Tere hommikust, head kuulajad, jätkame saadet nüüd kaubanduskeskuste temaatikaga ja eks ikka inimestele ju meeldib kaubanduskeskustes käia, praegu on sellega muidugi selline natukene keerulisem seis. Aga muidugi tekib ka selline küsimus on ka varem tekkinud, et kas meil üldse on neid kaubanduskeskusi nii palju vaja, kui meil neid praegu on. Ja meil on nüüd Vikerhommikus külas Viru keskuse endine pikaaegne juht Ants vasar kes saaki nüüd siis selle värske pilguga kogu seda situatsiooni võib-olla kommenteerida. Tere hommikust. Tere hommikust. Tulejatena Te olete äri- ja kaubandusmaailmast olnud ju väga pikalt Viru keskuse eesotsas tarit 15 aastat, et elasite üle ka selle majanduskriisi, kuidas praegu tunne on, kas tahaks uuesti seda läbi elada või pigem üldse mitte? Kõik reisid on erinevad ja ega sellest eelmisest kriisist sai ka üht-teist nagu õpitud. Ja ma arvan, et selle üleelamine vähemalt Viru keskusel ei olnud nagu väga keeruline, võrreldes sellega, mis praegu, mille ees seisavad praegu kõik keskused. Noh, see siin ei ole nagu mingit reegleid, mingit ajaloolist teavet, mida saaks nagu rakendada, millele saaks tugineda, et neid otsuseid võtta, tulebki elada nii päev, päev korraga. Aga noh, siin hoopis olulisemaks muutub see seis, et kuidas sellest kriisist välja tulla, kui ühel hetkel hetkel jälle hakkame nagu tavaelu poole tagasi pöörama. Nii et praegu on tõesti kõik kaubanduskeskused selle noh, ütleme kehva seisu, nad on absoluutselt kõik võrdselt kehvas seisus. Mis ta praegustest valitsuse sammudest arvate isiklikult, et kaubanduskeskused on praegu enamasti kinni. No ma arvan, et see oli täiesti mõistlik samm ja võib-olla oleks võinud isegi natukene varem veel veel kinni panna. Aga kokkuvõttes saab ikkagi ajas hiljem, kui kõik on möödas, siis hakata hindama, et mida see tegelikult tähendas ja kas ta oleks olnud nii või naa taga tagantjärele tarkus on alati täppistäppisteadus, aga selle otsustamise hetkel on nagu väga raske aimata, mis selle otsuse tulemused tegelikult on, aga tähtis on, et otsused on olemas, see on minu meelest kõige tähtsam. Praegu need tõesti on suletud, aga siin alles aasta alguses oli juttu näiteks uute kaubanduskeskuste rajamisest, neid jutte on ju iga aasta ja neid tuleb ja tuleb ja tuleb neid jutte mõniga kerkib. Kuidas teile endale tundub, kas neid on juba praegu liiga palju? Noh, see on selline retooriline küsimus või nahast, vaid küsitud, kui omal ajal Viru keskus ja Ülemiste keskus korraga avati, see oli ka, et kellele neid nii palju vaja on, mõlemad läksid edukalt käima, Ülemiste laienenud rock vahepeal laienenud. Et elu muutub, tarbimisharjumused muutuvad, meie elatustase muutub, Meie ostujõud muutub, kõik sellega on käinud kaasas ka see kaubanduskeskuste uute rajamine. On tulnud väiksemad keskused, mis on elurajoonidesse ehitatud, nii et ühest vastust sellele tegelikult ei ole. Aga on, on see, et küsimus on, millal, millal see õige aeg avada on ehk praeguses seisus ma arvan, et mitte keegi eriti ei kiirustaks kaubanduskeskuse avamisega, kõik ootavad ära, milline on selle ütleme, kriisi reaalne mõju ja, ja mis on jälle eriliselt raske on see, et väga raske on hinnata kuidas see kriis mõjunud tarbija harjumustega, ma arvan, et mitte keegi ei suuda täna adekvaatselt sellele vastata, aga kindlasti need tarbijad, kes olid meil veel jaanuaris nende tarbimisharjumused enam ei ole need peale kriisi, mis olid enne