Tere taas kõigile filmihuvilistele. Uus filmiaasta on algamas ja muidugi on maailmas väga palju huvitavaid sündmusi. Jagatakse nagu ikka aasta alguses suurepäraseid auhindasid, jagati kuldseid gloobusi ja kaugel see aegki, millel kuldsed mehikesed ehk Oscareid kätte andma takse. 10. veebruaril algab Berliinis taas suur filmipidu Berliini rahvusvaheline filmifestival mis kestab lausa 10 päeva. Ja kindlasti selle eest tuleb jutuga meie järgnevates saadetes. Aga tuleb välja tegelikult, et kõige huvitavamad filmi sündmused toimuvad kodus sellepärast, et kui vaadata seda filmide hulka, mis juba eelmisel aastal Eesti ekraanidele pääses, ehk siis ametliku statistika järgi 226 filmi siis võib arvata, et situatsioon on väga ja väga drastiliselt muutunud, sest veel paar-kolm aastat tagasi oli meie ekraanidel keskmiselt 100 filmi. Ja meie tänase saate külaliseks on levifirma Emmbeedee levijuht Lauri Kaare. Kellega me siis räägiksime nendest uutest filmidest, mis hakkavad linastuma peagi Eesti ekraanidel? Tere, Lauri. Tere kuulajad. Kui vaadata Coca-Cola Plaza filmikava, siis ma oma ehmatuseks märkan, et iga nädal on peaaegu välja tulemas neli kuni viis mängufilme, mis on, ütleme tõeline üllatus, sellepärast et tavaliselt me oleme harjunud sellega, et esineja astub üks või kaks filmiaastased. Et kust selline kannapööre? Ei no õnneks viie filminädalaid, et see on tõeliseks harulduseks, aga et vahemikus kolm, neli kipub olema nüüd igal nädalal et sinna pole midagi parata, kui häid ja huvitavaid filme on lihtsalt nii palju ja et loomulikult ei taha lasta ühelgi vanaks minna või riiulis riknevad. No teie olete tuntud eelkõige Ameerika filmide maaletoojad, et kas siis see tähendab seda, et ka näiteks Ameerika filmide hulgas on niivõrd palju uusi huvitavaid linateoseid, mida te võtate, sellepärast et seal on ju tegelikult, kui vaadata näiteks Oscarite või ka Kuldsete gloobuste jagamist, siis tegelikult Ameerikast selle 500 filmi hulgas, mida iga aasta toodetakse, kuskil on 20 sellist tippfilmi, mis nagu pääsevad maailmalevisse või õigemini, mis paisatakse väga suurte levirahadega maailma ja, ja mis siis nagu need auhinnad nii-öelda ära nopivad. Kas võib öelda, et sellel aastal ka nende filmide hulka? Ka on tõusnud? No ma ei tea, kas nende filmide hulk on tõusnud, aga praegu on ju just see, et kuna veebruari lõpp, 27. veebruar, Oscarite jagamine, et siis et seesama tihe pundar potentsiaalseid auhinna võitjaid, mis tuleb Ameerikas välja novembri-detsembri jooksul. Et see koondub meil nüüd viimastel aastatel just siia aasta algusesse, sellepärast et nüüd järgmise viie nädala jooksul tuleb linale viis filmi, mis millel kõigil on reaalne lootus Oscaritel kaasa rääkida ja mis kõik said ära tähistatud kuldgloobuste jagamisel. Ja põhimõtteliselt see on nagu, ütleme selline ka kinopoliitika, et lasta vähegi tugevamad linateosed just enne Oscarite jagamist, kus nendele pööratud maksimaalne tähelepanu, et siis samas nagu ka publiku tähele Aitäh, et see muudab inimese jaoks selle Oscarite jagamisega huvitavamaks, et tal on endal täiesti reaalne võimalus, need filmid või vähemalt valdav enamus neist