Vikerradio. Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna siin stuudios kirjanik ja müstik Paavo Matsin Terebava. Tere Maarja. Ja hakkame täna Paavoga rääkima volbriööst, mis on natukene vähem kui nädala pärast. Aga enne, kui me oma põhiteema juurde läheme, lühike kultuuriajakirjanduse tutvustus ka. Ja sir b ning loomingut loen ma praegu interneti vahendusel, seega annangi ma sirbist ka praegu tõesti selle soovituse, mille nad ise on oma esilehele tõstnud. Jõudsin küll vaadata nii palju tõesti, et võib olla mingil määral võib öelda, et selle nädala sirbis on, jätkame juttu Kultuurkapitalist Kultuurkapitali de Kultuurkapitali sihtkapitalilt eri stipendiumidest mida siis avab ka Kertu. Ja võrdluseks on siis toodud ka intervjuu Läti kultuur kultuurkapitalist. Et kuidas siis seal seda praegust olukorda püütakse lahendada ja kultuurirahapuudust leevendada. Ja samuti on siis ka muusika alal sama sama küsitud ja arutletud. Ja tõenäoliselt pakub huvi ka Tristan Priimäe intervjuu Toomas Luhats siga ERR-i uuest veebikanalis. Jupiter. Ja, ja päris huvitav intrigeeriv lugemine oli näiteks ka Kaja Kannu või kanni artikkel, mõned mõtted lihtsalt tulevad pähe, võõrkeelsena ütleb siis seda, miks on osa teatrietendusi inglisekeelsete pealkirjadega, kas see on õigustatud, kas annab midagi juurde, võtad midagi vähemaks? Miks üldse on juhtunud niisugusena? Ja muidugi lugemist leiab siit veelgi, igal juhul võibki kõigile öelda, et sirp on täiesti internetis loetav, ei pea muretsema selle pärast, et, et seda ei saa tingimata postkastist võib olla. Ja teiseks soovituseks ikkagi kultuuriajakirjadest aprillikuu looming, kus kõigepealt on ära toodud 2019. aastapreemiad luuletuste eest tud hänilasele Holger kants on saanud selle oma loojast vaikne patsient, mis kujutab siis Konstantin Pätsi haiglas. Postuumselt on antud Marju Lepajõele kahe artikli eest artikli preemiad. Uue Torina on tunnustatud maarjaPulverite arvustuste auhind on läinud siis Märt Väljataga-le ja aprillikuu loomingust. Kindlasti leiavad huvitavat lugemist need, kes tahavad lugeda aasta ülevaateid. Olemas on Veronika Kivisilla aasta ülevaade luulest ja Ilona martsoni vestlusring lastekirjanduse eelmise aasta vaevadest rõõmudest. Samuti oli näiteks minu jaoks väga huvitav lugemine Endel nirgi päevikust katkendid Endel Nirk, ehkki me teame võib-olla ennekõike sellise nõukogude aegse kirjandusteadlasena, aga Ta oli ikkagi tõesti selline silma silmapaistvalt andekas inimene, et, et need, tema, Need on ka täitsa sellised huvitavad ja teistmoodi lugemine. Ja, ja tegelikult leiab loomingust lugemist veelgi ja palju, nii et samamoodi soovitan, soovitan teha endale kas see tellimus või siis loomulikult paber tellimus ja kindlasti igav kodus ei hakka. Aga meie läheme nüüd oma saate põhiteema juurde. Osar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on siin stuudios Paavo Matsin, kirjanik ja müstik. Ja Paavoga hakkame rääkima volbriööst, mis on siis 30. aprillil ööl vastu esimest maid. Ja, ja põhjus selleks ongi see, et minu teada sina, Paavo, võtad volbriööd alati tõsiselt, nii palju, kui ma sind tean, oled sa alati volbriöö sündmustest osavõtvat tõenäoliselt ka muidugi seetõttu, et, et see on seotud korporatsiooniga. Aga võib-olla sa alustuseks siis pisut avad, et miks see volbriöö üldse on oluline või mis toimub sel ööl? No volbriööst või mis seal toimub, no ega ma ei ole mingi spetsiaalne volbriteadlane, et oleks seda nagu tohutu tuurid volbriöö teemat. Aga minu volbriööd said alguse 90.