Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Viljandis legendaarse korstnapühkija Volvo tähist. Töövari tere volvo, me oleme sinu autos, mis sa teed? Praegu ma määrin käsi sisse sellepärast et pärast on õhtu parem pesta. Nahapoorid oleksid nagu nagu sellist määret täisperenaised küsivad tavaliselt alati ühte sama asja, et kuidas oma käed pärast puhtaks saad. Tuleb käsitsi pesu pesta, üks meetod ja teine asi muidugi mõni kolleeg nalja visanud, et et ei pese keemiast, et tal on see Aafrika päritolu abikaasa ja musta värvilinad. Noh, sa näedki niimoodi välja nagu korstnapühkijad välja näevad, et selline must ülikond ja kuldsed nööbid. Ma just mõtlesin, et äkki pärast saab ühe nööbi ära võtta sealt kuidas nende nööpidega. Kas õmbled iga päev nööpi, kui palju tahetakse? Ja selline komme on sellepärast, et inimeste usk sellistesse imedesse on peaaegu peaaegu kõigutamatu ja tihtilugu üritatakse neid kaela tõmmata, aga meil on praegu nüüd, et selline asi, et käib selline rõngas, käib nööbi taha. Aitan jah, et seda on nagu väga, väga, väga, väga. Käredamalt need korstnapühkijad on selle peale mõelnud. Inimesed soovivad nii-öelda iga hinna eest, teinekord siis saadavad mingit õnne ja mõni selline heas tujus härra tuleb mõnikord isegi kallistab, on ta tulnud mõni daam ja teinud musi. Ühesõnaga väga armas, eks ole sellest. Ja muidugi käivad mõned legendid, eks ole, kus need kuldsed nööbid on tulnud. Mõni vanem kolleeg on kunagi rääkinud, et seal loovat Inglismaalt tulnud Nagu ma ütlesin ka, et kas sellel on mingi praktiline vajadus sellise kuldse nööbi järgi, et oleks midagigi selgiks selles mustas kostüümis? Must nagu öö, tõenäoliselt vasknööbid on üsna harilikud, olid omal ajal mundrite juures ja neid on nagu hea puhastada, ta nagu tõesti särab, aga on mõned legendid, nagu, et keegi korstnapühkija oli päästnud, kuninga üksikasju ei tea, aga kuna Jon tuvastada võimalik pärast, et kes korstnapühkija konkreetselt oli, siis tegi kuningas sellise saalomoni, Kotsused, okei. Teeme siis kõigil korstna pühkijatel oleksid kuldsed nööbid. Seadus loomulikult, kui nööbid on kuldsed, siis nii mõnigi katsuvad kässaniga päris ehtne kuld, et siis sealt võis tulla selline selline nagu tavavõi, midagi sellist, eks ole, omal ajal, kui me käisime rohkem tänavat, Ta on nagu jala, siis olime nagu jõuluvanad, eks ole, et nägid, kus inimestel näod läksid kohe niimoodi naerul, eks ole. Korstnapühkija kostüümist rääkida või sellest mundrist et hästi paljud kostüümid ja, ja mundrid kaovad ära, sest see ei ole kuidagi praktiline. Kaasajastatakse huvitatud, tema munder ei ole kadunud. Ja väidetavalt on see munder pidanud vastu juba miinimum 400 aastat, kuigi korstna pühkimine Eestis algas mõnedel andmetel isegi seal juba 1400-l ta, ühesõnaga kuskil siin 15. sajandi algul, sellepärast et niipea, kui siin linnades hakkasid korstnad tekkima, tekkis vajadus. Et Tallinnast on esimesed andmed juba seal oligi vist juba 14.-st sajandist, tollal nimetati siis korstnapühkija korstna kraapiatakse, selline isevärki must töö. Ja mis värvi see munder siis peaks olema, mindi korstnalõõri sisse ja seda kraabiti seespool, et pidid päris suured korstnad olema ja olidki ja neid korstnaid on praegu ka veel näiteks vanalinnades alles nimetatakse maanteel korstandeks ja seda tuli teha mitu korda aastas. Vastasel korral tuli ehitada üsna varsti uus linn, sellepärast et oli ahjuküte ja ainult ahjuküte. Ja kui nüüd korstnat süttisid, suurem osa maju oli puust veel isegi siin 19. sajandil oli meil siin näiteks Viljandis puumajad, põhiliselt. Ja näiteks nüüd on hea siin ütleme rääkida ka sellest, et 150 aastat vana näiteks konkreetselt meie Viljandi tuletõrjeühing ainult kaks firmat, kes on nii vanad Viljandis. Et ma ütlen, et meil on vanuselt teine firma, esimene on kirik 800 aastat ja siis