Vikerraadio. Eetris. Ja tere, homme saabub ka Eestisse suveaeg, mäletate veel kindlasti seda aega, mil Eesti inimeste suurim vaidlusteema oli see, et kas parem on elada püsivas suveajas või talveajas. Praegu on eelolevatel nädalatel tegelikult paljudel ükskõik, on meil suve palveaegses kodus, on paljudel meist ajataju juba mõnda aega kadunud. Looduses alanud imeilus aeg, lillepeenrad on lumi ja märtsikillukeste kõrval saanud ka värvilist täiendust, kasemahla suisa purskab. Vahtraga on juba see lugu, et põhja pool ehk mõnel lootust on, aga Lõuna-Eestis on juba vaht mahlaga kehvemad lood. Linnuriigist võiks ju samuti mõistujuttu rääkida, aga küll ka seal jõuab varem või hiljem teema ikka haiguste maailma ja eks linde kimbutama saab praegu oma pandeemia, aga rahva teenrid alustavad täna oleme kõik stuudios, tere Huko aaspõllu ja tere, Krister Paris. Tere. Tere. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, aga Wuhani kopsupõletikust ehk siis Covid 19-st või 2000 19-st selle mõjudest ühiskonnale, rahvatervisele, majandusele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele aspektidele, noh, paraku tuleb juttu nii ehk naa. Kuigi ma vaatan siin eelset värsket EMORi uuringut, siis 49 protsenti Eesti inimestest arvab, et meedia pöörab liiga palju tähelepanu koroonaviiruse teemale. Et sellisel arvamusel on eelkõige venekeelsed elanikud 65 protsenti ja ida-virumaalased 42 protsenti. Tõenäolist nende jaoks ei ole see veel nagu probleem just nimelt veel. Aga ma ei tea, võib-olla see Ida-Virumaa juurde tuleme õige pea, et Uku ja Kristjan, kas te olete nõus, et tegelikult on ju nii, et ega me ise ka sellest viirusest rääkida ja ega tõenäoliselt väga paljud ei sooviks ka kuulata, aga valvsust praegu ei saa kaotada ja loota, et kõik, kes täna on elus ja terved, et nii jääbki, et selles osas on vara rõõmustada, et rasked nädalad on veel ees. No ise oleme ka toimetuses mõelnud selle peale, et kui päevast päeva lugeda neid pealkirju ja noh, eriti veel pealkirju, siis on must masendus kerge peale tulema, et aga neelab adekvaatse info adekvaatse teadlaste õigustatud hinnangute andmine ongi neile kohused. Eks järelduste tegemine on üks asi, kindlasti on ka poliitikuid, kes võtavad kinni ja teevad enda kasulikke järeldusi ja võib-olla kütavad üles pahameelt ka seal, kus seda tingimata vaja ei ole, aga no ütleme, meedia teeb oma tööd, et me ei saa sellest kõrvale jääda, et meil on kõige ilmselt ohtlikum olukord Eestis viimase paarikümne aasta jooksul kindlasti pärast taasiseseisvumist. Noh, mina ajakirjanikuna vaatan seda asja niiviisi, et see koroonaviirusest tekitatud ühiskondlikud muudatused on üks suurimaid asju, mida meile siin Eestis juhtunud päris tükil ajal, see tähendab seda, et väga paljud asjad, mis on käinud oma harjunud rada, mis on toiminud normaalselt. Ta on järsku muutunud. Ja ajakirjanduse kohus on rääkida muutustest, rääkida sellest, mis on täna teisiti kui eile, mis on täna teisiti kui kaks nädalat tagasi ja sellest tingituna meil ei olegi valikut, kui koroonast rääkida, sellepärast et koroona on meie ühiskonnas nii paljusid asju mõjutanud, kui ma panen oma päevatöös väga tihti kokku aktuaalset kaamerat siis ma mõttes võrdlen seda saatepilt eelmise aasta sama ajaga näiteks ja mõtlen, et kui palju tegelikult sellist tugevaid uudisväärtuslikku lugusid meil on saates sees ja, ja noh, see on kõik just tingitud sellest, et meil on maailm nii palju muutunud, et meil on riik riigis asjad nii palju teistmoodi. Ja nüüd, et kas ma tahan koroonasse rääkida, kas ma ei taha koroonast rääkida? See antud juhul tegelikult ei olegi nii palju oluline, kuivõrd lihtsalt muudatustest tuleb rääkida. Just nimelt see mõjutab kõike, kõiki meie tegemisi, meie igapäevaelu on muutunud ja see ei ole nagu see küsimus, kas tahame või ei taha, inimesed niikuinii räägivad, see puudutab inimesi igapäevaselt. Kas siis valitsusest eriolukorra juhilt saabub teateid uudiseid terviseametil on teid? Ega tänagi oleme ju ühe numbri ootel, et mis see eelmise ööpäeva statistika on, sest praegu otsesaate ajal kell 11 läbi 10 minutit on võimalik opereerida ainult eelsete numbrini, et aga, aga noh, need eilsed numbrid põhimõtteliselt on juba vana informatsioon, et see, et Eestis on tehtud 8121 koroonaviiruse testi, millest 575 on osutunud positiivseks. See tänasel laupäevasel päeval otsesaate ajal ei ole enam nii aktuaalne informatsioon kui see pressiteade, mis tõenäoliselt saate ajal või siis vahetult peale saadet pressikonverentsil tuleb seal hoopis. Kuna juba saba vaadata