-st aastast. Et siis juba 30 aastat tagasi põhimõtteliselt, et see on juubeliaasta, kuigi praegu on volbrikohal ripub mingisugune ähvardav jõud, et võib-olla jääb ära, aga aga 30 aastat tagasi mäletan, olin siis korporatsiooni rebane, kes kandis sellist musta teklit. Ja. Läksin Tartusse toimus, ma mäletan seda, nagu öeldakse läbi läbi uduste Hellüüdiumide, aga et Tartus toimus mingi üritus ja ja mis lõppes igal juhul sellega, et kõik erinevad korporatsioonid kogunesid siis Kvissentali luhale ja toimus selline suur lõke ja veini joomine. Ja, ja noh, tegelikult kui vaadata natukene ajalugu, siis Tartus vist nii palju, kui ma aru saan, läheb see kuskil 19. sajandi teise poolde. Kui siis volbriõhtul kogunesid Tartu ka erinevate korporatsioonide tudengid, siis Tartu toomkiriku. Et seal, kus on praegu tenniseväljakud ja, ja sind sinna pandi lauad, toodi kohale, joogid tervitati erinevaid korporatsioone, linnarahvast oli sinna nagu uurima seda asja kõik pürielid ja võtsid oma tütred kaasanud, lootsid seal täid väimeheni ja käis kõva pidu. Ja vot minu minu sellises hämarates mälestustes oli, oli ka minu esimene volver midagi midagi sarnast, et et, et loomulikult Kolbre ei lõppe ennem. Hommik, linnapea tuli ka tõrjelide diktalid. No sa võtad üheksa seitsmesajad ja vot seda ma nii täpselt ei mäleta, ei ma mõtlen sinu esimesel volbri, vot vot, ma ei mäleta, ma üritasin nagu mäletada, aga, aga, aga ikkagi ikkagi see Kolbre kattis kõik mustas ametiga hommikuks. Mulle tundub aga aga seda küll, et tavaliselt siis toimub. Noh, ma arvan, et toimub nagu rongkäik. Peaaegu 30 korda, ma olen seda rongkäiku seal kõndinud. Rongkäik läheb siis Vanemuise tänavalt. Siis raekoja ette ja ülikooli, et ja, ja nii linnapea kui ka rektor ütlevad oma tervitused, annavad siis tudengitele üle nii-öelda võimu, nagu sellel ööl linnas. Ja tavaliselt siis EVS läheb edasi, siis päri, pead pesema mõned korporatsioonid sellest arvavad midagi, teised ei arva, et see on juba selline vabatahtlikum poolsest rongkäigust. Ja tavaliselt siis minnakse konventidesse laiali või üliõpilaste korporatsioonide majadesse. Ja oodatakse keskelt, millal kõik need uksed nagu avatakse ja proportsioonid seal, kordan nagu erinev, et mõnel poole saavad kõik sisse, kes seal niimoodi viisakamalt riides mõnel pool saab siis ainult teiste korporatsioonide liikmed või nende kui kaaslased. Ja eks on vahepeal nagu ajaloos kuidagi moodsamaks ka muutunud, et nüüd on juba palju tehakse mingeid bändid mängivad ja, ja ongi nagu rohkem kontserdi formaat olnud. Mida ma mäletan, et algusaastatel väga ei olnud, noh siis ei olnud ju kellelegi raha mingite kontserdite korraldamiseks, aga üldiselt ollakse siis hommikuni üleval ikka kikilips viltu ja ja tavaliselt muidugi rongkäigus võib näha juba selliseid inimesi, kes on teinud mingi kummalise restardi või valestardi, ütleme eelmisel õhtul. Et on tihtipeale ka võrdlemisi väsinud inimesi, kes on juba ajastanud, kuidagi valesti, aga see kõik kuulub siis sellise suure dekadentlik peo barokkpeo juurde. Ja, ja tavaliselt küll, et et see lõpeb alles siis ikkagi hommikul või tegelikult tuleb siis kaadripäev, mis on kõige lõbusam. Olen olnud toredate kaatripäevadel, näiteks botaanikaaias või mingi laeva peal või tavaliselt siis võetakse kuidagi vabamalt. Aga muidugi, need esimene küsimus, mis ikkagi tekib, on see, et kui vaadata volbriöö ajalugu või, või noh, üldse selle nii-öelda volbritausta, et kus on, kus on tulnud siis tõepoolest sageli öeldakse, et selle juured on kuskil üheksateistkümnendas sajandis, osaliselt muidugi siiski ka juba kaugemal sõltuvalt mida nüüd täpsemalt vaadata ja, ja tal on ju mõnes mõttes kaks väga erinevad, et tähendust, et üks on see niisugune rahvatraditsioonis on ta kevade tervitamise päev külvipäev, et seal on nagu hoopis teistsugused taustad, kui on, ütleme siis müstilisest poolest, kui see nõida töö, eks ole, et, et noh, muidugi seal rahva rahvatraditsioonis on samamoodi, need nõiad on ikkagi asjaga seotud, et kus need üliõpilased nüüd sisse tulevad, kas nad on külvavad või on nõiad või et kuidas seos nagu tekib? Ausalt öeldes ma ei ole seda nagu kunagi, nagu uurinud, et, et ma mõtlen, et ongi nagu kaks varianti, kuidas volbriööd praktiseerida, et üks üks on siis selline kultuurilooline mingisugune käsitlused, aga teine on selline rituaalne praktiline, et mina