Vikerraadio. Tere, rahvakalendri järgi on künnipäev seljataha jäänud, mis tähendab, et iga iga tubli talupidaja või põlluharjan oma põllutööriistad, labidad, rehad, kõplad ja muu sellise korda seadnud, sest selge on, et kevad tuleb üle Eestimaa, kostub hommikuti ja õhtuti lindude kõrvulukustav sädistamine. Elu on ebaõiglane, sest mõnel pool nartsissid juba õide puhkenud teistel alles pistavad päid peenrast välja. Sama kehtib ka rabarberit, aga ka puude pungadega ega lähe kaua, kui pungadest saavad lehed ja ka ega see õitsemisaegki kaugel ei ole. Kindel on aga see, et praegu tasub seada ennast sisse raadioaparaadi kuuldekaugusele, sest vikerraadio eetris on saade Rahva teenrid. Ja nagu ikka kolmekesi analüüsime siin nädala olulisi uudisteemasid. Täna teeme seda koosseisus Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust. Tere Martins Muutav õhtulehest Teodor ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust, enne kui läheneb pikemate teemakäsitluste juurde, annan kiire ülevaate, millele tänases saates keskendume. Esmalt räägime koroonakriisi arengutest sellest, mis on toimunud statistikas, kas ja kuidas paistavad, paistab kujunevat väljumisstrateegia koroonakriisist. Seejärel tuleb juttu koroonapoliitilisest vaatest. Sel nädalal on tekkimas tunne, et eriolukord on möödas, sest poliitikud tegutsevad nii, nagu kriisi. Kriisi ajal enam nagu kriisi enam ei olekski. Sealhulgas tuleb juttu sellest, et vahetati välja minister Kaimar Karu ja tema asemele asub Raul Siim. See räägime ka majandusest ja lisaeelarvest, aga ettevõtete ka toetamisest eesotsas Tallinki ja LHV laenutüliga. Saate lõpuosas jõuame ka koroonavabade teemadeni. Kui aega jääb, räägime ravimiturul toimuvast, võimalusel ka dopingust. Aga teemasid jagub. Alustame eriolukorra. Viienda nädala ülevaatest Eestis on eilse seisuga diagnoositud 1459 koroona haiged, surmajuhtumeid on 38 ja kõikidest testidest on olnud seni positiivselt 3,9 protsenti. Kui palju täpselt terveks on saanud koroonahaigeid, seda ei tea tegelikult keegi, sest on olemas mas statistika haigeksjäämise kohta, aga mitte tervenemise kohta. Ainus, mida saab hinnata, on stabiliseerunud ja on stabiliseerunud, on see haiglas viibivate isikute arv ja väljakirjutaja tatud inimeste arv. Head kolleegid, kui eile õhtul akad vaatasin, kus Astrid Kannel tutvustas siis seda seda graafikut kõverat, mida me oleme siin palju vaadanud, et see küür ei olnud terav ja see on lauge, nii nagu me lootsime ja suund on ikkagi juba allapoole. Nüüd tulid ka tegelikult tänased numbrid, et meil on, meil on uusi surmasid, ei ole, eks ole, juhitaval hingamisel on jätkuvalt 11 inimest nagu ka eile, mis on meil püsinud enam-vähem stabiilsena nüüd, et päris pikalt tegelikult sellise 10 tuuris ja, ja lisandus siis kui 53 positiivset proovi. Ja noh, nagu sa siin ütlesid, tegelikult meil tundub, et see olukord on stabiliseerunud ja jäänud sinna kohta, kus mitte ainult ei ole meil meditsiinisüsteemi üle koormama, said tegelikult, et tegelikult me sõidame või jookseme selle koroonaviirusega, mis puudutab just meditsiinisüsteemi sellise võrdlemisi madala tasemega, et kui me siin tegime valmistusi või ettevalmistusi selleks, haiglad oleksid võimelised vastu võtma suures koguses nakatunuid ja ja ka neid panema hingamisaparaatide alla, et siis reaalsus on see, et, et tegelikult täna haiglad istuvad suuresti noh, tühja sellepärast, et plaanilist ravi ei toimu väga paljudes väga suures ulatuses ja teisest küljest jällegi koroonahaigeid ei ole ka nagu peale tulemas võib-olla siis välja arvatud tud Saaremaa haigla, mis on täiesti omaette ooper, et see, mis seal Saaremaa haiglas toimus. Ja noh, tõenäoliselt enam siis ei toimu, on, on muidugi täiesti teist tüüpi asi, et selle puhul ei ole ka selge et mis seal Saaremaal siis täpselt juhtus, et küll küll meil hiljem tõenäoliselt, et uurimine siis ka selgitab, et mõnes mõttes on sealt tulnud ikkagi väga sellised ohtlikud signaalid sellest, kuidas sealne haigla juht on noh, sisuliselt teinud inimkatseid ilma tõenäoliselt ka selle selle sellega mingisuguseid protokolle jälgides, ehk siis et inimkatsete puhul ei ole ka selge, et kas nad aitasid neid patsiente, kas nad hoopiski võib-olla ei aidanud või veel hullem tegid nende patsientide olukorda hullemaks, et, et ja noh, loomulikult ka Saaremaal siis haiglasse patsientide ja arstide vahel levinud viirus, mis viitab siis viitab sellele, et seal ikkagi kõiki turvanõudeid ei järgitud. Mis on muidugi omaette küsimus, et kas see juhtus sellepärast, et keegi tegi seal mõne sellise vea või siis tõepoolest Saaremaa haigla oli lihtsalt, et ei suutnud sellisele patsientide tulvale vastu pidada. Et ma tegelikult jätkakseid hukka mõtet, et et selle Saaremaa haigla näitel just, et minu arust ainukene asi, mida, nagu praegu selle andmestiku pealt ja protsentide pealt saab järeldada, on see, et Eesti on võrdlemisi hästi hakkama saanud on võrdlemisi hästi hakkama saanud oma reaktsiooniga oma tegevustega ja see on ainult kiiduväärt. Küll, aga on täpselt see Saaremaa juhtum, mis tegelikult nii-öelda sellest sa tead väljumisstrateegiat, kõige muu puhul ongi see kõige suurem küsimärk, et mis saab siis, kui me lõdvendame neid tingimusi, mis praegu on, et kuhu tekivad samasugused kolded nagu Saaremaa juhtum selle pärast tegemist noh, mitte, aga ma arvan, mitte keegi enam maailmas ei vaidle, et ta on väga nakkav viirusega ja seetõttu ka väga kiiresti leviva viirusega mis tõenäoliselt on näha ka väikeses Tartu Ülikooliõpilaste peost, eks ju, et et kui nüüd need tingimused lõdvendada, et võib-olla siis, eks see võib midagi juhtuda ja see on see põhiküsimus, et tegelikult ma arvan, et haiglad ei ole teinud tühja tööd selles mõttes praegu teine päev, vaid nad on ära testinud täpsetama selle valmiduse oma protseduurid ja see on ainult hea, et olla valmis selleks, kui midagi juhtub, kui tingimusi lõdvestatakse, lõdvendatakse, et, et ma arvan, et see on tegelikult see põhiküsimused, mis võib juhtuda, kui no mida lapsed lastakse kooli, lasteaeda pakuvad toimuma spordivõistlused või mitte midagi või midagi sellist muud veel, et mis on siis tegelikult? Ja tegelikult tuleb inimesi ju ikkagi ka kiita, et tõesti, et inimesed, igaüks meist on olnud ka tublid selles osas, et on hoitud, seda distantsi pole käidud pole kallistatud, vanaemasid saadud kokku sõpradega peetud pidusid, et kindlasti inimesed on