Teadust kõigile, nii Eestis kui ka naabermaades on inimesed elanud endale toitu küttinud ja korjanud juba aastatuhandeid. Kuid mida täpselt meie esivanemad ikkagi sõid? Kas köögikultuuris esines ka erinevusi naabermaadega võrreldes? Seda on tänapäevaste meetoditega täiesti võimalik uurida ja seda on teadlased ka teinud. Läänemeremaade köögist kiviajal ajan juttu, arheo, keemik, ester orasega. Kuid aeg aina läheb, mets mühab ja kliima muutub. Kas muutunud kliimas tuleb metsa rohkem tulekahjusid, tormituuli ja raskete hävitustööd? Ka seda püüavad teadlased ennustada. Ja sellest räägib saates metsaökoloog Kalev Jõgiste. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No seda, et siin maal on inimesi elanud juba tuhandeid aastaid, seda me teame juba vähemalt Lennart Meri aegadest peale. Kuigi päris kõigega, mis hõbevalges kirjas on, ei, ei pruugi me ju nõustuda. Seda kõike ei peagi päris puhta kullana võtma, aga õnneks teadlased uurivad ka, et kuidas tegelikult täpsemalt asjad käisid nii meil siin Eestis kui ka naabermaades. Üks niisugune väga põnev uuring on nüüd valmis saanud hiljuti ja ajakirjas Royal Society Open Science avaldamist leidnud selle kohta, mida meie esivanemad sõid nii meil kui naaberriikides tuhandeid aastaid tagasi. Ja millistest nõudest nad seda tegid. Ajan juttu artikli ühe autoriester orasega, kes on Tartu Ülikooli arheo keemik ja kelle igapäevatöös ei, ongi, et arheoloogilise materjali põhjal kavalate keemiliste võtetega teada saada kuidas inimesed omal ajal elasid. Mis uuring, see praegune õli, mida see hõlmas, mida käsitles ja kuidas ta nii-öelda seniste Ka asetub, tegemist oli sellise põhjaliku ülevaatega kõige varasemast keraamikast varasema keraamikakasutusest Läänemere regioonis. See on üks suurem uurimisprojekt tegelikult, mida põhimõtteliselt juhib Pripi muuseumi ERC grant, see, mida juhib Karl Heron mis siis kaardistabki kõige varasema keraamik ka kasutuselevõttu ja funktsioone Põhja-Euroopas ja, ja Venemaa regioonides Loode-Venemaal siis ennekõike ja, ja Eesti ja Baltimaad on seal siis tegelikult üks väga oluline osa, et nagu ikka olemine omamoodi piiripealsel lääne ja ida vahel ja siis see, kuidas need kultuurikontaktid toimuvad ja kuidas sellised olulised innovatsioonid nagu näiteks muinasaja kontekstis kahtlemata keraamika nii-öelda leiutamine või keraamika kasutuselevõtt ehk et kuidas need asjad toimuvad, et siin on kindlasti siis Eesti ja Baltimaade materjali päris oluline sõna sekka öelda. Asja mõte oli siis see, et teada saada, mida meie kauged esivanemad ja ja nende naabrid omalajal sõid täpsemalt ja kuidas see toidukultuur maitseb. Tysiin erines aga seda siis arheoloogiliste leidude põhjal, mis on potikildude külge jäänud. Ja neid siis analüüsides, see on ka päris suur mõistatus, et kuidas on võimalik millegi nii ammuse noh, nii-öelda põhimõtteliselt mustade nõude pesemata nõude järgi teada saada, et mida tuhandeid aastaid tagasi söödi. Ja see oli, ütleme, kuues kuni viies aastatuhat enne Kristust ehk siis kui me lisame sinna meie nii-öelda laias laastus 2000 aastat, siis see võiks olla niisugune kuus-seitse 1000 aastat vana materjali, millega me tegelesime. Kuidas see võimalik on? See on võimalik tänu tänapäeval arenenud analüüsi meetoditele tõepoolest, ütleme ma arvan, et umbes 50 aastat tagasi, kui oli esimesed suured saavutused näiteks rakese sigitatud teerimise osas ei osanud ilmselt keegi unistadagi, et neil oleks võimalik saada teatud molekulaarsel tasandil siis midagi selle kohta, mis nendest abinõudest, mis on üks noh, kõige rikkalikum arheoloogiline leiumaterjal igal aastal tuhandeid ja tuhandeid kardetakse neid välja. Et sellest teada saada, kas siis muuhulgas näiteks seda, mis savinõude sees on olnud, aga nii nagu igal pool tehnoloogia areneb, räägime siin uutest avastustest kas või alates sellest, et me saame DNAd analüüsida nii moodsad kui kui nüüd siis tegelikult väga populaarne vana DNA uuringud siis ütleme 80.