Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Ülle tundla töövari, tere, Ülle. Tervist. Seina peal on kell hakkab varsti lööma. Kuulame seda kella korra. Siin selline vaikne parkett naksub natukene. Ja on ka küllalt eakas, sest et see maja on ehitatud, hakati ehitama 1833, sai valmis 50. Ja kõik need parketid ja põrandad on sellest ajast säilinud. Nii ütle välja, kus me oleme ja mis me täna tegema hakkame, see varsti selgub aga, et me oleme Tallinnas Kadriorus Vilde muuseumis. Ülle, sina ütlesid, et sina oled. See oli Bilde kell ja, ja ilmselt ka Vilde kuulis selle tiksumist löömist oma eluajal. See aeg, kui Vilde siin elas enda elu lõpupoole, siis see, kell kella tiksumine, see vist päris nagu ma ei tea, kuidas ta võis seda tiksumist võtta, et kõik läheb nagu minema ja ajad olid sellised segased ja tema enda elu oli sellel ajal väga segane ja võib-olla see, kel nagu häiristada või ma ei tea Ma arvan, et vot nende kelladega on see lugu, et ühel hetkel sa ei märkagi enam, et nad tiksuvad ja löövad, sest et see on osa sellest ümbrusest, aga teda häirisid hoopis muud asjad, teda näiteks häiris see, et see rahvas vooris siia staadionile spordivõistlustele ja kuidagi häiris teda, see ei mahtunud talle hinge, et elus on inimeste jaoks tähtis võistlustel käimine, aga mitte see, et ennast harida, lugeda, käia teatris ja, ja see talle natuke käis hinge peale ja sellest on ta kirjutanud. Noh, kui tulla selle korteri juurde selle selle suure saaga juurde, kuidas Vilde siis siiamaale kodu sai siis ega, ega talle siin Tallinnas ei meeldinud need küll eriti. Ta tahtis ju Saksamaale minna ja isegi Elvasse. Relva, sest Tallinn on ju, nagu me teame, on niiskes, on tuuline, aga temal olid silmad haiged ja tema oli põdura võitu ja, ja niivõrd Huvitav, kas ta oli hüpohondrik, sest tema enda nendest päevikutest kirjavahetustest jääb tõesti mulje, et et noh, et kas ta oli ülimalt haige inimene või siis oli ta tõesti hüpohondrik. No ta oli pidevalt mures ikka oma tervise pärast ja ja ta oli mures paljude asjade pärast oma elus, võib-olla tänapäeva diagnoos oleks ärevushäire. Aga ta elas kõike ikka väga, väga läbi ja, ja tervist, ta parandas kogu aeg ja, ja mure tervise pärast oli tal pidev. Ja ma ütlen ära muidugi, miks mina täna siin olen, on see, et, et üks asi, et ma tahaks olla sinu töövari ja teine asi on see, et ma ise kirjutan Vildest näidendite maaelust ja siis ma mõtlesin, et ma tahaks tulla tuhnima nendesse materjalidesse, mis kuskil noh, ütleme raamatutes ei ole, sa näitasid üle juba pea kohale teisele korrusele. Sina oled ka siin varahoidja ja sa ütlesid, et eelmine kord, kui me sinuga kokku saime, sa ütlesid, et sa oled nuusk ja nii, et ma arvan, et ma olen siit täna nuuskija töövari ehk siis ise ka nuuskija Nuuski on muidugi väga tabav, aga tegelikult ma olen ikka muuseumitädi, kes võtab vastu külalisi, vaatab, et eksponaadid ei oleks tolmused, et kõik oleks oma kohal. Aga see, et ma sattusin Vilde arhiivi tööle, see oli muidugi suur õnn ja juhus. Ja ta eluaeg olnud laulja, sopran. Toonesopran Estonia teatri kooris solistina olen ka töötanud 33 aastat, aga aga iga asi saab otsa ja ma mõtlen, et inimene, eakas inimene ei peaks enam lava peal hüplema. Ja, ja selline see, see Vilde muuseum, kuhu ma jõudsin tänu sõpradele ja suuresti juhusele, see, see on minu jaoks täiesti uus maailm ja ma olen väga õnnelik siin olles. Ja ma pean ütlema ka seda, et kui ma tulin siia muuseumisse tööle ma teadsin ju suht vähe Vildes, sest et see, mis keskkooli ajal kooliprogrammis oli see Mahtra sõda ja see, et Vilde oli esimene, kes metsakalmistule maeti. Noh, ja siis veel see pisuhänd ja need asjad, see pilt, mida ma praegu Vildest Lähen ja kuidas ma temast arvan, see, see on muutunud. Ja see muutub kogu aeg edasi. Jah, mulle tundub ka, et minu see pilt on ka nüüd tänaseks muutunud ja ma loodan, et tänase päevaga muutub veel mul tegelikult Vildes selles suhtes kahju, et ta on, ta on enda keelelised kuidagi noh, vahepeal peab ikka nagu ma ei tea, võileiva ära sööma, et teda lugeda, sest ta on keeleliselt ja ta on ise ka enda neid tekste ümber kirjutanud. Siis ta arvas, et nii on hea ja tegelikult on see jama, sellepärast et need tekstid on kohati nagu kehvemaks läinud, et