Mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Pärnus ja ma olen Jürib Lassovi töövari. Tere, Jüri. Tere, Urmas. No ma arvan, et raadiokuulajad ütlesid need teist häält. Et ma pean alati Jüri Vlassov teine ja mul on isegi meiliaadress see teine. Ja, ja see tuli sellest, et mingi aastaid tagasi täitsa kogemata sattusin MI Rutikuga mingi anekdoodi saatesse, et kuskil ma olen olemas lõuapooliku saates, isegi seal kästi välja mõelda omale pseudonüümi. Ja ma panin see teine. Et ma olengi sellest ajast see teine, et miks siis see teine? Esiteks sellepärast et Jürilasse esimene on esimene, tema on Jüri Vlassov teine nagu nime looja on ikkagi tema, aga mina olen tema jälgedes läinud. No võib-olla see teine on ka sellepärast, et mul on kogu aeg mingi teine pilt veel, et ma olen see kergejõustiklane, kes tegeleb maadlusega. Ma olen see maadleja, kes tegeleb fotograafiaga, ma olen see fotograaf, kes tegeleb ajalooga, mingi tahk kogu aeg nagu keerab, niimoodi mul on noh, kogu aeg, mingi teine pilt veel ja mulle see meeldib. Ilmselt ma olengi selline tänu tuleb veel üks töö, kus veel üks teine tahk juurde. Aga ütled, et see, et sa elad Pärnus ja sul on see nii-öelda see esimene, Jüri Vlassov siin, et kas te olete kohtunud ja kas te olete kuidagi vaid sugulased, sugulased me ei ole, kuna Jüri Vlassov esimene teda teadsin soku nime all kui on valge kaardlastest pärit kunagistest, kes jäid siia vabariigi alguses. Mina olen pärit Siberist Siberlastest, kuna keegi Jossif Stalin arvas heaks, et mu vanaisa tuleks vangi panna ja ema olen ma saata Siberisse. Ja nii ta tegigi, ema läks 49 Siberisse ja tuli sealt tagasi minu meelest Siberi kõige parema venelasega. Ja venelase ka ja abiellus isaga Viktor Vlassov, tema juba surnud aastaid juba, kusjuures me nüüd Jüri Vlassov, pidurituli, me tegime, Jüri Vlassov, ite klubi. Meil on Jüri lasteklubi üks olen mina, üks on siis Jüri Vlassov, esimene siis Jüri Vlassov, kolmas on mu vennapoeg Jüri Vlassov, neljas elab lipa külas. Siis Suur-Ameerika tänaval elab üks Jüri Vlassov, ühe Jüri Vlassov, leidsin Riia võrkpallur rannas, käid rannavolle algu, kuulan mingi juura, juura, juura, lee, juura, davai. Nii, ja siis hõigatakse lõppes mäng seal, mingi Vlassov, Siidorov. Läksin koodi kuulikesi, et ega see juura Vlassov ei olnud ja oli küll, kui sa sõidad seal, ma ei tea, milline ta on. Näitas näpuga Jüri Vlassov, läksin ligi, võtsin passi välja, näitasin talle niimoodi, ta ei saanud algul aru, mida näiteks lugesime, siis hakkas naerma. Siis ma ütlesin, oled nõus meie klubisse tule noh, siis ta küsis, et millega te tegelete, millega te tegelete, tegelane no näiteks juuradele ö täppide jagamisega. Et ei ole juuremaid, Jüri näiteks, me tegeleme rahvusvahelise Jüri Vlassov lusega ja raskel ajal ka Jürilusega pilgutasid silma ilmselt napsutamisega. Ei, see on su koriluse niukene sünonüüm. Irilus. Aeg-ajalt saame kokku teineteisele. Helistame. Tere, esimene tere, kolmas. Mõni aasta tagasi sain teada, mida tähendab Vlassov nimel on tähendus, ma tean seda. Ja keegi seletas mulle ära. Sõideti veel kord ära, et sa mingi jumalusega teelesiga seotud. Aga veeles seal mingi mingisugune Kristuse-eelne jumalus. Ma pean täpselt uurima, aga tuleb välja, et sõna Vlassov on tulnud sõnast võllas. Ehk voolas juuksed. Ja nimi, Vlassov pandi vene külas kõige karvasemale kutile laskurite hulgas kiilaid ei ole, millise pahmakaga? Jüri Vlassov esimene ja ma just sellesamasugune pohmakas saavad ka nagu mingisugune Bon Jovi need välja. Umbes no vot, tuleb välja, näed, juuksed tõsi küll, kindral Vlassov, see, keda nüüd on kuulutatud pahaks tegelaseks, see on kiilas, nii et äkki ta ei ole