-te keskpaigas ja see on seotud otseselt ka massi spektromeetri arenguga hakati selle peale vaikselt mõtlema ja esimesed sihuksed, põnevad uuringud tegelikult tulidki juba 90.-te esimeses pooles, kus tõepoolest oli võimalik tuvastada siis, missugused molekulid sinna savinõudesse on ladestunud ja siin on nüüd oluline see enamik nendest uuringutest praegu ikkagi keskendub just lipiidide ehk rasvade. Ja see loogika on tegelikult üsnagi lihtne, et võrdlus on ju selles, et kui me tänapäeval mõtlema, et miks me kasutame ka nõudepesuvahendit, enamasti on see, et me tahame nii-öelda rasva lahti lõhustada et just need lipiidid, rasvad, niukene, hea molekulid, grupp, ütleme siis niimoodi, mis on väga püsiv nii keskkonnamuutustele kui ka ütleme siis veel, eks ole, me teame, et kui käed rasvased ja neid pesta, siis hästi ei saa hakkama ilma seebika tollel ajal seepi ja feeritele tunnistatud. Et siis need lipiidid just tõepoolest, et ühest küljest siis nii-öelda sabi maatriksisse või sellesse savinõusse rästi imenduvad sisse omakorda see savinõu ja see savi ise kaitseb neid lipiidid molekule kenasti keskkonna mõjutuste eest, mis võivad olla siis tegelikult nad on aastatuhandeid olnud sinna maapinda maetud ja see säilib üsna kenasti. Ja siis just nimelt seesama giidide Bulakulaarne struktuur kui selline, mis on, on, on väga püsiv võrreldes näiteks süsivesikutega, mis noh, kui me mõtleme näiteks mee peale mesi, kuigi väga tuntud süsivesik kui seda saab ju ees väga kenasti ära lahustada need midagi nii-öelda alles isegi isegi nõudepesuvahenditele vaja kasutada lusika pealt maha saada. Et see loogika ongi selles, et poolest pidid väga-väga hästi säilivad. Me teame, et tegelikult kõige varasemad nii-öelda kõige vanemad nitiidi molekulid, mis on kätte saadud keraamikast, on täielikult ütleme siis seal Kagu-Aasias, Hiina, Jaapan, ütleme 11000 aastat tagasi isegi kuni 13000 aastat tagasi, kus noh, seal on juba keraamikat kasutatud sellel ajal ja on saadud ka kätte, mis, mida siis nendest savinõudest seal valmistatud. Ehk siis nad on tõesti nagu väga pikka aega püsivad ja annavad siis infot selle kohta, mis nendest mõistetest nõudes olla võis. Aga seda ma ei saa teada, kas nad met sõid või ei söönud, aga, aga igasugust muud rasvarikast toitu, mis neil menüüs oli, saame tagantjärele teada. Just nii kaude tegelikult on võimalik ka metsandusest meega, enamasti käib kaasas ka tükikene vaha. Mõnikord otsesemalt, mõnikord kaudsemalt, aga just nimelt pahad on siis jälle üks niisugune lipiidide grupp, teinekord isegi on võimalik, et tuvastada siis kaudseid viiteid sellele, et ilmselt on tarbitud. No Eestis kuus-seitse 1000 aastat tagasi elu käis ja kees. Ja potikilde ka kindlasti sellest ajast on koos lipiididega. Kuidas Eestist just selle uuringu ajaks nende proovide nende potikildude välja valimine käis. Mis põhimõttel? Ja kas oli lihtne leida? Ütleme jah, nii väga keeruline selles mõttes ei olnud, et meil on ikkagi väga põhjalik arheoloogiline uurimistöö juba tehtud ja, ja teised, et ka käimas Maren kaevatud mõistis, et kust me teame ütleme siis keraamikatüpoloogia põhjal, et on see kõige varasemad keraamika nõutükikesed seal kindlasti olemas ja neid mürgiseid üle Eesti on ikka kümnetes. Ja see loogika, millest siis lähtusime, selle konkreetse uuringu jaoks oli see, et, et me tahtsime katta võimalikult laia regiooni, sest