Vikerraadio. Ja tere päevast, no lõpuks ometi on metsa all õide puhkenud Ülased ja osad on täisnurmenukke, aga seda te teate tõenäoliselt isegi, sest kui aastaid on rahvateenrite alguses olnud looduseteemalised tähelepanekud viide sellele, mis majandusele ja ühiskonnaelu kõrval looduses toimub, siis praegusel ajal on Eestis erakordselt paljudel inimestel nii rohkelt vaba aega ja niivõrd suur loodushuvi, et raske on need elementaarsete asjaoludega üllatada. Rahva teenrid siis alustavad, täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehes ja Aivar Hundimägi äripäevast. Tere Teile. Tere. Tervist. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. No nädal on olnud pikk, sündmuseid on jagunud igasse päeva. Paljud neist on seotud koroonaviiruse ja selle tagajärgedega. Üks oluline otsus sündis eile tööpäeva lõpus, et valitsus pikendab siis eriolukorda seitsmeteistkümnenda mai hilisõhtuni. 18. mail, kui olukord ei halvene, see on nüüd siis oluline täiendus. Eriolukord lõpeb, aga ei lõpe piirangud, seega me tõenäoliselt ei oota mitte eriolukorra lõppu, vaid me ootame teatud piirangute lõppu ja millal üks või teine piirang lõpeb. Selle osas on siis valitsus ka tööd alustanud. On siis ka saadud strateegia mustand, seda veel ei ole heaks kiidetud, see on saanud suure opositsiooni kriitika osaliseks. Ühed ütlevad, et on ebamäärane, teised, et liiga keeruline, kolmandad ütlevad, et kõike plaanitakse teha liiga hilja. Aga mulle tundub see keskne küsimus selles suures debatis on ikkagi ju ühiskonnas hoopis selles, et kas ühiskond tulnuks avada juba eile või tuleks veel oodata. Mis te arvate? Tegelikult meie ühiskond on suhteliselt lahti ka praegu, et igasuguseid asju saab teha, et kui me nüüd võrdleme, et kui me mõtleme, mis on Hispaanias, mis seal rootsis, siis me oleme rohkem Rootsi poole kui Hispaania, Poola, Hispaanias istuvad inimesed nelja seina vahel kinni ja siis homme tuleb revolutsiooniline samm, et lapsed võivad päevas kuni 14 aastased lapsed võivad päevas tunniks ajaks kodust kilomeetri kaugusele minna kuni kilomeetri kaugusele ja nad võivad isegi joosta ja ka vanemad peavad kaasas olema. Et ja siis siis on meie, kes me ikkagi tegelikult meil on, baarid avatud, kui keegi peaks tahtma minna ja noh, tõsi küll, suur osa paaridest võib-olla ei ole avatud, et kui nüüd Tallinnas ringi jalutada, siis need, kus uksed lahti on ja ukse peal on kiri, et oleme avatud Rabotajan, siis need on sellised kohad võib-olla kuhu sa ei taha sisse minna ka iseenesest teoorias võib paari lahti teha, kui sa tahad, et paljud inimesed ei julge sinna minna. Samuti sa võid minna juuksurisse, kui sa tahad, samuti paljud inimesed ei julge sinna minna kosmeetikusse ja nii edasi, et et tegelikult meil on päris palju asju avatuid ja seal on ikkagi see kombinatsioon, on sellest, et kui palju inimesed julgevad teha ja peavad mõistlikuks teha ja kui palju on lubatud, et neid noh, väga hullult minu meelest meil ei olegi piiratud. Ja ma olen ka kuulnud Hispaania ajakirjaniku, kas temal see asi toimis, kus olid nagu mitu põlvkonda pead-jalad koos ja tõesti, sa võisid üksinda Jakse tänaval käia, antud poodi minna või apteeki. Et siis tundus, et Eestis on veel päris hea. Prantsusmaal samamoodi ma saan aru, et sa võid Nizzas omada vaatega merele suurepärast korterit, penthouse'i aga mida sa teha ei saa, on see, et sa lähed, jalutad mererannas, mererand on kinni, sa ei saa sinna minna, sa saad minna lähimale turule, aga kui lähim turg on kinni, siis see ei tähenda seda, et sa saad minna järgmisele lähimale turule, et sa saadki minna sellesse kodulähedasse poodi. Ja kui see juhtub sul olema suhteliselt keskpärane, siis sügav kaastunne. Ehk siis ma saan aru, et te tahate öelda, et see debatt ka selles kategoorias, et ehk siis kas avada või mitte, et, et see on selline noh, ütleme, ta on intellektuaalselt huvitav, aga see ei vii meid edasi, et noh, sellised sotsiaalsed normid nagu sotsiaalne distantseerumine ja kaks pluss kaks reegel, et need võiks jääda väga pikaks ajaks kehtima ja need ei ole ju ka sellised ametlikud piirangud, mida mingisuguse sanktsiooniga siis hakatakse jälgima, et kui massikogunemised on tõenäoliselt siis jah, aetakse inimesed laiali, aga, aga kui kolm inimest on koos, ma arvan, pigem politsei soovitus on ikkagi see, et kuulge, et hargnege Aga noh, oluline ongi tõenäoliselt ka mõelda, et, et kellele või kellele on vaja seda selgust nende piirangute osas, et et eeskätt noh, ma kujutan ette, et, et oleks vaja selget otsusteni ikkagi enam-vähem võime sellest dokumendist ka välja lugeda näiteks selliste suurürituste kohta, mis mis suvel on plaanitud, tõenäoliselt need jäävad ära, et noh, et see on vaja nendele, kes seda korraldavad, et nad saaksid asju ümber teha, et ja, ja et neil oleks nagu pilt selge siis noh, kindlasti hästi oluline oleks, oleks saada infot, ma arvan, sedasama kaubanduskeskuste teema, et või, või ka reisimise osas, eks, et lennuliiklus, laevaliiklus, noh, sellised asjad oleks nagu, nagu väga tähtsad see, et kui kaua on see kaks pluss kaks reegel või poes 125 inimest. Et võib-olla see ei olegi antud hetkel nii nii väga tähtis kuupäevaliselt nagu paika panna, aga, aga just sellised nagu suuremad otsused, mis väga palju mõjutavad, võiks olla selgemalt või siis, et millest nüüd nagu lähtuvad, et mida, mida siis täpsemalt jälgitakse, et, et see on ka see võib lootus, mis näiteks ettevõtjatel on, et nad teaksid, kuidas käituda praegusel hetkel, eks me veel ei tea ju, millal täpselt näiteks ka kaubanduskeskused võivad lahti minna või noh, teema Ambelex, Saaremaa ja saared ja nende suletus, mis on tegelikult väga suur probleem, anun seal, seal kohapeal ja sealsele elule. Samas Saaremaa juhtum on muidugi tegelikult ikkagi väga hea hoiatus sellest, et mis on mingit pidi eestlastele kasulik teada, et me ei ole kuidagi immuunsemalt selles suhtes, kui hispaanlased, itaallased, meil võib sama kergesti tulla kuskil mujal puhang, kui tõesti toimub järjekordselt mingisugune uus suurem võistlus või kontsert või šampusefestival, et tegelikult see oleks võinud juhtuda ükskõik kus mujal, et see oli puhas juhus, et see juhtus Saaremaal ja paistab üsna selge, et loogiliselt võttes, et selliseid asju ilmselt ei lubata nüüd lähiajal. No kui see