päris Vlassov, äkki ta on mingi, ta on enda jõu kaotanud, kaotanud ka juuksed, ma kardan küll juuste sees rumalam ta maha CV lestade maha, et ta kaotas juuksed, vot vot vot vot seda lähenemist ma nagu ei teadnudki, keegi sulle helistanud ei ole ja kutsunud sind, et kuule, kas kuldne Trio võiks tulla mängida või äkki laulad või teed mingisuguse väikese sketši meile. Kusjuures korduvalt tullakse umbes, et kuule vaata, me leppisime kokku nüüd selle reede peale, et te tulete esinema, et mis kell te alla tuletan, ma ütlesin, et ma arvan, ole Jüri Vlassov. Kusjuures alguses, kui ma siia linna kolisid, sokk oli juba siin ammu olemas, ta oli teatris ja tulid näiteks minu spordilehe mingit honorari nägin mingeid pilte minu aadres ei maha tõmmatud. Et staadioni tänaval ei ela mingeid Jürivassavid maha tõmmata, viidud teatrisse ja sokk, siis vahtis seda kaarti, läks, võttis jälle ja pistis pintslisse. Ja hiljem olen mina ka mingeid tema asju. Aga, aga, aga kõik jääb klubis kõige pikem klubis ideegi õnnetu ja pärast seda asja nagu suutis nagu kokku viia ära Klanida mu keskkooliaegne pinginaabri rekorea, kes oli teatris ja, ja siis saad teatripinnal, saime tuttavaks kui näituseks rikk. Kaarel Kilvet. Kilvetigi ma olin saanud Saaremaal tuttavaks. Tal oli suvekodu seal minu maleva maja juures ja kui Ta oli teatris näitejuht, siis ma osalesin väga palju teatris teatritükkide pildistamisel. Ma olen kümneid, ma ikka sadu, ütleme, liiga palju. Kümneid etendusi olen pildistanud ja kolmel korral olen teinud fotograafina näitlejate portreede galerii mille üle viimase ülem oli küll väga uhke, oli mul väga hästi õnnestuda. Praegu me oleme sinu juures kodus veel enne, kui me läheme välitöödele. Aga see sinu kodu ongi pooleldi sinu fotostuudio, kus ta siis alt läbi käisime, et see ongi nagu sinu nagu pärisosa või üks üks nagu see osa. Kui võtta niimoodi, et inimestel võivad olla töökohad, ametid ja elukutsed. Noh, töökoht on see, et ükskõik mida sa teed, pealset palka saad, amet on see, mis ei sõltu sellest, kas noh, et, et just sina seda teed tuleb, teine partei, nüüd enam ei ole ja mis iganes, aga elukutse fotograafina ongi mulle nagu kõige kõige minulik pumbast ja kuumadel üheksakümnendatel, kui see kapitalismi teke ühel eraldi võetaval maal teoks sai siis me jõudsime kiiresti Eestis nii-öelda suurtegijate hulka, me olime vennaga Vadim, onu, vend, vanem vend. Me jõudsime selleni, et meil oli viis fotopoodi üle vabariigi. Meil oli tarkust ja õnne neid teha. Ja meil oli tarkust ja õnne neid ka kinni panna, kui näed, et uus aeg, uus asi tuleb kinni panna selle digi fotoka levikuga seoses. Digilevik, kui tulid digiaparaadid, siis digiaparaadi müük Sulle tähendab seda, et ma ütlen sulle head aega. Nii kaob ära filmimüük, ilmutuse müük, raamide müük, albumite müük. Kõik kaob, kõik läheb kuskile ketaste peale, need ei lähe enam lahti muidelekitel, vaadake oma vanu kettaid, kodus, need ei pruugi, ajab lahti miljoneid fotosid, teil ei ole. Ma arvan, et paljud inimesed nende hirmunult haaravad oma kõvakettad ja vaatavad kõvaketta töövel kestaga Netsiidid vasta enam mitte need eriti vanemad, nüüd neid enam ei pruugi lahti minna. No mul on arhiividki Kalle Sepp, kellel on pilti vaja. Öelge, tahan saada oma 1993. aasta keskkooli lõpupilti, siis ma arvan, et et mul on siin, gladedasin tulemas kõik. Ja vot see fotomaailm oli meil siis nii, me tabasime ära, kui ta kokku kukkus. Suurem osa Eesti fotoga firmades murdsid oma kaela adeku, vähe neid juba riigist on? Me ei näe enam, ei kodaki reklaame, meine ei koonika reklaame, futsi, reklaame, mine kokku. Kukkudes oli meil natuke üle miljoni krooni võlga. Ja ma arvan, et