Vikerraadio. Ja pere täna on vaikne laupäev, kes peab juba munadepühi, kes valmistub ülestõusmispühadeks. Kevad on kõhklusteta käes, siiski pääsu pole veel öökülmadest ning julgemad meist on juba suverehvid autole alla pannud aasta loom, nahkhiir on igatahes juba suveks valmis. Kui juhtute looduses neid kohtama, siis ärge nendele isenditele siis väga pahased olge. Pealegi nad on looduskaitse all. Head kuulajad, rahva teenrid alustavad ja täna oleme saatnud kolmekesi Neeme Korv Tallinnas raadiomajas, Sulev Vedler oma kodus ja mina olen Tartusse ka kaks pluss kaks, reegel on meil kenasti täidetud. Tere Sulev ja tere Neeme. Tervist, Meil on siin mingisugune 200 pluss 20 reegel täna või midagi sellist. Ma ei tea, mis mõõdustikus seda mõõta. No tänaseks on siis eriolukord kestnud neli nädalat, ehk siis ligi kuu aega, et vist see kõige kesksem küsimus on see, et kuidas meil riigi rahvana läheb ja mulle tundub, et ka tänases saates on põhjust sellele kõigele tagasi vaadata, et nagu, kui küsida ära see kõige peamine küsimus, et kuidas teile tundub, et kuidas meil siis riigi ja rahvana läheb, et Sulev, kas meil läheb hästi või läheb halvasti? Melchior kindlasti haavasteni alustasime selles mõttes, et inimesi on omajagu haigekassa. Realiseerida tahtnud. Aga kui me võrdleme ennast teiste riikidega, siis kõige hullemini ei lähegi. Neeme sinu arvates läheb meil hästi või halvasti. Tahaks, et läheks. Paremini, et kõige olulisem probleem, mida mina algusest peale olen nagu rõhutanud selle teema puhul, noh minu arvates on see, et kuidas me vaimselt vastu peame ühiskonnana ja kuidas me suudame hakkama saada, ütleme nii, et vähemalt minu enda jaoks kõige mustemad stsenaariumid ei ole vähemalt seni realiseerunud. Võib-olla natukene aitab kaasa ka see, et ilm ei ole olnud noh, päris päris selline, et, et noh, et mis kutsuks mingisuguseid reegleid eirama. Aga, aga noh, ütleme nii, et teil on nii kiiresti ei ole ka need asjad läinud, kui võib-olla alguses oleks, oleks tahtnud ja noh, eks meie saame siin lähtuda ikkagi inimestena, mitte niivõrd spetsialistidena Jaano tegelikult te olete ikka Paandunud sellised optimistid, et asi on ju sant, et me oleme kõik elanud kolmekesi Nõukogude liidus, mina natukene vähem kui teie, sest lihtsalt vanuses see on see olukord nii seatud, et kõik see meenutab mulle selles mõttes ammuseid aegu, et 80.-te lõpus ma ei tea Tallinna lennujaamas tõenäoliselt sai sagedamini rohkematesse asukohtadesse lennata kui praegu tänasest enam ei pääse reisijat isegi Soome laevaga, et noh, kui võtta nagu need märgid, et Läti ei saa minna, et piirangud on väga palju, aga teisest küljest noh, loomulikult tuleb aru saada sellest, et miks me seda kõike teeme ja selles osas inimesed veel mõistavad, aga nüüd ongi küsimus kaua-kaua inimesed suudavad püsida kodudes kaua, eirata seda välja kujunenud sotsiaalset normi käia sünnipäevadel suguvõsa kokkutulekutel, et lõputult see ju kesta ei saa. Ei saa jah. Aga ma olen sellega nõus, selles mõttes. Minu meelest on siin kahe isegi kolm probleemi. Üks on see meditsiiniline kriis, mis praegu veel kogub kahjuks tuure. Teiseks on majanduskriis, mis alles hakkab hoogustuma ja neile sellist tipu me näeme ilmselt seal suve lõpus loodetavasti et. Ja see kestab kauem ja kolmandasse psühholoogiline kriis, millele võtmeid ma ei oska üldse hinnata, et kuidas meie käitumine hakkab muutuma. Seda on väga-väga raske hinnata, et ühest küljest inimesed tahavad kõiki asju väga kiiresti ära unustada. Teises küljes ma olen tabanud vaatamas mingeid telesaateid või filme ja imestan, kuidas inimesed üksteise lähedal on öelnud. Et hakkabki kuidagi mentaalselt nagu pihta. Mulle raami. Ahti Varblase jutt. Tema on siis üks meie meditsiini juhtunud et meditsiinisüsteem on tegelikult valmis just kõige mustemaks stsenaariumiks. Alati peabki kõige mustema stsenaariumiga arvestama, et närvid vähenegi paremini lähevad, need mõjuvad tegelikult hästi. Siis mingi viimane tabel, mida nägi, ütles, et meil on veel 53 selle koroonahaiguse ravimiseks või noh, nende passi ravimiseks sobiva taibata. Neist oli tänahommikuse seisuga hõivatud 104 kuus, eks õlad seal 26 protsenti. Õnneks ei ole siis kõik sellised Annel täis. Loodan ära, et nad ei saagi. Jah, aga kas meil on olemas siis need indikaatorid, märgid, mida inimestele saab tuua faktina, et näete, et paljud neist tööl ei käi, lapsed koolimajja ei pääse, aga selle tulemusel ongi meil kõik see nii hästi läinud, et Sulev nimetas mõned, aga Neeme, kas oskad sa lisada veel, et mille järgi me saame ühiskonnana hinnata, et see, mida me oleme teinud, on seni hästi tehtud? Tuleks kõige. Olulisem hinnang ongi seesama haigestunute arv. See, et neid surmi ei tuleks juurde see, et, et kuidas, kuidas toimub testimine noh, see on, need on kindlasti hästi olulised indikaatorid. Mina jälgin päevast päeva seda John Hopkinsi ülikooli koostatavat maailmakaarti ja vaatan sealseid mudeleid riikide kohta, et jällegi ma ei ole ekspert, et aga, aga noh, mudelitest ju noh, nii palju on ikka koolis ja ülikoolis õpitud ei võeta, et üht-teist saab välja lugeda, et, et on näha mingisuguseid teatud sarnasusi selle, selle Hiina mudeliga, mis siis kulmineerus juba veebruaris samasuguse veebruaris-märtsis, eks ju, samasuguse graafiku alusel on näha mõne Euroopa riigi puhul, kus tegelikult noh, ütleme ilmselt ka elustiilist ja riigikorrast tulenevalt on tulemused natukene rängemalt juba praegu. Aga, aga samas. Ma ma väga tahaksin nagu mõelda, et need graafikute sarnasused ikkagi viitavad sellele, et, et noh, mingisugune, et sellel asjal on mingisugune oma loomulik käik, oma loomulik hari ja see, see, see