hakanud sellest väsima, seda natukene paistab tegelikult linnapildis ka, et noh, ma ei tea siin Tallinnas või eile Tartus käia, et et, et see võib olla alguse faasis, oli seda siblimis linna peal palju vähem, nüüd inimesed juba natuke nagu hakkavad rohkem liikuma küll reeglite kohaselt peavad kinni reeglitest, aga aga ikkagi ja tõesti, see, millele sa siin Martin, ka viitasid Raatuse ühiselamujuhtum, kus siis 14 inimesega siis pidu, mille siis tulemusel diagnoositi kuuel ühiselamuelanikul koroonaviirus. See ühiselamu pandi siis eilsest eriolukorra juhi Jüri Ratase otsusega kinni seni kuni testitakse teisi, esmalt testitakse siis neid, kes on sama korruse elanikud, aga nagu ma aru saan, on see olukord ka selline testitud, tuleb ka teisi, kes selles ühiselamus elavad ja nagu ma veel kord aru saan, on see, et see pidu polnud sugugi mitte ainus, mis selles ühiselamus toimus. Siin viimaste nädalate jooksul ja konkreetne pidu leidis aset, et ma saan aru aprilli esimesel nädalal vist oli see, mis tähendab seda, et noh, tulemused tulevadki tagantjärgi, et noh, kui nüüd siin eelmisel nädalal ka pidu peeti, siis need tulemused tulevad alles hilisemas faasis. No ma ei tea, ma nüüd vaatan siin seda värsket statistikat muidugi, et see viitab, viitab sellele, et seal rattuses esialgu vist ei tundu ikkagi nagu asjad veel täiesti kapitaalselt katki olevat, kui nüüd eile seesama korruse elanikkond ära testiti, kus need positiivsed leiti, et siis täna ütleb meil terviseamet, et Tartumaal lisandus päevaga neli positiivset testi ja võime oletada, et neli positiivset tulemust, mis olid kahtlemata elukohaga et need võisid ka Tartumaal olla, ühesõnaga, et kui siin on sees need testid, mis eile tehti sealt Raatusest, mida me ei tea, et, et siis see esialgu veel nii katastroofiline ei tundu. Aga kui nüüd tulla selle teema juurde tagasi, et see koroonakriis, et jah, loomulikult inimesed on, olen talle rohkem tagasi tulnud, see liiklus on tihenenud. Ma tajun seda sellepärast, et, et noh, ma Erris olen ikkagi sunnitud kontoris käima, mina oma tööd kodust teha hetkel. Ma saaksin hüpoteetiliselt, aga see ei oleks võib-olla optimaalne see, see lahendus minu jaoks vähemalt või, või ka minu töö jaoks. Et siis ma hommikuti õhtuti ikka ikka näen, kui palju liiklust on ja tõesti on tihenenud. Inimesed on osaliselt tõenäoliselt väsinud küll, aga teisest küljest jällegi, et eks inimestel, kes on pikalt kodus viibinud, on ka vaja mingisuguseid asju teha, et sa võid olla neli nädalat kodus, võid olla kodus, aga lõpuks ikkagi kuhjub mingisugune kogus asju, mille jaoks sa pead kodust välja tulema. Et siin ei saa ka seda ette heita, aga, aga kui nüüd rääkida sellest nii-öelda haigusest välja tulemisest, siis minu meelest ei ole realiseerinud ei realiseerunud kõik need hirmud, mis me arvasime, et et meil nüüd plahvatuslikult see asi kasvab ja ma ei suuda sellega hakkama saada, ehk siis. Hetkel tundub, et me oleme stabiilse platoobial ja on ju tegelikult või noh, peaks olema tegelikult inimestele aina rohkem selge, et suund null koroona nakatumist ei ole realistlik. Ehk siis et me ei saa seda ta endale aluseks. Me ei saa siit riigist koroonaviirust ära kaotada. Kas see isegi, kui me paneksime ennast, ma ei tea kolmeks nädalaks tervet riiki lukku, mis on täiesti mõeldamatu, sellepärast et, et meil on ikkagi asjad, mis peavad juhtuma ja noh, kõik inimesed ka ei kuulaks seda ja nii edasi, et meil ei ole, meil on ka välisriikidesse koroona, et ta on meiega selleks, et jääda ja meie jaoks on nüüd oluline hoopiski välja mõelda, kuidas me üks ei koorma üle oma tervishoiusüsteemi, ehk siis et ei juhtuks väga palju negatiivseid tagajärgi, mida on võimalik ära hoida ja kaks, et kuidas siiski riik toimima saada niiviisi, et, et midagi väga hirmsat majandusega ei juhtu, sellepärast et kui me seda kinni olemist jätkame, siis on väga selge, et meil tekib, et väga palju väga rõvedaid probleeme, mida tegelikult oleks võib-olla võimalik kuidagi ära hoida niiviisi, et me seda kriisi Manageeriksime pisut võib-olla paremini ja võib-olla mingisuguseid piiranguid ikkagi nagu leevendaksime. Ja labaselt tasand nagu hea mõte tegelikult, mida ta selgelt noh, nagu kust edasi minna, et ma lugesin ühte siukest psühholoog Michell Kelfandy uuringut, kes vaata, sõdad kulda, skulptuurides järgitakse sotsiaalseid norme ja täna lahterdas siis riike vastavalt sellele, et kus tugevamad normide, kellel lõdvemalt ja tugevamate normide sihukene kasulikkus tuligi välja just sellistes olukordades nagu praegu. Ja noh, ma julgen öelda, et Eesti võib-olla läheb ka nagu rohkem sinna tugevamate normide keskkonda, kus inimesed tegelikult teevad seda, mida neile öeldakse. Ja nüüd sealsamas kriisist väljatuleku osas on seesamamoodi nagu tähtis, et isegi näiteks lubama seda, et laste mänguväljakud avatakse, võib-olla võivad neli inimest viis inimest, eks ju, koos kõndida kahe asemel et siis tegelikult need on ikkagi samamoodi siukesed tingimused, mida tuleks edasi täita. Eeldusega, et võib-olla nad lõdvenevad, mitte seks ju kuu või kahega vaid ongi lõdvenemine toimubki tegelikult perspektiivis, mis on aasta või kaks, kui me jõuame Eksu ravimitele, jõuame vaktsiini. Ja võtmeküsimus siin on ikkagi, lõppkokkuvõttes on see, et kuidas kaitsta neid, kes on viirusele kõige siis vastuvõtlikumad või kelle jaoks võib-olla kõige hullemate tagajärgedega rääkides siis eksju vanuritest, et on selge, et kui laste mänguväljakud avatakse tõenäoliselt vanaema vanaisa ei tasuks lastega sinna ikkagi mängima saata vaid vanaema, vanaisa, nii-öelda kaitse, peaks olema see, mis jätkub nüüd jätkuda ka veel järgmine kuu, ülejärgmine kuu ja võib-olla ka üle-ülejärgmine kuu siis eksju vaadata, kuidas edasi läheb, et täpselt, kui te vaatate, kes seal surmajuhtumeid siis surmajuhtumid on tulnud, sest kus on vanad inimesed koos, et nooremad on mitte küll siis nii-öelda viirusele kuidagi ei põe seda võib-olla nii raskettakse läbi, aga noh, nii-öelda surmajuhtumite arv noorte puhul on selgelt väiksem kui vanemate inimeste puhul ja seetõttu ka see nii-öelda normide lõdvendamine ega reeglite lõdvendamine ei saa toimuda tegelikult minu arust nagu 100 protsendiliselt kõigile ja kohe, eks ju, et kõigil on nüüd ühtemoodi saabki kuidagi toimuda ikkagi selliste gruppidega kus võetakse arvesse ikkagi seda, et kaitseme neid, kes vajavad kõige pikemalt kaitset. Just et see, et see nüüd