Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Vahur Sepa töövari. Tere Vahur. Tere. Kuulame natuke seda vaikust ja siis ütleme ära, kus me oleme ka. Me oleme praegu Peipsiääre vald ja lähim asustatud punkt meile on Sõõru. Näituseks Tartu kandi rahvale peaksid Sõõru metsad tuttavad olema väga head marja- ja seenekohad. Täielik vaikus siin ei ole siin kusagil, undab saag. Eesti metsades on praegusel ajal umbes sedamoodi, et majandusmetsas on väga raske leida sellist kohta, kuhu jäi kostuks metsatöö hääled, nii et isegi öisel ajal võib kuulda metsa, väljaveotraktoreid või arvestereid töötamas, nii et sellist päris vaikust annab otsida. Sina, kui vana metsamees sina võid selle kohta öelda, et see ongi seesama teema, millest me kõik räägime, et liigne raie ja nii edasi või sa ei ole selle jutumees. Eks mul selle raiekoha peal tomat seisukohad muidugi on. Ma olen seda meelt, et need, kes raiuvad seadust, nad ei riku. Aga seadused mulle ei meeldi, et kui võtta nüüd see aeg, kus me tuleme, ma mõtlen nõukogude aeg ja siiani ja võtta selleaegsed, metsaseadused ja praegused, siis raiering läheb kogu aeg lühemaks. Et eesmärk on võimalikult kiiresti võimalikult rohkem puitu saada. Meil on maru kiire seal ilmas oma asjade ajamisega. Aga loodus ei, ei kiirusta, loodus elab ikka oma käiku ja kui, kui on mets jõudnud, sellisesse ikka ta võiks kümmekond aastat veel olla, see tähendab, et sinna kolivad sellised putukad, samblikud linnud, kellele just sellist metsa tarvis on. Siis seadus ütleb, et praegu oleks kasulik see mets maha võtta. Noor mets seob rohkem süsiniku ja puidu välja tuleb ja raha ja ühesõnaga meil on selline uus religioon tekkinud, mille nimi on majanduskasv ja see siis käib metsast Kavastu. Kui me kuuleme seda, seda saagi praegu siin, siis on seda uue religiooni siis nagu kuulutaja või nagu pasun Võib niimoodi ka ütelda, kuigi raiutud on läbi aegade ja olen nõus ka sellega, et et metsa kasvatatakse kirvega majandusmetsas, seal peab kogu aeg midagi tegema-toimetama. Ise ma võtan ka aktiivselt metsatöödest osa, aga need on siis kultuuride istutamised nende hooldamised ja noorendike hooldamisel. Nii, aga nüüd selle tänase plaani juurde, et miks me siin oleme kuskil täiesti ei kusagil justkui ühel metsarajal lumisel ja no ma võin ju öelda, et me oleme justkui nagu metsikus läänes ja sina oled jäljekütt. Jäljekütt jah, mõnes mõttes. Ühesõnaga selline seis, et ma olen sel talvel alltöövõtja keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonnale ja minu tööülesanne on korjata Ta huntide ekskremente hundijunne korjama Tallinna korjame seda, seda me just teemegi. Ja seda ma teen siis Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal Jõgevamaal ja Põhja-Tartumaal ka, et praegu me oleme siis nagu põhja Põhja-Tartumaal. Ja mis selle asja eesmärk on, et hakatakse huntide arvukust ja muud teavet huntide kohta hankima tee RNA põhimõttel, et Soomes olevat seda tehtud juba neli aastat, tulemused pidid väga head olema. Meil on ta siis esimene aasta. Ja eks paistab, mis sellest siis välja tuleb? Aga mida sealt loodetakse leida seal, mis DNA ütleb nende huntide kohta? Eks ta ütleb siis seda, et ühel hundil saab olla ei olnud ühesugune DNA. Et kui me leiame, ütleme, 100 erineva hundi DNAd sellel talvel, siis on meil vähemalt 100 hunti. Selline lihtne asi. Kui need uuringud jätkuvad, nagu ma ise väga loodan, et jätkuvad, siis saame teada, et kuhu need hundid liiguvad. Kuidas moodustuvad karjad, et kui 10 aasta pärast äkki leitakse sama hundijunne, kelle omame täna heal juhul leiame, siis see näitab ju vanust ja kus ta elanud on ja mismoodi toimetab ja infot tuleb seal tohutult ja samal ajal teda siis häiritakse võimalikult võimalikult vähe. Aga kui minna konkreetselt tänase päeva ülesande juurde, siis siin Sõõru metsades, Kullaverejahtkonna jahimaadel ei ole juba mitmeid aastaid huntisid olnud, et me oleme nad ära küttinud ja siin päris mitu-mitu aastat ei ole ühtegi hundi jälgi olnud. Aga möödunud kevadel tekkis ja hundipaar ja Nad tõid ilmale sellest kohast, kus me praegu oleme, umbes kaks kilomeetrit, tõid nad ilmale oma esimese pesakonna ja seal pesakonnas oli siis kolm kutsikat. Tähendab, et viiene hundikari ja see viiene hundikari on siis sügisel näitas ta ennast hästi aktiivselt