Vikerraadio. Parfüümid. Tere käes on heitlik, aprilli algus, kord sajab lund, samal ajal on mujal päikeseline ja tuulgi on viimastel päevadel kõvasti Marutanud. Vähemalt praegu vikerraadio akna taga on olukord rahulik, päike paistab, helesinine taevas ja loodame, et ka tänane saade tuleb sama helge nagu see kevadeilm. Siin saade, mida kuulate, on rahva teenrid ja nagu ikka, analüüsime, läinud nädala uudisteemasid. Täna on stuudios koos minuga Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust, kre Heidit Kaio eesti naisest. Tere ja mina olen Taavi Eilat, Eesti rahvusringhäälingus. Kuivõrd Eestis kehtib eriolukord koroonakriis koroonapandeemia, siis pikema sissejuhatuseta läheme kohe asja juurde. Eestis on koroonaviiruse diagnoosi saanud eilt, mida vabandust juba tänase seisuga 1018 inimest, teste on tehtud üle 19000 ja seega on haigeks diagnoositud 5,3 protsenti siis testitutest. See nädal oli kurb taaskord kahe kahel peamisel põhjusel, et nädala keskel lisandus hüppeliselt neid, kes koroona tagajärjel on surnud ja teiseks viirus levib aktiivselt hooldekodudes, et see on see, mida väga-väga kardeti, et hooldekodudesse see nakkus sisse läheb ja nii ja nüüd on see peaaegu kõigis Eesti hooldekodudes nagu vähemalt eile sai siin terviseametiinfost lähtuvalt teada. Aga saare olukord on eriti raske, seal on ka see siis haigete tihedus kõige suurem elanikkonna kohta. Ja kolleegid, et ma alustan võib-olla nii, et miks siis on nii, et eestimaalased minu meelest ju pingutavad praegu küll. Me oleme, püsime kodus, väldime 11. Mai tea, poes peseme käsi rohkem kui kunagi varem. Ometi olukord vähemalt veel ei parane. No aga samas saan, võib öelda, et olukord on stabiilne, et me ei saa ju ka öelda, et oleks mingisuguseid väga suuri hüppeid toimunud ja samas on ka öeldud kahte asja, üks on see, et, et Eesti Eesti olukord ei ole siiani läinud nii hulluks kui kardeti ja teiseks, et, et selle kriisi tipphetk tõenäoliselt on alles selle nädala lõpupoole järgmise nädala alguses tulemas. Nii et nii et tegelikult täna ja homme tasuks pigem kodus olla, et need on siis need selle nädalavahetuse haigestuvad, kes on, kes võimalikult seda, seda kriisi tippu nagu tabavad. Ja ma lisaksin veel ka selle, et tegelikult see proportsioon praegu liikunud niimoodi, et iga 10 päevaga siis nakatunute arv kahekordistub Eestis Suurbritannias on läinud surmad sellises tempos, kui esimese 19 päevaga suri 300 inimest, siis nüüd on 10 päevaga surnud 3000. Et. Et võib-olla selle statistika juures on oluline ka nagu numbrite maa, kes nagu natukene sisse ka, et et mis selle nakatunute arvu juures tuleb, millega tuleb arvestada, on see, et meil tehakse teiste järjest rohkem. Et kui siin alul tehti meil siin 100 200 300 400 testi ööpäevas, siis reedel vist õi, neljapäeval oli see vist üle 2500. Ma eeldan, et reedel oli see ka umbes samas suurusjärgus 2000 2500 ehk meie teeme oluliselt rohkem teste ja kui sa teed rohkem teiste, siis kindlasti ka neid haigusjuhte, seetõttu tuleb rohkem välja, et võib-olla selle võrra on nagu olulisem vaadata seda protsenti, et kui suur on see protsent nakatunud nakatunutest nende testide kohta. Et siin on, nagu selles mõttes ei ole ka hea. Hea uudis on see, et ei ole see väga palju nagu kasvanud või mingitel päevadel isegi nagu kukkunud, et noh, näiteks ma võin tuua selle. Kolmapäeval oli uute testide kohta nakatunuid 3,2 protsenti, neljapäeval 5,8 protsenti reedel 4,1 protsenti. Et nüüd nende uute testide kohta tänased andmed veel puuduvad, et saan aru, et on tulnud juurde 58 juhtu, aga ei ole kirjas seda veel välja toodud, et kui palju neid uusi teste tehti, aga, aga kui seda tehti suurusjärgus 2000 siis protsent jääb kuskil nakatunutest sinna uute nakatunute kuskil kolme protsendi juurde. Ehk see, see number, et, et meil võib jääda tunne, et algul näed, oli siin 20 30 päevas. Nüüd on see kuskil 90 100 on ju kuigi nüüd ütlema saama viimase 24 tunni jooksul 58. Tegelikult see, see on osaliselt tehtud, tingitud ka sellest teste tehakse lihtsalt rohkem. Et võib-olla selle sõnutes on hoopis olulisem vaadata neid numbreid, kui palju inimesi on haiglas ja kui palju on siis haiglas intensiivravis ehk siis hingamisaparaadi all, et et ka siin tegelikult alates teisipäevast, millele tänased andmed meil on teisi andmed teisipäevast reedeni, et on haiglaravil olijate arv olnud siin päevade kaupa lugeda teisipäeval 91, kolmapäev, 95, neljapäev 85 reedel 90, eks see on olnud see haiglaravil olevate inimeste arv on olnud suhteliselt stabiilne, mis seal selles mõttes nagu positiivne uudised. Raskeid juhtumeid ei ole tulnud väga palju juurde, et on haiglast osad inimesed välja saanud, vaid see tähendab ka seda, et see number, et arvele püsinud vaid vaid et osad on ära koju pääsenud ja, ja on ka juurde tulnud, aga, aga meie haiglate nagu võimekust arvestades on see see 90 juures olev number nagu pigem positiivne. Et see just see, et ta ei ole kasvama hakanud ja teine asi on siis see, et need inimesed, kes on siis intensiivravis hingamisaparaadi alla, et nende nende arv on olnud siin ka teisipäevast saadik, noh, nagu suhteliselt nagu sama, et 13 16 vahel on see number nagu kõikunud, selles mõttes? Kahtlemata see on, on olnud see nädal, need surmad on olnud väga kahetsusväärsed, aga, aga, aga kui vaadata natukene nagu positiivset nooti selle juures, siis, siis paistab, et meil sellist noh, nagu liigarmi nagu tõusunumbrit, nagu nagu oli see Hiinas või, või, või Itaalias või Hispaanias ei ole, et me meil on need meetmetest, mida, mida valitsus on kehtestanud, on olnud ikkagi nagu abi, et, et see on läinud nagu laugem. No just, ja positiivne on see, et vähemalt me praegu võime tõdeda, et meditsiinisüsteem ei tööta oma võimekusele noh, nagu ülem piirides, vaid et siin tegelikult on veel natukene õhku sees. Kuigi see kindlasti ei lohuta neid arste, kes, kes meedikuid, kes igapäevaselt eesliinil töötavad kurnatuse piiril, siis siis siiski jah, et positiivsed uudis siin on olemas küll. Aga selle koha pealt küll, et õige, et kui testitakse rohkem, siis paraku tuleb rohkem neid positiivseid testis siis tulemusi ja ja see protsent, et mis on siis täna 5,3, on võib-olla see see, mida vaadata ja vaadata siis tõesti neid, kes on haiglas raskes seisus, aga, aga noh, selle nädala teema on ka see hooldekodudes nakatu levimine ja oleme selged, et ega see viirus ei ole eraldi, ei otsi kohta hooldekodus, et hooldekodus lihtsalt praegu ka testitakse rohkem, mis tähendab, et see viirus on ju igal pool ümber Mei