Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma kirjanik Mehis Heinsaare töövari. Tere. Tere. Ma tulin sinu ateljeesse, mis on Tartus? Tänava nime ei hakka ütlema, aga aga siin Karlovas sinu ateljee nii-öelda. See on ateljee, jah. Sest elama praegu rohk Supilinnas ja siis elan ka vahepeal tõrvas ja, ja paistus, kus on ka noh, nii-öelda ateljeed, et kolmes kohas ateljeed sul on kolm ateljeed võib küll nii öelda jah, aga no need teised kaks ateljeed ei kuulu mulle, vaid nad on nii heade sõprade poolt sümboolse hinna eest renditud või peaaegu noh, nüüd ma saan seal niisama olla. Ehk siis kus nad ise on, ainult suviti käivad ja siis sügis, talv ja kevad on need ju enamasti tühjad. Ja ma nagu ei saa üldse aru, miks väga paljud kunstiinimesed seda võimalust ei kasutata. Need võiks olla täidetud kõik kunstnike, muusikute ja kirjanike poolt, need peaksid kontakte jagama, siis nad täituksid kontakte. Jah. No seda tõrvapaistva kontakti, seda ma ei anna, aga, aga ma lihtsalt propageeris küll seda et ju käiakse vaatasti nagu kaugel ja eksootilistes kohtades, aga aga siin on, nagu, ma arvan, ime imehäid, niukseid, niukseid, suvila, tüüpmaju, mis tegelikult on ka talvel täitsa elatavad, kui ahju seal korralikult kütta. Sest väga paljudes on ikkagi ahjud, nad on nagu need vaata need asuniku talud ja ja see on ka selles mõttes hea, et sa hoiad seda maja sooja, sa oled nagu see ahjukütja ka. Kuidas oleks täitsa tore mõte jah, et, et need inimesed, kellel on suvilad ja ise nad ei ole, siis kutsume kunstnikud ja kirjanikud ja muid inimesi võib ju ka kutsuda kellel võib-olla isegi ei ole kuskil elada, et siis nad elavad seal. Kütavad ahju. No täpselt, et see on just nagu vaata nõuka ajal nimetati seda sisepaguluseks, ainult olid need majakavahid metsavahid ja siis linna sisepagulased katlakütjad või niimoodi et põgenesid selle, kuidas öelda karmi nõuka tsivilisatsioonist ära. Aga noh, mul on natuke praegu see, et kasvõi autodega on üle autostatud nii supilingu Karlova ja siis ma ei saa neid tänavapilt enam niimoodi rahulikult liiga nautida, et ma olen ka natuke sisepagulane. Muidu on ju ilus linn nagu endiselt, aga lihtsalt üle autostatud ja mul on natuke allergia selle vastu. Mitte et mul ei ole autode vastu allergiat, aga mul on selle üle autostamise vastu allergia. Praegu sa tegid Teedsin enda ateljees, et, et seal on ikkagi kõik nagu elamisse nagu vajalik olemas. Põhimõtteliselt ma nüüd otsingi tee üles siis siin ei ole teed, seal on hästi palju asju siin jah, selles mõttes ongi, see on nagu otsimise otsimise rõõm on sind sageli väga suur ja liigagi suur. Noh, vahel ei leia. Aga, aga loodame, et tänane õnne leiab uue teepaki üles. Sest ma tean, et mul on neid juuksekumme Toorot, ajalehti, vanad tikrid. Näe, see Priit Pärn 77, need on väga võimsad asjad, niux neid. Ma otsin neid ja siis, kui leian, siis rõõmsalt kuskilt ostan antikvariaadist. Et just 70.