läheb mööda. Kui ma rääkisin enne sellest mustast stsenaariumist siis ja käitumisest, siis noh, üks asi, mis mis mulle just muret tegi, oli, oli see, et ikkagi ka, et kuidas saavad hakkama need need õpilased ja ka lapsevanemad nende nende õpilastega, sest et noh, on väga erinevas vanuses ja siin võib aasta või kaks vahet võib juba noh, väga suure erinevuse kaasa tuua noh, laste käitumises olemuses ja ja kui ma vaatan siin oma teismeliste pealt, kes ühest küljest igav Levad, aga ma kuulsin ükspäev ka lauset, et aga koduõpe ongi tegelikult täitsa tore, nii et tulles siin nagu selle Sulevi mõtte juurde tagasi, et mine tea, noh missuguseid muutusi see kaasa toob, ma tean, et ühel mul kes lõpetab siin põhikooli, tule eksameid sel aastal, nagu ma aru saan Jah, et kahtlemata see, ma ei tea, kuidas sinu pärast uudis vastu võeti, et põhikooli lõpueksameid ei tule, et kas rõõmustati või pigem kurvastati, mentaalselt oldi selleks kõigeks valmis ja nüüd see katsumus jääb ära. Tead, see on nii ja naa, sellepärast et mingis mõttes on ju inimene ka juba vaimselt valmistunud selleks, kui ta, eriti kui ta oma koolis näiteks ainsana valmistub bioloogia eksamiks. Ja, ja tal on nagu sisuliselt õpetajaga selline individuaalkontakt, et inimene teeb oma elus esimest korda neid, neid eksameid, et et ma kogu selle kogu selle vaidluse ajal maale seda peet ju enne eriolukorda, et, et kas need eksamid üldse on vaja või mitte, meenutasin siin oma põhikooli lõpueksameid ja leidsin, et see oli igal juhul elus päris huvitav kogemus. Ta ei olnud kaugeltki nii ränk kui, kui hilja, hilisemad mitmed ülikoolieksamid näiteks, aga ta andis teatud vanuses teatud kogemuse. Aga noh, ma ütlen, et praegu siin momendil poliitilised oponendid näiteks ju ründavad juba seda otsust, ütlevad, et nüüd noh, tehtigi poliitiline käik, aga ma, aga minu peres võtan seal seal niimoodi, et nii ja naa Jah, no terviseameti sõnum mulle eilsest päevast jääb meelde, et koroonaviiruse leviku kõrgpunkti ületamist on oodata aprilli keskpaigas või aprilli lõpupoole. Aga kui ei ole selles mõttes, et praegu on täpselt see, et sa elad sellise lootuse peale, et hea küll, et aprillikuuga me oleme arvestanud, et sellest kuust nagu töö tegemise mõttes ja, ja sellise harjutud elu mõttes kõik enam välja ei tule maikuus. Juba mulle tundub ikkagi, et tahaks nagu juba, et see asi läbi saaks, et saaks hakata Ta naasma normaalsesse ellu, aga see ei sõltu, ma saan aru meie valikutest, et nüüd ongi küsimus selles, et kuidas see viirus saaks võimalikult kiiresti tõrjutud. Ja ega siin vist tuleb usaldada ainult teadlasi, et Irja Lutsar, Arkadi Popov, et tuleb loota, teevad õigeid valikuid ja, ja me ise ise oleme samamoodi vastutustundlikud. Proovime siis elada sotsiaalselt isoleeritud elu ja nii edasi, sule mina saan aru, et sina oled valinud selle, et kuidas sa kuidas sa oma elu oled korraldanud, et enamasti ainult kodus ja hädavajadusel liigud kodust välja või? Ma käin üsna harva kodust väljas. Mulle tundub, et siis kõige vähem inimesi ringi liikumas, aga eile ma olin metsas näiteks neli tundi väga vähe inimesi tuli vastu. Aga üritan kodus teha ja imelikul kombel nagu kõik täitsa toimib. Jah, sa, sa oled hea töö valinud selles mõttes, et kõik ei saa kodus töötada, et katsu sa olla kodus poe, müüa lastega poodi mängida või, või ka tuletõrjuja või, või siis arst Saaremaal, et väga keeruline on kodus seda tööd teha. Jah, see sõltub ikkagi ametist, eks ju, et minu peres määran koos oma poja ja naisega nendel näiteks on selles mõttes vedanud, et abikaasa on aastaid teinud kodus tööd. Temal ei olegi nagu, ütleme töö tegemise mõttes, mitte mingit mahutust. Mu poeg saab samamoodi kodukontoris olla, aga, aga tõepoolest nagu sa oled põllumees, kui sa oled arst, kui sa lähed müüa, siis neid töid ei saa teha mujalt ja need inimesed riskivadki ja nendest on saanud meie tänapäeva kangelased. Nemad on uue ajasangarid, neid tuleb selle töö eest kõvasti tunnustada. Kindlasti muidu Mirko, ma tahtsin selle lootuse koha pealt rääkida, et noh mõnikord tehakse selle üle ka sellist, et noh, ma ei taha just öelda nalja, aga, aga räägitakse, et et lootus on teada küll rumalate lohutuseks kui viisakalt öelda, aga põhimõtteliselt ma arvan seda, et ühiskonnale tuleb teatud lootust ja ikka ikkagi anda päev-päevalt, et kas või nendesamade mudelite juttude kaudu isegi see, kui öelda, et vot, näed sellele konkreetsele küsimusele me praegu veel vastust ei tea ka ka see selgelt välja öelda on, on parem kui, kui ikkagi sellises öelda, et me nüüd üldse nagu tulevikku ei vaata, et selle pärast nüüd, kui nüüd me vaatame sellele nädalale tagasi, siis üks teema, mida siin ajakirjanduses on ka käsitlenud, on see exit, plaanide olemasolu, ehk siis see, et kuidas tegelikult sellest piiratud ja isolatsioon tsooni surutud ajast nagu välja tulla. Just just selleni ma jõuda tahtsingi, et see on tegelikult ühiskonnana väga vajalik, väga oluline teadmine, mille pärast oli ka ju seesamune neljapäevane valitsuse selline poolkõva otsus, et juhul kui viirus taandub, saame koolid järk-järgult avada 15.