võib-olla peaks isegi tegema selle võtma kirjutama näiteks tema mäeküla piimamehe ümber. Et oleks nagu noh, normaalses tänapäeva keeles ja inimesed saaksid lugeda, saaks nagu naudinguga lugeda, mitte see, et ma pean lugema Vildet, et ma arvan, et see ongi mingi tema tragöödia. Et, et teda ei saa niimoodi mõnusalt lugeda. Vilde teine tragöödia on see, et talle, nõukogude eesti kirjanikuna kleebiti ikkagi see silt külge et ta on sotsialistliku realismi esindaja, eesti kirjanduse 100 külg, selleks andis temaatika pärisorjust ikka rõhumine ja mõisnike vastu võitlemine andis ju alust. Ja siis muidugi see tema manifest, mida ta Mahtra sõja aastapäeval siis ette kandis, kus siis kärbiti osa teksti välja ja tema kui sotsiaaldemokraat temast says kommunist. Ja aga, aga muidugi, kui ma praegu seda Vildet vaatan, ta on ikka kõike muud ja tal on, tal on lisaks kõike muud kui need, mida nõukogude ajal esile tõsteti, need teosed ja Vildet ma soovitan tänapäeval lugeda, kuigi uustrükke ei ole ilmunud ehk juubeli puhul nüüd midagi kohendatakse. Aga, aga Vildes on ka tänapäeva lugejale, ma ütleksin, päris palju tolleaegse maailma peegeldus, eriti reisikirjades. Ja hetkel ma olen täiesti vaimustuses Vilde jutustusest lühijuttudest ja eriti nendest noorepõlve omadest. Kuldsed ja no paar päeva tagasi sattus mulle näppu üks selline, mille nimi on minu tohtrid. Mis hakkab siis peale, et ma jäin haigeks ja arstima kutsuda ei tahtnud, sest need tahavad ju lõigata ja kui nad lõigata ei taha, siis nad tahavad mulle mürki sisse sööta ja nii ma olin siis haige ja siis hakkasid tulema minu armastatud lugejad, et tulid kõigepealt kolm naabrimutikest igalühel potsikuga kaasas. Kolmas vähemalt küsis, mis sul viga on, pojake. Ja asi lõppes sellega, et ta kirjutas ukse peale sildi. Ma olen surnud. Läks rongijaama ja sadamasse, et kuidas saaksid kõige rutamini ära. Noh, laev läks, otsustas sõita Riiga tuli Saaremaal maha, et siin on meri ümber, keegi ei tea, et ma haige olen ja kohe tuli tervis. Noh, kasvõi seesama mainitud mäeküla piimamees, mida on ikka väga raske lugeda, keelelised tegelikult suurepärane, väga vaimukas, küüniline tekst, mis sobiks nagu tänapäeval ka lugeda ja see tegelikult õlle ütlesid, et et sa tahaks lugeda ette ühe lõigu. Ma tahaksin leida selle lugeda ette lõigu Eduard Vilde nalja ja satiirikogumikust, mis on nüüd suhteliselt hiljuti ilmunud. Selle nimi on minu issameie uueks aastaks 1927. Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi, kui võtad teha heaks, mis Eestis on halvasti. Meie igapäevast leiba anna meile, aga mitte enam sihukest viletsat kest, nagu müüakse meile pealinnas ja mis on küpsetatud nende suurveskite jahust, vaid säärast head, mida süüakse provintsis. Sest meil ei ole aega käia külast leiba tooma. Ja ära luba välja vedada inglastele, sakslastele, Jamuile, meie kaugemal ja üle selle kõike, mis kõlbab süüa ega jäta meile endale, mis mitte ei kõlba süüa, sest sinu tahtmine ei või olla. Et ühe kultuur, riigi oma kodanik Peab elama mädamunadest, hobujunni, peekonist ning võist, mis sünnib hädavaevalt vankri määrdeks. Ja ära saada kauemini, kiusatusse, neid härrasid Toompeal selle kokkuhoiukirega meie kultuuri kulul vaid päästa meid ära, sest kurjast, mis kipub sulgema meie teatreid ja kontserdisaale. Sest veel on meil ajusid, mida hipodroom, staadion, kino ja Foxtrot kohvik üksi ei rahulda. Ning valama vaimu kõigi peale, kes tunnevad aabitsat ja ilmuta neile, et raamat on tehtud inimesele lugemiseks aga mitte hiirtele närimiseks jääd raamatu surm tähendab rahvuse surma. Ja anna mulle tagasi mu ainus hästi nägev silm, et ma võiksin näha, kui korralikult sa mu palvet täidad. Ei suvatse sa seda viimast mitte teha, siis tea, et lähen taarausku ja kutsun kõik teised eestlased kaasa. Ja keela kõigile ära minult küsimast, kus on mu valitsuse poolt kahe aasta eest kingitud uus kodu. Sest seda sa ei tea isegi. Ning mind hakkab see alaline pärimine juba ära tüütama. Aamen. Vilde stiil ja alati on tal jutus väike vimka väike torge ja kuna ta oli ju maailma näinud inimene ja silmaring oli lai ja ta märkas lihtsalt väga paljusid asju, siis on see kõik kajastatud tema loomingus. Nojah, see viimane asi on muidugi see, et ärge küsige, millal valitsus