kõigile ja kiiresti ja korraga toimuks meetmete leevendamine, noh seda paraku ei ole ja ei tule, sest see tulebki järk-järgult etapiviisiliselt, et ja noh, ma saan aru, et valitsuskomisjon on ka siin välja töötanud, siis need mõõdikud, mille alusel hakatakse siis leevendama neid ja ma loetlen need ka üles need seitse mõõdikut nakatunut, harv haiglaravil olijate arv, intensiivravikohtade hõlmatus, arstiabi kättesaadavus, ühiskonna valmisolek kehtestatud meetmeid järgida majanduse üldine tervis ja USA usaldusmeetmete rakendamine, et noh, nende taga on küll keerulisemad ja põhjalikumad selgitused, mis on ka valitsuskomisjonis, ma saan aru, üldjoontes läbi käidud, aga, aga veel väga detailselt ütleme, avatud, avatud ei ole, aga põhimõtteliselt, et on ikkagi nii, et, et järgmise nädala alguses nagu on peaminister Jüri Ratas lubanud ei tähenda meetmete leevendamine veel seda, et kõik võivad igale poole minna vaid just vastupidi, vaadatakse jupphaaval noh näiteks plaaniline ravi siin teisipäevast peaks taastuma. Aga aga just, et kuidas, kuidas edasi minnakse, on iseküsimus ja kindlasti tekivad need rasked kohad, et juhul, kui me nüüd mingeid meetmeid leevendama ja on paratamatult sellega tulevad kaasa ka suuremad uued haigusjuhtumid, haigusjuhtumite uus suurenemine, siis, et mõne kraani me peame võib-olla hiljem uuesti kinni ja see on ühiskonnale kindlasti väga-väga valus. No vaata, mis on, probleem, on see, et noh nagu sa ütlesid, need indikaatorid, mis on nüüd valitsuse poolt väljatöötamisel, et tegelikult need ei ole väga selged, hetkeseisuga nad tõenäoliselt ei saa ka väga selged olla, et valitsus käitub siin väga ettevaatlikult ja väga selgel põhjusel, sellepärast et ega meil mingisugust nagu väga kindlat teadmist ei ole ja lisaks sellele tuleb ka arvestada sellega, et poliitikud on natukene natukene hädas, sest meil on ühiskonnas hetkel veel väga selge tahtmine ja soov kõiki neid piiranguid rakendada väga suures osas. Loomulikult meil on inimesed, kes arvavad, et tuleks piiranguid leevendada, võib-olla üldse ära kaotada ja neid inimesi on ka kindlasti väga palju. Aga just need inimesed, kes istuvad kodus ja kes kardavad selle viiruse levikut ja sellega nakatumist ja nemad ei soovi, et meil siin riik hakkaks mingisuguseid piiranguid leevendama. Ja poliitikud on selles mõttes natuke kahvlis, et ega need inimesed ei jookse kuidagi parteiliini pidi, et meil on kõikide parteide toetajate hulgas nii ühte kui ka teistpidi mõtlevaid inimesi ja poliitikuid nüüd hakata rääkima, sellest, võtame piiranguid maha siis paljude inimeste jaoks kõlab see selliselt, et noh, kujundlikult peaminister ütleb, et lähme tapame kellegi vanaema ära, eks ole. Et see kõlab väga-väga halvasti ja hirmsalt ja ja sellest lähtuvalt selleks, et me saaksime hakata neid just poliitiliselt piiranguid leevendama, peab või ka ühiskondlik arvamus järgi tulema ja nii palju, kui ma aru saan, siis aprillis ei ole veel plaanis neid piiranguid leevendada, suuremas mahus, aga küll küll mais tõenäoliselt, et, et see avalik arvamus tõenäoliselt ikkagi natukene tuleb kaaslasele piirangute leevendamine leevenemisega ja eriti olukorras, kus meil on ressurssi, et juhitavale hingamisele, mis on siis see kriitiline koht 10 inimese asemel paigutada paarsada niiviisi, et meil tegelikult tervishoiusüsteem kokku ei jookse. Et siis see oleks justkui nagu ruumi oleks. Rahva teenrid Huko aaspõllu, Martins Muutav ja Taavi Eilat jätkavad ja olukorraga, normaliseerumist või, või sellist tavaolukorra tekkimisele viitab ka tõesti ka poliitikute käitumine, et, et ma ei tea, helmed tõmbavad taas tähelepanu oma raadiosaates värvikaid tsitaate kasutada, kuidas Keskerakond tegeleb kriisi ajal enesereklaamiga ja EKRE vahetab keset kriisiolukorda välja ministri, et võib-olla sellest ministri asjast alustamegi, et kõige ootamatum see, see võib-olla selle nädala uudistest ka oli, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu teatas siis eile sotsiaalmeedias, et Konservatiivse rahvaerakonna ehk siis EKRE esimees Mart Helme kutsub ta valitsusest tagasi, helme helistas ministrile, ütles, et koostöö ei toimi ja me kutsume seda tagasi. Ühtlasi sai päeva jooksul teada rahulolematus karutegevuse suhtes on olnud suur ja juba pikemat aega. Viimase kahe nädala jooksul on siis tegeletud uue ministri leidmisega ja selleks uueks ministriks saab siis Raul Siem, kes on olnud jurist ette ja kes on üle 20 aasta tegutsenud tippjuhtimise ja õigusvaldkonnas ning viimasel ajal olnud siis Mart Helme nõunik siseministeeriumis. Ja eile esitas ka Jüri Ratas karu vabastamise siis presidendile ja uue ministri ametisse nimetamise. Et noh, oleme ausad, et see ajastus on võib-olla see peamine, mis tekitab küsimust, et praegu, kus KredEx EAS, mis kõik kuuluvat selle ministriportfelli hakkavad suuri toetusi raskustes ettevõtjatele pakkuma ja jagama, siis noh, poole sõidu pealt vahetatakse hobuseid. Ajastus näeb natuke halb välja jah, ja ega see Ekrele nüüd ilus ei tundu, aga noh räägime siis võib-olla taustast, et, et nii palju, kui Mart ja Martin eile ütlesid kogu selle vangerduse kohta, et neil ei tekkinud võib-olla ühist pilti või maailmavaade ei klappinud, et mulle tundub, et see võib kõlada enam-vähem tõeselt, eks ole, miks seda praegu teha? Võimalik, et neile sai praeguseks selgeks, et Kaimar Karu ei ole nende veregrupi inimene, ei liitu, EKREga ei kandideeri nüüd kohalikele omavalitsustele uuesti parlamendivalimistel olukorras, kus tegelikult minister saab väga palju tähelepanu nii ühiskonnas kui ka ettevõtjate hulgas, eks ole, olukorras, kus ta hakkab nüüd väga suurt hulka raha tegelikult ikkagi toetusteks laiali jagama just täpselt Kredexi ja EAS-i kaudu, et võib-olla oleks mõistlikum asendada inimene mõne teise vastu, kes siis vastab EKRE maailmavaatele paremini, et kui me vaatame karu, karu oli väga sümpaatne inimene tegelikult? Ma olen temaga põgusalt kohtunud, et kui ta sai EKRE ministriks, oli tegelikult see kõigi jaoks üllatav, et Ekre, sellise inimese võttis. Martin Helme ta Londonist ja kutsus Eestisse, eks ole. Et tegemist oli sellise inglise mõistes konservatiivi, mis ei ole muidugi eesti mõistes konservatiiv, et kui vaadata inglise konservatiive näiteks Boris Johnsonit, Boris Johnsoni maailmavaade, Eesti konservatiivide ega on ikkagi hoopis hoopis teise noh, teistsugune, eks ole sealt hoopis teistsuguseid tükke endast. Aga, aga