jah, mingisuguseid trend, et noh, me juba teame, et samalt Kuressaare hooldekodust tuli juba juurde 22 uut juhti, mitte kusjuures siis seal tõesti testiti kõike, mida me näeme, trendist on see, et on nendest siis mis on testitud, on haigestumiste hulk, siis vastavad umbes mingisugune alla 10 protsendi selgelt ehk siis ka tugevate kahtluste korral enamik inimesi tuleb välja negatiivse testikatse, no mingi sugulase numbris annab, samas on ju matemaatikat modelleerinud välja, et meil on haigestunuid, see ta on rohkem, on täiesti selge, aga et ta võib olla ka väga palju rohkem, et me Päevalehes just oli lugu teemal, et võib-olla see inimeste hulk, kes tuleb nendes lehtedes välja kõigest viis kuni 20 protsenti, 20 protsenti, see asi on juba viiendik väljas, aga võib olla ka kõigest kahe kümnendik sellest, kes tegelikult on haigestunud. Ja sellesse lõppevasse nädalasse tegelikult, et on tarvis paigutada kaks olulist uudist, et esimene siis see, et Eestis esimene koroonaohver, 83 aastane eakas naisterahvas suri ja teine sündmus, mille lõppseisund ei tea, on siis see, et Saaremaal jõudis viirus hooldekodusse ja eile võeti siis proovid. Nii ülejäänud 38-lt Saaremaa südamekodu elanikud kui ka hooldekodus viibinud töötajatelt ja 22 on saanud positiivse testi ja siis põhimõtteliselt testitakse veel, et Saaremaal, Saaremaa on üks kõige suurem probleemne koht Eestimaal praegu. Jah, et mis on huvitav seal Saaremaa vanadekodus on just see, et, et on testitud, siis Lausaliselt tervet seda hooldekodu ja leiti, leiti koroonaviirusesse nakatunud tõenäoliselt riskigruppi, esin esindajaid, ehk siis vanureid, võib-olla kehvema tervise, kehva immuunsüsteemiga inimesi, kellele see koroonaviirus põhimõtteliselt ei andnudki mingisuguseid tõsiseid sümptomeid, mis on iseenesest huvitav, sellepärast et näitab, et kui vähe ma tegelikult sellest koroonaviirusest ikkagi veel täna teame või tänu sellest aru saame ja ja see viitab ikkagi otseselt sellele tegelikult meil ühiskonnas koroonaviirusega nakatunute arv võib olla oluliselt kõrgem, kui me oleme seda täna arvanud ja tõenäoliselt näiteks mingisugused nooremad, tervemad inimesed on ikkagi selle sellega nakatunud ja selle võib-olla praeguseks läbi põdenud niiviisi, et neil ei olegi üldse mingeid sümptomeid olnud. Ja kui vaadata, kas või näiteks mujalt maailmast, sest ikkagi statistika näitab seda et selgelt üle poole, võib-olla isegi kaks kolmandik kokku, kes on nakatunud, kes on tuvastatud, nendel pole ilmnenud mitte mingisuguseid sümptomeid, ehk siis isegi mitte nii-öelda kerged vormi, aga ometi fotogangete, kuivõrd on nad olnud, avas võimelised ise teisi nakatama selle koha pealt ma ei ole spetsialist, et öelda ja ma saan aru, et ega ka meedikud ei ole jätkuvalt päris ühel meelel, et kui suur see oht ilma selgete sümptomiteta on. Minu jaoks on hästi huvitav, Islandi näide, Island otsustas, et, et nad lasevad kõigil kodanikel, kes seda soovivad, tasuta koroonatest lasta teha endale ja nende nii-öelda testimine praeguseks muidugi nad on vist testinud umbes mõni protsent, ütleme mingisugune pisut üle kolme protsendi oma rahvastikust, aga aga sa näitasid testi tegijatest ehk siis, et kõigist inimestest mitte ainult nendest, kes mingeid sümptomeid näitavad, umbes 6,3 protsenti olid positiivsed. Aga suurel osal nendest ei olnud absoluutselt mingisuguseid sümptomeid. Ainult nendest nii-öelda positiivse testisaanutest, ainult 15 oli haiglates ja kaks kaksis intensiivravis, et et noh, see viitab sellele, et tegelikult suur osa inimestest ikkagi koroonaviirusega nakatuda see ei noh, ei ole mingeid sümptomeid, neil ei juhtu suurt midagi. Eks anokaga õigustust endale riikidele ja riigipeadele, kes alguses vähemalt ütlesid, et tuleb ikkagi saavutada karja immuniteet ja mitte lasta majandust kinni joosta ka praegusel hetkel arvate, valdav osa ikkagi nii-öelda võistlus käib selle nimel, et kas suudame viirus praegu niimoodi maha suruda, et seal laine ei ujutaks üle meie haiglaid, nii nagu me näeme, niuksed Hispaania seal Põhja-Itaalias, kus on tegelikult maailmatasemel tervishoiusüsteemid ja esimese ei suudeta abistada. Aga pikemaajalisem plaan ikkagi on, kas siis saavutada immuunsus või leida leid ravimitega? Muud muudkui nähtavat varianti ei paista olevat. Nojaa, aga selge on see, et ükski maailma, ühegi riigi tervishoiusüsteemi ei ole tegelikult sellele survele väga hästi vastu pidanud, et kui sul see asi on pandeemiliseks käest ära läinud, me näeme ju pilt Hispaaniast, Itaaliast, Hiinast, nägime Hiina puhul