annab mulle mu maja, mida ta on lubanud ja muuseas, see on ka huvitav, et paljud, kes teavad seda ajalugu, et kõik arvavad, et Eesti vabariik andis talle kui kirjanikule selle maja, aga tegelikult anti talle kui Eesti vabariigi ühele loojale maja. Ja siis pärast selgus ikkagi, et seda kohta ei ole seda vaja, ei ole, seda ei anta ja. Roonias ju lava pealt kuulutati välja suurelt ja uhkelt, et meie armastatud kirjanik Me kingime teile maja aiaga, te saate oma kodu noh, kaks aastat nad otsisid seda oma kodu, mis oli kallis, mis oli liiga lagunenud ja, ja see asi muutus tegelikult juba päris piinlikuks, sest et ajalehtedes ilmusid juba juba koomilised pildid selle kohta ja Vilde oli asja kohta päris pahane ikkagi. Lõpuks. Aga noh, sellesama 1927. aasta lõpuks ta siia sisse siis kolis. Nojah, ja, ja siis on muidugi irooniline ka see, et, et kui sa mõtled, et noh, et siis sa oled juba vana mees, eks ju, kui vana ta on ikkagi üle 60, siis eks ju. Et oled vana mees, võiks nagu rahulik. Kaks 62, kui 60.-ks lubati ja, ja tõepoolest, et kirjaniku juubeli puhul ja selle eest, et Eesti riik ei tutvustas maailmas ja oli ju ka diplomaat teadupärast Berliinis ja see suur saatkonna hoonegi on tema otsitud. No ja need on need teened, mille pärast ta maja lubati, et ta nii-öelda käis mööda Euroopat Eesti riigile nagu tunnustust otsimas. Nii see on, aga irooniline on see, et kui ta siia majja tuli, et saaks rahulikult oma uut teost kirjutada, mis pidi olema selline päevakajaline poliitiline satiir romaani tänapäeva või tolle aja Eesti ühiskonnast siis seda ta ei saanud lõpuni kirjutada. Ühelt poolt oli ta haige ja teiselt poolt tõeline iroonia, ta armus ühte noorde juuditari rohelisse, mis on ka nagu, et ühesõnaga see elu siin ma tegelikult mõtlen, et see aura siin ilmselt ei saa olla kõige parem. Nojah, kui arvestada veel seda, et sellesama kirjutuslaua taga ta siin kirjutas oma viimase jutustuse Casanova jätab jumalaga ja see on ainus lõpetatud teos, mis ta siin majas on teinud. Ja seal on ka teemaks Hillar Kasela, äikese jääb pimedaks ja kes otsustab siis enne seda käia läbi kõik oma naised ja öelda neile head aega. Ja raamatus jääb ta sele Mirjam Koldi juurde, kuigi päris elustik. Ta suri oma abikaasa käte vahel. Ta ei lahutanud enda abielu ja eks tal oli keeruline küll, ta kaotas närvita, kaotas tervise ja elurõõmu ja nägemise. Sest no mis puutub sellesse rohelisse. See kohtumine oli vananeva kirjaniku jaoks nagu sõõm värsket õhku, ta on ise seda kirjutanud. Ja siis aasta pärast Ta ütles, et värske õhk kipub mind lämmatama. Sest seda oli lihtsalt liiga palju. Lugedes seda raamatut ja seda kirjavahetust, see on üsna Rahele ja Vilde vahel, need on tegelikult Eduard Vilde kirjad Rahelile, sest on säilinud ainult üks kiri Rahelilt Vildele. Ja kui neid lugeda kurb raamat siis siis tundub mulle, et nende inimeste ootused teineteise suhtes läksid ikka täiesti lahku, mida soovis, üks, mida soovis, teine ja selle põhjal sündis, sündisid need konfliktid ja teineteise mittemõistmine. Vilde tahtis ikkagi hinges luua. Ta oli ikka kirjanik, nii palju, et et noh, rahel oleksite puusa, aga rohel tahtis muud Rahelda, miks sa ei sõida mind vaatama, miks sa ei lahuta oma abielu, miks sa ei tule minu juurde juba raha, miks sa ei anna raha ja raha raha oli Vilde elus enamalt jaolt kogu aeg päevakorras teema, sest et kui nad ka Lindaga elasid küll Kopenhaagenis ja siin ja seal raha ei olnud Vildel ju kunagi. Nad nälgisid tegelikult ikkagi Euroopas, Taanis olles ja see oli ikka täiesti, ma kujutan ette, et täiesti kohutav kohutav aeg, kui nad olid nii-öelda pagenduses Euroopas enne revolutsiooni, siis. Aga mis puutub ikkagi Vildesse rahas, seda on ju öelnud, et tema kõik oma iseloomu on ju pärinud emalt sellise rahutuse mitte majanduslikkuse ja ta oli ju 20 aastat vana, 40 rubla taskus, tema tahab euroopa lõhna nuusutada, tema tahab tunda seda suurlinna elu. Ta ei teadnud, mida ta teeb, ta ei teadnud, milles ta hakkab elama ja nii ta siis võttis, tõlkis isegi selliste kuulutuste, need härra otsib daami ajalehtedes saatis siia, ootas honorari, kirjutas neid ajalehe jutusabasid ja, ja siis ta on ise ühes kohas kirjutanud, et, et mul on see jutt juba kirjutatud, lahendus on käes. Aga