Tere, hea kuulaja, eetris on peresaade, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul viimased aastakümned on kaasa toonud uued peremudelid. Pereterapeudid näevad, et traditsioonilise Monogaamse kuni surmani peremudeli kõrvale on tulnud uued mudelid, näiteks sarimonogaamia ehk üks partner korraga. Kärgpered, kus on kõrvuti minu, sinu, meie lapsed mitmik armastama Ajad, kus vähemalt ühel suhtepartneril on mitu partnerit. Samasoolised paarid, kaugsuhted, kus kokku saadakse harva kooselud, mis moodustatakse nõndanimetatud lepingute alusel näiteks viieks või seitsmeks aastaks. Paarid, kes on küll suhtes, aga kus kumbki elab oma kodus ja kommuunielu. Nii mitmegi jaoks on need suhted maailmavaateliselt kõhedust tekitavad ja nad on hämmingus, mis on juhtunud traditsioonilise perekonnaga. Kas inimesed ei oska enam õigesti armastada? Üks on selge, et paarisuhte moodustumise põhjused on muutunud ja inimesed on palju iseseisvamad. Kuidas see aga mõjutab inimeste võimet armastada ja paarisuhet luua? Olen täna kutsunud saatesse Pereterapeut Kärt Kase, et koos nende uute suhte ja perevormide üle arutleda. Ja mõelda, et kas siis traditsiooniline pere on ohus või mitte. Tere, Kärt. Tere. Mõtiskleme. Mis on need põhjused, miks viimaste aastakümnete jooksul on ilmnenud nii palju uusi suhtes olemise vorme? Ses suhtevormid ja ühiskondlikud protsessid on ju kindlasti omavahel seotud. Mina kohe lähen mõttes tagasi tõe ja õiguse filmi juurde. Ja mõtlen, et kuidas elu on sellest ajast peale arenenud. Ja kui me mõtleme, et miks loodi selliseid kooselusid nagu näiteks seal Andrese krõõda vahel ja hiljem ka mari vahel siis armastuse teema käis sealt ka läbi, eriti eriti seal mari juures rohkem, aga, aga tegelikult oli vaja töökäsi, et kõik seal heina teha ja, ja sigadele süüa anda ja lüpsta ja kõik ja nii edasi karjatada, et ja, ja ega siis ju endast ja naisest jääb väheks, et see oli vääga kari lapsi, ehk siis see elamise vorm nõudis seda, et oleks palju liikmeid, nii nagu lapsi kui ka, kui ka teisi pereliikmeid seal teisi põlvkondi. Et see, selline majanduslik kaalutletus, ma arvan, oli esikohal. Ja kui me hüppame nagu tänapäeva või hüppame isegi sealt, ütleme seal 1900 viiekümnendad siis ju järjest rohkem olen seda linnastumist olnud. Linnas on töökohad, põllumajandust on mehhaniseeritud, et ei ole vaja nii palju töökäsi ja, ja selle tõttu ei ole vaja ka nii palju lapsi ja neid muid variante elamiseks on oluliselt rohkem tulnud. Nii et kui sa küsid endalt, et kas ma nagu pean niimoodi elama, et pead-jalad koos ja iga päev hommikust õhtuni ainult tööd rabama ja vastus on, et võib-olla saab ka teistmoodi siis juba oli loodud pinnas, selleks saaks ka teistsuguseid suhtevorme tekkida. Just, eks ole, just seal tõe ja õiguse ja kevade, meie armastuse ja justkui perekonnaelu tüvitekstide juures ongi ju põhiline perekonna moodustamise põhjus, et luua majanduslik liit. Et koos on kergem ja see on mitme põlvkonna ühiselu, sest mida rohkem on lapsi, seda rohkem on töökäsi, seda jõukam on elu ja seda enam on neid, kellelt vanaduspõlves toetust saab loota. Ja oluline on ju, eks ole, märkida ka veel seda, et nendel vanadel aegadel inimene jäänud üksi üldse ellugi rääkimata, siis eks ole, inimene ei jäänud elu, aga ka naisterahvas, temal oli ju täiesti võimatu üksi jääda, nagu ka korilastel ju ikkagi inimesed ei jäänud tol ajal korilaste küttide ajal sugugi üksi ellu. Mitte sellest, et armastuse puudus, vaid ikkagi sellepärast, et ei jaksa kõike seda tööd ära teha, mis elus püsimiseks vajalik olla. Mul on ka olnud huvitav mõelda selle üle, et kuni maailma sõdadeni naised püsisid trajektooril, Kinder kühe Kirhe et nad ei saanudki ju välja sellepärast, et, et kodus oli nii palju tööd vaja teha. Ja lapsi oli palju. Et meil on kaks äärmiselt olulist leiutist, mis on muutnud perevormide kulgu, need on pesumasin ja rasestumisvastased vahendid. Et paljud kuulajad võib-olla polegi mõelnud selle üle, et kuna meie ise elame ju kõik nendel aegadel, kus meie reproduktiivset võimed on, on meie kontrolli allutatud. Et rasestumisvastased vahendid üldse tulevad pildile alles kuuekümnendatel. Ameerikas Nõukogude Liidu ajal seda ei ole. Et meie vabasse Eestisse alles tulevad rasestumisvastased vahendid ja on kättesaadavad, kuni sinnamaani ikkagi olid, olgu, perekonnad suured ja ma arvan, et sellesama, selle rasedusvastaste vahendite kättesaadavuse laienemisel on olnud ka võib-olla mingisugune tõugega siis naiste õiguste eest võitlemise sellisel hoogustamisel ja mida nii-öelda võrdsemaks naised on saanud ühiskonnas seda rohkem nad ju tunnevad, et nad ei pea olema, ainult et ütleme, mehe küljeluud vaid, et nad saavad ka ise hästi hakkama ja see on kindlalt ja muutunud ka nagu kooselu vorme. Kas oled mõelnud selle üle, et vene keeles on abielu võidi daamus ehk minna nagu mehe selja taha, ahah aga eesti keeles meie ütleme, et lähen mehele nagu lähen juba mehe peale. Ühe briti uuringu kohaselt, mis on tehtud vahetult enne teist maailmasõda, paluti järjestada tulevase partneri 18 omadust. Ja naistel oli siis armastus tookord, mis sa arvad, mitmendal kohal? No mingi viies äkki jah, täpselt, et mitte esimesel esimesel kohal oli majanduslik turvatunne ehk täpselt see, mida sa alguses ütlesid, eks ole, et vanadel aegadel on põhiline põhjus, miks moodustatakse perekonda ja paarisuhet, majanduslik turvatunne, aga mehed siis selles uuringus hindasid, mida sa arvad kõige kõrgemalt? No ütle ära, nad hindasid kõrgelt võimalust legaalseks seksiks, miks ma selle peale tulnud on ka loogiline, eks