tõenäoliselt, jah, küsimus on selles, et siin vaieldakse ka seda, et kas nad sellest surmade arvu on õigesti ikkagi siis WHO-le teatanud, et kas või eile oli siis see uudis, kuidas Hurne mida hakati siis nüüd peale seda pandeemiat seal Hiinas Wuhani piirkonnas kätte jagama inimestele, et neid on palju rohkem, kui siis teata. Härra keegi, ma arvan, et me väga-väga praegusel hetkel keegi väga ei vaidle, et, et need piirangud selleks just nimelt, et mitte üle ujutada tervishoiusüsteemi meie nüüd ja praegu on hetkel paratamatud. No siin on ka vastupidine näide, Rootsi näitas siis, mis on otsustanud oma terviseameti tasandil, mis on siis erinevalt paljudest teistest riikidest üldiselt üsna sõltumatu oma valikute valikutesse, ehk siis Rootsi on otsustanud mitte drastilisi meetmeid kasutusele võtta, seal on lahti, on koolid seal inimesed võivad jätkuvalt oma elu suuremate piiranguteta elada, noh siiski on soovitus, eks ole, et kui sa oled haige, siis jää ikka koju ja ära ära käi ringi, ära nakata teisi, eks ole, aga aga noh, Rootsi ujub natuke nagu vastuvoolu, et iseenesest huvitav katse või huvitav lähenemine, ehk siis, et vaatame, kuidas siis Siis lähen vaatan asjadele, teised riigid, kes on üritanud ujuda vastuvoolu, on viimaks ikkagi alla andnud ja tulnud välja siis, et, et oleks varem reageerinud, oleks parem olnud. No Soome jah, on selge näide sellest, kuidas alguses ka mõeldi, et äkki saab selline Rootsi süsteem kesta, aga, aga ikkagi viimasel hetkel tõmmati pidurit ja me ka täna siis olen märganud maailmas, kus siis Soomest on üks osa isoleeritud, vot see on siis pealinna ümbruskond, aga ma tuleks selle Saaremaa juurde ikkagi tagasi, et, et selles osas suheldes ka ise Saaremaa inimestega inimesed on üsna murelikud. Öeldakse, et noh küljest küll, selle kõige pluss on see, et tegemist on saarega ja sinna ja sealt ära ei pääse, aga ka seal saare peal on siiski inimesi, kes on eakamad, kuuluvad riskirühma ja kes arvestavad sellega, et iga kontakt et iga toidukott, mis sulle ukse taha tuuakse, et sa oled küll valinud sellise eneseisolatsiooni, aga see viirus möllab ringi ja väga raske on elada, et see hakkab psühholoogiliselt tegelikult pika aja jooksul ikkagi inimeste mõistusele ja vaimsele tervisele, et see kõik ei ole jätkusuutlik. No ma olen kuulnud ka, kuidas inimeste psühholoogiaga tegelevad inimesed, riba ütlevad, et iseenesest on siin nähtavalt näha selliste pingete kuhjumist, mis väidetavalt väljendub ka näiteks enesetapukatsete arvusete, et mitte ainult riskirühmas olevad inimesed, vaid see üleüldine pinge, see tohutu järsk elumuutus ilmselgelt mõjutab ka neid, keda otseselt viirus võib-olla abita kunagi murdma ei hakka, kasvõi nelja seina vahel elamine võib olla elukaaslastega, kellega pole kõige paremad või neid variante nii palju, ütles aga väga järsk muutus, see tähendab põhimõttelisemale läheksime täiesti avatud ühiskonnast pea vastu seina. Tühjade tänavateni. Need muutused kahtlemata avaldavad tugevat mõju. Jah, kindlasti, aga noh, samas jälle, et need küsimused on, eks ole, et mida me täna siis kuidagi teisiti saaksime teha, eks ole, et me ei saa ära unustada, et me oleme tegelikult terve ühiskonnana olukorras, kus me ei ole varem olnud. Meil ei ole varem mitte kuskilt, et võtta seda kogemust, mida kopeerida meil tegelikult lendame ikkagi nagu mõnes mõttes pimesi või instrumentide järgi, et me ju ei tea tegelikult, et mida me täpselt, kui palju tegema peame ja ma mõtlen, et keegi meist ei tea, et noh, meil on inimesed, eks ole, kes arvavad, et meil peaksid olema need piirangud rangemad. Meil on ühiskonnas inimesed, kes arvavad, et võib-olla neid piiranguid ei ole üldse vaja. Aga noh, kellel on õigus, seda me tegelikult ei tea, päriselt, hetkelgi. Videole toovad viivad uuenevad augu sisse veel üks positiivne näide, siis noh, maailmas on, miskipärast vaadatakse päris mitmel pool praegu Eesti poolelt üks vahvamaid kirjutisi oli New York reis Vene ajakirjanikult Masha Kessonilt, kes ütles, et kui üldse mingi riik saab selle viirusega hästi hakkama, siis Eesti temaga siis välja ikkagi meie nii-öelda ma ei tea, kuivõrd müüdi, aga võimalik, et ka tegelikkuse meil ongi tegelikult väga hea infrastruktuur, plussis kohanemisvõimelised inimesed, et siis tõesti kuule maleva kuu, meil käib ka päeval selline rubriik nagu koroonakogemus, kus inimesed üle maailma saadavad, kes enda kogemusi, kuidas seal on, tuleb välja, et ikkagi näiteks kas või sellesama e-õpe ja kõik muu meelika toimib enam-vähem hästi võrreldes nende riikidega, kus e-infra oli