filmidest ja sellepärast, et mul oli siiralt hea meel, kui kuulutati välja kuldgloobuste võitjad, et 13-st kinoalaga kategooriates välja jagatud auhinnast oli ainult üks selline, mis, mis meie kino ei ole, et ega ei saa puutuma, et see oli parim naiskomöödianäitleja, aga et aga et kõik muu, kas on juba ekraanil või on kohe-kohe tulemas, et siin tõesti alustades kas või sellest nädalast filmiga said või külili. Aga kui vaadata seda filmiprogrammi lähemalt, siis ma vaatan, et kuskil ameerika Meyncherite esindatud on, ütleme, neljast-viiest filmist kas ja, ja tihtipeale on nii-öelda art house filmide ehk siis autorifilmid domineerima asi ja, ja väga paljud film, mida meil oli võimalus näha PÖFFi ajal on esindatud, et siin, lähinädalatel kasvõi näiteks Wong Kar-Wai film 2046 linastus eelmisel nädalal või siis ka huvitavamatest filmidest, vaieldamatult on üsna pea meie ekraanidele vanapoiss, mis oli ka täiesti välja müüdud. Või siis Houssefräändia keeles, mida ma ei oskagi praegusel hetkel veel eesti keele tõlkida, Changi, muu film. Ja, ja meri minu sees, ma arvan, Dentro siis Arhandraamine paari film, mis, mis vaieldamatult on eelmise aasta üks üks parimaid Euroopa filme. Et võib öelda täiesti julgelt autorifilmid niinimetatud autorifilmi teha. Kui, kui, kui üldse selline klassifitseerimine ja on väga korrektne tegelikult siis, siis nende hulk on ka, ehk siis ütleme muu maailmafilmide hulk on, on päris päris hoomatav ja teeb väga palju rõõmu. Aga võib-olla läheksime tagasi ja tõesti, kuna meie tänase saate teema on vaadelda neid filme või õigemini rääkida nendest huvitavatest linateostest, mis siin kahe kuu jooksul ekraanile jõuab ja ka pöörata nendele filmidele tähelepanu, et me head kuulajad oskaks orienteeruda või vähemasti planeerida oma aega, sellepärast et kui päris aus olla, siis aprill jaa, jaa. Mai võib-olla ei ole nii huvitavad ja kui üldse analüüsida seda kava, siis ma vaatan neid märtsikuu on väga tugevalt suunatud lastele. Sellepärast ja muidugi on laste koolivaheaeg ja seal tuleb väga palju huvitavaid asju välja. Ja aprillikuu on, on, tundub olevat südametemurdja kuu, et seal tuleb selliseid romantilisi komöödiaid välja. Aga ma arvan, et klassikaraadio kuulajad kindlasti vaieldamatult huvitakse veebruarikuu. Aga alustaks võib-olla juba jaanuarikuust ja hiljuti siis ka eelmisel nädalal esilinastus Oliver Stone'i uus eepiline ajalooline film Aleksander Oliver Stone meil tohutult viljaka lavastajana ja äärmiselt kontrovisiaalse lavastajana tegi filmi Alexander küll väga keerulises situatsioonis, kuna ju maailma press reklaamis välja väga tugevalt pas luurmani äärmiselt andeka austraalia lavastaja, kes siis Mari Rushi ja, ja iroomia jõuliaga mõni aeg tagasi väljastas tema Aleksandrit tegemas ja, ja lõpuks kuidagi see tootmine ja see plaan nagu vajus kokku või on praegu unustuse hõlma vajunud ja Oliver Stone tuli välja oma filmiga, mis küll Ameerikas sai väga kõvasti sugeda kriitikutelt aega Euroopas õitseb. Kuidas Eestis läheb? No praeguseks ta on alles esimesed kolm, neli päeva lina olnud ja ütleme, et üllatad valt, positiivne oli tulemus, sellepärast et tegemist