meie sama moodi, et, et lihtsalt hooldekodus praegu kontrollitakse seda süstemaatiliselt, et me näeme, et seal on haigestunud rohkem ja seal on ka riskigrupp ju palju selgemalt olemas, et siin on ta, ta on ikkagi iga pool igal pool ja täna Siis ma just sealt ja hooldekodudes on siis tegelikult olnud külastuskeeld pikemat aega ja ja hooldekodud ise tunnistavad, et ilmselt on need viirused sattunud kodudesse sisse, siis koos töötajatega, mis tegelikult on ikkagi. Pean möönma, et paratamatu, et see, neid ei, neid ei saa võtta eraldi süsteemina hooldekodusid, aga, aga selles on sul ka Taavi õigused, et hooldekodude olemas on ju selles, et seal on, seal on inimesed, kes enam iseseisvalt enda eluga hakkama ei saa või iseseisvalt toime ei tule, see tähendab seda, et nad on ikkagi väga tugevad ööpäeva järgselt ööpäevaringset hooldust vajavad inimesed ja, ja ma olen kindel, et jah, et sellest hooldekodudes hakkavad meie statistilised numbrid ja kurvad uudised tulema. Tänasest ju kehtib see eriolukorra uus täiendused, hooldekodu elanikud ei tohi territooriumilt lahkuda ja nakatunu tuleb teistest hooldekodude asukatest isoleerida, aga et need kokkupuudet vältida, mis on ka arusaadav, aga no olgem ausad, seda on päris keeruline teha ja kuidas kõik korralduslikult ka käib selles, selle koha pealt, et noh, tõesti need on inimesed, kes vajavad abi, see ei ole nii, et paned üksi enda sinna terveks päevaks tuppa eemale ja siis ei pea puutuma teda, et ikkagi need inimesed vajavad igapäevast hooldamine sellepärast seal hooldekodus. Et kuidas seda organiseerida ja et samas needsamad töötajad, kes siis nendega tegelevad nakkus edasi kannaks teistele poole hooldekodu töötajatele, et see on väga-väga keeruline probleemistik. No just et see on väga keeruline probleemistik selle tõttu, et kuna on tunnistatud, et, et nakkus levib just nimelt Te olete kaudu siis ühtpidi võib-olla siin kiusatused, ohaka isoleerime siis töötajad, et nad näiteks ei saa hooldekodu territooriumilt lahkuda tegelikult sedasama sedasama mudelit võiks ju mängida haiglatega, aga see, et meedikud ei saa lahkuda, aga see tundub ausalt öeldes juba sellise nagu ebainimlikkuse piires. Ta rakendatakse nüüd, sest Saaremaal jah, ei, seda rakendatakse vanglates, vanglatöötajad, siis ERR-i veebis saab seda lugeda, et et sellist on neljandast aprillist nüüd ehk siis tänasest hakkabki kehtima, kus, kus vanglatöötajad lähevad viieks päevaks, on, on ööbivadki siis vangla territooriumil ja kui kellelgi on raskusi näiteks oma peredega, siis nad võivad ka lapsed näiteks kaasa võtta vanglas mis ei taha kongidesse, vaid nende loomade, oma oma ruum. No ütleme, et mulle tundub see siiski sellise inimlikkuse piiri peal mängimine, et et ma seda küll ei julgeks eeskujuks tuua ega soovitada teistesse asutustesse. Eile me kuulsime ka, et politseis on osad inimesed jäetud just selleks, et seda tagalat või seda roteerumist teha mingi aja tagant ja tagada, et osad inimesed mingil hetkel on ikkagi terved, näiteks jäetud siis kodutööle ju selleks see oli 5500, mis öeldi seal pressikonverentsil välja, aga, aga noh, sellest samast hooldekodude temaatikaga haakub Saaremaa ja Kuressaare haigla olukord, kus siis vähemalt eile oli 67 nakatunut töötajat 400 töötaja hulgas mis on päris karm, mis tekitab ju olukorra, et noh, need inimesed ei saa sel hetkel enam töötada, kui nad on nakatunud, mõned on kuuldavasti vist küll juba terveks saanud nendest töötajatest ja nad saavad naasta ilmselt siis kui mitte veel, siis kohe varsti, aga, aga see, see olukord, et need töötajad, kes peavad teisi aitama neid eesliini inimesed, kellest me kogu aeg räägime, kuidas tagada see, et nemad ei nakatuks Ja et siin on ka väga palju nagu küsimusi ka näiteks kasvõi sedasama nagu sanitaaruude kohta, et vist Eesti päevalehest ma lugesin seda, et et kus üks üks inimene või arst tegi kriitikat selle kohta, et võib-olla need sanitaarolud ei olnud ka seal haiglas kõige paremad, et et ei olnud näiteks neid masinaid, millega näiteks koridore puhastada ja seda tehti käsitsi ja et eks siin ole nagu mõtlemiskoht ja kriisist väljumise järel, et et ega need haigused ja viirused ju ära ei kao, et võib-olla võib-olla saan nagu, nagu, nagu hiljem praegu on see kõik nagu tagantjärele No me peame möönma, et ega me sellist päris kosmoseolukorda ei suuda Sellega nagu kosmoseolukorras, et. Täit tuleb panna tegelikult paljaste kätega kääge kätte tõmmata, et noh, mingisugused mask tuleb kuidagi kätega ette. Et need kontaktid jäävad paratamatuks. Ei küsimus on kontaktides. Aga noh, Saaremaast võiks natukene eraldi rääkida, et see, see, et sellest sai ikkagi see epitsenter ja kõige suurem siis selline nakatunut tihedus, et olles ise nüüd saarlastega natuke rääkinud, nad on ise nii kurnatud, nad on väsinud, tüdinud ja ja natukene käib seal ikkagi on see, et selle süüdlase otsimine, et miks see kõik juhtus, mis iseenesest sellises kriisiolukorras ei ole kuigi ratsionaalne ja mõistlik tegevus. Täiesti mõistetav, et emotsionaalselt, et et selline, et see on selline nii-öelda, kuidas meile kõigile Peeter Vihalemm lõpetas need avaliku arvamuse, neid faase, kus polariseerumise faas ja, ja kus, kus, kus lõpuks, nagu, nagu mingil hetkel toimub rahunemine, et, et see on tegelikult inimlikult mõistetav, et et noh, siin siin ongi see, et et küsimus on selles, et kas, kas nüüd peaks kellelegi selle kriisi seal lahti laskma, sellepärast et ta nüüd kriisi eel ei osanud mingeid ohtusid ette näha, et noh, ma arvan, et et praeguses faasis on tegelikult iga inimene nagu oluline, et kes tööl on, et et küll neid personaliotsuseid jõuab ka hiljem teha ja analüüsi sellest, et kas oleks pidanud midagi teistmoodi tegema. Minu meelest on põnev välisminister Urmas Reinsalu poolt öeldud laused, et, et mis käivad siis Saaremaa kohta, et kas piirangute leevendamine kuskil piirkonnas toob kaasa soovituse tulemuse ja muutes piiranguid, kas viirus läheb kasvufaasi tagasi ehk siit nende sõnade tagant me näeme, et Saaremaast saab meie selline väike testpiirkond ja ülejäänud Eesti jaoks ka, et et ilmselt just nimelt sedasama, et kui sealt mingi hetke on, tundub, et kriis on möödas, siis, siis on meil põhjust sind vaadata, et kas piirangute leevendamine viiruse kasvufaasi tagasi või mitte. Nagu välisminister ütles. Ja et noh me, me võimegi näha sellist asja Eestis, et et võib-olla mingid piirangud hakkavad praegult kehtivad piirangud on esimese maini, kui valitsus teisiti otsuste ja tõenäoliselt on siis nüüd noh, ma arvan, et