-te mingid asjad on nagu millegipärast. Ma ei tea, kas sul on mingi kümnend, mis sinus tekitab sellist kummalist nostalgiat, et või mis sinu jaoks tundus siuke pikk kümnend palju pikem näiteks kui praegune kümnend temale kaheksakümnendad äkki öelda mul on kuidagi seitsmekümnendat. Ma tean, et see on mingi pseudoidüll, siis olid igast jamad ja mõned ütlesid, et need olid sitased, seitsmekümnendad. Aga minu jaoks isiklikult. Siis vaata, siis õitses proge-rock ja maailmas noh, Led Zeppelini, David Bowie, aga Eestis noh, oli see hilishipikultuur, Delsis õitses, olid just need metsavahid majakavahid ja ja kuidagi oli selle karmi nõukaaja varjus seda aega aega aega olla või midagi nagu. Noh, ühesõnaga ma Idaliseerinud seda seitsmekümnendaid ja siis muretsen neid tolleaegset loominguid, Pikreid. Aga nüüd mõtlesin seda teed teed ja mis on nagu väga kontsentreeruda, siin on näiteks roheline tee vist. Aga siis ma ühesõnaga riskin seda teha, ma ei saa aru, kust on roheline või must? Ta vist must ikkagi, aga ma siis teen seda. Mis on siis olnud, on hetkel hõivatud? Igas kõrvas mingid teepõhjad. Seal on viis, viis kannu, viit teekannu, kõikjal vanasid teesi mineviku poolt hõivatud jah, ma ei teagi. Eks see olukord on, eks ta on see kuues teekann, kao jajah, puht asja eest ei ole hõivatud, jah, sellel see annab lootust. Made in China kuule mehist, et see teekannude märksa juba kõlab nagu sinu mingisugune jutt. Eksleb, et elu hakkab teegannudes elama ja sealt kasvab välja mingi mees ja noh, mingi selline. Jah, nii ta on jah, et et sellega ongi see, et juttudes ma saan seda asja nagu, kuidas öelda praktiliselt viljeleda selles mõttes, et seal ei ole see noh, seal ei muutuda koormaks, vaid seal on isegi see kergus jutustamise keel, kus ja ja, ja noh, töörõõm ka, aga vaata päriselus nagu see, sa oled kunagi ära pesema, ma pean nata nagu ära pesema mida ma aga vahel harva teen, aga siis ühesõnaga ei saa kontakti enda, selle praktilise poolega. Ma tean, et ta on kuskil aju Käärades olemas ajukärude sügavuses keldris, aga ta ei anna ennast kätte. See minu praktiline mina, mis on aeg-ajalt tekitab õudustunnet, et miks, miks ta, miks ta põgeneb moest. Kahju, taks tihedamini teda, noh, seda ma tean, et on treenitav, treenitav ja aga, aga ma ei tea. Igal juhul hetkel on lootust. Kuues teiega on, annab lootust, et saab siia teha. Aga see sinu enda ruum, et see on niimoodi kujundatud sul või et, et siin ongi nagu mingid asjad mingis mõttes pilla-palla ja neid asju on väga palju ja nii on ja kas see, see on nagu sinu ideaalruum või, või need ruumid on erinevad, et sotsid neid erinevaid ateljeesid, ütlesime kuskil tõrvas paistus ütlesid siin siin Karlovas, et mis need, need kohad on ilmselt tähtsad sulle. Tähtsad küll jah, juba selle maastiku mõttes, mis seal ümberringi on. Aga samas mul on vist natuke sihuke valge, mustlase rahutu vaim, et et ei loe kuidagi maa ja linna vahet siukse, kahepaiksete käidud ja, ja kui ma olen liiga kaua ühe koha peal, siis ma kuidagi vajun ära hakkan seenestuma, et see, mis tähendab Seenastuma, noh, see on selline. Ma nimetan seda oma, leidsin võõrsõnade leksikonist, selle kohta ka sõna Abulja, ehk siis ma saan diagnoosi panna, selle nimi on haiguslik tahtenõrkus. Et ma lihtsalt kuidagi seenestun. Kui ma olen nagu liiga kauaks ühe koha peale ja siis, et saada kõigega hakkama, siis ongi selline kolme, nelja koha süsteem leiutatud, mis nagu mis nagu töötab hoiatusele tuulekäimas tuuleveski. Aga see, et, et seal on mingid noh, ma ei