et kuigi nüüd see konkreetne artikkel on suure regiooni Baltimaad ja, ja siis Skandinaavia ja Koola, siis me tahtsime ka ühes varasemas uuringus juba et oleks ka nagu eestisisene võrdlus, et kas Eesti erinevates piirkondades on midagi erinevat erinevusi kui sarnasusi keraamikakasutuse osas ehk siis me võtsimegi väga erinevaid muistiseid üle Eesti sellise üks kriteerium ja teisest küljest siis, et oleks nii-öelda sesoonsed alad noh, näiteks mingit hülgeküttimise paigad, kus ka hooajaliselt või siis ka niisugused, kus me võiksime, eestlane on olnud pikaajalisemalt inimesed vaiksemalt ja, ja liikumist võib-olla mõnevõrra vähem ja seega ka leida rohkem ja, ja kontsentratsiooni rohkem. No siit ongi hea minna tulemuste juurde, et kas selgus ka näiteks alustamegi, siis sai oma Eestist, et kas hülgekütid ja muu rahvas. Kas piirkondlikke erinevusi õnnestus siin tuvastada? Ja see on osalt sellesse konkreetsesse artiklisse läksid ka juba varem uuritud ja osaliselt avaldatud materjalid ja tõepoolest, mida me võime öelda, et Eesti varase keraamika puhul üle Eesti on see pilt väga, väga sarnane. Ja see sai ka täiendavate uuringutega veel kord kinnitust, ehk siis Eesti puhul varajase keraamikakasutuse osas räägime ikkagi väga selgelt sellest, et ollakse orienteeritud, tood vesi keskkonnaloomadele, ma ütlesin seda sihukses laias laastus sellepärast et tegelikult Need lipiidide biomarkerid, mida on siis nii-öelda taga ajame on konkreetselt niisugused, mis ei võimalda tegelikult vahet teha, kas on tegemist kaladega või on tegemist vesi keskkonna imetajatega, ehk siis noh, meie kontekstis loomulikult hülged on üks niisugune, et me peame ka zoo arheoloogilist materjalist, et hülged on olnud päris olulisel kohal juba ka needsamad hooajalised sülge, tennisepaigad viitavad sellele, et siis tõenäoliselt jah, väga suures osas kalad, aga kindlasti ka mingil määral siis vesi, keskkonnaimetajad võisid meie toidulaual siis nende varase varase keraamika kasutada. Te olete jaoks olla aga nüüd, mis on võib-olla huvitav ja oluline siinkohal märkida, et see sugugi mitte ei tähenda, et nad ainult kalasõitja, see, see oligi kõik, mis neil oli. Et tegelikult seesama zoo arheoloogiline ehk siis loomaluud sellest samast perioodist, et see materjal on tegelikult oluliselt rikkalikum, meil on väga palju metsloomi, sealhulgas on kobrast, on Ta on metssiga. Ja siit tulebki võib-olla siis nii Eesti kui ka laiemalt kogu Läänemere regiooni ja selle konkreetse artikli kontekstis huvitav tendents, et kan tehtud teatud niisugused huvitavad kultuurilised valikud, et mida sellest rikkalikust toidulauast, mida sellest siis nii-öelda küpsetada potis ja mida sellest siis mingil muul moel töödelda, võimlesin rääkida, eks ju restimisest ja just vardasse ajamisest miks mitte ka näiteks teerimisest, kuivatamisest ja nii edasi, et tegelikult neid praktikaid on hästi palju, mida, eks ole, toiduga on võimalik teha, pott on nendest ainult kiks ja noh, samamoodi siis seda kõike laiendades, et miks see artikkel ongi äärmiselt oluline, niisugune suure ala ja mitmete regioonide võrdles, on seesamasugused. Teatavaid spetsiifilisi valikuid on tehtud ka teistes Läänemere regioonides. Noh, näiteks on Poola ja Leedu aladel pigem kottidesse läinud metssiga ja, ja Taani pool ja Lõuna-Skandinaavias on selleks pigem siis mäletan, et ennekõike siis ikkagi Põder ilmselt et tulevadki joonistvadki välja nii-öelda ise ka selles artiklis nimetame seda Miidžinnalt grusiin ehk siis eesti keeli võiks siis jälle nagu regionaalsed köögid selles kõige laiemas mõttes köögipraktika ja sealsed siuksed, kultuurilised eelistused. Et millestki teha ja mida siis kuivatada