Te kuulsite raadio kahe saadet ärgaks koolis, täna räägime trendidest, lasteaia noortekirjanduses. Stuudios on kirjanduskriitik ja lastekirjanduse uurija Ilona Martson ja Marii Karell. Tervist. Tere. Tere. Ilona, et oleks puust ja punane siis, mis on mis, mis on lastekirjandus, mis noortekirjandust, kus see piir jookseb? No üldiselt selle piiriküsimuse ma jätaks lahtiseks, sest kirjanduse puhul üldse piiri tõmbamine on selline väga, väga kahtlane asi, et me ei saa nüüd öelda, et üks on üks ja teine on teine, et alati on olemas mingeid vahejuhtumeid, kus nagu üks teos mahub mõlema mõlema kategooria alla aga lastekirjandus on siis tänapäeva arusaamade kohaselt täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus ja noortekirjandus, vastavalt on siis see kirjandus, mis on mõeldud, et mitte enam nii väga lastele vaid pigem siis juba nendele, kes hakkavad integreeruma täiskasvanumaailma. Ja tegelikult mina olen seda alati võtnud, nii et see ongi täiskasvanumaailma sisseastujatele mõeldud kirjandus ehk siis aste nii-öelda lapse maailma ja täiskasvanumaailma vahel. Noortekirjanduse puhul on alati see asi, et ta on olnud päris palju vaidlusi, kas seda üldse vaja on. Ja mina ütleksin nii, et jah, on lugejaid, kel seda üldse ei ole vaja, kes on täiesti rahulikult võimelised, Harry Potter, tere ja Astrid Lindgreni peal minema teegaamerooni ja isa Corio peale. Nad ei vaja sellist vahetab aga samas mina olen tähele pannud, et üsna palju on ikkagi noori, kellel on vaja, et et oleks seda enesepeegeldust või iseennast seal selles raamatus sees. Ja, ja noorteraamatuid loetakse päris usinasti neid tänapäevani. Kas ajalooliselt on kuidagi paika ka pandud, et mis hetkest on hakatud žanriliselt liigitama, et see on nüüd kindlalt noortekirjandus sellelt lastega täiskasvanute hulka ei kuulu. Ajaloo puhul ma jään vastuse võlgu selles mõttes, et ma nüüd päris täpselt ei tea, millal see krõks käis, eks ole. Küll, on olnud päris erinevaid perioode seoses sellega, mida on lastekirjanduseks peetud ja mida mitte, eks ole, et sageli peetakse lastekirjanduseks, sest ajalooliselt sellist kirjandust, mis last kuidagi harib või või ütleme, eetiliselt kasvatab, eks ole, see esteetiline plaan on mõnikord tahaplaanile jäetud. Aga samas on olnud alati hästi julgeid revolutsionäär, kes on öelnud, et nii eks ole, et üks kindlasti üks kindlaid revolutsioone näiteks. On olnud seoses Astrid Lindgreni ka, et mõtlen selle peale, kuid tuli Pipi, eks ole, see oli siis teise maailmasõjajärgne aeg. Pipi tekitas küll päris kenaks revolutsiooni lastekirjanduses üldse ja neid revolutsiooni vilju oleme me siiani juba söönud. Nii et tegelikult Pipi on ju hea 50 aastat vanad. Mismoodi see Pipi revolutsioon ja ütelda välja nägi mis, mis oli sellist, mis nagu tekitas selle sõna revolutsioon sinna juurde kirjutamaks? Noh, ega tegelikult sellist terminit Pipi revolutsioon, et sa seda võib ka nagu, ütleme kujundlikult võib ainult niimoodi öelda, eks ole. Kindlasti oli Pipi poolse ebatraditsioonilises, eks ole, et et kuidas siis nii, et kui enamasti oli harjutud, et lapsi kujutati seni selliste korralik noh, ütleme aeg-ajalt nad küll tegid vempe, aga nad ei olnud sellised üliinimlikud lapsed, eks ole, kes olid maailma kõige tugevamad ja suutsid tõsta hobust ja kümmet mereröövlite. Kindlasti oli seal nagu pedagoogika pedagoogikareeglid vastu eksitud Pippis hästi palju, eks ole, sest Pipi ei ole mingi ideaallaps, eks ju. Ja noh, ma arvan, et see oli nagu see, mis võis ärritada nagu nagu omas ajas, aga samas see on nagu alati see küsimus, et kes on selle kirjanduse lugeja, lastekirjanik kirjutab lapsele, ta ei kirjuta, pedagoogile, ta ei kirjuta. Ütleme sellisele täiskasvanud inimesele, kes