siiamaani mitte niivõrd kõrgesse ausse tõstetud. Nojaa, aga me ikkagi oleme elanud pikka aega ühiskonnas, kus kõik on sisuliselt ette prognoositav, ette ennustatav, et meile on statistikaamet andnud operatiivset tagasisidet, mis on juhtunud, siis on prognoositud, kuidas majanduses läheb, palju keskmine palk tõuseb, kuidas tööpuudus väheneb. Me oleme väga täpselt teadnud seda, et millised on meie kaubanduspartnerid milline on ühe või teise toote järgi vajadus, kus on tarvis töökohti, kus on puudus töökätest ja nii edasi me hommikul või isegi kaks-kolm päeva ette teame väga täpselt kellaajaliselt, mis ilm toob. Ja nüüd sa elad juba pikka aega, mõned nädalad siis maailmas, kus sa tegelikult ei tea, mis juhtub, et kui kaua see jama kestab, kui kaua ma pean poes käima nagu kusagil džunglis? Iga hetk arvestama sellega, et kusagilt kargab välja lõvi või boamadu, tema nii-öelda plaanid ei ole minuga just kõige paremad, et me ei tea seda, kuidas vastu peab meditsiinisüsteem, millise koormuse saavad intensiivosakonnad, kas ravile pääsevad kõik või jookseb süsteem nii umbe. Ühel hetkel peavad arstid hakkama valima selle järgi, et kellel on suurem lootus terveneda, et seda kõike on võib-olla isegi kergem rääkida, aga uskuge, et meditsiiniliselt on see valik ühel hetkel päris keeruline, et see tegelikult vasardab ja Haamerdab peas ja, ja ega neid küsimusi on alati rohkem kui vastuseid. Noh, me saame prognoosida asju ette olukorras, kus meil asjad on enam-vähem stabiilsed. Meil on võimalik prognoosida ette majanduskasvu või langust, palgakasvu või langust, tööpuuduse dünaamikat olukordades, kus meil ei ole kas suuri muudatusi toimumas või need suured muudatused on ühekordsed, ära toimunud ja kvantifitseeritama, et või arvutatavad. Täna kogu meil ühiskonnas toimuv on seotud täiesti prognoosimatu muutujaga. Prognoosimatu muutuja on seesama koroonaviiruse levik ja loomulikult ei ole kerge elada olukorras, kus tulevik on ebaselge ja kus lisaks kõigele sellele koroonaviirusele ripub sellise Tamoklesime mõõgana meil kõigil pea kohal ka täielik ebamääramatus võimalik majanduslik tagajärgede osas, ehk siis et kas sinu töökoht säilib, kas sa oled võimeline oma maitia laenusid tasuma, kas sa oled võimeline ostmas süüa iseendale ja oma lastele olukorras, kus meil see kogu olukord peaks kestma veel negatiivselt või, või noh, kogu see langusemoment peaks kestma veel pikemalt, kui ma ei tea sind planeeritud esimene mai. Ma ei tea, kas, kui palju see nagu lohutab aga et me pole üksinda, et umbes kaks ja pool miljardit inimest maakera enam kui seitsmemäestiku meiegi umbes kolmandik maakerast on mingisuguste karantiinipetetega juba ohjeldatud, et nad pigem ei lohuta, sellepärast et isegi kui meie siin hakkama saama, siis meie kaubanduspartnereid Aga mis on see suur vaidlus ühiskonnas, on see, et kas teeks nii nagu põhimõtteliselt india, et paneks riigi 21-ks päevaks või noh, siin räägitakse ka, et võib-olla aitab 14 päeva täielikult lukku, inimesed istuvad kodudes ja põhimõtteliselt, kui me tuleme siis kahe-kolme nädalaga pärast välja, siis see viirus on allasurutud ja me oleme sellest pääsenud või siis teine nii-öelda narratiiv või võimalus on see loodame inimestele inimeste, tervele mõistusele, sellele, et haiged inimesed suudavad istuda kodus, tegelevad enda ravimisega, kui asi käest ära läheb, siis meditsiinisüsteem tuleb neile. P, aga üldjuhul nad nii-öelda ei ole nakkusohtlikud selles mõttes, et keegi nendega kokku ei puutu, et kuidas teiega lood on, et kas te usute Eesti inimestesse, et nad suudavad rahulikult kodus püsida ja vältida seda, et nendega kokku puutunud inimesed ei lähe kuhugi sportlandi trügima või lähe kusagil Illuka vahel naabrimeestega napsu võtma või siis ei lähe rakveres. No minu meelest me ütlesime, me räägime ju ennekõike, mitte absoluutne, sest me ei räägi sellest, kui me suudame viiruse Eestist kunagi nagu välja juurida, vähemalt nende meetmetega me räägime praegu ikkagi selles, et need haigestumise kurvi mahasurumise eest me räägime tõenäosust vähendamisest me ei saa kunagi vältida seda, kui me just ei kehtesta, ma ei kujuta ette, mis tasemel komandanditundi, et Vova lähedal Andrese juurde ja koostab selle poe taga natukene napsi, võtavad, aga pigem kui mõtleme sellena sellele peale ette, missuguse riigina me tahame sellest kriisist väljuda, siis mida rohkem me suudame ikkagi jätta usaldust inimeste enda kanda, seda tervislikum meile pikas perspektiivis seal ravi nagu tapaks meid rohkem kui, kui, kui see pandeemia ise Jah, mina vaatan neid