tuletõrjeühing on meil 150 aastat Viljandis konkreetselt. Et kui jaanipäeval järjekordselt 150 ja üks või 152 aastat tagasi põles Viljandi linn järjekordselt maha kolm neljandikku, tulid siis linnane Türielid, linnahärrad kokku võtsid otsuse, et nüüd aitab, vaata nüüd aitab. Et võtame vastu kaks otsast, esimene kesklinna puumaju enam ei ehita. Siit on näha ka sinna ikka on tegema, siin siin on näha neid tollest ajast, neid punasest tellisest maju, mis hakati ehitama. Aga siin on näha ka need tulemüürid, mis on tehtud praktilistest vajadustest ja teine oli, et tuleb teha siis tuletõrjeühing. Tollal oli see saksa käsitööliste selts Richatifyerver, ühesõnaga siis vabatahtlik tuletõrjuja. Väga hea korruptsiooniasi, et et kui on kehv korstnapühkija, tähendab korsten pühkimata, tekib tulekahju ja siis on jällegi tuletõrjetööd. Jah, täiesti võimalik on, korruptsioon on võimalik kõikidel elualadel, kaasa arvatud korstnapühkija. Aga me oleme neid niimoodi sellised mehed, kes on nagu enne tulekahjut kohal. Me nagu likvideerime tulekahju ohu juba eelnevalt. Et see kurb kogemus, mis meil 2006. aastal oli, kus Eesti oli absoluutselt esikohal maailmas tulesurmade poolest on suhtarvust 100000 elanikkonna kohta. Et see kurb esikoht. Õnneks on need asi paremaks läinud, et võti seadused vastu korstna pühkimine, tuleohutus ei ole mitte mingisuguse nõukogude aegne igand ja inimeste kiusamiseks tehtud, vaid see on elu vajalik asi. Nii et me ei ole mitte hingusele läinud ja ega lähegi muidugi. Juba kindlustus nõuab, et korsten oleks puhastatud ja seal oleks korstnapühkija akt. Jah, korstnapühkija akt, eks ole, ja nüüd iga viie aasta tagant, mis tegelikult. Me ei pea õigeks. Ma mäletan kui Tartus peeti nii-öelda selle eestki tule korstnapühkimise 300 viiekümnendat aastapäeva. Tollal oli siis Laine Jänes minister ja sellest on nüüd aastaid möödas juba. Mis on ametlik korstna pühkimine Tartusse tuli siis 350 aastat tagasi natuke peale siis esimene ametlik korstnapühkija Riia linnast Riia linnast. Tegelikult siin Lõuna-Eesti on tegelikult rohkem seotud Riia kui Tallinna ajalooliselt, eks ole, näiteks meil ahjud, korstnasüsteemid on tegelikult Riia meistrite töö seal kuskilt Jõgeva kandist hakkab, et nii-öelda Taani meistrite koolkond, nii et siin veel on isegi ahvide ehitussüsteemis näiteks seal Põhja-Eestis Ringkäikude kahjud, mis käivad nende spiraaliga. Ja meil on püstkäikudega ahjud. Nüüd muidugi on asjad juba segunenud tublisti, aga see jookseb Vana-Liivimaa ja Taani valduste piiri pidi huvitav Moody tegelikult huvitada ja see on ajalooliselt seotud ja omal ajal näiteks Tartus oli niimoodi, et kuse viine Bergerist tulnud mees Riia kaudu Saksamaalt kõik korstnapühkija tulid siis 350 aastat hiljem olid põhiliselt kuni 44. aastani, möödunud sajandil olid kõik saksakeelsed, ei mingitki. Kuidas nüüd öelda talupojakeelt sõda, sakslane, korstnapühkija? Ma arvan, oskas, aga töökeel oli saksa keel, sellepärast et terminid just nimelt terminite tärmin, eks ole, ingliskeelsest on kõikunud saksa keele kaudu. Kõik need sõnad nagu korsten. On eestindused, Holsteini tuleb korsten, eks ole, offennist tuleb ahi ja siis need näiteks Tartu linnas oli kuus korstnapühkijad enne sõda eelmistada. Ja iga korsten viimane, kui korsten on ära jaotatud. Ametikohad olid tollal päritavat. Tänapäeval nimetatakse seda kartelli tar telliks. Aga tollal oli see softi seadus ja see kehtis ja korstnapühkija tühjaks ei saanud. Isegi õpilaseks ei saanud keegi, kui näiteks oravas saksa keeles ei esitanud kõrge Haulisele korstnapühkija härrale. Palvekirja ja nõude tulid isegi õpilasele väga kõrgelt. Ta ei tohtinud suitsetada, ei tohtinud juua. Ei tohtinud käia Kübaraga selle silindriga, sellega võis ainult meister käia, see oli väga-väga täpselt paika pandud, kes millega käib ja mis kõige kohutavam