üks, kaks nädalat või kolm nädalat ehk võib-olla järgmisel nädalal tuleb siis valitsusele otsused, et kas neid piirangut pikendatakse või võetakse need maha, et pigem siis ikkagi piiranguid ajaliselt pikendatakse, mis tundub nagu praegusel hetkel nagu selline noh, nagu asjade käik olevat. Aga me võime näha seda, et mis muutuma hakata, et on mingil hetkel kas, kas mingites Eesti regioonides, kas mingites gruppides kuskil jäävad need piirangud rangemalt alles kui teistes. Et noh, praegu me räägime Saaremaal, kus on see, et olles nüüd mitmete poliitikute ja tervishoiuinimestega, kes on selle asjaga seotud, räägitud, et nad pelgavad, et järgmine nii-öelda noh, ütleme nii, et järgmine Saaremaa võib-olla Ida-Virumaa et seal on mitmeid nagu selliseid riskitegureid, millest on räägitud, et et noh, üks väike, lihtsalt detailne näide, et siin transpordi ametiühing saatis eriolukorra juhile ja majandusministrile kirja, kus tuli nagu välja selle, et näiteks Narva Narva bussijuhid on mures sellega, et et nad peavad sõitma suvila piirkondadesse seal Narva ümbrust, Narva jões ja nõnda edasi. Aga bussides toimub meil siiamaani piletimüük. Bussijuhid ei ole kuidagi nagu eraldatud, nendel ei ole mingit noh, Tallinnas on see ette tõmmatud, näiteks need kile kileasjad sinna, et, et see saab minna bussijuhi juurde annab see ja teine asi, mis nad välja tõid, bussid, ülerahvastatud, valdavalt sõidavad siis nende bussidega vanemad inimesed, kes on riskigrupis. Pluss siis veel sellest, millest hiljem tahtsid rääkida, see, et tundub, et venekeelsete inimeste seas on ikkagi endiselt seda teadlikkust sellest koroonaviirusest vähem ehk on arvatud, või noh, inimesed nagu pelgavad just nagu asjatundjad, et, et meie selline võib-olla järgmine nagu riski riskipiirkond on Ida-Virumaalt, kus, kus, kus, kus võib midagi juhtuda, aga annaks jumal, et juhtuks. No ütleme, et, et siin võib hoopiski tulla mängu selline rahvusliku mentaliteedi küsimus, ma vabandan, et ma üldistan rahvuse põhjal, aga aga, aga noh, selline ütleme vene kultuuris on ikkagi alati olnud üsna tugev selline suhtumine, et tahtejõuga saab asjadest üle või et, et ma, mina olen tugev küll ja mina haigeks ei jää, aga tegelikult ma tahtsin rääkida Mulle mulle poisiks vene kolleeg ütles selle kohta, et on ka väga palju vene inimeste siuksed nagu noh, tuleb siis tuleb, tuleb üle 100. Me oleme kõik ülejäänud Leningradi blokaadi üle elanud, tuleb siis tuleb. Eestlaste seas ma väidan, et see pole mitte ainult vene kolleegidega. Rahvuspõhine kui me rääkisime siin sellest eriolukorrad kestvusest, mis Eestis on siis maikuuni, siis Inglismaa on juba teatanud, et tal on teatanud, et see kindlasti jätkub seal juunikuuni, aga tänase Times'i esiküljel on üks teemapüstitus siis, et mis edasi, et, et kuidas me, kuidas me saame aru, et nüüd on siis põhjust karantiin lahti lasta, isolatsioon lõpetada, et kuhu, kuhu me peaksime nagu edasi saama, et see kindlasti on väga oluline debati küsimus, et, et mis siis edasi saab ja, ja siis briti valitsuse peamine siis pandeemia tuleviku modelleerija grammerly pakub, et, et see tulevik on siiski karjaimmuunsus, et midagi, midagi muud nagu praegu ette ei oska näha ja siin on oluline mõista, et see küsimus ei ole, et selle Karemuse tekitamine ei pea toimuma, tänas tänavust, me oleme nagu lähenemas pandeemia kõrghetkele, vaid pigem on see suurema ütleme, kaugema perspektiivi küsimus. Ja, ja see, mida, nagu siis Inglismaal väga-väga palju juba üsna lahtise tekstiga diskuteeritakse, on see, et kas, et me, et meie ees seisab tegelikult väga raske eetiline valik, et mitte kahjustada noori, siis vanemate inimeste arvel. Et ma tunnistan, et ma isegi imetlen, nagu, et britid on julgenud selle debati üles üles võtta, et meie seda tegelikult ei, ei ole julenud teha ja võib-olla ka praegu ei ole ka seda põhjust teha, sest et et me tegelikult saame selle selle kriisiolukorraga praegu tegelikult hakkama. Päris keeruline on tõesti näha seda, kuidas see eriolukord ikkagi lõppeda saab või mis hetkel on see, kui öeldakse, et nüüd me võime need asjad jälle vabaks lasta. Selleks selleks näitajaks on ikkagi esmaseks näitajaks, mida öeldakse, on see, mida peaminister välja eriolukorra juht on see et haiglas olevate inimeste arv, intensiivravil olevate inimeste arv hakkab noh, peab hakkama langema ja langema või et sinna ei tule nagu juurde inimesi. Et see nagu see esmane nagu näitaja, see, et me oleme nendest rasketest juhtumitest aru saanud ja üle saanud ja siis nagu. Kui elu taaskäivitub, siis viirus taaskäivitub. Üsna suure tõenäosusega sellepärast siis ongi Inglismaal tõstatanud selle küsimuse just nimelt karjaimmuunsusest ja siinse siis protsent on seade seatud, et 70 protsenti elanikkonnast peaks olema siis viirusega kokku puutunud. Ja selge on see, et seda karantiinis toimuda ei saa, nii et mingitel mingitel mingist samm-sammuline ühiskonna avanemine peab toimuma. Teine suur debatt, mis, mis. No mina ei ole meditsiiniekspert, ma ei tea, kuidas nad seletavad seda, et kui kaua see immuunsus mina mingeid arstide seisukohta öelnud, et, et noh, me ei tea ju, kui kaua see immuunsus püsib. Teine teine immuunsus olemas on ja korraks mingisse hetkes, aga kui kaua sa püsinud, mina, meditsiin, inimene? Ja me, ma ka ei ole meditsiininimega, olles ajalehte ehk Times i lugeja, mis on üks mu lemmikväljaanded, siis seal on teine suur debatt, mis eelmisest nädalast käib, on siis antikehade testide laialdane kasutus ja probleemistik on siis selles, et need antikehade teste ei ole veel praegu olemas, aga Briti valitsus algatuseks tellise 3,5 miljonit testija juba praegu tellis 17 miljonit 17 ja pool miljonit testi juurde teiste, mida veel ei ole olemas ja, ja selge on see, et need testid on siis vajalikud, et eelkõige eesliinil töötavate inimeste testimiseks ja, ja, ja see ja nende testide, antikehade testide, siis, et, et inimene on kokku puutunud selle viirusega, seda, seda siis see test näitab. See, see siis annab, see hakkab tulevikus andma neid vastuseid, mida sa praegu esitasid, et tegelikult me ei tea seda, et kas, kas inimene, kellel on antikehad, kes on kokku puutunud, kas ta on veel nakkusohtlik, seda, seda veel ei tea, et kui kaua see, see ütleme viirustõke siis, et toimib, me ei tea seda, et tegelikult see, see, see programm siis hakkaks alles neid vastuseid andma. Selle esimese teemaploki lõpetuseks võiksime natukene rääkida defitsiitset kaubast, mis siis 2020. aasta kevadel siin on ehk siis maskidest, mille hankimisega tegelevad