oleks olnud ikkagi Kirkorovi kontsert, kus puhang oleks alguse saanud, siis ei kannataks praegu saarlased seal selles mõttes ikkagi oluline vahe on, et just epitsentri valiku küsimus, aga nende mõõdikute juurde siis tulla, et noh, nagu sa, Aivar ka mainisid, valitud on siis mõõdikud, mis on seotud statistikaga, haiged, uued haigestumised, tervenejad, olukord haiglates, ühiskonnas, siis ma saan aru, valitseb teatud gruppides ootused, peaks välja ütlema kuupäevad, et aga kui ei ole väga head statistikat, ei ole võimalik prognoosida. Ei ole olemas väga häid mudeleid, mille alusel prognoosida, et seal on oluline vahe, et kas 15, mai või 25 Mai et selle 10 päeva jooksul ütleme, sul ei pruugi olla reaalset vajadust hoida midagi kinni ehk need piirangud jõus hoida ja samas kui sa näed, et sul probleemid on, aga sa oled ühe kuupäeva välja öelnud, siis on väga raske öelda, et näete, aga eile tuli viis uut haiget juurde, et me nüüd ei saa seda sammu teha, et, et siin on tõenäoliselt see filosoofiline küsimus. Ma nagu seda ei pelga, et kui asjad lähevad hullemaks, siis ma arvan, et sellest saadakse aru, kui seda kommunikeerida, et pigem on meie nagu probleem seni olnud võib-olla see, et et me selle kriisi alguses olin, noh, me ei olnud selleks valmis riigina ja me olime väga uimased reageerima ja, ja nüüd võib-olla see toona tehtud nagu vead, kammitsevad poliitikuid, et nad ei julge kuppel panustada, Kardold jälle nad eksivad, et siis jälle nad satuvad nagu kriitika alla. Ma arvan, et me reageerisime õigel ajal või meie riik reageeris õigel ajal selles mõttes, et ta sai piduri peale, enne kui oleks haiglad näiteks üle uputatud, et et see Saaremaa juhtumi peale saadi, põhimõtteliselt tõmmati pidurit, et vaadata ka seda, mis Itaalias, Hispaanias siis tegelikult on ju meist jõukamad riigid ja kus ka see kriis oli tegelikult väga jõukates piirkondades, et Põhja-Itaalia, Barcelona, Madriid, et mis ei ole sellised närud kohad, et ma arvan, et me pigem õigel ajal pidama ja minu meelest olid ka esimesed paar nädalat tegelikult hoiti hinge kinni, et varusid ja võimekust ei olnud veel piisavalt. Nüüd on seda siiski natukene juurde tekkinud, et, et ei läheks nüüd asi suuremaks puhanguks, et natukene meil oli õnne, et ma arvan, et me saime õigel ajal kinni pidanud. Ja meil ju ma mäletan nädalaid, kui meil tegelikult haiglajuhid ütlesid omavahel, et meil on isikukaitsevahendeid põhimõtteliselt seitsme päeva jagu isegi veel mõnes haiglas vähem valmistuda Teie ju selleks, et ühel hetkel kõik intensiivravi palatid on või voodikohad on patsient täis, et räägiti kuni 300-st intensiivravivajajast. Kui mäletate, pandi ju paika reegleid, et kuidas siis teha valikut kellele siis kopsude ventileerimise võimaldada, kellele mitte. Et põhimõtteliselt see olukord on paari nädalaga muutunud drastiliselt, aga nüüd ongi küsimus, kas ta muutus sellepärast, et piirangud olid õiged või siis miski muu on läinud hästi, et tagantjärgi tarkus on, nagu öeldakse, täppisteadus. Enne ei tahtnud, ilmselt on selge, et poliitikud ei tahtnud võtta riski, et juhtub, juhtub Itaalia või või Hispaania, et kui me vaatame näiteks võrdleme ennast Kreekaga siis Kreeka, samuti Lõuna-Euroopa riik, samuti tee vananeva elanikkonnaga riik või suhteliselt keskmiselt vanema elanikkonnaga riik. Nad olid just eile toimus mingisugune väga huvitav tippkohtumine, mis oli siis kuus riiki, kes on saanud? Lugesin seda kreeka meediast, kes on saanud koroonakriisist hästi võitu, too need kuus riiki olid Kreeka, Austria, Tšehhi, Taani, Uus-Meremaa ja Austraalia ja neil on olnud kõigil suhteliselt erinevad lähenemised. Kreeklaste puhul oli see, et nad ikkagi panid kõika tuppa kinni, enne kui midagi üldse juhtus. Ja nad seal võis kodust välja käia niimoodi, et kui sul oli kas tööle või apteeki asja, siis sa saatsid kõigepealt riigiasutusele vastavale riigiasutusele SMSi. Et sul on luba olemas ja siis sa läksid välja ja seal kontrolliti ka väga seda, et kuidas liigelda, et me, meil on ikkagi suhteliselt pehmelt tehtud ja suhteliselt hästi läinud. Jaa, aga mis on muutunud, muutunud on ju tegelikult seega, et ilmad on läinud ilusamaks, inimesed kibelevad kodust välja, lõputult ei saa oma esivanematega mitte kohtuda, lõputult ei saa elu elamata, jätta ta nüüd ongi see keeruline koht, kus lihtne kriisijuhtimine ütleb, et kuulekuse tõstmiseks oleks vaja tõsta, kas siis meetmete rangust muidu need ei toimi? Tõsta ju enam ei saa, sest kui välja jätta tallingus kumulatiivselt on siis uute haigete tõus terviseametile suurimat muret tegemas siis mujal Eestis statistika näitab, et viirus on langustrendis ja jätkuvalt kasutatavad piirangud noh, pikalt ei, ei toimi, et midagi teha pole. Kui te ka Tallinnas vaatate ringi, siis inimesed liiguvad rohkem ringi, mitmeid minuteid tahavad, kes tulid viiruse eest Lõuna-Eestisse maapakku on juba läinud Tallinnasse tagasi, et inimesed valmistuvad tavaellu naasmiseks, aga nüüd ongi see, et kellel kuhu minna, on, et meil on teatud ütleme, sellised kesksed piirangud kaubanduskeskused on suletud, kuigi ma olen selle nädala jooksul avastanud, et üha rohkem kaubanduskeskusi on siis välja ehitanud mis on siis esimesel korrusel otse tänavale, kusagilt varuväljapääsust, mingisuguse ukse ja ka suurtes kaubanduskeskustes? Põhimõtteliselt varuukse kaudu saad minna poodi. Eks kõik kohanevad ka, kohanevad pluss on see, et inimesed on natuke väsinud, nad on, ongi see, et sa ootad, ootad mingit suurt pauku, pauku justkui ei ole tegelikult juhtunud ja nad on sellest väsinud, pluss veel suvefaktor, liiklusstatistika minu meelest näitab ka, et Eestis on alati kõige rohkem liiklusõnnetusi suvel, kui teed on kuivad ja päike paistab, mitte talvel, kui on libe ja kole, et inimesed hakkavad võtma rohkem riske, kui nendel päike peale paistab ja tundub, et kõik on kerge ja maailm on helge. Aga samas on, Me oleme oluliselt targemad, eks, et see nagu viitab ka sellele piirangute leevendamisele või et, et meil pea olema väga võib-olla palju kartusi, et kui me suhtleme teistega või seesama vanavanematega või et siis me teeme seda teistmood, tänu sellele koroonakogemuse läks, et me oleme ise juba inimesed ettevaatlikud, et selles mõttes ma arvan, et siin nagu sellist, et, et riik ei saagi nagu lõpuni ette