jälgi. Noh, ma mõtlen, jälgi just hunti ennast näed, arvast olid nad siin paikas. Viimast korda korjasin ma nende junne 28. detsembril ja pärast seda nad kadusid siis ära, kuhu, ei tea. Viis päeva tagasi sõitsin ma Tartusse siit läbi metsa sihukese plaaniga, et vaadata siis olid nad välja ilmunud, aga selline kiire hinnang ütles, et ilmselt oli neid neli. Aga nüüd me vaatama, et kas nad on siiakanti paika jäänud või ei ole. Hull on see, et nagu näha, tee on värskelt lahti lükatud. Peab ütlema, et selle tee lahti lükkamisega on kaks asja. Kui lumi on väga paks, siis on hea meel, et teed on lahti lükatud ja aga kui see koht, kuhu tuled hundijälgi ja ekskremente otsima, on hiljaaegu lahti lükatud, siis jälje kättesaamisega on suuri suuri raskusi. Aga tuleb üle valli vaadata. Tänapäeva lumesahamehed on müts maha nende ees. Väga korralikku tööd teevad, lumi lendab kahe-kolme meetri kaugusele. Tee on hästi puhas. Aga minule kui jäljeotsijale tähendab see siis sihukest väikest peavalu, aga elame selle üle täna jah. Aga seal mingisugune kuues meel, mille järgi sa nüüd vot siit hakkame nüüd otsima seda hundi jälge, et mille järgi sa nagu otsustad seda, tuleme siia. Ega me ei pruugigi leida, aga otsustada selle järgi, et see marsruut, mille praegu valime selle marsruudi pealt, on sellel ütleme, sellel talvel kõige sagedamini neid hunte nähtud. Ja sahamees helistas mulle see sama, kes lükkab öösel, ta lükkas, see oli mingi neli päeva tagasi, oli ta siin tee peal läinud hundi jälgi, nii et katsume vaadata, kas näeme, ja üks asi on veel ilvese jälgedel, pöörame samuti tähelepanu. Et Ilvestega on meil praegu väga kitsas ilvese pesakonna sügisel neid nagu oligi, aga talve jooksul nad mingil kummalisel moel ära kadunud. Ma arvan, et see kummaline moodse tähendab salaküttimist. Et kui näeme kuskil ilvese jälgi, siis need ka kindlasti fikseerima. Millised need olud peavad olema, need ilmastikuolud? Ega need olud tänagi kõige paremad ei ole, et on sula ja puude pealt kukub alla. Lumi on hästi paks, mulle endale meeldib käia suuskadega laiad suusad see tähendab, et mulle sobiksid miinuskraadid. Ja üks asi, mis on, et peab olema jälg. Hea oleks, kui see jälg saaks olla veel kaks-kolm ööpäeva vana ja ma suudaksin nende jälgede vahel vahet teha, et mis on värskemad, mis on vanemad. See tähendab ka seda siis, et lund ei tohi vahepeal sadada. Minulegi. Kui natukene sadabed jälgiga veel välja paistab, aga mõttetu metsa minna, siis kui tuiskab, sajab, keeled on ära maetud, siis on lihtsalt ajaraiskamine. Siis tuleb lihtsalt oodata, kui olud muutuvad soodsaks. Aga täna me ei pane mitte neid suuski alla, paneme. Kui leiame jäljed, kus annab tegutsema hakata ja minna julkasid otsima, siis paneme räätsa Dallasest ilma rätsad, et tal on raskem see asi. Sõidame Vahur Sepaga. Ta metsateed tema džiibiga ja sa ütlesid, et see džiip ilmselt haiseb sulle fondi väljaheidete järgi, mis muidugi ei ole tõsi. Noh, uldi väljaheidetel on väga spetsiifiline lõhn, kui sa korra oled nuusutanud hundiõnne, siis, siis on neid teistega segamini, ei aja, võib juhtuda sellist asja nagu hundi jälgi läheb, näiteks rebane ja endale hunt ei meeldi, siis ta aeg-ajalt paneb sinna hundijälgede peale oma junni ja kui sa nüüd asja jaga, siis võid selle rebase üles korjata. Aga rebase juunil on täiesti rebaselõhn. Siis ilvesel on suhteliselt suur selline silinderreas junn. Ja kui seda nuusutada, siis sellel on selline magus imal lõhn hoopis teine kui hundil. Aga kui me nüüd peaksime jõudma tõudva lõbuks hundi junnideni, siis, Ootame väga, aga praegu me sõidame mööda teed ja seal on aken lahti ja sa vaatad aknast kogu aeg ühele poole teisele poole ja otsid seda hundi jälge. Jah, on selline asi, et kus nad on tee peale hüpanud või tee pealt ära hüpanud, sellist jälgi oleks meil tarvis. Et siin on ilmselgelt täna öösel lükatud CD lahti hommikul tulnud lörts on peal näha. Seal on mingid jäljed, need on metskitsejäljed, rebane, seal on hoopis ja siis nad sellised taskud, mis siin on või uskud. Tsahkna teinud huntidel meeldib sellised kohad ära märgistada, Sirtsutada lumepallide pealt vaadata sellist kollast kollast uriini. Tuleb rehkendada seda, et Eesti oludes on ühe hundikarja territooriumi suurus kunni. Vaatame, mis asi siin teeb. Tal on mustas, kas kohe