tegeleb lastega ja aeg-ajalt täiskasvanud inimene ei, ei pruugi seda mõista. Et ma olen teise tähekese peatoimetaja ja mul on aeg-ajalt sellega päris selliseid kokkupuuteid olnud, kus lapse puhul ei ole seda probleemi, et ma ei saa aru ja täiskasvanu helistab ja õied. Mis teemadel lastele kirjutatakse, mis teemadel noortele kirjutatakse, kas seal on mingid kindlad teemavaldkonnad? Ma ütleks nii, et nii lapsele kui noorele kirjutades esimene asi, mis autor peab olema, peab olema aus jätta peab rääkima keeles, mis on lapsele selge ja arusaadav ja noorte puhul ka lugeja, eriti selles vanuses luge, nagu on mingi alates väiksest lapsest, ta tunneb ära selle oma keele ja kui sealt keeles mingeid sõnu, mis on talle ebaselged, siis need sõnad ei ole tema jaoks ja noorteraamatust täpselt seesama asi. Kui noorteraamat on kirjutatud keeles, mida tänapäeva noor ei räägi, siis tänapäeva noore jaoks ei ole tema raamat, sorry, aga tõesti, see on selles mõttes teemade puhul. Kui me räägime, siis on, ju on kindlasti see vahekord nii-öelda realismi ja nii-öelda fantaasia vahel, eks ole. Et, et nii lastekirjandus ajakirjanduses on need vahekorrad olemas ja alati sõltub just lugejast, et kes mida eelistab eesti lastekirjanduses on üsna ülekaalus olnud kunstmuinasjutt viimasel ajal ja selliseid realistlikke lastejutt on suhteliselt vähe. Aga samas ka neid on ja nendel on oma fännklubi olemas. Noortekirjanduse puhul samamoodi on küll üsna palju realismi nendes vähestes noorte raamatutes, mis minu meelest on head ja mis on Eestis viimastel aastatel ilmunud. Aga teisalt on ka päris selliseid nii-öelda fantaasia, ulme, ulme poole kalduvaid raamatuid. Kui on noortele kirjutatud raamat, mis on ulmeteemaline, kas seal on rohkem siis noortekirjandus või ulmekirjandus? Nagu ma aru saan, siis eesti julme ringkondades lähtutakse kriteeriumist, mille järgi alla 12 aastasele suunatud kirjandust ulmeks ei peeta. Angloameerika keeleruumis on termin Jiang Adult puks, mis siis peaks olema umbes sama mis noortekirjandus. Aga samas selle vanusepiire defineeritakse üsna erinevalt ja isegi noh, reeglina jäävad need 12 nii 25 aasta vahele. Nii et ka 25 aastane võiks olla nagu potentsiaalne noorteraamatu lugeja. Et eestisse tõlgitud raamatutes sellised klassikalised ulmeraamatud jalgadelt puks on siis Harry Potter Artemis, Fauli raamat, Philip Bulmani kuldne kompass, inglite torn. Et need on need nii-öelda ulmeraamatut, mida Eestis sageli raamatupoed klassifitseeruvad millegipärast ka lastekirjanduseks. Et tegelikult ta ei ole nagu päris lastekirjandus, aga piirkriteerium võiks siis jääda nii. Teos peaks olema mõeldud 12 aastastele ja vanematele, et ta poleks padumuinasjutt, et siis on ta selline nii-öelda ulme. Ma päris niimoodi otseselt iseendast ei lähtu, vaid siin on aluseks võetud Indrek Hargla seisuga, mida ta on avaldanud siin ja seal. Et selles mõttes ma maika eelistan, pöördu spetsialisti poole selles küsimuses. Aga mis puutub siis ulmesse, siis jah, selle selle loogika kohaselt ei ole ulme näiteks Karlsson katuselt või Pipi, eks see on puhas lasteraamat. Ja, ja noh, ütleme ulme on siis nätis poiss kabury rops, mis on selline, kus on siis tõesti selline tehislik maailm olemas ja ütleme, et tegelikult Eestis üsna vähe on lasteulmet, et, et seda on mõnel määral, Henno Käo Boriss kaburil, aga ikka suhteliselt vähe kirjutaks. Teeme siia vahele väikese pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime Ilona Martsoniga laste ja noortekirjandusest. Me räägime Ilona Martsoniga parasjagu laste ja noortekirjandusest. Ilona, ütle, kas on olemas mingeid selliseid teemasid ka, millest lastele ja noortele ei kirjutata? Üldiselt mina võiks öelda küll, et et kui sa oled