-st maist. Ühiskond vajas seda sõnumit, aga nüüd on küsimus selles, et kui see päriselt nii ei lähe, siis tagasilöök mentaalses mõttes võib olla väga-väga raske. Ma ei pea silmas ainult neid koolilapsi, kes tegelikult ootavad oma koolimajadesse pääsemist. Lootes siit siin on asi pigem selles, et ega seda riiki tehtud korraga lukust lahti. Et see kõik hakkab toimuma järk-järgult etapiviisiliselt. Et kui need leeve me ei räägi tegelikult nagu piirangute kaotamisest, me räägime ju piirangute leevendamisest ja need leevendamised toimuvad ikkagi niimoodi lõksude haaval, et natukene mingis kohas avatakse, kui see läheb õnneks, siis avatakse jälle, peab arvestama, et kui, kui mingi piirang kaob, siis võib see kaasa tuua nakatumiste kasvu, see on täitsa loogiline. Nüüd seda tehes sa pead arvestama, et kas on piisavalt vabu haiglakohtasid täitsa tõsiselt, lihtsalt sa pead sellega arvestama. Ja kui see läheb nagu jälle üle piiri, siis sa pead olema valmis selleks, et piiranguid taastada. Et sa pead olema valmis, et seda teha nii üleriiklikult ka kui ka võib-olla mõnes piirkonnas. See käib sellise nõksude haaval. Kui hakkad kalibreerimine, timmid ja võib-olla siis ühel hetkel õnnestubki niimoodi, et läheb, et kogu riik saab vabaks. Ja siis sa pead hakkama vaatama ka seda, et kuidas piiramada. Sellepärast et kohe algusest peale on ju selge, et see on meie jaoks importhaigusse, on meile sisse toodud. Ja kui nüüd kõik riigid hakkavad oma piire avama, siis hakkab jälle see haiguse importimine eksportimine toimuma, et sa ei saa. Kui sina ütleme, et Eesti on täiesti täiesti viirusevaba, aga mingi naaberriik on seda täis, siis sa ei saa ju piiri lahti teha, et sa pead ära ootama, kuni see tase ühtlustab ühel pool ja teisel pool. Ja siis jäävad ka tõenäoliselt mingiks ajaks piirangud, et kaubad peaksid ikkagi vabalt liikuma. Aga kõik inimesed saaksid tormata, ütleme Lätti alkoholi ostma või midagi taolist tegema, kuhugi puhkusereisile minema. Seda ma ei näe. Seisab tulla alles siis, kui selliseid viiruse piirkondil noh, tunduvalt rohkem seda peab nagu hästi rahulikult mõistusega võtma. Ja seal peab olema valmis selleks, et piirangud võivad mingil hetkel jälle karmimaks minna ja siis veel tagasi minna. Kui sa selleks ennast ette valmistada, siis on kõik korras. Ma arvan, et see on üks väga mõistlik jutt, et neid plaane sadu teha tõepoolest, nii et nad on riskantsed ja natuke vähem riskantsed, et teatud asjade puhul ma arvan seda, et see risk ei ole ka ilmselgelt õigustatud, et pigem tasuks nagu niimoodi noh, aegapidi liikuda noh, edasi, aga põhiline on see, et see lootus ära ei kaoks ja kindlasti tuleb ka mingisuguseid selliseid jah, selliseid lüüsikambri taolisi lahendusi, kus siis nii-öelda nagu need ütleme siis rõhud peavad minema. Kui füüsikast näidet tuua peavad minema, siis nagu noh, sarnaseks, et saaks neid ühendada omavahel. Sest, aga noh, ütleme nii, et mingisugused sellised jälle mingisugused sellised käigud ja igasugused riikidevahelised, et ka ka jutud sellest, et kuidas me seda siis korraldame, arvan, et on kindlasti üliülimalt tähtsad, sellepärast et ma pean tunnistama, et näiteks noh üks üks kõige suurem risk, mida, mida mina nagu, nagu kardan Eesti ja silmad, ma pean silmas päriselt ka nagu tuleviku julgeolekut on seesama see, see, see suletuse tekke taastekke. Aga, aga noh, ütleme nii, et praegu ikkagi mina ütleks, et lootust on rohkem kui, kui, kui varem, et asjad lähevad paremini. Ja viimane kord, kui ma kuulsin sellist numbrit nagu, mis on nakkuskordaja siis oli 0,8, kõik, mis on alla ühe, on hea, ehk siis lootust, et see viirus sumbub, see on olemas, aga erinevad lisameetmed siis, no sellel nädalal on hästi palju räägitud ja maskidest ja testidest, kui alustada maskide poolest, siis vaieldakse selle üle, kas aitavad või ei aita, kas aitavad viirusel vähem levida? Endiselt parim ikkagi on kodus püsida, kui sa sinna välja lähed, et lähed tööle, mask tuleb siis ette panna või tule, et siin ongi ju küsimus selles, et üle maailma riigid vaidlevad, Ühed ütlevad, et nakatunud inimesed peaksid kandma maski olukorras, kus nad lahkuvad kodust noh, kasvõi siis meditsiiniprotseduuride jaoks ja nii edasi, et teie olete aru saanud, mis selle maskiga siis teha tuleb. Kel on, see paneb? Kuule kuulaks selle, kuulaks hea meelega erinevaid asjatundjaid, aga paraku on ka nii, et asjatundjad vaidlevad, et nii nagu selline pandeemia on nii-öelda siis praeguses maailmas selline esmakordne ja paraku ma arvan, et selliseid olukordi, et noh, meil meil tuleb jälle järgmiseks korraks, me oleme natuke teistmoodi valmis ja võib-olla siis me juba teame ka seda, et kuidas nende maskidega olukord on. Muuseas, mina arvan näiteks, et kui nagu siin vaadata nagu tulevikku, siis ma arvan, et selles osas kindlasti mingisuguste isikukaitsevahendit Te osas riigid kindlasti hakkavad looma mingisuguseid teatud strateegilisi plaane, et kas siis on meil olemas teatav tootmisvõimsus selle jaoks või, või on olemas mingisugused laovarud, mis on senisest suuremat, ma arvan, et et selliseid asju me hakkame nägema. Ja, ja oluline on ka see võimekus koha peal võimalikult kiiresti suuri koguseid toota, sest nii niiviisi on vist võimalik kontrollida ka seda kvaliteeti. Enam-vähem sa tead, milleks üks või teine tootja võimeline on, sest sellel nädalal väga palju ju meediaruumi on täitnud siis maski uudised teemal mida siis update tekkides müüakse lisaks sellele, mis hinnaga müüakse tolmumaskid 50. Ehkki jaa, hinnad varieeruvad seal, ma olen näinud 50 euroga 35 euroga ühes kohas ja siis Elvas müüdi maske 135 euroga. Nüüd on küsimus muidugi selles, et kas need olid erinevad maskid või täpselt samad maskid, mis ühed siis sobivad. Ma saan aru siis tolmu kaitseks, teised juba tõrjuvad ka piisknakkust. Jah, see on siin hästi keeruline küsimus, et see näitab, et tegelikult Eesti riik ei ole, ei ole võimeline need maske kontrollima ka küsimusele Eesti riigis, et ega Soomes on samasugused probleemid, seal läks ka sõjaks, isegi seal mingi moto jooksul sekkus tülisse, kuidas maske tarnida Soome riigile, sakslased on teinud niimoodi, et nemad saatsid oma selle tehnilise järelevalve mingi üksuse Hiinasse koha peale, kes