silm läks põlema? Lähme autost välja. Keegi on autoaknast lei drastiliselt kaotanud, ära mingi suunatule ei ole, hundi uni. Selline võõras asi, mis hakkas ootamatult silma ja mõtlesin, et mis ta on kõige suunatule ära kaotanud. Jah, võtame ta siit teepealt ära, näed, selle võib kummi sõita. Aga vabalt korjame prahi kokku. Jätkame oma otsinguid. Tahtsin ütelda just ennem seda, et ühe hundikarja suurus Eesti oludes on kuni 500 ruutkilomeetrit ja temaga niimoodi hea ehku peale kokku saada on nagu ta on. Ja samas tuleb siis rehkendada, tunt võib ööpäevas joosta kuni 50 kilomeetrit. Ja kui ta siis teeb ühe hunniku, siis sa pead ära otsustama, millise lõigu pealt sa selle hunniku võid saada, võid jäädagi muidu suusatama. Hundid pole süüa saanud. Siis nad võivad ka nädal aega külma söömata olla, siis nädal aega ei pruugi ka junne tulla. Kui ta ei ole jah, niisama läheb metsarajal korjanud nagu seeni. Ei ta pärit, ei ole ta seenekorjamise moodi välja läheks. Aga sõidame edasi. Sa ütlesid seda, et ega hunti niisama näha on väga haruldane seda hunti ise näed sina ilmselgelt oled ka näinud hunta. Ma olen ikka, aga nad on, ütleme, kas nad on siis hundijahtidega seotud. Ma olen hunte küttinud ka, et kui ma jääger olin, siis üks mu tööülesanded oligi huntide peale jahti pidada. Ja teine asi on hundi nägemine on juhuslikku laadi. Minu käest ikka inimesed küsivad, et mida teha siis, kui satun kokku hundiga. Ja minu vastus on, et naudi sõda. Naudi seda momenti, et loodus on andnud sulle sellise võimaluse saada kokku sihukese uhke loomaga ka nagu nagu hunt. Aga siin läheksime korraks välja ja vaataks natuke ringi, et see on üks selline koht, kus hundid alati märgistavad, kui nad siinkandis on. See on nagu välikäimla neil. Ma ei ütleks, et see on nagu välikäimla, ma ütleks, et see oleks nagu teadetetahvel, et näed, siin on teederist ja kui mõni hunt siiakanti juhtub, siis ta kusagil tõstab jalga, jätab sellise kollase laigu. Sa ütlesid solid, jääger, sa enam ei pea jahti. See ei tähenda, et ma jahimees ei ole, aga üldiselt ega ma eriti jahti ei pea ja kui on just väga vaja, sest kunagi on see minu töö ja praegu ma eriti jahtides osale, aga ma tegelen aktiivselt ulukiseireasjadega. See oli muidugi vanasti ka jäägri üks tööülesandeid ega Jäägeri olnud siis ainult jahimees, vaid jääger oli see mees, kes tegeles metsloomadega. Et igasugused probleemid ja söötmised ja loendus ja jahtide paikapanemine, kõik selline. Siin me praegu huntidest midagi. Kelle jäljed need on kellelegi veel, et siin tegelikult on seal rebane. Nad rebasel ka meeldib käia pikku, seda lumesaanijälge, sest siin on lumi õhem, ei vaju sisse joosta. Aga lumega on nüüd, et lund on. Eestimaa on ikka päratu suur, siin on lund äraütlemata palju. Ja Kirde-Eestis on teda veel rohkem, nii et et selles mõttes on ta nüüd raske, et kui hakata metsas käima, kui meil tuleb käia, eks sa saad siis ise tunda, mismoodi see on, nii et mulle meeldiks, kui lund oleks natuke vähem. Üks häda, mis veel on, on see, et metskitsedel Läheb raskeks, kus lumi nii paks on. Maabunud enam välja kaevata ei jõua. Toituvad praegu puude pungadest ja selle aasta võrsetest ja liikuda on raske selline sulajal, nüüd, kui tulevad miinuskraadid, siis hunti ja rebast kannab Rebala murrab ka metskitsesid siis, kui lumi koorikusse läheb. See, et Rebane murrab metskits säärase kuidagi uus info Selle infoga on niimoodi, et see viimane taganenud, mis oli pärast sula siis üks tuttav daam, kes elab sellises katses austusväärselt kõrvalises kohas Peipsi ääres midagi teise maja suitsu temani ei paista. Helistas mulle hommikul, et vaatan aknast välja, mu aias on metskitse, käisin teda ligemalt uurimas, keegi on ta murdnud ja tal pea ära söönud. Levib meil selline legend, et pead hakkavad sööma, kaljukassid ehk ahmid ja mul on varemgi helistatud, et lambal oli pea ära söödud või kitsal oli pea ära söödud või. Ausalt öeldes ei ole ma osanud selle peale midagi ütelda ja nüüd ma siis ise ma usun, et ahmi Eestimaal ei ole, et see on legend. Kuulnud, et mingi aeg öelda üldse ei ole, keegi ikkagi nägi. Jah, need legendid on ju kõik seal nagu Loch Nessi koletis ja sellised Teslad on visad kaduma. Ahmann meie Eesti Loch Nessi koletis No midagi sellist, et et siin-seal aeg-ajalt ilmub midagi sihukest