me oleme üks väga vähestest, kes selle ära maksnud. Liidule sellest loost vabad ja me õnneks suutsime koondada kogu oma selle tegevuse siia, oma isikliku pinna peal ehitasime ka selle välja. Ja nüüd ta töötab minu meelest parimal võimalikul moel. Ma ei tahaks veel reeta seda, mis seal tänane töö meil olema saab, aga, aga üks osa sa ütlesid, et sa läksid Tartusse uuest Briti ajalugu õppima. Ja sa oled ajaloo õpetaja, sa oled õpetaja olnud tegelikult kogu aeg nii-öelda, et selleks, et Suure-Jaani kooli ajalooõpetajaks ja endalt taustaks seda, et kõik minu Vanaised, kõik minu vanaemad, minu isa ja ema ja mina Suure-Jaani kooli läksid nii, arvasin, et kui tahta tegeleda fotograafiaga, tuleb olla kiire. Kool algab kohe 21. augustil, Ki kooli õpetajad tulevad kooli. Et ma olen siis juba kell üheksa ukse taga reklaam, map'e kaenlas ja sinu fotostuudio nagu map'e näidispildid seal kõik reklaamid ja astun uksest sisse. Pele juhataja hõikab, et tere, kas sa tulid ennast õpetajaks pakkuma või see teema tuli fotot oodatud sellel fotol ikka praegu korraks kõrvale. Et ta, ta vist nagu teadis mind, et ma olin lõpetanud 15-l aastal ülikooli bakalaureusena ajaloos ja see jäi mulle kõrvu. Et äkki see tõesti sobib mulle. Minu meelest õpetajaamet on väga-väga hea amet. Ta on võib-olla ajas muutuv, ma ei tea, kuidas ta praegu on alles kogen, seda näiteks see kogemus nüüd, kui ma olin kolmapäeval klassi ees, noh, oli minu jaoks muidugi omamoodi erutav, omamoodi üllatav, tav, mis klassides olid. Seitsmes klass, seitsmes, seitsmes b. Mis seal siis on 14 kolmeteistaastased kõlab hirmutavalt. Kõlab küll jah, aga nad kuulasid mind. Ma tegin neile testi, et kuidas te suudate hinnata aega, et vaadake mind ja pakkuge, kui vana ma olen. Test mulle väga meeldisid, need testid pakuti 33-st 54-le. Nende jaoks on see 33 kuni 54, see ongi nagu selline surmaeelne olek. Tundub küll, aga mulle väga meeldis mina home 61-ga näen 35 aastane ikka väga hea. Mulle tundub, et ma suutsin luua mingi sidemed, kontaktid nendega. Võib-olla ma olen natuke ebatüüpiline, esiteks kasvõi juba mehena. Mehi ei ole väga palju koolides. Eks mul on olnud noortega suhtlemise kogemusi küll, oot, kas seeläbi nende õpilased mõlemat? Mulle on. Äkki see oli 12 suve, ma olen tegelenud erinevate maleva eue ja õmbidega. Sellest ajast on mul jõle palju igasuguseid tuttavaid. Tõmbad ukse lahti. Tere. Tsau. Mis teed? Kasvõi võib-olla ma ei tea, kas tohib, imes öeldagi. Kõige tuntum on näiteks maksuameti endine peadirektor Marek Helm, on näiteks? Küll see oli kõva töömees malevas tegelikult. Et õpi õpetajaks olemine ja võtta sedasorti asjad nagu malev, Ki, need annavad hiljem. See on investeering, investeering. Krimka. Natuke vahepeal sinna mõtetele lahti. Nii, ühesõnaga, mis vahepeal on toimunud, on see, et me laadisime varustuse peale. Aga see, millega me nüüd liikuma siit, Jüri Vlassov sinu juurest kodust hakkama nagu soomus Ma siis nagu tank. Mõned nii välja näeb, et ma isegi mõtlen, et kui tal oleks neid küüned ka sidruniga puu otsa nagu kas sõjaväebuss? Volvo, sa ütlesid aastast 76 või? Mõni küsib, et mis seal on, ma ütlen, mul on maastur, mis selge mul on, mul on see 303 A ja ikkagi, kui teaks titeedid ja ega see näeb kole välja. Volvo kole seda, kas on sõjaväe oma. Kaitseliit sõidab sellistega ringi, aeg-ajalt ta ongi nagu militaarotstarbega tehtud, tulenevalt sellest on ta tehniliselt üsna lihtne. Kaua roosteta peale ei ole, kuna ta on alumiiniumist ja sõidad. Minule see hääl meeldib, mis ta teeb, mulle ka meeldis, mulle meeldis ka see, et kuidas sa rahulikult sõitsid äärekividest üle. Jah, ütleme see auto võimaldab seda, et sa ei pea kõiki