õppida, et noh, nagu aru saada üldse, mis mis toimub, kuidas sellega tegeleda ja suhestuda. Aga viis aastat sellist tegevust ma saan ka lõpuks teema nagu ammendus mu jaoks. Et ma olin nagu enam-vähem nagu väljendanud juba kõike seda, mida ma nagu antud hetkel selle kohta väljendada oskasin. Ja siis igapäevane tegevus reklaamis moes, eks selle selle nagu kommentaaridesse siis hakkas mind lihtsalt järjest rohkem väsitama ja kurna maad ja järjest vähem ma sain sellest mingisugust rõõmu. Ja teine asi. Ma hakkasin nagu järjest teraamini tundma nagu reklaami ebaeetilisust. Ja ma tahtsin nagu järjest vähem sellega sellega tegeleda. Noh, tegelikult ma olen oma oma loomult siiski eelkõige selge budistlik inimene ja, ja noh, minu meelest nagu nihukeste uute kunstlike ihade tekitamine kasvatamine ei peaks üldse olema eesmärk, vaid vaid pigem pigem just vastupidi. Ja otsis jah, tal selle selle selle käigus nagu tekkiski tekkiski niisugune läbipõlemine, niukene kärsahais oli järjest tugevamalt üleval ja, ja ma tundsin, et, et noh, et nagu rõõm on mul tegevusest järjest vähem ja, ja stressi aina rohkem. Selline tunne, et, et noh, et ma lihtsalt, et mul lihtsalt variseb kokku, kui ma midagi otsustavat ette ei võta, siis siis ma kolisin kera metsa. Nii jätkub saade, töövari on juba selline hiline lõuna ja Me oleme Peeter Laurits. Aga sööma asumas sellepärast et kunstnik peab ka sööma. Täiesti õige kunstnik peab samamoodi nagu kõik teisedki inimesed ja sa ennem jutluses mainisid, et sa tahad kolmeks kuuks ära taisse sa ei lähe sinna mitte ainult nagu puhkama, vaid et seal on seal mingi oma kunstnike seltskond tekkinud seal ja ma saan aru, et sa teed, näitas seal, kuidas nad nagu sinu pilte vaatavad piltides ka mingisugune nagu Eesti asi, mida vaadatakse seal kui eksootikat. Ma arvan, et see, mida seal eksootikana vaadatakse, et see võib-olla ei ole isegi mitte niivõrd kitsalt Eesti asi, sellepärast et noh, et nagu see on asi, millest meil üldse ei ole mingisugust aimu. Aga noh, nagu sa mõtled sellega, ma mõtlen seda, et nende jaoks on tegemist nagu lihtsalt lääne kultuuriga, sellepärast et noh, et neil ei ole tegelikult mingit vahet, kas on Tallinn-London või Moskva. Et noh, et see on kõik nagu samamoodi, nagu meie jaoks on, eksju. Tokyo Pekingi Bangkok on noh, nagu kõik enam-vähem ühe korra kaugele, et noh, et kõik mingisugused imelikud, kollased inimesed kitsi silmadega, et noh, et alles siis, kui sa nagu lähemalt seda tundma õpid, siis sa saad aru, kui määrata, et need erinevused on nende kultuuride vahel. Jah, nad vaatavad kindlasti nagu eksootikat ja see on nende jaoks küllaltki niukene võõrase, teistmoodi malmi asi, mis ma pean ütlema, on see, et Aasias pildi või ütleme kunsti vaatamise viis on tegelikult, kuid väga teistsugune kui meil palju aeglasem, palju kauem ühte pilti nad vaatavad palju-palju kauem ühte pilti, see on, see on täpselt niimoodi, et nad nagu sukelduvad sellesse pilti sõnaga, seal ei ole üldse üldse ei ole ebatavaline nagu see vaatepilt, et noh, et inimene läheb muuseumisse ja võtab koheselt nagu saali ukse kõrvalt selle tooli istub mingisuguse töö etes istubki seal noh, ikka kohe pikka aega ja muudkui vaatab ja vaatab, vaatab. Meie kultuuris see ei ole ka alati niimoodi olnud, see on nagu suhteliselt uuelaadne asi, et, et noh, et see on kõik nagu niisugune fast food või noh, sõnaga nagu kiireks tarbimiseks ja ja noh, nagu kunsti vaatamine on minu meelest, et tänapäeval Euroopas küllaltki pealiskaudne ja selline nagu jooksu pealt kõigil on kiire. Aasias, seal on ka kiire, aga