ei tohtinud käia neiuga käest kinni. Masendav, aga sellised olid. Nõukogudesse oli lausa kõlblusvastane. Jumal tänatud, et tänapäeval on teised reeglid ja seadused, selle koha pealt on teised reeglid. Aga vagun tähiste, ütle seda. Missis seal korstnas toimub, et noh, see oht, see tuleoht, et korsten läheb põlema, see tahtsid nad põlema seal sees. Jah ega riigikorraga füüsikaseadused ei ole maailma alates muutunud ja põlemisprotsess tekitab alati põlemisjääke, kui just ei ole tegemist gaasiküttega, seal on põlemise jäägiks ei au siis tahkel kütusel, no räägime maakeeles, ütleme puukütusega või siis briketti või kas või siis selle Belletiga, mis on ikkagi pressitud puit, tekivad ikkagi tahmajäägid. Ja mis asi tahmunud tahm on põlemata kütus. Kui vaadata lähemalt kasvõi siis mikroobiskoobiga või millega ta on pisikesed osakesed, põlemata kütust ja korstnasse ladestub kihvt kihilt, see toimub eriti siis, kui pütte tiimi ei tööta. Hästi, tähendab seal suitsugaasid on liiva madalaks viidud ja nüüd koguneb lüüridesse. Ja kuna ta on põlemata kütus, siis on tal paha võimalus süttida paari asjaolu kokkulangemisel. Esiteks peab olema seda põlevmaterjali piisavalt juba korstnas, ütleme siis korsten pühkimata, inimesed hakkavad intensiivselt. Noh, üks asi, lõõrid lähevad kuumaks ja teine asi külma ilmaga tõmme paraneb. Näiks kolleeg, läheb mul välja. Tegelikult Viljandiks vanim korstnapühkija, mitte küll ealiselt, aga pikaajaliselt see on jõhker märkma, nimetan ka nime ära, eks ole. Ühesõnaga, selline vähesema jutuga mees väga käbe käbe töömees on ta autasustatud kuldristiga, muuseas Huldriste kuldrist on ühesõnaga pikaajalist töö teenetest, eks ole antud seda minu teada siin Viljandi korstnapühkijad talle peale tema on veel antud kadunud Varres Oskaril, kes oli meie õpetaja, Põderlenditule, aga need mehed on juba jõudnud siis parematele jahimaadele, kui, nagu indiaanlased ütleksid. Loodan seda väga. Ma arvan, et need, kes on parematel jahimaadel, nad võib-olla pühivad kuskil mujal korstnaid ei pühi. See on hea küsimus, ütleks poliitik selle peale ma mõtlen, et teise silmas ja parema silmas kui see praegu. Ma ei tea, kas selliseid kütteseadmeid vaja on. Ma loodan, et seal on elu puhtam. Aga kas me sinna saame, sõltub meist nüüd muidugi igavest endast, nii et meil on ka väga konkreetne vastutus ja näiteks ma olen ka öelnud, et ma ei taha näiteks viimsepäeva kohtus seista ja anda halba tunnistus sellest, et kui halba tööd ma lähen, teen oma tegelikult need inimeste elud on ju antud minu noh, nii-öelda kaitse alla tuleb olla siin selle linna kaitseingel teatas mõneski mõttes meil lipukirjast tuletõrjelipukirjadel on selline väga hea kiri jumala auks ja ligimese kaitseks. Oleme jõudnud siis volvo tähistega Tallinna maanteele, kus on esimene korsten ja maja ja proovime praegu sõita saanud, kuna siin oli siis kliendi auto. Ristseliti seisis siis värava ees. Pole hullu, saame siia tänava peale. Jah, et selle pole hullu, ka on meil siin Viljandi kandis. Sihuke anekdoot jämejala tee riski lähedalt. Et kui professor käib, jookseb närviliselt mööda koridore küsitakse, mis lahti. Pole hullu, pole hullu. Äreva noosisteeriv voolu surveavaldus, teise korruse uksed olla, tema pere, need olime niisiis moodi, küsin, suvad, kas ahjud, pliidid on kodus ja teatavasti see nali ei ole tihtilugu need visataksegi välja väga kiiresti. Et nagu reegel on, et kõigepealt siibri kinni ja alustame, siis. Nii oleme jõudnud Valbo tähistega ülesse katusele, üllatus alla. Jah. Noh, sa tõidki ennem selle võrdluse perearstiga ja sina oled nagu see Viljandi inimeste ingel, sa ütlesid, vanematest tuleb olla kaitseingel, jah, ja siis mul tekkis see mõte, et praegu noh, ma kujutan ette, et tead lausa inimeste hingeelu läbi nende Kurstenda. Inimestega tuleb muidugi tegeleda, sellepärast et