olen rituaalse praktilise poole esindaja. Et iga Volbreegatsuna Katsone, eks seal on ühe ühisühiseid nimetatud ju palju, näiteks lõkke. Et ikkagi üritatakse lõket teha, on ju, et mul tuleb kohe meelde näiteks ju klassikaline ohvrit Braisleri väike nõida. Kus kirjeldatakse isegi kahte volbriööd? Kõigepealt on ju esimene volbri see, kust väike neid jala minema saadetakse, kuna tal ei olnud luba sinna tulla. Ja siis on teine, kus tal kästakse teha tohutu lõkke, just. Aga seda venitab, onju. Ja lõpuks lõpuks mõjub kõikide nõidade luuad ja kui ma õigesti mäletan, siis ka nõiaraamatud ja põletab need ära ja tantsib üksinda. See on selline nagu ütleme väike revolutsioon juba. Või areng toimub selle teose teose jooksul ja mina preestreid, ma väga nagu austan seda lastekirjanikku. Et tegelikult tal on, noh, meil oligi ju nõukogude ajal, põhiliselt oli tuntud see väike nõid. Krabat ilmus nõukogude ajal, aga, aga tal on veel väga sügavaid teosed näiteks väikevetevaim ja väike tont. Nendes küll ei ole mitte mingit volbrikujutust, ma vaatasin selle just eila spetsiaalselt üle. Ja no väike nõid on selles mõttes, ma arvan, et ütleme siis meie põlvkonna inimestele pähekulunud juba selle kuulsa nõialauluga seoses, mida me mõne aja pärast ka kuulame, aga kuna sa juba võtsid teemaks lõkke tegemise, siis see on ju ka tegelikult üks hästi huvitav nähtus, sellepärast et algselt väidetavalt oli selle lõkke ja funktsioon või eesmärk ikkagi jällegi selline, ütleme, põllupidaja, rahva või karjapidaja rahvamaagiline toiming, tõrje toiming, et hoida just need kurjad vaimud või, või nõiad, kes siis sellel ööl justkui ringi liiguvad, eemal ja ennast kaitsta. Aga samal ajal seostatakse seda lõkke tegemist just et nõiad kogunevad ümber Nemad, seal möllavad lõkke põrgu, saatan, see ei ole kuskil, et, et selles mõttes on seal ju ka niisugused ikkagi ütleme, hämarad lood, et ei teagi nüüd, mida me selle lõkkega teeme, tõrjume või kutsume ligi. No see on jah, väga keeruline valdkond, see nõidade valdkondeta. Et et mulle tuleb meelde üks teine raamat, mille pealkiri on nagu volbriöö, võib-olla kõige kuulsam sellenimeline raamat, eks neid raamatuid on veel muidugi aga see on siis Gustav meerinki 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ilmunud samanimeline teos ja, ja see on väga hea näide nagu just sellest, millest sa, Maria rääkisid, et et volbriöö on ohtlik. Et seal tegelikult siis peategelane on üks keiserlik ihuarst, selline humoorikas, kummalise kummalise kehakujuga, väga pikk mees, fluup veel. Kes tegelikult saabki surma selle volbriööl siis nagu ütleme siis nii. Ja noh mõnes mõttes ongi ju nii, et, et ega see nõidade maailm on meile meile meile tundmatu ju nõiad siis oskavad sellel ööl rohkem ette võtta. Ja vot mulle mul puudub nagu selline kokkupuude küll nõidadega, aga on üks selline autor üks vene vene algalkeemik ja prantsuse keele tõlkija Jevgeni koloovin, kelle hüüdnimi oli admiral kes on küll tänaseks surnud, aga kes oli siis Moskva selliste alternatiivringkondade üks selliseid tuumisikuid kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel ja tema Olles saates rääkinud, kuidas ta 1900 viiekümnendatel aastatel külastas Siberis õigeid Siberi nõidu või peaks ütlema, nõidasid neid ikka lühike mitmes osas. Just jaa. Esiteks rõhutas alati seda, et vene nõiad on naissoost ja tema arvates lääne nõiad või pigem võisid olla ka meessoost aga kõneleja toredate naissoost ja ta räägib, kuidas ta jõudis ühte kaugesse külla ja sisenes ühte majja, mis asus metsa serval. Ja vaata sisse läks, ta nägi, et seal istub nagu paar vanat naist ja laua peal nokib teri mingisugune kummaline kana. Ja kui ta istus ka laua taha, siis ta sai aru. Nõiad kutsusid, need naised olid nõiad, sest nad kutsusid seda meest. Vabandust, nad kutsusid seda kana mingisuguseks, ma ei mäleta täpselt seda nime, aga aaa mingisugune Aleksei Nikiforovitš, kes oligi nõiad, nõiutud mees ja kes nokkis teri