ju kogu kogu maailm, sealhulgas Eesti. Sel nädalal siis tuli suur hulk maske Eestisse Hiinast. Ja siis nendest peaks minu, kui ma õigesti aru saan, piisama paariks nädalaks, aga vist uued lepingud uued, siis tellimused on kohe sisse antamas, et et miks see kõik nii üle kivide-kändude on läinud, nende maskide tellimine siia Eestisse? Nojah, et see on ju loogiline, et, et kui, kui nõudlus on suurem, kui pakkumine, siis keegi tuleb, kellel rohkem võimalusi pakub rohkem raha. See inimene, kes müüb, näeb, et olgugi, et mul on kellegagi kokkulepe mul on võimalik saada kellegi teise käest suuremat kogust ühe korraga, see kogus maha müüa, saada rohkem raha. Et see on see lihtne põhjus, et nagu mulle üks minister ütles, et siin see oli vist nädala esmaspäeval, et et möödunud nädalavahetusel sisenes ootamatult turule on USA, kes lõi hinnad kaks korda lakke ja oligi nii, et olid uus olukord, et USA oli varem öelnud, et noh, nemad Hiinast ei võta, on ja siis nagu ühel hetkel toimus nagu selge paradigma muutus. USA sisenes turule, oli valmis rohkem maksma, oli valmis suuremaid koguseid ostma, see kohe mõjutas olukorda. No just tegemist on ju ühekordsete maskide ühekordsete kaitse riietustega, ehk siis nende käive on suur, neid on vaja tõesti palju ja kogu aeg ja siin on ju oluline ka mõista seda, et need ei ole ainult meedikut, kes neid vaja, vaid, vaid ka näiteks paljud tööstused, just nimelt toiduainetetööstustes on neid kaitseriideid täpselt ja maske kogu aeg vaja. Aga kas see, et need nüüd on kohal ja nad jõuavad ka inimesteni, kas nad jõuavad, kas meie igapäevaselt olete sellest lõpuni aru saanud, kas me peaks kandma neid maski? Ja muuseas, seal on just erinevad seisukohad, näiteks Ameerika ühendriigid on andnud seisukoha, et, et inimesed võiksid igapäevaselt maske kanda. Seevastu näiteks Inglismaa on ametlikult teatanud, et nende meelest täitsa nagu ametlikul tasemel tasemel ei ole igapäevane nagu argitasandil maskide kandmine oluline. Võib-olla siin nad on ka pigem selles paadis, kus on jutuma sellest massi immuunsusest ehk siis ka väikeses koguses viiruse tekitajaga kokkupuutumine võib-olla isegi ei ole noh, ülemäära paha. Et, et siin on jah ütleme, et jah, sinna täitsa erinevad seisukohad, et kas kas peab kandma või mitte ütleme kolla kindlal poole, siis kahju ta kindlasti ei tee. Keerimist on raske sellises olukorras teha ja mina isegi küll igapäevaselt ei kanna, aga, aga see loogika on selles, et ma kaitsen sellega võib-olla iseennast ka selle eest, et ma ei tea, ei puuduta nägu, ei näpi nina võib-olla, kust see bakter mu käte pealt võiks sisse minna, vaid see maski ja vette ja takistab mul selle bakteri levikut. Sest mind ajab naerma see, et kui ma siseneb poodi, lähen, siis me hakkame nägu tohutult sügelema ja siis on vaja hakata kätega nägu nägu katsuma. Rahva teenrid Heidit Kaio, Urmet Kook ja Taavi Eilat jätkavad, räägime edasi majandusest, see, mida koroonakriis on teinud, on tekitanud kohutava seisaku Eesti majanduses, aga muidugi kui maailma majanduses. Nüüd on käes aeg, kui riik peab tekkinud olukorrale, siis leevendust kuma maksude laekumine riigile prognoositult väheneb ja kogu valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks sel aastal prognoositakse 1,5 miljardit eurot, mis on 5,7 protsenti Eesti SKP-st. Majanduse turgutamiseks on valitsus esitanud ja soovib järgmine nädal menetleda kiirkorras siis lisaeelarvet mahuga 2,6 miljardit eurot, et et eks see selline turvavõrk meie majandusel on, mida riik üritab pakkuda põhimõtteliselt see, et maandumine ei oleks nii valus. Nii Garmini. Jah, ma vahepeal on tulnud täpsustatud andmed ka siis. Nende ööpäeva jooksul lisandunud inimeste kohta, nagu eelnevalt ütlesime, et on tulnud 58 inimest juurde, et et see 58 inimest tuli juurde, siis reedel tehti teiste mõnevõrra vähem tehti, kui ma õigesti aru saan, 810 testi, ehk siis protsent oli nende suhtes oli 7,1 mõnevõrra kõrgem kui, kui eelnevatel päevadel siis haiglaravil inimeste arv on 113, seda on võrreldes siis reede hommikuste andmetega pluss 23 inimest, ehk see arv on mõnevõrra kasvanud. Samuti on mõnevõrra kasvanud nende inimeste, kes on vajavad siis juhitavat hingamist hingamisaparaadi all olla. Need on kasvanud 16-lt 20-le, nelja inimese võrra. Ja kahjuks on tulnud juurde ka üks surnud inimene, et neid on nüüd 13 inimest, et need on need siis värsked, täpsustatud andmed ehk see, mida siis juba eile terviseamet ütles, et et, et me näeme nüüd lähinädala jooksul tõenäoliselt siis selle nende kurbade või raskemate numbrite kasvu. Et, et paistab, et siin natuke on seda juba tendentsi märgata. Just et see on see otsesaate võlu, et saame kohe värske info eetrisse inimesteni tuua, aga tulles tagasi selle majandusse juurde majanduse juurde, siis see lisaeelarve mahuga 2,6 miljardit eurot, et, et küsimus oli siis see on selline turvavõrk meie ettevõtjatele meieni. Just et selle sellest on palju tähelepanu pälvinud siis inimeste sissetuleku kompenseerimise programm, mis, mis seal tegelikult mitmetes Euroopa riikides küllalt sarnane, et see pole Eestis unikaalne, aga, aga see kindlasti on noh, erakordselt vajalik ja, ja see on erakordne, et erakordselt oluline, et valitsusele, et valitsus on selline võimalus, seda sellist sellist meedet on kasutada. Eks siin ole muidugi tegemist ka, et, et sellega, et, et me oleme praegu siis, kui ütleme, kriisis on valge ja rikas rikas osa maailmast, kes saab selliseid erakordseid meetmeid endale lubada, aga aga oleme pigem oleme siis tänulikud selle, selle, selle võimaluse eest ja ja noh, selle meetme siis iva on selles, et, et need sektorid, kes kõige tugevamini pihta saavad, selles praeguses meditsiinikriisis mitte hetkel veel mitte majanduskriisis. Et need sektorid olukorrast stabiliseerudes saaksid kohe uuesti nagu päevapealt põhimõtteliselt oma tööd alustada. Et kui nad praegu, kui praegu seda meedet ei oleks, siis nad hakkaksid tasakesi ennast maha pidurdama, inimesi koondama, otsi kokku tõmbama, mis omakorda võtab aega tähendab tohutuid kulusid ja, ja selle võrra keerulisem oleks neil uuesti siis, kui olukord stabiliseerub, enda süsteeme käivitada, et uuesti inimesi tööle otsida ja, ja, ja, ja siis teda sektorit käima tõmmata, siis ta enamasti tänu sellele valitsuse palga kompenseerimise meetmetele on tõesti terve siis suure majandussektor võimeline praktiliselt päevapealt uuesti tööd alustama. Jah, et see lisaeelarve sisaldab siis tõesti seda majandusmeetmete paketi mis juba varem välja reklaamitud või