mitte ainult korsten mitte ainult korstnat ega sellepärast on näiteks tööjuhendis on meil niimoodi öeldud, korstnapühkija on hea suhtleja, kõigepealt siis teine asi paindliku tööajaga ja kõrge stressitaluvusega, nüüd peaks tulema naerukoht, eks ole. See tähendab, et kliendid nagu inimesed ikka, nagu me isegi on teinekord erinevates meeleoludes ja näiteks maal on niimoodi, et saaled võib-olla inimene, kes nagu postiljon, kuulata siis inimest, sekoloog tuleb olla psühholoog, tuleb olla ja tuleb siis nagu kuulata. Hea meelega võetakse sind vastu, on inimene, kellega saab nagu ka lihtsalt rääkida, eks ole. Ja tuleb olla ka nagu selline taktitundeline, sellepärast et me käime võõraste inimeste korterites. Me saame sisse sellistesse kohtadesse, kuhu ei saa siis isegi mitte politseinik, kui ta just läbiotsimise tee. Me otsime siis voodite alt, teinekord vannitubadest, sellistes kohtades korstnaluuke tegemist võõra inimese korteriga, võõra inimeste elu, eks ole. Nagu kirikuõpetajad, see, mida sa näed ja kuuled, see jääb sinnapaika. Siin mul mõni vanem kolleeg on toonud näite siukse, et kujuta nüüd ette, et lähed külla, esimesest alus, kuuled, kui halvad inimesed elavad talunurgas jõuad talusse number kaks, kuuled, kui halvad inimesed elavad talus number üks ja number kolm eks ole, jõudes number kolme talusse, kuuled siis kahe esimese kohta sama lugu. Ja kujutage nüüd ette, kui te olete keelekandja näiteks ja räägite kõik need asjad ära mida te siis teiste kohta kuulsite siis number üks, neid mitte kunagi sinna külla enam ei kutsuta või saatele kolakat, aga üks parim lugu näiteks oli täitsa jõulud lugu, eks ole, ma olen alati laste käest küsinud, näiteks eriti jõuluajal. Kas te teate, mis seos on korstnapühkija all ja? No, ega enamus laps ei tea täiskasvanudki korstnat kijatel lipul on kaitsepühak Kurznovi kaitsepühak ja tuletõrjujate kaitsepühak und Santa Claus. Ja puututakse sellise karmi vana mehena, kellel on habe ees, kirves, tuule terrori kyljes. Et ühe versiooni järgi Santa Claus on täiesti aluline isik. Tal on sünnilugu. Ta elas Väike-Aasias, mitte Soomes. Minu teada kuuendal sajandil ja et ta tegeles heategevusega ja siis nii-öelda vabatahtlike tänapäeval nimetataks seda sotsiaalabiks või niimoodi. Aga ta ei tahtnud siis nagu ise nagu sinna avalikkuse ette trügida, ühe variandina viskama, las siis rahakukru vajaliku summaga teise variandina siis maanteel korstnast kukub tõepoolest siis nagu korstnas sinna kohe otse kööki. Nii et korsten on ühendav lüli jahetuse korsten pühendab lilli olla näiteks Inglismaal väidetavalt kingitused tulevad siiamaani korstna kaudu maanteel korstnast on see võimalik. Tänapäeval küll neid ei kasutata, aga mantelkorsten on selline korsten, kus tõesti isegi inimene mahub läbi. Ja näiteks, mis nüüd nii lõbus ei ole. Siin on nüüd korstnapühkijad kokkutulekul, ajalooliselt palutakse vabandust, kuna kasutati kunagi lapstööjõudu korstnapühkimisele. Võib-olla inimesed mäletavad, oli selline nagu kass operett, väike korstnat ja seal oli niimoodi, et Inglismaal võeti siis tööle väikseid poisse, kes saadeti nööri otsas korstnasse. Kuna korstnapühkija, meister kaabuga sinna. Ja sellise tüseda vormiga sinna ei ronitud, saadeti siis lapsi, kes siis niimoodi ja nöör oli selleks, et Blair kinnises tõmmati ta sealt välja. Vaesed lapsed, vaesed lapsed, jah, ja see oli sisuliselt orjatöö meie maal siin Eestis. Ma ei tea, kas sellist asja on tehtud, aga ma olen kuulnud, et veel Eesti vabariigi eelmise vabariigi ajal oli korstnapühkija õpilase nii-öelda. Kuidas nüüd öelda, siis kutseeksam selline, et Oleviste kirik, te kujutate ette, see oli Euroopa kõrgeim hoone, üks suurimaid katedraale siin Baltimaades seal on niimoodi, et seinte sees jooksvad küttekäigud neid ei kasutata, jumal tänatud, ammu enam. Aga nad olid seal ka