ja närida, on olnud erinevates piirkondades erinev. See on väga põnev, et nüüd me võime peaaegu nagu nende kööki piiluda, et kuidas seal see toiduvalmistamine käis just täpselt ja tulevad välja sellised suured kultuurilised erinevused, nii et kui Eesti sees oli praeguse Eesti piirides oli enam-vähem kõik ühtne ühtemoodi siis laiemalt Läänemere ümber tuleb välja, et elasid erinevad kultuurid, erinevad rahvad noh, nii nagu ka see juba ka enne teada on, aga nüüd me teame nende toitumisest lähemalt. Aga millised rahvad või kultuurid sel ajal siin siis üldse elasid? Ega me nüüd nii hästi ei tea ka seda ju, et mis keelt nad rääkisid täpselt, aga, aga midagi me nendest ikkagi teame, et mingi mingi pildi võime ehk ette saada, kes nad olid. Ja see on, see on hoopis suur ja pikem jutuajamise teema ja sellel teemal on ma enne ka viitasin, vana DNA uuringud on siin hakanud viimastel aastatel hästi tugevasti kaasa kaasa rääkima ja väga olulist panust andma. Et me tõepoolest teame, et nendes erinevates siis ka Läänemere regioonis ja selle ümbruse piirkondades on olnud selles mõttes erinevad erinevad tuurid ja, ja rahvadesse geneetiliselt teatavad erisused olemas. Noh, meie meie kontekstis siis on antud niisugune Ilus hüüdnimi nagu ida metslased. Eristu siis haaval voodi, oma grupiga, aga loomulikult see ei ole ainult Eesti piires, vaid, vaid ulatub ka Läti kaugemalegi. Nüüd keelte osas. Peab tunnistama, et seda me tõesti öelda ei oska ega saa hetkel hetkel vähemasti olemasolevat teadvus analüüsi võimaluste raames aga, aga võib-olla natukene sellist laiemat pilti anda siis noh, me räägime ikkagi kütt-kalur koorilastest kes seda eluviisi, noh, võib-olla kõige paremini manab wet needsamad Lennart Meri filmid, võib-olla. Et need on inimesed siis, kes ei tegele sugugi põllumajandusega igapäevaselt, vaid just nimelt on mets ja, ja vesi need, mis igapäevase toidulauale annavad ja tõenäoliselt on ka väga suur osa just nimelt liikuva eluviisi. Ja võib-olla selles kontekstis on ka oluline eraldi välja tuua ja rõhutada, et nii-öelda arheoloogiliste uurimuste traditsioonis väga pikka aega tegelikult peeti just nimelt keraamikat üheks selliseks nii-öelda materjali Vi objekti tüübiks, mis võiks olla niita ja sellele, et, et tegemist on olnud põllumajanduslikud kultuuriga ja nüüd juba mõnda aega, ütleme juba dekaad on see nagu välja toodud, et sugugi mitte igal igas piirkonnas niimoodi ei ole, mis kehtib, ütleme lõuna traga türgi jalad ja, ja Anatoolia ja Lõuna-Euroopas ja võib-olla ka Lääne-Euroopa kohta. Et meil meie regioonis siin põhja poole liikudes, et need süsteemid ja ütleme, kultuurilised saavutused on hoopis teistsugused, ehk siis noh, seesama Karola kalur korilased täpselt samamoodi teevadki, raamid kasutavad seda, aga see sugugi ei viita sellele, et oleks meil ligilähedane, kib mingisugune põllumajanduslik kaotus, ehk siis tarbiksime näiteks piima või tegeleksime siis teraviljakasvatusega, nendeni läheb veel mitu mitu 1000 aastat aega. No seda on ka Euroopa ajaloos jah, püütud aru saada, et kuidas, kuidas see põllumajandussiia siia jõudis, et üks teooria on ju see, et tuli Lähis-Idast niimoodi suure lainena. Et kuidas, kuidas nüüd see uuring sellesse suurde ajaloo konteksti paigutab, et kas me saame nüüd teada oma läänemeremaade mõne 1000 aasta ajaloo kohta maailma ajaloo sees natuke täpsemini jälle. Nojah, just nimelt seesama keraamikakasutuse laialdane kasutus, ilma igasuguse põldu majandusliku seos, et, et see on kindlasti üks üks noh, mis ikka ja jälle uuesti väärib rõhutamist ja mitte ainult selles mõttes nii-öelda lihtinimesele nii-öelda tausta avamiseks, vaid tegelikult ka aeg-ajalt isegi