sõda Nii et sisuliselt võib ka öelda, et siin viimaste viimasel aastal võib-olla loodud kaubanduskeskused ikkagi jäävad selle kuidagi laine alla ja võib-olla on neil natuke keerulisem toime tulla kui teistel. Ajaliselt on seda raske öelda, aga üldreegel on et head muutuvad kriisis paremaks, halva halva ematon sunnitud uksi sulgema või täna väga raskelt seda üle elama. Ja noh, ütleme üks kindlasti üks argument on ka siin suurus ehk suured on elanud kriisid üldiselt paremini üle ja nad on ka kapitaliseeritumad, millesson raha on nagu aeg muutub just kitsastes oludes väga oluliseks. No üks suur meelesiia alles tekkis T1 kaubanduskeskus, praegu tundub, et neil vist kuigi hästi ei lähe, et mis te sellest ehitusest sinna arvate? Noh, see oli küllalt suure riskiteadlik võtmine juba ennem ülemiste kõrvale, mis nagu suurepäraselt töötas ja oli mitu korda juba laienenud uus keskus avada. Oli, oli tõsine väljakutse ja nüüd kui ütleme, see kontseptsioon ei käivitunud kõige paremini, kuigi seal on ka omad väga olulised plussid siis nüüd see kriis on kindlasti talle väga valus. Näete, te seda, et ikkagi kuidagi see kontseptsioon seal võiks tööle minna. No ma nii palju seda siseelu ei tea, aga ei ole välistatud ka seda kontseptsiooni muudetakse ehk õppimise aeg on nagu olnud ja Allan Remmelkoor on, on väga suurte kogemustega keskuste juht ning ma usun, et talle ta suudab, suudab ikkagi midagi välja nõiduda ja selle uuesti hingama saada, sele käsklusi. No jääme lootma igatahes, et võimalikult paljud tuleksid sellest kriisist välja. Aga kui me nüüd mõtleme selle mereäärse ala peale, Tallink siin rääkis alles hiljuti veebruaris, et nemad kavatsevad teha siis linnahalli juurde kaubanduskeskuse, konverentsikeskuse ja mida kõike muud, samal ajal arendatakse ka sealsamas mere ääres Porto Franco Od. Kas võib-olla see ongi siis tulevane trend, et inimesed, kes tulevad laevaga, saavad kohe selle kaubanduskeskuse elamuse kätte paremini, võib-olla pidid minema Viru keskusesse, nüüd saavad kohe seal sadamas selle nii-öelda shopingu paugu kätte. Et kas see ongi tulevikutrend. No ma arvan, et tulevikutrend see kindlasti ei ole, see, et käiakse kaubareisidel mis tuleb nagu paraku leppida, et järjest väheneb ja ütleme, vähemalt Euroopa liidu piires tasapisihinnad kipuvad ühtlustama ja siis nagu kaob ärase. Isegi aktsiiside puhul annab neid niimoodi sättida, et need hinnad ei ole seda väärt, et tasuks edasi-tagasi sõita. Ma arvan, et see ajaliselt pikas perspektiivis selle peale nagu rajada ei saa samal ajal ütleme, kaubavalikus oluliselt eristuv, see saab olla ainult kohalike väiketootjate toodang, mis ei pruugi jälle olla turistile sedavõrd atraktiivne, kui tal mingit muud põhjust siia ei ole ekstra ostma tulla. Et ma arvan, kaubandus, turism kui selline nähtus on kadumas. Nad tegelikult on selle üle ka ju täitsa hea meel. Et tore, kui inimesed ikka natukene rohkem ka seda eestit taastavad. Absoluutselt siin viimase majanduskriisi ajal oli neid kaubanduskeskusi lisaks veel kõiki elamuid, mis iganes ehitisi, mis jäid poolikuks, näiteks Tartu maantee alguses ma tean, et on siiamaani suured postid püsti, kunagi sinna pidi tulema kaubanduskeskus, see on siiamaani täpselt samas seisus ja muru lokkab. Et kas nüüd me näeme lähiajal midagi sarnast tulemas? No kui ütleme, see konkreetne ameerika nurgakeskus seal on kohtuvaidlused, mis nagu põhimõtteliselt on selle asja teadmata ajaks