on ikkagi suhteliselt raske filmiga kolmetunnise filmiga mis kohati ütleme, et kipub vankuma omaenda dialoogi raskuse all, aga ei, et juusisse staaride ansambel, millest õun on kokku ajanud ajalooline teema ja niimoodi Aleksandri-ga seotud skandaalid või vähemalt pressi poolt nüüd ülespuhutud skandaalid. Mis on siis ekraanile, mis jäid kulisside taha, et see on äratanud inimestes piisavalt huvi. Pluss on meil ju minevikust tuua selliseid, et kassatükke näiteks nagu gladiaator või kasvõi eelmisest aastast Trooja, et selline suur mõõgaeepos paistab, et ikkagi jätkuvalt inimesi huvitab, kus on võimalus näha suuri tundeid ja veel suuremaid lahinguid. Kusjuures kui ta on ilmselt tehtud nagu tõeliselt suurelt sellepärast et et noh, gladiaatori filmi mina küll isiklikult arvan, ühe selliseks ma ütlen ajalooliste filmide hulgas üheks silmapaistvamaks 10 viimase aasta jooksul, et vaieldamatult äärmiselt oskuslikult tehtud film haarav, dramaatiline, kergelt irooniline drive'i Scotti poolt tõeline tippteos, et ka nüüd Oliver Stone tegelikult autorina ja Ameerikas on üldse kummaline, on see, et et seal on teatud hulk autoreid, kes väga hästi töötavad Euroopas, noh tegelikult ka Martin Scorsese, rääkimata vuriele neist ja Oliver Stone paistab olevat sama tüüp. Mees, kes võib-olla seda meistri publikut nii hirmsasti ei köida ja ega see kolmetunnine ajalooline eepos nüüd teab mis kerge seedida ei ole, ütleme pärast sellist rasket Võib-olla ma ei tea, kui kerge seedida on, aga ma loodan, et neid inimesi jätkuvalt leidub, kes tahavad vähemalt proovida. Ja just seda tõestab Euroopa publik tegelikult sellepärast, et kui filmi avanädal Hispaanias ületas igasugused ootused ja lootused ja, ja on ka väga populaarne ka nendes riikides, kus ajalooliselt Aleksander nagu tegutses, Aleksander suur, nii et selles mõttes on, on vaieldamatult tegemist nagu huvitava filmiga äärmiselt huvitava autoriga. Lähem näide on Leedu, kus film on paari nädalaga kogunud üle 30000 vaataja. Et kuigi minu teada nii kaugele Aleksandri käsi ei ulatanud omal ajal aga, aga tegelikult siin on ka see, et leedukatele on alati sedasorti eepilised surfilmid väga edukad olnud. See on üllatav, sellepärast et tegelikult on Lätis kui Leedus üldjuhul filmidel nagu vähem vaatelisi kui Eestile, et Eesti on selles mõttes siiani praegu olnud veel nagu esirinnas. Et leedukad ja lätlased hakkavad vaikselt nagu järgi tulema tänu sellele ka seal, nagu multiplexi nüüd püsti on pandud. Aga, aga ma tea, toob meile siis selle nädalavahetus. See nädalavahetus kaks täiesti ütleme nii erinevat filmi, kui olla saab, et üks film, kus on koos siis ma mõtlen kaks, kahe Oscari-võitjad ja lisaks neile veel Oscari võitja Robert De Niro, Dustin Hoffmann ja Barbra Streisand. Ehk siis järk kunagisele minuga meediale kohtumine äiaga, sedakorda siis kohtumine Fokkeritega. Aga teine film, mis läheb just nimelt sellesse lähinädalate auhinnafilmide rivvi, ongi siis külili ehk Saidueys, mida Rolling Stone'i kriitik bit Travers nimetas ilmselt kui eelmise aasta kõige paremaks Ameerika filmiks. See ja samamoodi on seda nimetatud kõigi aegade parimaks filmiks