hiljuti publitseeritakse või viimasel ajal infitseeritakse artikleid, kus see justkui tuleb suure üllatusena, et oi, teil on teil seal on keraamika. Teie geneetiline taust on ikka hoopis metslaslik nii-öelda. Et selles mõttes aga, aga, aga kindlasti, mis, nagu arvan, et just nimelt sihukse antropoloogilisi dimensiooni siia lisab, on just nimelt seesama regionaalsed eelistused, erinevused ühest küljest kultuuri innovatsioonid, ehk siis me saame rääkida sellest, et kust suunast keraamika tuleb meie Eesti puhul ilmselt me räägime ida suunalistest kontaktidest, et see on nii tüpoloogia kui ka siis täpsemalt radiosüsiniku tsiteeringute põhjal me näeme teatud niisugust lainet. Keraamika kasutuselevõtul levikul eile siis ida suunast, samal ajal kui Skandinaavia ja Kesk-Euroopa puhul kindlasti see suund kipub viitama sellele, et kusagilt lõuna poolt on see keraamika innovatsioon kellud nüüd edasi. Küsimus on see, et kui liiguksime, siis sellest varasemast keraamikast mõned tuhanded aastad edasi kusagile sinna 3000 aastat enne Kristust, kus võiks juba vaikselt hakata rääkima kontaktidest ja põllumajanduse tulekust et kust suunalt need siis näiteks meie aladele jõuavad, et see on üks hästi suur ja hästi põnev küsimus, mis veel vajab, vajab lahendamist ja selleks on vaja teha Niilipiidi analüüse savinõudest Peaksime, mis niitja, laadin nüüd see põllumajanduse nii-öelda omaks? Ta oli kindlasti vana DNA uuringuid, et võib-olla õnnestub teada saada, kes selle meile tõi või kas me võtsime selle ise omaks. Ja sinna tagatipuks veel see, et missugust mõju võib olla kontaktid ja migratsioonist selles kontekstis on avaldanud meie ühest küljest kultuurilisele käitumisele, teisest küljest kahtlemata on seal ka seosed tervisega, paneme praegu koroonaviiruse inimeste liikumise konteksti, siis võib eeldada, et kaugelt tulevad rahvat mingisuguste võõraste loomadega. Ilmselt ei jätnud ka siinolijad, ehk siis nende ida metslaste tervist päris puutumata. Aga see on tõesti niisugune hästi suur ja põnev teema, millest, mida, millest see nõuab eraldi projekti. Ja tõesti, nii palju informatsiooni on veel peidus, mida võiks üles leida, kui kui uurida tähelepanelikumalt ja järjest uute ja täpsemate meetoditega. Aga praegu saime siis natuke teada meie tuhandete aastate vanuste esivanemate ja meie naaberrahvaste. Nüüd ei olegi täpselt teada, kui esivanemad nadid olid, aga hea küll. Toitumisharjumustest ja toidutegemisviisidest ja nii-öelda köögist ja köögikultuurist. Ja ajasin sellest juttu Tartu Ülikooli arheogeemiku, Ester orasega. Igasugused hädad ja eriolukorrad ei käi mitte ainult inimühiskonda mööda vaid neid tuleb ette ka näiteks metsas. No metsas küll ei ole otseselt eriolukorda välja kuulutatud, välja arvatud see eriolukord, mis meil ka võib-olla sinna metsa praegu levib natuke. Aga täna räägime metsi tabada võivatest häiringutest, mida teadlased on nüüd, et jälle kord põhjalikult uurinud ja ajakirjas ikographi on avaldatud, need üks põhjalikum uuring põhjapoolkera parasvöötme ja boreaalsete metsade häiringute kohta häiringurežiimi muutuste kohta kliimamuutuste tagajärjel. Üks selle artikli autoreid Kalev Jõgiste, Eesti maaülikooli metsaökoloog on minu tänane vestluskaaslane. Niisiis räägime metsa häiringutes? No see kõlab väga, üldiselt võib juhtuda, et, et metsaelu saab häiritud. Aga mida me täpsemalt silmas peame praegu täna, kui me sellest räägime? Ja see on nüüd algatuseks väga hea küsimus, sellepärast et häiringu definitsioon ka viimasel ajal muutunud alguses tuleks võib-olla ära märkida seda, et kui me häälingust räägime, siis see püüab looduse ja inimese vahelise suhte teatud erapooletuse ka paika