raha ikka kohale ei jõua. Ja siis muidugi tema esimene abikaasa, kes oli hollandi ja saksa päritolu, mulle tundub üldse, et noh, tema oli ka selline täiesti sõge naine, kellega nad ei suutnud koos olla ja naine veel võttis, kui nad olid juba lahku minemas, võttis lastekodust lapse, lapsendas selle ja selle lapsega kindlasti ei käidud kenasti ümber, kunagi vist 60. aastal käis, lapsin Eestis, tema oli Rootsist vist vä? 68. aastal, kui avati Vilde ausammas Harju tänaval siis turismigrupi koosseisus ja giidi inimeste üllatuseks astus esile Ella Horn, kes ütles, et teate, ma olen Eduard Vilde kasutütar ja tema rääkis Vilde kohta ja oma ema kohta nii palju sellist, mida siin Eestis üldse ei tea. Aga ta külastas ka abikaasaga seda muuseumit ja no ta ema Antoni ehk Vilde esimene abikaasa ta ikkagi üsna varakult, 1911. aastal pandi vaimse tervisehaigete keskusesse siis sella, kes kuni 11. eluaastani ei teadnud, et ta ei olegi kirjaniku tütar Anti edasi järgmisesse kasuperesse ja tagantjärgi tuli välja, et Antoni oli aeg-ajalt ka väga vägivaldne. Ja see lapsendamise lugu on tegelikult ka päris täpselt ei ole selge, see oli kahenädalane tütarlaps, kes, kes siis lapsendati kui orvuke. Aga pärast tuli välja, et lapse isa tegelikult elas. Nii et dokumentides on väga erinevaid andmeid selle lapsendamise kohta. Ja muidugi on irooniline ka see, et, et Vilde abiellus siis Lindaga, kes oli tema teine abikaasa samal ajal, kui ta oli veel abielus selle esimese abikaasaga ja seal oli mingi selline asi, et ta oli abiellunud kusagil mujal, nii et noh, Eestis võis juba teise naisega abielluda, minu arust Hindrey on ühe Sorsi selle kohta teinud. Vildega on tegelikult hoopis see lugu, mitte hoopis see eluga, vaid Vildega on see lugu, et tal kippus olema mitu mitu daami korraga. Noh, ta abiellus uisapäisa Antoniga. Ta abiellus Berliinis, jaga Tsaari-Venemaa ei tunnistanud seda abieluametnikuna. Ja nii nad siis elasid. Jaa, Antoni nõudis siis tagantjärgi ju palju aastaid elatusraha maksmist, aga Linda Vildega Nad kirjutasid alla lihtsalt notariaalse lepingu ja panid ajalehte kuulutuse, et on abiellunud, sisuliselt elasid need 20 aastat kui vabaabielupaar, sest esimese naise pilte meeles seda abielu ei olnud. See oli kehtetu meie maa riigi seaduste poolest ja käis üx igavene protsessimine. No ja selle aja peale, kui Vilde sai need rahaasjad ja kõik korraldatud ja lahutuse kätte 20. aastal siis abiellus ta Linda Vildega ametlikult ja siis kohe-kohe varsti oligi juba rahel päevakorras. Aga peale esimest abielu Vilde paari aasta pärast nagu leidis, et neil ei ole ka söögilauas millestki rääkida, siis ju Vilde käis kosjas Marie Underilt. Aga Underil käisid enamalt jaolt kõik kosjas tollel ajal, sest ta oli niivõrd ere-erenaine ja, ja pilkupüüdev kõigile ilmselt. Esimene abikaasa Antoniin rohkem mõnusat parkett naksub, et sellist oleks endal ka vaja. Et see Antoniin tegelikult tappis ennast ära kohe peale seda, kui Vilde suri. Huvitav, kas need on omavahel seoses? Ma arvan isiklikult, et need on seoses, sest et see oli ju enesetapp, ta võttis siis kõik oma morfeemi tabletid korraga paar kuud peale Vilde surma. Berliinis vaimuhaiglas ja. Ja mis on veel nagu kuidagi tähenduslik, väga tähenduslik, et üks minu lemmikjutt, mida Wilde on kirjutanud, on kuppe Kaarli adjustaadid, mis räägib siis sellest ühest vanast kupjast, kes ega Vilde isa ei olnud, kubjast oli nad natuke õliga kubjas nagu aidamees ja siis Vildet kohutavalt ärritas see, kui keegi ütles tema kohta kupja, poeg. Ja, aga noh, see jutt, kuppe Kaarli adjustaadid on siis see, kuidas vanamees läheb uut tööd otsima, selgub, et on nii vana, kuigi tal on väga head dokumendid. Ja siis ta lõpuks jääb lumehange magama ja surebki lumehanges ära koos enda dokumentidega. Ja kuidagi tähenduslik on see, et kui Vilde selle jutu lõpetas selle kirjutamise, siis sellel samal päeval suriga Vilde iso Jah, see vastab tõele ja noh, mõnes mõttes on ka tähenduslik see, et Vilde sündis ju mõisa valitsejamajas ja suri lossi valitseja hoones kus tema elu ta elu tegi nagu sellise suure ringi, noh nagu eluspiraal ikka, käib natuke kõrgemal tasemel, aga, aga nii see on. Me liigume Ülle tundlaga, edasi käib endiselt saade töövari oleme Eduard Vilde