ja nõiad ennustasid selle järgi, milliseid teridased nokkis. Ja see õhtu läks niimoodi edasi, et sisurattasse koloogilinet nurgas on, eks okei, magab nurgas. Aga jalg on nagu teki alt väljas. Ja kui ta vaatas jalga lähemalt, siis see oli täiesti nagu lagunenud. Ja ühel hetkel tõusiski sealt üles üks koolnu, kes tüdruk ja läks lähedasse surnuaeda, nii et seal käis päris kõva elu ja ta elas nende nõidade juures ja ta nägigi nagu seda, et et kuidas need nõiad oma teadmisi edasi andsid, et kogu külarahvas neid kartis, samas nõidade rõivalapsi siis tehti, ühel hetkel mingi sain jah, oli tehtud. Ja see oli alati tüdruk valiti välja, siis tüdruk ja tüdruk teadis kõike. Ta läks selle tüdrukuga metsa, siis see tüdruk tundis kõiki lindude keele ja kõiki asjana. Ja noh, sekoloogilisel elas ja, ja ühte, mida ta veel ütles, et need nõiad elasid absoluutselt nagu isolatsioonis, et külarahvas neid kartis, kuna nad olid tõesti nõidunud näiteks ühel naerial käed pea külge kinni ja teinud muid niukseid trikke. Aga, aga siis ta ütles ka, et neid et neil ei olnud passi näidanud mitte midagi, nad olid täiesti nagu elasid oma elu ja umbes areaal, mida nad valitsesid, päris laialdane kuskilt arvas, et see on umbes 500 kuni 1000 kilomeetrit kus nad oma nõiaasju ajasid. No päris päris korralik võimupiirkond, aga see on tõesti selles mõttes huvitav, et et kui me räägime ju nõidadest, ma arvan, no seesama väike nõid ju ka kinnitab seda arhetüüpi, et sellised no ikkagi naised, tüdrukud, vanad naised, et need on need nõiad. Üldiselt seostatakse neid ka mingisugusegi sellise õelusega. Aga, aga tõepoolest Lääne kultuuris need nii-öelda algsed nõiad ja mis tuleb ka väga hästi välja näiteks Göte Faustist on ju ikkagi see nii-öelda Al keemikust mees hoopis. No eks see ka põhimõtteliselt kõlab kokku koloogiline arvamusega, et, et lääne pool ongi mehed, nagu see selliste sellise valdkonnaga tegelenud. Aga praegusel ajal ikkagi ju lääne pool ka kas ei muutunud, kas see muutus kuskil siis inkvisitsiooni ajastul, kui, kui, kui rohkem hakati naisi kahtlustama nõidumises või, või ma ei tea. Muidugi ma ei ole kunagi uurinud seda statistikat, kui palju rohkem hukati nõidade pähe, kas rohkem oli naisi või mehi? Mulle millegipärast tundub, et see kuvand naisest kui nõiast ikkagi läheb kuskile sinna sinnakanti. No see võib minna ja ma arvan ka, et Watega pausil või tähendab köitel käest on see saatana palli kirjeldus või näiteks kapulgaakovil on ju, need on niuksed, võimsad asjad, mida nagu teatakse, et kortsis ühel päeval või õhtul kogunevad siis, just nagu volbriööl kogunevad siis kõik nõiad kuskile mäele peavad pidu. Ja ja seda kujutanud on ju Göte, aga seda on kujutanud ka pulgaakov. Ja pulgaakovid ju teadupärast võttis selle koha suhteliselt Meistri ja Margarita kirjutas maha siis Ameerika saatkonna ühest peost, mis minu mäletamist järgi toimus 1935. aastal 23. aprillil võrdlemisi siis volbrilähedane pidu, ütleme ka kevadeks pidu, põhimõtteliselt on ju kevadpidu. Ja, ja selles mõttes see on oluline, et et tegelikult ju ka Kuidas nad selle maha võttis ja me me teame, et et seal Ameerika saatkonnas kõvasti siis huvitav pidutseti. Kolme viiendal aastal mul on kaasas raamat, mis on siis Mihhail Bulgakov, Jelena pulgaakovi nagu päevik, kuidas nad, kuidas siis Mihhail Bulgakov kirjutas meistrit ja Margaritat ja ma võin natukene hästi siit lugeda, milline see pidu tegelikult siis seal Ameerika saatkonnas 1935. aastal oli, kui millest võtsid osa kirjanik ja mida ta siis kujutas meistrist Margareetas? Oma saatana balli puhul. Loen ball ameerika saadiku juures. Mina olin mustas ülikonnas. Naised oli mustjassinine, kahvatus roosade lilledega õhtukleit läksime sinna kella 12-ks. Kõigil olid frakid, ainult mõned kandsid smokingut pintsakut. Natuke ma jätan vahele, sest siin on niisugune riiete riiete kirjeldused. Ja jätkub sammastega saalis tantsitakse, kooripealselt, heidavad valgust eri värvi