panna. Ja siis ka looduses, eks ole, on nagu häiringutest noh, rohkem puudutatud ja vähem puudutatud komponendid. Jaa, häiring üldiselt on selline järsk ja suur muutus. Kui metsadest räägime siis metsa looduses mingi välise tugeva teguri tõttu kas näiteks tormi või tule kahjustuse tõttu hukkub suur osa elustikust ja, ja see, mis järgi jääb veab siis käima panema uue protsessi, selle uuenemise protsessi või selle metsa ökosüsteemi taastootmise protsessi. Vot see oleks nagu selline populaarne seletus sellele häiringu olemusele. No kui nüüd olla jälginud viimastel aastatel ka maailma uudiseid ja Eesti uudiseid, siis metsa heeringutest ongi jutt olnud alles hiljuti Austraalias oli suur metsatulekahju, Siberis põlesid metsad Lõuna-Ameerikas ja noh, ega tormidki jäta metsa puutumata. Nii et tegelikult ju on ikka tegelik asi, mida, mida uurisite. Ja kahtlemata sellepärast, et noh, meediast need suuremat häälingut ja jooksevad kindlasti läbi sellepärast et nad ei puuduta mitte ainult metsa, loodust ja metsi, vaid ikkagi iga inimese heaolu, sellepärast suurel määral paljudes kohtades inimene ju sõltub sellest, milline metsaruudus on Aga nüüd otsustasid siis teadlased uurida täpsemalt seda, kuidas muutum kliima võiks metsa häiringutele mõjuda. Kas häiringuid tuleb siin meie maakera piirkonnas rohkem või vähem mis, mis uuring see täpsemalt oli? Seda uuringut on vedanud Rupert slaide või kes on maailmas väga mainekas teadlane, ta töötab Austria noh, põllumajandusülikooli jaoks või on tema töötegija Rupert slaidil oma niisuguse laia haardega on kokku pannud sellise meeskonna just nimelt ka selle artikli tegemise jaoks kes siis oma ekspertarvamusega nüüd noh, nagu seda uuringud aidanud läbi viia. Ja noh, selle uuringu omapäraks ongi just see, et need teadlased, kes oma ekspertarvamust oma andmestikku on jaganud, on pärit küllaltki erinevatest kliimavööndites, ütleme siis niimoodi ja nende ekspertiis kehtib, kehtib küllaltki erinevate kliimameetmete kohta. Ja nagu te alguses märkisite, ongi meil siin siis selline võrdlusmoment toodud parasvöötme metsade ja Oreaalsete ehk põhjametsade kohta. Nad on veel, neid termineid võiks ka natukene seletada, need päris igapäevaselt ka kõigile ei ole. Parasvöötme vets on siis umbes niisugune, nagu me siin Eestis näeme. Segamets. Ja see on hea küsimus, sellepärast et Eesti on küllaltki sellises erilises olukorras meie nimelt asume kahe senise suure bioomi boreaalse metsa ja parasvöötme metsa piiri peal. Boreaalsete või põhjapoolsete metsade, noh, niisuguseks üldiseks karakteristikud on see, et seal domineerivad okaspuud ja parasvöötme metsades on rohkem lehk, puude rohkus või osakaal on suurem puistud. Ja kui me nüüd oma kodumaa Eesti metsades ringi vaatame, siis me näemegi seda, et meil on väga palju ka segapuistus okaspuud ja lehtpuud kasvavad segamini. Aga Rupert saidile otsustas siis seekord niimoodi, et ka need piiripealsed alad. Muideks selle kohta on meil nüüd kasutusel ka väga selline hea ja ilus termin hemi boreaalsed metsad, ehk siis pool boreaalsed metsad, see peaks iseloomustama siis meie eestitingimusi. Nii et tegelikult me oleme juba boreaalses metsas, nii et alguses ma rakun vist pigem eksisin oma määratlusega. Mitte väga palju sellepärast et laias laastus kahte lüüa boreaalne parasvööde, see on õige, aga siis muidugi MI boreaalne ongi see ala, mis nende kahevöötme piiri peale jääb. Aga missuguseid maailmametsi veel uuring hõlmas? No vaadati ka nüüd väga põhjapoolseid metsasid, eks nad on ka juba nagu sellised boreaalsest metsast või metsavööndist välja jäävad metsad tundrametsad. Aga uuringust tuligi välja, et nende juba väga eriliste ökosüsteemide