seal võetakse seal võetakse nagu selle asja jaoks aega selle asja jaoks, seal võetakse aega ja see on õudselt äge ja õudsalt äge on see, eks, et noh, et nagu, milliseid asju nad su töödest leiavad ja ja millist tagasisidet nad annavad võtma, tahtsingi küsida seda, et oled sa selle kohaliku inimese käest oled kõrval istunud, küsinud, et no mis sa leidsid, mõtlesin nii ma ei ole teinud selleks taktitundetu, sellepärast et noh, et inimene just nimelt nagu võtabki selle selle aja nagu sisekaemuseks meditatsioon oleks nagu mingisugune naljasaates sketš muidugi jah, oleks küll jah, et see on täitsa niisugune, noh selleks juba niukene montypythonlik või niuke tujurikkuja puhas tujurikkuja, nii et niisugust nalja ma ei ole teinud. Aga Chiang Mai ülikoolis pean tihtipeale lahinguid, seal on ka niimoodi, et osa tudengeid üldse ei räägi inglise keelt või noh, räägivad nagunii viletsast, et, et noh, et ikkagi vahepeal tuleb nagu tõlkida siis mõni tudengitest, kes räägib head inglise keelt, eks ju seal veel omakorda tõlgib. Mis on noh, väga nihukene, naljakas napakas situatsioon seal nagu nagu Jehoova tunnistajate koosolek natukene, eks ju. Vaimuvalguse levitaja tuleb kaugelt ameerikamaalt ja siis räägib inglise keeles, s keegi, keegi siin tõlgib seda, mis ta arvab sellest jutust aru saavat. Ja seal ma olen alati hästi tähelepanelik, kui ma näen, et selle tõlgil hakkab nagu pilk vibama ja ta muutub nagu ebakindlaks. Ma kohe palun, et noh, et kas ta äkki nagu tõlgiks tagasi, mida ta nüüd äsja tõlkis ja siis hakkavad selguma, ollakse täiesti täiesti niuksed, naljakad ja jaburad asjad. Sest et isegi kui me kasutame mõnikord ühte ja sama terminit, eks ole selle termini sisu või tähendus, see ei, see ei pruugi nagu üldse sarnane olla. Dailase jaoks noh, see tähendab äärmisel juhul maid segamini tubav üles tegemata voodid, aga see ei ole mingi mitte mingil juhul mitte mitte mitte kuidagimoodi mingisugune kosmogooniline atribuute, eks nagu ta. Meil on ikkagi on kaos, isegi kristlikus traditsioonis on noh, nagu kaudselt nagu maailma loomisega seotud. Küll või on ka see, et midagi ei tule või siis lõpuga, eks ju. Aga noh, igal juhul, eks noh, ta on nagu noh, nagu mingisugune piirväärtus või selline liminaalne olukord nende jaoks ei ole, sest et nii budistlikus, kuda võistlikus, kosmogoonias seal on, seal on nagu kõige alus on tühjus, need ei ole ülekantavad mõista, et need on nagunii erinevad. Ja, ja siis noh, enamus nendest loengutest, mis ma seal pean See ongi nagu lihtsalt noh, nagu nende nende erinevuste selgeks rääkimine ja arutamine ja mikser, Chiang Mai ülikool mind tahab, eks ma olengi seal põhimõtteliselt nagu viiruse levitajaks. Ühesõnaga viiruse levitaja, viiruse levitaja täpselt ühesõnaga see, kes toob sisse uusi mõisteid, eks uusi uusi mõtteid ja siis neid tudengitega arutab töö ja see on minu jaoks nagu teistpidi meeletult rikastav, sest noh, kuigi ma niimoodi teoreetiliselt loetu põhjal noh, ma jagan nii budistliku kui ta mõistliku maailmavaadet. Aga siiski nagu hoopis hoopis teine asi on sellega kokku puutuda nagu argitasandil, eksju, kus sa saadki aru, et noh, et juba juba juba köögis käituvad nii budist kui taolist täiesti erinevalt peatselt. Budistid on tavaliselt äärmiselt organiseeritud, nende eesmärk ongi nagu võimalikult väheste ja, ja lihtsalt mõõdetud liigutustega korda saata võimalikult rohkem. Taoistid on samuti korrastatud, nende korrastatus on hoopis teiselaadiline, eks ju. Ja ja see ei ole sugugi mitte mõõdetud vaid ostlik korrastada, kus see võtab palju rohkem arvesse