asju rohkem sellise majandusliku pilguga ja kui me täna oleme olukorras, kus paljud ettevõtted suudavad oma toimimist jätkata, tegevust jätkata, et siis me teeme majandusele Eesti Panga hinnangul kahju umbes pool protsenti iga nädal, mis me neid meetmeid rakendame. Kui me paneksime kogu tootva tööstuse kinni, paneksime kinni kõik ettevõtmised, mis vajavad seda, et inimesed oleksid kohal. Siis kahju on veel kõrgem. Ja kas me sellega suudame igavesest ajast igaveseks jätta Eesti nüüd koroonaviirusest puutumata? Ta ei suuda. Ei noh, ei ole võimalik, lihtsalt me peaksime selle peale ka kõik piirid igaveseks ajaks igaveseks kinni panema. Noh, see ei ole lihtsalt realistlik. Pluss veel mõnda mõnda mõnda tootmist nagu elektri tootmine, me ei saa kinni panna. Ja lisaks ei saa ka, näiteks kui sul on ikkagi lehmalauta, siis sa ei saa lehmadele öelda, et järgmised kolm nädalat keegi teid lüpsmas ei käi ja kolme nädala pärast neid lehmi ei ole seal enam lihtsalt. Ja meil on tarvis jätkuvalt tagada inimeste varustamine esmatarbekaupadega ja nii edasi, et ma ei arva, et need piirangud Indias väga efektiivseks osutuvad. Mis tähendab ka seda, et noh, praegusel hetkel on tulemas ju külvihooaeg, et me peame ilmselgelt mõtlema ka selle peale, mida sügisel süüa on, seda enam, et kaugele nii-öelda klassikalise kaubandusteed ei ole läbilõigatud, aga nad veel ei toimi enam selliseid sujuvusega. Ehk siis me ei saa praegu kõike lukku lüües jääda lootma, et sügisel küll kuidagi välja peame, aga võib-olla siis oli ikka juba liiga halb. Ja Eestiga on paraku jah sellised lood, et kui te vaatate neid toiduainetega isevarustamise numbreid, siis mitte just kõikides kaubaks, kuidas me ei suuda ennast ise ära varustada, et kui soomlased ühel päeval ütlevad, et tibusid Eestisse vedada ei tohi, siis varem või hiljem tekib meil kanaliha defitsiit. Sealihaga on meil isevarustatuse probleemid ja siis näiteks munadega, et kui lätlased ühel päeval ütlevad, et meie põhja poole mune viia, ei luba, et meie sööme ise oma munad ära. Et nad jõuaks, aga võib-olla kui kõvasti proovida, miks mitte. Aga ega siis meil see munadefitsiit oleks väga kiire tulema ja nüüd siis küsimus suurele ringile, et kas seda kanalat oli vaja või kas neid kanaleid oli kuhugi vaja. Merko. Tegelikult võtaksin siin seda muret maha, et esmalt meil Euroopa Liidu tasandil poliitilistel põhjustel aastaid või aastakümneid tagatud toidu ületootmine, see toidu ületootmine on Euroopa liidu poliitpoliitika osa olnud just täpselt sellisteks olukordadeks, ehk siis et kui läheb maailmas midagi ikkagi nagu katki või tuksi et siis on võimekus üle terve liidu inimestele toitu nii suures mahus kätte anda, kui peaks vajalik olema. Ja tegelikult selles mõttes ei ole ka mõtet muretseda, siin soomlased hakkaksid, no mai tea, tibusid endale hoidma või lätlased mune endale hoidma, sellepärast et ega kõigi huvides on siiski ju kaupu vahetada ja ja ka sellest kasumit teenida. Ja loomulikult tänases vaatasime, oleksime võinud igasuguseid toredaid investeerimisobjekte teha, aga noh, see on praeguseks. Otsesaate võlu on see, et otsesaate ajal saabub ka uudiseid, kordussaates on raske uudiseid vahele võtta, aga siis värske terviseamet. Teade ütleb, et ajavahemikul 27 28 märts laekus üle Eesti kokku enam kui 1200 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest kuuel kuus protsenti ehk 70 analüüsi osutusid positiivseks. Oled sa lähed, ainult hakatakse sellest sellesse varasemasse mustrisse sisse niieta olemuslikult praeguse hetke seisuga küll kuskilt mingit lainet ei tule, mille eest on ka hoiatatud, siis see on nagu tase, millega saab hakkama. Et kõige rohkem on juurde tulnud, siis Saaremaal. Ma saan aru, et see hooldekodu on lihtsa statistikasse selle võimenduse siis sisse toonud 34, Harjumaal 18, Lääne-Virumaal neli, Pärnumaal neli, Hiiumaal kolm. Ja siis Jõgevamaal, Järvamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal üks juht, aga ma tuleks selle majanduse juurde õige pea tagasi, sest majandus kahtlemata on väga suur teema, sest lõpuks, kui see viirus saab võidetud, siis meile jäävad nagu suured majandusarmid, aga, aga ehk siis ma saan ka teie juttu kuulates aru. Valitsus praegu Eestis paistab kodanikke usaldavate, meie gaasin, paistame, usaldavad, et need piirangud, mis esimese hooga on tulnud koolid kinni, lasteaiad vaid neile, kes peavad käima tööl, piirid kinni, haiglates plaanilise ravi lõppema tamine, valmisoleku tõstmine siis koroona patsientidega tegelemiseks, et on see, mis on olnud hädavajalik, aga