välja ja nüüd, kui ma seda juttu kuulsin, pea söödud ja värskelt ja öösel ilus lumi kooriku peal ja loen nagu raamatut. Ja siis vaatasin, et kohe võib uuesti sadama hakata, vaata siin ma väga kiirustasin seda asja üle uurima. Mis seal siis oli, oli siis sedamoodi, et suur Rebane oli ajanud möödunud kevadel sündinud metskitse taga ja kits vajus koorikust läbi, lumi oli pool meetrit ja rohkem rebast kandis Rebane kas jooksis siis ees või kõrval nagu teadlikult katsustada suunata sügavamate hangede peale. Ja metskitsel on selline instinkt, et kui mõni kiskja teda raskete lumeolude korral ründab, siis ta põgeneb lähima lahti aetud tee suunas. Et näiteks, kui ta siit metsast tuleks, jõuaks siia tee peale, nüüd on tal jalad vabad, võtab kiiruse ülesse ja ta pääsevad. Ja seal ta siis põgenes maja suunas, et loodis nagu maja juurest abi saada ja samas algas ju sealt lahti aetud teed. Aga üks, 15 meetrit ennem maja siis põõsaste vahel, kus hanged kõige sügavamad, võttis rebane jõu kokku ja ründas ründas kaela ja murdis kitse ära. Ja nüüd, kui rebane selle murdmisega hakkama oli saanud, puhastas ennast lume peal pühardades verest hindas olukorda ja leidis, et asi on ohtlik. Et maja vast 15 sammu. Perenaisel oli toas koer, kes ka kindlasti oli haukuma hakanud, selle asja peale, et siin sööma hakata ei saa ja siis ta võttis vastu otsuse, tuleb kaldaAga kogu kitse kanda, ei jõua, siis ta sealt kohast, kust kael algab, kere juurest keha juurest, näris kaela läbi, võttis siis pea koos kaelaga ja läks sellega ära metsa, ülejäänu jättis sinna maha. Tere, kallid ka teab ikka see elukas olema, kes pea ja kaela niimoodi ühe korraga siin ära sõi, tegelikult ei, söödud äravaid viidi minema ja ja mingit sellist ahmi seal ei olnud, nii et igale sellisele olukorrale on oma lahendus, kui kui lume pealt seda kõike annab välja. Endiselt otsime hundi jälge, sõidame Vahur Sepa džiibiga mööda teed ja, aga ütle, Vahur, miks neid hunte on vaja niimoodi kaardistada ja, ja neile seiret teha. Ütleme sedamoodi, et hunt on meie rahvusloom ja ega me väga palju ei tea, hoida ja armastada saab ikka seda, keda hästi tuntakse. Ja see on nüüd üks võimalus huntidest rohkem teada saada. Nonii kahur pidas auto kinni, aga ei ole, ei ole ikka. Üks suur kuld on siit üle läinud. Lõpuks võiks need hundid ikkagi kenasti nagu siit tee äärde ise tulla, kummardada ja rääkida ja võib-olla väiksed junnid ka tehase ja. Leiad tee pealt ka junn, aga selle kohta ma alati ütlen, et vaata kingitus hundile, tegelikult meeldib tee peale tunne jätta, et see on nagu territooriumi märgistus. Kui ilves näiteks teeb tee peale junni, siis ta teeb valli peale selle teeserva. Kui hunt teeb, siis hunt reeglina kipub tegema keset teed kõige nähtavam koha peale. Ja niimoodi, et, et see lõht saaks levida ja sõnum oleks selge. Mina olen siin kõige tähtsam tegelane. Et hoidke teised kaugemale. Üks kummaline asi, kui rebane juhtub tulema ja avastab, et hundijunn on tee peal siis ta uurib seda tükk aega ja siis paneb enda oma peale, et ära mõtle endast midagi nii kõvasti. Tegelikult olen mina see tegija. Rebasel selline kange komme, kunagi ma kaotasin autovõtmed ära ja kutsusin oma poja järgi, kes juhtus kodus olema. Ma arvasin, et ma tean kuuma võtmed, kaotasin, et ma järgmisel päeval lähen, otsin need võtmed üles, las auto jääb siis metsa ja võtmed tegelikult olidki seal, kus ma arvasin nad olema. Aga öösel oli vahepeal Rebane uurinud neid minu toimetusi ja ja pannud siis võtmetele oma junni peale. Sellega ta tahtis täpselt näidata, mida ta jäädrist arvanud või kelle auto see tegelikult siia umbes niimoodi umbes niimoodi ja seda teeb siis hundiga. Nii me oleme nüüd päris tükk aega otsinud hundi jälge, aga senimaani veel ei ole leidnud, aga nüüd tulime Vahur sinuga ühe mäe peale, kus sa ütlesid, et siin on huntide käimiskoht. Jah, kui hundid siinkandis liiguvad, siis enamasti nad kuskilt siit mitte päris mäe tipust, aga ühelt poolt või teiselt poolt külge mööda üle liiguvad. Samas on sedamoodi, ega hundid praegu palju ei pea liikuma. Miks? Et lumi on sedavõrd paks, et metskitse kättesaamine ei ole mingi probleem. Et kui hunt on võidu nagu parim kitsearst, tähendab, selekteerib välja kõik nõrgemad siis sellise paksu lumega nagu praegu on lugu selline, et murtakse