ole, et, et aga et turvatunne on ikkagi mu naiste seisukoha pealt nagu hästi oluline, nii et ühesõnaga siis nad ühendasid nagu ressursile on ja nad ühendasid oma võimekuse teha tööd ja ühendasid siis mu naise emaka, et siis saaks hakata Ta tootma juurde töökäsi, et elu oleks lihtsam. Nii ilus, romantiline jah, ment ometigi seal me võime ju mõelda, et kas see oli väga romantik, milline see aja ma mõtlengi nagu tegelikult praegu ju ikkagi paljuski me lähtume sellest, et, et suhe peaks olema vähemalt alguses romantiline. Ja võib-olla on isegi raske mõelda selle peale, et see ei tundu üldse nagu jutuks, et no kasvõi mõeldes tagasi nagu tõe õiguse peale, et Andres korraldab mingi õhtusöögi küünlavalgel krõdale või tule nüüd naine, et mul on lasteaiast hoolitsetud, istume maha ja räägime silmast silma, et räägi, mis sinu sees toimub. Jah, täpselt jah, mis sa tunned. Ja see oleks hoopis teine film, on siis või teine raamat, et teate ju hästi, et ammustel aegadel ennast tasus siduda praktilistel põhjustel, et parandada elujärge, saada juurde võimu ja vara ja tuua ilmale järeltulijaid, abielu oli ratsionaalne tehing. Ja siis on veel ju ka põnev mõelda selle üle, et ega suhteid ju tol ajal ei lahutatud, sellepärast et mu naljasoon ei klapi või, või meil ei ole millestki intrigeerivast rääkida või meil ei ole ühiseid huvisid. Ja vot see ongi see, et millistel alustel see selle suhte lood ja kas alus nii-öelda kestab ajas et tegelikult ju armastus või armumine on ju väga selline lühike, kui me mõtleme nagu elukaart. Ja tõepoolest, ega tänapäeval ju ka kindlasti ka sinu juurde jõuab, palju inimesi, kes kurdavad, et tunded on läbi ja tõenäoliselt Peaks vist lahku minema. Ja siis teine pool ütleb, et aga minu tunded veel on alles, et äkki oleme ikka koos edasi. Et tegelikult ongi ju küsimus, et kui sa lood nagu tunnete põhjal suhte nagu paljuski tänapäeval tehakse, et mis siis saab, kui tunded hääbuvad just vanal ajal ilmselge, eks ole, et me lõime perekonna selle jaoks, et teha ühiselt tööd, tee tööd, siis tuleb armastus. Tsiteerides klassikuid, tehti me teame väga hästi, mida Andres lõpus ütles, et kas armastus siis tuli. Aga no nagu sellest väljapääsu ju vanal ajal praktiliselt polnud. Meil ei ole ühist lainepikkust, vanasti ei öeldud, oleks olnud nagu sihukene külahullu sonimine, onju ja pigem võib-olla kui noh, jällegi võtta selleks tööjõudlus kriteeriumiks, et kui ei jaksanud, olid seal liiga peene kondiga nagu jälle eks ju. Ja jaksan ka nii palju lapsi ilmale tuua, siis pigem inimene enne su kõrvalt suri, kui, et oli tegemist mingisuguse üldse võimalikuks, aga isegi sellest, et kas me sobime või ei sobi või kas peaks koos olema, et seal oligi ikkagi surm lahutas kaasad ühel hetkel. Ja elu käis nagu sellist selle raske töö ja laste sünnitamise tähe all ja see kulutas tervist armutult. Ja nüüd tänapäeval ongi, elud on nii palju pikemad. Suhtes saab olla nii palju kauem kui Krõõt ja Andres või lamba Sissaria Pearu seda olla said. Ja kuna ikkagi nii palju füüsilist tööd reeglina ei tehta, siis on aega ka mõelda. Ja, ja kellel siis kuhu need mõtted viivad, et paljud ju hakkavad mõtlema, et kas see suhe ikka pakub mulle rahuldust, kas mulle sobib see, mis ma tulevikus tahan ja kas ta võiks Gazdasama tahta? Et, et kuna elud on pikemad, siis sa jõuadki mitu korda olla ka, kasvõi ma ei tea seitsme-kaheksa aastasest suhtes, mis on ju ka päris pikk suhe ja no sinna me veel jõuame sinuga täna need erinevad vormid, aga vanal ajal sidus inimesi väga palju ühine eesmärk. Et me kõigepealt need juurikad juurime välja ja siis me teeme põllu ja, ja siis me teeme palju tööd ja loome suure talu ja, ja meil on ühine unistus. Et meie lapsed saavad kord suureks ja aitavad meid ja me saame haljale oksale või heale järjele ja tulevikus on meie lastele elu kergem. Ja tegelikult me ju teame pereterapeudi täna, et ühine unistus on see, mis ju paari liidab ja tol ajal oli noh, nagu selleks unistuseks oli nii palju vähem siukest laialivalguvast. Aga tänasel päeval ju paari üks edu sõltubki sellest, kas nendel on ühine unistus, inimeste unistused muutuvad. Ja minu meelest see ühine unistus on tõesti, oli oluline siis ja on oluline ka tänapäeval, aga tõepoolest selle sisu on nagu kardinaalselt muutunud. Et sellepärast ju väga paljud paarid lahku lähevadki, et unistused muutuvad, isegi kui nad kokku saavad, neil on ühine unistus. Aga see unistus on sageli seotud armastusega, et elame koos õnnelikult ja armastame 11, aga nad ei pane sinna mõnikord nii väga palju. Kui mõtet, siis, et aga mis siis on meie unistus, et peale koosolemise, mida me tahame saavutada, aga siis selgub, et need unistused muutuvad ja vanasti ilmselt unistused olid stabiilsemad ja võib-olla ka nagu raskemini saavutatavad nagu selleks, et noh, ma ei tea, ehitada uus karjamaa või Uusaid, et selleks läks ka juba hea mitu aastat, et Need ei olnud nii käegakatsutavad ja selle tõttu sa said pingutada päris mitmeid aastaid selle nimel, et kogu aeg kõik läheks paremaks või laieneks talupidamine, majapidamine ehk see oli see, et sul oli üks unistus ja sa pingutasid selle nimel nagu kaua ja ta oli raskesti saavutatav. Aga ma ütleks, et tänapäeva unistused on mingis mõttes nagu veel raskemini saavutatavad, kuna ta nii hajusad ja võib-olla ka illusioon illusioonidega kuidagi natuke segi aetud, et tekib, tekib justkui selline tunne, et ma võin kõigest unistada. Ja me sageli ei hinda oma võimekust adekvaatselt, kui palju me jaksame saavutada. Ja mõnikord ankurdame nad kuidagi väga veidratesse kohtadesse. Ja paari