juba ausama luge suhtes, siis neid teemasid ei tohiks olla aga sageli ikkagi kirjanik peab tegema teatud valiku, eks ole, kui ta jutustab ühte või teist lugu, eks ole. Ja mul on tunne, et näiteks üsna vähe on tänapäeva noortekirjanduses sõjateemat. Ja lastekirjanduses ka ei ole eriti palju sellist valu või surma või ütleme, sellise kurbusega seotud asju. Noortekirjanduses on, et vahekord natuke teised ütleme et, et kõigepealt siis lastekirjandusest rääkides siis jah üsna vähe on ikkagi ka roppusi, vahtu, roppust ja ropendamist ikkagi lastekirjandusest tuleb üsna harva ette. Ja sageli on ka see, et et ei, ei kirjutata ka postmodernismist, kuigi Henno Käo üritas teha postmodernistlik raamatut. Aga noh, ütleme, need seosed on juba siis nagu see lapsevanema jaoks, kes seda raamatut Ta loeb. Üsna palju kirjeldatakse nii-öelda ühiskondlikke protsesse, üritatakse lastele seletada, mis toimub, selles mõttes on asi kiiduväärt. Noortekirjanduse puhul mu meelest on see, et kirjutatakse üsna harva sellest, mis, mis toimub nagu nende noorte elust väljaspool. Et ütleme, noortekirjandus käsitleb ikkagi seda ühte kommi Unityt, eks ju ütleme noorte omavahelisi suhteid teid. Ja noh, on ka selge, et miks, et ega noort ennast luget ennast vahest ei huvita isegi nii väga ma ei tea, delfiinide elu kuskil vaikses ookeanis. Et see ei ole nagu tema tema teema, et mäletan omal ajal, kui sai Sülverni loetud autor, keda tänapäeva noored vaevalt et eriti viitsivad neelata mõni mõni üksik friik siiski siis võis just need delfiinid elu leheküljed olid need, mis vahele jäi. Et need, mis ilmselt vanahärra oligi kuskilt teatmeteosest maha pannud, et mina neid jah ei lugenud, pean tunnistama. Nii et jah, on on kindlasti, aga noh, tabuteemasid mu meelest eriti ei ole ja eriti noh, viimasel ajal, kui kõik seksiga seonduv on läinud nagu nii-öelda laia avalikkuse ette, siis see, see ei ole nüüd küll asi millesti autorid nagu mööda vaatavad, et pigem just vastupidi, et mu meelest teinekord mõni autor paneb isegi natuke liiga palju seda seksi osa sinna sisse, et ta tavalise noore elus see nii-öelda intiimsuhet hulk võib-olla ei pruugigi nii suur olla, kui mõnes noorteraamatust välja paistab. Kui vaadata siin Eesti Kirjanike, kas siis on eristatavad ka mingid etapid, et seesama, näiteks suhte ja seksuaalteema on tulnud üheksakümnendatel või 80.-te lõpus alles? Jah, on küll, et see on päris naljakas näiteks Aino Pervikul On olemas romaan nimega õhupall, mis omal ajal oli väga kuumraamat ja seal oli siis selles, kuidas ühed 10. klassitorud, 11. oli lõpuklass 10. klassi noored läksid ekskursioonile jalgrattaga Riiga ja Riiast üks kamp noori Läksin restorani juba see oli midagi väga halba. Restoranist tutvuti noormeestega Ungarist ja pärast mindi edasi lõbusalt noormeeste juurde hotellituppa, kus ei toimunud mitte midagi, ei mingit isegi minti suudlemist. Aga Kunnase fakt leidis aset siis esimesel septembril kooli minnes. Selgus, et õpetajad teavad sellest, et tead, sellest siis üks tüdruk tehti patuoinaks ja kogu aasta piinati teda põhimõtteliselt sellega, et sa oled riivatu kui amoraalne tüdruk, eks ole, ja noh, tegelikult raamat räägibki sellest, kuidas tüdruk muutus täiskasvanuks läbi selle, ta nägi, kui võltsilt võivad mõned käituda siis tänapäeval noh, ütleme selline asi, Aidi Valliku raamatumaailmas oleks täiesti nonsenss, eks ole, seal on ikkagi 14 aastasel tüdrukul kul rahakoti vahel kondoom igaks juhuks, eks ole. Ja, ja noh, ütleme noored panevad nii alkoholi kui ka kergemat sorti narkotsi, eks ole. Ühestki õpetas talle üldse juttu, aga küll aga antakse ka mõista, et tüdruk, kes on selle kõik läbi teinud, täiesti rahulikult kooli tagasi minna, temaga ei tehtagi midagi, mitte