valikuta. Looduslikku valikut praegu ei ole. Kui veel koorikuse tõmbab, siis siis on kits täiesti abitu ja hunt sööb nii palju, kui tahab et ühe õnn on ikka teise õnnetus. Sedasama käib siis Ilvese kohta, et Ilves ei pea ka valima sellise lumega sealkandis, kus mul vanaema elas, kust ma pärit olen, Torma pool keset metsa on selline aeg maha koht, kus ei ole levi ega on niisugune saun, ei ole elektrit ja telefoni levi on ka kehva, nii et saab aeg-ajalt maailmast tagasi tõmmata ja seal on mul siis vanast harjumusest kombeks õue peal kitsesid sööta, et kirjutad midagi aknast, vaatad, et kitsed söövad ja seal ma avastasin sellise asja, et kui kitsed tulevad sööma ja nendel on pea maja suunas, siis Ilves sõit lähikonnas ei ole. Kui kitsed söövad ja tagumikul maja suunas, siis on mõni ilves, kes siinkandis leid murrab ja talvel käis seal. Mille järgi, kust sa seda tead? Tähendab, et pea on maja suunas, siis nende jaoks on kõige ohtlikum see maja, et sealt võib keegi välja tulla või sealt võib mingi oht tulla või. Aga nüüd lähikonnas ilves, siis ilves tuleb metsa poolt põõsaste vahelt, no seal mets ümberringi ja siis jälgitakse tihedaid kohti, süüakse, tähendab, see majas tuleb oht, see on nii väike, et sellele ei tasu tähelepanu pöörata. Valmis peab ohuli olema teiselt poolt küljest, et see on siis esimene märk, mille järgi jagad matsu välja. Aga ütle, Vahur, sa oled näinud hunte ja näed nende junn ja ajad neid taga nende jälgi. Aga ütled, kas sa libahunte ka näinud oled? Sellega on nüüd, nagu ta on, et see on üks väga mõnus selline lugu ja mõnel näitsikul meeldib ennast nimetada libahundiks ja las ta siis olla. Tegelikkuses muidugi sellist olendit olemas ei ole, aga hundi sees on suur vägi ja võim ja me oleme läbi aegade koos hundiga elanud ja hakkama saanud. On olnud ka sellised ajad. Ta on inimesi murdnud. See oli siin Eesti aladel pärast Põhjasõda ja aastatel 1800. Inimesele endast mingit ohtu ei kujuta, ei suurtele, ei väikestele. Kui leiad hundipesa, siis hunti kaitsevad kutsikaid jätab maa, jookseb ära, kui jahi käigus haavad hunti ja lähed haavatud hunti jälitama ja hunti suuda sul eest ära minna, siis ta annab alla. Ta ei kaitse ennast, mis ta teeb, siis? Viskab selili nagu koer, kes on alla andnud kõik, ma olen alla andnud, sinu võit niimoodi käitubki, kui sa järgnevad haavatud karule, haavatud metsseale, siis sa ootad seda rünnakumomenti sigal. Hästi aus siga, hetk enne rünnakut kiristab hambaid, kui loksutab lõugu. See annab sulle just, et need paar sekundit, mis on sul tarvis, karu ei tee mitte midagi, temal tuleb täiesti vaikselt ja sügisesel ajal karurünnakut käblikud tükivad olema need, kes hoiavad tal silma peal, lõikavad vaata, tuleb et siis metsahääli niimoodi niimoodi tulvaga hundiga on selline, et ta on väga mõnus loom. Ja üks asi, mille pärast hundid meil koduloomi koeri ja. On hästi sageli meie endi poolt esile kutsutud. Ütleme see hundikari, keda me täna otsime, viis hunti, kaks vana ja kolm kutsikat. Kui siit nüüd lasta ära üks vanahuntidest. Sest need kolm kutsikad nüüd on ülalpeetavad, nemad õpivad asja, nad saavad võib-olla kähriku murdmisega hakkama ja sellise lumega võivad nad siis nüüd kitse murdmisega hakkama saada. Aga kui lund ei oleks, siis nad oleks täiesti abitud, nad on vanemate ülal pidada. Ja kui sellist abistavat lund ei oleks, siis vanemad saaksid kitsejahti edukalt pidada kahekesi. Meil on oma strateegiat, igal karjal on see veidi erinev. Savad edukat jahti pidada, kahekesi, kui üks valaviast ära lasta, siis hakkab nälg majja tulema. Mida sa siis teed, kui oled ise näljas? Lapsed on sul naljas? Ei jäägi muud üle, kui tuleb minna, võtta, kas koer, lammas, midagi sellist. Ja kui lasta mõlemad vanemad ära, siis suure tõenäosusega kutsikad hukkuvad. Nad jäävad kärntõppe, nad on näljas, nad on söömata. Nad tulevadki majade juurde, logistavad küüliku puure ja katsuvad koera ära võtta või. Aga äkki sealt tulevadki need libahundi lood? Aga hunt on nii müstiline ja võimas tegelane, et temast annab igasuguseid lugusid teha. Ja väga intelligentne loom, näiteks hunt saab aru, et et lambad on minu omad, sedasama hundikari, kes siin praegu ringi liigub. Pala ligidal peetakse nii lambaid kui lihaveiseid. Ja see peremees ja perenaine, neil on nad nüüd talvel ka väljas, seal