Täna hommikul on mul külas Anne Erm, et mängida ja valida teile muusikat, head raadiokuulajad, tere hommikust. Tere hommikust. Me jätkame Eesti muusikalainel. Tundub nii küll, et Eesti muusika on mulle väga tähtis, vaatamata sellele, et ma kutsun jätkarele ikka palju välisartiste. Aga kui rääkida eesti Tšassile alusepanija Eestis kahtlemata need on Uno Naissoo ja Valter Ojakäär ja kuna Ojakääru juubelit aastapäeva just tähistasime ja naisseal on 25. märtsil, oleks ta saanud 90, polekski ju nii vana veel. Aga ta lahkus siit ilmast 51 aastasena, aga kirjutas oi kui palju vahvaid lugusid. Nii et ma arvan, et mõned lood on nagu natukene unustuse hõlma jäänud ja loomulikult ma ei mängi, Neil päevil polnud algust või või kui ma täna nagu siia raadiosse bussiga sõitsin, siis oli Voldemar Kuslap, oli, oli bussis ja siis me natukene rääkisime, siis mul tuli meelde, et kuidas Voldemar Kuslap laulis naiste laulu hobused ja kollaaž laulis sinna taha. Aga praegu ma valisin loo, mis oleks selline pehme ja ilus, sest et Kalju Terasmaa laulab võrratult kahju, et ta nagu sellega pärast enam kauem ei tegelenud, pigem mängis löökpille ja vibrofoni. Ja naise kirjutas talle palju lugusid ja siin saadab teda Raivo Tammiku trio. Raivo Tammik oli väga hea pianist ja esimeste eesti jazzifestivalide juures. Ja me õppisime ühel kursusel nii muusikakoolis kui konservatooriumis ja ja Raivo Tammiku Trio saadaksiin talle terviseid, oleks teda rõõm kunagi ka siin kohata, aga kahjuks kahjuks ei ole seda juhtunud. Kas pole õnnelik? Kui me veel Ei. Tea lõplikult väitu alla talveukse vabal ajal. Kas pole õnnelik? Kui kõnnime Aga praegu seal pilvede kõrgusel Nagoya. Hoopis teisiti. Mind pahandas märjaks ma ta. Aga praegu seal pilvede kõrgusel tulla nagu jääd, sa ei ole õnnelik? Tunne on küll. Ja ongi meil. Kuid tunda on, et me ei kaotade. Ja näen Meder kogu oma vara on müüdud.