kirjutada või paika panna, eks, et kuidas keegi peab, peab käituma ja selles mõttes võiks usaldada oma oma kodanikke, et et kui ka vaadata, kas või tänavapildis, siis inimesed ikkagi tahavad hoida distantsi päris kurjalt, kui sa lähedalt mööda lähed. Ja ikkagi need desinfitseerimisvahendid poodides ja et selles mõttes me oleme selle võib-olla pooleteist kuuga päris palju muutunud ja, ja seetõttu ongi sellel viirusel ka tulevikus raskem levidage puhanguid tulla. Aga me oleme täna ikkagi sellest paremini valmis nende nii arstiabi või haiglate poolest, et eks see on nagu oluline arvestada. Eks intensiivravikohtadel hoitakse silma peal, et on selge, et kui nad hakkavad nagu väga kiiresti täis kukkuma või kui, nagu haigestumiste arv on selline, et sealt võib arvestada, et tuleb väga palju intensiiv või haiglaravi vajadust, et eks siis meile tõmmatakse ilmselt uued piirangud peale. No praegu ju tegelikult värskeid kõige värskemaid tänaseid numbreid veel ei ole saabunud, aga on, aga kas on juba tänased numbrid? Ja ja tuli 30 uut Covid positiivset tulemust. Haiglaravil on meie praegu üheksa inimest, 99, vabandust, 99, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Ja siis on meil, oot, ma vaatan kohe surnud kedagi. Just see kuus number kuus oli oluline, sest tõesti see intensiivravil olevate patsientide arv, et mida ma enne mainisin, et kardeti kolmesadat, praegu on kuus, mis näitab seda, et on läinud hästi või praegu on hästi, aga mis ei tähenda seda, et ühel hetkel ei või tagasilangust olla, sest ma meenutan siin ka viroloog, mikrobioloog, ta palub ennast mitte nimetada viroloogiks. Irja Lutsar on ju lõppeval nädalal ka öelnud selle tsitaadi, et see avamine tõenäoliselt on nagu ikkagi selline redelist alla ronimine ja kui sammhaaval minna ja ühel hetkel, kui see pulk murdub, millel astuda, siis tuleb minna ülespoole tagasi, et ehk siis järk-järgult. Ja seda ka see strateegia pakub, aga ma ei tea, hästi lihtne küsimus teile. Kui te mõtlete ka näiteks olukorra peale, kui laps jääb haigeks, tuulerõugetest ikka küsib, et millal ma kooli või lasteaeda tagasi saan minna, et väga lihtne, et te ju ei vasta talle, et ülejärgmise nädala teisipäeval, et siis saab see nädalate arv täis, et ikkagi õige vastus on see, et kui haigus taandub ja kui arst lubab, et ma olen nagu selles mõttes seda kuupäevade, noh tõenäoliselt mingi kahe nädala perspektiivis on võimalik kuupäevi paika panna, aga et kas nüüd juuni, esimesel või kolmandal nädalal on mingi piirang võimalik maha võtta, et no ma ei tea, et meil ka seal teadlaste nõukogus hiromant oleks. Ja mida mina võib-olla ootaksin piirangute osas, eks, et et leevendati plaanilise raviga seotud piiranguid sellel nädalal. See on väga oluline, algas, aga vot siin ma tahaksin valitsuselt, võib-olla see kuskil on, võib-olla ma pole nii täpselt jälginud, aga et kuidas me nüüd need järjekorrad saame väiksemaks või mis nüüd edasi saab, vot siin ma tahaksin nagu selliseid konkreetseid plaane, et kas meil on nagu mingit täiendavat rahasüstid või, või mismoodi, kas haiglad, arstid, tööd teevad siis lisatunde või nagu siin õnneks räägitud ja väljapakutud kirjeldatud on küll see, kuidas kui ma nüüd lähen arsti juurde. Et mis meid siis seal ootab või mis need turvanõuded on. Aga, aga ma ikkagi nagu tahaks siin selgust, et, et see, kui kiiresti me saame selle nagu vahepealse pausi ära likvideerida ja selliseid asju saame panna paika, siinse ei sõltu. Ma arvan väga palju sellest, eks, et et millal eriolukord lõpeb või kuidas me neid teisi piiranguid muudame, et, et siit nagu sellist selgust ja otsustamist oleks, oleks vaja rohtunud. Ka haiglate veidi erinev, et mõned võtavad praegu üldse likvideerivad ainult neid vahesid, mis on tekkinud siis, kui inimesed vastuvõtu aegu tühistati, teised võtavad uusi vastuvõtu aegu ka vastu, et see vist ongi natuke erinev ka, see sõltub natuke haiglajuhist, aga see raviraha on olemas. See, sest kui teisipäeval see terviseameti siis otsus tuli, et taastada plaaniline ravi, siis mulle meenub, et Põhja-Eesti regionaalhaiglajuhid ütlesid, et tegelikult nad otsast seda plaanilist ravi ka seal kriisi ajal ikkagi proovisid töös hoida, samas oli meil haiglaid, kus täielikult lõpetada ja ka tõesti raviasutused väga erinevalt ka teisipäeval oma sõnumeid valisid, ühed ütlesid, et nendele kuludele Neid päevi, et aru saada, mida see tähendab ja kuidas nad nüüd selles muutunud olukorras peaksid hakkama inimesi ravima, et nad hakkavad mõtlema, et millises järjekorras nüüd patsient hakatakse ette võtma. Kuigi noh, see sõnum teisipäeval avatakse plaaniline ravi taas, seda oli ette teada juba päris mitu päeva, see oli jah ühe sellise allkirja taga, aga, aga, ja ka siin tagantjärgi on selgunud tegelikult, et see plaaniline ravi, et lõpetada Läti raviasutustes ja ka siis erakliinikutel keelati siis plaanilises korras patsiente vastu võtta. Et õiguskantsler näiteks on seadnud selle kahtluse alla nii seaduslikus mõttes, et siin on ka riive põhiseadusega, et põhimõtteliselt me oleme esile kutsunud väga suure probleemi, sest ühel hetkel see patsientide seisukord või halveneda, paljudel on halvenenud ja see lõppkokkuvõttes muutub ka väga palju kallimaks ja siiamaani vist tegelikult ega haiglad väga hästi ei saa aru, et kuidas see siis välja peab nägema, et kas patsient tuleb haiglasse sisse võtta, siis tuleb teha see koroonaproov, siis põhimõtteliselt muud analüüsid ja siis saab temaga hakata neid meditsiinitoimingute tegema, milleks ta haiglasse tuli. Siin eile õhtul ka saabus siin põhimõtteliselt terviseametilt selgitused. Kõikide diagnooside puhul ei pea seda tegema, näiteks kui inimene läheb nahaarsti juurde, siis ei ole tal tarvis koroonaproovi võtta, et sellist kommunikatiivset segadust või täna Jevgeni Ossinovski hommikul võttis kasutusele huvitava termini, et selles koroonakriisis valitseb kommunikatiivne läbu, et, et selles osas ma olen endise sotsiaalministriga täiesti nõus. No see on globaalne, muidugi kommunikatiivne läbu on täitsa globaalne, eks jällegi, see on see, et erinevad riigid No meil ei ole keegi pesuvalgendit, vähemalt. Ei saa, ütleme, on veel madalamale minna, võimalik, et alati on kuskil mingisugune india sekt, on Donald Trump teinud hullu avalduse, on ja on india sekt, kes