on katusealused, kus nad söövad ja saavad olla elavon, ümbritsetud elektrikarjus, aga ma olen vaadanud, et seal on hästi korralikult paigaldatud. Selline karjus, lambad, Mägivad tekitavadki huntide söögiisu ja asub ta metsast 50 meetrit sealt edasi algavadki. Need suured Sõõru metsad. Ja kõik need viis hunti on mitmel korral, kui ma olen nende jälgi uurinud, läinud sinna aia äärde metsaserva, istunud ridamisi maha istunud seal ikka päris pikka aega. Minu meelest on seal tegemist, kas koolitunniga, võib-olla vanahunt, seletab läände, sellist asja ei minda puutuma, nad on kindlalt kaitstud kellegi teise omad. Ja kui siis on seal tükk aega istutud ja vaadatud siis minnakse rahumeeli kitse murdma ja jahti pidama ja kogu kari läheb sealt ära. Ma mõtlesin, et Vahur, su jutt lõpeb sellega, et näed, vaadake, siin grillitakse, varsti saab süüa vartel liha. Pigem õpetab nendele seda, ärge puutuge tükk aega, vesistavad seal lammaste juures suud ja siis vanahundi litatud, nüüd lähme edasi. Ta on tükk aega vaadanud ja sihuke korralik kasvatus ju. Et kui sa satud lammastega kokku, siis pigem väldi, oleks minu meelest, kui ma neid jälgi uurinud, siis on see vana huntide sõnum selline. Samas ma olen kindel, et kui siit mõni vanahunt ära lasta, siis alles jäänud vanahunt. Kõige tähtsam on ikka oma järglased, tema ju looduse poolt seatud ülesanne ongi anda järglasi. Järglased söönud saaksid siis ei saa enam valida, ei saa hoida inimesega häid suhteid, siis tuleb võtta, kust saab. Aga see, kui sa ütlesid, et peale Põhjasõda ja tõesti neid lugusid on, et kui kuidas siis mingeid lapse inimesi hundid ründasid, et millest see tekkis? Sellega oli siis sedamoodi, et tegelikult oligi hunte päratu palju. Metsadest sai meil toit otsa, koduloomi murti palju ja võeti siis ka mehi murtud, murti, kui murti, murti naisi ja lapsi see enesetunnet paremaks ei tee. Ja põhjus oli siis selles, et tundide peale ei peetud jahte. Ja oli veel sedamoodi, et kui siis mõisnikud korraldasidki üle kihelkonna jahi, aeti talumehed kokku siis, kui hundikari oli piiramisrõngas ja nad olid tarvis suunata sinna mõisnike peale siis talumehed hoopis avasid ringi ja Loitisid. Mine aga jäta meelde, minu hobune ja minu naine ja minu lapsed ära minu majapidamist, et ma tegin sulle, teeme teie sugu, valasin teil nüüd minema minna, aga tee siis vastu, teeme ja ära ja selliseid lugusid on hästi palju sellest ajast. Mu vanaema vanaema oli, ütleme, lõid või ravitseja. Mu esimesed teadmised metsast ja taimedest ja asjadest pärinevad ka tema käest ja vanaema ütleb, et tema oli siis 16 aastat vana, kui nad Torma mõisa põllul lõikasid rukist ja hunt tuli ja viis augustikuu sees katkist ära sõbranna lapse. Et nad jooksid järgi ja see on siis on selline raamat, nagu tuli susi soovikusta Ilmar Rootsi kirjutatud Tartu maja, väga mõnus lugemine. See lugu on seal ka üleval, sealt otsisin ta samamoodi välja ja sellest ajast on siis huntide hirm. Aga oli selline mees nagu Otto Wilhelm Masing, Äksi pastor, kes võttis kokku selle, kui palju hundid eestimaal kurja on teinud, kui palju nad murravad inimesi, kui palju koduloomi. Ja kogu selle kupatuse saatis palvekirjana Vene tsaarile Peterburi. Et kas ei saaks midagi ette võtta? Ta saigi. Saar andis välja ukaasi, et iga kütitud hundi eest makstakse kopsakat preemiat. Hunti tohtisid siis küttida kõik, et see ei olnud mõisnike privileeg. Tulemuseks oligi siis see, et mõned mehed, kes põllutööst väga ei hoolinud, aga metsas neil meeldis tallata pühendasidki ennast hundijahile ja kangemad hundikütid. Tema raamatu järgi küttisid aastas 100 hunti ja rohkem päratu arv. Ja kuskil 1800 lõpus täis huntide, läki peast läbi lõksakas, et ahaa, inimesega ei jamata. Püramiidi tipus on tegelikult inimene, tema on kõige suurem kiskja. Temale tuleb alluda ja sellest on hundid aru saanud. Peavad sellest joonest vägagi kõvasti kinni. Nii nüüd puhur, sepp asetab end, et kaks räätsa. Tegelikult on päris rasked ma panengi endale jalga need et ilma nendeta ikkagi metsa minna. Praegu sellise sulalumega päris võimatu. Jah, praegu teistmoodi liikuda ei saa kui läätsedega. Muidugi, suusk meeldiks mulle palju rohkem, aga mul ei ole plastik suuskasid ja ma pole kunagi näinud ka, et laiad suusad oleks plastiksuusad. Puusuusad hakkab lumi