keskeakriisist, mis on siis kahest sõbrast, kumbki ei ole oma elus eriti edukas olnud, üks on läbi põlenud kirjanik seni avaldamata kes elab, ma ei tea, ilmselt töötu abirahast otsustades tema tagasihoidlike tingimuste järgi ja teine on kunagine seebist saar, kellel on nädala pärast pulmad tulemas. Ja siis kirjanik viib oma sõbra, California moodi veinirajooni, et siis nädal aega lõbusalt aega veeta. Aga just selline Se värvikate elamuste hea veini, hea söögi ja iseenda otsimine, et see on, see on lavastaja Aleksander beinil väga, väga meeldejäävalt ja värvikalt ja vaimukalt kujutatud, et sama mees lavastas, viimati oli ta meil näitas meile pensioni ja kriisi põdevad Nicolsoni filmis Schmidti teekond ehtavaksmit. Täiesti ja briljantne ja selline huvitav irooniline tagasivaade pensioni pensioniikka jõudes meesterahvas vaieldamatult üks üks Ameerika iseseisvalt kino tippteoseid aga said või Aleksandr peeni poolt, kuigi sellel tootnud FOX paistabki olevat selline nii-öelda väike film senine Slipinksid, et mis ei ole teiste suurte tootmiskuludega, aga samas on dramaturgiliselt see ja ja lugu nii hästi üles ehitatud ja see stsenaarium on niivõrd hea, et, et ma arvan, et see vaieldamatult saab olema ka kõva tegija nagu Oscarite jagamise puhul, sellepärast et kuivad kuldseid gloobuseid, mida peetakse Oscarite eelnevaks ennustuseks, siis seal oligi kaks filmimis omavahel kõige enam rinda pistsid sellist, said häbi. Ei Aviaator on film Martin Scorsese, et mis ilmselgelt on väga Hollywoodi mokka mööda, sellepärast et tegemist on väga glamuurse ajaloolise Hollywoodi filmiga, kus tegevus toimub 20 kolmekümnetel aastatel ja on tegelikult Hollywoodist ja tähtedest ja ka produtsendid, kes, kes seal tegutseb Horsiiuusist, kes tegelikult Texase nafta miljonärina siis harrastas ka lennukite ehitamist, lendamist ja kõik muud. Äärmiselt värvikas, ajalooline kuju. Ja võib-olla kõige paremini huvitavamalt ongi kirjeldanud Charlie Chaplin oma autobiograafias. Aga Zayn võis vaieldamatult, ma kujutan ette meeldiks ka väga eesti vaatajatele, sellepärast et et samastumis võimalus on seal väga suur. Et välja arvatud California kliima, kõik muu on, on selles suhtes tõesti meile tõtta või antud juhul ei seal äratundmisrõõmu pakkuv, sellepärast et rõõmu on seal nende tegelaste elus vähemalt esialgu ikkagi väga vähe. Aga muus osas küll, et, et teised vaevlevad täpselt samade probleemidega. Nii pole seal elu Ameerikas midagi nii palju lihtsam. Aga veebruari algus, et see paistab olevat küll küll väga huvitav. Ühte prantsuse filmi son Pierce neeld üks, pean tunnistama minu vaieldamatult suuri lemmikuid, kes markarooga oma karjääri alustas ja kelle filmid ka PÖFFi kaudu sistlikat testid kadunud. Laste linn jõudsid Eesti vaatajateni ja hiljem ka Ameli aastal 2001 valminuna oli tegelikult nii-öelda autorifilmide eest küll meie ajaloo üks edukamaid teed koos 12000 vaatajat ja nüüd selline ka päris huvitav esimese ilmasõjaaegne film. Kas sa ise oled näinud seda linateost? Paraku mitte selle puhul on olnud siin just tõlkematerjalidega mõningaid viivitusi, aga sel nädalal loodan, loodan ära näha, aga noh, kõik