tea, luuletusi kirjutad siin või seal seal vahet ei ole, et ükskõik mida. Tavaliselt ma oleks ka siin tegelikult kauem, et noh, siin on hea normaalne töötada, aga koer ülejärgmises hoovis on sihuke hüsteeriline hüsteeriline koer, ta haugub väga närviliselt ja, ja ma ei saa nii kaua palju tööd teha siin, kui ma tahaks. Kuule vesi pruudil oli ju samasugune probleem ja seal oli ka ju koergi oli küll Janostikud. No vaata, ega noh, põhimõtteliselt ju pornolehel on see Vesipruuli arhetüüp ta küll läbi koomika prisma, aga ega nafta ju väga palju mööda ei pannud. Et noh, ega iga iga iga luuletaja natuke, mis seal salata, nartsiss, siht ja ja siis armastab seda oma püha vaikust ja natuke organiseeritud elevandiluu torni, aga kui ma pean kogu aeg talle iga poole tunni tagant mõttes käratama, et kutsu vait siis ei, siis ei saa ju, siis ei saa. No ma olen siis ikkagi noh, natuke ka pagulane, et koera närvilise koera pärast olen tihti paistvas või tõrvas või supilinnas rohkem kui no ütleme eriti tõrvas paistvas, et seal ei ole seda koera nagu. Teinekord on väga lihtsad põhjused. Aga sa selle koera omanikuga, seal ei ole midagi rääkida. Selliseid vandenõusid ja mingeid plakateid mõelnud, et teeks siis kõrvalmajaga, et ühisavalduse teha, aga ei ole tegudeni jõudnud. Ma ei tea, miks. Tule vaata, mis sport ja selle koeraga tegid samamoodi. Kuidagi oota, mis ta tegi, mürgitas ära küll, vaata, isegi kui ma teeks, mul jääks kripeldama see ikkagi, et noh, ta ju põhimõtteliselt koer ei ole vist ikkagi süüdi, süüdi on natuke rohkem peremees, ma arvan, et see või see, noh, ta, ta ei ole südamest alb, koerdan lihtsalt närvihaige. Samas ma olen leiutanud ikkagi selle olemise meetodit, et rändan ringi niimoodi, et, et ei et see muutuks karjuvalt häirivaks. Mehis Heinsaar tegi enda teie valmis. Teiega läks kõik hästi. Tõmbab tee. Nüüd panid endoarvuti köhima, ütlesid oma laua taha, et mida sa tegema hakkad? Praegu ma löön oma päevikuid ümber alates 2006.-st aastast, siis keegi kinkis mulle mingi päeviku, kus on need nädalapäevade sees iga iga päeva kohta üks lehekülg ja siis kuidagi tekkis harjumussinna kirjutada, no nagu rohkem mõttepäevik või kus ma nagu ilma igasuguse sisetsensuuri ta selles mõttes sisetsensuur ritta, et ma ei hakanud seal nagu kirjanike kutsehaigus on see, et steriliseerimine, et natuke oma oma stiiliga pantkirja, aga seal võib jällegi see otsene mõte stiilis peitu pugeda, aga siis päevikut täitsin kuidagi nii et noh, otse 10-sse, et mis, mis mõtted on kiirelt kirja ja sellega siis tegelengi. Aga miks sa seda teed? Sellepärast et ma olen vaadanud, et seal on nüüd üle 1000 leheküljed. Et sellest saaks ühe valiku kokku, kus on nagu siukesed, üldkõnetatavad omad mõtted või ma arvan, mis kõnetavad ka teisi. Ehk siis ma teen sealt mingi mingi mingi valiku tahaks avaldada. Vaata, nagu ma ütlesin enne, et see praktiline mina nagu kuskil ajukääride vahel peidus, siis noh, elu mõte on ka nagu no võib öelda, et saab seda otsida väljastpoolt. Aga kas sageli olnud, aga noh, selline nagu triks terve jänes vembumees kuskil Kaaju kärude vahel peidus vahel. Vahel mingi sihuke sisehingemaastik annab nagu sellise, noh Sa satud oma hinge tihnikus ekseldas siukesele