alla kinni ja siis läheb asi raskeks. Puude otsast endiselt langeb seda Lobjakate. Millal kohvriga need rätsad all ja lumeinimesed käivad mööda metsa ringi? No kindlasti mõnusam kui, kui ilma ilma räätsa teda, sest muidu me oleksime üle põlve sulalume sees ja veaksime vagu järgi. Aga samas käimine on ikka raske ja lumi on äraütlemata sula. Kõik hakkab läätsede külge kinni. Nugisejäljed vaata. Ma arvan põhjust teadvat, miks see lubisid läinud on. Kirjeldas tõmberlate logiselge. Nugisejäljed on tõesti nagu kõigele sussiga. Tema käib temaga läätsedega, tal on jalad alt karvased ja, ja ta on kohanenud paksus lumeks elamiseks, nii et tema sisse ei vaju. Aga siin mingi pool kilomeetrit paar nädalat tagasi murdsid hundid kitse ja nugis tahab sellistest kohtadest hirmsasti lugu. Et hundid, kui ei suuda kõike ära süüa, siis nad teevad, tagavarasid sööb kõhu täis, jookseb natuke maad kaugemale, kaevab kuskile kännu serva augu, oksendab toidu välja. Niikaua, kui ta sellest murdmiskohast kaugemale jooksis. Maomahl hape konserveerib, see on siis nagu marineeritud ongi konservi tegemine, liha on marineeritud ja talvel enamasti on seal nullilähedased või miinuskraadid, liha külmkappi ka. Jah, panen külmkapiga ja jääbki seisma. Nugis on sellega väga kursis nugisega hirmsat moodi meeldivat hundikonservitagavarad. Et näiteks rebane ja kährik peab olema ettevaatlik, et peremees võib tulla ja. Aga nugised on sedamoodi, et vähimagi ohu puhul on ta puu otsas ja midagi hullu ei ole ja nii et hundile nugis eriti ei meeldi, käib, käib teine hundi tagant tihedalt vargil ja siin on ilmselgelt selle nugisejäljed, nüüd sellepärast, et et siin kuskil on toidutagavarasid. Järelikult me oleme nendele huntidele, kelle jälgimine tulema ajada, kelle junne me üle kõige näha tahame? Üsna lähedal. Seda küll, aga karta on, et me täna junnideni ei jõua. Ilmselgelt see on hundil ka raske liikuda ja kõhud on neil täis. Püsivalt paigal. Ega meil plaanis pole neid liikuma ka ajada, et võib-olla nad magasid eile ka sama koha peal ja tahavad ilmaolude paremaks minekut, vaatan nugis ja hästi värske, see on nüüd siin päeval liikunud. Nii et kui nüüd ütleme, kui me poleks nii pikalt siin juttu ajanud ja ma oleksin üksinda tulnud, siis nüüd ma oleksin teinud niimoodi. Et see on selline hiire hääl ja sellele talvises metsas ei suuda keegi vastu panna ja siis üks kümme-viisteist minutit vaikselt kuulad, vaatad, jälgid, palju ei liiguta. Siis võib midagi juhtuda. Umbes niimoodi nugis, aga praegu on ta siin kuskil liikvel ja. Aga meie jutud on ära kuulnud nii, et on praeguseks kas puu otsas või, või annab kuskile kaugemale minna. Nii me oleme jõudnud Vahur Sepaga välja üht teeotsa, kust me leidsime ühe lambasõra. Ütleme, lamba, jala lambajala ja näed siin kraavi põhjas on, siia on ilmselt keegi on kodus lambaid tapnud, lihaks teinud ja siis tapmisjäätmed metsa tulla. Ei saa paha ütelda midagi, metsaasukad saavad süüa, kuigi ma ei tea, mis seadus ütleb, et tuleb niisugune asi ära maarjakuidas, ta oligi sinna jäätmepõletusmis, selle koha nimi on Väike-Maarja. Aga no arvuti peaks olema, kui sa nüüd lähed seda nelja lambajalga ja magu Väike-Maarja vedama. Nii et ja siin võib näha siis metsnugise jälgi rebase jälgi ja kährikkoera jälgi. Aga hunti, mehe, keda kelle jälgima otsime, ikka veel näinud. Või ei ole. Ja on ka sedamoodi, et noundsid midagi võtma ei tuleks, tema tahab murda ise igasugune inimese poolt pakutav võib olla väga kahtlane, et ta on kindel, et seda antakse tagamõttega. Hundid on nagu vandenõuteoreetikud. Nad saavadki asjast õieti aru, tahtsingi seda ütelda, et mispärast neid nii palju auto alla jääb, et neid on, ütleme seal jah, 150 250, aga hästi sagedasti juhtub nendega liiklusõnnetusi. Ja ma olen päris mitu hunti käinud, toonud ära, kus olla suurte asfaldit ääres auto alla jäänud ja kui siis on võimalust olnud, siis ma olen uurinud hundi käitumist enne seda, kui ta on tee peale tulnud. Ja hunti ei julge täiesti üle minna. Ta kardab seda asfaldit, selline asi, kuhu nüüd jalg panna, no igavesti kahtlane, eks sinna ole soola ja kõike visatud ja lõhnad ja siis ta käib mööda seda teeserva, vahepeal viskab kõhuli, mõtleb seal oma tunnikese ja siis tal tekib selline arusaamine, et aga näed, see tee ei tee autodele mitte midagi. Auto