Nüüd uue koroonaviiruse levikust piirkondadesse, kus meditsiinisüsteem on olematu või siis meie mõistes kehvem. Ja kus paljudes riikides ka ainus strateegia saab olema karjaimmuunsus. Hea meel on tervitada endist diplomaati Karin kaupla põnid. Tere päevast. Tere, tere päevast. Viirus on levinud Aasiast Euroopasse, vahepeal ka Austraaliasse, siis veel ka põhja, Lõuna-Ameerikasse. Mida päev edasi, seda rohkem on teateid koroonasurmadest. A kas alustuseks praegu registreeritud juhtumeid arvestades on Aafrika miljoni elaniku kohta koroona diagnooside osas kõige paremas seisus neid on kõige vähem. Kas see on tegelikkus või see on lihtsalt statistika. Kes seda täpselt teab? Distika arvestus, ka see ei ole võib-olla nii heal tasemel, kui ta peaks olema. Statistikat teeb Aafrika asemel tihti ÜRO, aga tõepoolest Aafrika juhtumite arv on hetkel oluliselt madalam kui mujal maailmas. Kogu on Aafrikas praegu ametliku statistika järgi 22500 juhtumit ja kõigest 1126 surma. Need olid siis eilsed andmed. Ja sealhulgas ka 5534 tervenemist. Aafrika Liit, et neid andmeid kogub ja, ja iga päev nendest teavitab haiglas olevate inimeste arvu, ei arvesta. Aafrika riikides, Aafrikas on kokku 55 riiki, nendest 52. Väidetavalt on siis viirusega nakatunud kahes kaks riiki ei ole ühtegi haigestunut raporteerinud nendest teada andnud, need on siis les uut tooja Komoorid. Kõige rohkem nakatunuid on hetkel Lõuna-Aafrika vabariigis, mis väidetavalt käib sellistit teed. Seal on praegu 3300 juhtumit, aga 58 surmajuhtumit. Hästi kõrget kõrge kiiruse arv on raporteerinud ka Egiptus, Maroko, Alžeeria, Kamerun, Ghana ja mitmed teised. Miks täpselt Aafrikas need Need arvud on võib-olla väiksemad on tõenäoliselt sellepärast, et Aafrika lihtsalt on selle pandeemiaga teistest taga. Aafriklased reisivad vähem, see on üks põhjus, et tõenäoliselt nad said oma piirid kinni ka varem kui näiteks Euroopa, kuhu, kuhu viirus hiinast ruttu sisse jõudis. Ja teine hea asi, mis aafrik lastel on, et meil on ka igasuguste viiruste ja pandeemiat ja epideemiate ka rohkem koge. Ise Aafrikas elavana ma võin väita, et sellised käte pesemine ja muud ennetavad asjaolud on aafriklaste ja tegelikult väga tuttavad. Mis muidugi ei tähenda, et neil alati võimalik oleks, sest puhas vesi isegi joogi tarbeks ei ole kõigile alati kättesaadav, et keeruline on seda ennetada. Selle poolest. Aga kui tulla selle riikide nimekirja juurde, et ma vaatasin ka eileõhtuse seisuga miljoni elaniku kohta kõige rohkem juhtumeid, siis registreeritud Alžeerias, Marokos, kapoonis, Lõuna-Aafrika Vabariigis Džibud, siis millest see räägib, kas see on loetelu riikidest, kus siis tõenäoliselt see arvepidamine ehk just nimelt see statistiline pool on paremini korras või see nimekiri ei näita mitte midagi. Et minu jaoks tähendab see nimekiri siiski päris palju, sest et viirus on levinud näiteks Põhja-Aafrikas mis tõenäoliselt tähendab lähedust roopale tähendab paremaid statistilisi andmebaasi üldse paremaid süsteeme, nii tervishoiusüsteeme kui ka avaliku halduse süsteem, mis võimaldab tuvastada viirust. Et ma arvan, et need Põhja-Aafrika juhtumid Alzeeria, Maroko, Tuneesia, et need on tõenäoliselt suhteliselt adekvaatsed numbrid. Lõuna-Aafrika on väga loogiline, et ta näitab kõrget nakatumist, sest nende süsteemid, samuti on hea tervishoiusüsteemid kui ka riikliku valitsemise süsteemid. Mulje jäi samuti silma näiteks tsi Putin. Mis on väikene riik Punase mere ääres Ida-Aafrikas Prants, keelne riik ja seal oli ka suhteliselt kõrge nakatumine võrreldes teistega, mis absoluutnumbrites tegelikult ei ole kõrge. Sibudi räägib minu jaoks sellest, et tegemist on kaubanduse ja suure sadamalinnaga, kustkaudu käib palju Ida-Aafrika kaubandus. Sinna tuleb konteiner etega sisse. Paljude Ida-Aafrika riikide kaup, kus see siis edasi transporditakse raudteed või maanteed pidi, et lihtsalt seal inimesed reisivad palju. Teisipidi kas suured riigid ja suured keskused, nagu näiteks Etioopia, kus ma ise olen elanud, kus on Aafrika suurim lennunduskeskus, sealt ei tule väga suuri numbreid ja mina isiklikult väga hästi ei usu, et seal ei ole suurt nakatumist kuigi inimesed, kes eestlased ka näiteks, kes praegu on need joobes, on öelnud, et