nüüd ma eile õhtul ka korraks nägin uut uut infotehnoloogia ja väliskaubanduse minister Raul Siem. Tegelikult jättis põgusal kohtumisel sellise üsna sümpaatse inimese mulje. Kindlasti ei ole tegemist Kert Kingo ka, eks ole, kes sel nädalal endine ettevõtlusminister Facebookis tõestas elavalt, et ta ei saa aru, kuidas Eestis toimub võitlus, äriregister, mis asi on idufirma või kuidas käibemaksu arvutatakse, mis endise ministri suust kõlab väga üllatavalt, aga noh, tegemist on inimesega, kes on oma elus asju teinud. Ta on olnud juhtivatel kohtadel maksu- ja tolliametis Tallinna vanglas, eks ole, ta on toiminud juristina, et noh, selles mõttes ma saan sellest kõigest aru, aga loomulikult ta näeb EKRE jaoks natuke rumalaid. Mina olen Kaimar Karuga muidu kohtunud ühe korra, et kes samamoodi väga sümpaatse mulje, et rääkisime seal selles seltskonnas digimaksus kojukandest ja must ajakirjandus Butvalt ja noh, mis, miks ma ütlen, et täitsa hea mulje, et oli selgelt inimene nagu kuulas ja küsis seotud küsimusi, mis sellest jutuga nagu välja tulid, et, et ei olnud niimoodi, et nagu tuled põlesid, aga kedagi kodus polnud nagu mõnel korral mõne teise poliitikuga on ikkagi olnud. Et, et seetõttu mul on nagu päris kahju näha ta lahkumas, et Rauli Tseemiga ma olen samamoodi korra kohtunud juhuslikult, et ta on niisugune päris naljakas moment, kus ma nimetasin teda veel endatut, mis siis uued uudised reporteriks, et see oli siseministeeriumi briifing, kus Mart Helme vahutas natukene vandenõuteooriatest, mis meedias ilmuvad ja sest ma juhtisin tähelepanu, et see pole nii, lugesin paar lõiku uutest uudistest, siis viitasin kahele mehele, kes sellega koos tuppa tulid, et äkki ta räägib neile, et kui nad on vastavaportaali reporterid aga tuli välja, et hoopis nõunikud ja üks nõunik on essis jõudnud ministrikohale, et me pärast natuke omavahel rääkisime, tervitasime, saime tuttavaks, et jättis noh, nagu ühe käega pigistusega saabumise muljet jätta, et naeratus võttis asja minu öeldut nagu naljaga ja seetõttu võib öelda, et vähemalt nagu sihukse positiivse ellusuhtumisega inimene, et pikka viha ei pea, et aga mis selle nagu terve selle vahetuse juures minu jaoks nagu selline põhiküsimus on ikkagi nagu laias laastus see, et kes seda valitsust nagu juhib, et see on arusaadav, et igal koalitsioonipartneril on õigus oma meistreid otsustada. Aga minu jaoks nagu oli väga kõnekas Raul skeemi intervjuu ERRile eile aktuaalses kaameras, eks ole, et kus ta ütles, et ta arvab, et Kaimar Karu ana oma tööd teinud piisavalt hästi ja hoolsalt ja tal ei ole Kaimar Karu osas hinnanguid, et ta oleks oma tööd teinud kuidagi halvasti. Niisiis järelikult ei peaks tulema küsimus, et miks siis nagu karu välja vahetatakse, kui ta on oma tööd teinud piisavalt hästi hoolsalt ja ei ole teinud midagi nagu halvasti. Et minu jaoks nagu see vastus võib-olla oli tänases Postimehe artiklis kõige paremini välja öeldud, kus on siis see, et sihukest lõikoli sa oled, nüüd nimetatakse meistriks oma inimene, kelle kaudu saab EKRE ettevõtlusringkonnale, kellelt toetust otsitakse hõlpsamalt läheneda. Minu noh, nii-öelda siit nüüd laiemalt, et mis ma küsin, et kes juhib valitsust, ongi see küsimus tegelikult peaministrile, et kas ministrite ehk siis nüüd siis Raul skeemi ülesanne on tema valitsusest teha oma tööd hästi kodanikele kasulikult või lobistada toetust ettevõtte ringkondadest oma erakonna jaoks. Et ma pigem arvan, et see on tegelikult, peaks olema see esimene poole teha oma tööd hästi kodanikele kasulikult ja see lobistamise pool peaks olema nagu teine, aga mul on, tundub sellised ministri vahetusega ja nende lausetega, mis on öeldud, et see on kuidagi tagurpidi ja et ratas nii-öelda lasi sellel vahetusel niimoodi juhtuda, teades, mis on siis nagu eesmärk EKRE puhul, et lobistada, siis minu arust näitab see järjekordselt peaministri kuidagi sihukest hoolimatust nendest saadetest, mida ta pidevalt korrutab. Aga kui me vaatame seda, kuidas siis Mart Helme ja Martin Helme näiteks põhjendasid siis sedasama Kaimar Karu lahkumist, no ma arvan, et ega tegelikult ja nii ka Mart Helme vähemalt väljendas ennast Postimehele antud intervjuus eile eile, kus, et ega ta ei põhjendanud Jüri Ratasele, miks ta tagasi võttis, aga avalikkusele ta nüüd siis põhjendas, seal oli see postkontorite sulgemise teema, ei kooskõlastanud näiteks sisserändeseadusalgatusi, mis tulid siis Helme siseministeeriumist ja teisipidi nagu näiteks poliitiline kogenematus, mida veel mõni kuu tagasi toodi tema nagu tunnustuseks ja seepärast miks ka ta näiteks siis toodi üldse ministriks. Martin Helme sõnastas eile ja ma tsiteerin. Praegu kippus aga nii olema, et IT- ja väliskaubandusministri portfell ei ole mitte EKRE, vaid ametnike partei käest tsitaadi lõpp, et et see amet nike parteises huvitav konstruktsioon, mida siis helmed ikka tahavad esile tõsta, hoolimata sellest, et nad on ise juba üle aasta aja valitsuses olnud. Aga tegelikult noh, teisipidi vaadates, et helmed seal on igati õigus õiguskaru nii-öelda tagasi kutsuda, et et kuigi eksperdid, ma ei tea, asjatundjad võivad Kaimar Karu küll kiita, aga erakonna juht ja juhtkond on ju see, kes võib välja vahetada ministri selleks ette. Et see viiks ellu nende poliitikat ja see on täiesti tavaline parlamentaarne demokraatia, osav meil on valitsus, valitsusliikmed määravad oma ministrid, kelle nad tahavad sinna panna. Ta ei pea olema asjatundja. Ta võib olla täiesti rumal inimene, kui, kui see valitsuserakond seda soovib, kui selle juhtkond seda soovib. Ta võib-olla ekspert ja olla valitsuses. Aga see, mida Mart Helme naeru ja EKRE soovib, on selline lojaalsus ja distsipliini järgimine. Ja vot seda Kaimar Karu puhul ma saan aru ka näiteks ma ei tea valitsuse istungitel kabineti nõupidamistel Kaimar Karu poolt ei, ei paistnud välja ja see ei meeldinud juba mõnda aega neid signaale õliga varasemalt seal siseringis, et et vahetus tuleks teha. Ja, ja teisipidi, kui vaadata nii, et EKRE poliitikud ja näiteks helmed räägivad mingitest kurjerdadest, ametnikest või ametnike palgad teist, kus siis nende ministrid ära tunnistatakse, siis tegelikult mulle tundub, et helmed ise vajavadki täpselt enda kõrvale sellist ametniku tüüpi ministreid, et kaks ministrit sellest viiest, kes siis Ekrele kuuluvad kes panevad neid rööpaid maha siis Mart ja Martin, Helme ja teised ministrid peaksid neid käske täitma, nii