siis kontrollib, enne kui see kaup lennukite peale laaditakse järgi, et kas ikka tegemist on õigete asjadega ei ole, et nad mis sordist need maskid on? Fakt on see, et inimkond on kogu aeg muutunud rohkem teadlikumaks selle viiruse kohta ju alguses ei ei arvatud sedagi, et ta levib inimeselt inimesele. Ma mäletan esimesi uudiseid jaanuari alguses. Siin on kogu aeg tulnud tulnud juurde neid teadmisi ja mis on kindel, on see, et ettevaatlik tasub olla pigem rohkem kui vähem. See on kindlalt nagu kasulik. Mida see maskide skandaal on veel näidanud või isikukaitsevahendite puudus ka, näitab seda, et ühest küljest kõik ei saa jätta turumajandussoolaks, et see turu nähtamatu käsi sei töötasin, kui ta töötaks, siis peaks olema ju praeguseks hetkeks totaalne maskide kinnaste, muude isikukaitsevahendite ülepakkumine, et kui seda oleks võimalik nagu kiiresti teha. Tegelikult tegelikult ei ole võimalik ja neid on igal pool puudu. Et siin tuleb riigid, peavad sekkuma. Aga neid tootma hakata ikka ikkagi on väga, väga keeruline, sellepärast et seal peavad standardid olema, et ta ei ole niimoodi, et sa siin hakkad kodus lihtsalt õmblema. Selleks, et kirurgilist maski peale sul peavad olema. Kogu see toodang peab standarditele vastama. Sulev, mida ta. Tahtsin sulle öelda vahele, et näiteks jällegi mingisuguses teises tooterühmas, mida on ilmselt nagu lihtsam siis teha näiteks käte desinfitseerimisvahendid, et seal on näiteks niimoodi eilegi jalutasin näiteks poodi ja see, millest olid, olid riiulid täiesti tühjad igal pool ja oli ka juba nii-öelda hingehinda, siis praegu on tootjad leidnud, ei leidnud siinsamas regioonis võimalused, ma tean, et väiksed alkoholitootjad näiteks on, on tulnud appi selles osas ja ühtlasi annavad inimestele ka tööd ja, ja, ja see on, see on kindlasti ääretult vajalik. Et aga, aga jah, Euroopa liidus on ju olemas väga head standardid ja need, need üldjuhul ikkagi kõik toimivad, onju, aga, aga see, kui, kui meil ühel hetkel on vaja neid sellises väga suures koguses kuskilt, et saada siis siis või noh, inimene on ikkagi selline, nagu ta on ja ja see selle turu nähtamatu käe juures on alati ka selline. Kerge kasu ja ahviärisündroom. On olemas just nimelt ka nende maskide puhul oluline vahe on, kas need on need lihtsad tolmumaskid, mille siis klassinumber lõpeb või on üks või siis juba kirurgilised maskid, mille puhul siis on kak kahega tegemist ja siis professionaalide poolt igapäevatöös kasutatavad see ongi, kui arst siis patsiendiga tegeleb haigla operatsioonisaalis, siis tal on seda kolmanda klassi oma vaja seal siis erinevaid nii-öelda piiskade läbilaskvus, numbrid ja hinnavahe on oluline, aga nüüd, kui apteeki saabub müügile asi, mille peale on kirjutatud, et aitab, et vältida ka piisknakkuse levikut, mida, mille puhul, mida ma saan aru siis, et üks suur Eesti hulgimüüjatest Eestis need kleepsud peale pani nendele maskidele Magnumist käib jutt siis see on ju bet petmine. Tarbijat ei tohi petta ja, ja kindlasti on see, et vaat, üks asi jälle, kui rääkida sellest nagu musta stsenaariumist, mis noh, mis minu sees on ja mida, mida ma nagu üritan alati kõikvõimalikes kohtades ka kommunikeerida, et mida me peame kaitsma, on see, et, et meil ei tekiks sellist õiguslikku kriisi, selle tulemusena hästi palju tekib õiguslikku segadust, see on juba juba praegu on tekkinud ja, ja see läheb ilmselt kardetavasti ka edasi. Aga me peame ikkagi vaatama, et meil mingisugune mingisugused seadused toimiksid, sest vastasel korral see, see anarhia, selle klaarimine, ma ei kujuta ette, see võtab ikkagi juba juba liiga palju aega selleks, et kasvõi majandust aidata. Ma sain aru, sina õigust ja Kus, eks oluline on see, et näiteks arstidele sokutatakse mingeid valemaske ja need inimesed, kes seal teiste elusid päästavad, et nad ise hakkavad nakatuma. Et arstid on ju selles mõttes üldse meedikud, me peame mõtlema õdedele, koristajatele, sanitoridele, kõikidele kiirabitöötajatele, kes personal on, et nemad ei haigestunud haigestuks, nemad on ju kõige rohkem selle viirusega kokku puutumas Õiga siis ülejäänud inimesed, et ka nemad peavad mõtlema sellele, et kas sa paned maski ette isegi selle, kui sul õnnestub saada selle kolmega, lõppevad seda kõige kangemat kõige paremat maski. Ega siis ei tohi ülejäänud hügieeni ära unustada, sa pead ikka käsi pesema, sul ei tasu seda kaks pluss kaks nõuet tasub kindlasti järgida. Ega ei ole pahal, kui sa järgid natuke kangemaid reegleid, ega sa ei tohi mõelda, et nüüd ma olen täiesti kaitstud sellepärast et mul on mask ees. Täitsa nõus, no üks suur otsus jääb veel lõppevasse nädalasse, käivitatakse mass testimine, otsitakse siis veel seda teaduslikku mudelit, aga ma saan aru, et minnakse testima suvalisi inimesi juhuvalimi alusel. Põhimõtteliselt nagu praegu me saame teada, millised on erakondade toetusnumbrid, et mehi ja naisi, noori ja vanu, regionaalne esindatus, erinevad rahvusrühmad, sellise esindusliku valimiga siis mingisuguse pildi saame sellest, et kui suur see haige, haige haige inimeste ja tervenud terveks saanud inimeste osakaal siis on ja Saaremaal tehakse siis algust. Aga millal pihta hakkab ja millal need esimesed tulemused tulevad, ma sellest veel ei saanud. See on neljapäeval valitsuskabineti otsuste valguses aimu. Teie saite? Puhkate praegu ongi, infot on nii palju, ausalt öeldes, et kui isegi kogenud meediatöötajana proovida kõike seda läbi töötada, siis kõigele ei jõua keskenduda. Igatahes. See tundub see minu arust suhteliselt mõistlik, et, et selliseid asju tehakse ja tegelikult see on jälle mina arvan, et pigem on see, et, et see ei aita kaasa inimeste või