nagu pidurdanud, aga noh, terve rida selliseid näiteid võib veel tuua. Lasnamäel oli planeeritud draamakeskus ligi 80000 ruutmeetri Tallink City, mis oli üle 100000 ruutmeetrisele teatanud ametlikult, et nad ei alusta vähemalt selle ehitamise kaubaaegu Tallinki eidist. Sauel räägitakse, no 10 15 aastat vist juba. Nii et ikka on, on selliseid projekte, mis ütleme, mingis seisus jäävad seisma. Täiesti võimalik, et praegune kriis paneb nagu teatud pidurid peale ka nendele, mida juba nagu ehitatakse selle pärast, nagu ma ütlesin, juba ühelt poolt meedia ostukäitumist, teiselt poolt me ei tea, mis seisus meie kaupmehed sellest kriisist välja tuleb. Tule tugevamat võivad küll tugevamaks minna, seal oli eelmine kriis, kes ikka korralikult kapitaliseeritud röövlid need kasutasid alust laienemiseks ja see ongi nagu väga hea, kui see võimalus saab olla. Samal ajal oli ka neid, kes olid sunnitud oma äri lõpetama ja ka selliseid, kes nagu ütleme, tõid välismaalt tuntud kaubamärke frantsiisi korras maale panid ärid lihtsalt kinnile, märgid kadusid turult ära. Kõik see võib uuesti juhtuda. Ja mis minu arvates on üsna selge, et ega peale selle kriisist väljatulekut ka väliskettidest eriti keegi siia esimesed paar aastat ei kippunud mitte sellepärast, et nad ei näe siin seda, ütleme potentsiaali, vaid lihtsalt nendel on muudel turgudel nii palju tegemist, et saada seal oma asjad jälle korda. Kindlasti tekib ükskõik millisel uuel keskusel probleeme just nimelt kaubanduse ja teeninduse sele toitlustuse kogu selle poole poole, ütleme korralike üürnike leidmisega. Nii et kahjuks ilmselt peab sõda tage tõdema, et tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad kahjuks nii-öelda hukkuvad. Ei tea, kas sellest kahju ongi, konkurents teeb asja ainult paremaks. Kui seda ei oleks, siis kust võtta? Kehvemad võtavad omale kliendid lihtsalt ei ole. No seda küll, kas päris selliseid kummitus keskusime, ei hakka nägema, et nii-öelda poed lähevad tühjaks kaubanduskeskuse püsti, aga mingit elusale toimu sellist asja vist ilmselt ei ole. Mingiks teatud ajaks seda, võib-olla ma olen selliseid keskuseid näinud mujal. Ja, ja üks Euroopa esimesi keskusi, mis oli Berliinis Euroopa, oli ta nimi ka kuskil kuuekümnendatel avati. See oli, oli ka niisugune pool kummitusekeskust, sel hetkel, kui mina seal käisin, tali, noh, ajast-arust ja igatpidi väsinud. Aga kolm-neli aastat hiljem vahetas omanikku, tehti uuesti korda ja töötab suurepäraselt, sest oli suhteliselt südalinnas väga heas asukohas. Teine variant on see, kui ma midagi ei maksa, nagu USA-s on päris palju ringi sõitnud keskuste koha pealt siis seal on täiesti tavaline nähtus. Ühel pool kiirteed on täiesti uus kaasaegne tiptop, keskust, teisel pool on selgelt surev nähtus. Ehk ütleme, jõuame sinnasamasse, kuhu ajalooliselt omal ajal kui kaubandus alles hakkas, ütleme, arenema kollanaal kauplus, siis tehti teine kauplus kõrvale ja siis veel kolmas eksid, kaubandustänavad, seal kasutati ära. Kliendipotentsiaal on parem olemas, paneme pakkuma, tal läheb oluliselt paremat toodet ja see parem toode läks, oligi. Seal oli parkla täis inimesi paksult täis, seal oli kümmekond autot ja inimesi sees ka loomulikult ei olnud ja siis oligi selline pilt osa. Või noh, enamus pood oli kinni, mõni suur toidupood, oja, mõned üksikud Vellaadid lahti, see oli selge, et selle lõpp on selline, lammutatakse ära selle ja seal ei olnud