valule aasale, kus on nagu sul endal on nagu olemise rahu. Sa oled isegi oma oma korteris toas keset linnakära kuskil ja äkki sa satud sinna sisemisel aasale ja, ja kõik on nagu korras, sa oled nagu kuningas sinna, kui ei morjenda, ei aja miski endast välja. Mõnede mõttekäikudega ma olen jõudnud sinna tunnetuseni ja siis et need mõtted paremad, kui ma neid uuesti läbi kirjutan, siis ma saan kontsentreeritult natuke endale sellele olemise elumutt mustrile lähemale. Et see on, vaata noh. Idas öeldakse selle kohta, et igaüks mõelgu välja oma isiklik mantra, mis, mis talle kõige rohkem sobib ja siis korrakuseda. Ütleme nii, et kui mul need erineval moel need mõtted seal kirja panen, mis seal tuleb 200 lehekülge, ehk siis see võib-olla ongi siis nagu isiklik mantra, mis sealt koguneb välja, mille ma salvestan ja mida ma saan siis võib-olla enda jaoks ka rasketel hetkedel või ma ütleks isegi rasketel vaid sihukestel kaose hetkedel üle lugeda ja need annavad mulle nagu mingit mingit olemise jõudu. Aga raamatu jaoks ma valin välja siukseid, mis on nagu üldkõnetatavamatut ei muutuks siukseks hullu unenäoks. Aga äkki sa loed mingi 10 aasta tagune 10 aastat tagasi, täpselt, tegi 2019, siis jah, 1009 siis 2009 ja siin on selline. Kuule, siin tundub midagi huvitavat, mingi palavikuline süümepiinade. Loe seda või sa ei taha kõike lugeda? Ei no ma võin lugeda, ega siin et ülepea suuta sellist elu elama hakata, nagu ma ettekujutustes näen, peab see osa minust surema, mis seni on kuulunud igapäevaste linnas hulkumiste valda. Selline hulkumine suretab enesemääramise etteulatuva jõu. Küsimus on jõuvarude paigaldamisest ette saatmise oskuses suutlikkuses ja tahtmises. Kas ma ikka tahan reaalis elada seda elu näiteks viis-kuus nädalast matka Eestis ja Lätis, sel kevadel suvel ja keeleõpingute ning kirjutamise üha arenev jätkusuutlikkus, kas ma ikka tahan või tahan sellest ainult uneleda? Ma pean seda endalt igal hommikul ärgates üle küsima. Kui mul on sellest ükskõik, siis olgu ükskõik, aga ei ole ju. Niipea kui lähen ükskõik oleviku teed, näiteks minnalaskmise teema on, ütleb, juhtub sinuga ilma mõtlemata, see, mis kuskil parasjagu juhtub tekib paar-kolm päeva hiljem ometi äng, see tähendab usteta tuppa vangistatud tunne, et ei suuda ainult viia tegutsemiseni reaalsete teo aktideni üheski vallas. Säng on reaalne. Ja sellele järgneb tavaliselt selle ängi lämmatamine erinevate asendusaktidega, mis on ka justkui teod. Aga tegelikult on need vaid asendusteod. Need on külaskäigud tavate poole, lõputu lobisemiseesmärgil, igavat põnevikku teeveedeedelt. Koondamised ja Ott Klausi või haa Tammega või üksinda istumised siin-seal kõrtsides kohvikus ajalehed, mitte kuhugile viivad armumängud vana armukesega, kes ikka veel loodad millelegi enamale. See ring kestab umbes seitse päeva, mis kõik raiskab tohutu kui suure osa võimalikust intensiivse elamise ajast. See on mädamuna lõhnaline reaalsus, mõtestamata reaalsus tühjusesse võikski seda ju olla nõnda kui see oleks siis sellisena oldud rahulikult, ilma lisapinget loomuldasa. Kuid kogu asja teeb võltsiks ja seega naeruväärseks seik, et ma tegelikult unistan samal ajal jõuliselt mõtestatud reaalsusest umbes sellisest, nagu