nagu tubli ametnik seda teeb. Ja, ja see, et kui minister hakkab liiga palju ise tegutsema, ise mõtlema, siis see ei sobi tegelikult EKRE nagu juhtide vaatega, vaid et, et ta ei käinud mööda meie rööpaid, on see põhipõhiline nagu etteheide ja, ja, ja noh, kui me mõtleme, kes veel ministrid on, et Arvo Aller maaeluminister ja keskkonnaminister Rene Kokk, et, et noh, mis teile siis nagu meenub nende väljaütlemistest, ega väga palju ei ole avalikkuses, et nad, eks nad, seda, seda, mida juhid ette ütlevad, seda nad seal praegu tundub, vähemalt et nii teevad väga meeldivad inimesed, ma olen kuulnud vähemalt ministeeriumitest jutte mõlemad, aga, aga väljapoole ei paista väljapoole, on ikkagi EKRE'l tarvis sellist kahte tugevat, et juhti ja distsipliini. Kivist, et ma läheks selle mõttega nagu edasi tegelikult, et noh, ma arvan, et ega minister ei peagi olema otseselt, et selline inimene, keda oleks kogu aeg näha ja kuulda, et noh, nagu öeldakse, et parim jalgpallikohtunik on ikkagi see, eks, keda mängu jooksul märgata ei ole. Et ka minister võib täitsa vabalt selline olla, aga sa esitasid nagu sellise mõte, mis on täiesti 100 protsenti õige ja sellega ei ole võimalik vaielda, on see, et iga koalitsioonipartner valima enda minister ise ja kui üks minister ei meeldi, siis on täielik õigus seda välja vahetada küll, aga. Ma ütlen, et küll küll aga on sellel seltskonnal üks juht, kes peaks tervet seda seltskonda juhtima ja see inimene on peaminister. Ja tema arvamus peaks tegelikult olema. No aga sa kujutad mõttes, kas sa kujutad ette, kuidas ta vetostaks praegu Mart Helme otsuse minister välja vahetada, valitsus läks lõhki, ei saa nii toimida selles mõttes, et meenutame samas kui Helir-Valdor Seeder Isamaa juhiks samamoodi, ta vahetas terve meeskonna välja, ei olnud mingit nagu siis sõda või midagi sellist kriisiolukorda ja, ja vahetas välja, mindi rahulikult edasi, et meeskonnas vahetati kolm liiget tol hetkel välja, et see on ju erakonna juhi. Ja see on täiesti erakonna juhiõigus, aga noh, võib-olla ma olen selline naiivne ja noh, nii-öelda ma ei tea, mingi mingite veidrate vaadetega inimene, aga minu arust nagu valitsusjuhi ülesanne on panna esikohale Eesti riik mitte oma partnerite heaolu. Et partnerit on absoluutselt ka tähtis ja on tore, kui nad saavad mingeid oma valimislubadusi, kuigi programmidesse neid ellu viia. Aga peaministri ülesanne on vast see, et oma ametikohtadel oleks sinna kõige enam sobivad inimesed. Ent need inimesed viiksid ellu poliitikat, mis aitaks riigil edasi minna, mitte see viiks ellu kellelegi erakonna poliitikat, et see on väga erinevad asjad, on kas see riiklik poliitika ja mingi laiem nägemus erakonna, ühe erakonna poliitika, eriti veel koalitsiooni, eks ju. Sellises koostöös, et pluss nagu selline küsimus, et kui see vahetus oli ette planeeritud juba kaks nädalat, et millal siis peaminister sellest kuulis? Et minu jaoks kõige paremini võib-olla võttis selle kokku niisugune koht nagu pilaportaal lugejakiri, kus on siis nagu väljamõeldud uudised, mis ma nüüd ütlen, et see ei ole nagu nagu päris, aga seal oli umbes selline lause, et et kus siis Mart Helme sõnu suhu pandud sõnad, et saatsime info laiali põhinedes sellele, kes Eesti riigis midagi reaalset otsustavad reaalsetele Nad teevad. Kahjuks on Jüri Ratas selle nimekirja lõpus, kommenteerides Mart Helme, et ma tuletan meelde, et noh, ajalooliselt ka uue narridel oli varem lubatud rohkem kui teistel, aga sageli rääkisid natuke ja natukene mulle tundub, et mõne Ratase valitsuse väärtuspartneri vaates tõde just selline ongi, et noh, peaminister on selline kõrvaline, et me teeme siin oma oma asja. Aga kui sa niimoodi, sest sellest on küll väga-väga kahju, et see ei tohiks tegelikult Eesti riigi, Eesti riigi edasimineku ja arengu vaates absoluutselt niimoodi olla. No vot, ma nüüd ei tea, jällegi selles mõttes, et kui valitsusel ühel partneril oma ministri või valitsusdelegatsioonil ei ole koostööd sellepärast, et nad ei näe maailma sarnaselt või nende väärtuspõhimõtted ei haaku ja ma võin nende väärtuspõhimõtetega olla nõus või mitte olla nõus, eks. Aga kui on ikkagi poliitiline partei, kellel on oma selline ideoloogia ja kes on valitsuses selleks, et oma ideoloogiat ellu viia, näiteks mis puudutab kasvõi võõrtööliste küsimusteks, et me võime öelda jah, et Eesti majandusele on võõrtöölised tervikuna positiivselt. Samas me võime ka öelda, et võõrtöölised teisest otsast jällegi survestavad vaesemad inimeste palkasid allapoole ja ei lase, neil võib olla kasvada sellises tempos, mida nad ilma võõrtööliste kasvaksid ja see võõrtööliste nii-öelda eemale hoidmine või Eestist väljasaatmine on selgelt poliitiline valik. Poliitiline valik, millel on majanduslikud tagajärjed, aga sellest hoolimata see on poliitiline valik. Ja kui sa oled poliitik, kes on oma nii-öelda ideoloogias võõrtööliste vastu ja sinu minister, kelle sa oled ise oma nii-öelda valitsusse toonud, ei ole võõrtööliste vastu, sellepärast et tema hinnangul on ette teatele oluline, et need võõrtöölised Eestis oleksid, et siis on ju selge, et see koostöö ei laabu ja poliitilistel põhjustel minister vahetada välja oma ideoloogiat kandva inimese vastu. Noh, see on ju täiesti arusaadav ja kui sa sellesse ideoloogiasse usud, siis sa ju arvad, et uus minister teeb seda, mis on Eestile hea, ehk siis on nii-öelda rahva rahva eest väljas ja mis puudutab peaministrit, et peaministrit koer peab valitsema Eesti riiki nende poliitiliste kokkulepetega, mis on tehtud, ehk siis kui on poliitiline kokkulepe, et Ekrele kuulub see koht ja EKRE tahab omavalitsuse liiget välja vahetada, et mida siis mida siis peaks ratastel kohal tegema ütlema, aga lähme siis laiali alustama nüüd siin kriisisituatsioonis uusi koalitsiooniläbirääkimisi, muudame kõiki asju, muudame valitsust, noh, ma ei arva, et siin Ratasel need alternatiivid kuidagi paremad oleksid, ehk siis et et kui sa küsida, et millal ratas sai teada, et nüüd on Raul Siem, meil uus minister, siis minu teada neljapäeval kohtus seemiga ja neljapäeval oli, oli see nii-öelda otsus langetatud või, või vahetus selge, aga kas ta arvas, et EKRE on probleeme Kaimar Karuga? Ma arvan, et ta kindlasti nägi või tunnetas seda, et EKRE koostöö oma väliskaubanduse IT-ministriga ei laabu ja loomulikult, kui küsida, et, et kas meil on minister on selleks, et ettevõtjaid lobistada? Noh, tõenäoliselt eks ole, et