unistused lähevad sageli ju väga lahku. Ma olen sinuga täiesti nõus. Ja vanal ajal oli ju ka veel see, et väärtustatud eriti just nimelt seda unistust ja ei lastud sellistel asjadel nagu truudusetus, alkohol, vägivald, erinevad väärtushinnangud, kire puudus, emotsionaalne ebastabiilsus või kokkusobimatud isiksuseomadused, neil ei lastud oma suhet kõigutada. No ja tegelikult, ega, ega sa ei saagi lasta, sellepärast et ei ole kasulik mõelda, et, et see mulle ei sobi ja see mulle ei sobi, kui mul tegelikult on teda vaja. Noh, nagu väga praktilise poole pealt. Et, et võib-olla tõesti nagu alkohoolik mingi aeg siis ei panustanud ühistades. Kuidas see aga, aga noh, samas kindlasti oli ka varem ju funktsionaalseid alkohoolikuid, kes ikkagi kuidagi suutsid kõik ära teha ja nagu me räägime ka oma klientidele, et oleneb väga palju sellest, kus oma fookuse seaded, kui su fookus on hakkamasaamisel siis sa näed, et igasuguseid probleeme, kui takistusi, mida ületada. Ja need ei saa olla põhjuseks, miks siis nagu enam mitte proovida selle ühisrakendina edasi minna, kui see on vajalik. Aga vaata, kui huvitav on ju, et kui kui on need vanad ajad, siis see, et paarisuhte loomise põhjus on pragmaatiline, see aitab üle elada emotsionaalsed väljakutsed ja katsumused. Ma arvan, et vanadel aegadel emotsionaalsed lähedased kontaktid ei olnud sugugi alati iga kord partnerite vahel vaid pigem oli see, et omavahel olid lähedased naised, kes jagasid omavahel laste kasvatamisega ja üldse laste saamisega seotud probleeme. Näiteks Krõõt ja Mari olid ju hingelt väga lähedased tões ja õiguses. Ja siis samal ajal mehed vennastusid Nende meestega, kellega nad siis kõrtsis pärast rasket päeva toopidestid. Aga meid, meid kuule, nendes vana aja tüvitekstides, eriti partnerite vahelist emotsionaalset, lähedast kontakti. Jah, noh, see võib olla saarlane, et naised ikkagi pigem rääkisid omavahel nii-öelda elasid ennast välja vestluste kaudu ja mehed siis nii-öelda koos tegutsedes kas siis toopi tõstes või, või siis ka vahepeal natuke füüsiliselt arved klaarides elasite ennast niimoodi välja. Tänapäeval me kurdame, et oo, mul emotsionaalne side on kadunud, nüüd ma ei saa enam temaga olla paarisuhtes. Vanasti see ei olnud teema, see ikkagi hoidis suhteid koos. Mis olid need head tahud, mis sa arvad, mis tookord, kui koos elas ikkagi sageli ka mitme põlvkondne pere pered olid suured ja olid koos mitu põlvkonda, mis tähendab ju tegelikult seda, et iga lapse jaoks ei jätkunud küll vanurid, aga noh, igale vanurile siiski jätkus kuskil mõni laps, kelle juures ta sai olla. Kui me mõtleme tänapäevani, et kooselu vorme, siis võib-olla kõige rohkem on nii-öelda pihta saanud just nimelt need nõrgemad, nagu me loeme, nõrgemataksis vanu inimesi ja lapsi laste puhul see, et kui oletame oma vanemad on tööl ja sa ei ole veel nii ei kanna kaela, et sa ka saaksid tööd teha teistega võrdselt panustades, siis kindlasti oli kas õdesid-vendi või ka miks mitte krapsakaid vanaemasid, vanaisasid, kes natukene said sind suunata, natuke su eest hoolitseda, ehk siis tugivõrgustik, nagu me seda nimetame, oli oluliselt laiem. Tegelikult on ju suur rikkus, kui sa näed lapsena erinevaid nii naise tüüte kui ka mehe tüüpe, et su maailm saab palju avaramaks, et milliseid inimesi on olemas ja kuidas nendega käituda ja ja, ja kõik see ja teiselt poolt siis vanad inimesed, kes me teame, tänapäeval on paljud vanainimesed üksid, eriti vanad naised kelle kõrval mehed ära surnud. Et samamoodi ma kujutan ette, et neil oli eesmärk, eesmärk ka panustada, neid oli vaja kindlasti see annab nagu elule palju juurde. Ma ei tea, kas selle selle peale mõtlesid, aga nad said ju ka lastega aidata ja sellega aidata oma lapsi ehk siis oma lapselapsi hoides nende eest hoolitsedes. Nad said aidata oma lapsi ja said edasi anda oma elutarkust, justkui ikkagi noorel emal viskab üle. Kui ta ei suuda kas beebiga hakkama saada või tunneb, et ta on nii väsinud, et siis ikkagi olid abikäed olemas. Ja samamoodi kui ikkagi vanainimene jääb, ütleme voodisse ja liiga nõrk, et tõusta, siis oli ka ju piisavalt inimesi, kes, kes tema eest said hoolitseda, et et, et selline niisugune ühine öine hoolitsemine küll teineteise, küll küll seal majapidamise eest, et see oli selline märksõna, mis kõige rohkem kasu tõi tõenäoliselt jah, vanuritele ja lastele. Sotsiaalne sidusus on see, mida me tänapäeval selle kohta ütleme, sotsiaalne siduda, sidusus oli väga suur ja võib-olla ka veel see, et kui keegi suri või kui kellelegi suhted läksid lootusetult sassi, siis ikkagi reeglina ei lagunenud kogu pere koost. Ma arvan, seal oli seesama asi, et sa ei saa endale lubada nii-öelda eemalduda. Ja selle tõttu ei ole ka variant, et ma olengi nüüd elu lõpuni vihane, sellepärast et see lihtsalt nagu ei tööta, et meil on vaja ikkagi eluga edasi minna. Ma arvan, et CK mängis oma rolli, et, et ikkagi oma mingisugusest solvumisest üle saada või vihast üle saada, et et meil ei ole teist varianti. Ja siis on see aeg, kus siis Vargamäe ja paunvereajad saavad mööda, tuleb tööstusrevolutsioon ja tuleb linnastumine ja, ja traditsiooniline, mitmeid põlvkondi siduv perekond hakkab lagunema. No minu meelest on nii toredasti sealsamas tões ja õiguses, millele me pidevalt vihjama, siin ju enam-vähem seal lõpuosas ära toodud, kuidas perepoeg siis tunneb, et et ta ei pea jääma sinna ja seda talu edasi seal pidama rühkides ja ennast mates sinna, et, et on kuidagi võimalik ka kergemini saades hea hariduse ja võib-olla siis ka linnas tööd. Tema näeb, et tema tuleb, kõik on võimalik