just nimelt ootamatuseks on maailmas sekkumisteeks seda, et seal mõni pain läheb põlema vahepealne edasi, eks ju, kui eesmärk on see panni läheks põlema. Aga kui see läheb, eks, siis siis sa kohe kasutatakse millekski ära ja tehakse sellest nagu omakorda mingi mingi asi ja, ja nad on väga erinevad. Jätkub soode töö, pori ja me oleme Peeter Laurits, aga jõudnud Kadriorgu väljas on juba pime ja väga libe, niiske on ka Mikkeli muuseumis, mis sa teed siin? Ma mõõdulindiga mõtlesin mõõdulindi ka, sest ma pean mõned asjad üle mõõtma, sellepärast et ma need kevadel skuma sealt Taistele tagasi tulen märtsi alguses. Ja siis ma pean kibekähku hakkama kujundama Mart Lepa, näitustasin. Mart Lepp on üks Eesti kõige suuremaid kunstikogujaid, kelle on täiesti hullumeelselt suur kogu samas suurusjärgus nagu Eesti kunstimuuseumi kunstikogu. Ja tublisti suurem kui näiteks Tartu kunstimuuseumikogu. Ja siin tuleb nagu kahel korrusel tema, tema näitus. Kuraator on Eda Tuulberg. Aga siis mina kujundan seda, annan talle vormi ja väljanägemise, püüan tekitada siia sellise keskkonna, mis nagu toetaks nii hullu ja, ja pöörast kunstikogunemisele. Tema kogu üks iseärasusi on see et lisaks igasugustele tähtteostele, milles ta kunagi loomulikult ära ei ütle, mis teda huvitavad, nagu veel on kõikvõimalikud kavandid, visandid ja siis sellised töödmist nagu lahknevad selle seal kunstnikuna. Peavoolust sai sellest nihukesest põhilisest loomestiilist. Ja siis ma tulingi lihtsalt üle mõõtma, et oleksin nagu täpselt kindel, nagu kõikides nendes mõõtudes. Et mind ei tabaks pärast tagasi jõudes mingid üllatused. Ühesõnaga ma pean selle näituse paberi peale ennem läbi kujundama, ennem kui ma koju tagasi jõuan, sellepärast jätkuma Niukest välja tulen, siis mul jääb avamiseni veel kaks nädalat. Mis tähendab selle kahe nädala jooksul, ma pean töötama nagu täiesti sajaprotsendiliselt noh, nagu juba ette teadma, mida ma teen, et noh, et siin nagu improviseerimis, eks kukla kratsimiseks mul enam praktiliselt aega ei jää. Nüüd me lähemegi mõõdulindiga mõõtma ja. Ja siin ilmselt sellega enam-vähem sama sirge peal. Aga see siin ei ole enam sama sirge peal, näed. Siin nüüd tuleb nagu mingisugune eriti imelikku sakiga seina ja siis seal on veel üks pütt, mis on. Siin on probleeme. Kui vaatame siin vitriinis, on. Mingi on nagu meremehega ja siin on mingisugused sparglit tehtud savist ja ära sohist portselan. Puhas portselan hiina portselaniga. Ega sa saad aru nendest seppadest, kes selliseid relvi toovad. Ja mis ma ei, ma ei saa, ikka saan, ikka saan aru, kusjuures ega see kogu see portselan, mis siin need on, suure osa sellest portselanist on teise kuulsa eesti kunstikoguja Alfred Rõude köögitehnika, kõik see on pärit nagu tema tema kollektsioonist ja noh, ma ei usu, et igapäevaselt, aga kujutan ette, et selle elulise ilusa lillelise taldriku pealt mõnikord sõi ka hernesuppi. Kunst üldiselt on ikka küllaltki veider ja imelik asja paljudes ilmingute asjad, kui sa vaatad seda või doosi, ütled seda, millist võid Aason sparglites tehtud, on võitoos jah, jah, muidugi noh, samas minu meelest väga niukene, vaimukas ja naljakas, et noh, ma arvan, et kunsti üks väga paljudest funktsioonidest on see, et et teha meie Meie meie tõsistest üks luistest eludest nagu mõnesid igapäevaseid aspekte, naljakat, eks totakatakse rõõmsalt, eks. Selle asemel, et noh, võitoos, kandiline kole karp, selle asemel näed, siin on tehtud niisugune tore sparglipundar, kusjuures muss pargleidan värvitud roheliseks, mõistelegi roosaks. Jah, palun jumala eest, aga ega