oli kogu november Gotlandil või sellisest, nagu nood mu vaese mehe palverännakut Lääne-Eestisse televõinud harva distsiplinaarset töönädalat Karksi ja Emajões, no Emajõe tänavas siis, mis, kus ma elasin toona 10 aastat tagasi. No mul on ta siis lõpuni, järelikult peab üks osa sinust surema teise heaks, seni kuni seda ei juhtu, on su mõtestatud, eluigapäevase, ebamugava tahte akti kaudu elluviidav elu üsna pidevas varjusurmas. Säärast jõujoonel olevat avatud meeltega valvsalt vaatlev nägija pilgul, elatavate elu on mul aastas ehk heal juhul 90 päeva, kusjuures tegelikult dist ainult 70 päeva. Aga minu kui olematu tahtejõuga teemalikule enese hävitusele, enese unustusele kalduva indiviidi puhul peaks olema vähemalt 210 kuni 270 päeva. Olgu siis ülejäänud 100 päevaga. Kuidas on, mõtle selle üle, poiss ühesõnaga niuksed noh. Et siis kunagi siit sellest tuleb ju väga terviklik nagu mõte oli, siis on tegelikult ja, ja noh, selles suhtes ka liitlased ja parimal juhul võivad ka mõnda teist kõnetada, sul on see tunne, et, et sa nagu, nagu raiskad end aega või no ikka on jah, vähemal või rohkemal-vähemal määral ikka on üsna üsna üsna pidevalt, aga see on vist siuke lõputu võitlus vahevõitudega vahelahinguid jälle mõned võidad ja vahelahingud, mõned kaotad sa siis selle üle, mõtisklused on nagu kontsentreeritult mõnikord siin õnnestunumalt külge pandud mõnikord ka segasemalt, ehk siis ma sellega sellega tegelengi. Tegelikult su juttudes ka on, see, tuleb välja, et mingisugune on mingid kaks erinevat nagu jõudu veavad sind üks ühele poole, teine teisele poole või et sa oled nagu justkui nagu lõhestunud. Natuke see probleem on jah. Et ei saa päris selle iseendaga iseendaga niimoodi kokku nagu, nagu peaks. Aga põhimõtteliselt kui selle endaga kokkusaamise poole nagu teel olla ja mitte ainult mängida, vaid ka tões ja vaimus sinnapoole teel olla, siis siis ju tegelikult on nagu sellega see pluss et teekond maise elu teekond lõpuni välja on ju tegelikult selles mõttes päris põnev. Et mida rohkem nagus, seda harmooniat lõpuks oskad iseendaga viljeleda siis seda põne, seda põnevam mingis mõttes ka näiteks võib-olla viie ja kuuekümnendates eluaastates elada, kus kui seal lõpuks selle töö vilju tõesti hakkad suutma nautida. Noh, mõni võib-olla, kes juba algusest peale on olnud endaga väga hea sõber üliheas läbisaamises, tal võib juba siis nagu vaata nagu igav hakata natuke 50 kuuekümneselt, aga siis mul vöö või kellel see lõhestumine võib olla elu ses mõttes põnevaks minna, et ta nagu maitseb neid teatud mingeid vilju või ma arvan, et ikkagi kui endaga võidelda, siis varem või hiljem mingit mingit viljad ikkagi tulevad. Mehis Heinsaar võttis enda päeviku, mis on siis mingi kaustik. Siis hakkab ta sisse lööma arvutisse. See nüüd, jah, jaanuar, mis aastas on see nüüd see aasta? See elu roisatuse tehnik. Selleski on samasugune hinge anatoomiline reaalsus. Kõige korrastatu korrastatavamas ja kokkuhoidlikumas elus. Tähendab see elu raisatuse tihnik, selleski on oma samasugune hinge anatoomiline reaalsus. Ja. Kõige korrastatus korrastatus. Aja mõistes vahe on vaid taimeliigi erinevustes. Mõtlen siis hingemaastikukoha pealt. Taimeliigi erinevustes