soovitab pissi juua koroona vastu, et noh, et jah, tõesti langusruumi on, aga redelilt ikkagi tuleb meenutada, et eriti hetkel, kui võeti need pidurit, tõmmati peale hetkel, kui võeti arvesse kõige mustemaid koroonastsenaariume just lugesin helpaiici kirjeldust Madridi põhilisest haiglast lapaazist kus, kus ongi niimoodi, et juhitava hingamise inimeste mõnda palatit näiteks haldab arst, kes muidu on pediaatria anestesioloog. Aga praegu ta ravib nakkushaigusega inimeste kopse, et tegelikult eks see, eks see, eks see ikkagi võeta kõige konservatiivsema või sellise kõige mustema stsenaariumiga arvesse ja nüüd tuleb seda vaikselt nagu lahti harutada. No aga lõppevast nädalast jällegi uudis, hambaarsti tooli istumine on kallinenud veelgi, et suurusjärgus 40 eurot siis sisseistumistasu muutus kallimaks, sest need hambaravikeskused, mis ei ole sõlminud haigekassaga siis ravilepingud, kus patsient täielikult hüvitab tehtud kulutused siis et see 40 eurot ligi 40 eurot, siis maksab see isikukaitsevahendid nii hambaarstile kui ka teda abistavale töötajale õele siis, et varsti mulle tundub, et Eesti kõige kallim teenus on hambaarsti tooli istumine, et kui midagi head kallimaks sellepärast tegema hakatakse, siis see tuleb veel kõik juurde. Ja sest läbilaskevõime ilmselt hambaarstikabinettides väheneb, sest nad peavad palju rohkem puhastama. Need isikukaitsevahendid on läinud palju, palju kallimaks. Aga see ei ole kindlasti ainukene sektor, kus kõik läheb kallimaks, et näiteks lennunduses mitmed lennufirmad on teatanud, et nad ei müü enam keskmisi istmeid mis tähendab, et sul mahub lennukisse vähem inimesi ja see ärimudel topime hästi palju väikse vahekäiguga lennukisse või istmevahega lennukisse inimesi, see ei tööta enam, mis tähendab, et lennupilet läheb kallimaks või restoranid ei saa. Need riigid, kus restoranid on avatud või hakkavad avama, et seal on ikkagi ka kaks pluss kaks, mis tähendab, et sa ei saa enam panna tuugalt täis restorani, mis tuleb jällegi, sul läheb kõik kallimaks. Aga siin ongi see minu jaoks, et ma tahaks nagu, et mingit nagu pilte, et kuidas me need asjad lahenevad, kui hambaravi läheb kallimaks, inimesed on praegu, sissetulekud vähenevad, eks tööpuudus suureneb, osa inimesi lihtsalt, et lükkab selle selle ravi kõrval, kui ta saab, eks, et kas on võimalik, siis ta ei lähe, mis tähendab, et tulevikus võib-olla selle inimese ravi läheb, läheb veelgi kallimaks, et suurenenudsüdame- ja veresoonkonna haiguse nik arv komp kompleksne ja siin nagu ootakski, et mis nad siis nagu sellised lahendused oleks, et, et kuidas me neid nagu täna tekkida võivaid pikaajalise mõjuga probleemi üritame, üritame lahendada, et ma olen seda meelt, et need vahepealsed pausid, et noh, oligi vaja naguniimoodi tegutseda. Aga, aga nüüd ma tahaksin, ootaksin, et, et need inimesed, kes on, on pandud valitsema või neid asju otsustama, et nad tõesti kiirelt kiirelt tegutseksid, mingid lahendused välja pakuks, võib-olla seda on kuskil kabinetist, seda aga, aga seda lihtsalt ei tea, et siis ma vabandan selle kriitika pärast, aga aga selline nagu minu ots, võtke teine on ettevõtete toetamine, et meil on nüüd mingid abimeetmed, eks välja öeldud. Aga siin on, oleks need samamoodi vaja sellist nagu pikemaajalist plaani või, või võikava, et, et mismoodi nüüd nagu edasi saab, et kui seesama palgaabi on mõni kuu, eks, et et kuidas me siis hakkame selekteerima neid, kes, kes abi saavad või, või millestki ütleme. Et, et see on, noh, see on nii mitu tasandit, et üks on see tõesti Tallink lennufirmad, mis on sellepärast, et riik on lukku pandud, et me peame nagu nagu siin leidma lahendused, aga, aga on väga palju teisi sektoreid, eks, et mis ootab neid neid nagu signaale või sõnumeid, et kuidas nad siis edasi edasi tegutsevad või käitud? Ma tuleks majanduse juurde õige pea ka selles avamisstrateegiast, tõesti, mulle tundub, et kui võtta ka siin Evelinil sõnasabast kinni, siis muu maailma kontekstis me oleme tegelikult üsna avatud ja meist avatum on kindlasti veel Rootsi, aga siis ainukene piirkond, mis tunneb ennast tõenäoliselt mitte eesti osana nende vabaduste mõttes on Saaremaa, et see keskne mure Saaremaa pärast, et ma ei tahaks siin rääkida sellest, et Madis Kallas nüüd võtab poliitilise vastutuse ja astub lähiajal tagasi, sest ta sai aru, milline on siis palju matši hind poliitikule. Aga Saaremaakaubad teenused majandusse on praegu koomas. Sealt riigi abita seda välja ei saa, kuid veel on mõnel ettevõttel võimalus ja see eeldaks piirangute leevenemist ka perekondade mõtteliselt pääseks mandrile ja tagasi tööle, räägitakse siin kontrollitust rändest 30 inimest, siis võiks mandrile pääseda lubadega päevas, see võiks olla siin minimaalne lahendus. Sellises kohaliku kriisikomisjoni soov, aga lisaks siis tõesti seal mandril tööl käimine eripiirangutega vaata, mine kinnisvara, oma omajate saarele lubamine. Need tunduvad paljudele mandrilt mõttes vist üsna riskantsetena, aga teiselt poolt, kui elada olla Saaremaal, siis kahtlemata see kõik tundub väga ebaõiglane. See on ka need riigid, ka Itaalia, Hispaania teevad piirkondadega pakk lahti, et seesama Hispaanias ei ole ka võrdselt jagunenud, et et see, see on paratamatus, paraku, et neil on olnud ebaõnne, nagu on olnud Itaaliale Hispaaniat mingit pidi Saaremaa on isegi väga sarnane, sest nendel on ka väga palju sõltuvuses hooajalisest turismist mida ilmselt sel aastal võib-olla tuleb vähem. Kui vaatame poes, siis Saaremaa brändiga tooted on kõik allahindlused, mis või noh, mitte kõik, aga väga paljud neist, et mis võib viidata sellele, et inimesed kõhklevad ka nende ostmisel, et see on ilmselt nad vajavad mingisugust eri toetusmehhanismi, õnneks seal ei ole väga palju inimesi, mis tähendab, et ülejäänud Eesti võiks jõuda seda solidaarsusest kanda, aga, aga noh, selge on see, et kuni seal on ikkagi veel tuntavalt nakatumisi, kuigi täna ma näen, tänane statistika ütleb, et ainult neli, et Ida-Virumaal on kõige rohkem olnud ehk 15. Et kui see mingil hetkel tundub, et nemad ei ole enam kõige rohkem nakatunuid ja kõige rohkem nakkust kandvat, siis on loomulik, et nad lastakse ringlema, aga, aga ilmselt nad ikkagi jäävad ka vajama mingisuguseid eri toetusmeetmed, sellepärast et lihtsalt see seal on ka mainekahju