Eestis on ligikaudu 170 puitmajade tootjad, kelle müügitulu aastas on kokku umbes 500 miljonit eurot. Eesti on suurim puitmajade eksportöör kogu Euroopas ja suurimad turud on Norra, Rootsi ja Saksamaa. Puitmajade tootmine on aastaid olnud Eesti edulugu ja meie ekspordi lipulaev, kuid mis on saanud viimase pooleteise kuuga? Meil on telefonil Eesti puitmajaliidu juhatuse esimees ja ettevõte Timbecovoothaus tegevjuht Siim Leisalu, tervist. No kuu aega tagasi te ütlesite, et järgmiseks paariks kuuks tööd jagub, kuid suurem kriis ähvardab kaela sadada suvel, mil uusi lepinguid enam peale ei tule. Kasvõi või kuidas on nüüd kuu ajaga olukord muutunud või olete samal seisukohal? Jah, eks kriis on näidanud, et olukorrad ja situatsioonid võivad muutuda siin päevadega kui mittetundidega ja, ja kui, kui nüüd vaadata seda viimast kuud aega, mis on siin mööda läinud, sellest viimast väikestest ma kuu aega tagasi ütlesin, siis jahutaks puitmajaliidu liikmed turud ja olukorrad on erinevad, teatud ettevõtetel juba on praegu keerulisemate perioodide ajad käes, eelkõige Nendel tootjatel, kelle põhiturud on just olnud Saksamaa ja Kesk-Euroopa, kus ka Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, kus on suuremad piirangud olnud, et nendel on juba just nendest piirangutest tulenevalt rasked momendid praegu käes ja, ja pigem on ikkagi järjest keerulisemaks ka kõigile teistele. Tootjad on läinud, et, et ütleks, et see olukord on erinev, et osad on tootjatel on juba praegu keerulisemad ajad, osadel on hetkel endiselt lepingutega tööjärg siin kuni suve lõpuni ees, aga uute lepingute kättesaamine ja peale saamine on kellel liikmetel ja tootjatel viimase kuu aja jooksul päris keeruline ja raske olnud. Milles keerulisus siis seisneb, kas tellimused on ära kukkunud, on loobutud või ka näiteks ei saa lihtsalt minna maju kokku panema välismaal? Küllap siin on kõik ja iga riik ja iga klient ja on nagu erinevaga kõige suurem nii-öelda mõjutaja jus, määramatus ja teadmatus, mis valitseb kõigil öelda osapooltele, kes, kes selles tehingus osalevad, et on need puitmajatootjate kliendid ja meie klientide kliendid. Ja keegi ei tea, millal piirangud lõpevad, kui raskesti jõuab nii-öelda majandus, kuidas mõjutab tarbijate ostukillusti ostukäitumist ja ja kindlasti ka tarbijad ei tea, kuidas pangad nii-öelda käituvad, et kuidas, kuidas uute hoonete ja korterite finantseerimise võimekus on need, et see on. Ma usun, niuke peamine põhjus, miks kõik nagu ootaval ja seisval positsioonil, et tahetakse näha, kuhu poole see asi nagu minema hakkab, aga kindlasti mõjutab ka teatud, et piirangud, mis erinevates riikides on, on kehtestatud, mis võimalda planeerida hoonete püstitusi ja, ja, ja ka sellest tulenevalt oodatakse, millal siis need piirangud erinevates riikides maha võetakse. 