keegi ei tee teda mingiks patuoinaks, sellepärast et iga inimese elus tuleb ette nii paremaid, halvemaid aegu, eks ole, ja ja noh, ütleme lastekirjanik on hästi mõistev. Ei tea nüüd, kas päriselus ka niimoodi on ja, ja kas, kas ütleme, täiskasvanud ka nii mõistvad on, aga ma usun, et on ka neid, kes mõistavad. Jumala abiga tahaks loota. Kui palju Eestis aastas üldse laste või noortekirjanduse alaseid raamatuid ilmub? Möödunud aastal ilmus üldse kokku 340 laste- ja noorteraamatut nendest siis luuleraamatuid oli 28 ja ilukirjanduslikku proosat 185 teost, nii et noh, kui me kujutame ette, et seda vahekorda siis ikkagi proosa kasuks räägib asi hästi suuresti luulekogudest oli eesti autoreid 23. Noh, ilmselt on need siis lasteluulekogud, sealhulgas ka kordustrükid ja Eesti autorite raamatuid, proosas oli 39, sealhulgas esmatrükke 26. Nii et noh, see on võib-olla natuke vähem kui ülemöödunud aastal, aga mitte ka palju, oluliselt palju vähem. Üsna palju on aimekirjandust ehk siis sellist osa, mis ei ole nii silu, vaid on just nimelt teatmeteosed Soloogia raamatut, teadusraamatud autodest, arvutitest ja nii edasi ja sealhulgas Eesti autorite raamatuid oli 30, nii et ka päris palju kirjutatakse taimeaimekirjandust. Mida on Eestis on võrreldes muu maailmaga hästi vähem koomiks. Et millegipärast komist traditsiooni ei ole õnnestunud ellu äratada. Ainult kuus koomiksit ilmus möödunud aastal mõelge kuus ja nendest siis kolm olid eesti autorite omade kolm olid siis tõlkeraamatut, et see nagu noh, loomulikult sellesse nimekirja ei ole arvestatud selliseid klassikalisi miki, hiireajakirja, koomikseid ja ütleme, sellist nipet-näpet, eks ole, nii et need arvud võiks võib-olla natuke suuremad olla, ütleme, sellist head originaalkoomiksit on hämmastavalt vähe ja üsna näidendid, et kogu möödunud aasta peale siis üks kogumik ilmus, noh, aeg-ajalt on siin natuke võib-olla rohkem neid. Aga ikkagi ütleme, domineeriv on ikkagi ilukirjanduslik proosa, mida on kõige rohkem. Eesti autoritest, kes eelmisel aastal ilmutasid raamatu, kes neist kõige populaarsemad Noh, päris niimoodi kõige kõige, võib-olla ei saa öelda. Ilmselt üks populaarsemaid autoreid on, on kindlasti Edgar Valter kelle, kelle kõik raamatud on hästi-hästi minev kaup, aga noh, ta üht ühtlasi ka oma raamatute illustraator ja see on siis mees, kes oli juba, ma ei tea aastal 1960 külmus esimene täheke oli Edgar Valteri koomik seal sees, nii et motamees juba, kes on juba vanaisade ja vana emade, nooremat sorti naiste vanaemadel lapsepõlve trügid, hästi tuntakse siis Andrus Kivirähki elimparaamat millele tihti ka päris palju reklaami ja mis on siis seotud alle Kuki tuntud kaubamärgiga läks ka päris hästi ja, ja üldiselt võib öelda, et ta oli nagu ütleme, me tegime ju Apollo ja Päevaleht tegi rahvaküsitluse siis nagu rahvaautori osas siis seal olid tegelikult Teie eesotsas kõigepealt muidugi Aleksei Turovski, kes on ka noh, ütleme üsna üsna, ütleme selline hea noorte autor, keda noored võiks just seoses selle aimekirjandusega hästi tunda. Ja teisel kohal oligi siis kohe lippa mereröövlid, ütleme selle rahvaküsitluse tulemusel. Aga kindlasti on, on hästi häiritud, toreid olnud noh, ütleme, et uusi Piret raud, kelle Ernesto küülikud, kuid võitis laste Kirjanduse võistluse. Henno Käo raamat Väike-rüütel Ricardo, mille tiraaž on otsas poodides Kerttu Soans, Olivia ja kruubi Ruti raamatut. Ja muidugi luulest, Hando Runnel, kelle luule koondkogu oli, oli üsna üsna müüdud. Ja noh, see pole ka ime, Runnel on suurepärased lasteluuletused. Noh, ütleme nii, et et on uusi, on vanu tegijaid, mõlemaid loetakse. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, räägime veel laste ja noortekirjandusest. Kirjanduskriitik Ilona Martson, millised noortele suunatud raamatuid on hirmus populaarsed olnud, ütleme, eesti autoritelt. Eesti autoritega on väga huvitav lugu, nimelt aastal 2000 oligi tõeline põud, noortele kirjutajaid oli hästi vähe ja Ira Lemberi Musta kaarna küüsis üks raamat, mida siis 14 aastased tüdrukud kangesti lugeda armastasid, võitis ära hästi ootama tult sellise võistluse nagu nukits. Mis oli siis nagu üle kahe aasta toimuv üle-eestiline nagu laste ja noorteküsitluse põhjal tehtav siis nagu auhind, mida lihtlasteaias teabekeskus välja annab ja see pani nagu ilmselt mõtlema, et oi, oioi Kirjastus Tänapäev korraldus siis selle asja peale ühe jutuvõistluse kus siis valitud käsikirjade alusel anti välja päris mitu raamatut ja selle võistluse võitis Aidi vallik ja tema raamat. Kuidas elad, Ann? Ja selle raamatu populaarsust nii Eestis kui ka Lätis ja ka Soomes oli niivõrd üllatav, et kahe aasta pärast uus võistlus. Ja seal siis oli juba natuke rohkem veel käsikirju. Aidi vallik seal ei osalenud, selleks ajaks olid tal juba ilmunud Anni lugude järg või ilmumas ma täpselt ei mäleta. Ehk siis mis teha on, aga sealt võistluselt siis tuli kolm raamatut, hanejaht. Ja tank soo. Siis haldjatants Katri Reimus ja Helga nõu. Kuues sõrm. Ja kõik need raamatud on tegelikult, et ütleme, sellised noortekirjanduse nii-öelda põhiasjad, mida võiks nagu iga noor lugeda, kuid ta tahaks selle selle žanri vastu huvi tunda. Aidi vallik, ma tean, kirjutada Toomas Anni lugudele veel ühtejärge ja need on need, need raamat, et mis, mis, mis võiks, võiks olla jah, sellised, mida, mida mina tõstaksin esile, aga loomulikult võistlus annab alati rohkem käsikirju ja on ilmunud ka nende võistlus osanud käsikirjade põhjal ka raamatuid. Aga noh, ma olin nüüd selle viimase võistluse žüriis ja ja võib öelda küll, et meie, ütleme, need saajad olid ikkagi ikkagi tugevamad. Ja noh, eks, eks see kohe aitab ka, ütleme seda kvaliteeti välja sõeluda. Hästi huvitav on see, et et nii Aidi, Valliku, Katri Leimus, kuid ka ka Helga nõu on õpetajad ja, ja hästi kaua töötanud, aga nii et kui rääkida trendidest, siis siis Eesti noortekirjandust kirjutavad õpetajad. Ma ei tea, kas see on hea või halb. Ühest küljest andekas inimene, andekas inimene ja, ja on ta õpetaja või või korstnapühkija, see ei ole nagu eriti. Aga samas mina olen nagu alati oodanud huviga, millal noored ise kirjutama hakkavad. Ja üks autor, kes paar aastat tagasi laineid lõi, oli Hiram kes kirjutas tas romaani mõru maik, mis minu meelest oli puhas noortekas, võib-olla mõned mõned kümned leheküljed maha tõmmatult aga näiteks ka praegune romaanivõistluse võitja Sass Henno on kindlasti noorteromaan. Ma olen täitsa veendunud selles, võib-olla ta ei ütle, et see on nüüd see, eks ole, aga kindlasti tema lugejast noor inimene. Kerttu, rakke raamatut, olgem ausad, on noorteraamatut suures osas ja tegelikult võikski öelda, vaata seda, kui paljud noored raamatuid loevad ja palju telekat vaatavad, siis juhtiv laste noortekirjanik tegelikult Kerttu rakke oma seriaaliga kodu keset linna, mis minu meelest on tõeline noh, ütleme 12 aastasele lapsele mõeldud saade, mille auditooriumist sellest nagu koosnebki tegelikult suures osas ja noh, miks mitte mu enda tütred vaatavad suure huviga kodu keset linna ja see on just seesama elusse integreerumise kirjandus. Et sa näed, noh, ütleme selliseid teatud situatsioone selles seriaalis, mis mängitakse sinu ees läbi ja läbi selle omaks võtad. Nii et Kirtrace on suurepärane noortekirjaniku verest. Kui sa juba teleka sisse tõid, siis palju on räägitud ka sellest, et et lapsed ja noored üldse ei tahagi lugeda, et nad vaatavadki ainult televiisorit. Et kui palju te raamatute puhul