juures, et nagu inimesed kurdavad, et neid kiusatakse või neid neid diskrimineeritakse, kui nendel on koroonaviirus diagnoositud, siis ma kardan, et ka nagu Saaremaapiirkonnana kannatab selle pärast. Jah, aga, aga seda enam ma mõtlen, et, et saarlased lisandeid ettepanekud tegelikult need ikkagi on väga selline väike pilu ukse vahel 30 inimest või kuidagi saada need kaubad kasvõi siis teistmoodi liikum või seal, et hoida seda nagu ettevõtlust elu, et elus või veel töös, et et see on kindlasti, ma arvan, oluline, mida, mida nagu tasuks kaaluda, ma kujutan ette, et saarlased kui meil siin on debatid, eks, et kas kaubanduskeskused teha lahti ja kus tõenäoliselt võib-olla rohkem inimesi kokku kui, kui Saaremaa praami peal, eks, et kui ta nüüd uuesti sõitma hakkaks, et tundub saarlastele ikkagi selline noh, ebaõiglane või kui ülekohtune Jah, võib-olla sellest kommunikatiivsest läbust veel enne jäi see sisustamata, et no lõppevast nädalast mõned näited kohustuslikud maskid ette, allahindlused, tuleks ära keelata koolid kinni ja lahti korraga. Riigieksameid saab teha kevadel, aga ka sügisel, et kui kõik need teemad ühekaupa võtta, siis ma arvan, et keskpärane suhtekorraldaja suudaks ka need teemad rahulikult Eesti inimestele ära selgitada, seda aga, aga praegu on nii, et tuleb minister kas keskpäevasel pressikonverentsile või peale mingisugust valitsuse koosviibimist mikrofoni, et ajab seal mõned asjad sassi, see sõnum läheb levima, siis ei suuda keegi tund ja aru saada, et mis seal valesti oli, et noh kasvõi seesama Taavi aasa näide Hispaania versus siis allahindlus, et ühel hetkel avastan, sirvin sotsiaalmeediat, valitsus kavatseb ära keelata allahindlused. Pärast õhtul saad aru, et tegelikult taheti kaupmeestele saata sõnumeid selliseid suuri, ulatusliku kampaaniaid nagu hullud päevad või, või laadapäevad või mis iganes, et selliseid ei tohiks korraldada ja et inimesed ei tormaks siis mingisuguse odava kauba nimel kuhugi kauplusesse, ei hakkaks seal siis Atlandi tegema, sportlandi tegema, jah, et ja, ja siis see oli see eesmärk. Kui, kui kusagil kaupluses kaupmehel hakkab kätte jääma tänase õhtuse kuupäevaga realisi realiseerimiskuupäevaga piim, siis, et ta ei tohi seda alla hinnata miinus viie, 10 või miinus 75 peale, et et kust see selline hullumaja puhvet alguse saab, et kas lihtsalt praegu ongi selline keeruline aeg, et laual on nii palju teemasid, et tuleb jagada miljardeid ja siis tuleb tegeleda seal tervisekriisi ohjamisega ja siis lihtsalt kellelgi ei ole aega mõelda seda, et kuidas see asi inimestele ära seletada, sest see keskne küsimus on ju selles, miks seda tehakse. Et inimesed siis võtaks mingisugused normid üle, nad kuidagi käituks, et inimesi kaitsta inimeste endi eest, vaid inimesed ise peaks ratsionaalselt käituma ja endale mitte viirus saama. No see kakofoonia tundubki olevat taas globaalne, et seesama hispaania lastele tunniks ajaks vabaduse andmine selle kohta minu meelest minister vabandas laste ees, sest et nädala alguses nad rääkisid ühte juttu ja siis need kuskil keskel parandasid, et see kahjuks tundub üsna laialdane või maskide asi, et keegi ei saa kusagil maailmas, keegi ei saa aru, kas mask on nüüd siis kas ta tuleks teha kohustuslikuks või ta ei aita eriti üldse või noh, et, et see, see tundub täiesti üle viigini. Aga mulle tundub näiteks kui selle nüüd majandusaasa näidetes allahindluste näide et kohati nagu poliitikud, ametnikud nagu On see kiht kuidagi nagu üle reguleerida või, või noh, kui meil on olemas kaks pluss kaks piirang ja klientide arvu piirang poes, et, et siis kuidas seda piirangut nagu järgida, et kuidas siis noh, allahindlus, kui sa teed allahindlust, et kuidas, kuidas sõimede korraldad, kuidas saab seda üldse teha või kuidas saab seda mõjutada? Et ei tundu nagu loogiline, et ainult siis, kui me neid piiranguid ekse järgi, aga, aga see on juba tehtud tehtud poodidele kohustuslikuks, eks. Ja sõltub nüüd igast poest. Teine pool on siin see, et mis, mis tegelikult mulle nagu on jäänud mulje, et ikkagi noh, poliitikutel on alatise tahtmine olla pildil ja praegu nii palju, kui ma olen kuulnud nagu valitsuse poolelt, siis nad on ikkagi muresed, et reitingud ei ole, ei ole selle eriolukorra ajal noh, ütleme vahe opositsiooni juhtiva Reformierakonnaga ei ole läinud nii suureks, kui nad, kui nad lootsid ja kaaned pressikonverentsid, siis ikkagi kui neid aeg-ajalt vaadata, siis minu arvates on seal nagu lähtutud sellest jagatud ära ministrid, et igaüks saaks nagu korraks püünele ja siis rääkida nagu seal seal ka oma oma asja ja olla siis nagu tähelepanu keskpunktis, et et see on võib-olla ka see, mis, mis kogu seda kommunikatsiooni oluliselt, et mõjutab ja ja kohati jääb mulje, eks, et peaminister Jüri Ratas saab teada, mis asjad on hajaöelda kuskilt. Perekond Helme varasematest meediaväljaütlemistest, et kes seda nagu kommunikatsiooniga, kuidas nagu suunab ja mis on selle eesmärk, et aga noh, siin ei olegi, me peame lihtsalt sellega leppima, ega siin ei ole mingeid häid lahendusi, palju hullem oleks see, kui, kui tuleks mingi selline tõeline Suhtluspiirang, et ministritega, et on kuskil olemas inimesi, kes üritab kontrollida seda siis, mis nagu mõnes Euroopa riigis on juhtunud, mis valitsusest või mis välja öeldakse, et see oleks võib-olla veelgi, siis paneb meid pokri. Tapporteerime libainfot. Kui jahi, aga seal on veel kõige segasem, on nagu veel sedapidi, et kasvõi ühe erakonna liini pidi see sõnum lappab päris korralikult, et kui võtta mailis repsi pingutused, et koolid saaks siis õiguse kas või osaliselt õppetööd alustada seal kusagil mai keskpaigast sealtsamast 18.