ei ole see mingisugune asi, mida, millele peaks lihtsalt fokusseerima, eks, aga selge on see, et ka tavalise ministri töö käigus see on midagi sellist, mis tuleb selle tööga kaasa, ehk siis et inimesel tekivad kontaktid ettevõtjatega, tekib ka avalikkust, tuntus, tekib ka mingisugune kuvand ja partei mõttes. See kuvand võiks olla rakkes järgmistel valimistel ja Kaimar Karu puhul noh, on, oleks pigem olnud kaheldav, kas ta oleks järgmistel valimistel EKRE ridades kandideerivad. Ehk siis, et seal on teatud poliitloogika sees ja ma ei saa seda üldse nagu noh, alahinnata. Märg arvust on osaliselt natuke kahju ka, et ta pani oma elu seal Londonis, kus ta seni elas pausile, selleks, et tulla siia ministriks ja siis ootamatult lükati ta lükati ta eemale, aga Jüri Ratase tegevust, ega noh, arusaadav, et Jüri ratas ei olnud selle otsusega tegelikult ju rahul ja õnnelik, aga, aga mis tal tõesti teha on teisipidi, et, et, et ja sellest tekibki see küsimus, mida Martin küsib ja mida tegelikult ka ma ei tea. Toomas Hendrik Ilves täna siin. Et või see oli see eile hilisõhtul sotsiaalmeedias kirjutad ja ma tsiteerin viimase viie päeva jooksul on valitsusjuht olnud teadmatuses esiteks eriolukorra pikendamisest, teiseks oma erakonna ebaeetilisest reklaamist ja kolmandaks omavalitsuse pea ainsa mõistliku ministri vallandamisest. Tsitaadi lõpp, et, et no ma saan aru, et need signaalid, mis sel nädalal on tulnud, noh viide on siis sellele raadiosaatele, kus helmed võtsid sõna ja avaldasid selget seisukohta, et eriolukorda tuleb pikendada ja pikendatakse ja see otsus on tehtud, nemad on selle otsuse teinud osa siis sellest reklaamist, millele president Ilves viitab, ehk siis reklaam kesknädalas, kus kus siis kirjutatakse kõik need head asjad või head rahasummad, mis siin toetuseks lähevad Gescara konna selliseks töövõiduks, et et, et ja seal väidetavasti siis Jüri Ratas justkui ei teadnud selle reklaami ilmumist. Vaata. Mis puudutab nüüd esmalt seda reklaami. Ma arvan, et oleks võib-olla natuke naiivne eeldada, et eri Korras peaminister kontrollib detailselt üle kõik reklaamid, mis partei ajalehe esikaanel ja ka sotsiaalmeedias ilmuvad, et isegi kui ta võis seda, ma ei taha näha või kinnitada, et noh, vaevalt et ta nüüd sellesse süvenes, eks ole, et tegemist oli selge fopaaga veaga. Mingisugused inimesed oma sellises partei mullis ei tajunud ära, kuidas selline noh, ütleme Meie majja valimiskampaania lik reklaam, eks ole, avalikkuses mõjub ja panid selle välja, kes iganes sellega ära kinnitas, ei mõelnud selle peale ja noh, tõenäoliselt oli see reaktsioon ühiskonnast üllatuslikult tervele parteile ja noh, ka peaministrile ja minu meelest ratas tegi õigesti, ta vabandas selle eest. Ta lubas ära korjata need lähedal, mis ei olnud kuhugi välja saadetud ja noh, ma ei oska selle koha peal Ratasele isiklikult küll midagi süüks panna. Mis puudutab eriolukorra pikendamist, et noh, eriolukorra on täpselt nii pikk, kui meil on võimalik ja, ja kui on vaja ja kui, kui palju meil siin ühiskonnas on seda soovi seda eriolukorda pikendada, et noh, selles osas võib-olla ka valitsuspartneritele erinevaid vaateid ja noh, ma siin kohal lisaksin võib-olla ka Helir-Valdor Seederi, eks ole, kes räägib igal võimalikul hetkel sellest, et et kohe-kohe tuleb kärpima hakata, eks ole, samal ajal kui selgelt ei ole koalitsioonis konsensust nende asjade osas ja kui veel üks kord Kaimar Karu rääkida, siis mina ei oleks siin ei oleks nüüd nii mures tema isikliku saatuse pärast, sellepärast jah, tõsi ta praegu Londonisse tagasi minna ei saa, aga ütleme ausalt, et kui ta eriolukorra lõppedes Londonisse tagasi läheb, siis CVs omada rida 2019 kuni 2020 Eesti vabariigi IT ja väliskaubanduse minister, tema konsultatsiooni ja nõustamisärile kindlasti kahjuks ei tule. Sellest reklaamist rääkides veel kord, siis, siis jah, tõesti ma nõustun sellega, et et ega see erakonna juhtimine praegu sellisel lähedalt puldist nii-öelda Jüri Ratasele ilmselt ka ei ole, see on prioriteetides kuskil tagareas ja praegu tegeleb ta hoopis muude teemadega ja, ja tõesti, et kui selline reklaam siis välja tuli, siis noh, iseenesest on täiesti adekvaatne reaktsioon, kõik need reklaamid siis maha korjata tõesti, ja sellega läks natukene aega, need reklaamid ei saanud ikka õigeaegselt maha ja nii edasi ja ja selliseid tehnilisi probleeme esineb aga teisipidi, et Keskerakonna büroos tegutsevad sellised nahaalselt tegelased, kes siis mõtlevad välja selliseid reklaami, noh, see näitab ka omamoodi midagi, et no aga ja natuke vaadates nii, et kui kui heidetakse ette seda, et näed, nad lubavad siin Rahva raha juskui laialijagamist millised poliitilised reklaamid ei luba rahva raha laiali jagamist, et see, see on ju see, et kui valimised on, keegi lubab pensionitõusu või maksureformi, siis on samamoodi rahva raha laiali lubamine lihtsalt lihtsalt selles kriisiolukorras on see ebaeetiline ja poleks pidanud selliselt tegema, aga see viga kohe parandati. Rahva teenrid, Huko aaspõllu, Martins Muutav ja Taavi Eilat jätkavad majanduses ka natuke lisaeelarve, eriti küll opositsiooni kisa ja kriitika saata. Aga siiski võeti vastu. Ja sellest võib-olla iseenesest pikalt ei tahakski rääkida, erinevate nädalate jooksul oleme siin ka analüüsinud seda lisaeelarve siis tegemist ja seal kirjas olevat, aga võib-olla võiks rääkida natukene siis laenu andmisest riigi laenu andmisest, millest paljud ka majanduseksperdid ja ja ettevõtjad ise on öelnud, et, et nüüd on see olukord, kus riik võiks laenu anda. On see nii, selge on see, et meile ettevõtlus on väga tugevalt pihta saanud, eks, ja paljudel juhtudel on enam kui tõenäoline, et ilma riigi sekkumiseta juhtuks meil muidu elujõuliste ettevõtetega mingisugune väga drastilised halvad sammudeks, et pankrotid ja nii edasi, noh kui me vaatame linna peal ringi, siis hästi palju hästi palju muidu toimivaid ettevõtteid on oma uksed sulgenud ja on enam kui tõenäoline, et suur osa neist ei tee mitte kunagi enam uksi lahti, eks ole. Et ettevõtluse toetamine noh, selle idee on selles, et, et kui me täna anname riigi poolt neile raha peale, et siis eriolukorra lõppedes on, on need ettevõtted võimelised taas oma tööd jätkama ja noh, probleemid, eks ole, mis sellega on seotud, on see, et, et me tegelikult ei tea, millised ettevõtted on jätkusuutlikud, millised ettevõtted saavad oma uksed taas lahti teha. Kui palju, mis