prožektorid. Võrgu taga on linnud tohutu, palju, nad lendavad ringi. Orkester on tellitud Stockholmist. Kõige rohkem paelus dirigendi frakk sulatus, kandadeni. Õhtusöök oli nimelt selleks palliks saatkonna villale juurde ehitatud söögisaalist, kus olid väikesed lauad. Söögisaali nurkades olid aedikud niisiis näha kitse ja lambatallesid karupoegi. Seintel rippusid puurid kukkedega. See tundub juba täiesti uskumatu. Kirjelda sõna. Umbes kell kolm hakkasid lõõtspilli mängima ja kuked laulma. Ülemisel korrusel oli šašlõkibaar punased roosid, punane prantsuse vein. All pakuti kõikjal shampanjat ja sigarette. Mul tuleb küll meelde, et meistrist Margareetas seal saatana ballil, naised olid alast ja mehed olid frakkides, aga võib-olla, et seda peomeeleolu nüüd siis paremini kuulajateni tuua, kuulame siia vahepeale tõepoolest loo väikese nõialavastusest etendusest ja see kannabki pealkirja väike nõid. Kuulasime laulu väikese nõiatelelavastusest laul kandiski peale väike nõid ja ma arvan, et see kahjuks kummitavad need suuremat osa raadiokuulajatest päeva lõpuni. Vaevalt et nüüd see Ameerika saatkonna pidu päris täpselt selline välja nägi, aga võiksime siiski natuke sellest Bulgakovi Meistri ja Margarita romaanist veel rääkida, sellepärast et tõesti üks keskne pisut või keskne sündmus selles romaanis on tõesti see suur pall või see voolandi pall, kuhu siis ka margarita kutsutakse ja kus ta tegelikult nii-öelda lunastab meistri või suudab siis meistri tänu seal ballil osalemisele päästa. Ja, ja tegelikult ju selle palli tõttu sai Bulgakov ka omajagu kriitikat, sest et leitigi, et ta on väga kuidas öelda siis kristluse vastane oma oma teoses, et ta kuidagi annab sellele saatanale seal tohutu võimu. Saatan tõesti teab kõike, võib kõike. Ja nii edasi. Et, et kuidas nüüd, kuidas Paavo nagu näeksid seda nii-öelda Al keemia saatana ja, ja ütleme siis kristluse suhet selle romaani taustal. See on väga võimas küsimus. Paluks paari sõnaga, vaata kui teksti vaatame siis tegelikult meister Margareetasse. Saatan ütleb selle palli kohta, et mis asi see on, et ta ütleb, et see on kevadise täiskuu ja 100 kuningapall. Ja ega, ega ta midagi väga palju nagu rohkem ei ütle. Jaa, tegelikult noh, eks sealt tuua nagu lõpmatult mingisuguseid kummalisi asju välja ja kummalisi külalisi ja seal on tõesti päris palju külalisi kirjeldatud. Aga kui vaadata seda kogu seda kujundust, siis see on küll võetud see, et mõnes mõttes, et Ameerika saatkonna pallilt ja Bulgakovi on seal siis karud ja tiigrid ja on üks selline päris huvitav koht, kus. Kus voolanud, ütleb, et need loomad nagu et need karude tiigrid panevad pea valutama ja siis kas Peemalt ütleb, ma lasen need diilid ära praadida. Ja ma huvi pärast nüüd lugesin ka Mati Undi siis näidendit Meister ja Margarita ja seal on üks päris huvitav erinevus. Et kui hunt on üld üldiselt olnud päris nagu tekstitruu mulle tundub nende fraasidega siis just selle koha ta on millegipärast sõna ära muutnud ja hundil on, kõlab see siis nii, et voolanud, ütleb need tantsivad karud ja paaris lällavad karud panid mu pea valutama mille töötab kas täiesti ajuvabalt. Ma lasen need tiigrid ära praadida. Et Undile tähendab ainult karud millegipärast, et ma ei tea, kas ma hakkasin, sõitsin läbisele vooreküla, kus hunt pärit pärit on. No tõepoolest seal tiigritega nappus. Ja kuigi talle tundus, et just tema sauna taga põõsas elab üks lõvi nagu ta ühes ühes oma lühijutus kirjutab, kelle hiir päästis. Aga ei, tegelikult see hundilavastus on väga märkimisväärne ja huvitav. Sest et ta on ju öelnud, et et ta kuidagi Püüdis tegelikult sellest Bulgakovi teosest just ka sellise selle voolandis ka mitte tingimata teda sellise mingisugusegi kurja saatana, aga ka samas mitte sellise pehme vanapaganana näidata, vaid, et ta üritas teda näha sellise tundmatu või võõrakujuna mis siis nagu ütleme siis tungib meie reaalsusesse ja seda mingil määral siis segamini lööb. Ja see oli