nüüd sellel nädalal tuli meil järgmine piirangute pakett, piirati kaubanduskeskuste tegevust, restoranid võivad toitu vaid kaasa müüa, ilusalongid, hambaravikabinetid on oma plaanilise töö peatanud, et siin on detaile, mille üle muidugi saaks vaielda, sest nagu mul üks kolleeg ütleb, siis pealtnäha see on nagu saar. Aga tegelikult on see selline nagu poolsaare moodi saar, et et valitsus soovib, et inimesed ei koguneks kusagil kaubanduskeskustes, aga siis jäetakse näiteks ehituspoed lahti, aga teisest mõttest jällegi, kus ehituspoed paned kinni, siis ma saan aru, ehitus seisab. No ma täpsustaksin siin, need restoranid ei ole tegelikult kinni, sul restoranid võivad olla avatud ja sa võid seal söömas käia kuni kella 10-ni õhtul. Ja peale kümmet õhtul sa vahid sealt ainult kaasa osta asju, et see, see vahe siiski on, et. See oli väga huvitav ja koht, kus tegelikult Eesti välja paistab, et kui ma vaatan teisi Euroopa riike, kes siis restoranid ja baarid olid üks esimesi, mis langes sulgemishaamri alla, aga, aga Eestis mingil põhjusel mitte. No võimalik, et seal tõesti on meie kultuurivahet, seal käibki niivõrd vähe inimesed, see ei kujuta endast olulist probleemiaga, arvestades seda, mis kõik muu on piiratud kinni pandud, siis see kuidagi nagu paistabilisematesse kummalisena silma. Aga ma võtaks seda rahva käitumist, umbes nagu nagu eesti liiklust, et kui sõita autoga ringi, siis väga valdav enamik liiklejaid sõidab väga korralikult, mõne võib-olla eksivad teadmatuses ja puhtaid nahale on tühine ja noh, nendel ehk siis eks olegi politsei peamine järelevalve keskendunud, et kui vaadata, kas või praegu ma sõitsin hommikul rattaga üle poole tunni siia Tallinna kesklinna, ma arvan, et ta võib-olla jäi mul kahe käe sõrmedest väheseks, et üles lugeda inimesi, kes üldse tänavatel oli, aga no ütleme, suurt üle 20 neid küll ei näinud ja samamoodi ei käia ka praegu kuskil poodides. Üldiselt inimesed hoiavad sinust nagu katkutõbisest eemale ja õige ongi ehk siis üldiselt mingisugust tunglemise tekki ja siis muidugi põevad näited. Vahel Sportland ma ütlen vahele sellepärast, et ta saite selle täielikku tähelepanu ja kogu selle laks Ragnar etteõigusega said. Aga kardame, no võib-olla neid on patustajad olnud tegelikult teised ja võtame kasvõi politsei ja piirivalveamet, kes laskis kujul koguneda eile enda uste taha korralikul inimTroppil, ehk siis neid kohti, kus inimesed ei mõtle, tekib ja, ja siis noh, nende minu meelest võikski suunata ennekõike individuaalsete individuaalsete väikestele gruppidele sihitult seda nii-öelda riigi sundi. No ja seal on kas või seesama eelmine nädal, kui Eesti kodanikke üle maailma koju toodi, siis lugedes neid seiklusi, kuidas siis inimesed Tallinna lennujaamas siis põhimõtteliselt ühte ruumi koondati, kus neil seal lasti avaldusi ankeete täitma, et põhimõtteliselt kui sul enne seda viirust ei olnud, siis sealt sa võisid selle saada, aga, aga noh, see on nüüd eelmise nädala teema muidugi. Aga siin värske statistika jällegi Turu-uuringute aktsiaseltsi siin eile on sotsioloogilise küsitluse tulemusel teada andnud, et 50 protsenti Eesti elanikke ütleb, et nad on hakanud võrreldes eriolukorra esimese nädalaga rohkem pingutama tama seitse protsenti elanikest püsib täielikus isolatsioonis, 59 protsenti püsib kodus ning väljub ainult erandkorras 31 protsenti käib endiselt palju väljas, kuid püüab vältida rahvarohkeid kohti. Aga noh, liites siin kõik see kokku, siis ma saan aru, et kusagile ikkagi tekib selline paar protsenti inimesi, kes tõenäoliselt elavad elu elumere lainetel. Ikkagi, kui paar tosse ja dresse on kusagil odavalt saadaval, siis tuleb sellest viimsest võimalusest kinni haarata, sest ma arvan, ka selle sportlandi lool on nagu ikkagi jällegi kaks osapoolt, üks on see mees, kes mõtles, et ega siis ei saa ju juhust kasutamata jätta, et kui sul on kaupa tellitud ja siin viimased päevad on jäänud, siis saab ka ju ikkagi korraliku spordipeo püsti panna, aga see teine pool on jällegi see, et, et kui sa mõtled, et ega siis ostjad pidid ka ju olema, et, et ma ei kujuta ette, et mis paneks mind minema kuhugi spordipoodi praegu tosse ostma, kui ma teaks, et, et ma võin sealt endale koroonaviiruse saada, et 30 või 50 eurot küll, säästan kokku, aga, aga ausalt öeldes seal haigevoodis järgmised kaks-kolm nädalat olles ja, ja võib-olla siis naastes tervena taas kord ühel hetkel ühiskonna, ma arvan, see majanduslik kahju isiklikus plaanis. No vaata, kõik taandub ikkagi nii-öelda isiklike otsuste summa lehed, ma kujutan ette, et