tutvustatud ettevõtjate toetamiseks KredExi ettevõtluse arendamise sihtasutuse ja maaelu edendamise sihtasutuse kaudu ja samuti siis lisaeelarve puhul töötukassa tööturutoetus, tus, haigushüvitised ning maksualased, soodustused tervishoiule, koroonaviirusega seotud erakorraliste kulude katmiseks kolmeks kuuks rohkem kui 200 miljonit eurot. Maksuvõlgade ajatamine ja siis kogumispensioni teise samba sissemaksete ajutine peatamine mitmed olulised aktsiisi langenud muutused. Ja siis isegi viiruse leviku tõkestamise tõttu ära jäänud ürituste, otseste kulude ja saamata jäänud tulude osaline kompenseerimine. Et noh, selgelt on siin siis valmis riik õlga alla panema, ise selle juures siis kõvasti laenudega. Nojah, et Eesti puhul peab arvestama selle asjaga, et me oleme väike, väike ja avatud majandusega riik, et me saame selle võrra kindlasti kriisis rohkem pihta, et me sõltuma ka sellest, kuidas läheb meie olulisemate naabrite juures, et, et et me ei ole siinkohal nagu võrreldav näiteks näiteks nagu Saksamaaga, et, et see on kindlasti selle, selle praeguse kriisi nagu majandus pole juures oluline vaadata ja teine asi on siis see, et et on ju ja ministrid ka tunnistanud, et need meetmed, mis praegu lisaeelarvega vastu võetakse, on ikkagi võetud sellise paari-kolme kuu perspektiivis ja lootuses, et sealt peale, siis meil on viirus sedavõrd palju kontrolli alla saadud, et majandus saaks hakata nagu taastuma. Et on ka neid, kes arvavad, et see seisukoht on liiga optimistlik, et, et et see majandusest nii-öelda tõusmine uuesti võiks või kindluse saabumine võib toimuda poole aasta pärast või isegi suisa aasta pärast, näiteks siis oled nagu näha. Et et aga ma arvan, et need meetmed, mis praegusel hetkel noh, nagu vastu võetud on olnud nagu mõistlikud suures pildis, et selles mõttes kindlasti noh, nagu nagu valitsus, noh, mina, mina täitsa nagu tunnustan seda, et ega, ega siin ju riigil on ja kui, kui võttagi seda, et mis on need meetmed, mida me suures pildis saab sellises olukorras kasutada, sa mainisid, on ju nagu võtta laenu jah, loomulikult laenuga on siis on võimalik reservid vajadusel ka likviidsusreserv ja stabiliseerimisreserv siis kolmandaks on siis võlakirjad. Ja neljandaks on siis selline Euroopa või Euroopa komisjonipoolne nagu abi on ja mis, mis on ka juba nagu lahti läinud või lahti minemas, et need on sellised neli suurt asja on ju ja noh, mille üle siis võib-olla noh, nagu ütleme, rohkem nagu suuremas pildis nagu mikrotasandil. Muidugi, tegemist on suurte summadega, nagu vaidlused käivad, on see, et et kas, kas, kas, kas mingit riik peaks ise nagu ka oma kulusid kärpima, et siin on koalitsioonis on ju ju Keskerakond ja ja EKRE on olnud seisukohal, et avalik sektor ei peaks esialgu kärpima ennast, vaid et see võib aidata nagu kriisi veelgi süvendada. Et kärped tulevad võib-olla siis järgmisel aastal alles järgmise aasta eelarvega Isamaa on olnud nagu teisel seisukohal siis on käinud nagu ju diskussioon selle üle, kas, kas mingid investeeringud praegusel hetkel on mõistlikud et siin on juttu siis ennekõike sellest õlitehase rajamisest, et kas, kas see on praegusel hetkel mõistlikke ja, ja noh, siis mis, mis kindlasti kirgi Egitab on siis see, et kas peatada siis need pensionimaksed, sisuline vaidlus käib seal selle üle, et, et noh nagu peaminister, Ratase eriolukorra juht, nagu ta on, ütles, et et seda maja tunnistas ausalt siinsamas vikerraadiosse, et seda on vaja selleks, et olemasolevaid pensione välja maksta. Et midagi pole teha, et juba praegu juba enne kriisi see sotsiaalmaksust läheb 13 protsenti ravikindlustusele 20 protsenti pensionikassasse. Et juba enne kriisi see 20 protsenti ei katnud ära pensionide kulusid. Ja, ja nüüd, kus kindlasti sotsiaalmaksu laekumine oluliselt laheneb, seda prognoositakse 2021.-ks aastaks näiteks 400 miljonit ja ja selleks aastaks 461 miljonit on, on kindlasti see väga oluline, et, et noh, et et, et see pensionäri maksete peatamine annab nagu riigile, siis lisavõimalused, siis seda seda vahet korvata. Aga teisalt, mida sellele kriitikud vastu ütlevad, on see, et mida me juba eelmiseks riis ja nägime, on see, et et tegelikult sellise kriisi ajal on, on, oleks mõistlik tegelikult nende maksete jätkamist toetada, sellepärast et sul on võimalik osta turult, siis paigutada raha niimoodi, et sa ostad odavalt. Sellega su tootlus kasvab, et eelmise kriisi majanduskriisi ajal oligi ju see, et kui riik peatab maksed, et siis see tootlus nendel fondidel tegelikult ju ju oli oluliselt väiksem kui, kui nendes riikides, kus kus need maksed jätkusid. Et tagantjärgi süüdistati, et mis need ootused ja väike lootus oli väike, sellepärast maksed peaksid just selle hetkele, kus tegelikult ootuse võimalus oleks olnud. Just et tookord te tegelikult riigil ei olnud väga palju muid valikuid, sest tõesti ressursid olid oluliselt väiksemad seekord võib-olla võiks riik siiski kaaluda, et mitte neid teise samba maksed peatada ja siin on võib-olla oluline tähele panna seda, et need teise samba maksed siis peatatakse alles esimesest juulist see kehtib kuni järgmise aasta augusti lõpuni ja inimesed saavad ise otsustada seda, et kas nad, kas nad ka enda sissemaksja peatavad alles siis detsembri oktoobri, kus saavad otsuse teha ja see puudutab siis juba detsembrit kuni augustit 2021 ja see on siis kaks protsenti enda palgast. Ja, ja ma just nagu toetades sinu sinu sellele argumentatsiooni tahaksin soovitada inimestele, et nad ei, ei loobuks nendest maksetest, et ikkagi kui vähegi nagu palk jookseb, siis jätkata investeerimist enda pensionisse ja neid makseid jätkata, seda enam, et praeguseks praeguse kava järgi siis valitsus lubab, et 2023. maksab siis tagasi kuus protsenti ehk siis selle osa, mida, mida siin vahepealsetel aastatel ei ole maksnud ja siin ma tundubki nagu tulevikku investeerimise nad jätkata makseid selles mõttes, et kui me mõtleme ennast tagasi kolm aastat tagasi, siis ilmselt paljudel meie palk on tõusnud. Ehk siis see makse ju valitsusel on siis protsent Palgast mis eeldatavasti võiks olla suurem, nii et võib-olla isegi siin on võimalusse kasudega kaubelda, et minu mõte oli see, et ma soovitaksin inimestel võimalusel See riigipoolne maksumäär on neli protsenti inimene. Ja täpselt, aga et siis 2023 lubab valitsus maksta kuus protsenti. See, mida survet välja toodete, et riik ise praegu on valinud tee, et natuke siis avalikku sektorit ei kärbi kuigi selles ei olda praegu üksmeelel, siis noh, see otsus tundub olevat ikkagi praegu selle ühe