noh, tähendab, aitab kaasa inimeste sellisele rahulikule olemisele niivõrd-kuivõrd, see on praeguses olukorras võimalik. Et sa natukene annab sellist, sellist lootust ja kindlust, et asjadega tegeldakse, me saame rohkem teadmisi, parema pildi, et noh ma sellistesse asjadesse väga usun, sellel on nagu oma selline laiem, laiem kaasnev mõjuga. Nii. Ja aga seal tasub jällegi mõelda, et noh, et väga palju on maailmas räägitud sellistest kiirtestidest et nende puhul peab arvestama, et kas nad ikkagi on, aga töökindlad, et seal võib olla väga palju valevastuseid. Ma olen alles mõttes, ma olengi aru saanud, et seda töökindlat kiire testi ei ole olemas, et see on üks hea koht, mida saab inimestele müüa, sest inimestel kindlasti huvi on ja kui selle testi hind on noh, ma ei tea, 10 eurot või 15 eurot, siis saab endale praegu veel lubada küll, võib-olla, mida kuu edasi, seda vähem inimesi saab endale lubada. Aga mitu häda, esiteks testi usaldusväärsus seal mõne kiirtesti puhul on alla 50 protsendi, no ma ei tea, mida teha kraadiklaasiga, mis võib-olla näitab temperatuuri ja võib-olla ei näita temperatuuri, et selle mõõdikuga tõenäoliselt ei ole midagi pihta hakata. Lisaks seal pidid olema need hädad, et kuna veretest tuleb, siis võta verd, kuivõrd kvaliteetselt sa seda teed. Ja lõpuks siin ütlevad arstid ka, et inimeste võimekus neid triipe seal testi peal hinnata on väga erinev. Mulle meeldis doktor Varblase jutt, et kes siinsamas vikerraadio eetris rääkis teisipäeval sama hästi võite kodus ka kulli ja kirja visata, et sama Su sama hea tulemus tuleb. Et nad ongi, osad testid on väga ebausaldusväärsed, aga õnneks neid teste ka kogu aeg siiski parandatakse ja nende usaldusväärsuses hakkab kasvama. Aga muidugi selline mass, testimine on selles mõttes hästi kasulik, et ta näitab, et kus on, kui palju on siis see haigus, levinud ta ikkagi mõne mõningates Eesti piirkondades on netist tehtud tunduvalt vähem kui teistes. Ja, ja selles mõttes seda on vaja ja, ja need mõtted, et näed, isoleerime, mingid piirkonnad ära, need on väga kasulikud, et praegu me oleme ju Eestis ära isoleerinud kahte tüüpi piirkondi on Saaremaa kus on siis väga suur haigestuma haigestumine ja siis on mõned väikesaared, kus ei ole üldse haigeid. Et samamoodi tasuks mõelda, et võib-olla tasub mingil hetkel panna kinni isegi mõned Eesti piirkonnad, kus neid haigeid on hästi vähe, sellepärast et neid kaitsta kaitsta just selle eest, et sinna sinna nakatunud sisse tuleksid. Aga jällegi, ega meil ei ole tegelikult selliseid väga karme piiranguid kehtestatud, et meil ikkagi liikumisvabadus Eestis olemas ja kõik käib selle peale et inimesed käituvad mõistlikult. Nii oi, kuidas ma olen seda saates tahtnud öelda, et vahetame teemat. Tuleme selle viiruse, kui siis meditsiinilise probleemi juurest hoopiski viiruse kui majandusliku probleemi juurde, et riigieelarve lugemine siis lisaeelarve teine lugemine on esmaspäev päeval esimene on Riigikogus toimunud siiani pole mina täpselt aru saanud, mida me selle 3,5 miljardi euro eest nii palju võetakse selle eelarvega kohustusi riigile, et mida me siis täpselt saame, et kas sellest piisab viirusevastaseks võitluseks saab viiruse, selle raha eest maha surutud. Kas see tagab selle, et kui viirusega võitlemisest jääb siis kellegile arstiabi andmata? Ta plaanilistest haigetest käib jutt inimestel, kellel on vaja eemaldada mai tea melanoom, teha lõpuks ära aastaid oodatud mandlioperatsioon või mõni muu vajalik operatsioon. Et kas ka selleks, et tulevikus see ravivõlg saaks likvideeritud jätkub raha siis kas töötukassasse praegu üleantav erasektori töötajate arv, kas säilitab oma töökohad ehk siis kas see meede oleks pidanud olema sihid Tatum praegu? Paraku mul on selline kartus, et kuigi ütleme, avalik sektor ja erasektor on töötukassasse aastaid koos makseid teinud, siis selleks hetkeks, kui avalik sektor kärpima ja koondama hakkab, siis töötukassa reserv on erasektorile juba välja makstud. No ma arvan, et sellele sinu kesksele küsimusele mida, mida selle eest saab ja kas sellest piisab, et noh, see kui praegu keegi ütleks, et talud täitsa kindlalt seda teab, siis ma arvan, et inimene kindlasti nagu vähemalt fantaseerinud mingisugusel moel, et ütleme, kui ma siin noh, näiteks vaatame seda, et kuidas, kuidas seda kriisi on, on ette kujutatud, siis meil oli siin saates ka juttu, et kuidas me alguses vaatasime selle peale siis mingisugusel hetkel äripäeva infopank näiteks analüüsis ja ütles, et 65000, et siis inimest kaotab töö mingisuguse aja jooksul siin see oli vist suvekuud olid, kui ma õigesti mäletan, see oli juba mõnda aega tagasi. Nüüd ma lugesin, et Tarmo Noop, ettevõtja on öelnud, et paari kuuga 100000 noh, ütleme nii, et, et need asjad kõik muutuvad, muutuvad väga-väga kiiresti ja noh, see, et millistele asjadele panustada, noh, see on minu meelest kõige olulisem on see, et, et, et me saaksime võimalikult palju informatsiooni. Ta ei toimuks sellist otse öeldes siukest rõvedat vastikut üksteise suunamist, nagu viimati ma kuulsin riigikogu infotunnis vabandust, poliitikud, aga see oli ikka jõle kuulamine. Vastastikune see oli, see oli, see oli õudne, et ja noh rohkem avatud informatsiooni sellepärast et kui mängus on sellised miljardit, mida kuskilt niimoodi äkki kergesti saab siis ega siis mingi 50 kuni 80 miljonit võib olla vabalt Mesi kellelegi poliitilise saia peal ka. Et. Mingi hetkeni saab seda raha, aga ühel hetkel seda raha ju enam ei saa või no ma saan aru küll, et me saame loota veel ka Euroopa Liidu kõikvõimalikele abimeetmetele, kas või eile tuli, üleeile tuli uudis eile üleeile õhtul jaheta 500 miljardit eurot Zen