auke ja kõike takisi tee peale, vaatan, lihtsalt sõidad rahulikult üle, seda täie hooga sinna sisse põrutama, aga ta on nii kõrge. Kliirens on üle 40 sentimeetri. Võimaldab metsas sõita mingite harvesterid bella Russide jälgedes ja täna on meil seda autot vaja, ütle nüüd välja, kuhu me lähme ja mida me tegema läheme, mis on sinu üks, kui noh, ajaloolase nagu lisaaru, millega sa tegeled? No minu lisaaru on see, et kui ma õppisin ajalugu ülikoolis, siis mu üks kursusevend, tema nimi on Toomas Trans Tibel. Toomas nakatas mind ühte tõppe. Seal ränk tõbi, ravimatu, mille nimi on otsimine metallidetektoriga näiteks nagu hobi arheoloogia siis, jah. Jah, mõneti küll. Kui ta on õieti tehtud, siis sellest on kindlasti abi arheoloogiline kui teadlasele ka. Ma arvan, et mitte alati, kõik ei ole hea, mitte kõikjale ausad, mitte kõik ei anna kõike täpselt teada, kus nad mida leidsid, aga aga mina leian, et kui teha nii, nagu ta mõeldud on siis see on tohutu abi arheoloogidele, kes ei suudaks muidu tuhandetes kohtades käia. Ja leida näiteks praegust tulebki otsingus. Mida aastaid mingi madisepäeva lahingu asukohta, see tuleb vist järgmine nädal jällegi kuskil seal Viljandimaal vist otsitakse, et äkki leitakse mingisugune lokatsioon, kus on palju näiteks nooleotsi, odaotsi, mingid lahingutegevuse jälgi, mille kohta võiks nagu siis öelda, vot siin väljade peal võis olla see sündmus, et noh, tema antud juhul madisepäeva lahing. Mina olen näinud ühte inimest, kes on kokku ostnud nende Ovi arheoloogidega, mingisuguseid tavaari, hiidvanalt Muugalt lükkab roostet maha, ütleb, et küll on hea, et ma panen selle kapi otsa endale. Tundus mulle nagu täiesti uskumatu, et seal tegelikult kogu see kontekst, info läheb kaotsi, lihtsalt said mingisuguse mõõga, millal sa nagu käijaga lased rooste maha, mida sina selle peale ütled, Jüri Vlassov? No minu meelest see barbaarsus. No ma ei saanud ka tükk aega aru, miks peab teatama muinsuskaitseamet mingit asja. No vot, leidsin potitäie münte. Et miks ma peaksin selle neile andma. Aga õppejõud Mäesalu Ain oma loengus seletas väga, lihtsalt ära. See on nii lihtne, aga sa ise ei tule kunagi selle peale ja see on, see on see, et vot leitakse see mündikogu, selle mündikogu. Just kokku on vaja neid münte, üksik juute, kedagi neid mitte nähtud tuhandeid münt kui selline ei oma üksikuna mitte mingit väärtust koguna omab selle kogu vanus, määratakse, saadakse teada, et ta on selle vahemiku oma vot selles vahemikus sõidetud tekkida ja kui nüüd leitakse mingi sarnane kogu, no näiteks Novgorodis näiteks siis need müüdid, kikk puhastatakse ja mikroskoobi all münt, münt haaval uuritakse läbi ja loe, võetakse kriipsud, kraapsud, hambajäljed, no mis iganes noaotsaga kraabitud, näed, kas on hõbe või ei ole no mis iganes. Nii, ja nüüd tehakse kindlaks kriipsud ekraap seda Arv. Ja selgub, et noh, ütleme Novgorodis olevate müntide peal on keskmiselt 11,1 kriipsu näiteks. Aga Eestist leitud peal on 12,2. See tähendab seda, et mündid liikusid sealt siia. Nii lihtne ongi see, tule iialgi selle peale. No seal kontrolliti, sind kontrolliti ka, noh, siin on rohkem kraapida kui seal ja pärast seda võid tagasi anda, seega see münt kui selline, no ei, oma tegelikku väärtust või need on ju tuhandeid. Loetakse üle, vaadatakse tagasi tulla ja kui see omab mingit teaduslikku väärtust, siis sa võid veel ka raha saada. Miks aga Jüri, ütle, mis on sinu erihuvi või sa lihtsalt tahad otsida või on seal nagu ka mingi spetsiifiline asi, et kuhu me täna lähme ja mida me lähme otsima, kas sa tead või sa oled nagu avatud kõigele? No ma olen praegu avatud kõigele, me läheme seda kohta, kus ma olen korra olnud