mõnes mõttes agaralt keemiline. Treerit mõttekäik ja, ja noh, selles mõttes ka, et mina seda, mina käisin vaatamas seda hundi etenduste ja ja mul on meeles, et seal oli mingi Rammstein siis olid pioneerid, sõid mustade mustade selliste pikkade mantlitega mehed, kes valgustasid nagu taskulampidega saali. Et kõik nagu üldine mulje oli väga hea ja kui ta ka mõned fraasid kuskil ära muutis, et see on täiesti ükskõik aga üks külaline, kes on ka ballikülaline ja kelle kohta öeldakse siis Rudolf, teine Siuke üksnes 100. kuningast on siis Rudolf teine ja, ja tema kohta pannakse talle siis või tähendab põhjus, miks teda kutsutakse ballile? Kui, kuigi sa oled ju igasugused ütleme nii-öelda meie mõistes kuningad, kurjategijad on see, et, et ta on maagia, Alkeemik on öeldud siis. Ja, ja noh, see Rudolf, teise esinemine, esinemine seal palli külalisena on selline päris huvitav, kuna Rudolf, teine oli selline valitseja kes elas päris renessansi lõpus ja tema on suur minu lemmik, ta valitses 1576 kuni 1612 ja ta on saanud just väga kuulsaks, sai oma väga niukse tolerantse õukonna poolt kui ta valitses Prahassis just kogu impeeriumit. Praha ehitati ka suures osas sellel ajal üles. Ja tegelikult peab ütlema, et kõik Habsburgide olid vägal keemiahuvilised aga muidugi just Rudolf teine oli siis selline kõige värvikam nendest, et keskajal ju tegelesidki alkeemia põhiliselt vaimulikud, aga renessansist juba siis linna eliit ja, ja, ja, ja, ja muud muud tegelased ja selle Rudolfi, vaat see on huvitav, et et tema on ka nende külaliste hulgas, seal esineb. Et tegelikult ta oli väga tolerantse maailmavaatega, ta kutsus just Prahasse kokku erinevaid Al keemikuid võib-olla kõige kuulsamas John Vii näiteks, kes tuli ja ja mingitel andmetel oli ta seal neid paarsada tükki palgal ja tal oli üks. Noh, kuidas öelda, tänapäeval on seda võrreldud sellise holistliku maailmavaatega, et et tal oli peas nagu kõik koos piibel, loodusfilosoofia, maagia ja ta üritas püüda nagu mingit vahetut ilmutust siis jumalast tegelikult me näeme seda, et Bulgakov seda ei arva nii. Ja ta on pannud ta saatana külaliseks. Aga kuidas see üldse on, et alkeemia tegelikult paljuski nafta ütleme, mingil määral eelne skeemial, eks ole, et, et niimoodi ei saa, tegelikult ei saa öelda, jah, sai ka tänapäeval tegeletakse kaagi alki. Ei, seda küll aga et selles mõttes, et ju tehti ka igasuguseid noh, tänapäeva mõistes keemilisi katsetusi alkeemikutele kõiksugu katsetusi tehti, näiteks ma tean, 1608. aastal andis Rudolf, teine sedasama Rudolf teine käsu kokku koguda kogu impeeriumist sammal, poodute, meeste koljudelt, millega ta tahtis teha katseid. Ja sellele vastasid päris mitmenda linna linnapead, et kahjuks on see võimatu, kuna ei ole veel kevadel nii kaugele läinud veel. Ja, ja teinekord ta andis välja käsu tuua lossi kõik roosid punased ja valged. Ja siis tal oli üks kantsler, no tal tegelikult põhimõtteliselt kõik seal all keemiaga. Aga tal oli üks selline kantsler, kelle nimi oli fon, Rosenberg kes oli nagu ka Praha lossivalitseja. Ja tema kontrollisid, tema tegi lepinguid, kontrollis Al keemikuid eelnevat, kui lasi neid Rudolf teise juurde ja vaatas, et laboratooriumites on seadmed ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja noh, mõnes mõttes nädal keemikud nagu imiteerisid looduse protsessi. Nad kutsusid muideks ennast looduse ahvideks. Selleni ma tahtsingi selle küsimuse küsimusega jõuda, et keemia ju mõnes mõttes vaatleb mingite ainete muutumist ühest olekust teise Altkeemikud ju minu arusaamise kohaselt mingil määral on üritanud sedasama teha võib-olla mitte alati tingimata ainult materiaalsel kujul. Et kas sa arvad, et see, et just see kevadpüha või see volbriöö, et see on ka kuidagi otsapidi seotud sellise maagia ja looduse ja Al keemiaga on tingitud just sellest, et see on üks nagu selline noh, suuremaid. Ta ikkagi võime öelda helisesid taasärkamise, looduse taasärkamise, ministeeriume. No, ma