pool triljonit eurot on siis esialgne Euroopa Liidu päästepakett. Väga erinevad meetmed, seal on erinevad laenutagatised ja, ja pankade tugi ja seal on väga palju erinevaid erinevaid selliseid meetmeid, mehhanisme üsna üsna keeruline, aga jällegi, et Euroopa liit ilmselt, et noh, nii-öelda nagu, nagu Euroopa liit ikka toimivad päeva lõpuks ikkagi suudetakse kokku leppida, mis on mõistlik. No see sporditermineid kasutades siin on ju kogu aeg räägitud, et me peame ju teadma, mis ta majanduslikus mõttes, mis distantsi me jookseme, et kas tegemist on spurdiga, tegemist on keskmaajooksuga, tegemist on maratoniga, et selge on ju see, et alates tossu valikust lõpetades selle selleni, et millise ettevalmistusega, millise taktikaga sa lähed rajale ja kas sa võtad mõne batooni kaasa või vahepeal Vetka jood, et ütleme, 100 meetri jooksus ei ole selleks aega ja ei ole ka vajadust, aga kui tegemist on maratoniga ja me paneme sprint teri taktikaga praegu ajama, siis lõppkokkuvõttes usute või mitte. Me võime olla küll väga madala laenukoormusega riik, aga kusagil esimesel kilomeetril on põhimõtteliselt sussid taeva poole. Ja sul on selles mõttes õigus, aga kahjuks mitte keegi ei tea, kui pikal distantsil me oleme. Me oleme selles mõttes nagu võrdses olukorras kõik maailma riigid ja kõik need reeglid, mille järgi me oleme siiamaani käitunud. Ja mida me oleme austanud, need võivad ühel hetkel lihtsalt õhku lennata. Et kui me vaatame näiteks seda Eesti Panga prognoosi, kes siis seda tehti, ütleme siin märtsi keskpaigas ja seal oli kaks varianti, et ühel puhul siis on, lõpeb eriolukord ära esimesel mail ja teise puhul lõpeb tara esimesel augustil. Et praeguse esimene mai tundub nagu selgelt liiga optimistlik, et majandus kindlasti sellel ajal Ena uuesti täies ulatuses käima ei saa minna. Aga kas nüüd see aeg on esimene august, võib-olla mingil määral ikkagi asi läheb paremaks varemetes, kõik sõltub inimeste käitumisest, see sõltub selle lahkuse käitumisest. Kas see on nagu lotopileti ostma ja lootuses, et äkki sa võidad? Jah, aga, aga ka sellest kõigest ikkagi sõltub see, et keda aidata, kuidas aidata palju aidata, et ma saan aru, et kui see kriis kestaks tervise mõttes, kuidas siis kaks kuud, kolm kuud, siis on ühed võimalused, kui see kestab sügisesse välja, siis sellel on juba teised võimalused, on juba praegu näeme ju seda, et siin riiklikul tasandil vaieldakse, et milliseid ettevõtteid siis aidata, et kas iduettevõtetele minna peegas poldile 50 miljonit eurot, et laenu anda või mitte. Samas me nägime, kui kiiresti otsustati Tallinkil appi minna, et kahtlemata Tallinki mõju siis erinevate siiretena ühiskonda rahalises mõttes, kuidas on oluliselt suurem Tallink on väga strateegiline ettevõte Eesti riigi seisukohast. Boldi puhul ma saan aru, et ei ole. Et lõpuks see nagu intensiivravi palatisse saajate puhul tuleb otsustada, et kes saab ja kes ei saa õnneks Eestis seda valikut ei ole tulnud teha. Me Itaalias näeme, et ja Hispaanias, et seal on tulnud, et kas me ühel hetkel hakkame kõike seda majanduses nägema. Ja kindlasti hakkame seda nägema muuseas selles suhtes, kui me räägime, läheme tagasi korraks meditsiini juurde, selles mõttes hästi hea, et meil on seal eesotsas kaks kiirabi arst, et nemad on harjunud tegema piiratud info põhjal hästi kiireid otsuseid, sest kiirusest sõltub sageli inimene on majanduse puhul noh, nii kiiresti tule aja otsustada. Aga seal seal ei ole nagu küsimuseks minutites tundides päevades, aga kindlasti ei saa siin ka nagu Jokutada väga pikalt. Ja ei, siin ei ole õigeid selliseid vastuseid, et see on ilmselgelt õiged. Ma olen ka mõelnud näiteks seesama point, et kas talle appi minna või mitte, et seal on nagu täitsa selgelt on, mõned asjad räägivad poldi kahjuks ja mõned asjad räägivad tema kasuks. Et see on poliitilise valiku küsimus. Idufirmade üks keskne küsimus, miks ju niimoodi need kiirelt kasvavad firmad nagu alustavad on ju see, et kas on, et üritatakse siis mõelda välja mingi asi, mida on inimesele tegelikult vaja. Ja noh, siin on loomulikult selle idu firmanduse juures võib ühest küljest rääkida, et siin on risk aga nagu iga tavalise firma juures, et toetust võivad hakata saama need, kelle ärimudelit polegi tegelikult vaja, eks ju, et kui eriti, kui seda raha niimoodi noh, nii-öelda kuskilt kuskilt tuleb või mingisugune asi. Teisalt me võime ju öelda näiteks ka seda, et et on ju selgelt olnud see start-upide asi, riigi mainekujunduse teema olnud e-riik, nagu me oleme ja ja sellele on nagu raske vastu vaielda, et näiteks ka siin Prantsusmaa, Saksamaa on otsustanud näiteks oma idufirmasid idufirmasid toetada, et see on, see on täitsa täitsa selgelt nagu teema minu jaoks, nagu see üks kõige siukseid. Ikkagi, ma tulen jälle selle poliitiliste instinktide juurde korraks, et, et on kõige riskantsem on see, kui need Need riigiabi meetmete hakkavad noh, nagu tegelikkuses ellu viima kellegi poliitilisi unelmaid maailmast mis siis nagu muutub, on ju seeläbi ja need muutused on siis kuidagi seotud tema enda, sellise poliitilise pildiga, sellest, kuidas see maailm võiks, võiks, võiks olla. Aga Neeme, miks see, miks see halb on? Kui sa räägid ja kui sa räägid praegu sellest, et ettevõtted peaksid ellu jääma, mida ettevõtted ei olnud, nad üritavad kuidagi kasumit teenida. Mida teeb poliitik, miks tema ei võiks kriisi ajal teha oma poliitikat edasi? Mul on täitsa ellu jääda küsimus, et ka ellu jääda. Ei, aga loogiline selles lahendada. Koos ja meil on, me kasutame maksumaksja raha, see on, see on avalik raha, Sulev ja aga üks on alati lahe selliselt, et poliitikud tahaksid nendes kriisides elada, see