ja meil tuleb teejuhina kaasa daam nimega age, kes, kes teab täpselt. Me läheme ilmselt seal talumaade peale põllu peale ja sul on kokku lepitud ikka, jah, mul on kokku lepitud ja me võime seal leida mida iganes. Suure tõenäosusega me leiame tohutult palju. Õllepudelikorke Me leiame naelu, kabjanaelu, võib-olla kabjarauatükk. Me võime mingeid sõjaasju leida, näiteks kui seda sealt on üle käinud, mingil ajal me võime sattuda maapanga peale. Siis on, see eel oli see maapank, mis pankrot. Ta läks, aga no näiteks keskaegsed ja varauusaegsed sõjakäigud olid reeglina palgasõduritega. Ja palgasõdurid said palka või said saaki. Ja enne lahingusse minekut Nad ju ei teadnud, kas nad tulevad eluga tagasi või tule või, või kui ta läheb lahingusse, jätab oma raha sinna telki. Et kas ta ikka sellepärast tagasi saab, äkki mingi teine sõber võtab selle ära siis ta paneb selle maha panka ehk siis kaevab augu ja paneb maha, siis matab ära. Nii, ja tulemus on see tüüp kas kaotas ise selle ära või ta löödi maha või mis iganes ta ei läinud üles, nii et nende maa pank võib sisaldada palju üllatusi. Vot seda ma tahaks küll saada, vot see mulle ei meeldi see korvitäis näiteks mingi suurem korvitäis kuldmünte näiteks oleks väga super, mulle sobiks kuidagi Jüri Vlassov, ütle ka seda, et teatakse, et sa oled hobiarheoloog või otsijad et keegi keegi näiteks autovõtmed kuhugi panna või vaid ta enda rahakoti ära kaotanud. Sind ei ole kutsutud väljad otsi, ülesanne ja mees on küll Saaremaale kutsuti ühte kohta mis oli Leisi lähedal. Maja talumaja ees kuskil pojengipõõsa alla peaks olema maetud mingi rahapada. Aita otsida, tulin, vaatasin, proovisin, ei leidnud. Juba kas või sellepärast, et taluõues otsimine on kuul pähe lugu, selleni naelu kruvisid õllepurgi needki klipp, see seal on kõike nii palju, et see maa lihtsalt helisebki kogu aeg sealt jäi leidmata. Aga mul on üks palju parem kogemus. Mõni aeg tagasi äkki mingi paar aastat tagasi Pärnus helistab inimene, et sa oled tegeleda turismiga. Tule appi, tal on Pärnu, noh, ma ei tea, kas nüüd vanalinn või noh, ütleme siin on maja nardist kolivad sealt välja ja isa on surnud ja isa on jätnud kuhugi kuuluda ja nad ei suuda leida, et kas ma suudan selle üles otsida. Ja ülesanne. Ja noh, võtsin oma riistad kaasa, läksin siis sinna majja ja umbes esimese kolme minutiga, see on selge, et detektoristid ei ole siin absoluutselt mingit abi. Kõik on jällegi põrandanaelad, juhtmed, torud, mis iganes, metalli on nii palju, et sa jäädki seal piiksutamegi sellise igalt naela välja kiskuda. Ja siis ma seal käisin ja mõtlesin, küsisin, kas see on kindlasti siin ei tea, et see võib-olla siin võib-olla maja ees maja seisneb teisel korrusel, et isa kabinetis ja seal võib-olla ma siis mõtlesin, ütlesin, et otsisin läbi mingid luugid, mingid, kust torud tulevad ja mingi õhutuse torud ja katsusin ja katsusin et seal ei olnud. Ja siis tuli peretütar ja ütles ühe lause, millest oli mulle tohutult palju tuge. Ta ütles, et isa ütles, et see on väga lihtsas kohas, aga väga raske leida. Minule, see küll väga ei aitaks mind, see, see aitas mind mõistmaks selle inimese psühholoogiat, kes peitis, ma sain aru, et väga lihtsas kohas, see tähendab seda, et ta ei peitnud seda kuuenda kilomeetri posti alla Pärnu linnast välja või Seitsmenda männi alla kuskile rannaparki. Kuule, aga ma küsisin seda vahele kiiresti, et miks isa peitis ära enda lastest kullase tundub nagu iseenesest nagu lapsed ei väärinud seda siis? Vot seda ma ei tea seda, nende omavahelist suhet ma nagu ei tea. Aga sellest oleme lapid, ma sain aru, et see mees tahab iga hommikul ärgata, Ta sügada vatsa, teha endale kruus kohvi ja