arvan küll jah, et on teatava ikka selline kontrapunkt või Akmee või kõrgpunkt või, või, või kuidas öelda nagu tegelikult aastas ikkagi. Et see on selline uuestisünniaeg tegelikult ja, ja noh, selles mõttes ka, et eks seal Rudolf, teisel oli tal keemikuid väga erinevaid tegelikult palgatud. Et tal olid sellised Al keemikud, kunstnikud, kes olid sellised poeetilisemalt võib-olla, aga ta oli ka õpetlased, füüsikud, kes tegelesid rohkem meditsiiniprobleemidega ja tal oli ka näiteks spetsiaalsed inimesed, kes tegelesid kaevandustega. Nii et noh, see ei olnud päris nii primitiivne, et me kujutame ette, et ta istus rõdul ja midagi nõidus seal. Et see oli ikkagi nagu selline süstemaatiline TÖÖ ta mõtles Al keemiliselt, võiks öelda. Ja, ja noh, selles mõttes on see muidugi huvitav, et et ma arvan küll, et see volbriöö on nagu selline Al keemiliselt mõtlemisaega. Et ollakse ka ju näiteks tavaliselt ka tartu valvel, mainin teid, ei tea, kuidas ta Tallinnas asjad toimuvad, aga Tartu korporant üritavad olla üritavad vähemalt olla. Ikkagi hommikuni üleval. Jah, see on huvitav selles mõttes, et, et kui kristluse puhul või no ütleme kuidagi need rahvususkumused ja kristlus on ju tohutult omavahel segu segunenud ja jõuluöö kohta käib ju samamoodi selline folkloor, et siis on taevas või üldse kõik on avatud, et nii head kui kurjad vaimud liiguvad. Tegelikult teise ringi, et see täpselt nii nagu ka volbriööl. Et ma loen hästi väikse katkendi, kust Ameering volbriööst täpselt selle asja kohta loen kord aastas, 30. aprillil on volbriöö. Rahvasuu räägib, et siis pääseb valla tontide maailm. On ka kosmilisi volbriöid. Neid lahutab üksteisest liiga pikk ajavahemik, et inimkond võiks neid mäletada. Seepärast peetakse neid iga kord uueks. Ei kunagi varem esinenud nähtuseks et meeribki ilmselt käsitles, nii et ka sellised revolutsioonilised sündmused on nagu noh, nagu jutumärkides volbrinäiteks, onju. Nojah, eks selles mõttes ongi juhtunud niimoodi, et esimene mai on ju tänapäeval see töölispüha just sinna ma tahtsingi jõuda. Et, et sellest niisugusest müstilisest müstilisest pühast, mis tegelikult on tõesti selles mõttes on tema juures ka veel selliseid arusaamatusi ette. Et sageli seda volbriööd seostatakse ka selle valk purgisega või noh, kevadejumalanna aga ka tegelikult väidetavalt ja ühe ühe nagu katoliku kiriku pühakuga, aga väidetavalt seal ei ole nagu üldse mingi Seoses kogusele tõrjega näkku vaadata selliseid volbriöö eksperte, kes meil täna siin on olnud nagu väike nõidu, ei Rudolf, teine või või ka meerinki volbriõuenõunik frukt veel siis nemad ju noh, selles mõttes tööd keegi nagu ei teinud või nemad ei kuulu tööliste hulka, et väike neid pigem takistas töö tegemist või, või tegi kogu töö ära mingi Sõrve nipsutamisega ja keeldus isegi täitmast suurnuia korraldusi, kes pani teda mingeid asju korjama, vaid tegi seda nõiduda ikkagi on ju nii, et eksperdid räägivad tööliste vastu, ütleks ma jälime, seame selle kahtluse alla, et kas see on õigustatud, et mina soovitan seda nõiavara vastu? Vaata, oli kunagi üks nõukogude multifilm. Aga teisest küljest, kuna see on igal juhul vaba pääs inimestel läbi läbi aastate olnud, siis nad tõepoolest võiksid harrastada sellel vabal päeval natukene Al-keemilist mõtlemist millist, millist, milliseid näiteks lugemissoovitusi annaksid lisaks nüüd juba mainiti volbriööle ja meistrile Margarita-le, et, et kui inimesed nüüd tahaksid ennast natukene kurssi viia või Al keemiliselt mõtlema sundida. No ma mõtlen küll, et see oleks oluline jah, et keegi ju ei taha seda, et volbri öösel tuleksid nüüd nii nagu väiksest nõia kõik pensionärid kokku ja teeksid oma keppidest lõkke kuskile, näiteks, et see seda ju ei tahaks, aga ma soovitaks võib-olla neid samu raamatuid, et üks oleks küll seal, kus ta Ameerika volbri. Ja, ja teine näiteks, mis mul siin laua peal on, ongi siis Mihhail Bulgakovi ja Jelena Bulgakovi Meistri ja Margarita päevik näiteks, mis on päris selline tõsine ja paks teos kujutabki 30.