kolmekümnendatel aastatel, korstnapühkija õpilane pidi minema sealt ühest otsast sisse tulema, teiselt poolt välja klaastrof seda teha ei saaks. Praegu selliseid luure, kuhu sisse ronitakse, praktiliselt enam ei kasutata, kuigi. Ja muidugi on korstnapühkijad kohta. Eesti ajaloos on väga vähe andmeid, miks eestlastel ei olnud korstnaid korstnad ja sellega see Ahto Vesmes meie aastapäeval ükskord siis otsis, mida leida Eesti korstnapühkijad kohta ja seal oli siis üks tore lugu kellegist noorhärra Bismargist kui ta oli noor üliõpilane, hiljem oli ta Saksa riigikantsler teatavasti, kes prantsuse Napoleon kolmanda Sis alistas preisi sõjas. Aga noore mehena tuli ta siis Dorpati ehk Tartu ülikooli siis kaarikuga. Ja ta oli sihuke tehnikahuviline noormees, vaatas, et seal Liivimaa kubermangus lastel on korstnad siis katuste peale, aga kui ta jõuab juba siia Eestimaa poolele, korstnaid ei ole ja läheb siis enne Tartut hoov eestlaselt korsten katusel asi hakkas teda siis härra Bismarcki nii huvitamata lasi kutserli seisma jääda, kutsus siis kutsari tõlgiks kaasa, ilmselt tuli rääkida siis maakeeles. Ja jõuavad siis selle värske korstna omaniku juurde Bismarck küsida, kuidas on. Et uus tehnikasaavutus ja a, kus siis eestlane kukkus siis alava Aeldena, kõik soojus läheb korstnast välja, aga leidsin lahenduse, vala kasuka, torkasin korstnasse, nüüd on jälle elada. Räägitakse, et härra Bismarck oli elus kaks korda naernud ainult väga tõsine mees. See oli esimene kord. Ja teinekord teinekord oli siis, kui ilmselt kui prantsuse keiser Napoleon kolmas oma armeega täies tükis vangi langes 1870. aastal, ma arvan, et see oli siis rohkem ta vist elus ei naernud kordagi. Aga Valbo tähisti, ütle seda, kuidas eesti taludesse see korsten jõudis, nii hilja, et 19. sajandi alguses. Alguses üldiselt korstnat, et miks oli, rääkisid korstnapühkijad saksa keeles. Korstnapühkijad käisid mõisades ja kaupmeeste majades, kus olid korstnad ammuilma olemas. Tubadesse eestlasteni jõudes nägid nad nägid eeskuju, sest näiteks hakati tegema meid neid talu parkisid mõisaparkide järgi näiteks Juhan Liivi isa. Sedasama Juhan Liiv, tulin linnast, lumesadu oli selles külas olnud esimene mees, kes tegi esimese korstna, pani siis katuse peale. Inimesed hakkasid, et rehetoa tehti eraldi ja hakkasid siis nagu sakslaste eeskujul tegema neid korstnaid. 19. sajandi keskpaigaks oli siiski juba hakkasid need korstnad sealt Läti poolt ka meile jõudma. Linnades olid muidugi ammu olemas. Nii heas kui halvas mõttes. Aga peab siiski ütlema, et iive oli kõrge ja tundub, et see isegi mõni valge kitliga meditsiinitöötaja on öelnud, et see võis olla eestlaste tollase kõrge elu ja üks põhjus, et nad ei suitsetanud teatavasti tollal. Aga et see rehe talus oli tegelikult see suits desinfitseerib näiteks eesti parte peal suitsutares kuivatatud vili on väga-väga hästi, säilis teine asi inspektsioonid asjata. Sellises ruumis ei ole muidugi suitsu maksa sisse hingata, tuli käia kummargil. No aga need kõik need silma ja kopsukahjustused ja noh, ma kujutan ette, et nad nägid välja kogu aeg sellised nagu sina ilmselt tööpäeva lõpuks välja tahmased. Mööda seinu ei tulnud käia jah, sellepärast, et seinad ja laed läksid tahmaseks ja aga eestlastel on üks asi, mida me õpetasime näiteks sakslastele, kes siia tulid, õpetasime neid pesema. Sauna tõid meile ennem olemas, kui neil. Aga nüüd ma saan aru, et sa kibelevad juba üles katusele ja et kliendid ootavad et saaksid luuk aga avaneda siis. Ja pööning sai valgust täis, nagu ütles ka peaaegu Juhan Liiv. Mina selle vastutan naljaviluks, ma lülitatav laevalguse sisse, kui ma võtan luugi, teinekord paistab sealt siis rõõmsalt päike. Nii ja asun väga paks mees ei saa olla korstnapühkija, täitsa õige. Tean ainult ühte 100 kilost korstnapühkijad teda väga kaua ei saanud