näha, et ta kuld on alles. Nii et ta peab omama kontrolli selle koha üle. Ja väga lihtsal moel. Nii. Ja siis ma mõtlesin, mõtlesin, mõtlesin, käisin köögis ringi. Siis vaatan, et üks koht on selline, et see on pliidi kohal, on üks asi, mine linnukubu, vaata tõmmata ta õhku, öeldakse, vaatan piinu sinna kubu vahele ja seal on mingi pragu ja siis ma näen, et selle kubuäratõmbe koht ei ole mitte keskelt, vaid on nagu ühelt poolt teisele poole jääb nagu vaba ruum. Ja siis ma üritan seda kubu lahti kruvida. Mul ei õnnestunud see, aga kubu kohal oli riiul ja mul oli kaasas trell suure sellise augusaega. Ja ma küsin, kas ma võin sellele riiulil nagu pealt augu sisse puurida? Nad ütlesid, et ademist tahad mottessi riiuli asjadest tühjaks. Võtsin selle trelli sae, lasin sellele sihukese kaheksa sentimeetrise läbimõõduga augu 10-sse. Lükkad käe sisse ja kilekottide sees umbes 9000 euro eest kulda. Vot niimoodi, et minu kõige suuremad leiud ei ole mitte kuskilt põllu pealt, vaid on köögist, köögist. Nüüd on niimoodi, et sa keerad enda volvo tangi võtit ja asume teele, kuulamata häält. Kuule, palju sa võtad 100 peale? 25 leid ei, nii palju võtta ta, ma pakun, et sõltuvalt teest 15 ja mingeid 18 vahet. Ta väga hull ei ole. Aga ta võtab bensiini vikerraadiorahvas, kuulake seda häält. Paljajalu jooksen kodu kruusa peal oksa püsti, kruusa pead. Ronisime neljakesi, Niibu ema karjub, et me tuleks alla nagu loomad, linnud sama suured. Pliini teevad, minu käest ei pääse. Laks, laks, õnnelikud metsad. Siis mulle ei ole palju vaja. Armee. Ja veel. Ja me peame ja metsa veel. Mulle ei ole palju vaja. Ei tea. Tegin meiki, kui ma olin alles väike kiigim liiki jaamu Tunne oligi ja kõigi mingi kooli minema ei pea. Kikimleti. Kitsa juua. Keptonniki ja rattal polnud käike Kiki, Miki. Ja kui vihma 100. alla kinki, Meti tore, midagi ei oska ka, keegi meeldib. Tamme otsas köie praami kiiguta. Tuul käib kerest läbi, magu liiguda. Mängis. Saada töövari ja me oleme Jüri Vlassov ka ja ühe inimesega, kes on kähage jõudnud kuhugile Kilingi-Nõmme kant ja me oleme tulnud ühe talu õue peale ja selgus, et see talu on see talu, millest on tehtud laul, et ostsin vana maja tagasi. Perenaine Kaia räägib sellest talust. See on iseenesest niisugune omamoodi siukene, müstiline lugu. Me ostsime selle talu uuesti tagasi, elasime siin päris kaua aega ja, ja Uku Arop ehk siis suur papa tema siis tegi sellest loo enna oma lapsepõlve siis mälestustest me olime mõnes mõttes sunnitud müüma selle majaärast, et see oli see aeg, kui tulid need metsaärikad hästi agressiivselt peale ja kuna mees oli just ära läinud ja ma olin oma lastega üksi jäänud keset metsa ja siis olid, et igasugused tegelased siin nõudsid muudkui metsatükke. Ja siis ma saingi aru, et see koht ei ole meile ja siis me me esimesele ära me olime vist 12 13 aastat olime siit ära, onju ja ma jõudsin vahepeal Inglismaal elada ja seitse aastat ja kui siis meie naaber siis ütles meile. Kuulge, teie talu on müügis, sest ma teadsin, et ühed inglased ostsid selle talu ära, onju, kui ma seal Inglismaal siis valin ja poisi, siis vaatame siia tuku tuli vaatama, mis meil siin toimub ja seal kõik võssa kasvanud, palusime lukul, et ole pai, et ära räägi sellel maaklerile, et meie olime eelmisel omanikud, et lihtsalt mine vaata kohapeal ära, onju, et kas ostame siis selle tagasi või ei osta. Ja siis, kui ta läks maakleri jõude uuesti, siis maakler umbes pani käed risti rinnal, ütles, et davai nüüd räägi välja, et miks sa seda kohta tahad, et see nagunii armetus seisus on ju, et siis hukkusid, tunnistas üles vara kohta on ju, mille peale siis maakler oli seal kiljuma hakanud, umbes nii