on, see on, see on see, see eriolukord annab võimutäiuse eetriaja, see on, see on päris selge. Aga aga üks erakond lahendaks kriisi ühtemoodi ja teine erakond lahendaks teistmoodi. Kui me saaksime aru, kuidas seda lahendada, tuleks meil mitut erinevat partiid vaja. Meil oleks üks partei, sellest piisaks, eks ju. Aga meil on erinevad parteid ja nad kõik lahendavad eri moodi. Ma tuleks poldi juurde võib-olla hästi hetkest tagasi, sest kui ma eile saadet ette valmistasin, siis ma pean tunnistama sotsiaalmeedias, kes selline möll ja tulevärk, et seal no ikkagi, ega enam väga viisakuse piiresse ei jäädud, et teie olete aru saanud üks selle poldi osas, siis on naguniivõrd palju neid inimesi, kes ütlevad, et ei tohiks sinna küll raha anda, et kas Bolton kuritarvitanud kuidagi seda sotsiaalset õiglustunnet või, või rajades neid oma ärimudeleid selle peale, et kogu aeg on siis vaadatud, kust on võimalik maksu optimeerida kasvõi siis selleni välja, kuidas siis valdusfirmad viidi paar aastat tagasi Lätti lõpetades sellega, kuidas on aastaid öeldud, et see, kas meie kaubamärgi all meie platvormi kasutavad sõidukeid, kas nad on üldse liikluskindlustusega, kas neil on tehniline ülevaatus, et see ei ole meie asi, see on juhtide asi. Et inimene saab seda hinnata viie tärniga, kui meeldib, paneb ühe. Me võtame platvormist maha, et, et kas see on nüüd see koht, kus see sotsiaalne ütleme, närv siis töötab ühe ettevõtte vastu. Osaliselt küll ja seal on ka häda selles, et selle ettevõtte juhte ja omanikke on esitatud eriti rikaste inimestena Eesti mõistes. Ja siis, kui sulle öeldakse, et oo, see firma maksab siin sadu miljoneid ja ta ei saa ainult 50 miljoni euro suurust laena, mingu küsigu pangast, eks. Et teised ettevõtted on hulga rohkem hädas. Et kui sul on nagu näidata midagi kogu aeg nagu meeletult edukana, siis sa, seal tekibki tõrge, et miks tema siis nagu ei võta võta oma tagataskus seda raha ja ei pane sinna aru saamata seda, et tegemist on tegelikult imaginaarne väärtusega, et et ei ole nendel nendel tüüpidel poldiomanikel seda raha kuskil seal tagataskus. No äsja just ju tegelikult töötas jälle avalik arvamus poldi poolt, et ma siin vähemalt noh, ütleme ka, et, et me oleme siin kõik erinevates võrgustikes, aga, aga see oli see, kui ikkagi me nägime, kuidas suured poed olid siin hädas ja ei suutnud tarneid korraldada, siis mõne tunniga tehti lahendused, kus mitte ainult poolt, vaid siin on on ka teisi selliseid ettevõtteid kes siis hakkasite inimestele kaupa koju koju vedama, nii nagu nii nagu tegelikult inimesed tahtsid ja siis aplodeerisite selle peale ma mäletan küll täitsa selgelt, onju. Meil on, meil ongi kriisi ajal on mingid ettevõtted, kes on tegelikult hädas nagu tellimuste kasvuga, et kõik need suuremad kaubaketid nad ei suuda e-poodide tellimusi nii kiiresti täita, nagu oodatakse, või siis ka Eesti post tegelikult ägiseb ülekoormuse ajal ja samal ajal on terve hulk siis sektoreid, kes on ilma tööta. Et me meil ei ole nagu seda paindlikult piisa, paindlikkust piisavalt palju. Aga ma arvan, see poliitiline printsiip võiks ikkagi olla see, et kus on töökohad, kui need töökohti on võimalik päästa, olgu siis tegemist ka ette võtta, aga mis sotsiaalselt ütleme siis ei ole olnud moraalseks majakaks, kus on tehtud vigu, kus neid vigu saab parandada, sest Eilaga tegelikult polti omanikud ühel Facebooki lõimel ütlesid, et tegelikult paar kuud tagasi juba nad on firmas selle reegli sisse viinud, kus siis ikkagi ka ettevõted platvormi kasutaja või siis kehtestaja siis kontrollib seda, et kas on olemas need erinevad taksovedamise load ja kas on olemas taksokindlustus ja nii edasi, et asjad arenena arenevad ja lõppkokkuvõttes selles kriisis me oleme kõik koos, et mida rohkem inimesi ettevõtteid tervena kriisist välja tuleb, ma arvan, seda parem meile, ühiskonnana k. Sest kui vaadata kas või eilset seda rahandusministeeriumi teadet, kuidas juba veebruarikuised maksulaekumised on oluliselt kahanenud, kuidas seal ettevõtted sisuliselt ikkagi kriisi esimestel nädalatel põhimõtteliselt ei olnud võimelised makse maksma, siis see kõik süveneb. No ja asi oli selles, et turismisektorisse jõudis see kriis tunduvalt varem kohale. Minu jaoks selle kõige huvitavam, kui ma lugesin seda lisaeelarve seletuskirjas. Üks asi, üks maksulaekumine vist tõotab ka isegi kasvada, et see on siis tubakaaktsiis ja seda põhjusel, et meie sigarettide salaturg on saanud tugeva hoobi. Et lihtsalt neid üle piiri ei saa. Salatubakat. Laagrega üks asi on veel poldiga muidugi seotud või noh, see laiem teema, et tomper, räägitakse, et töö, tööandjad, sektorite kaupa käivad praegu küsimus endale erandeid, et kui ühel hetkel inimesed töötukassasse lähevad, siis, et võiks teatud sektorites lubada töö ampsude tegemist, see nii ilus sõna ma just mõtlesin, et mille poolest meie töö erineb nagu sellisest klassikalisest tööampsu tegijate tööst, et Sulev, et üks artikkel, see on üks korralik tööampsu, üks saade, Rahva teenrid, korralik tööampsu. Et ega see nagu päris tööjõu ei olegi. Arvad ma ikka teen nagu oma arust mingit tööd? Aga aga mis on vahe, on maksude maksmise vahe, et ja, ja siis on ka see konkurentsieelise vahed. Kui nüüd mõelda selle peale, et kui võimalikult paljud sektorid kauplevad endale välja selle erandi, et kui inimene käib, meie juures veab laiali mõned pakid, võib-olla hommikul ajalehed, siis tuleb, teeb lõuna ajal ühe raadiosaate, et siis teema sissetulekud töötukassa mõttes justkui nagu arvesse ei võeta, et kui ohtlik see on, et kas milliseid moonutusi see tööturule võib teha, et tõesti töötu inimene järsku teel tööle, noh, see jagamismajanduse