-st maist või siis et põhimõtteliselt siis Jaak Aabi pingutus maskide kandmise kohustuslikuks muutmise osaks osas, siis läheb mõni hetk mööda ja saabub kas siis raadiosse või, või telepilti Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes teatab siis, et Tallinna koolides jätkatakse distantsõppega käesoleva aasta lõpuni ja maski kandma kohustuslikust maski kandmise kohustusest. Ma ei arva midagi, et, et põhimõtteliselt see on seesama, et üks erakond diskuteerid nagu omavahel, et hõivatakse nagu meediapildis kõik sektorid. Et põhimõtteliselt kõigepealt luuakse sündmus, siis kommenteeritakse sündmust ja, ja lõppkokkuvõttes käib ka analüüs, nagu siis ka praegu siis nende ministritega ja, ja siis linnapea nimega. Ehk siis lõpuks, kui ma panen enda tavalise raadiokuulaja seisukohta, siis midagi aru Ja kõik, aga kõik üritavad pildis olla oma sõnumiga. Jah, aga segadust tekib. Aga maskidega mulle tundub, ega koolide osas tõesti, et, et noh, mina olen aru saanud, mida haridusminister tahab, aga ma olen ka teisalt aru saanud koolijuhtidelt, et niimoodi seda päriselt ei saa, et õpetaja aga siis annab tundi distantsõppe vormis ja siis tal on veel väike grupp õpilasi. Kas koolisiseselt on seda võimalik kuidagi muud moodi ära korraldada, mina ei tea, aga siis kui maskide juurde tulla, siis kohustuslikus korras hakata kandma maske. Mis teie arvate, et kas see võiks olla pigem sotsiaalne norm, et kui ma lähen kauplusesse, siis ma tõesti panen vabatahtlikult selle maski ette, võib-olla mõned kauplused isegi hakkavad jagama, et, et meie oleme selline hea turvaline kauplus, tule meile, et meie laseme sisse, ainult need inimesed, kes meilt võtavad maski vastu, panevad selle pähe, aitame võib-olla isegi pähe panna selle või siis tulemuslikum on see, kui ühel hetkel ikkagi valitsus ütleb, et teate, nüüd on niimoodi, et kui te lähete avalikuks, suletud ruumi siis te peate seda maski kandma näiteks Tallinnas bussi, mitte kedagi ei lasta, kui maski peas ei ole, trammi ei lasta, kui maski peas ei ole, kui lähed politsei ja piirivalveametisse uue passi järgi, siis seda kätte ei saa, kui maski peas ei ole, et kas hea sõna ja sotsiaalse normiga võiks seda tulemust paremini saada või siis sunnitud ja erinevate repressioonide. Ma kardan, et see sõltub väga palju sellest, mis maske ja kuidas kanda, et tänavapildis on näha päris palju või järjest rohkem inimesi, kes päriselt siiralt kannavad maski ja kes siiralt seda teevad, ma arvan, nad pingutavad ka selle nimel, et see tõesti oleks korralik, et oleks korralikult ette pandud, samal ajal on inimesi, kes seda rõõmsalt lõua otsas kannavad, sest teatavasti lõug on ju kõige nakkusohtlikum kehaosa üldse, on ju? Et, et, et ma kardan, et kui sa hakkad seda kohustuslikuks tegema, siis mingi osa inimestest võtabki seda nagu kohustusliku sellist nagu viilimis viilimis kohta kannavad tont teab mida, mis on neil kuskil seal taskus kortsus nagu vana taskurätik, võib-olla ongi vana taskurätikuga samas taskus kortsus, tõmbavad selle sealt peale, et nüüd on näha. Ma kannan maski, siis ta võtab sealt jälle, paneb sinna taskurätiku juurde, noh see ilmselt väga palju ei aita, ta tekitab sellist hullemaks turvalisust. Et et kus seesama maskide kättesaadavuse küsimus, et kust saada neid korralikke. Tegin ennast hommikul ka hobimaterjaliteadlaseks, püüdsin lugeda, või üritasin seda teha, seda konkreetset kangast, mida on puudu Euroopas tohutult, sest Euroopas tehakse seda vist, selle kanganimi on SMS muide ja siis tal on võimalik veel esside Emmidega, erinevaid SM-s ja nii edasi kombinatsioone, et kuidas täpselt mingit kihti on tehtud, selle masina ülespanek võtab normaalolukorras aasta aega, nüüd mõned kuud euroop baas teha, tehti seda mullu 2,8 miljonit tonni ja Hiinas tehti seda mullu 25 25000 tonni. Et ühesõnaga, see on väga keeruline, et, et saada neid korralikult maskid üldse kätte ja. Kui õigesti kandma, kui on kvaliteetsed maskid, nende reeglitepõhine kasutamine, maske vahetatakse, nad paigutatakse õigesti ette, neid ei korduvkasutata ilmades infitseerimata. Sellisel puhul on sellest kasu, aga kui seda ei ole, ehk siis formaalsetaks hakatakse seda täitma, siis? No ma ei tea, mul on töö juures valvel, et ma saan aru, et paljudel inimestel justkui oleks kusagil auto kindalaekas valve mask, et lähed kauplusesse, paned ette, mitte, et ma nüüd ei kutsu seda praktiseerima, aga ma lihtsalt mõtlen selle peale, et inimesed on leidlikud, inimesed on ratsionaalsed, et kui sind kauplusesse maski maskid ta sisse ei lasta, siis sa leiad selle maski, aga, aga see alati ei pruugi olla just see eesmärgipärane ja teine asi, ma ei tea, no tõesti, kas, kui panna see nagu õiguslikuks normiks, siis kes seda hakkab kontrollima, kas politsei ressurssi tõesti saab kasutada selle peale, et kontrollida, et kas inimesed kusagile sisenedes kannavad maski või mitte? See on, see on ka just oluline nende piirangute puhul, et siin meenub ju meil oli piirang, kuidas pidid inimesetel lõunapiirilt tulles, mis ka Soomest tulles eks täitma ankeete. Ja, ja ma ei tea, mis nendest sai või mis kasu, millele ma arvan, mitte midagi, lihtsalt kulutasime inimeste ressurssi, seadsime needsamad politsei ja ja piirivalvemaksuameti töötajad nagu täiendavale riski riskitsooni ehk see, et nad peavad küsima neid ja suunama ja, ja tegelikult ju noh Inimesega kraaditakse piiri juurde maani mõnes riigis. Isa noki kraadimist ma võib-olla veel kuidagi mõista, kuigi ka selle puhul, eks on, on olnud ka veidi ilusamat, kraadiklaasid ei ole ikka päris sama tasemega lihtsalt sundida tegema midagi. Noh, see on nagu, et kuidagi kellelegi hüppab mingi asi pähe kuskil ja siis teeme ära ja ja kahjuks ei ole kõrval kedagi tänu sellele eriolukorrale, kes ütleks, et kuulge äkki see on rumal mõte, et ärme kuluta selleks ressurssi. Ma eile õhtul aktuaalses kaameras kuulsin, kolleeg Tarmo Tiisler oli teinud uudise sellest, kuidas Eestis plaanitakse jalgpalli liigata käivitada, et kohustus on kõikidel seal mängida soovijatel läbida see koroonatestimine, et kedagi platsile lasta, kui ta ei ole ennast testinud. Vabandust, mis on selle asja sisuline pool, sellel puudub igasugune ratsionaalsus täna hommikul, kui mind testida, siis homme selle teadmisega ei ole midagi võimalike pihta hakata, sest selle 24 tunni jooksul ma olen võinud tuba nakatuda see, kui keegi tegi testi kaks nädalat tagasi. Siin seesama vahepealne diskussioon, et viiks läbi mass testimised. Tõesti, tänahommikuse seisuga saaks teada, et kui palju meil on haigeid ja kui palju ei ole, aga seal on ju olemas ka vale siis negatiivsete hulk ja neid probleeme tuleb veel ja veel seal loob sellise võltsillusiooni ja, ja lõppkokkuvõttes selle statistikaga pole mitte midagi. Mis samas ei tähenda muidugi seda maskide teadlikkuse tõstmine sotsiaalse normina, selle reklaamimine propageerimine, et see ei oleks tegelikult hea, kas või siis, kui sa tunned