tore, nii äge. Oota, ma pean kohe omanikele helistama ja tegi kõne ära ja need olid nii vaimustatud sellest ja nad olid oodanud õiget ostjat, kuna need olid ju postid olemas, aga ta oli kõike ära öelnud hinnast alla ja kõike muud ja ühesõnaga jah. Ja meie ostsime vanaema ja 12 aastat hiljem ostsin sama maja. Kas tagasi 12 aastat hiljem? Giidil müüki ja mu tunne oli hea kliendi Milgi olimine maalide ja tikin linti. Kitsa juuel läike getonniki. Rattal polnud käike Kiki, Miki. Ja kui vihma 100. alla kinki messi Pole midagi ei oska. Keegi mördi ääres. Oli alles väiketunne, oli hea tunne, noodikooliline. Täitsa juuel näiti. Rattal polnud käik müügil ja kui Midagi kinkinud. Need Jüri Vlassov helistab muinsuskaitseametisse Beatriale. Harja, Smirnov. Tennise peame tegema. Me peame ronima auto katusele liivaga, lähme ronime selle tangi katusele. Et saada levi. Temaga tekki vilksatas. Tere, Maria. Mina olen Jüri Vlassov, see, kes küsisin vilja. Clubama, sain loa kätte. Kõik on korras. Ma küsin katastrinumbrit, ei tea, aga ma olen sigaste külas, mis on Kilingi-Nõmme külje all. Oota kohe, ma lähen auto katusele, siis ma saan sealt. Nii-öelda et kas, kas nüüd on paremini kuulda? Et ma olen nüüd sigaste külas ja üritasin ühe talu maadel seda. Aga kas ma võin seal lokatsiooni teatada, kui ma sellega olen üles leidnud pärast ja anda nagu meili teel teada? Ei, mul on luba, ma olengi siin taluõue peal ja perenaisega räägitud selles mõttes. Nii. Ja nüüd siis see masin tuleb sisse lülitada. Mis ta ütles sulle, ütles, et ta on sees. Ja kui ma nüüd Labidad leiab üles. Nii me võime siit õue peal. Juba oli midagi. Ja nagu arvata võib, on kõik taluõued täis jumal teab mida. Singli naelu, õllepudelikorke hobuserauatükk, mis iganes, sügavalt ta võtab seda ja kui väiksed detaile ta üles leiab, ta võtab, ütleb, et siin on kaheksa pluss tolli, see on siis mingi 20 sentimeetrit natuke rohkem sõltub, kui on, suurem asi võtab sügavamalt. Ta sõltub veel ka sellest metallist enesest, kas ta on must metall, näiteks, kas see münt on maa sees, serviti või lapiti või kui suur see münt on? Mustmiljon asjaolust? Ilmselt ka kaasa arvatud kui kuiv see maa on ja ta võib üldse reageerida mingite asjade peale, mis ei olegi metall, vale, vale, signaaliga anud. Ja öeldakse, et sa võid ju siin põllu peal viis korda käia. Talu põllu peal. Ja ostsime, mida on siia ajalugu peitnud, minul sapöörilabidas käes mitte nagu Villu Tamme, laulab, et sõdurid sapöörilabidatega, aga nii kui midagi. Ahah. Kas hakkan kaevama? Ekraani peale tuli see midagi, on maapank kindlad ja see tundub, et on mingisugune must metall või mingi foolium. No ütleme, keskpunkt on seal jah. Ahah, juba ütleb. Et vaata, millise tüki sees nüüd see on. Eks me peame selle mätta sees. Ja, ja me leidsime kõige lemmikum asja veinipudeli Se kaela hõbe- või mingi foolium, foolium. See foolium on siis leitud foolium, mis on aastaid olnud peidus ja keegi ei teadnud küll on hea, et ma selle foolium leidsime, muidu muidu oleks võinud ju olla, et me ei leiagi. See foolium on meid oodanud siin juba aastakümneid ja nüüd esimene leidja foolium on väga hea leid, aga kas sa nüüd peaksid muinsuskaitseametile helistamas? Ei, ma arvan, et foorumit üldse. Liigume edasi. Teed tegelikult sama liigutust nagu trimmerdaja umbes küll selles mõttes tuttav. Mis võikski kaks ühes olla, trimmerdad rohu ära ja vaatad, igal trimmeldajal võiks olla see funktsioon juures, et äkki leiad midagi samal ajal midagi toredat, kusjuures kusjuures näiteks detektoristid, need otsijad vihkavad tegelikult rohtu. Seepärast otsitakse rohkem sügiskünni järel või kevadkünniiga, asja peale pole mõtet kaevama hakata, aga. Me