arvestatakse, seda, et laps ja noor on siiski suhteliselt hinnatundlik. Ta peab vanemalt välja nuruma selle raha. Ma ei usu, ma usun seda, et et mis seal salata, nii teleka ostavad vanemad kui raamatut ostavad vanemad ja üldiselt see asi hakkab ikkagi kodust ja suhtumisest peale. Kui sa kasvad raamatute keskel, kui sul on need raamatut olemas ja kui sa näed, et su isa, su ema, su vanaisa, su vanaema loevad päevas kaks tundi raamatuid, no ühel hetkel ikka ei jää muud üle, kui sa ise ka lugejaks hakkad. Kui sul on kodus null raamatut ja ainult üks suurt teleka vaatamine, siis loomulikult. On ka erandeid, eks ole, aga aga põhiline on ikkagi kättesaadavus kõigi kõigi nende asjade juures. Ja, ja noh, telekavaatamise puhul mõtleks nii, nagu ütles kunagi Aidi vallik luite kohtus Uulu koolinoortega, et see on sinu teha, et kas sa eelistad toitu, mille keegi on enne läbine mutanud niimoodi ilusti suus märjaks teinud ja sulle suhu toppinud või sa võtad täiesti valmis võileiva, mille sa ise oled teinud omale meelepärast tervislikest asjadest ja sööd siis seda, eks ole, vaatad siis oma maitse järgi. Ehk siis üks on siis see, et sa vaatad televiisorit ja teine on see, et sul on raamat ja ja sinu enda kujutlusvõime töötab, see ongi see vahe, eks ju. Aga loomulikult ei saa ka niimoodi istuda ja vinguda, et tänapäeva noorus on hukas. Noh, selliseid asju. Ei no ma ei tea, ma nagu vihkan patoloogiliselt, sellistes tänapäeva emakeeleõpetajaid võiks ka natukene selles suunas mõelda, et kas see kohustuslik kirjandus, mis tänapäeval on suhteliselt vabad käed, ant, et see oleks inimesele arusaadav ja, ja ütleme selline tekst, mis, mis teda ka otseselt puudutab, et ei maksa ikka iga kord Ümera jõge. Ja no ma ei tea, tasujat endale päevakava võtta ja ei maksa arvata, et nagunii loeb see taidi vallikut. Ei ole see päriselt ka niimoodi. Tänapäeval on see koostlik, kirjanduse osakaal noorte lugemislaual hoopis tähtsam kui omal ajal. Kui kohustuslik kirjandus on igav, eks ole, mitte noort puudutab, siis siis loomulikult Ta lähebki seda teed, et rohkem telekat vaatab, tahab kindlasti mitte raamatut lugeda, vaid sisukokkuvõtete, eks ole, ta klõpsid internetist lahti vastu lehekülje, kus on see sisukokkuvõte ja siis ta loeb selle läbi ja noh, ja ongi nii et midagi ei ole teha. Aga samas ma usun, et, et ahaa, tekst raamatu kujul ikkagi. No kas või võtame selle Harry Potteri fenomeni, eks ole. Et loomulikult praegu on juba selge. Tal on selline üks ja ainus fenomen, eks ole, et ei ole mõtet otsida mujalt tikutulega taga uusi Harry Potterit, on ka, samas on täiesti mõeldav see, et kui inimene loeb kõrvale Harry Potteri kõrvale näiteks Silip Bulmani, eks ole, näiteks minu viimase aja lugemiselamus on laev üle ööbikupõranda möödunud aastal. Rahvusvahelise Peeter Paani auhinna laureaat, fantast raamat, ma mõtlen, see on selline raamat, kus tegevus toimub keska Jaapanis, seal on ka ulmeelemente, eks ole, sest see ole puhas ajalooline romaan, eks ole, peategelane on viieteistaastane poiss ja siis tema tema nii-öelda seiklused, no seal on kõik, seal on nõidust, seal on armastust, seal on reetmist, seal on seiklust. See on selline raamat, mille maailma sukelduda, kes on just see tunnet. Kurat, vaat veel tahaks. Aga noh, ma ei tea, ma näiteks ei välista ka seda, et sheiki võiks tugevdada oma päevalaps suure rõõmuga. Ka see on hästi mõnus raamat, et omal ajal sai, ma ei tea, 14 aastaselt lugesin esimest korda läbi ja siis oli ka šveik on ju teadupärast üsna paks. Ja ma olin ikka väga tahan, et kaovad nirutod. Et siis lugesime jälle otsast peale ja noh, kui on kolm korda läbi loetud, siis tundus, et noh, hea küll. Nüüd aitab. Sama asi on mul, laps loeb Harry Potterit samamoodi, umbes