ja. Harvendusraiesse. Kokkuhoid nõukokkuhoid on enda hingemaastikest tõenäoliselt. Kujundanud peene ja barokliku pargi pügatud hekid, aiamajad purskkaevud ja muu selline. No vot, siin on nüüd selline jällegi segane mõttekäik, mis, millest siin nagu midagi on ja millest ma vaatan, kas ma seda üldse kuskile avaldan või siis kõnetab mind kuidagi nagu ennast. Kuule, aga ütle, kas sa mäletad, mis hetkel sa kirjutasid või mida sa mõtlesid või kuidas see mõte sul tekkis? See oli sel aastajoon, on need paar kuud tagasi. Võib-olla ma nüüd täpselt seda niimoodi ei mäleta, aga sageli on see ka niimoodi, et ma näiteks kirjutan mingit pikemat ühte pikemat jutustust, praegu kirjutan ja siis, ja siis sellega on niimoodi, et et vahelduvad, tekib jällegi see veider lühiühendus ajus. Võib-olla see on ka mingisuguse seesmise lõhestatuse tunnusmärk, et ma nagu kirjutan oma juttu ja ma olen seal siis mingisuguse lõiguga kimpus, mingit lauset kirjutan juba viis korda ümber. Ja see kõik kuidagi ei saa sellega hakkama siis seda välja sealt, mis ma tahan, samal ajal mingi aju, teine pool mõtleb või tegutseb täiesti kiirelt, samal ajal võib-olla kompensatoorne mehhanism ja kuskil aju teises otsas on hoopis mingi täiesti selge mõte mis üldse sellesse jutusse ei puutu. Ja siis ma lihtsalt jätan selle jutu kõrvale ja kirjutan selle selle mõtte üles sellesse päevikusse sellesse päevikusse ja mis on siis kuidagi viirastuslikult nägemusi puudutab mu enda sees must. Nii et seal on teinekord niimoodi, et et lähebki, mõni päev kirjutan ainult võib-olla paarkümmend rida seda juttu, aga siis mõtlete päevikusse, koguneb 10 lehekülge ja siis ongi selline. Noh, ja kui need mõtted on nagu head, siis tegelikult ma õhtul ei tunne nagu, et päev oleks raisatud, vaid nagu olen, nagu selle oma olemise töö kuidagi ära teinud. Küll aga mehis ootan, et selle lühikese lõigu jooksul kurdab seal kolm korda sõnatismik ja ka see sõna hingemaastik. Et mingisugune hinge loodus ja mingisugused vohavad tehnikud ja sellised rägastikus, et need on seal hästi hästi omased nendes juttudes ja siinsamas lõigus ka, et, et mis on nende rihmikutega, on. No tegelikult on ta ka natukene. Vaata, kui sa kasutad mingit sõna liiga palju, kuidas selle sõna kohta öeldakse parasiitsõnana jah, parasiitsõna, täpselt, et. Et lihtsalt ma sageli võtan selle sõna, et väljendada seda üldist, no ütleme noh, mingisugust kaost või arusaamatust iseendast ja siis noh muidugi tehnika on ja kohe on pilt inimene rähklemisel tehnikus või. Meil on nagu, ütleme, et seal filmis ideaalmaastik seal kukumägi mängis jalgpalli seal lepikus või noh, et selline segane olukorda ühesõnaga kohe muidugi tehnika on, ma hiljem siiski üritan nagu täpsustada seda võimalikult seda sõna mitte üle üle produtseerida. Täpselt nii ongi, et et mulle meeldivad need tegelikult need tehnikud, eriti kui need on niuksed, kevadised tehnikud. Ja kui ma tean, et mul on selline sisemine jõud seal tehniku sees on mingi välu siis kus ma saan nagu pärast tehnikus rassimist jõuan sinna välja, saan seal puhata. Ta vaim saab seal puhata ja siis sinna välule seal isegi maja, mille ma ütlen, kas siis iseehitamine on seal juba varem olemas? Ütleme siis sihuke noh, vaimude maja või no