mahus, mis vormis, eks ole, tuleks neile ettevõtetele seda raha anda. Et noh, kui me mõtleme näiteks, ma ei tea turismi hotellisektori peale, siis on ju enam kui selge, et isegi kui me teeme homme oma piirid lahti, siis meil neid turiste ei ole ja ei tule. Võib-olla ei ole mõistlik näiteks kõigile hotellidele hakata nüüd riigipoolset dotatsiooni maksma, et, et võib-olla olekski, noh, ma ei tea, ühiskondlikult mõistlikum hoopiski mõned hotellid pankrotti lasta, noh teisest küljest jällegi, et kindlasti on hästi palju ettevõtteid, kelle puhul kelle puhul on selge eriolukorra lõppedes nei, nende tegevus saab jätkuda, ongi mõistlik jätta, jätkub ja ühiskondlikult on oluline, et see jätkuks ehk siis, et meie nii-öelda summa summarum, võit sellest, et meil see ettevõte saab jätkata, on suurem, kui kui ta lihtsalt pankrotti lasteaiana siinkohal ei tasu ka. Ei tasu ka unustada seda, et, et olukorras, kus me lihtsalt kõik asjad ära kärbiksime, siis selle ta kriisist taastumine võtaks tõenäoliselt rohkem aega. Kindlasti ei ole selle nii-öelda ühiskondliku meetme ehk siis, et meie kõigi maksuraha ettevõtetesse saatmise idee selles, et ettevõtted ei peaks liiga palju, kannab selles kriisis, et see ei saa mitte kunagi olla niiviisi, et kui ettevõte teenib kasumit, et siis see kasum on omanike oma, kui halval ajal on midagi halvasti, et siis kahjum on ühiskonna kui terviku oma ehk siis, et see tekitaks väga selgeid moraalseid riske, ei oleks tegelikult ühiskondlikult ka soovid. Aga noh, kui me nüüd võib-olla räägime sellest kõige suuremast laenast, mis meil siin läbi on käinud, et siis on täiesti ootamatult tekkinud selline avalik vaidlus Tallinkiga, kes kes on täiesti nördinud LHV Novalpina, mis on siis Eestis tuntud selle poolest, et ta võttis üle Olympic Casino. Selline investeerimisfond on pakkunud tallinkile laenu ja Tallink on täiesti löödud sellest laenupakkumisest ja solvunud Just et, et teatavasti siis riik riigilt on Tallinki ise küsinud 150 miljonit laenu ja siis justkui neile appi tõtates tuli LHV pank, kes läinud neljapäeval teatas vähemalt avalikult, et ta, nad on valmis tallikile laenu andma. Samal õhtul oli Mirko ojakivi esimese stuudio saates külaline Paavo Nõgene, Tallinki juht ja ma tsiteerin. Paavo Nõgese jutt, tsitaat LHV püüab jätta muljet, et tegu on õilsad, hea, soodsa pakkumisega paljude teiste aktsionäridele väga kahjulikke ettepanekute seas. Võib-olla toon esile ainult ühe, see on üks. Üks on see, kui Tallinn, kui oleks soovinud LHV panga ja selle erakapitalifondiga sõlmida lepingu, siis lepingu sõlmimise tasu oleks olnud seitse miljonit eurot tsitaadi lõpp. Ja seda ütles siis Paavo Nõgene täna Tallink avaldas ka selle paketi, mida siis LHV neile tegelikult kus ja kui seda nüüd tähelepanelikult lugeda, siis võib seal näha, kuidas tegelikult eile siis LHV juhid, kes avalikkuses teemat kommenteerisid ja oma pakkumist kommenteerisid, eksitasid inimesi ikkagi sellega, et nad tegelikult tegelikult tahtsid ikkagi Tallinkiga üle võtta, nii nagu üheksakümnendatel omal ajal tehti. No vot, ma ei tea, kas nad tahtsid üle võtta, sellepärast et kui me nüüd seda Tallinki täna välja saadetud pakkumist LHV Novart pinna pakkumist Tallink täna siis välja saatis värskelt enne meie saadet, et vaadata, siis isegi kui nendel tingimustel oleks tehinguks läinud ei oleks tekkinud LHV-le ja normal pinnale kontrollivate osalust ettevõttes. Et noh, selgelt ülevõtmisest noh, on võib-olla natukene liigne rääkida aga detaile seal vaadata, et jah, võrreldes võib-olla mõne aasta või mõne kuu taguse ajaga, eks ole, et et see pakkumine näib, kallis näib selline järsk, näib võib-olla isegi ülbe, kui mõnes mõttes vaadata seda asja, aga noh, teisest küljest, et meil on mõne kuuga situatsioon, milles Staling opereerib drastiliselt muutunud. Et kui ma nüüd vaatasin ja kuulasin ja lugesin seda, mis Tallink on nüüd oma sõnumites rääkinud siis ma saan aru, laevafirma käis läbi mitte ainult kõige Eesti pangad, vaid ka suure hulga igasuguseid välismaiseid panku, kellega neil on varasemalt olnud igasuguseid kokkupuuteid äritehinguid ja arvestades, et ei ole materialiseerunud ühtegi teist sellist laenu või, või noh, selget pakkumist, siis ma saan arvata, et ega kuskilt mingisugust väga mõistlikku või soodsat pakkumist ka ei antud. Ei no ma ei tea, et noh, mis ettevõte on Tallink, eks ole, et Tallink ei ole ju ettevõte, mis viib reisijaid ühest punktist teise või kaupa ühest punktist teise, ainult vaid suures osas Tallinki käive tuleneb ikkagi müügitegevusest. Sellisest sellisest pardamüügist tegemist on kruiisifirmaga ja kui ma vaatan üle terve maailma, mis teevad kruiisifirmad hetkel, et kruiisifirmad on kõik, on hädas, kõik suuremad kruiisifirmad on hädas, kui ma vaatan näiteks karneval kui, siis mis on maailma üks suurimaid kruiisiettevõtteid, mis intressiga nemad laenu võtsid praegu, et nemad küsisid kuus miljardit dollarit laenu nende intressiks müüsid seal küll aktides on, tehing on iseenesest keerulisem, eks ole, aga sisuliselt nende intressidest, kes kujunes 12, pool protsenti, eks ole, et 12 pool protsenti on oluliselt kõrgem intress, kui kui LHV ja ennumalt piinasin pakkusid Tallinkil, eks ole, mis on siis noh ütleme siis kujundlikult kuue ja 10 protsendi vahel, seda on keerukamad välja arvutada. Oleme sellega pealt selged, et kui riik praegu ei kaaluks Tallinki laenu andmist, siis peaks ju Tallink otsima seda erapankade käes seda laenu ja siis oleks olukord hoopis teine, et ilmselt nad nii jõuliselt ka ei kinnitaks, et nad lükkavad tagasi mingisuguseid pakkumisi. Praegusel juhul noh, oli nii-öelda vastupidi kosja tuli see, kelle, keda võib-olla ei oodatud Ei no vaata, miks Tallink on nii löödud, sellest asjast on ju väga selgelt see, et, et kui riik nüüd hakkaks päriselt vaatama, Tallinkil on võimalik turu pealt raha saada, siis võib-olla riik ei paigutaks Tallink, kes sa 150 miljonit eurot ja võib-olla kuivõrd need läbirääkimised ei ole veel lõppenud, siis ta võiks riik küsida, ütleme nii oluliselt jõulisemat tasu oma selle 150 miljoni laenamise eest, kui võib-olla seda algselt oli planeeritud, tähtis, et Tallinki omanik, kellele on see kindlasti negatiivne LHV sellise asjaga välja tuli. Aga muidugi riigi poolt vaadates, et Tallink on kindlasti Eestile väga oluline mõtlemine, ma ei vaidle üldse selle asja, ta on seotud Eesti majandusega väga tihedalt ja Tallinki mingisugune