olla. Siin on ka see, et katusematerjali, kuna ta näiteks vanade termiidid, siis seal tallad katki ja sul tuleb probleem pärast parandama hakkama. Nii. Volvo tähistel läheb katusele. Mina lähen kärgidel. Nüüd on, oleme mõlemad katusel. Kuidas seis on? Tähtis on hea. Seisan, seisan püsti, korsten on terve. Siin julgeb seista küll. Vihm on järgi jäänud, kuskil isegi paistab, tahab nagu päike välja paista, et see on meie töö nagu kõige ilusam osa. Ilusad vaated. Volvo tähiste on need korstna otsast alla, ma märkasin, et see korsten, mis mida sa pühkisid, on tegelikult täiesti kõverdi laotud. Muidu korralik korsten vistega täitsa nagu jookseb nagu ühele poole viltu. Nojah, sellega on ka nüüd omad linnalegendid ja üks linnalegend väga niisugune. Väga sügavalt juurdunud on niimoodi, et et kunagi kindlustusfirmad maksid välja sajaprotsendilise kindlustussumma, siis kui tulekahju ajal näiteks kukub ka korsten ümber. Et siis sai sajaprotsendilise, et kui korsten ei püsti, siis 100 protsenti makstud ja korsten tehti meelega viltu. Seal muidugi tegelikult absurd. Tegelik põhjus on selles majakarbi ehitus ja, ja korstna ja ahju ehitada on erinevad isikud ja siis on niimoodi, et kui korsten nagu satub Katuse toolvärgi või siis räägime maakeeles taladesse siia siis on lihtsam korsten natukene kaldega kallutada kõrvale, kui tala läbi lõigata, tala läbi lõigata, siis ta tuleb siis nagu uuesti kinnitada, kindlustada nii, et tegelik põhjus on ehituslik ja vanades lossides. Tihtilugu on niinimetatud pükskorstnad, tuled kõrgele pööningule, sealt näed, kus korstnalõõrid suubuvad nagu tohutu suur kaheksajalg erinevatest katuste alustest ruumides siis kui ja siis alles kuskil katuse all nagu lähevad välja ühtse korstna, nii et sellist nagu praegu klassikalist korstnajalga, ütleme seal 19. sajandil lossides ka linna härrastemajades tihtilugu ei olnudki igal pool. Nii et korstnatüüpe on ka erinevaid. Kuni selleni välja jah, et. Meil on veel mõned maanteel korstnad isegi säilinud, nii suured Köök mahub sisse. Et see lugu kolmest põrsakest ma väga tublisti mõtlesime, et kuidas see võimalik oli, tund tahtis korstnast sisse ronida, muinasjutt muinasjutuks, aga mingisugune paljud mõtlevad seda tänapäeval ja siin mingit reaalus peab olema, tõesti, mantelkorsten on otsast nii suur, et sealt mahub korstnapühkija ja mitte, miks mittegi hunt sisse ja seal oli niimoodi, et köök asus näiteks nagu Kadriorus on see Peeter Esimese majas ja siis ongi niimoodi, et see köögiosa on otsesel all. Nii et parun von Münchausen jällegi ajalooline isik, põhimõtteliselt oleks saanud parte lasta läbi korstna küll, kui nad just õigel momendil üle lendavad. Ja sellisel juhul no teoreetiliselt üsna võimatu, aga Münchausen-il oli see võimalik, et kukuka Vartsule just sinna praepanni peale. Nii et sai hundile, siis tuli alla panna küll ja igale ühele, kes tahaks korstnast sisse ronida. Ma ei tea, kui mitu ahju ja pliiti sa oled Valbo tähistadena ära puhastanud, sa oled täiesti nõgine sellest puhtast mäest ei ole enam midagi järgi. Et nina on ja käed on täiesti higised lausa? Jah, aga perenaine tegi tomatisaiu juustuga jaa, jaa. Kohvi ja vorstivõileivad on siin, need istume siin mõnusalt, olgu ta tänatud ja ma saan aru, et on seal juba vana kliente ja ja sa soovitasid tal põletada pliidi all kartulikoori. Jah, see on selline linnalegend, aga mis peab paika, et see toimeaine, mis on nendel pigieemaldus klotsidel või ka nendel pulbritena on sedasama tärklis kohvi ja perenaine ei kohvi, nii et väga hea on teha ja väga õige on teha head tööd, siis, siis ka kauaaegsed kunded siis teinekord ei vaata kohvi ja vanemal ajal. Üldiselt vanemad inimesed ei unusta nii-öelda, see ei ole kohustuslik muidugi ka anda nagu lõunat teinekord, et see on niisugune hea komme, et see ei ole kelleltki. See on väga hea komme