lisaeelarve raames tehtud ja tõenäoliselt kärped, et hiljem ka avalikus sektoris ikkagi tulevad ja teisipidi noh, mulle tundub, et see on ka selline solidaarsuse näitamine, et Lähme kõrval, kuidas ettevõtjad, eraettevõtjad siis vaevlevad ja riik ei kärbi, vaid pigem isegi noh, ma ei tea, maksab siin osadele preemiaid, et me siis siis noh, solidaarsuse näitamine. Just noh, ma olen seda seda meelt ka, et tõesti võib-olla palgatõusud ja preemiate maksmisel on praegusel ajal kohatud, samas jälle me võime ka arutleda selles võtmes, et, et see sektor, mis kõige tugevamalt praegu pihta saab, on siis hotellid, restoranid, kohvikud, Oreka sektor, kus siis no praegu on riik lubanud, et kaks kuud kasutada on võimalik kasutada meedet, kus, kus inimeste palgad, palgad siis kompenseeritakse. Ja nüüd, kui me mõtleme siis, et kui, kui kahe kuu pärast sektor tõesti saaks nagu käima minna, mis oleks siis alates juunist selles sektoris tehakse põhiliselt käib, käib, et suve jooksul, et, et see, see tegelikult oleks võimalik nagu täiesti kenasti taastuda, just mis puudutab eelkõige siseturismi ja, ja kohvikuid, hotellidel kindlasti probleemid jäävad, sest nemad on välistatud, muutuvad ka välisturismist. Ja, ja seal noh, ütleme seda, täituvus ei pruugi minna täis piisavale tasemele, aga ütleme, et kui spekuleerima, et juhul kui nagu juunist siiski liikumispiirangud lõdvenevad, siis siis ma kahtlustan, et erasektori inimestele, kes kelle, kes on läbi elanud palga palga, et tegelikult ei ole veel väga ütleme, investeerimisinvesteerimistarbimisjõulised ja, ja, ja seal võib olla huvitaval moelist päästjaks siis riigisektori töötajad, kellel, kellel siis tarbimisvõimekus on säilinud. Et meil töö juures näiteks lisatakse, et kes me oleme, erasektor, visatakse nalja, et praegusel ajal kõige väärtuslikum on riigi riigipalgalistest elukaaslane. Ja samas ma võin tuua selle, et kui oli eelmine majanduskriis, siis tuli näiteks riigisektoris teha ühe aasta jooksul ERR-is me tegime minu meelest kolm korda tuli see eelarve vähendamine tegema, mis oli, nagu selles mõttes tuleks minust ühe korraga korraga karmilt ära teha, oleks olnud palju parem kui kolm korda seda nii-öelda aasta peale upitada niimoodi, et see on kindlasti nagu ka psühholoogiliselt kindlasti korraldaja, kui tead, et litakas ja siis tuleb teha. Aga, aga toona ma mäletan seda näiteks konkreetselt meediasfääris, siis nii-öelda pärast kärpeid oli noh, nagu riigi riigisektorisse nii-öelda nagu väljumine märksa aeglasem nendest kärbetest vähemalt arvatavasti nagu meedia näitel, kui erameedias, et. Erameedias vaid ikkagi needsamad kärped jäid mitmeteks aastateks, et sellest sai pigem nagu käibefraas. Kärbiti masu ajal ja tegelikult palgatud hakkasid tõusma individuaalselt, mitte kõigil kõigile korraga. Et seal tõesti laskis mingisugune õhk välja ja, ja tõesti individuaalselt oli võimalik palkasid juurde küsida, seisma tahtsin öelda veel sellesama harakasektori kohta, et juhul, kui see kriis peaks kestma sellisel moel, et näiteks hõbe õdvenemine toimuks alles esimesest septembrist, mis võiks olla kooliga seoses, siis, siis see tõmbaks ütleme, selle sektori täiesti lääbakile, sest et ütleme vastu talv ei ole nendele enam mingeid käibeid võimalik või no on võimalik, aga, aga aga ütleme, et käima tõmmata ennast on ikka oluliselt keerulisem kui, kui sellel aktiivsetel suvekuudel. Aga noh, see on spekulatsioon, et seda Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka välismaal Valaste seaduse ning siis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusemuudatused, mille peamine eesmärk on tagada, et töö kaotanud välismaalased välismaalased lahkuvad Eestist esimesel võimalusel. Nii teatas siis siseministeeriumit. Ja eelnõu puudutab siis peamiselt Eestis töötamise eesmärgil viisaga või viisavabalt töötavaid välismaalasi, kes on pärit kolmandatest riikidest, et et juhul, kui neil, siis lõpeb see lühiajalise töötamise luba muul põhjusel töötuks, tuleb neile esimesel võimalusel koduriiki naasta, et ma saan aru, selle meetme eesmärk on siis see, et või, või selle nagu eelnõu eesmärk on siis see, et inimesed, et tagada eestlastele oma inimesed Töötada saaksid töötada noh, nagu nagu, nagu printsiibis on see ju väga õige nagu eesmärk, et kui meil on oma inimesed, kellel ei ole tööd, et miks nemad siis peaksid olema ilma tööta ja me peaksime tooma nagu väljast inimesi sisse, on ju, et neile tööd pakkuma on ja siis teisi riike nii-öelda turgutama ka siin nagu saatan peitub alati detailides, et noh, küsimus ongi see, et mida need põllumehed nagu välja on toonud, on see, et noh, nagu, et kas need Eesti inimesed, kes praegu on tööta, oleksid valmis minema neile hooaja tööliste töödele. Mul on täiesti isiklikult kogemus kasvava tagasi helistas mulle tuttav hambaarst, kes küsis, et sina kui minagi meedias töötav inimene, et kas sa tead, et, et kui ma tahaksin minna kusagile maasikaid istutama, et et kas sa tead mõnda kohta, kus, kus, kus selle kohta infot hankida näed, kusjuures tema ja siis ei ole töötu Vaide ta, tal on siis seoses seoses praeguse kriisiga lihtsalt on töökoht kinni, loodetavasti läheb siis valitsuse meetmete alla, et ta saab mingisuguse palga kompensatsiooni, aga et lihtsalt mitte tuimalt kaks kuud kodus istuda, soovitan minna tõesti põllumees põllumeestele. Võib-olla pigem on üldse niimoodi noh, meil on väga-väga karmid piirangud pandud näiteks laste töötamise loenialt, mina, ma arvan sina ka, et kas käisid lapsel on nagu põllu peal tööl oled näinud just nimelt iga suve olid kõplasid seal siis käisin heinatöödel heinapakke tõstmas, ma arvan, et kõik sellised asjad noh tänapäeval ei ole päris nagu, võib-olla mingite reeglitega ja nagu lubatud on ja et hommikust õhtuni tööl. Sügiseti kartulit võtmas, et miks ei võiks kevaditi Ärme me jõuame selleni, et tegelikult tegelikult on mingit potentsiaalid, võib-olla ka meil näeme, kuis need malevad on ja mis ju väga kiiresti täituvad, et saavad ainult väga vähesed sinna, et et seda enam, et see aitaks ka võib-olla siis nagu noh, seal tekivad jällegi need küsimused on ju, et kui need piirangud kehtivad, et kas siis lapsed tohivad olla nii palju koos olla ja mis iganes, onju aga, aga printsiibis noh, kindlasti mingil määral ja seda nii-öelda nii-öelda ütleme niimoodi, et see kõlab karmilt, aga odavate töökäte puudust on võimalik meil siiski nagu ka mingil määral oma inimestel ka korvata. Naine peab olema selleks valmis, et tõesti, et kui inimene tuleb kõrge palga pealt, jääb praegusel hetkel