19. märtsi pressiteates mainisite Norra turu keerulist olukorda, kui kuu jooksul oli Norra kroon nõrgenenud euro suhtes umbes 30 protsenti. Milline see seis praegu on, mis on saanud ka Norras majade püstitamisest? No alustaks sellest esimesest osast, et Norra kroon on, on tõesti nii-öelda kogu selle kriisi vältel väga volatiilne olnud liikunud ühele ja teisele poole ja võib-olla siin kuu aega tagasi oli see kogu kriisist tulenev teadmatus ja naftaturgudel toimuv kõigile osapooltele selline ootamatu ja sisse Norra kroon kõikus päris tugevalt ja tõesti läksin 30 protsenti kuue kallimaks kui just selle viimase kuu jooksul nafta hind teinud maailmaturul ennenägematuid uperpalle ja, ja sellest tulenevalt on kuidagi ka turuosalised nagu äraootaval seisukohal, et see ei ole nii tugevalt Norra kurssi mõjutanud ja eks Norra keskpank on ka päris tugevalt viimase kuu aja jooksul sekkunud, ostnud valuutaturgudelt nokke tagasi, et see kurss on mõnevõrra stabiliseerunud, kuigi jah, kui me võtame siin pool aastat või aasta taga, siis ta endiselt suurusjärgus 15 kuni 20 protsenti endiselt kallim, mis teeb veelgi omakorda keerulisemaks Eesti tootjatel oma pühale peamisele sihtturule müümise. Aga just Norras majade püstitamine, milleks on ka tavaliselt eesti mehed või naised kohal käinud. Siin on Norra riik just siin viimasel kahel nädalal võtnud nii-öelda leevendamis otsuseid piirangute osas vastu ja eelmisest nädalast alates on võimalik Norra riigis ikkagi paigaldus teenust osutada, kuigi tuleb jälgida endiselt nii-öelda kehtestatud reegleid, et need meeskonnad ei saa väga suured olla, aga ütleks nii, et suurem probleem tundub, on norra turul paigaldusega leevenemas või, või vähenemas, et, et juba lubatakse nooruskoolid ja lasteaiad ka vaikselt järjest avatakse, et tundub, et Norra leevendab piiranguid ja normaalelu on. Minu meelest on nii, et mingi valguskiir paistab puitmajaliit, tegi ettepaneku, et selleks, et suurendada puidust ehitamise osakaalu, võiks Eestis riigihangetesse lisada nõude teatud protsent hoonest peab olema puidust, näiteks 50 protsenti. Kui palju sa ikkagi Eesti puitmajatootjaid aitaks, kui saaks Eestis rohkem ehitada ja paigaldada? Jah, et sellise ettepaneku valitsusele tegime ja me teadvustame seda, et see on pikaajaline nii-öelda vaade ja meede, et seda koheselt rakendada ei ole realistlik ja, aga kindlasti, mida rohkem Eesti puidust ehitada, puit on osutakse, aitab kindlasti Eesti tootjaid ja ehitajaid. Aga eks me peame teadvustama ka seda fakti, et kuna Eesti puitmajasektor on orienteeritud ekspordile, siis kogu seda nii-öelda ekspordi äralangemist me kindlasti Eesti turuga kompenseerida ei saa, et aga, aga, aga kindlasti see aitaks just sellistel kriisidel, kus piirid on kinni me paigaldada ei saa, mesilased, praegune koroonakriis on näidanud, siis kindlasti aitaks Eesti tootjaid mingil määral leevendada, et ma konkreetseid numbreid ja protsente ei oska öelda, aga kindlasti oleks oluliseks toeks ja abiks eesti tootjatele. No Eestis on hetkel ligikaudu 170 puitmajade tootjad, kas praegune kriis sunnib mõnesid tegevuse lõpetama või kuidagi ümber muutma? Ja ma usun, et ümber muutmisega peavad peaaegu kõike ettevõtted tegema ja kõik sellele ka mõtlevad, et kõik peavad leidma oma teatud niši või lahendused, et kuidas siit edasi minna ja eks ka iga kriis on toonud selle kaasa, kus, kus teatud ettevõtted ei leia seda uut nišši või väljundit, et on, on sunnitud oma oma tegevusi igas täiesti kokku panema või olulisel määral koomale tõmbama, et ma usun, et ka see kriis võib tuua tuua mõningaid näiteid kaasa. Te olete ka öelnud, et valitsuse poolt pakutud palgatoetusmeede ei ole kahjuks puitmaja tootjaile lahendus ja just seda eelkõige seetõttu, et puitmajatootjat