rahvas on väga kuulekas ja väga-väga alandlik ja järgib kõiki neid nõudmisi, mida riik neile on esitanud, kuid kuid samas noh, oma kogemuse najalt ma oskan, oskan suhteliselt hästi öelda, et kui maske pole saada, kui kui ei ole võimalik lihtsalt inimestel üksteisest distantseeruda, nagu öeldakse, sest paljud inimesed elavadki slummides. Ja see lihtsalt ei ole võimalik, et ma arvan, et need arvud tõenäoliselt väga adekvaatselt ei pruugi olla. Aga kas tegemist on riigisisese leviku teel leviva nakkusega või on need inimesed, kes on naasnud reisilt või, või kes on otseselt kokku puutunud mõne välismaalasega, et on selle kohta ka andmeid? Järgin jälginud seda viirused tavaliselt algusest peale Aafrikas ja tõepoolest, et esimesed nakatumised, milles troporteeriti olid enamasti sisse toodud Laste poolt, kes olid Euroopast või, või hiljem ka Ameerikast või kes seda teab, võib-olla Aafrika ajakirjanduses tahtis seda niimoodi kajastada, et see on nagu sisse toodud just eurooplaste poolt. Vahemärkusena ütlen ka seda, et selline stigma oli kohe algusest peale aafriklaste silmis. Et see ongi valgete inimeste haigus. Mõnda tuttavat Etioopias näiteks on öelnud, et nende puhul on näpuga näidatud süüt Neid kui koroona siis valge inimene varem paremini Joinakseks hiinlaseks. Aga hiljem hakkas ka WHO andmetel Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel aafrika enda haiguse leviku tõkestamise keskuse andmetel levima ikkagi ka informatsioon, et tegemist on riigis sisese levikuga. Need tõenäoliselt toodi sisse nagu igal pool mujalgi, kuid riigisisest levikut on on päris paljudes riikides ja see on just see, mis teeb Aafrika tervishoiukeskustele muret. Ehk siis see lootused soojas kliimas see viirus ei levi ja pole väga elujõuline, et see ei vasta tõele, et Aafrika kogemus võib seda kinnitada. Ta ei oska seda öelda, kas see vastab tõele või vasta sest et ka Lõuna-Euroopa tegelikult Eestist oluliselt soojema kliimaga koht ja, ja juba aprillis tegelikult on seal soojem kui praegu meil. Aga Aafrikas ei ole ju kõik riigid ka sooja kliimaga soe, väga soe kliima ehk siis 40 kraadi ringis. Kliima on Saheli Sahara piirkonnas ja sellel aastal võib öelda, et näiteks taanlased ma olen Sudaani mehitud lugenud. Taanlased ootavalt Rodis häid ilmu suurema entusiasmiga kui tavaliselt. Aga noh, näiteks Etioopia, kus on kõrgmäed, seal ei ole väga suurt, väga soe kliima, nii et sellistes riikides mis on Ida-Aafrikas või ka Lõuna-Aafrikas tegelikult seda sooja kliimat, noh, ei pruugi olla 40 kraadi, 40 kraadised ilmasid, vaid on sellised tavalised 30 kraadised, 20 kraadised ilmad lisaks praegu tegelikult, kui meil on saabumas suvi, ehk siis praegu kevad, tegelikult Lõuna-Aafrikas on ju sügisel saabumas talv. Nii et ei oska öelda, aga vaatame, see on aafriklaste silmis ka üks lootus, et võib-olla nende soe kliima aitab nende kontinendi levik pidurdada. IRA teine lootus, mis aafrikastel on, mis eelis neil võib olla, on see, et nende elanikkond on oluliselt noorem kui näiteks Euroopa elanikkond, et Aafrikas on kõigest. Kui ma nüüd ei eksi, siis üle 10 protsendi. 65 aastase tänulik on ta, et see on suhteliselt madal võrreldes Euroopaga. Et ei oska öelda sooja kliima kohta. Lõpetuseks Karin kaupla põõnin, küsin WHO rahastamise kohta seda sellepärast, et need põhjused on küll meile teada, Ameerika ühendriigid siin kahtlustavad, et viha on liiga hiinameelne olnud ja magad see viiruse algfaas ja, ja pandeemiliseks muutumine maha ja nüüd siis USA kärbib oma rahastuste WHO-le, aga selle tagajärjeks öeldakse, et on see, et kui lõpeb arenenud riikide vanus, siis ennekõike kannatab Aafrika ja erinevad vaktsineerimisprojektid võivad sattuda ohtu too, millised tagajärjed võivad sellel olla, kui Aafrikas ei suudeta WHO abil leetrite lastehalvatuse, läkaköha, paljude teiste haiguste vastu vaktsineerida, et kas me näeme seda, et selle koroonaviiruse tagajärjed võivad olla ka seotud sellega, et paljude teiste haiguste levik võib lähiaastatel võimendada? Jast kahjuks WHO on hoiatanud, et võib võib koroonaviiruse pandeemiast tingituna ka teiste vaktsiinide arv langeda ja haiguste arv tõusta. Suur tänu, Karin Kaup-la põõnin kena päeva ja aitäh, et saatega liitusite.