töötuks, siis ta ilmselt kohe ei ole valmis minema. No tal on ta kasulikum kohe mitte minna. Ei ei miks mitte, et kuna Meelis Paavel on praegu öelnud, et inimese sissetulek võib-olla ka suurem isegi riigimeetmetele kvalifitseeruda, et see võib osutuda suuremaks, kui tal enne kriisi oli, et see nagu praegu Meelis Paveli sõnul töötukassa juhi sõnul ei ole nagu keelatud, siis seesama minu hambaarsti näide, et kes, kes, kelle firma tegelikult kvalifitseerub riigiabi alla, nii et tema sissetulek selles mõttes nagu ei ole päris kadunud, aga samas seal ütleme, põllutöödel käimine, ta saaks mingisuguse väikse kopika juurde, et, et ja samas ka, mis tema jaoks konkreetselt on oluline ta, istu jõude. Räägime sellest, mis toimub praegu meie koolides õppetööst, Miia, mis saab sellega edasi, me teame, et koolilapsed, õpetajad, üliõpilased, kõik on koduõppele suunata Haridus-Teadusministeerium, lapsevanemad, sealhulgas ka lapsevanemad. Haridus ja teadusministeerium loodab ka selle aasta riigieksamid siiski ära korraldada külvist osaliselt ja kui riigis kehtestatud eriolukord peaks pikenema, siis nihkuvad riigieksamid lihtsalt, ma saan ajaliselt edasi suvesse. Ja halvima stsenaariumi järgi ei saa riigieksameid koolide lõpetamise üldse tavapära sel moel korraldada, et no ma ei tea, kas oleks mõistlik üldse need tegelikult ära jätta. Ma arvan, et kuigi ametlikus retoorikas öeldakse välja, onju, et et kuniks ei ole tulnud otsust eriolukorra lõpetamise või pikendamise kohta nii kaua ei saa ka välja öelda ametlikult mis saab riigieksamitest, aga, aga mul on tunne, et juba tegelikult põhiversioonina taustal arvestatakse selle võimalusega rohkem, et riigieksameid meil sel aastal sellisel kujul nagu, nagu nad olnud varasemalt toimuma ei saa, et et, et ma, ma arvan, et see on pigem nagu tõenäolisem variant, kui et need toimuvad. Siis ongi see küsimus, et kuidas siis nagu edasi, et et noh, tegelikult on juba ju antud ju sisse ka eelnõu, et põhikooli gümnaasiumiseaduse muutmiseks, et mis, mis annab võimaluse siis neid riigieksameid ära jätta, et siin osad kriitikud on arvanud, et äkki nüüd teeb haridusministeerium vahepeal kriitikat saanud selle plaanid üldse nagu põhikooli lõpueksamid ära kaotada selle sees nagunii läbi et aga, aga ja siis teine asi on see, et et see annaks ka võimaluse siis ka hindamisest loobuda, tõenäoliselt, mida koolijuhid on välja pakkunud, et sul sa ei pea, sa ei pea tingimata vanema hinnet kolm, neli või viis, et kuna see õppimine on viimasel ajal toimunud väga nagu erineval vormis ja kooliti ka väga erinevalt, et siis oleks nagu seal sul võimalus, et kas on arvestatud või mitte, on, et eks need nagu asjad nüüd, ma arvan, et väga palju selgus saabub sellega, et ma arvan, et võiks siis nädala jooksul, ma arvan, et saaks tulemusele eriolukorra pikendamise lõpetamise kohta teada, et aga nagu, nagu haridus teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ERR-ile antud intervjuus ütles, et eksamitega ei maksa praegusel hetkel nagu, kes tuli, ma ei mäleta, et hulluks mõelda või lolliks mõelda, et mis oli ilmselge vihje sellele et ärge nüüd ikkagi väga väga nagu usinasti nendeks riigieksamiteks praegu valmistatud malmist, mis ei tohiks muidugi tähendada ka seda, et õppida meeste töö pooleli, jäetaks. Sõnad jah, et, aga, aga, aga tegelikult kui sa vaatad, kas need mis on need näiteks need Tallinna katsepildid siin Tallinna koolis ja Tartu koolides ka pidid toimuma siin, sest need pidid toimuma ju, kui mälu ei peta, valdavalt 14. märtsil, et kus on nagu edasi õppima, lähed slipp päev pärast seda, kui oli eriolukord välja kuulutatud, mis tähendab ju tegelikult seda, et selleks ajaks pidi olema vähemalt põhikoolide tasandil valdavalt ja õppeprogramm olema läbitud. Mille põhjalt need katsed teha. Et, et selles mõttes. Praegu on täiesti lahtine see, kuidas need tulevased gümnasistid siis nüüd gümnaasiumite vahel jagunevad, sest katsed on tegemata. Täiesti täiesti teadmata on see, kuidas see toimuma hakkab, kas, kas siis toimuvad katsed suvel, et või, või mille alusel need gümnaasiumite klassid komplekteeritud? Tõenäoliselt toimuvad katsed, mingid katsed, tõenäoliselt toimuvad mingid vestlused, mida saab pidada Skype'i teel, et need variandid ilmselt on, on tegelikult kuskil juba vaikselt juba läbi mõeldud, kuidas Mart Laidmets on, meil on, meil on ju tegelikult ju koole on ja kus sul ongi põhikooliaste ainult, aga samas ma ütlen seda, et, et noh, meil on ju ka koole, kus ongi ainult gümnaasiumi. Nad on siiamaani ka pidanud kuidagi mingil alusel need lapsed vastu võtma, on ju, et, et eks, eks. Kodusemaks selline laps, kes, kes lõpetab just põhikooli ja tema, tema ongi ainult põhikool, nii et ta peab kindlasti kuhugi edasi edasi minema ja me ikkagi nagu üsnagi regulaarselt Manime monitoorime erinevate koolide kodulehetööle põllumajandusse, täpsel, monitoorime erinevate koolide kodulehti ja sealt küll praegu mingisugust infot ei ole tulnud, et kuidas. Onu kooli tähendabki ära nüüd selle, mis on see ametlik otsus ja siis nad tulevad välja. Samamoodi on ka ülikoolidega, kellega tegelikult on haridus teadusministeeriumi juba läbi rääkinud juba tegelikult selle et eksju, paljud ülikoolid juba ka varasemalt ei, ei lähtunud ainult riigieksamitest, vaid vaid lasid mingeid asju, mingeid aineid ise juurde teha või üldse ei arvestanud neide tegidki kui neid pesta ja, ja, ja muid asju, et eks eri teatud erialadel, eks, eks ülikoolid ole ka valmis seda, et, et ma arvan, et probleem on probleem tekib ülikoolidesse edasi õppima mineku puhul, siis kui see eriolukord peaks hakkama niivõrd kaua pikenema, et ta sõidab sisse siis juba järgmisel õppeaastal, siis on seal probleem. Selle kohta on jällegi öeldud seda, et näiteks Rootsi keskkooli ütleme, laias laastus üldse hoopis teistsugust ideoloogiat siin rakendavad, nemad on näiteks juba mõelnud selle, et arvestades sellega, et noored seda viirust nagu põevad kergemalt ja nõnda edasi siis võib-olla tehakse seal näiteks noortele näiteks ütleme, nende sisseastumiste jaoks ettume nagu eanud. Sul ongi võimalik käiagi nagu suuremas grupis koos ja teha need sisseastumiskatsed ära. Et me võime ka Eestis võib-olla näha mingit sellist varianti. Vot selline põnev nagu ühiskonna järk-järgulise avamise variant. Just see on seesama asi, mis ma rääkisin algul, et kui ma tõin näidet mingit regiooniti, võidakse mingeid erisusi teha, aga võib-olla hakatakse tegema üldsusega mingitel grupiti, et noh, nagu seesama nendesamade sisseastumiseksamitega Ja