ja tore töövarju ka unustatud siis väga armast, kui sa neid korstnaid puhastad ja ahjusid ja nii edasi et siis saad kindlasti ka midagi leidnud, kas see on linnalegend, et sa oled luukere leidnud? Ja, ja mitte üks kord, aga vittu siis. Ja nendega on mul omajagu tegemist olnud. See oli sedasi, et muusika, ait, mis on see kuulus koht, kus Viljandis folgi aega rahvas käib vaatama tõstukiga niimoodi paigaldamiseks head kohta ja kuna ma teadsin, et seal lõunapoolses küljes muusikaaeda lõunapoolses küljes on olnud ka varematel aastatel pinnase varinguid. Et need kohad on lossimägedes lossimägedes? Jah, see on esimesel kirsimäel ja aastakümneid tagasi oli seal juba maalihe ja seal oli jällegi toimunud maalihe. Et tõstuk satuks oma selle toetava, nüüd ma natuke ebaprofessionaalselt tõstuki kohta ütlen jalaga siis sellise vajuva pinnase peale vaatasin ma seda maanihke kohta, enne kui tõstuk kohale jõudis. Natuke täpsemalt. Ja kuna arheoloogiaga olen ma kokku puutunud, siis jäi mul seal silma ka lihtsalt kellelegi põlv paistab. Ilmselt see keegi oli siis kaua aega seal olnud, sellepärast et aga luud olid siis nagu oma kohtade peale sellest, ma eeldasin, et inimese luustik. Ma tunnen luud ära. Aga inimese luustik räägib inimese kohta ühtteist. Näiteks kui näpuga kosteni ahjud absoluutselt sellepärast, et see on nagu see varustus, mida me elus kasutame, on need meie enda luud või siis ühesõnaga need asjad, mida me käsitleme. Näiteks kui inimesel on parema kõrva juures sisse jooksu Aukija pea laes suur väljajooksuauk ja inimene maetud surnuaia välispiiri taha baarilabidatäie mulla alla, siis on ilmselgelt tegemist enesetapja olnud, kes on endale siis suurekaliibrilise siledal raudses püstolist kaldenurk näitab, et tegemist oli püstoliga, aga see ei puuduta nüüd seda inimest, kes selle inimeste, see, kes oli seal musa aida juures, seal Viljandis, aga surnutega on ka selliseid asju olnud, et teinekord ma lähen ahju tegema. Ma olen ka putset 34 aastat praeguseks olnud. Ja hakkavad seal sellised sündmused, mis nagu üldse nagu ahjude tegemisse, puudugi otseselt. Aga kui näiteks perenaine on kuulnud, et ma olen kirikuinimene siis teinekord usaldatakse asju, mida nii-öelda laiemalt ei räägita. Ja oli juhtum, kus aastaid tagasi ühes depressiivses väikses Eesti linnas, ma räägin seda sellepärast nüüd natuke avalikumalt, et need inimesed on surnud. Et varem kokku lepitud ahjutegemise ajal oli paar päeva enne sõda oli kaduma läinud selle maja peremees. Jaht oli kaduma läinud, tegemist oli vanapaariga, inimesel oli tõenäoliselt hakanud veresoonte lubjastumine ja mälukaotused ja nagu ka ma tean, mitmed vanemad inimesed teinekord hakkavad käima ringi ja ei mäleta, kuhu nad lähevad. Vana peremees oli paar päeva kadunud olnud juba kolmandat päeva. Vahepeal oli vihma sadanud, politseikoer ei leidnud ka enam üles. Ja muidugi perenaine kuni kuulis, et ma olen kirikuinimene, rääkis mulle ka sellise asja, mida ta oleks rääkinud, ehk võib-olla igale vastutulijale ta niimoodi ütles. Mehe vaim nii-öelda on hakanud käima öösel külas kurtma selle üle, et ta ei taha, et tema keha jääks kuskile nii-öelda vedelema ja kirjeldas seda kohta siis Gustama siis nagu on seda lugu kuulates ütlesin ma perenaisele, et esiteks mul on surnute nii-öelda otsimisega juba mingisugused kogemused olemas. Et täiesti piibellik on. Ärge uskuge igat vaimu, nagu apostel Paulus ütleb, nii et ma panin selle asja suure küsimärgi või võimeliks, võiks ootan olla, eksitada absoluutselt õige vanarahvas teab seda, eesti rahva muinasjuttudes on sees, mis ei ole üldse muinasjutud. Et näe, issi tuli koju, aga miks issil liblikad, hambad on, nagu ühes loos olid, et see on siis nagu imiteerida. Kes nagu lahkunud sugulasi jäljendab novot oleksin pidanud selle asja niisama sinna jätma, aga no inimlikult tahtsin