ka ilma selle sinna peresüsteemi jäämata. Ja loomulikult nii-öelda eelmisele generatsioonile, ehk siis vanale Andresele ei mahu kuidagi pähe. Aga ma saan täiesti aru sellest nooremast põlvkonnast, kellel on vähe privaatsust, tal ei ole olnud nagu võimalust ise oma teed teha, justkui on kogu aeg oodatud, et ta peab käima isa jälgedes talu üle võtma just et see, et üldse nagu hakati mõtlema selle peale, et see ei ole mina või et ma tahan midagi muud, see on päris julgustükk, ma kujutan ette. Aga samas ma saan aru ka sellest vabaduse soovist, mis võis tal olla, et, et ma tahan siit ära ükskõik kuhu, aga ma tahan siit ära. Ma tahan ise otsustada oma elu üle ja ma tahan mingisugust eraldatust kogu sellest seltskonnast, mis on väga tore ja toetav, ehk siis nagu tugivõrgustik, eks ju. Aga vahepeal võib-olla isegi üksi oleks nagu mõnusam. Et kuskil eelmise sajandi keskpaiku käib nagu selline peresuhete suur pauk, kus kõik muutub just nimelt pesumasina, rasestumisvastased vahendid, linnastumine, haridus, inimesed enam ei pea olema nii paljukesi koos, hakkab tekkima võimalus elada püksi ja hakkab sisse tulema individualism. Ja esmakordselt maailma ajaloos tekib selline peremudel, kus ei ela enam koos. Mitu põlvkonda Itaalias võtab selle jaoks küll rohkem aega, aga ütleme siin meie laiuskraadil ja tekib uus, traditsiooniline pere, mida me täna tunneme traditsioonilise perena. See on mees, naine ja kaks ja pool last. Kui enne seda oli see palju suurem, ega ta siis ei olnud ju nii palju ajakirjandust ja polnud sotsiaalmeediat, mis nii palju üldse polnud. Kas ka tolle aja inimesed ohkaside too traditsiooniline perekond on ohus? Tookord ära lõppes, sest et see on ju, see on tohutu üleminek, see mitmepõlvkond seal perelt, selleks mees, naine ja kaks ja pool last. Ma tahaks küll arvata, et, et see oli ikkagi paras vastupanu, aga, aga seevastupanu lihtsalt ei jõudnud piisavalt, ei võtnud energia ära sellest hullusest ja vabaduse nautimisest ja taga ei levinud nii. Noh, inimesed ei saanud sellest sotsiaalmeedias lahutada. Kui hädas on üks mudel. Nii, ja nüüd olemegi siis selles hetkes, kus tuleb ka siis kaks ja pool last ja siis sekkub hipiajastu lööb jälle kõik sassi ja et see traditsiooniline pere, mis siin, mida me praegusel ajal tunneme kui traditsiooniline pere, see kahe ja poole lapsega ja mees ja naine, kes elavad traditsioonilises Monogaamses suhtes kuni surm neid lahutab koos heas ja halvas, tervises ja haiguses ja vaesuses ja rikkuses tulevad hipid ja ütlevad, et, Et see on liiga piiratud seal liiga piiratud, et see meile enam ei sobi, see ahistab meie vabadust, et tahaks olla vaba, tahaks olla individualistlik, cum ja meil tuleb ajajärk, kus me tegelikult oleme siis praeguseni, kus üksikisiku õnn on esmakordselt olulisem kui grupi õnn. Ja tihtipeale ju see üksikkihid tähendab ka seda, et näiteks vanemate õnn on olulisem kui, kui, nagu lasteaia või selles mõttes, et ikkagi enda heaolu on nagu esikohal. Ja ma arvan, et kui tänapäeval tehakse uuringuid, see, millest me alguses rääkisime, et mis siis oli esimese maailmasõja ajal praegu inimesed, peavad põhiliseks põhjuseks, miks minna suhtesse. No ma kujutan ette tunded. Ja, ja ikkagi selline noh, võib-olla natuke ka lõbu, eriti kui see ei ole teadvustatud, et ma tahan nagu suhet sinuga, vaid sa lihtsalt hakkad suhtlema, sest sul on lõbus ja huvitav ja armastus. Ja siit tulebki see, mida sa küsisid alguses, eks ole. Aga mis siis saab, kui see põhjus, mille pärast mindi kokku ära, laguneb? No seda me näeme. Ja seda me näeme nüüd hakkamegi siis arutama seda, mida me näeme, ma arvan, et seda on ka inimestel huvitav kuulda, milliseid vorme me praegu tõesti näen. Jah, et ajal, kui majanduslikud põhjused ei hoia enam partnereid nii siduvalt koos jõuame me siis tänapäevaste suhete juurde, mis on nii mitmeplaanilisemad ja meie ajal on ju suhetele nii palju nõudmisi, nagu sa ütlesid, et oleks fun. Aga ikkagi on veel ka see, et ole mulle siis intellektuaalselt stimuleeriv, aga paku mulle majanduslikku stabiilsust, ole seksuaalselt ahvatlev, ole mulle selline naksakas kaaslane sotsiaalsetel sündmustel, emotsionaalne tugi, nii heas kui halvas inspireeri mind ajab mind naerma. Samaaegselt ole mulle uus ja põnev ja veel tuttavalt turvaline. Ja siis, et ole Mullega kaaslane, kelle kõrval ma saan areneda, kas sul on vargamäel, polnud ju isiklik areng üldse mingi teema siis oli taluareng, oli see, mis oli teema, aga nüüd on meil äkitselt see isiklik areng ja meid julgustatakse oma isikliku õnne otsima ja oma isiklikule õnnele tähelepanu pöörama. Aga ma arvan, et see tuleb sellest, et et iseenesest, meil on võimalik kõike seda ju tahta ja eks me siis ise saame teha neid korrektuure, kui on vaja. Et kui me päris kõike ei saa, et millega me siis oleme nõus, siis nagu leppima, et me seda ei saa või millest me oleme nõus loobuma. Aga üldiselt ju meile nagu ei öelda, et kuule, et sa ei tohi seda kõike tahta või et see ei ole võimalik, et ikkagi nagu inimestel on. Noh, mina julgeks öelda, illusioon. Võib-olla natuke sotsiaalmeedia seda ka toetab. Nii et ma arvan, et palju mitte natukene ikkagi unista, unistustel pole piire, võta tiivad ja lenda unistuse järele. Et selles mõttes ma arvan, et ei ole piisavalt palju tulnud sellist vastupidist infot, et, et kuulge sõbrakesed, et see kõik on liiget, püüdke nüüd natuke latti madalamale seada. Ja võib-olla sellepärast tulevad ka need valusad kukkumised, et mu tunded ei ole enam 100 protsenti, vaid on 80 ja sellest ei piisa. Ja tänapäeval ei purustada suhted enam mitte