siis veel korra koduõpe juurde tagasi tulles siis, siis tõesti seda on näha, mismoodi sotsiaalmeedias on vanemate hulgad, kes, kes hulluvad ja samas on ka teised, kes, kes võtavad selle olukorra. See vist on ka nõnda, et sa pead tegema lisaks oma põhitööle ära ka veel seal, õpetaja töö sealt kõrvalt eriti veel, mida väiksemad lapsed sul seal kodus on, et juba suuremate puhul saab ise hakkama. Ka kõik lapsevanemad on ära õppinud juba sellised asjad, märksõnad, mis asjad on suum, Webeks ja nõnda edasi, et kõik teavad, et siukseid keskel on olemas. Just kusjuures mul on olnud elus võimalusse olla lapse koduõpetaja kaks kuud lihtsalt melu veeretas sellise sellise olukorra ette ja minu kogemus tookordsest. See oli see, et, et, et ei ole mõtet taga ajada seda, et sul on töövihikus kõik ülesanded tehtud, et sellega saab ennast väga hästi hulluks ajada ja, ja päevi sisustada, vaid pigem seada endale eesmärk uurida välja siis või tegelikult võiksid selle koolid anda anda vanematele teada, et, et mida on vaja selgeks saada, et mis on see eesmärk, kuhu peab jõudma ja tegelikult võib anda vanematele ka siin lahtised käed, et, et see on sinu enda valik, kuidas ta selle asja selgeks õpetada, et, et see võib olla nüüd ka praegu hoopis selline olukord, kus ma ei tea, sobib mingisugused ebatraditsioonilised lahendused, aga et eesmärk on see, et sa oskaksid lõpuks ühte või teist asja, et see on nagu asja eesmärk, mitte see, et sul oleks lehekülge 52 kuni 58 täna läbi loetud? Aga see, mida ma olen kuulnud veel ka haridustöötajatega rääkides, siis et et need koolilapsed, kes muidu ütleme juba kooliaja tavapärases kooli situatsioonis ei taha koolis käia, teevad poppi või või siis ei tee oma kodutöid ei koolis kaasa, siis nende kaasamine on nagu noh, peaaegu et võimatu ja paljude ilmugi lihtsalt välja sealsamas, suumi keskkonnas või mis iganes keskkonnad need on. Ja kui ka me teame, et sageli ka lapsevanemad ei pruugi olla nii hoolsad nagu ma ei tea, teie siin raadio stuudios olete, et selles mõttes nende probleemsed ja mitte lõpetavate laste hulk võib tegelikult sellest tulenevalt hoopiski kasvatada. See on jah, see on tõesti murettekitav, et siin on uudiseid selle kohta ilmunud ja tõenäoliselt on see väga-väga tõsine probleem, et, et siin võib ollagi noori, kes ja lapsi, kes, kes selles mõttes kukkuvadki nagu hariduspildist välja, et ja päris tõsiselt välja ja ja, ja, ja noh, ma olen ise näinud seda, et kui lapsel tekivad lüngad, siis tegelikult nende lünkade täitmine võib jääda aastatepikkuseks probleemiks kuni selleni, et see näiteks kuuendas klassis tekkinud lünk võib mõjutada üheksanda klassi lõputulemust, et, et see on väga noh, tõesti väga-väga suur probleem on need lüngad, aga samas jälle ma tahaksin lisada positiivse noodi, et et just nimelt, et kui keskenduda sellele, mida laps peab selgeks saama selle koduõppe jooksul, siis on siis siis tegelikult on lapse sisuliselt individuaalõpe. Et on võimalik paremini keskenduda nendele asjadele, mida ta ei oska ja lasta natuke lõdvemalt nende asjadega, mis, milles ta tugev on. Seevastu, kui ta koolis käia, siis tegelikult peaks peab nagu võrdselt kõikide asjadega tegelema. Aga saate viimased minutid võiksime rääkida veel ka Tallinna soovist hakata siis PBK-s edastama venekeelsele vaatajaskonnale uudiseid, see on teema, mis eetriaega saab PBK tasuta, on Mihhail Kõlvart öelnud ja ja toodab Tallinna televisioon, neid uudiseid ja selle eest ka lisaraha ei saa, see on pälvinud väga palju erinevat tagasisidet. Ütleme nii, et ka nii president kui ka peaminister on täiesti erineval seisukohal selles aspektis, et mõlemaid on intervjueeritud siinsamas vikerraadiosse sel nädalal ja ja nad ütleme nii, et pehmelt öeldes on erineval seisukohal, kas me peaksime tellima Pebekast siis uudiseid selleks, et seesama koroonakriisitemaatika jõuaks inimesteni. Või mitte, ma annaksin kohe sõna Urmeti, sest ma saan aru, et ETV pluss on te vastupidi venekeelse elanikkonna seas üllatavalt hästi. Mul on tegelikult rollikonflikt sellel teemal, et võib-olla ma ei peakski nagu arvamust avaldanud on, huvitav, see sina tahaks, noh, minu jaoks on see küsimus see, et kui me näeme vaeva, riik panustab raha ETV plussi, inimesed, kes seal töötavad, panustavad ETV pluss saab siis nüüd ütleme selle kriisi kriisi ajal mingi Puusti ehk nende näiteks venekeelse Aktuaalse kaamera vaadatavus kasvab seal neli korda, siis miks, miks me teeme selle teise sammu sinna kõrvale paralleelselt, millega me tegelikult hakkame seda iseenda pingutust, nii riigi pingutust kui ka selles töötavate inimeste pingutust ära tapma? Selles mõttes ma olen sellega väga nõus, et me oleme ise selle testime, oleme rahaliselt sinna panustanud ja oodanud seda hetke, kus venelased leiaksid üles selle kanali ja saaksid sellest pingutusest seda kanalit sisse töötada aru siis, siis mulle tundub nagu mõttetu, et miks siis miks siis pingutus siis otsast maha lõigata? Aga ma võin teile vastata Mihhail Kõlvarti sõnadega, veerin paraku reaalne olukord peegeldab seda, et kogu venekeelse elanikkonna haaramiseks ei ole see kanal või populaarsus ja vaadata või siis veel piisavalt kõrge kahtlemata positiivne trende TTV Plussi populaarsus kasvab, aga PBK-s jälgib endiselt neli korda rohkem venekeelseid vaatajaid. Kirjutas Mihhail Kõlvart siis sotsiaalmeedias selle teema kohta, mis ongi siis tema seisukoht ja, ja millest lähtuvalt siis neid otsuseid ja tellimusi tehakse. Aga kui me vaatame, kes sellesse nendesse samadesse asjadesse või nendes saadetes osalevad, selle, need on ikkagi ju Keskerakonna poliitikud, ma juhtisin sotsiaalmeedias vaatama. Siin Holger Roonemaa pildistas üles siis seal PBK-s esinenud poliitikud, need on Keskerakonna poliitikud ja see on ka põhjus, miks Jüri Ratas seda nii tugevalt hukka ei mõistnud, nii nagu tegi seda. Siis saame näha ka seda, et Jüri Ratas ütles, et see meede, et seal PBK Tallinna saadete tellitakse, saab olema väga ajutine, ainult eriolukorrakriisiga seotud ajal saame näha, kelle sõna rohkem maksab selles küsimuses kas peaministri või Tallinna linnale. Vikerraadio stuudiosse on tulnud Janek Luts, kohe algab taaskord pressikonverents, mis räägib siis koroonakriisi teemadel. Kuivõrd meie aeg sellega on otsa saamas, siis ei, siis saame rääkida Donald Trumpi tegudest ja muudest välisteemadest, aga rahva teenrid on teie kuuldekaugusel taas nädala pärast. Täna olime koosseisus Heidit Kaio, Urmet Kook ja Taavi Eilat. Nädala pärast on siin stuudios Mirko ojakivi aitüma ja kuulmiseni.