leidsime tegelikult väga peres väga vajaliku asja, see on mõneti isegi väärismetall, kunagi tehti sellest sõrmuseid, see on alumiinium ja tegemist on vahukulbiga just. Aga alati, kui sa oled midagi leidnud, tuleb veel kord üle käia ja midagi viriseb veel äkki song kaasa või kulbi kokku ja vaata. Teinekord on noh, ma nüüd õpetan nendele, kes tegelikult kodus tahavad peita kulda siis teeb Peike kuld ära. Siis ajage natuke mulda peale ja pange sinna näiteks vahukulbitükk. Isegi otsima läheb, leiab vahukulbi, enam edasi ei otsi, aga tegelikult kuld jääb sisse. Tegelikult tead, mis mulle meeldiks leida minu elu unistusi minuga, detektoristi elu unistuseks on leida need 90000 hõbetüki mille varastamises süüdistati eestlasi muinasajal, vaata, kui rüütlid Riia linna rajasid siis väidetavalt mingisuguses protsessis olid Meie esivanemad pihta pannud siis mingite rüütlite siis hõbeda voori või ma ei tea, 90000 tükki. Ja selles süüdistati eestlasi ja, ja see olevat olnud siis mingisugune noh, agressiooni põhjus, miks hakata nagu eestlasi Euroopa liitu võtma, et meid hakati Euroopa liitu võtma juba siis 1204, minu meelest oli siis, kui Riia linn rajati ja ja, ja, ja ka siis Euroopa liit ei ulatanud ju kaugemale kui Narva. Nii nagu praegu Ja kui ma nüüd leiaks need 90000 hõbetükki siis ma annaks tagasi ja ütleks, et nüüd astume välja. Aga ongi vist hõbe olla hõbe, vaat siin on esimene hõbe. Äkki on veel sügavamal? Ahaa, ongi. Sellel suvel suurem asi, sest ta tundub, et on sügavamal, nii. Enne imet tead, mis asi see on küll seal lehmaketi oti osa. Mul on niisugune 12 15 senti pikk aga nüüd on ta õnneks leitud. Tuleb ise selle kohta teada saada, et siin on jõudnud, siis siin on tehtud suppi ja siin on olnud lehm, siin on ja põllumajanduskarjakasvatuse siin on. Et meie esivanemad ei olnud laisad, vaid tegelesid reaalsete asjadega. Nüüd me oleme jõudnud naabertallu ja perenaine Merike, et vot siin on ühed kaevikud teisest maailmasõjast, jah, on teil ise ka midagi leidnud, sealt poisid midagi leidsid, aga mitte midagi erilist oluliselt ei leidnud. Jüri Lähme, vaatame põnev Gillani. Hitleri pealuu mõjusalt seda olles on Hitleriga nii segased asjad, et parem mitte kaevuda sellesse võib olla mitu Hitleri pealuud. Jah, või nagu muuseumis oli, eks kaks kelleti lapse skeletti täis kasvaski. Giid ütleb, et näed see suurem On Lenini skelett. Aga see väiksem on lenin lapsena. Olime ja oleme jõudnud metsakesse metsa. Ongi jah, siin on mingid blindaaži, mingid siin on pommiauk, ongi pommiauk, ta suure tõenäosusega mitte pommiauk, vaid see on kunagine replyndaaž või sisse langenud ja see mul taas blindaaž on mul tonn. No see tundub nendega konkreetne. Nägid padrun täis, padrun saksa vindi padrun ja loed või noh, ühesõnaga terve padrun laskevalmis. Ja sedasi rohkem ahhaa. Kolm neli padrunit, viis siin on terve peotäis kuus seitse, kaheksa sinna terve kast. Leidsimegi ikkagi pommi. Kusjuures see on vintpüssimehe omad. Need ei ole kuulidega, ei ole roostetanud ka väga kuulipilduja omad oleks olnud lindiga. Näed, siin on. Nüüd on, nimetatakse pidemeks. Et sa, et sa paned selle püssi sisse ja vajutad krõnks jaan piss korraga laetud. Oled suurem padruneid leidnud, sellisel moel kindlasti mitte. Tõesti terve korraldus. Tere häirekeskus juhtunud veel midagi, aga ma olen üks linnakodanik, Jüri Vlassov nimeks pandud mul ja leidsime mees igast külast veerand ämbritäit, Saksa sõja. Jüri Vlassov otsib endiselt levi, et helistada häirekeskusesse ja teatada meie leiust, aga, aga mina ütlen lihtsalt aitäh kuulamast. Täna olin ma Jüri plassovi töövari ja selle saate mängib kokku Viivika Ludvig. Kõike head ja kohtumiseni.