et juudi viies osa lõpeb, siis on jälle esimene osa ja siis ta on nagu suhteliselt hädas ka, et et karusselli pealt ei saagi nagu maha. Et kogu aeg peabki seda lugema, et see on nagu teine äärmus. Kuulame ühe loo siia vahele ja siis tuleme tagasi. Kirjanduskriitik Ilona Martson, sa juba vihjasid siin legendaarsele Harri Potterile, kas on näha, et maailmakirjandusest üldse mõni ligilähedalegi. Teine legend võiks tekkida lähiajal. No eks need legendid tekivad üsna ootamatult, selles mõttes ka Harry Potteri puhul ei saanud ju alguses ennustada, et pall nii vägevalt veerema hakkab ja ja autori suisa lämmatada püüab. Aga nii ta juhtus. Mul on tunne, et see on pigem erand kui reegel. Kas või seesama näide Filipp Bulmani triloogia, tema tumedad ained, mis tegelikult Eestist tuli ka päris ruttu ja mis on ka väga, ütleme selline väga sügav ja ütleme mujal maailmas suuri laineid teos, aga eestlase on kuidagi külmaks jätnud see raamat, mis, millest on väga kahju, on olemas jah, mingid müügi menukid. Noh, ma ei tea, madonna näiteks, eks ole mis on muuseas ka Eestis üsna hästi müünud, siiski vaatamata kõigile, aga noh, see on väike laps samuti, ta töötab isegi mitte niivõrd teksti pildi peal. Madonna kasutab reeglina väga häid illustraatorid, tõesti maailmakuulsad illustraatorid ja need teevadki raamatu valmis sisuliselt. Miks mitte, kui maailmakuulus illustraator tänu madonnale eesti lugejani jõuab, mis on, on ju ka väga hea. Aga õnneks Lemmonismike õnnetud lood, mis praegu ka filmina kinno on jõudnud. Veel lapsed on lapsed, kes on lugenud ja kes on väga rahul, aga sageli lapsi, et on, on ka see see raamat külmaks jätnud või nad kuidagi unustavad liiga ruttu, milles Ta on. Aga samas on, on ka lapsi, kes on, kes on Sännid, ütleme nende sarjade tõlkesarjade fännid. Vaata üldse tõlki, kirjandust siis, mis minu jaoks on hästi hirmus, on see, et enamus raamatuid, mingi 95 protsenti on tõlked inglise keelest ja sellest on nagu hästi kahju, sest et isegi siis, kui mingisugune sinna vahele raamat on tõlge prantsusest saksast läti keeles Soome keelest, siis lugeja ei pane seda tähele ja see inglise traditsioon seal kõrval on niivõrd tugev, eks ole. Et see üks raamat langeb täiesti nagu tilk merre kusagile ja jääb ka kusagile. Rootsi kirjandust on mõnevõrra tõlgitud, et hästi toredad on need tsiki luud, mida on ilmunud nüüd kolm raamat ja neljas on ilmumas. Ja mis räägivad siis ühed tänapäeva rootsi poisi maailmast, kelle isand, kreeklane ja ema on rokkbändis trummar ja ja loomulikult poiss elab emaga ja isa on ta näinud, võib olla Ühe korra elus, kui ta siis Kreekas on külas käinud. Aga see on hästi hea huumoriga, hästi tore raamat. Kindlasti oleks Rootsi kirjandusest tänapäeva Rootsi kirjandusest näiteks võtta veel hästi mitu head raamatut, aga kahjuks see kõike jõua meieni, kuigi Rootsi on siinsamas lähedal Soome puhul sama asi, eks ole. Nii, ta on vene kirjandusest näiteks ei tea me mitte midagi, ka kirjanduse spetsialistid ei tea, sest et esiteks on seal kirjas tamises hundiseadused ja hea lastekirjanik, kuid ta on uus, kui ta ei ole Eduard Uspenski või seal veel mõni marja sirgeimichalkov või ütleme, tuntud autor, eks ole, ta ei jõuagi nagu, nagu ütleme ka ka Venemaal eriti esile. Ja need, kes jõuavad neid kahjuks, see on täiesti utoopia, et sa, et sa seda saaksid tõlkida, et paljud Venemaal väga kuulsad autorid netis kirpulutšov, vadja meie põlvkond mäletab multifilmi kolmanda planeedi saladus, eks ole. Ta on kirjutanud just seda lasteulmet, nuiaga, suute ulmet muidugi, et ega nagu ei ole tõlgitud absoluutselt ja ja üldse nagu vene ulmet üleüldiselt peale Wendre Strugatskite õuna, hästi noh, ütleme tühi laik, eks ole, eestimeistritelt