muuseumis. Mina olen üle tundla töövari üle tunda, on öelda Vilde taga nuhkija. Ja nüüd me oleme jõudnud magamistuppa. Noh, lugedes seina pealt, mis siia on kirjutatud Vilde vanas eas ei suutnud uinuda öösiti jaa, rahusteid ta võttis ja need lõigud on siis välja võetud kirjavahetusest rohelile sest noh, ei ole kerge, kui tuleb, armastus, kaob unerahu, kaob hingerahu ja ei maksa ka unustada seda, mis ikkagi siin Eesti poliitikas toimus ja, ja selle aasta jooksul, millal Anton Hansen Tammsaare elas Koidula tänaval ja Vilde elas siin roheline aas. Tammsaare käis meie toredal verandal ikkagi ka istumas vestlemas ja ma olen mõelnud, mida kaks nii erinevat natuuri võisid rajada kida. Sellepärast et üks elas ikka täiesti väljapoole, teine elas sissepoole, aga neid sidus Sa mõtled, et Tammsaare elas ikkagi sisse pooleks? Ma arvan väga, et Tammsaare elas siis poole, sest ta ei ole veel, et ta ei olnud suur suhtleja. Ta ei võtnud vastu külalisi, teenijannagi ütles ukse taga, et et kirjanikuhärra ei ole kodus. Ma mõistan tollel ajal ju, kui Tammsaare kirjutas, see ilmus rahvas armastas Tammsaare ja siis nad käisid, oli kombeks ukse taga kell anda, küsida ja tänada. Oi, mulle nii meeldis, teie uus teos päeva ei olnud just ja kui päevas käis kolm neli no kuidas sa siis lood. Aga Vilde oli ühiskondlikult tohutult aktiivne, kui ma vaatan üleval arhiivis neid kutseid, mida Vilde sai oma elu jooksul alates iluduskuninganna valimisest ja lõpetades mingi spordiseltsi Kalev uue vapitegemisega ja ja need kutsed tantsuõhtutele klubist tsentrum ja no ta oli ka igale poole oodatud ja kutsutud, ma ei tea, kui paljudes kohtades ta tegelikult käis. Aga noh, selge on see, et ta on meeletult kirjutanud ka mõelda tema ajakirjanduse tegevust ja neid kolumne ja mingeid artikleid ja sõna võtta ja siis veel öösiti kirjutada mingisugust ajalehe nii-öelda joone alla romaane või järjejutuna, Mahtra sõda. No see oli vast nooruses, aga hiljem koguda. Suur energia läks ikkagi oma teoste parandamise ja kogutud teoste väljaandmise peale ja ta on kurtnud, et, et mul ei ole aega uusloominguga tegeleda, sest ma teen muudkui korrektuure. Ja minu meelest, et korrektori mõttetud oleks võinud kirjutada uusi asju, et praegu tundub, et, et on nagu võib-olla nagu isegi solkinud või kuidas sul on see tunne. No võib-olla ma ei oska öelda, kui palju mängis rolli tolle aja maitse. Ta püüdis küll keelt uuendada ja ta püüdis ta fakt on see, et Vilde oli armastatud kirjanik ja teda loeti ja teda hinnati. Aga ta ise oli võib-olla väga kriitiline oma loomingu suhtes, eriti noorpõlve loomingu suhtes, mis kahjuks või õnneks väga palju jäi parandamata ta võib-olla lihvis liiga palju oma ühteteist, kümmet romaani. On tema mälestustes on ka juttu sellest, kuidas Johannes Aavik käis akna taga kassi häält tegemas. Aga vaatame nüüd, mis, mis magamistoa seinale kirjutatud on. Loeme, et rõõmustan iga päev mööda saadetud päeva ja iga halvasti magatud või hoopis unetult veedetud üle. Need viivad mind sinule lähemale. Pessimism ja elutüdimus lämmataksid mu ära, kui ma sinult kirju ei saa. Eduard Vilde, 1929. Ülle loe teine kiri. Armsam, ma ei saa enam magada ülimalt kolm kuni neli tundi, kui ma promoraali olen võtnud rummu loo, ma arvan, et seal ei rahusti või unerohi. Kindlasti oled sina mu peapõhjus, sinu viimane kirjutis võrrele mul veel praegugi veel vapustatud närvides, kuidas ma saan niiviisi töötada, kuidas elada saan. No need elektroonika, ma kujutan ette, et need samal ajal oli tema kõrval abikaasa Linda Kellele Vilde aumehena ikkagi lõpuks asja üles tunnistas, sest see oli ju avalik saladus, et härra Vildel on Narva-Jõesuus südamedaam ja, ja kõik Eestis ju põhistasid selle ümber, nagu siis kõhistati, k kui Vilde elas Lindaga vabaabielu ega siis rahvas paneb kõike tähele ja kommenteerib kõike. Aga muidugi seal hinda ise oli väga selline vinge revolutsiooniline naine, kes kes ka ei soovinud ilmselt, et see tundus võib-olla liiga noh, selline väikekodanlik, see abielu asi vä? Linda kohta võib öelda seda, et ta oli erakordselt sädelev isik. Igakülgse andega, omas ajastus naisena, sest et tollel ajal ei olnud võimalik naisel teha minna poliitikasse. Aga tema keeleoskus, tema aktiivsus, ühiskondlikult oli väga aktiivne