sellepärast, et mul on sinuga halb, vaid et sellepärast äkki mul oleks kellegi teisega parem. Ja jällegi mulle tundub, et, et armastusel on mitte lihtsalt armastusele, tahtis vaid armastusele, on ka teatud skaala, et kui sa lähed nii-öelda sinna punasesse, et siis siis see enam ei sobi. Et kui on usk, et ikkagi keegi jõuab sinna 100 või 110 peale, et siis tasub teda otsima minna, tekib selline tunne, et, et ma hakkan unistama partnerist, kelle kõrval mu isiklik areng võiks olla täiuslik täiuse igatsus, mis praegu on väga domineeriv ja, ja ka kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam partnereid niimoodi koos kuseda maasteli ja vaata, tahan mõelda tegelikult tagasi, et paljud ju nagu ka filosoofid ütlevad, et kõige rohkem me areneme läbi kannatuse. Aga praegu me püüame neid kannatusi rohkem vältida. Aga siiski tahame väga areneda, et kuidagi kannatuste vabalt areneda. Nagu okse ümar on. Eesti kirjanduses tuleb mulle meelde Nipernaadi. Oli see tüüp, kes käis oma isikliku õnne otsimas. Ta oli nagu eesti kirjanduse esihipi, ma ütleks Vargamäe ja, ja paunvereaegadele tunduks tema tegevus ju täiesti sellise illegaalse amoraalse ja lubamatuna, aga tema oli just see, kes lubas endale siis seda, lubas unistada ajal oli individualistlik. Aga ta oli omast ajast veel ees, aga need on nagu Nipernaadi mentaliteet meie ühiskonnas päris hästi juurdunud ja, aga vaata, see ongi see enam-vähem ainuke viis, ma kujutan ette, kuidas sa saaksid võimalikult paljud need kastikesed ära märkida, et see on tehtud ja see on tehtud ja see on olemas. Et kui sul on mitu partnerit, on nad siis nagu järele maastiku või samal ajal siis on rohkem lootust, et, et sa saadki kõike seda teha, mida sa selleks isiklikuks arenguks nagu soovib teha. Et kui on rohkem inimesi, on rohkem lootust, et õnnestub. Võib-olla võib öelda ka seda, et inimesed otsivad tänapäeval armastust veel rohkemgi kui ennemuiste armastust on alati otsitud. Tol ajal ei olnud sellega paarisuhtes nagunii palju pistmist. Tänapäeval just ikkagi seda armastust otsitakse nii palju ja sellepärast minnaksegi ikka järgmisesse ja järgmisesse suhtesse, et kogeda seda kirge ja, ja armastust. Aga jah, see toob kaasa selle, et suhe on vähem stabiilsed ja hipiajaga tuleb kaasa ka siis see lahutus ei ole enam stigmatiseeritud suhetest, kust enam hoolimist ja armastust pole, saab välja ja ma arvan, et mõlemad me kirjutame sellele alla, et jumal tänatud, et saab välja. Et, et enam ei pea istuma nagu suhtes nagu vanglas, kus sa pead oma aja ära istuma või siis mõtlema, et see oligi nüüd eluaegne. Ja isegi mõnikord ma tahaks öelda, et mõnikord inimesed jäävad isegi liiga kauaks suhetes, et see vaen ja vimm, mis üksteise suhtes on, on, on nagunii suur. Et see suhe ei õnnista küll kedagi. Ja, ja ma mõtlen, et kui me räägime armastusest, mida otsitakse, et ikkagi on ka seesama, mida me puudutasime, kriminaalne pool, mis varasemates suhetes ei ole olnud nii tähtis. Et see lähedusse mõistmine, et mõistaksid poolelt sõnalt oskaks teha selliseid, ütleme siis romantilisi liigutusi, mis mulle meeldivad. Et, et ma arvan, et see emotsionaalne pool on tähtsamaks saanud kindlasti ja seega mis me rääkisime, eks ole. Et tänapäeval need paarid, kellel on ühine unistus, Nendel on palju kergem, nende suhe püsib palju suurema tõenäosusega kui nendel, kellel see unistus üks tahab ajada kodu, teine tahab minna ümbermaailma reisile, eks ole, üks tahab elada linnas, üks tahab elada maal. Et vanasti oli ikkagi viin unistus, talu õitseng oli üks hea ja tugevalt kokku liitev unistus. No tänapäeval ka ju ehitatakse maju ja see on kas mõlema või ühe unistus. Aga tõenäoliselt me mõlemad teame, et kui noh seda maja ehitada nüüd aastakümneid tavaliselt, eks ole, et et võib-olla viis aastat, äärmisel juhul kui ise ka nokitsed ja tihtipeale maja valmimisega ikkagi on jõudnud suhe juba kraavi. Aga räägime siis nendest uutest peremudelitest, mida sina oled märganud, noh ütleme see nüüd ei ole ammu enam uus Ta on, eks ole, üksikvanemad mitte ainult üksikemad lapsega üksikisad lapsega, kuigi üksikisad lapsega on tõenäoliselt natuke selline kaasaegsem versioon üksikvanem. Mina tean paare, kes on lahutatud, aga elavad koos. Et vähemalt enda jaoks nad on selgeks teinud, et nad ei ole enam paar, aga nad tahavad olla siis vanemad oma lastele ja siis kuidagi püüavad seda vanema rolli täita, nii nagu siis ühes majapidamises see käib siis on ju ka alles hiljuti linastus Südamering, eks ju, et on see, kus enam-vähem võõrad inimesed tulevad kokku, aga sarnase elufilosoofiaga ja siis seal kogukonnas loovad, toetavad 11 kasvatavad lapsi. Kindlasti arenevad, arenevad ja ja loomulikult üks nagu sinu raamatu pealkiri kärgpere, eks ju. Et see on vist vaat et kõige levinum uus peresuhete vorm ja oma hea ja oma veaga, eks kärgpere rajaneb ju selle peale, et kui vanasti oli norm see, et on üks paarismaja elu jooksul siis tänase päeva uueks normiks on saanud sarimonogaamia. Mitte et ta ei ole nüüd täiesti uus norm, et vana, traditsiooniline muna gaamne suhe, mis siis nüüd küll ei inimeste teadvuses on see, et see on olnud igavene tegelikult me teame, et see nüüd on olnud ainult see paarkümmend aastakest, mis on jäänud teise ilmasõja ja hipiliikumise vahele. On see lühike periood olnud? Aga et nüüd tänu sellele, et eluiga on nii palju pikem ja inimesed tunnevad, et traditsiooniline suhe on läinud piiravaks, on tulnud see, mida kutsutakse Sarimuna kaaneks ja ma arvan, et tänapäeva noored pigem mõtlevadki niimoodi, et, et kui nad nagu oma esimesi suhteid loovad, ma