kus ma lähen, saan seal sees olla ja võib-olla on seal isegi kamina sinna tule süüdata. Senine healoomuline nagu maja, mis annab siukse majas olemise kodus olemise tunde. Et see on nagu et selles mõttes tehnikust mitte mingil juhul ma ei taha lahti saada ega tea sellest sellist barokset parkmetsa, vaid tihnik peab jääma selle hingelise aasa ümber, kus on hea olla, siis ühtlasi kaitseb seda kaitsekihti. Nii et noh, senine senine sise, sise siseelu ja sisend sisemöll käib ja. Jätkub soode töövarikirjanik Mehis Heinsaarega Tartus Sõbra Maxima taga raudtee ääres ja siin on üks garaaz, tänavapuhastusmingid, traktorid ja masinad ja ja me tulime jalutama, eks ju. Aga, aga mulle tundub, et et seesama teema, see sinu hingemaastikud ja see tihnik ette, siis me oleme täpselt samasugusesse kohta nagu jõudnud. Nagu reaalsuses on? No põhimõtteliselt jah, et maastikuliselt mulle meeldib kergelt kulunud maastik ja kui on ja kui on vanu maju või siukseid Ta isegi nõukaaegseid noh, rushovkad või vanad laudad või kaalupojad või kuurid, siis siis nendeni, noh nad on küll tühjalt seisavad, aga minna nagu inspireerivad tekitavad mingi meeleolu siukse, mis on nagu ma ei tea. Mulle sobib ja nende pärast ma sageli peatun. Kuidagi olen niisama seal. Et võib-olla on see ka, et mingites mahajäetud hoonetes aeg kuidagi peatub või on paigal rohkem ja praeguses suhteliselt kiirustamas ajas ma otsisin niisuguseid kohti, kus see aeg on nagu kummituslikult paigal, et see oli peagi kummitama, et see ajaviibimine ise niuke, healoomuline kummituslik nähtused seal sellistes paikades olla. Kui siukseid kohti on, siis ma, kas seal tavaliselt astun läbi sihukestest majadest või kohtadest või vähemalt ulgun seal ümber. Nii, aga nüüd nüüd me lähemegi kuhugi võssa? No põhimõtteliselt siin on nüüd niisugune väike miniatuurne võsa ja sealt võsa taga on näha üks nägu, mis on sinna garaažile joonistatud tüdruku nägu, see on ka päris äge. Aga õhtul hämaras, et siis oleks nagu linna lähedal siukses metsas ja siin ei ole siis? Siin õhtul on nagu vaikne ja mingit lärmi enam ei ole. Mehis, sa said just äsja Gustav Suitsu luulepreemia oma eelmise aasta luulekogu eest pingeväljade aednik ja noh, see on jälle seesama nagu teema, et jälle mingi loodus jälle noh, on see seotud justkui mingi sellise hingeruumiga mingisuguse tihtikuga, selle harimisega, et et seal seal nagu kuidagi väga teadlikult nagunii juttudes kui luules. Ja täna, kui sa, need päevikukatked, sisseheidet nad seal hästi läbiv, et et see on nagu sinu teema. See vist on nagu minu teema jah, et ma saan sellistesse maastikas paigutada nii tegelasi kui ka see on ka selles mõttes autoteraapiline, kuidas öelda, et ma ei käi noh, Ameerikas on eriti kombeks, käiakse seal on oma isiklik psühhiaater kuskile psühhola, kelle juures sa käid siis ta nagu kuidagi kuulab sind, rahustab maha, aga minu jaoks on need nägemused sellistest asjadest seesama, ma olen iseenda nagu psühhiaater, kes sele liigselt, et ma tean, vahel eksime, närvi läinud. Hullumeelse maha, rahustab. Ma nimetan teda Al keemiliseks inseneriks, kelle ma olen seest välja arendanud. Kes siis on selline? Mingis mõttes on ta ratsionaalne, ta oskab nagu mõtelda neutraalselt ja siis