mudel. Ma pean silmas, võtab siis peale mõned inimesed ja viib siis sarnasesse liikumiskohta. Et siin ka põllumehed räägivad sellest, et kui keegi tuleb nendele põllule appi ehk siis ja talle raha maksta, siis see võiks töötukassa silmis sissetulekuna kajastada. Kas teha erandeid või, või, või väga sihitud erandeid. Või siis ei peaks üldse tegema selliseid erandeid. Erandeid võib teha, aga need erandid peavad olema väga selged ja need peavad olema ainult selleks kriisi ajaks mõeldud. Ma mõtlen just selle meditsiinilise kriisi ajaks eelkõige võib-olla ka mingil määral selle majanduskriisi ajaks. Et need ajutised asjad ei tohiks jääda igaveseks ja me peame mõtlema selle üle ka, et ikkagi märkimisväärne hulk inimesi Eestis saab toetust riigieelarvest ja riik peab kuskilt oma tulud saama, ta ei saa lõputult laenu võtta selleks, et seda raha inimestele laiali jagada. Et inimesed peavad sellega tagasi andma sinna riigieelarvesse. Riik peab toimima jääma. Jah, ma olen tegelikult juba paar nädalat mõelnud selle peale, et ühel päeval, kui me ärkame maailmas, mis on siis selle viiruse järgne, et kas siis on olemas tõhus ravi mis tagab seda, et nii paljud inimesed, kes haiglasse satuvad, ei sure, või siis on olemas vaktsiin, et mis saab riikide maksukoormusest. Ega siin vist esimesest kriisist väljumise faasis ettevõtlustuleb turgutada, ega riik ei saa tõenäoliselt maksudega surnuks lajatada, aga ka pikas plaanis mulle tundub, et ega meil sellisest ühest korralikust koroonamaksust või koroonaviiruse nii-öelda väljumise maksust pääsu ei ole, et kui vaadata kõike kõikide riikide, mis praegu on viirusega hädas makromajanduslikke probleeme, siis lõppkokkuvõttes need võlakoormused lendavad Euroopas Baliidu mõistes ikkagi kõik sealt skaalat välja, mida ei ole lubatud, aga nüüd kriisi ajal neid kulutusi lubatakse teha, mis on ka mõistlik, et see oleks veel eriti jabur, kui riigid ei saaks minna oma inimestele appi. Noh, intressimäärad on praegu hästi hästi madalad, õnneks et esialgu juhtusin midagi, et ma arvan, isegi Eesti puhul ei tule see intressikulu nagu väga suur. No sellepärast, et lihtsalt saab ka miinusmärgiga laenu võtta, esialgu, aga mis edaspidi saab, seda ma ei kujuta ette. Et ma siin juba Ekspressi veergudel mainisin sellist asja nagu kreeka kaks ehk suuremas sellist riikide võlakriisi mingi kuu aega tagasi ja see selgelt ähvardab meid. Aga see on jällegi järgmise faasi teema tegelikult, et praegu on esimene ülesanne sellest haigusest lahti saada. Kreeka kaks või isegi isegi kreeka ruudus, et see, mis, missugused need fiskaalselt küsimused saavad olema, ma ütlen ausalt, et see on tundub ka praegu hetkel nagu selline pigem nagu see, et saame nagu asjast võitu ja vaatame siis, kuidas need asjad hakkavad minema. Jah, sest esialgu räägitakse, et meil hakkavad pigem hinnad kukkuma aga kui seda raha ikkagi meeletult suur pilt trükitakse, siis võib vastupidi ka minna, et meil aga võimega näha mingil hetkel hoopis väga suurt inflatsiooni, kõik sõltub sellest, kuhu see raha lõpuks välja jõuab. Korda mõjutab kindlasti ka siis poliitikat. No aga selge on ka see, et me näeme juba praegu erinevate majandusmudelite muutumist. Kui siin viroloog Irja Lutsar, ta ise küll palub enda kohta öelda, mikrobioloog ütles, et sellel suvel selliseid laulupeost sarnaseid üritusi ei tule, siis ma mõtlesin kohe esimese hooga nende õnnetute eesti muusikute peale tegelikult pikaks ajaks kontserdite korraldamine. Ma ei tea nüüd, kuidas näiteks suvelavastusi saab korraldada, et kõik need mudelid muutuvad, me näeme, kuidas kaubandus on muutumas. Väga paljud inimesed põhimõtteliselt ei käikski poes, kui suudad, kas siis pakkumise poole pealt vastu tulla, et kui e-Selver, Coop või, või prisma suudaks rohkem kaupa koju tuua, siis ma arvan, nende inimeste ring, kes kodust ei väljukski, oleks märkimisväärselt suurem, et me näeme majandust muutumises oma silme all. Noh, kindla peale kindla peale me näeme seda, seda, seda muutumist ja just päris huvitava artikli äripäevas kirjutas Urmo Saareoja, kes on Tallinna lauluväljaku juht ja ta kirjutas, et see suvi jääb vahele ja üht ühtlasi ka viitas sellele, et need mõjud meile kui sellisele suhteliselt väiksele tegijale nagu maailma suures sellises nii-öelda ürituste äris saavad olema kindlasti päris päris keerulised, aga meil on nagu omad sellised võimalused ka kindlasti olemas tänu sellisele-sellisele noh, väiksusele ja põhiline on see, mis, mis minu meelest siit nagu läbi kumab on, on see, et meil on ütleme, kui me räägime sellest, et, et kuidas see asi uuesti uuesti käima läheb, siis kindlasti kultuur, sport on see, mis hakkavad seda nii-öelda jälle uuesti käima tõmbama, otsemini. No juba jah, eile hakati rääkima sellest, et suveolümpiamängud võivad ka järgmisel aastal ära jääda, aga tõenäoliselt me ikkagi elame praegu rütmis nädal korraga ja võib-olla heal juhul pool kuud korraga, mis kuu pärast saab, ega me väga täpselt ei, Ma ei tea. Ma vaatan kella peale ja jälle jääb ainult võimalus nentida, et Ameerika Ühendriikide sisepoliitikast ei jõuagi rääkida, aga tavapärasel nädalal see Joe Biden ist on saanud siis demokraatide presidendikandidaat, et küll mitte veel ametlikult, aga noh, sisuliselt on see asi kindel. Tavanädalal ollakse ikkagi ületanud meie saates uudiskünnise ja noh, hea uudis on see, et maailma kõige kuulsam selle nädala koroona haige Boris Johnson on intensiivist välja saanud. Nii, Sulev Neeme, ma tänan, et leidsite aega sellel ilusal laupäeval saatesse tulla rahulikke pühi teile ja nädala pärast on siin rahvateenrite stuudios juba Taavi Eilat, Martin Schmuutav Huko aaspõllu, nii et kohtumiseni.