olek või eesti turul olemine on oluline. Aga omaette küsimus on selles, et kas Eesti riigile on oluline, kes on Tallinki omanikud. Et selles osas ma ei ole üldse enam nii kindel, ehk siis et kui LHV, Jan omal piina on valmis, siis Tallinkis mingisuguse jupi endale võtma ja okei, võrdlemisi suure jupi, et et kas see on riigi poolt, on mingi asi, mida ei peaks juhtuma, et selles osas ma ei ole üldse kindel. Ja teisipidi ikkagi see LHV pakkumine, noh, pakkuda võib mida iganes, ma ei tea, mulle helistavad ka tolmu tolmuimeja pakkujad ja üritavad seda mulle pähe määrida, aga no Pole ma veel ostnud, aga võib-olla tulevikus osta nõiaet ja see, et see on siis sellistel tingimustel, et, et noh, olukord ja aktsiakapital võiks lõpuks minna siis LHV ja siis selle teise ettevõtte kätte on iseasi muidugi aga, aga põhimõttelist pakkuda võib mida tahes. Turul no vaata, jah, pakkuda võib mida tahes, aga jah, nagu ma ütlesin, et et sellel pakkumisel on Tallinki ja tema, me peame sealt omanike jaoks, eks ole, negatiivsed tulemid just täpselt selles kohas, võib-olla riik siis ei anna neile seda 100 viitekümmend miljonit, nad peavad ikkagi mingisuguse niisuguse noh, võib olla läbirääkimiste käigus, eks ole, see tõenäoliselt leebuks natukene selline väga järsk. Aga ootamatu on ilmsed Tallinki jaoks lihtsalt see, et LHV pank, kelle maine üldiselt Eestis on päris hea, on sellise pakkumise teinud. Nad on nagu pettunud kuidagi selles ja ma arvan, et ka avalikkuse jaoks tegelikult LHV juhtide selline otsus sellist pakkumist sellisel kujul nendel tingimustel, mis täna siis on ka avalikustatud teha on nagu noh, ütleme tekitab sellist eetilist küsimust. Aga vabandust, aga, et keegi üldse Eestis üllatub selle peale, et mõni siin tegutsev pank teeb selliseid, kui ma ise, mis inimesi ärritavad, siis noh, tõenäoliselt ma ei tea, kas tallinkele kunagi pidanud pankadega varem suhtlema, et lihtsa inimese nagu sihuke tasemele viies, sest noh, kui vaadata neid kodulaenu intresse, mis on Eestis võrreldes võrreldes siis näiteks Soome või Rootsiga, siis siin ei ole juttugi, et Eesti omad on nendest kõigist selgelt kõrgemad. Saades pankadest midagi siin Eestis pakkumisena siin ei maksa absoluutselt kurb olla, kui see tundub sulle ebaõiglane. No ma ei saa aru Jällegi, mis on ebaõiglased, on täpselt, et võtame nüüd jälle selle olukorra, kus me oleme, eks, et Tallinkil käive on kadunud. Äri on kadunud, sisuliselt laevad seisavad tühja, laevade pealt tuleb maksta igasuguseid noh, nii-öelda kapitalikulusid, eks ole, nende laevade peal on laenud, eks ole, millega nad laenulaevad on ostetud, nende neid tuleb teenindada, tuleb intresse maksta, meil puudub absoluutne mingisugunegi kindlus, mis hetkel saab Tallinki laevad uuesti tööle panna. Lisaks sellele, kui Tallink peaks saama need laevad tööle panna, ei ole absoluutselt mitte mingisugust selgust, kui palju võiks nende peale uuesti inimesi hakata käima, eks ole. Me oleme olukorras, kus me absoluutselt ei tea tuleviku osas mitte midagi, ehk siis tegemist on väga kõrge riskiga ettevõttega. Kui nüüd lisaks võtame selle, et mis, mis saab noh, kuidas on võimalik peamiselt tagatiseks olevaid laevu praegusel turul müüa, on ju selge, et neid ei saa müüa selle hinnaga, mida oleks võinud saada nendest kolm kuud tagasi, ehk siis et tegemist on väga suure ebaselgusega. Aga oleme selged, äri ei aeta nii et sa lähedased avalikkusesse tuulutama. Ega LHV pank läks ju ise selgelt ja arusaadavalt avalikkusele rääkima, seda, kuidas nad läksid nüüd seda laenu pakkuma, aga sellele joone tõmbame tõmbame joone alla seepärast, et lubasin, et räägime saates veel ka ühest koroonavabast teemast ja see, see on selle nädala õhtulehe suur uurimis uurimine sellest kuidas siis ravimiärile toi ravimiäris toimub. Suur suur petmine. Küsin otse loo autorilt Martin Schmuutovilt, kes meilt raha välja petab. Petmine on tõenäoliselt väga karm sõna, selle kohta võib öelda, et nii apteegid kui hulgifirmad kasutavad seadusega lubatud skeeme, et inimesed peavad apteekidel sama rahakoti miljonite eurode väärtuses kergendama niimoodi, kui nad tegelikult võib-olla ei peaks, ehk siis seal on kaks probleemi. Et esimene on see, et apteegid ostavad, võis ka hulgifirmad ostavad ravimeid selliselt, et näiteks kõikide tugevustega ravimite puhul pole odavaid ravimeid saada ja seda tehaksegi teadlikult, et ostetakse siis nii-öelda piirhinna k või piirin aluseid, ravimeid sellised, et neid ei osta mitte keegi sealt apteegist. Ja teine probleem on siis, mis meie analüüs tõestas, et et isegi nendel kohtades, kus peaksid piirina alused, ravimid müügil olema, neid lihtsalt ei ole müügil, ehk siis rikutakse seadust. Aga. Testipidi noh, inimese vaates on see ju ka, kas natuke ikkagi ei taandu sellele, et inimene ise tahab seda originaalravimit, mitte seda piirhinna lähedast ravimit. Jah, seda me vaatasime ka, aga millessegi välja kõik siuksed, olukorrad, kus oli nii-öelda kallis ravim müügil, aga samal ajal pakuti ka odavat ravimit, et ka meie noh, nii-öelda järeldus sellest oli see, et järelikult inimene on seal teinud oma otsuse, et ma võtan kallima variandi ja need jätsime enda analüüsis täielikult kõrvale. Meie analüüsi või noh, sellised kohad, kus pakuti kallist ja odavat alternatiivi ei olnud või siis ka sellised kohad, kus odavat alternatiivi ei saagi praeguse seadusandlusega üldse tekkida. Aga kuidas me selle olukorra siis nüüd lahendame, ma saan aru, et nii endised ministrid kui ka praegune minister on olukorra suhtes väga kriitilised, aga noh, ma ei tea, tehti nüüd apteegireform, aga tundub, et see ei ole seda olukorda ka lahendanud, mitte. Apteegireformi aega me muidugi ei ole veel saanud hinnata, seda niivõrd vähe olnud, aga noh, kuulge see on ju selles mõttes kummaline küsimus, et kui praegune minister, endised ministrid on kriitilised ja nad meie loos pakuvad ka lahendusi, siis halloo pange need lahendused tööle. Et kes neid, kes neid kinni hoiab, tahaks teada ja eks me siis paari kuu pärast küsima, et kes on teid kinni hoidnud, et lahendused tööle panna. Aga sellega rahva teenrid tänaseks lõpetavad, minge tehke õues sporti, hoidke inimestes inimeste vahel distantsi. Järgmisel nädalal on rahvateenrite Mirko ojakivi. Aivar Hundimägi Evelyn Kaldoja. Kell 12 on taas vikerraadio eetris koroonakriisi pressikonverents Huko aaspõllu, Martins Muutav ja Taavi Eilat tänavad. Kuulmiseni. Vikerraadio.