seda leiva peale või määrimine, aga see ei ole nii tõsine tegevus, et noh, et seda võib võtta küll nagu täitsa võllanaljana. Ei ole hullu midagi. Hollo töövarju saada ei ole veel läbi, nüüd tuleb lõpulugu nagu igal eal saatel on lõpulugu. Hakkasime vaatama siin Mikkeli muuseumis voosi voosi peal, üks mees suudleb naist kuidagi väga veidral moel, see tundus nagu õõvastav ja siis sul tuli Peeter Laurits kui mõelda. Ja kõigepealt mul tuli meelde see, et kui ma ennist ütlesin, et, et noh, et kõik need portselannõud ja, ja kujukesed, mis siin on kuulsa kunstikoguja Alfred Rõude köögitehnika, siis, siis ma tegelikult panin muidugi mööda, sellepärast et siin üleval, teisel korrusel on hoopis kuulsa eesti kunstniku Mikkeli köögitehnika nõuab taga siis siniselt maalitud portselan. See tuletas mulle meelde seda eelmise sajandivahetusel väga populaarne eesti taludes olnud varspistes köögirätid traditsiooni. Ja mind on see alati väga paelunud, sellepärast et noh, et need päkapikud, kes siis seal toituvad erinevatest metsaandidest ja kellel on alati niuksed suured, joogikannud käes enam-vähem sama suured, kui nad ise on, siis ma olen näinud nendest veel imelikumaid ja siis üks väga imelik oli Setumaal. Sain tuttavaks ühe sellise võrratu vanaprouaga nagu akulinaluikjärv, kes oli Obinitsa lähedal Sass ana vardja miljonisel toomas Kalvega mingisugune tegemine, me tegime ettevalmistusi mullatoidurestorani pildistamiseks ja tegelikult üks võte toimuski akulinaluikjärve talus. Me käisime seal seda võtteplatsi vaatamas ja kulina palus meid kohe samasse sisse ja, ja lahkelt näitas kõik, kes lõpuks leidis, et ta peaks seal praegu Jesukese tervist ka natukene parandama ja ja siis me istusime sinna maha, lõi risti ette Luukase mehe, tark. Sellepärast, et sukesel suurest ristil, et homsest olid väga liigesed väraval osaks jäänud ase, tuli ära lahterdada tohterdasime liigesed ära ja siis skumal juba silm oli nagu ära säilitanud, siis ma hakkasin uurima kulina käest, et mis ägedat pildid sul sell seinte peal Ajaku linnuses kurnavat ja siin olid seal sõnas olid vargad sees käinud ja kõik pühad ikoonid ära visanud. Ta on. Aga siis ta otsustas, et kuna ta noorest peast, siis, kui tal on traktori peal noh, siis ta oli ka väga ilusaid välja õmblusi teinud. Et siis ta vanem need välja. Ja tõepoolest, need olid väga ilusad kõige paremini mulle meelde jäänud, sellepärast et ma pildistasin selle kohe ümber, k s on üks üks kõige Viies väärsemaid kunstiteoseid mina Musetumal iganes näinud olen, see ei olnud isegi mitte niukene traditsioonilises sinises varspistega välja õmmeldes, vaid see oli värviline sele kirju. Ja see oli siis selline kena metsamaastik, kus kasvas nagu kaks sellist väiksemat. Kas kase või kuuseriisikad täpselt ei saanud aru peale selle, et noh, et nad olid niukse kontsentrilised mustriga pealt. Nii sisend kukas Kaseme kuuseriisikad ja nende vahel oli üks suurem kase või kuuseriisikad mida kasutati laual. Ja nende väiksemate peal, mida kasutati toolidena, istusid kaks. Ehk sisse peenisekujulist härrasmeest ühelbennisele läkiläki peas, teine oli katmata peaga ja nad istusid seal oma nende riisikate otsas ja siis sellelt suuremalt riisika laualt tarvitasid Maialt suuri maasikaid ja kärbseseeni. Ja kõrval oli üks niisugune hiigelsuur roheline kõverate kõverate jalgadega haina retsik, kes islam, parv Juulita. Ja mulle tundus, et jäsukesel sai küll ainult sügav hea meel olla. Nii tore pilt on tema tarre toodud. Täna olin ma Peeter Lauritssootöövari saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.