seninähtu reklaame, rullid ja katkendid ja et loodan tõelist sellist elust suuremat filmielamust. Sa vist ei maininud veel, et see nii on? Sedakorda jälle lavastab oma Amelistaari oodridatud kes mängib siis esimese maailmasõja ajal tütarlast, kes läheb otsima oma kadunud kihlatut. Sama kord ongi seotud siis filmi pealkirjaga kihlus, mis on? Ma ei mäleta, kelle romaani põhjal on, see on see vändatud, et noh, loomulikult see on meie kodumaal, Prantsusmaal on, on tegu juba tõelise mammuthitiga. Et saab näha, kuidas ta meil vastu võetakse, aga et täpselt nagu Ameli puhul, et just visuaalselt tohutult nauditav ja efektne. Ja täiesti nagu äratuntav selles mõttes Jean-Pierre neel on, on, on, on väga-väga selgelt äratuntav käekiri alati, et tal on selline äärmiselt värviline, kergelt kummastav karikatuur, barokne maailm, sedasama pilti me näeme taas ja rääkima, et minu meelest ka ühest andekamaid ja huvitavamaid ja värvikamast naisnäitlejaid, kes seal peaosa mängib, et, et nii näha isegi mingisugust reklaamrulli kinos võib olla kindel juba selles tulemuses, et saab olema suurepärane. Odridatud puudutab, mul tuli meelde teine Wraithidega, ütles, et ka tema on nüüd langenud Hollywoodi võrku, et tema sai endale naispeaosa Dan Browni bestselleri Da Vinci koodi ekraniseering. Soolal, näe kulaarsemaid raamatuid Eestis praegusel hetkel peaks jõudma kinodesse 19 mai 2006 kus ta jagab siis ekraani juba Tomanksiga. See on huvitav informatsioon, aga kui rääkida ühes on eest, siis ta tegelikult kasutab kogu aeg sama meeskonda samu näitlejaid sama operaatoreid, heliloojat, et mees, kes teeb alati kindla meeskonnaga kindla tulemusi. Istud võist, Scorsese, kes on ümbritsenud ennast oma ala parimatega ja siis jäävadki nende juurde, et milleks hakata iga filmi puhul uuesti seltskonda vahetada. On ka õige, aga natukene tahaks võib-olla meie kuulajatega jagada sellist kulissidetagust, informatsiooni, mis on lihtsalt selle filmi puhul nagu väga huvitav. Sellepärast et tegemist on küll prantsuse filmiga selles mõttes prantsuse filmiga, et seda filmi on teinud, ma rääkisin eelnevalt siin meeskonnast kõik prantslased, siin on nagu prantsuse stsenaristika tegemist prantsuse lavastaja, operaatori, helilooja, kõik osatäitjad on prantslased, ka firma, kes seda filmi tootnud, siis oli prantsuse firma, kuid asutatud Ameerika kapitali poolt. Ja et kui see projekt taotles raha prantsuse rahvuslikult kinematograafia instituudi, ütleme niimoodi, siin sild, siis sealt tuli eitav vastus, kuigi nende reeglite järgi oli 99 protsenti ehk siis 99 punkti 100-st võimalikust, sai see projekt kui prantslase projekt. Aga prantslased on nagu selliseid sikud, nagu nad ikka on ja kaitsevad oma turgu täiesti vihaselt ja veriselt. Ja, ja, ja see eelne film, millest me rääkisime, Aleksander, kus mängivad Hollywoodi staarid, kus on enamus, on, ütleme, selline rahvusvaheline Punjukas prantsuse ja nagu praktiliselt olematult, kus lavastajana moodi Oliver-Sten sai toetuse prantsuse riigilt. Sest üks nendest tootjatest. D ehk siis prantsuse üks tuntumaid ajaloolisi tootmisfirmasid. Nii et kummalisel kombel šampierzene film ei