ruumis. No nii, ta on. Eestlased ikka tahavad võrrelda siin lähedaste Baltimaadega, et kas Läti ja Leedu kirjandusilmast on jäänud silma mõni eriti hästi sobiv autor, kes võiks Eesti noortele peale minna? Vaat see on väga huvitav asi, et tegelikult minu teada Lätis muide Leedu kohta, aga Lätis ei ole sellist autorit tänu sellele. Need Aidi Valliku raamatu tõlked on hästi populaarsed tõesti niimoodi, et selleni välja, et et nad on, ütleme, ühed esimeste hulgast, kes nagu Lätis lähevad ja hästi populaarne eesti Ta oli omal ajal raamat, mis nagu nii Eestis mingeid laineid löönud kis oli Veiko Belials Osson, boss pannkoogielukas. Tähendab teda küll loeti Eestis hakata, kuidagi tuli ja läks ja, ja ja noh, nagu erilist kainegi tekitud disvägab plaanevamat Läti autoritest on tõlgitud, on tõlitud küll paari teost, iidset tamme saladus on vist üks raamat. Ja, ja, ja noh, ka tuleb üks üks veel üks lasteraamat Toby asest, mis, kes on siis karupoja tegemisel, ühesõnaga siuke hästi armas väikelasteraamat. Ja Läti puhul on hästi huvitav see, et neil on, nagu ma usun, ka paljudes maade lastekirjandus on, ütleme, oma Potter olemas see, mida Eestis ei ole. Ja siis seal, Lätis on siis üks päris mitu raamatut on siis ühest tüdrukust Monikast, kes seikleb võlumetsas ja, ja mis on ka selline hästi põnev ja ja selline noh, ütleme analoogsest see ütleme, oma maailma kuuluv analoogset traditsiooni kuuluv, eks ole, raamat, aga no mis on muidugi noh, üsna sarnane Lätiga on see, et ikkagi domineerib kunstmuinasjutt. Ja ütleme, sellist realistlikku laste juttu tundub olevat suhteliselt vähe. Seetõttu ongi, et mille järgi kõik kõige rohkem puudust tundnud noh, alati kõik spetsialistid Eestis ja mujalgi räägivad, et poistele mõeldud raamatute järgi keskastmepoistele kirjutatud raamat Ta on nagu hästi ütleme see asi, mille järgi nagu nagu on suur nõudmine. Aga samas sellist raamatut on suhteliselt raske kirjutada. Neid on siin just värskelt lastiga saastab, Preemia saanud Jaan Rannapi nelja nimega koer on nimelt selline raamat, mis on siis mõeldud 10 kuni 12 aastasele poisile mõtlemisele, sihtauditoorium on see. Aga noh, jällegi samas, et kas see poiss ikka selle raamatu üles leiab, et ma loodan, see preemia tõstab selle raamatu, ütleme sellist. Et see ostja, luge pilk sinna peale peatuma jääb. Tegelikult poistega on ju see probleem alati, et neile soovitada, tead, on enamasti naised ja nemad ei ole poisid olnud. Ja ei tea, mis seal see tähendab ja mis on see valikukriteerium, nad valivad selle järgi, et vot see sellele poisile Meelis võib-olla sulle meeldib ka või on siis kirjas, et vot seal tagakaanel, eks ole, millest see raamat räägib, et selle järgi võib-olla meeldib ka? Sageli ütleme, selles vanuses poiss on üsna passiivne ja ei viitsi ja tal muud teha ja, ja noh, nii ja noh, tegelikult tänu sellele see probleem võib, võib tekkida küll. Et tüdrukud on enamasti aktiivsemad ja viitsivad nagu rohkem raamatuid lugeda üldse. Mul on tunne, et naine on üldse uudishimuliku. Ta on nagu tuttav, et tal on nagu kohest tahtmist, eks ole. Et nagu asju aevastada, toppida oma nina igale poole ja, ja tal olid ka need postiraamatut läbi. Tüdruk, ma olen täitsa veendunud, et, et pigem on jah, vastupidi, et poiss, poissi nagu olnud plikade värk ei taha ja noh, ega nende lugude puhul ju ka sageli on, on jällegi tüdrukute värk, eks ole. Kui Anni tegelikult on järgse, mis teha, on rohkem? No ütleme, et mehi on seal tegelikult rohkem kui naisi minu meelest ja ütleme, et on rohkem nagu sihuke nuka julmem raamat, ütleme nii. Aitäh Ilona martsonile ja me rääkisime lasteaia noortekirjandusest ja loodetavasti jäid paljud raamatute ja autorite nimetage siit meelde, nii et minge otsige üles.