kui ma ise või mu erinevad mina, kes omavahel läbi ei saa ja nad lähevad tülli või üldse ei taha üksteisest midagi teada, siis ma kutsun endas esile selle Al keemilise inseneri kes siis on senine noh, nagu valitakse see vallavanem või selline neutraalne, aga kes on ratsionaalne ja kas siis ta riiklik lepitaja, riiklik lepitaja täpselt ühe inimese piires. Siis ta kas loomid neid kutsub korrale, nad kuulavad teda või siis ka lepitab täpselt. Üldiselt lepitab ära, nii et ma arvan, et selline sellisel moel. Ma olen selle kõik teinud ja see aitab mul elada. Kas sul on vaja ka sellist kirjutamisel sellist segadust ja samas ka mingit korda, et selles mõttes nagu tihnik ja selle selle korrastamine või on seal mingid, otsid sa selles mõttes ka mingit balanssi endale läbi selle võsa, kus me nüüd lähme? Jah, täpselt, et see on nagu õieti öeldud, et ma vajan ühtaegu nii segadus. Segadus on üks, ütleme niimoodi, et Al-keemiline komponent, millest ma hakkan siis korda looma, näiteks kui mul on liiga õdus, õdus olemine, õdus ateljee, õdus korter kus siis siis väga harva tegelikult seal niimoodi niuke loteriivõit, kui mul, seal hakkab asi edenema. Mingisugune vaimne töö, aga kui ma lähen oma niukses, kus natuke segamini ateljee see on nagu juba ise selline selline tihnik, tihnik või lepik või selline, kus on kus on nagu lehed, lehed laiali ja ja siis seal on nagu kuidas öelda. Ma. Mul see kramp või mina ise olen, kramp kaob ära, et ma saan. Siis ma saan olla nagu vaimne hõlju valent või siis mingisugune mingi vaim või haldjas sellest tehnikus, kes siis saab nagu, kes saab keskenduda sellele sellele korra loomisele, mis ma siis seal nagu hakkan, hakkan tegema või selle välu otsimine sealt tehnika keskelt või midagi siukest. Nojah, ja nüüd kuulama, kuidas mehi seisab, läheb läbi võsa. Saadame teda siit, saab natuke, siin on veel vähe, aga. Sain oksaga näkku. No tore, see ongi töövarris ootused. Kuidagi läbi. Ei seisvalt, pressib läbi. Ja lehis eilsel olla ei ole väga lihtne küll siit. Ja. Midagi sellist, aga kui paar tundi saab päevas mütata siukses tehnikus, siis on juba, siis on juba selline töömehe tunne. Mehis sa oled selles suhtes haruldane tüüp, et et sina vist ei ole kunagi teinud midagi muud kui kirjutanud, et noh, paljud on ikkagi teevad mingit midagi muud kõrvalt, et et endale leiba teenida, et selle kirjutamise kõrvale. Et Eestis neid inimesi ikkagi väga palju ei ole, et sina oled suutnud seda teha selle kunagi nii-öelda tööl käinud palgatööl. Palgatööl, ma käisin ülikooli ajal ja enne ülikooli, siis oli majahoidja seal Creschi juures aasta aega, aga üldiselt peale ülikooli küll mitte, jah. Peale ülikooli lõppu on siin, noh ma saan võib-olla öelda, et mul ei ole siukest nii suurt eluenergiat, et kui ma käiks tööl, siis väsimus kimbutaks või mul olid ka mingisugused psühhosomaatilised terviseprobleemid kümmekond aastat tagasi, mis, millest ma olen nüüdseks jagu saanud, aga siis ma pidin valima, teha ühte asja hästi ja siis selle selle võrra materiaalselt vaesemalt või siis et ja siis ma valisin selle, et lihtsalt keskendusin ikkagi ainult kirjutamisele. Täna olin ma kirjanik Mehis Heinsaare töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.