saanud toetust, mille perede tõelised vihastas ja hakkas muidugi tatti pritsima rahvusvahelises erialapressis. Ja nüüd ongi hetkel niimoodi. Ta ei saa kandideerida võõrkeelsele Oscarile kui prantsuse film sest teda ei saa esitada, kui prantsuse filmi teha on küll absurdne ja igal pool näiteks kas kriinis ta esitleb ennast siiski ja, ja nii-öelda palub oma võimalikku kandideerimist siis parima filmi kategoorias parima lavastaja kategoorias, aga ta ei saa kandideerida võõrge võõrkeelse Oscari auhinnale, nii et noh, vot selliseid absurdsus ei tegelikult nagu toimub ja, ja see muidugi vaieldamatult mõjutab ka mingil määral kinopublikut ja seda huvi selle vastu, nii et kuigi ma Pean ütlema, et kindlasti on tegemist vaieldamatult äärmiselt silmapaistva linateosega, on vahetevahel sellised kõrvalfaktid filmi elus, mis võivad selle saatust muidugi täiesti totaalselt muuta. Aga siin see prantslaste kadedus, see on tõesti täiesti ajuvaba, sellepärast et kas sa kujutad ette, et et Eesti filmi nakataks niimoodi kaikaid kodarasse loopima ainult sellepärast, et see on tehtud Ameerika rahaga ja et see on, et see on väga hea film, aga et siis hakataks niimoodi kodumaal Kodumaal ootamatult pidurda. Aga see on lihtsalt iseloomulik sellele ütleme kinematograafilise sellepärast, et nad on äärmiselt protektsionistlikku kogu aeg olnud ja see on ainukene riik Euroopas ka muidugi, kus pidevalt vaatajate hulk kodumaiste muude filmide vahel kõigub kuskil poole peale, et nemad on saavutanud sellise tõeliselt tugeva tulemuse. Et kõik teised Euroopa territooriumid on siiski enamuses Ameerika filmide käes. Aga, aga noh, vahetevahel nad võib-olla lähevad tõesti nagu äärmuseni välja, aga, aga sees tõestavad ameeriklastele, et me oleme ka tegijad. Nii et sellised huvitavad väikesed, ütleme fakti lood teile ka siia Diannaks, mis Nende filmide sünni ja, ja tegemise taga on olnud. Aga kui vaadata jällegi veebruari algust veel sedasama nädalat, siis on tulemas üks eestikeelne animafilm, seekord küll on see toodetud Ameerikas aga dubleeritud jällegi meie suurepäraste näitlejate poolt, et et kuidas need eesti keelde dubleeritud filmid publikule meeldivad ja kuidas te ise olete rahul selle tööga, mis on nüüd paar aastat juba tehtud, see algas jääajaga. See algas 2002 jääajaga 2003 ei olnud ühtegi sellist filmi ja nüüd 2004 oli siis kaks ja käesoleval aastal peaks lausa vist neli dubleeritud suure stuudio animafilmi tulema. Rahul, aga noh, mis veel olulisem, et stuudio on rahul, et, et tõesti et ei ole ükski stuudio veel öelnud, et et sellel asjal tulevikku ei oleks, nad saavad aru tõesti, et kasvõi eelmist aastat kahe puhul, et kui ikkagi film ta ei olnud ilmtingimata ju parem kui esimene, aga tänu dublaažile ta tegi enam kui kaks korda parema tulemuse. Ja loomulikult stuudio sellise selliste argumentide vastu ei saa vaielda. Et selles suhtes ka haikala lugu just sedasama Dreamworksi stuudio arvutivõlurite vaeva vili. Et siin ma ei ole ise teda paraku veel valmis kujul näinud, et film Audio stuudios olen sellist toormaterjali kuulnud ja sellega võis juba väga rahule jääda, et kui originaalis ütleme nii palju