arvan, pigem ei mõtlegi, nii et ta on eluks ajaks. Et mitte, et nad arvavad, et sellelt kohe lõpeb, aga kuidagi nagu juba kasvatakse selle teadmisega, et see on täiesti okei, kui sul üksvahe lõpeb ja siis on teine pikem suhe ja võib-olla ka kolmas ja et üle poole tänapäeva alla 60 aastaste täiskasvanute elust, et neil on olnud kaks kuni kolm pikka ja olulist partnerlust, see on uus norm ja mis on väga erinev vanast-vanast ajast ja see toobki siis kaasa kärgperede tekke ja kärgperede puhul ju ka, ega ei ole ühte sellist malli. Ta on, on kärgpered, kus on, eks ole siis sinu lapsed ja minu lapsed ja siis on meil, eks ole, meie lapsed võivad olla. Ja siis, ega see kärgpere ei ole ka kogu aeg nagu stabiilne. Et kui lastel on nagu näiteks nädal ja nädal jaotatud, et siis ju vahepeal ollakse nagu noh, nagu mina, sina ja meie ühine laps ja siis näiteks oletame nädal või kaks ollakse siis nagu see kõik kõigi lapsed on koos ja siis jälle lähevad laiali. Nii et ega see ei ole ka kogu aeg ühtemoodi, nii et et see, kuivõrd tänapäeval inimesed peavad kohanema see on ikka nagu väga oluline oskus, et kohaneda kõige sellega, et kui me muidu rääkisime, et on turvaline ja stabiilne, on oluline, siis tänapäeval see kõik on hoopis vastupidine. Ja kärgperes on ju veel see huvitav mudeleid, et ongi, mingil ajal on lapsed minuga ja siis mingil ajal mu lapsed lähevad ekspartneri juurde ja sel ajal siis on sellel minul üksikisikul võimalik elada üksikinimese elu jälle ja proovida seda, et kuidas on jälle, kui sa oled justkui ise oma aja peremees ja mõned inimesed ütlevad, et see on väga hirmus, aga teised ütlevad, et see on väga tore, nii et tänapäeva on aeg, nõuab palju tolerantsust. Jah, see on ju ka üks variant, et sul ei ole uut kaaslast ja kui sinu laps on sinu ekskaasa juures, siis, siis sa just koledad, et selline kohustustevaba Waba täiskasvanu üks kahest, et ma saan proovida mõlemat, nii elu koos lastega kui ka siis üksinda ja siis võib-olla alustadagi uut romantilist suhet mis algab täiesti nullist, et justkui jooksevad paralleelsed elud ja isegi osad teevad nalja selle üle. Et peaks vist lahutama selleks, et nagu oma aega saada. Et muidu, justkui nagu sa koorem niimoodi vajub, vajub vaikselt näiteks naise peale. Aga kui on siis jagatud vanemluse eraldi elamine, et siis mul on terve nädal aega, näiteks kus ma nagu ei pea kellegi eest vastutama ja kus saab minna trenni ja ja teha asju ja lugeda ja puhataja ja elada kohustuste ja vastutusevaba elu saab aru, mille pärast see võib-olla natuke nagu mitte kõige halvem variant, eks ole, kui sa kaalud seal erinevaid variante, just see toob kaasa ka lastele täiesti uued perekonnamudelid, et väga palju on meie maailmas lapsi, kellel on kaks kodu? Jah, seda on tõesti palju. Me ei hakka isegi siin praegu arutama selle üle, et kas see on hea või halb, et sellel kõigel on nii omad head kui halvad küljed. Et sõltuvalt sellest, kuidas sellel konkreetsel perekonnal läheb, ma olen näinud lapsi, kes on selle üle väga rahul, isegi et nad liiguvad ja ja et see on väga rikastav kogemus jälle ühes ühe elu jooksul justkui kaks elu täiesti erinevad peremudelid ühe elu jooksul palju erinevaid kogemusi ja olen muidugi näinud ka nagu samavõrd perekondi, kellele see on kohutav katsumus. Jaa, jaa, palju stressi. Et kui ta on selline positiivne versioon, siis ta natukene meenutab seda põlvkondade koosolemise varianti selles mõttes, et on palju teisi inimesi, kes sinu eest nagu hoolitsevad või kes sind armastavad, et põhimõtteliselt on see võimalik, et sa saad endale juurde, eks ole, veel ütleme laps saab siis emaga ema uue partneri kaudu kasuisa ja kogu tema selle suguvõsa ja kui nemad suhtuvad sellesse lapsesse hästi, siis tal on justkui nagu mõlema poole pealt siis palju selliseid huvitavaid ja toredaid inimesi, kes hoolivad, uusi ekspertiise, tuleb justkui siis uusi kogemusi, uusi maailma nägemusi ja need lapsed sageli on väga palju tolerantsemad olles näinud neid erinevaid mudeleid, et nii nagu selles ei ole head ja halba, nii, ma arvan, et ka kõik pereterapeudid näinud oma kabinettides neid inimesi, kes oskavad, et oi kui raske oli lapsepõlve, et mu vanemad lahutasid ja samavõrra palju on neid, kes ütlevad, et oi kui kurnav oli see, et mu vanemad ei lahutanud. Et miks nad küll sellises suhtes püsisid, mis oli, kas siis nüristab või ahistav või kurvastav. Et miks nad jäid truuks traditsioonilisele Monogaamsele, kuni surm meid lahutab suhtele, kus seal polnud enam armastust ja austust, rõõmust rääkimata, aga siis ju üks suhtevorm, kus ei olegi, see aga, aga on täiskasvanud, on ka need, kes ei tahagi ennast siduda, et me küll räägime, et me otsime armastust ja lähedust, aga on ju päris palju inimesi, kes ei taha ennast siduda. Noh, niimoodi ma kujutan ette emotsionaalselt, et kuidagi abielu kaudu või, või ka kooselu kaudu ja siis on ju täitsa terve põlvkond, kelle jaoks sellised nagu seksisõbrad on see viis, kuidas siis nautida teistega nagu toredaid hetki ja ka oma füüsilisi vajadusi rahuldada, aga samas mul ei ole, sest nagu siukseid tavapäraseid suhte kohustusi. No see on see, mida inglise keeles kutsutakse living paati, kedro. Et eesti keeles ei ole veel sellist terminit nagu leidnudki, et kuidas on, kui kooselu ei ole, aga suhe on? No mina mõtlesin nagu seda Frens Pennessets, et seal ainult seksil põhinev ja et ta, et ta on nagu sõber, aga ühtlesime, seksime ka? Jah, aga no siis teine vorm on see, et meil on ikkagi ka suhe. See on siis sellest juba edasiarendusega ja et meil on olemas suhe. Aga me ei ela koos, ehk