ennast natuke kahtlaselt ja sa ei tea, kas sa hakkad haigeks jääma, kas seal võiks olla äkki koroonaviirus, sa paned selle maski peale kõige parem on muidugi siis, kui sa lihtsalt saaksid kodus püsida. Aga kui sa näiteks pead tõesti minema apteeki või poodi, et sa paned selle pähe, et see oleks tegelikult ju positiivne, et inimestel oleks kodus, tekkis ka mõned sellised korralikud maskid. Praegu on muidugi ka tihti küsimus, et kust nüüd tulevad korralikud maskid ja isegi need müüjad, kes tahavad müüa vaimus parimaid võimalikke korralikke maski alati ei tea ja neil ei ole kindlat garantiid, sest hiinlased müüvad meile tund teab mida. Aga, aga et seda propageerida kui sellist nagu kommunaalseid hügieenihoidmist. Et ära ole sina, see, kes põhjustab uue puhangu. Et see tegelikult oleks ikkagi kiiduväärt. Ja siis ongi mõistlik, noh, inimesed teelt poodides käivad maskidega, eks käivad kinnastega, mille nad pärast ära viskavad, kunud, polsterdatud, mõni pood pakub seda võimalust ühistranspordis noh, võiks tõenäoliselt kasutada eeskätt see ei ole üldse halb. Aga küsimus ongi selles, et kui me teeme kohustuslikuks, et siis me võime nagu ennast lihtsalt petta, et meile tundub, et inimestel on maskid ees, kõik on nagu korras, aga tegelikult võibki olla, nagu me siin ennem kirjeldasime. Et seda maski kasutatakse korduvalt ei saanud lihtsalt tehtud selleks, et et sellest piirangust mööda saada. Räägime natukene suurest rahast ka pressiteade eilsest päevast ütleb, et valitsus kiitis reedesel kabineti nõupidamisel põhimõtteliselt heaks riigi selle aasta lisaeelarvega seotud meetmed arutluse all olid siis lisaeelarvega ette nähtud raha jaotuse põhimõtted, siht, rühmad, meetme ulatuse, üldisem kord, keeruline sõnastus, aga sisuliselt siis otsustati, kuidas raha jagada nendest erinevatest Kredexi meetmed, et tõesti ja nii edasi ja siis tehti veel põhimõttelisi otsuseid riigiga riigi endaga seotud äriühingute paremaks kapitaliseerimiseks. Nordicale 30 miljonit eurot, Eesti raudtees 10 miljonit eurot, saarte liinides kolme miljonit eurot, see on siis ettevõte, mis omab neid sadamaid, et siis tagada Te, võtate edukust tulevikus, see on nüüd siis pressiteate sõnastus, aga Nordicale 30 eurot miljonit, milleks 30 miljonit eurot 30 miljonit eurot jah, milleks, milleks, mis maksumaksja sellest saab? Vaat siin ma olen selle ütleme riigid otsas, selline üpris kriitiline, et seda nii laialt jagada. Aga mulle nagu tundub see transpordisektor praegu tegelikult eile valitsuses, sisuliselt otsustati ära ka Tallinki abistamine ja ja see 150 miljoni euro eraldamine, aga, aga kuna see otsus ei ole noh, ütleme, vajab vormistamist, aga sisuline otsus on, on minu teada ikkagi juba tehtud. Et siin on nagu. Ma arvan, et oluline on lihtsalt see, et need ettevõtet kuna riik on pandud lukku, eks neil, tegelikult nii Tallinkil, Nordicalt noh, neil ei ole enam võimalik oma äriga praegu ajutiselt tegeleda. Et, et siis siis siin ma usun, et see trikk nüüd appi läheb. On mõistlik, et küsimus on pigem pigem selles, et, et et kuidas me tulevikus laiemalt ettevõtteid toetame, milliseid ettevõtteid toetama, sest meil maksumaksjal ei ole nii palju raha, et kõik see võib olla ebaefektiivsus kinni maksta, mis nende viimase 10 aasta jooksul paratamatult ettevõtetes on tekkinud, et et see on võib-olla selline Parun suurem debati koht, aga ma arvan, Nordica kasvõi see ühenduste teema ikkagi seal on palju vaieldud, eks, et et kas me peaksime olema valmis, kui kui mõni teine lennufirma näiteks Eestist otsustab ära minna või, või võisin oma lennuühenduse kärpida, et, et siis see selline valmisolek mulle tundub, on, on praegu oluline. Ja tuleb ka meeles pidada, et tegelikult pärast seda, kui Euroopa Liit lasi riigiabi reeglid vabaks see on praegu uus norm, kõik annavad oma lennufirmadele riigiabi Lufthansal Saksamaal suur ja tugev Lufthansa küsis, küsis ja ilmselt saab ka, et, et kui me, kui Eesti praegu ei anna Nordicale riigiabi, siis Nordikaga. Keega, või ka Tallink ei läheks, et see on sama asi, et me peame jälgima ka seda, mida teised Euroopa riigid teevad, et, et kui teised annavad, et siis meie ühel hetkel nagu ei anna, et siis võib juhtuda, et, et teised mingil hetkel lihtsalt võtavadki. Geograafiliselt väga halvas kohas ja kui me ise ennast ei aita, siis iga ikkagi nagu noh, siis me jäämegi pärast nii et on kaks korda nädalas Frankfurt kaks korda nädalas, Minsk on ja palju õnne meile kõigile, et et seda on ikkagi vaja, et riik ja majandustoimiksid, et meil on normaalsed ühendused. Nojah, et tõesti see suurem pilt siis on see, et paika said reeglid, kellele riik saab laenu anda üle 20 miljoni euro laenu vajavad ettevõted, Nad peavad käima siis valitsuse töölaualt eraldi läbi saama, eriotsuse muu, siis pääseb Kredexi liini pidi rahale ligi suurte laenajate puhul siis on kaks peamist reeglit, tegemist peab olema strateegilise olulise ettevõttega, ehk siis seal on olen aru saanud kaks indikaatorit, et tööjõumaksude maksmisel peab olema. Võin eksida, aga poolesaja Eesti suurima maksumaksja seas lisaks peab olema täidetud kas ekspordi, et noh, et ettevõttel peab olema ka eksport näitajaid ette näidata ja teiseks ettevõte peab riigile näitama, milliseid pingutusi ta on teinud, et laenu või abi saada erasektorist ja kui sealt pole mõistlikel tingimustel raha saadud, siis on võimalik riigil laenu anda ja siis antakse esite esimeses eelistuses tagatud laenu, ehk siis näiteks Tallinki puhul. Kas Tallink siis pandi oma laevad, aga kui panga juba panditud, mis juba on tehtud ja kui ma saan aru, et see, seda ei ole võimalik enam pantida, siis riik läheb osanikuks. Aga jah, neid otsuseid formaalselt tehtud ei ole, paika pandi reegleid, nimesid ei arutatud, aga Tallink võiks mahtuda. Ma saan aru küll nende reeglite alla. No tegelikult ikka arutad, ma arvan, nimesid ka, ega seal nii ei olnud, et et räägitakse otsust ei ole otsustajad, räägitakse Tallinkis taga. Valitsus seda ei nimeta, ma arvan, et nad ikka julgevad seda nimetada küll, aga, aga otsust selles mõttes jah, ei ole veel lõplikku. Lisaks kaubandussektor saab üüritoetusi rahandusminister Martin Helme esitatud memorandumi memorandumi kohaselt siis kogu üürisumma Eesti kaubanduskeskustes on 14,6 miljonit eurot kuus. Kuivõrd rendimaksetoetus