puhul on ka oma niisugused nüansid-detailid seaduspärasused, mida me nüüd päris parasvöötme eaka boreaalsed metsa puhul enam ei tähelda. Aga tähtis on see, et kliima muutub ja seda, kuidas metsi mõjutab ja neid häiringuit. Ja just nimelt ma tooksin siia ühe niisuguse selgitava momendi. Lugu on niimoodi, et kui me kliima soojeneb, mis on üldiselt tõestust leidnud mõõtmiste põhjal siis üks loogiline arvamus oleks see, et lõunapoolsed regioonid hakkavad nii-öelda kolima. Ja see on üks väga tähtis niisugune eeldus ja vot sellest eeldusest nüüd lähtub see uuring, see huvi, et kas meil on võimalik nüüd üle kanda või luua teatavat mudelit, mis aitaks meil siis nüüd nagu ennustada, et kuidas, mismoodi see soojem kliima. Meie tingimustes hakkab metsi mõjutama. Nii et vaja oli mudelit sellepärast et kuigi kliima on juba natukene või isegi päris palju muutunud, siis tulevane muutus seisab alles ees. Täpselt nii, et kliimamuutus on kiirenenud. Ma tahaksin siinkohal ka sellise märkuse teha, et ega meil seda kliima küsimust ka väga üle ei tohiks dramatiseerida, sellepärast et maa kliima on muutunud väga palju kordi ja väga suures ulatuses maa minevikus ja isegi juba noh, nagu inim teadvuse poolt kaetud minevikus. Et, et kliima muutub, aga nüüd jah, ma julgen arvata, et ka ikkagi inimese kaasosalusel on ilmnenud sellised või on, astuvad tegevusse sellised faktorit, mis kiirendavad seda kliimamuutust. Ja siis mudelite abil modelleerimise abil. Me püüamegi oma parema arusaama kujundada siis sellest, et mida me peaksime tegema metsamajandamisja ja, ja oma eluseades metsade metsi arvesse võttes. Aga jõuamegi nüüd siis selle iva juurde, mis seal uuringus siis välja tuli selle kohta, et kas sellised tulekahjud, tormikahjustused ja muud sellised, no võib-olla ka sellised kahjurite rünnakud boreaalses ja, ja parasvöötme metsas hakkavad sagenema, kui lina muutub või läheb olukord hoopis rahulikumaks? Noh, see uuring tõi välja üsna teravalt selle, et põhimuster nendes häiringu aktiivsustes on praegu üsnagi sarnane parasvöötme metsade ja põhjapoolsete või boreaalsete metsade puhul. Et võib jagada üldjoontes kliima või need häälingu tegurid kolme niisugusse kategooriasse, mis on siis madala aktiivsusega keskmise aktiivsuse ja kõrge aktiivsusega ja kõrge aktiivsusega häiringutüüpide sisse kuuluvadki metsatulekahjud ja, ja metsatulekahjude, noh, selline esinemine, see on siis üks niisugune reaalsemaid riskifaktoreid, mis kliima soojenemise, aga pange tähele, ka kliima kuivanimisega võib nagu siis esile tulla või sellega kaasas käia. Aga mudelid jäävad mudelit, eks, ja neid looduslikke protsesse näiteks sademete režiimi kujunemist ja atmosfääri, niiskuse, atmosfääri, veesisalduse kujunemist. Need on väga raskesti modelleeritavad protsessid. Esialgsed tulemused aitavad sellise karge piirilise mudeli nagu esile tuua, noh parasvöötme puhul siis, kui meil sademeid on vähem ja, ja põua-selt ilmad sagenevad ja temperatuur tõuseb, siis me võimegi arvata seda, et meie metsades tulekahjud sagenevad. Ja, ja see on nüüd ka noh, nagu reaalselt näha, sellepärast et metsapõlengut. Isegi kui me nüüd tuletame meelde seda Brasiilia küsimust mõni aeg tagasi, kus väga ägedalt arutati selle üle, et kas troopiline vihmamets ka põleb ja tuleohtlik. Me näeme teatavates olukordades teatavate tegurite kokkulangemisel võib hakata tulekahjust seal esinema. Aga nüüd, kliimamuutusega arvestamisel on muidugi väga tähtis, see sisend ongi see, et kuidas kliima ikkagi täpselt muutub, sellepärast et räägitakse globaalsest soojenemisest, aga mine tea, kui golfi hoovus jääb nõrgemaks, siis siin võib esile tulla hoopis jahenemist täpsetu, kas nüüd