satuvad löögi alla mõningase viitega. Milliseid toetusmeetmeid sooviksite siis riigilt või kui palju teid on juba kuulda võetud? Jah, et see palgatoetuse meede on olnud üks üks peamisi meetmeid, millele me oleme oma pöördumistes valitsusele Rõunud ja just sellega, et seda meedet tuleks kindlasti pikendama vähemalt augustini ja miks mitte ka pikemalt, kui see kriis kestab edasi, et, et suuremad ja tõsisemad raskused puitmajatootjatele tulevad siin suvekuudel, et ja, ja teine toetusmeetme, millele me oleme tähelepanu juhtinud, on Kredexi toetused arvelduskrediiti edela ja laenu tagatistena. Aga et KredEx'i meede küll tuli välja, aga, aga nagu on selgunud, siis KredExi poolt küsitavad intressid on niivõrd suured ja rasked ettevõtetele Kriisal rait täita, et sellest Kredexi meetmest. Ma ei ole kindel, kui palju on abi, aga kindlasti sellest palgatoetusmeetmest oleks liikmetele väga palju abi, kui see pikeneks. Augustini, aga praegu ei ole, seda polnud ühtegi konkreetset sõnumit tulnud, et mis te ettevõtetele otsustamised ja plaanide tegemise järgmisteks kuudeks äärmiselt keeruliseks. No konkreetselt teie ettevõttest ymbecovoothaus, kuidas see tegevus praegu on üldse korraldatud, kas töö käib või töötajad on ka kodudes ja juba saavadki siis töötukassast palgatoetust. Telekas on alates eriolukorra väljakuulutamisest töökorraldus selline, et kogu kontoripool ja kõikas, kes neil saavad, töötavad kodukontorist, et kontorivoolu möll pelgalt olles suletud ja tootmise töö käib, aga me oleme seadnud väga kindla ja selge piirilise reegli, et me nii-öelda kolmandate osapooltega ei kohtu ja lubame tootmisse ka ainult lubatud tarnijad ja koostööpartnereid, mis on minimaalselt vajalik, et tegevustootmisest saaks jätkuda, et see meie tootmist ei ole võimalik nii-öelda kaugtöö vormis teha. Siiamaani on meil nendest meetmetest kasu olnud, et oleme suutnud viiruse levikut ja puhangut oma ettevõttest eemal hoida ja loodame, loodan, et suudame ka seda tulevikus teha. Ja nendega ei ole ainult palgatoetusmeedet küsima. Kuna meil on praegu on. Sügisest edasi seda praegu ei tea, kuna uute lepingute sõlmimine on, on väljakutsuv, toodate siis praegu lattu. Meil on ütleme ennem kriisi sõlmitud lepingut nagu täitmile, täidame neid tellimusi ja saame praegu neid kaupasid nii-öelda kas osaliselt ootamatu või tarnida klientidele koha peale. Lõpetuseks siin leisalu, kuidas see kriis või keeruline olukord ikkagi üldse puitmajade turgu muudab. Kuidas teile praegu siin, aprilli lõpus olukord tundub? Ma jään üldiselt samale seisukohale, nagu valisin kuu kuu või poolteist tagasi, et ega elamispindade vajadus Euroopas kuhugi kuhugi ära ei kao ja kui sa teadmatus natukenegi selgineb, siis ma usun, et just hoonete tööstuslik tootmine, milles puitmajade tootmine Eestis on saapa, saab pigem tõuke tõuke juurde korra järjest rohkem suureneb, et see lähenemine, et rohkem teha tehases ja vähem eksportida, et töö tunda ehitusplatsile, saada ehitusmehi välisriikidesse ehitama, vaid me saadame juba Eesti tehastes valmis tehtud kõrge lisandväärtusega tooted siis turgudele, mis kiirelt paika pannakse. No jõudu, jaksu teile ja ka külma närvi nendes keerulistes oludes otsuste tegemiseks. Suur aitäh selle usutluse eest. Puitmajaliidu juhatuse esimees Siim Leesalu.