ei rakendunud toidupoodidele, mis moodustavad kaubanduskeskuste kogupinnast ligikaudu 22 protsenti siis on abikõlbulik rendisumma kokku 12 miljonit eurot ja sellest maksimaalne toetuse määr on 25 protsenti, ehk siis riik on valmis igakuiselt kaubanduskeskustele seda kinniolekut kompenseerima kolme miljoni euro ulatuses. Abiks ikka, aga kas meil üldse neid kaubanduskeskusi nii palju on tarvis, ma arvan, et selle saate viimased kaheksa minutit võiks osaliselt ju keskenduda sellele, et, et me saame ju aru, et isegi kui me naaseme tavapärast meenutavasse ellu, siis see maailm ei ole endine, et kõiki neid lennufirmasid pole tarvis. Reisifirmasid sellisel kujul pole tarvis. Sest tõenäoliselt pikka aega ikkagi ei lenda niimoodi, et hommikul tuleb mõte, ostad piletid, et siis õhtul oled kusagil ma ei tea, Aafrikas või Kagu-Aasias ja, ja siis, kui sa sealt naased, siis järgmisel hommikul lähed tööle, et see kõik hakkab teistmoodi, natukene välja nägema, mis tähendab seda, et inimestel selle teenuse vastu on väiksem nõudlus kaubanduskeskuste puhul tõenäoliselt, et samamoodi, et kõike seda ei ole tarvis, restorane pole tarvis. Lance läheb poodi, et paned maski ette ja siis hakkan hoolega proovima selgelt kleite, mida on veel mõned inimesed endale selga proovinud, et see kõlab kuidagi natuke kahtlaselt. Kas see ongi see dilemma selle riigi toetuse osas või et, et me, jah, ma arvan, et ei oleks vale eeldada ka ettevõtjate poolt, et nüüd riik peab kõike nendega kunagi võib-olla tehtud valeotsused riik siis maksumaksjad kinni maksma, et, et kõiki tuleb toetada, et et see on kindlasti vale, et me peaks nagu ikkagi üritama lähtuda sellest, et et või arvestama tõesti, nagu sa ütlesid, et, et see maailm ei ole enam selline, kui ka see eriolukord lõpeb, need piirangud lõpevad, siis ei taasta enam see olukord, mis, mis oli ja ja see 10 aastat sellist kiiret majandusarengut on, on ikkagi noh, paratamatult toob kaasa sellist ebaefektiivsust, organisatsioonidesse ja ettevõtetesse ka majanduskriis puhast täpselt ja nüüd noh see on nagu paratamatu, et lihtne näide võib-olla inimestele. Et kuna tööpuudus oli, oli väga madal, et siis osteti, eks ju, inimesi üle tehti suuri pakkumised, et võib-olla ühes asutuses või sama tööd teha teha inimene, kelle sissetulek seal võis erineda ja 20 30 50 protsenti aga siis selle ülesostmisega tänasesse ettevõte ei saanud nagu seda loodetud tulu, et see kõrgema palka saav inimene ei teinud siis 50 protsenti rohkem tööd või ei pakkunud suuremat väärtust. Ja täna need asjad lähevad lihtsalt paratamatult nagu paika, et et see seda abi jagades peaksimegi nagu arvestama seda, et kõiki toetada ei suuda maksumaksjatena ja ikkagi ettevõte peab sellest kriisist ise välja tulema, lihtsalt muutunud turuolukorrast ise välja tulema, et see on nagu ettevõtjate ja nende juhtide ülesanne ja kui midagi on tehtud kunagi valesti on praegu raskustes, siis tuleb nagu peeglisse vaadata, aga vahe on siin sees. Ehk et kui me paneme riigi lukku ja osad ettevõtted, kaubanduskeskused lukku kinni ja nad lihtsalt ei saa oma äritegevust jääd, siis vaat siin me peaksime minema. Aga tulevikus, kui see eriolukord lõpeb, et, et siis me peaksime arvestama, ma arvan sellega, et niimoodi ei jaga neid toetusi laiali. Ehk siis see periood, mil on esile kutsutud üleriigiline või siis ka piirkondlik sulgemislaine, siis seal riik peaks võtma vastutuse ja aitama leevendada olukorda, aga kui ühel hetkel me naaseme siis piirangutest ütleme teni kammitsetud maailma, siis tõesti keegi Eesti vabariigis peaks jälgima ka seda, et seda lehma, kus. Põhimõtteliselt on selle asja nimi. Kust enam midagi lüpsta ei ole, ei ole mõtet, nagu ikkagi elus hoida. No seal on muidugi sotsiaalne mõõde ka, et seda ei saa kõike teha väga järsult, et üks asi on see, et sa hoiad teatud majandusharud elus seni, kuni nad saavad taas toimetama hakata, mis paljude majandusharude puhul siiski kehtib. Teine on see, et sa pead vaatama, et sul ei tekiks tohutut hulka väga õnnetuid töötuid, keda ei saa kohe ära kanaliseeritud, sa pead seda sotsiaalset lööki pehmendama, et seal on ikkagi see aspeka juures. Jah, aga see on ka see valiku koht, et kuidas sa neid aitad, et võib-olla riigil on mõistlik neid nüüd, kellelt, kellele tõesti ei ole tööd, sellepärast et majandusstruktuur on muutunud või turuolukord on muutunud. Et võib-olla siis on mõistlik neid toetada kuidagi otse, mitte läbi läbi nagu ettevõtete ja selle ebaefektiivsuse, mida nüüd ütlevad, et uues turuolukorras nagu teevad Nii ma saan aru, eile oli ka laual või poliitikud armastavad nii-öelda siis FIE-d ja väikeettevõtjad toetamine, need on saamas oma meedet kuni 100000 eurot sajaprotsendiliselt Kredexi käendusega laenu saamise osas. Siis siin on mõningatel eraerakondadel mõtteid ka, kuidas eraisikutele laenu anda, sellest me täna jõuan. Äkki ta nädala kõige kurioossem majandusuudis tõenäoliselt rääkis sellest, kuidas naftat ei saanud mitte tasuta Ta, vaid selle ostmise eest maksti ka peale. Praeguseks on hinnad siis barrelist kerkinud taas sinna 20 USA dollari juurde, aga keegi ei välista, et mai keskpaigas võib see anomaalia korraks taas saabuda, sest kõik mahutid on lihtsalt naftat, et täis, aga Eestis tõenäoliselt kütusehinnad ei lange, sest ma olen aru saanud, et kuna meie kütusefirmad pole talvisest kütusest lahti saanud, siis ootab neid ees täiendavate kulude tegemine ja loomulikult, kui keegi ütleb kulu, siis selle maksab kinni tarbija nagu majanduses. Ja lõpetuseks Evelyn, ma küsiks nädala kõige sensatsioonilisemal teemal. Põhja-Korea diktaatori tervise osas on spekuleeritud, et on ta elusa terve või. Ei oska öelda, sest põhja me ei tea isegi seda meile kunagi teadnud seda, kui vana ta on, et praeguse seisuga pole tulnud kinnitust tema surmast, et see on nagu ilmselt kõige täpsem info. Aga vot selline see tihe ja põnev saade tänaseks sai, ega siis need teemad on tulnud, et jääda mulle tundub, et järgmisel nädalal rahva teenrid saavad samast kohast jätkata Evelyn Kaldoja, Aivar Hundimägi, Mirko ojakivi lid, tänased rahva teenrid. Soovin teile kena päeva jätku ja kesk päeval vikerraadios otsesaate kuulajatele siis teadmiseks, algab pressikonverents, kus samal teemal põhimõtteliselt jätkatakse. Olge terved ja kuulmiseni.