läheb niiskemaks või, või kuivemaks kliima? See võib-olla on ka lahtine veel. Ja hüdroloogiline režiim, veerežiim, see on väga tähtis ja, ja noh, üks selline käibemudel on ka praegu see, et kuigi noh, nagu temperatuur tõuseb ja selliste põlengu koormust lisandub meie ökosüsteemides siis sademete rohkus noh, võime öelda tasalülitab selle, et sademete rohkus nagu toob allapoole seda ka näiteks huvitava detailina võib siin tuua ühe niisuguse asja esile. Nimelt kevadised põlengud ja kevadised prouad, nad noh, suve tulekuni, see on selline paari kuu pikkune aeg ja vot see kevadine aeg, kus uus niiskus sisaldav taimkate ei ole veel jõudnud arenema hakata ja see vana kulu on küllaltki tuleohtlik. Vaat siin me võime välja tuua ühe niisuguse ohumomendi, et need kevadised põlengud, kevadised kulupõlengud, kevadised metsapõlengud moodustavad sellise uue teguri või uue faktori, mis meie metsade kasvu võib hakata suunama. Et see on siis nüüd üks selline kindlamaid asju, mis praegu välja on tulnud. Jah, see kindlamaid asju, aga hüppaks korraks nüüd veel ka selle turbulents õhuvoo juurde ja, ja tormide juurde. Et noh, nagu viimase aja meteoroloogilised mõõtmised ja vaatlused ikkagi näitavad seda, et ka tormiaktiivsus suureneb just tänu sellele Tsüklon tormide küll tornaado näol ja, ja meie meie, Eesti loodust meie Eesti metsasid, on ka viimaste aastate tormid päris kõvasti räsinud. Aga hüppaks jälle tule juurde tagasi, kas üleüldse tuleoht Eesti metsades eelolevatel aastatel mitte Eesti, ainult, vaid meie põhjapoolsemates metsades eelolevatel aastatel võib kasvada? Arvan küll, julgen. Jah, võib-olla ei ole siin oma seisukohta niimoodi öelda, et julgen arvata, kuid suure tõenäosusega ja tuleoht suureneb bee metsades. Nii et nii tormioht kui ka tuleoht suurenevad Millised häiringud veel võivad olla peale nende? No kindlasti tuleb siin metsa tervis ära mainida. Ja putukkahjurid samuti. No meil on nüüd kerkinud esile üks niisugune, ma ei saa öelda, et uus tegija vaid meile juba vana tuttav Ja kui kliima muutub, siis kuidas ürask, sellele võib reageerida? Vaat see ongi nüüd põhiline küsimus, kui kliima muutub, siis ilmselt paljud sellised kõigu soojased loomad nagu putukad reageerivad sellele ja, ja nendel on seal parem elada. Ja paraku prognoos on siis selline, et lisanduvat sellist tüüpi kahjustused metsas Mida me siis peale hakkame, kui niisugune olukord on? Nojah, eks meil tuleb siin siis jällegi prognoosi prognoosi tegemise jaoks oma tarkus appi võtta ja teadlased püüavadki modelleerida. Esimene abinõu olekski see, siis püüame metsade liigilise koosseisu kujundada selliselt, et see mõningal määral ennetaks neid ohutegureid, mis meile tulevad okaspuupuistud, on märgatavalt suurema tuleohtlikkusega, kui on mehku puistud. Sest et. Kasutada, et ta ei oleks niivõrd tuleohtlik või ka tormiohtlik. Ja on üks, üks tegur selline näiteks ka metsade vanus, eks ole, et kui me näeme seda, Teet häälingute aktiivsus nagu tõuseb siis on selge see, et isegi see kujunev looduslik foon tingib olukorra, kus ühe metsapuistu ja ka ühe puu eluiga lõhe. Vaat siis me peame hakkama nagu majandusterminites ka mõtlema, et kas me laseme looduslikul häälingul selle metsa ära lülitada või või siis proovime ise seda majandusvõtetega, kui mingil moel kasutada. No niisugused on siis uuemad teadmised metsahäiringud tuleviku kohta meie muutuvas kliimas ja seda on uurinud minu tänane vestluskaaslane Kalev Jõgi. Tänases saates oli juttu läänemeremaade kiviaegsest, köögikultuurist ja metsahäiringute väljavaadetest kliimamuutuste mõjul. Juttu ajasid Ester Oras, Kalev Jõgiste ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni idas.