me võtame riisume tegelikult omasugusele koore just, aga me jätame kõrvale siuksed nagu kohustused, kütused, et me ei pea kohanema, võib olla üksteise, nende elustiilikomponentidega, mis meid ajavad närvi ja me ei pea kohanema teise isiksuseomadustega, mis meid ajavad närvi, et meil ongi koos tore olla, aga siis kumbki taandume oma koopasse just et oleme koosseis, kui on tore ja nii, et issanda loomaaed on kirju. Taktiline käsitada loote emakakomisjoni ette, esinemas, kenaks ütlesin, et ema olen olnud pikka aega tädi seal laua taga lõikas nagu saega, mis nimi, kui vana, mitu last ja kellega ühed tegin sellega ja teised tegin tollega. Kolm on poisid, viisam plikad ise kõige põhja. Võtsin lapsed kaasa ja kui oligi nagu jah. Lehmi on mugul kitsi, aga kuus linnuelus, siiani on sita maitse suus, ige kindlam põldu, veerand traktorirooli del tasuta taksot, trenni ja kooli närusemat kolmikut, Marentiiri ja Sandra süles ei jaksagi neid enam kanda. Palusin, et appi tuleks naabri Jüri, aga niisama tulla, Jüril polnud huviori, tahtis panna kohe leivad ühte kappi ja ka iganes, sellepärast kutsun teda appi. Ütlesin, et maksan teile kolm näidet tunnis kahe päeva pärast. Jüril oli küll sellest pullist. Ei tea ka kedagi, kes oleks lihtsalt kolmikute hoius sünni, keegi on lihtsam betoolest lapsukesed olid ainult armutult. Kiri oli tihti üleni kaevudeks. Jüri küsis, kas ma olen hoidnud lapsi tema kehalt, seal ei olnud trikke välja. Kõigi nede Gaabrieli kolmikute isa, aga tema ütles, et ei talu meie laste kisa ja et tulevikus pole mõtet tema poole pöörduda. Ta edaspidi kavatseb meist veelgi enam pöörduda näiteks juba ülehomme minevate merel, teenida appi oma uuele perele. Selles külas üks mees mulle sümpatiseerib kõigi lugemise asjana, tema, olles kaebajal harjudes mediteerimist põle rahva rõõmuks leviteerimist lastele meeldis, oskas igast lõiste teha tugevustest keesistelli, kärbunud ta keha, viha, täissöönud muna, piima. Aitäh päevast päeva. Tegin talle nõge pihvedeli, mees, kes ei väsinud, et suud mulle anda, kuid abieluranda tulnuks teda kanda. Kädid jätud põlastavad, oh jeerum, aasta emaks teie küll ei kvalifitseeru, ütles Niilites naa, ütles matkedele ootus, kui ei ole abielus, siis ei ole lootust. Läksin koju tagasi poetasin lingi küla vahel oli väga vähe meeshingi, ühel oli viinaviga teise kübi, mingi kolmas oli abielus, aga tõmbas ringi kiri tehtud päevast päeva ennast üles. Aleksei, sealt üle antidele, 500-l rull ja kuues polnud sedagi. Teised polnud seal kedagi. Teate ju, kui jäärapäine, tähenergan, sõnn oskasin minulegi naeratas õnn, võtsin lapsed kaasa, läksin kontorisse tagasi, ta nägi, kerkis küsimus, kellega ma magasin? Proovisin, et mulle antakse aasta ema tiitlit, tädi ei saanud aru, millega ma kiik vastasin, et vaatame neid lapsi, terve parv, kõik on hästi hoitud, kõigil läigib. Lisasin, et tulevikus veel lapsi tahan, ei tädil kinni hind, talongi minnes surub maha. Kui ta toibub, spurtis kohe kõrget vererõhku. Pakkusin, et jälle on vaja värsket õhku, selle asemel, et suurendada koolide kuhja lugu parem elama. Minul, ohja, pakun teile tööd ja omaette ased Togalejal näidata saab lapsehoidmistaset. Kui tädi kuuldavale ahastava uhke, mõtlesin, et pakun talle kuus eurot rohkem. Ning tädi elab minu juures, karjatab kitsi, pole vaja talle ravimeid, sest tema lööb. Neegritele kaadria mingitele Kulde tund aega peale tööd küla vahel, hull tädi on nii tahegi. Igal jõululaupäeval on tal. Küsisin, kas see olukord ei ole kriminaalne. Tädi oli rõõmus, et ta on nii populaarne. Äsja oli tädi juurde asja toonekure ja sündinud kolmikud. Suled. Kädi kilekiri jõuda lapsehoidmist nuruma selle peale Jüri panni metsa poole punuma. Kalarti oli Jüril vaja parandada pead ja väike lisasissetulek teeks talle head. Kui Jüri astus laste heegellapsed teda, krabasin pulli nõrga koha kohe ära tabasid. Kitsekarjus tulles oli tädi väga löödud lapsehoidjaid. Jüri on ära söödud. Mitte seisab kapis mõni luukere, eks see ongi tüüpiline eesti kärgpere. Oli nii lina kui ei näinud undmatis nagu täitetädiga lõpuks elu tundma. Tädi on nii tahetud. Igal jõululaupäeval on tal uusmäe, tädi on tahetud. Igal jõululau päeval on ta Veel on üks huvitav vorm, mida mina olen näinud, on polügoonid ehk mitmikarmastajad, et ma olen päris mitut paari viimase 10 aasta jooksul sattunud nõustama, kellel kas üks või mõlemad partnerid, aga vähemalt üks siis loob samaaegselt suhte kellegi teisega. Mõnikord on see ka siis vastassoost partner, nii et ühesõnaga kujundlikumalt öelda, et on mees ja naine, kes siis on omavahel ikkagi põhisuhtes, nendel on lapsed. Aga näiteks siis naine loob uue suhte uue mehega või on olnud ka juhtumeid, kus naine loob suhte teise naisega ja neid on päris mitu olnud praktiliselt viimasel ajal jah, vaat-vaat see näitabki seda, et, et kui, kui paar ise on nagu tolerantne nende erinevate suhtevormide osas, siis tingimata ei pea minema lahku selleks, et, et proovida ka mingisuguseid plaan B suhtevorme. Et siis nagu sellesama oma suhte sees saab eksperimenteerida ka noh, nagu sa ütled, et kas seesamasoolise partneriga ja sest, et 2018 tervise arengu instituut avaldas ju eestlaste seksuaalkäitumise uuringu ja selle kohaselt tunnistas ligi veerand vastanuist, et viimase püsisuhte ajal on ta olnud truudusetu spetsialistid isekeskis on avaldanud arvamust, et see number võib võib veelgi suurem olla sest inimesed kipuvad nendest valetama, näidata ennast paremast küljest. Nii et neid mitmikarmastajaid Ühed teevad seda avalikult oma partneri ees, partner ongi teadlik ja teised