naisliikumise tegelane. Ta valdas keeli, ta oli ajakirjanik, nad kohtusidki ajakirja toimetuses, tegelikult nad kohtusid pulmus jah, Vilde sattus kontvõõrana ja talle hakkas silma see säravate silmadega noor näitsik, kes kes tõusis laua tagant püsti ja parandas eelkõneleja kõnet, et ka naisterahval on vabadused. Ja no ikka täielik nagu revolutsionäär selline mulle tundub ka see, et ega need Vilde naised on kõik väga võimsad naised olnud, et neil on see eneseväljendus ja eneseenesest lugupidamine ja maailma vaadanud väga avar, c peegeldub ka ta pidas ka enda õest väga lugu enda emast et see peegeldubki tegelikult vilttekstides, et tema naistegelased ei ole kuidagi subjektid. Wilder ilmselt otsis oma ideaali terve elu ja tal on ju igasuguseid naistegelasi ja noh, heidavad kriitikud, et Vilde naised on võrreldes Tammsaare naistega kuidagi skemaatilised. Aga võib-olla ei ole. Sest et noh, ta, ta armastas luua kontraste. No mõelgem, kas või pisu hänna Matilde ja Laura peale. No ütleme siis, et see Laura oli see ideaalne kodu, kanakene ja tark ja vaikne. Aga teiselt poolt Matilda oli ühiskondlikult aktiivne küll tõusik, aga, aga noh, ta otsis, et kes millelegi vastutusele just nimelt või siis unelmate ja päikesenaine Ewa maarland. Ei tea, ta igatahes otsis, ma ei tea, kas ta leidis Kuule, aga ütle seda üllat. Voodi on täitsa lossis ja teine on täitsa korralik, korraliku madratsiga, et kummas siis Vilde magas? Kilde magas Lessile. Ei, see on pigem vastupidi, kui käivad siin kooliõpilased oma haridusprogrammidega, siis nad tavaliselt arvavad, et et kas Linda Vilde oli nii paks, et ta voodioni ära magatud. Aga kogu asi on selles, et Linda Vilde magas selles voodis 30 aastat kauem. Ja Vilde Eduard suri siis selles voodis 33. aasta teisel jõulupühal infarkti. Oma esimese infarkti oli ta saanud juba oktoobris ja peale kirjaniku surma pidi Linda Vilde ju korteri vabastama, sest see oli lubatud juba järgmisele üürnikule. Ja ma kujutan ette, see oli Linda Vilde jaoks päris suur šokk, sellepärast et kõik need asjad ja kõik sa armastatud kirjaniku kodu ja, ja kuhu ta siis minema pidi. Ja peale selle oli ta pooleldi ka kurt. Jah, Linda Vilde elu keskpaiku haigestus tõsiselt, ei tea, kas stress kurdiks, ta jäi üleval, ma näitan sulle kuuldeaparaati. Lähme vaatame Linda Vilde luud, aparaat, lähme nuhime kõige odavamates kohtades. Sinna, kus tavaliselt inimesed ei saa ligi. Nii jätkub jällegi saada töövari. Olen endiselt Vilde muuseumis Ülle tundla töövari sinuga koguhoid ja laua taga ongi karpis kuuldeaparaadiga. Jah, selle selle alles arhiivi koristades leidsime. Ja, ja see on vaja võtta arvele, kui Linda Vildele ostetud kuuldeaparaat muuseumi poolt kingitusena. Ja päris huvitav ja naljakas nüüd vaadata, Ta, milline tolleaegne asi välja nägi. Jah, 1951 on siin peale kirjutatud. Üks legend räägib seda, et Linda Vilde jäi pooleldi kurdiks siis, kui nad olid pagenduses Taanis ja kui nad said teada, et revolutsioon on läbi ja nad võivad Eestisse tagasi tulla, siis see oli niivõrd suur šokk et selle tulemusel jäi ta kurdiks. Selle kohta päris täpseid andmeid ma ei tea, aga mulle tundub, et see väga stressirohke elu. Ja kas see kõik mõjutas, sest Linda Vilde jäi haigeks ja ilmselt selle haiguse ühe resultaadina ta kaotas kuulmise. Täpset infot selle kohta, et miks ta haigestus, kus ta haigestus. Ei ole teada. Ja just see, et kui ta Eestisse tagasi tuli, siis paljud ütlesid, et nad ei saanud enam temaga suhelda, sest et ta ei kuulnud. Jah, see vastab küll tõele ja, ja sellest ajast saati taga tõmbus tagasi, kuigi ma pean ütlema, et ta oli ikkagi ju 18. 19. aastal Tallinna linnavolikogus tegev. Ohoo jah, kahe koosseisu liikmena oli ta, oli ta jah, Tallinna linnavolikogus, nii et ta päris kõrval ikkagi vist ei tõmbunud ja see 18 Nad tulid ju tagasi seitsmeteistkümnendal aastal oma pikast-pikast pagendusest. Aga huvitav, kuidas nad Vildega siis suhtlesid Eduard Vildega, et et kas ta oli harjunud temaga rääkima või kuidas nad kuulsid, 11. See on hea küsimus, aga ilmselt nad kuidagi suheldud sai. Võib-olla nad kirjutasid? Mõne raamatu kirjutas või jutu kirjutas tegelikult Linda Vilde. Ega ma ei oska öelda, aga ta ta kindlasti neid asju kõiki ja ta kindlasti neid ka tegi korrektuuri. Ja, ja