läks ja läks ja läks, metsloomad tehnikat ei karda, sest seda metsas praegu igal pool, sedavõrd, et nad ei saakski elada, kui, kui nad teda kardaksid, hädaautosid ja tehnikat reeglina usaldab seda, valib sellise momendi, kui auto sõidab üle ja siis ta sööstab autoga ühel ajal, et sel ajal tee pole midagi. Aga hunt nagu teisedki metsloomad oskavad liikumiskiirust rehkendada 50 kilomeetrit tunnis. Ja kui auto tuleb seal 100 või 110-ga, siis tema mõistus seda enam ei võta. Nad arvestus on siis vale, et aitabki just kas autole ette või külje pealt sisse või midagi niisugust, see käib kõigi loomade kohta. Võib-olla nad õpiksid ära evolutsiooni käigus, aga meil see areng on nii kiiret. Mingi vähem kui 100 aastaga oleme sellise kiiruse võtnud. Millest metsloomad aru ei saa. Need, kes on vähem loodusega kokku puutunud, kui loom läheb üle tee, siis nad vaatavad sellele järgija tükivad, ütlevad vaata, vaata. Vaata. Tegelikult ei tohi kunagi vaadata üle tee läinud loomale järgi, vaid tuleb vaadata vastassuunas. Veel jah, enamasti tulebki veel. Kui ma istun kõrval ja keegi pistab kisama, vaata, vaata ise vaatab üle teele põtra, siis mul kohe ihukarvad tõusevad püsti, ütlen vai teisele poole, teisel pool, sa ei tea, mis siin kohe juhtuda võib ja reeglina võtta kohe hoog maha, nagu keegi üle tee läks, kohe võib midagi juhtuda. Loomadel on selline asi, et kui üks sai üle tee siis teised peavad ikka järgi minema. Võib-olla see üks kõige tähtsam tegelane ja tema sõna tuleb kuulata ja nad käituvad. Kas seal on küll nagu selliseid päevi, kus sa rohkem oledki metsas ja näed mingit hunti või mingeid muid loomi ja inimesi need vähem või kuidas selle inimeste loomade suhtlusvahekorraga olnud? Ei, ikka mõlematega tuleb suhelda inimestega ka. Ja varasematel aegadel ma kevadisel ajal tegelesin põhiliselt metsisemängude seirega ja seda siis üle Eesti, kus iganes tarvis oli, see tähendas, vahel sai niimoodi nädal aega jutti metsas elatud, et ei tulnud inimeste hulka välja. Praeguseks nagu väga ei ta, et üks asi on see metsas ööbimine, mis varasematel aegadel tundus romantika olema, tähendab mulle hommikul ärgates neid kangeid konte ja vahel seljavalu ja allud maapõhja ja tahaks nagu katuse alla ja ja kui siis oledki mitu päeva metsas toimetanud, eks ma ikka jään nüüd ka vahel niimoodi metsa ööbima ja siis tuleb ikka isu inimestega ka juttu ajada. Seda Tarzanid metsas olla ja ma alati mõtlen metsavennad, kes niimoodi elasidki ainult üksi ja pidid ikka väga kõvad mehed olema. Minul tuleb küll ikka igatsus peale inimestega juttu ajada ja armsad inimesega, kellega tahad kokku saada, kellega kas õlut juua ja saunas käia ja mis iganes sellist. Inimestevaheline suhtlemine kindlalt vajalik, aga ilma metsata ei saa kohe kuidagi. Linnadest katsun küll kaugemale hoida, et see on häda sunnil kuva vahel. Mõnes linnas pean ööbima, et kõik linnasattumused on sellised hädaolukord, aga noh, vaja vaja on isegi tallinlaste vahel käima isegi. Ta tükib olema. No mis on linna sööbimisel teistmoodi? Ilmselt küll kogu see keskkond ja ta on minu jaoks nii võõras asi, et mul on nagu siukene, noh, ärev May puhkalast hästi välja ja mingi metsas on ikka lahe metsas ei ole mingi, ma ei tea, ei ole ohtu, värki, kogu keskkond, sa tunnetad seda, mis su ümber on, on ikka teistmoodi. Kui metsas ööbimiskohta valida, siis ka see on ka väga oluline, kuhu sa selle valik, et mõne koha peal maru lahe olla. Ärkad üles, oled välja puhanud, teises kohas ärkad üles, öösel hästi maganud, tunned ennast kehvasti, selle sa tunned ise ära. Et kus on hea olla, kus ei ole. Ja kui puhkamagi jääda, et kõnnid pikalt ja siis tahaks vähe hinge tõmmata, siis vaata, lahe koht ja selle tunned jälle mõne koha peal, ei puhka seal midagi siin kehva olla, sõdajaid edasi minna, aga et on nagu erinevad aurat paikadele. Noh, muidugi on selline asi, et kevadisel ajal ei tohi jääda ööbima sellisesse kohta, kus kuuni ulatub sookailu lõhn. Et siis on sul hommikul ärgates pohmakas, selline väga halb olemine ja tükk aega kõnnid ja pohmakas ja juua pole saavutlused, hirmus lugu. Tehakse liiga muidu tead mille eest tõend, aga, aga jah, et selliseid asju peab metsas arvestama, kuhu sa ennast laagrisse sätiti? Täna olin ma Vahur Sepa töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.