mingit, mingit varianti ka ei olnud, sest ja oli noh, sellele sellest veel paremat teha, sellest vanast kodust enam ei oleks olnud võimalik, et noh, tõenäoliselt ka meil võivad sellised asjad juhtuma hakata. Ega meil ei ole nagu vist kahte samal ajal asukohaga krunti väga kerge saada. Nojah, konvereid mõtlevaid Siis jällegi seesama T1 ja Ülemiste, eks ole, aga no loodame, et nii hulluks ikkagi asjad ei lähe. Te olete ju tegelikult ka pisut tegev lõunanaabrite juures Lätis, kuidas sealse kaubanduskeskuste olukord praegu on, on need üldse lahti? Jah, nad on lahtine, nad erinevalt meist pandi ainult nädalavahetusteks kinnipäevadel lahti ja noh, ütleme seda ikkagi hilist ärikatkestust, nagu meil otseselt ei tekkinud. Nagu me teame ka, et üldiselt kogu Roona pildis on nad nagu suhteliselt heas heas seisus. Valisid teise tee, tundub, et see teine tee õigustas ja kindlasti on keskustel ja kaupmeestel sedajagu kergem, seda jõhkrat katkestust ei tulnud, nii nagu meil. Kui meil ei oleks seda tulnud, kes teab, mis seisundi siin oleks. Igatahes sel ajal, kui oli päevakorras keskuste sulgemine, mina olin seda meelt, et kinnima Arusaadav kui me nüüd mõtleme selle peale, et inimesed praegu ei saagi kaubanduskeskustes käia kas siis ikkagi loobki uued trendid ja näiteks seesama e-kaubandus hakkabki tõsiselt elama. E-kaubanduse ei ole nagu nähtus omaette, veidi e-kaubandus on üks kaubandusega võimalikest kanalitest, noh nii nagu omal ajal ei kataloogikaubandus, mis praegu on täiesti surnud juba. Nii et jah, kindlasti ostja tarbimised, harjumused muutuvad. Need, kes on, ütleme, aeg-ajalt kasutanud e-kaubanduse teenuseid on neid oluliselt rohkem arutanud, aga mis on hästi oluline selle kriisi poolt vaadatuna, see sundis väga paljusid inimesi kasutama E-kaubanduse võimalusi. Kui ta tavaliselt ükskõik, mis põhjusel seda eriti ei kasutanud, nüüd ta saab selle harjumuse kätte ja ma kahtlen väga, et ta sinna annetusena tavakaubanduses hobune tagasi läheb. Muidugi ka sellest tava kamandaja oma oma võlud ütleme rõivaäris jääb vist alati, see tahetakse ikkagi katsuda selga proovida, natukene ütleme tunda ennast sellesse hästi, meil on, see on ikkagi rohkem emotsionaalne elustiiliost, see ei ole, see pole pükse, jalga lähen ostan uued püksid, eks ole. Tul ei tõmbaks väga või, või uue kleidi, kõigil meil on neid oluliselt rohkem kui hakata vaatama, mis seal ka siis pakun, et 80 protsenti on emotsioonid nende ostude taga ja 20 protsenti ainult vajaduse ehk sellised kaubad, kõik, kõik jäävad ja nendest kaubeldakse edasi, aga terve rida asju, kus noh, mis ei ole tegelikult seda ajakulu väärt, et ma lähen sinna. Mul ei ole vaja täpselt mõõdud, pildid, materjal on ka teada. Väga lihtne, tellin, tuuakse koju, viiakse Pauka pakiautomaat. Lõpetuseks siia, milline teie soovitus praegustele ettevõtjatele kaubanduskeskuste pidajatel on, et sellest kriisist kuidagi edukalt välja saada, niimoodi lühidalt kuidagi. Mõelge täna, kuidas kriisist väljuda, need, kes kõige paremini suudavad selle kriisi ära kasutada välja ettevalmistamiseks väljumise ettevalmistamiseks on igal juhul. Võidu tegi. Väga meeldiv, suur aitäh selle põgusa intervjuu eest, kuidas praegu, kaubanduskeskused siin ja ka mujal maailmas elavad ja kuidas nende juurde tulemisega siis see seis praegu on. Meiega oli endine Viru keskuse pikaaegne juht Ants vasar, suur aitäh tulemast ja mõnusat hommiku jätku. Aitäh teile ja kena päeva.