ka, et tegu on veealuse maffiafilmiga mis tegelikult on ka nii nagu triimaksi asjad ikka nagu Shrek ja muu muu taoline, et peaks pakkuma vähemalt sama palju täiskasvanutele kui lastele. Et siin on tõesti nagu Soprano juristi ei saa, mis on viidud vee alla ja kõik tegelased on kalad ja et originaalis liigkasuvõtja Saikse häält Martin Scorsese ja tema ülemuse verd teeb Robert De Niro. Näed originaali ma mõtlesin, et kes suudaks seda teha eesti keeles, aga et Eesti võib olla väike, aga talenti on meil kui palju. Et Scorsese asendab Eestis siis Tõnu Kark ja teenirot asendab Peeter Volkonski, nad teevad mõlemad väga-väga head tööd. Et seal on, ma ütlen, et ma ootan, ootan väga, et täna lõpuks saab selle filmi ära näha ei ole, aga kohe-kohe saavad juba kõik sellest osa ja veel, mis mind väga üllatas, et noh, Koit Toome, kellel ju puudus varasem dublaažialane kogemus. Ma tunnistan, et ma kahtlesin, aga et kas ta, kas ta suudab seda. Ja Peeter Simm, kes oli selle eestikeelse dublaaži režissöör ja ta ütles, et et ka üks vanematest näitlejatest oli öelnud, et et ei tea, et selle põhikala Oscari osa, et kes suudab sellega hakkama saada. Aga et tema oli just üks kahest üks kahest-kolmest, keda triimaks jamad ise esile tõstsid seda materjali läbi kuulates ja ta on tõesti väga hästi hakkama saanud, et ta oli teinud ka tõesti hingega 14 tunniseid tööpäevi ja endast kõik andnud, kuni enam piiksugi välja ei tulnud, aga, aga ma loodan, et tulemus on, on kõigi jaoks ikkagi ka seda, seda väärt. Ja ma just tahtsin öelda seda, et tegelikult Eesti näitlejad on lihtsalt suuremad, varaselt tõestanud ennast, ma mäletan seda hala, kui Tallinnfilmi läks laiali, et kadus ära dublaaži üldse kõik nutsid, et see on surnud ja enam iial nagu ellu järk. Ja nüüd, kui on tekkinud see võimalus, siis see on nagu, nagu keegi ei ole ju meie näitlejaid eraldi koolitanud selle peale, et see juba jääajaga on, et see tulemus oli lihtsalt suurepärane, see oli seal väga hästi võrreldav ka ameerika dublaasiga ja minu isiklik arvamus on see, et andis pikalt pikalt nii öelda ega näiteks Soomega plaažil ja selles mõttes, et meie näitlejad tegid lihtsalt suurepärase töö seal tõlgitud väga hästi, see oli lavastatud väga hästi Janno Põldma poolt ja kõik need järgnevad dublaaži on olnud ka äärmiselt kõrge professionaalsel tasemel, äärmiselt vaimukalt ja huvitavalt ja hästi tehtud. Nii et seetõttu võib küll tõesti öelda, et see dublaaži on, on väga kõrgel professionaalsel tasemel ja väga loodan, et ka Eesti film sinna üsna pea ka järgi jõuab. Need olid Eesti filmi jõuab järgi eestikeelse dublaaži tasemele. Ütleme niimoodi, et seegi väike kunstiline liialdus, aga võib-olla võib-olla mas ainsust. Nonii aga edasi liikudes et nädala peale, mis linastusnädala peale, mis algab 11. veebruaril, reedel siis seal ma näen päris huvitavaid filme nimelt rei film reitšarsist, mis jooksis ka PÖFFi ajal ja sellele järgnev nädal 18. veebruaril. Ja seal me näeme ka ühte vaieldamatult Oscari-nominenti ja Kuldse gloobuste huviorbiidis olnud filmi miljoneid jalal beibi. See on siis vanameister Clint Iisruudil, kes juba ise 75 aastasena suudab