-te Moskvat, mis oli kokkuvõttes kõik kokku võib olla kohutav saatana ball seal tegelikult. Ja no ja siis me loomulikult võime siia juurde kohe kirjutaja Fausti tuua, kus on ju ka ikkagi üks võtmeepisoode see, kuidas toimub samamoodi selline nõida töö või, või noh, sisuliselt samuti saatana ball. Jah, ja ja kellel on internetivõimalus, võib vaadata Youtube'ist näiteks sellise tšehhi filmikunstniku nagu Šank Mayeri Fausti mis on ka päris huvitav ja annab natukene sellise Prahalikuma vaate Faustile, kus kasutatakse väga palju ka marionettnukke ja ja muud. Aga kas? Kas sulle tundub, et, et, et kui me nüüd sellest volbriööst niimoodi väga laias laastus räägime, et, et inimesed pigem on kuidagi ammu unustanud selle algse niisuguse tähenduse, et võiks, võiks mõelda sellele uuestisünnile, et pime talv on möödas ja inimesed nagu kuidagi inimesed, loomad, loodus, kõik vaimud võiksid nagu nii-öelda taas ärgata ja kasutavad seda lihtsalt väga sellise labase Pummeldamis. Õhtune. Ma ei, ma võtaks selle labase seal bumedamisest ära, sest ma mäletan ühte kauget volbriööd, kus ma ärkasin, siis esimese mai hommikul tegin silmad lahti oma korporatsiooni maja uhkes saalis magasin nahkdiivanil, tegid silmad lahti ja minu ees oli fotoseinal, mis kujutas ühte meest ärkamas umbes siis noh, üks rohkem kui pool sajandit tagasi, täpselt samas asendis ja täpselt sama segase näoga nagu mina sellel hommikul, Levin. Ühesõnaga, igal juhul on tegemist traditsioon. Päris ära keelata ei tohiks. Käib asja juurde. Aga meie saateaeg hakkab nüüd lõppema. Pavo, sa valisid siia saate lõppu ka ühe loo, et võib-olla kui nõialugu väikse nõialugu erilist tutvustamist ei vajanud, et siis võib-olla see saadet lõpetama jääv lugu natukene vajaks? Jah, et lõpetab siis selline lugu nagu krambambuli ja see on üks selline jook, mida on ikka üliõpilased siis teinud ja on teinud ka just volbriööl kuna seal on väga seltskondlik jook. Laulu tegelikult on hästi pikk, koosneb väga paljudest salmidest, aga see joogi eripära võib-olla on see, et, et sinna pannakse kokku tegelikult no vastavalt rahakotile on see tudeng on üldiselt ju vaesem vaesemapoolne, pannakse kokku päris erinevaid asju, mida ütleme, tavaline inimene tõesti võib-olla kokku ei pane, tähendab, sinna kõigepealt läheb nagu valget ja punast veini. Sisse pannakse igasuguseid apelsine, jumal teab, mis pähkleid, pannakse ka rosinaid. Selleks eriline põhjus, miks rosinaid pannakse ja, ja siis pannakse valget ja tumedat trummi. Ja siis võetakse üks vahukulp, millele pannakse peale tükisuhkrut ja mis pannakse siis piiritusega põlema tänu garameliseerub ja see põhimõtteliselt kogu see asi läheb lõpuks nagu põlema, ütleme nii. Aga miks just sinna ja see on väga huvitav ja pähe hakkav jook ja miks sinna pannakse? Palju rosinaid, on see, et on palju tavaliselt ka volbriööl liikvel daame, kes ei taha nagu juua, aga rosinaid nad söövad hea meelega ja tegelikult kõik komponendid teavad, et just rosinad sisaldavad kõige rohkem alkoholi ja daamid muutvad lõbusaks. Nii et kõik daamid, kes nüüd siis lähipäevadel ringi liiguvad, kui teile rosinaid pakutakse, siis mõelge kaks korda, enne kui rosinad vastu võtate. Aga ma tänan sind, Paavo Matsin tulemast ja natukene avamast volbriöö tausta ja tähendus. Ja seda, miks see pidu on just selline, nagu ta on jätta ei ole seda teps mitte lihtsalt niisama, vaid et sellel on omad põhjused. Ja võib vist tõesti juba ette soovida kõigile inimestele ilusat Volbritsest sest see volver tuleb nüüd küll täiesti teisiti. Jah, see tuleb teisiti, meie järgmine saade on eetris siis, kui volbriöö on juba ära toimunud. Ja seniks jäämegi kuulmiseni saadet, jääb siis lõpetama lugu krambuli. Neutraalne. Haare ja vaba mees. WD spordis püüdlev papp oli unigramm kokku nii. Patrick partitsiipi tikrid, atrapordinka pilpa, alkoholi kappa pooleli. Eesti rabe raba vikerraadio.