väga palju ju on nalja visatud, mitte nalja visatud, aga tollel ajal öeldi, et sellel ajal, kui Vilde oma tervist Narva-Jõesuus parandas siis Lindat olla nähtud punaste silmade ja punase ninaga Kadrioru pargis. Küll aga ta istus ja tegi mehe kogutud teoste korrektuuri. Ma tahaksin näidata paari dokumenti. Ja see on siis väga austatud härra Vilde, käesolevaga on mul au teatada, et vabariigi valitsus on otsustanud anda teile elamiseks korteri Kadriorus. Ja siin siis on see, et me anname teile ka summad, me ei saa teile anda korterid tasuta üüri peab ikka maksma. Aga korteriga on ju niimoodi, et see korter vajas remonti, siis eraldati Vildele sama korter siin esimesel korrusel ja talle anti 100000 riigimarka raha. Ja no ma ei tea seda, see on võib-olla anekdoot või, või linnalegend, aga ta oli öelnud, et kui ma nii kaua seda nüüd ootama pidin, siis tehke remonti, osta mööbel ka sisse. Ja on olemas Luteri vabriku kataloogid, siin on ka tapeedikataloogid, ilmselt perekond sai valida siis mida nad tahavad siia korterisse ja see võimalus neile muidugi siis aint, sest ma arvan, et, et neil ei olnud nii palju raha, et nad oleksid saanud esiteks selle korteri osta endale ja teiseks seda ka sisustada ja see oli väga kena võimalus ja nii vähe, kui seal all seda mööblit oli, ega seal vildiajal rohkem ei olnud. Aga see on huvitav, et Vilde tegi sellise ultimaatumi. No õnneks arvatakse, aga see on nii Vildelik, sest et ega ega ta ei jätnud torkamata ju, kui oli vaja torgata. Vilde ütlemistega seotud lugusid on ju teisigi sesse suur skandaal, mis 1800 üheksakümnendatel oli, kui Vilde töötas koos Juhan Liiviga ajalehe toimetuses ja siis ilmus teos suguvend Johannes Liiv tundis ennast ära. Pilgatuna, see see vaen kestis, ma arvan, et igavesti. Ja aga noh, see oli nagu naljakas, et kui Vilde tegi sellist sooja huumorit ühe väsinud poeedi kohta, kes sellise õnnetu kuju täiega ja Johannes, eks liiv arvas, et see on kindlasti tema vana Vilde on küll ajanud tagasi ja vandunud, et ta ei mõelnud seda, aga kahtlus ikkagi. Aga liiv hakkas siis oma lugusid vastu ajakirjanduses kirjutama ja need ei olnud enam vaimukad. Hästi küüniliselt õelad ja teen jah, nii ta on ja teine suuremat sorti skandaal oli ikkagi nagu Vilde tundis, et teda ei tunnustata vääriliselt peale tema tabamata ime Eestis lavastust ja talle heideti ette üht, teist ja kolmandat ja talle ei antud kirjaniku auraha või teda ei tunnustatud selle teose eest. Jah, 400 tolleaegset rahaühikut nagu toetust, kirjaniku toetust ja sellest ütles Vilde uhkelt sära, tema seda ei vaja. Ja noh, eks ta oli selline protsessi ja küll ja tollel ajal oli ju see, kui tänapäeval käib see arvete klaarimine läbi Facebooki, siis tollel ajal ju kirjutati ajalehes kõik lugesid ja vastu kirjutati ka ajalehes. See see käis, see musta pesu pesemine käis ikka väga avalik. Kalt aga Vilde kirjutas, ma arvan, et tänu sellele just nimelt Pisuhena, et ta jäi sellest preemiast ilma vaadelt jube heata sellest preemiast ilma jäi, sest pisuhänd on minu jaoks palju parem näidend kui tabamata ime. Jah, eks see tabamata ime on see, see mõte, mis sundis seda kirjutama ikkagi see on ju Wilde'i kõigis teostes pisemast jutust, kuni suurema romaanina on tal väga tugev sotsiaalne närv ja ta ta märkab inimesele eriti väikesele inimesele tehtud ülekohtust, et minu meelest, aga no see tabamata ime suur traagika ongi selles, et et tõstetakse taevakõrguseni ande ja, ja kõigi asjade poolest üks inimene, kes ei ole andekas ja milline traagika, on see selle õnnetu looja suhtes, antud juhul Leosalepi suhtes, keda kiidetakse taevani, et ime ime on see, kuidas ta mängib ja ta on jumala poolt õnnistatud looja ja geniaalne ja siis ütleb kõrvalt seisev inimene, et aga imet ei sündinud. Nuh inimlikust seisukohast on see ikkagi väga kurb. Muidugi, aga ma näitan seoses sellega need veel mõnda toredat paberit. No väga tore aga ülla, ma tahtsin küsida vahele seda, et, et vaata, ta on, minu jaoks on see Vilde selles suhtes hämmastav tüüp, et ta on nagu väga sotsiaalse närviga, ta on väga töökas, võtab sõna ja nii edasi ja samas mingitest kirjadest kasvõi nendest samadest kirjadest, mida ta kirjutab, sisenda Rahelile. Selgub, et nad ei saa kokku saada, sest Vildel on see