iga inimene, kes läks sinna allahindluse pärast, arvasin takso kiiresti läbi ja võtan ära ja lähen ära ja kokkuvõttes tekkis selle suur rahvasumm, aga juba kohale jõudes vaatad, et noh, et juba sai kohale tuldud, eks siis risk on küllata, kaalumist väärt. Ehk siis vaevalt et oli väga palju neid, kes mõtlesid, et oh kui lahe praegu minna sinna tunglema, aga kokkuvõttes juhtus või kukkus välja täpselt täpselt niimoodi. Ja noh, eks inimesed peavad võrdlemisi madalaks oma tõenäosust nakatuda selle viirusega, eeldades, et ja teised, kes sinna poodi või noh, kogunevad, kogunevad kuhugi, et ei ole nakatunud sellesse viirusesse kaks, et noh, inimesed, kes sportlane külastavad, eeldavad nad, on noored ja terved inimesed, kellele see viirus väga palju kurja ei tee, et noh, eks seal on inimese psühholoogia, et inimesed kunagi ei arva, et nendega võib midagi nagunii hirmsasti. Siis ma tooks veel välja nagu paar paar selliste rühma keele, kes võib tekitada muret, üks on noh, mis on juba palju räägitud, on ikkagi meie venekeelsed kuiver informeeritud, nad on puha, et meie, meie, Ruste Lifi toimetaja Vitalibežastele kirjutas sellest, et väga paljuski võib soovima tuse täita eriolukorra korraldusi, olla tingitud ka puhtakujuliselt venekeelsete elanike protestidest valitsuse vastu, sest et muuhulgas nad vähema tunnetuslikult võivad olla saanud ebaproportsionaalselt palju pihta nendest praegustest piirangutest, kuna ka teenindussektoris on palju palju venekeelseid pluss siis jällegi infosfäär, kus elavad, et tuleb paratamatult ikkagi nii-öelda kremli-kanalitest, kus, kus Eesti konkreetsetest põhjendustest tingimata nii palju ei räägita ja Venemaal tähele ja teine, teine, teine, teine aspekt, teine aspekt on siis ikkagi nii-öelda ühiskonna äärealadel olevad inimesed, ehk siis ütleme, kodutud narkomaanid, kelle puhul niikuinii hügieenireeglitest kinnipidamist võiks eeldada märgatavalt vähem kui. No mis puudutab siin venekeelset elanikkonda, siis tegelikult praeguseks on nii palju, kui ma olen rääkinud oma venekeelsete kolleegidega, ikkagi kõik inimesed informeeritud sellest koroonaviirusest ja mis puudutas nüüd kohe alguses võib-olla nii elavat reageeringut nagu eestikeelsed inimesed seda tegid, et jah, tõesti, et võib-olla see on seotud natuke sellega, et Venemaa meedias ei tutvustatud koroonaviirust sellise riskina, nagu seda võib-olla tehti Eesti meedias. Praeguseks ma muidugi saan aru, et Venemaal on see koroona hakanud oluliselt levima ja seega ka eks meedias on temast rohkem ja seega ka venekeelsed inimesed on rohkem teadlikud sellest, kes vaatavad ainult vene vene telekanaleid, aga noh, teisalt jällegi, et et mis ma ütlen siit rahvusringhäälingupoolelt, et meie, venekeelse Aktuaalse kaamera ETV plussi siis vaadatavus on põhimõtteliselt kolmekordistanud, nii kõrgeid tasemeid ei ole tegelikult üldse vist kunagi olnud. See tähendab seda, et paljud Eestis elavad venekeelsed inimesed on enda jaoks siiski avastanud, et ETV pluss siis näidatakse uudiseid, on asunud neid ka siis jälgima. Muidugi. PBK, mis oli siis peamine venekeelne kanal paljude eestivenelaste jaoks lõpetas uudiste tootmise ära, mis siis tahes-tahtmata on inimesed, kes telekas tahavad uudiseid vaadata, suunanud ETV Plussi uudiseid vaatama. Mis täpselt näitab, et kuivõrd keerulised asjad on tegelikult lihtsad lahendused, et võis küll tunduda paljudele poliitikutele, et see, et PBK misiganes põhjendustel ametlikult ei pannud isteni suud kinni, olite muud põhimõtteliselt Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumine ennast sulgeb, on positiivne asi praegusel hetkel võib-olla oleks hea, kui nad ikkagi töötaks. Ka pani ennast siiski pigem uudised kinni, sellepärast et need uudised uudiste tootmine on väga kulukas ja PBK-l oli siin probleeme tõenäoliselt reklaamimüügiga ja, ja ega nüüd siin kriisiolukorras PBK selle reklaamimüügiga kuidagi parem ei oleks, ehk siis tegelikult ma arvan, et sanktsioonidest olulisemad põhjused on alati majanduslikud põhjused ja siinkohal PBK otsuse taga puhtalt majanduslikud põhjused. Jaano omaette teema on muidugi veel selle tervise poole lõpetuseks see, kui tulla nüüd teadlaste juurde, siis Tartu Ülikooli kaabefi Eesti haigekassa EMOs prognoositakse, et kui riigi poolt ette võetud meetmed osutuvad tõhusaks tõhusaks, siis vajab kolme nädala pärast intensiivravi umbes 230 inimest. Kui need meetmed osutuvad mõõdukalt õhuseks, siis 540 inimest ja kui meetmed osutuvad vähetõhusaks siis vajab 960 inimeste intensiivravi ja siin selle viimase numbri puhul on