ikka veel midagi teha, võiks niimoodi öelda ja, ja suudab aina paremini teha. On sul endal õnnestunud seda filmi näha? Miljoni dollari tüdrukut ei ole meile ka veel ära saadetud ja et kuigi tegu ei ole naisterahvaga minu vaieldamatu lemmiku ist voodi puhul, aga ära ütelda vanemaks, et 75 saab tal täis alles käesoleva aasta mai lõpul, näed siis noh, see oli, see oli tähenärimine kauges aeg enema ja et 18. veebruaril tegelikult teine veel filmis võttis korraga ära mõlemad kõrvalosa Kuldgloobuse kloussar, ehk tule lähemale, selline tänapäeva Londonis hargnev inimsuhtedraama, kus petetakse, lepitakse, petetakse uuesti ja kus üldse jääb mulje, tegelikult oleks, oleks parem tänapäeva maailmas üksinda elada. Et seal on Julia Roberts, Klaiva uuen, looja Nataly Portman ja vanameister Mike Nikol, siis kunagi inimsuhteid lahkas juba mitmekümne aasta eest, et väga-väga õnnestunud filmis, kes kardab Virginia pulssi. Et Patrick Marberi näidendi klooster ekraniseering, mis on väga ütleme tõesti väga-väga iselaadne, meeldejääv tan näidendi ekraniseering, aga ta ei tundu kordagi ütleme teatarlik, et see ei ole selline tubateater. Aga et samas just filmi lõpul ühe kolleegiga, kui hakkasime arutama, et samas, aga tunni ja 45 minuti jooksul need neli staari on ainsad ainsad tegelased seal filmis, kes, kes räägivad, et nad liiguvad klubides, nad käivad galeriides. Aga et nad on ainsad ainsad, kes seal sõna saavad. Kusjuures kummalisel kombel on veidi sarnase filmiga saju eest selles mõttes, et formaadi mõttes žanri mõtles, aga hoopis teistest tonaalsetest said võisan enam komöödia siis siin on ikkagi sellist teravust ja klaustrofoobiline. Said said välison tunduvalt soojem, see on kohati küllaltki niimoodi terav ja küüniline ja tõesti isegi julm. Ja saate lõpetuseks sellepärast et meie võime ju lõpmatuseni rääkida, aga ma tahaksin välja tuua väga huvitava filmi, Martin Scorsese Daviaator. Võib-olla veel lõpetuseks mõne sõnaga sellest filmist. Et sa ennem jõudsid seda piisavalt valgustada ka, et see on tõesti eraklikust veidrustega kunagisest miljardärist Howardi, keda mängib siis Leonardo DiCaprio, kellel see on nüüd siis kas juma teine koostöös korsesega, et kolmas on neil teel ja film, mis on paksult täis pakitud, et suuremaid ja väiksemaid staare, kes mängivad minevikku, staare ja ajalooliselt eksisteerinud isikuid. Ja selle puhul muidugi kiitus eesti filmile, kellel õnnestus Aviaatori õigused saada ja et saime talle veel aja niimoodi, et ta vahetult enne Oscarite jagamist tuleb välja ehk siis üks, üks suur pretendent, et noh, kolm kuldgloobust on tal olemas, aga et saab näha nüüd siis et kui mitut Oscarit film 27. veebruaril püüdma läheb? Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, selle filmiga hakkab siis võistlema ekraanidel Eesti uus laste mängufilm röövlirahnu Martin, mis on lavastatud Renee Vilbre poolt, see on üks väga-väga hoogne ja lõbus lastelugu. Ja see film esilinastub 24. veebruaril ja sellest filmist vaieldamatult tahaks rääkida lähemalt ja sellest räägimegi siis juba järgmisel korral. Täname teid kuulamast, stuudios olid Riina silda siia külalisena Lauri Kaare.