häda. Ta ei saa seda-seda-toda teha tegelikult nagu käpard mingis mõttes lausa või ütleme, praktilistes asjades täiesti nagu abitud. Eks see vastabki tõele, mispärast on küsitud, et mispärast see liit Linda Vildega oli nii viljakas ja kauakestev sest et Vilde oli ju loo ja boheemlane, aga Linda oli väga hea majandada, tänapäeval öeldakse selle kohta, et see on nagu aktsiaseltsiks loob, teine korralda, produtseerib jah. Ja sellepärast, eks ta Vilde oligi, elas ma arvan, et suurelt jaolt oma loomingus ja oma vaimusta kõndiski kabinetti ja söögitoa vahet, kui ta mõtteid kogus käis ja teda ikka vaevas soov olla looja ja kirjanik ja oma elu lõpus ta väga-väga põdes seda, et ta ei saa kirjutada. Unustatud, ta on unustatud ja ta silmad olid haiged. Ta ei saanud, ei lugeda ja kirjutada, hinges oli see soov ikkagi luua. Ja see oli tal ju poisikesest peale. Esimesed jututa kirjutas seitsmeteistkümneselt. Ta on vast kõige pikemal, loome ajalooga kirjanik meil Eestis. Ma hakkasin selle jutu peale mõtlema, et tegelikult, et tema Vildel oli Linda, tema abikaasa, kes nagu ajas tema asju, sest ta oli seal asjades eluvõõras ja väga õige ja siis Tammsaarel, kes tema sõber oli, kellega nad siin siis kohtusid põrandal, nagu sa ütled. Temal oli see kätte, kes samuti ajas tema asju, näiteks Oskar Lutsul oli ka abikaasa, kes hoidis lutsu ree peal, et ta ennast kohe surnuks ei jooks. Ja ma ütlen, et Juhan Liivil ei olnud naist ja sellepärast võib-olla temaga läks ka nii. Tal ei olnud nagu naist, kes oleks teda hoidnud ja toetanud. Jah, ma olen täiesti sinuga nõus, aga ma tahan näidata kahte toredat fotot, üks on nüüd see, kui selle lühikese lühikeste kuude jooksul, kui Vilde oli Estonia teatri dramaturg, siin on siis Lauter, kes oli draama seltsi esimees, siin oli Sellik, kes operetitrupi juhtis ja see on Juncholtz, kes oli siis teatri direktor ja, ja nii palju on kirjutanud tolle aja kaasaegsed, et sellist õnnelikku aeg kui see, kui Vilde oli dramaturg, sellist kena aega Estonias ei ole olnud. Noh, see oli ka siis praeguse mõõdu kohta ma ei oska öelda, kas see on nüüd üks väga tore originaal. No see on pisuhänd, naisi, etendusest, siin on allkirjad siis Paul pinnalt. Orjamisega kirjutatud tervitame teipi suhenna esietenduse hiilgaval Theodor Altermann netti pinna. Ma arvan, et see on Äkyanjungults. Aga ma tahan sulle näidata nüüd seda kõige viimast pilti. D hiljem, mille me saime muuseumi valduses sellel kevadel. Seni oli Vilde muuseumi, oli ainult üks ajalehes ilmunud pilt sellest samast fotost ja see tehti kirjeldused. Siin istub pere istuvat perekond Vilde, abielupaar siinsamas rohelise tänava oma kodus. Samast viimane foto Eduard Vildest elusana. Tapeet on sama, proua Linda on sama ja see jõudis meie meieni annetusena. Hans Soosaare foto üks viimaseid fotosid Eduard Vildest koos abikaasaga oma kodus rohelisel aasal. Aga, aga niimoodi õnnetusena me kogume, me oleme tänulikud selle eest, kui keegigi veel leiab üht-teist, mille üle muuseum oleks õnnelik. Seal on raadiokuulajad ka, võtke teatavaks, et kui leiate Vildest või tema naistest, keda ilmselt oli palju, palju siis fotosid, siis saatke siia rohelisele aasale. Siin on siis lihtsalt rahvalehest 30. detsembril tehtud Eduard Vilde kirstus ja ja ka seda fotot meil ei ole. Ja siin on seesama tapeet ja siin on Linda Vilde kirst oli välja pandud siinsamas allkorrusel, suures saalis. Issand, kui huvitav nägu sellel Linda Vildel on, see pilt on kirjeldanud seda, et ongi, et alumine tuba Vilde kirstus, lilled on tal kirstu peal kõhu peal. Ja Linda Vilde on kirstu taga ja vaatab otse kaamerasse. Nägu on kummaline, mis sa näed seal ülla. Ma näen siin. Ma ei teagi, ma julgegi seda väga hästi kirjeldada. Mina ka ei julge, aga mis on umbes niimoodi, et näete lõpuks. Jah no mina näeksin nii, et noh, saite, mis tahtsite. Jube huvitav pilt on täiesti nagu natukene, nagu õõvastav pilt on isegi see Linda Linda. Ilme hinda ilme on kuidagi mitmeti tõlgendatav. Ma küsin veel ühe viimaseks ühe asja, et ülla, ütle, kas see on legend, et Eduard Vilde kehas oli üks püstolikuul, mida ei võetudki välja. Ja see on mulle täielik uudis. Seda tuleb uurida. Täna olin ma Ülle tundla töövari saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.