siis sahkerdavad salaja ja siis on veel selliseid suhteid, kus oletame, näiteks on ema lapsega ja siis tal on erinevaid elukaaslasi. Et ta läheb sinna natuke selle seriaal monogaamia alla, aga jah, et, et kui on, kui on sul juba lapsed, et siis sa nagu on üks elukaaslane, siis on järgmine ja siis on järgmine. Et see, ma kujutan ette nagu lapse vaatevinklist olenevalt nüüd, kui tihti nad vahetuvad, võib-olla natuke segadust tekitav, et tõesti ühega see kontakt ei jõuagi nii välja areneda, aga teisega võib-olla tundub, et et nagu tahaks, et oleks sissi, siis juba tuleb järgmine ja ja seal tekivad tihtipeale ka juriidilised, et nüansid, et kui nagu omavahel kiindutakse näiteks kasuisa lapsed, et siis tal justkui ei ole ju lapsega seoses mingeid õigusi tegelikult siis üks peremudel, mis käib ka päris palju läbi, on homoseksuaalsed paarid, et kes on siis teistsuguse sättumusega kui tavainimesed ja nendest tõe ja õiguse ja paunvereaegadel ei räägita, mis ei tähenda seda, et neid siis olemas ei olnud, ilmselt oli, aga et ka nemad leiavad oma teed osad nendest isegi ka koos lastega, et ka nemad loodustavad, perekondasid. Ja siis on veel üks teema, mis on täiesti uus. Mille üle praegu mõeldakse, mida küll veel praegu pole, aga mille üle juba fantaasial käivad, mine tea, äkki tulevikus olema hoopis ka suhtes inimrobotiga? Jah, kuigi ma saan aru, et eeldused selleks on loodud juba teatud Ida riikides idapoolsetes riikides uuringud käivad, sellel, sellel on kindlasti väga palju positiivseid aspekte, eriti kui vaadata seda, et kui need peres mudelid nii nagu nad on läinud, on nii palju muutunud, et meil on ikkagi kõige haavatavamaks kontingendings, jääb üksik vanur kellel ei ole kaaslast või teine kontingent, on veel siis puuetega inimesed või mingite tervisehädadega inimesed. Nendele üks robot võib pakkuda väga palju seltsi ja ma kujutan ette, et see nüüd on ka, nõuab sellist jätud jällegi tolerantsuse akna suurenemist ühiskondlikult et nii nagu me rääkisime siin, et kui tõesti õigusest liiguti edasi selle kaks ja pool last selle vormi, nii et, et ma kujutan ette, see on ka jälle üks suur selline muutus, no see seal nagu kvanthüpe, eks ole, nii nagu on kvanthüppe suurel mitme põlvkond sel suhtel hüpata traditsioonilisse kaks ja pool last ja mees naine suhtesse, nii on, eks ole toimunud kvanthüpe praegu nagu nende väga erinevad siis see, mis me täna rääkisime, siin sarimonogaamia mitmikarmastamine, homoseksuaalsed suhted, üksinda elamine, see on olnud kanti ja siis järgmine kant võiks olla see inimrobot. Kas sul on mingisuguseid fantaasiaid, mis siin tulevikus võiks veel muuta meie suhteid. Praegu hakkasin mõtlema selle peale, et, et kui meil on palju üksikuid inimesi siis mõneti noh, ma nüüd ütlen seda sellise reservatsiooniga on raiskamine, kui me mõtleme nagu kinnisvara hindu ja maa hinda, et on raiskamine, kui nad elavad kuskil suurtes eramajades. Et siis justkui oleks mõistlik ehitada selliseid suuri pilvelõhkujaid, kus seal selliseid tikutoosi suurused korterid, kuhu sisse oma robotiga robotkoeraga näiteks ära mahud. Aga samamoodi võib ka mõelda teistpidi, et milliseid suhte Me tahame propageerida, et siis sellega seoses nagu mõelda ka linnaplaneerimisel, et milliseid elamu tüüp ehitada, et kas me tahame nagu eraldatust toonitada ja seda üksindust rõhutada või me tahame tulla tagasi natuke selle tugivõrgustiku ja kommuuni sellise asja juurde. Et siis me saame ju ka luua neid nagu elamukompleks või selliseid nagu peresõbraliku või, või kogukonnasõbralikke elamistingimusi. Et see on ka üks üks koht, kus tegelikult saab täitsa seda protsessi suunata, kuidas inimesed elavad. Ja fakt on see, et inimesed otsivad lähedust ja suhteid ja mida vabamaks läheb ühiskond, seda leidlikumaks lähevad inimesed, et leida enda väärtushinnangutele sobivat kaaslast ja sobivaid suhtevorme. Jah, kuigi me saame öelda, et see mitme põlvkondne suhe on läbi aastatuhandete olnud kõige töötavam variant olid just meie, meie enda esiemad ja esiisad, et see muutus ei ole veel nii kaugel, kes sellest eelmise sajandi keskel loobusid. Ja tundub, et õiglane on öelda, et kõigile sobivat mudelit ei ole inimajaloo käigus leitud. Eksperimenteerimine käib ja kindlasti on meie kuulajate seas praegu neid, kes ütlevad ja tahaks nagu sõrme viibutada, et vaadake, kuhu need eksperimendid meid viinud on. No kes on kunagi saanud inimloomuse vastu hirmu käskude ja, ja piirangutega totalitaarsed ühiskonnad muidugi on, on saanud, aga meie oleme vabad inimesed omal vabal maal ja kui me tahame olla vabad Lähme, ilmselt leppima ka sellega, et need ühiskondlikud muutused on toonud kaasa uued vormid, mille kõrvale see meie praegusel ajal traditsiooniliseks peetud pere oli, on ja jääb, ta on kindlasti teatud kontingendi-le üksainus ja õige vorm. Aga nende kõrval on neid inimesi, kelle jaoks see mudel ei sobi. Kelle jaoks see on piirav. Ilmselt peame austama ka neid. Mulle hästi meeldib see mõte, et sa ei pea olema üksi, kui sul ei sobi juss kaks pool last, variant, et, et sul on ka võimalus kogeda teistmoodi suhet ja, ja, ja sellega olla lähedane kellegagi, olla seotud kellegagi. Ongi aeg tänasele saatele joon alla tõmmata. Et aitäh sulle, Pereterapeut Kärt Kase. Ja aitäh sulle, hea kuulaja. Sa kuulasid peresaadet, mina olen Katrin saali, Saul Meile võib kirjutada aadressil peresaade TRUE. Ja loomulikult saab peresaateid järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval. Seniks aga soovin teile kõike head, elage ise, aidake teistel elada ja olgem tolerantsed uute perevormide suhtes.