aidata. Lasin siis ennast sinna kohta viia, kus teda siis tema abikaasat viimati nähti, ma ei ole mingi selgeltnägija, mingisugune eriline prohvet. Aga kui jumal tahab midagi ilmutada, siis ta võib ilmutada sõrmas veeslile, miks mitte mulle? Kuna ma seda piirkonda natuke tundsin, hakkasin ühte versiooni kontrollima kohalik inimene, ta võis hakata otse koju minema. Ja tõepoolest leidsin nii-öelda siis selle surnud mehe vaimu poolt kirjeldatud kohale sarnaneva koha mingi välu moodi asi, väike majakene ja kuskil seal. No mis see oli, see oli puhastusseade, selle puhastusseadme, sete tiigiga, kus läks raud kitsas raudteesild üle. No esimene mõte tuli pähe, et kui keegi siit silla pealt purde pealt näiteks komistab ja sinna tihti kukub, siis nädala pärast jõle lusika järelena. Võtsin pika kaseridva Sundeerisin kogu selle kihi läbi, jumal tänatud, mitte midagi ja kedagi ma sealt ei leidnud. Pool päeva raiskasin niimoodi ära. Rääkisin selle loo siis lesele ära, eeldatavasti oli juba tegemist tõesti maja surnuotsimisega tegeleda. Ta tänas mind ja ma läksin oma põhitöö juurde ülemisele korrusele ahju ehitama. Tavaliselt ma pottsepana töötanud kuskil 11 tundi järjest. Pärast sõda ma kerin oma merejalaväelase magamiskoti lahti ja magan, nii et minu meelest tuleb kahurid lasta. Mina selle peale ei liiguta uimegi. Aga sellel ööl kuskil keskpaiku ärkasime ülesse Ta tundsin, et midagi on korrast ära ja oligi alumiselt korruselt, kus siis perenaine ööbis, kuulsin ma kolinat, kuulsin, kuidas sammud tulevad treppi pidi üles, perenaine tuiskas ülemisele korrusele sisse ja kujutage nüüd sellist pilti, pime tuba valges maani öösärgis lahtiste juustega naisterahvas, räägib ja mitte ta enda häälega vaid võõra häälega, ma tunnen seda külma tuult, mis puhub. Tundsin, kuidas üle keha võttis võdisema, see naisterahvas oli hõivatud. Sellel hetkel oli, poleks seestunud seestunud, täpselt õige piibli väljend seestunud, sellel hetkel oli saanud see koletis, kes tema mehe kujul ilmus kodukäija eesti vanarahval väljendust mõõda saanud kontrolli tema üle ja ta hakkas rääkima. Ma rõhutan, see ei olnud selle naisterahva hääl. Et sellisel juhul tuleb kasutada vaimse maailma lähivõitluse relvi, mis on absoluutse kindlusega jumala sõna, sellel ei ole mitte ühelegi deemonile saata meile endale, ükskõik kui palju neid on mitte midagi vastu panna. Ja toimus selles mõttes silmapilkne, hea imeinimene, tuli teadvusele, tuli teadvusele naine, naine tuli teadvusele, deemonlik olend jättis ta rahule ja ta sai aru, kus ta on. Ta läks alla tagasi. Nüüd tuleb asja parem pool hommikul kohvilauas. Tavaliselt sellisel puhul inimene ei mäleta öistest sündmustest mitte midagi, tavaliselt mõtlevad. Antud juhul ma mõtlesin, et joome, kohvimaa ei tee üldsegi sellest juttu, antud juhul see naisterahvas mäletas kõike teatrites. Küll mul on häbi sellise asja pärast ja ma ei öelnud, ta sai aru kõigest, ta sai aru sellest et teda oli petetud, see ei olnud tema mehe vaim. Olgu, mis mehest sõikas, mees leiti üles ja mees leiti üles ja ta oli hoopis teises kohas. Tuli läbi vajunud sellisest õõtsikust sohu. Selline järve kallas ja ta tõusis pinnale, saadi kätte ja ta sai viisakalt viisakalt maetud. Ma olen toonud sellise näite, et Kuu pinnal on selline piir. Öö ja päeva piirjoon mida nimetatakse terminaator. Kuule, see võtab väga hästi selle, meie saate kokku, see, see terminaator on nagu sina, kes sa oled natuke tahmase näoga ja valged asja seal käes ja ja puhastad korstnaid. Jah, meil on ainult kaks võimalust, ei ole olemas halli ala, Me oleme kas valguse või pimeduse pealt. Ja igaüks, mis töödega teeme, eks ole, me peame lähtuma sellest, et me teeme tööd otsekui jumalale ja samas me teenime ligimest. Täna oli mu korstnapühkija Valbo tähistelt vari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.