selgelt ka Tartu Ülikooli kliinikumi, siis koroonaviirusetõrjevastase võitluse juht, intensiivravi osakonna juhataja Joel Starkopf öelnud, et sellega toime ei tulda. See on nagu suur probleem. Mis siis juhtub, eks ole, et kui meil peaks olema tõepoolest vaja üheksasadat inimest intensiivravis hoid, hakkavad arstid tegema valikuid kes siis saab intensiivravis olla ja kes siis ei saa ja, ja loomulikult, see toob meile kaasa väga negatiivseid tagajärgi terves ühiskonnas. Aga ikkagi hakkame, vaatame, kuidas nagu tänavapildis tegelikult see sotsiaalne distantseerumine toimub, siis noh, see on seal juhtunud, need meetmed kahtlemata Ta avaldavad mõju ei ole nagu teised teistsuguste varianti viirusega ei saa levida, kui inimesed kokku ei puutu ja jättes kõrvale täpselt need markantse näitajaga tunglemisele tõesti võivad kujuneda sellisteks korralikeks bioloogilisteks pommideks. Kui juhtumisi näiteks sealsamas sportlandis oli üks või mitu koroonaviiruse haigete siis on üldiselt võib arvata, et see, see kordaja, mille võrra suudab viirus ennast paljundada, kukub märgatavalt. Noh, kui me võtame nagu selle peale, et paar nädalat tagasi, siis kui eriolukord kehtestatud alguses piirangut vaiksemalt, siis võiks juba eeldada, et sellest ajast saadik on, on nii-öelda uute nakkuste hulk märgatavalt kukkunud, see, et jätkuvalt tuleb, nüüd hakkas ja see näitab, et noh, et ta tõesti need, nad ei ole sellised absoluutsed. Muidu hakkaks seda, et kui paned inimesed kõik karantiini kaks nädalat hiljem, kui tõesti karantiin peab sajaprotsendiliselt, on null uut nakatunut, noh seda ilmselt kunagi juhtuma ei hakka. Aga praeguse see, mida me suudame ristidega tuvastada, näitab, et me hetkel elame üle. Ega samal teemal läheme edasi, aga sellest majandusest otsapidi juba juttu oli, et Eesti pank on siis teinud sellise kiirhinnangu siin reitinguagentuur Fitch on siin läinud öösel saatnud teate, et nad kinnitasid Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel miinus tasemel stabiilse väljavaatega ja Eesti majanduskasv oli juba enne aeglustumas ja epideemia jahutab seda veelgi ning tulemusel on agentuur langetanud siis Eesti majanduskasvu ootust varasemalt kahe koma neljalt protsendilt miinus ühe koma ühele protsendile. Langust tasakaalustavad avaliku sektori kasvanud kulutused Eesti Panga analüüsis. Ma saan aru, neid valitsuse mitmeid veel sisse ei arvutatud ehk siis põhimõtteliselt avalikkusega Sorry soovil endiselt panustada ja panustada siis miljardite eurodega. On, kui usaldada Fitzi olemas positiivne pool. No vaata, siin on praegu selline probleem, tegelikult mitte ükski prognoos majandusprognoos tuleviku suhtes ei ole hetkel korrektne, me siin põhimõtteliselt lendame täiesti pimesi jälle et niikaua kuni koroonaviiruse mõjud ei ole kätte jõudnud, me ei suuda lõpuni prognoosida, mis meie majandusega juhtub. Et kui me noh, nagu ka Eesti pank, eks ole siin midagi ütleb, et, et me saame öelda. Meie parima teadmise alusel on väga kõrge tõenäosus, et meie majandus saab väga rängalt pihta. Et siin nende riiklike majanduse toetamispakettide osas, et hästi markantne on see, et me oleme see nädal laenanud ligi miljard eurot. See on Eestis tegelikult üsna pretsedenditu, kuigi jah, varasemalt me oleme ka suuri laenu võtnud. Ja eile teatas Põhjamaade investeerimispank, et on Eestile laenanud, et siis 750 miljonit eurot 15-ks aastaks mis on ligi nulli intressiga tänase uuri porikeskkonnas ja nädala alguses. Me müüsime 200 miljoni euro eest lühiajalisi võlakirju, mis olid negatiivse intressiga, meile makstakse peale pisut, et et me seda raha laenama küll lühikeseks ajaks. Ja noh, meil ei ole need majandusmeetmed, mida me selle raha eest nüüd tegema hakkame veel päris lõpuni paigas ja me oleme siin näinud, kuidas erinevad ette tead ja ettevõtete esindusorganisatsioonid on saatnud valitsusele erinevaid soove ja palvekirju, et kuhu ja kellele võiks seda raha siis jaotada. Et noh, lõpliku otsuse me näeme minu meelest lõpliku otsuse selle esimese paketi otsuse me näeme tõenäoliselt siis järgmine nädal kus valitsus võiks välja käia vähemalt esialgsed meetmed ja, ja on väga kõrge tänavused, et meil sellest esialgsest paketist ei piisa, et selle, selle sellele lisandub veel mingisugune teine või kolmas pakett, mida me siis üritada oma majandusse suunata, toetada ja erinevaid ettevõtmisi, noh, kindlasti on selge see, et kõiki me toetama ei hakka. Et meil on tõenäoliselt oodata ikkagi suuremat koondamiste lainet vähemalt mingites sektorites on täna tegelikult selge, et on oodata Ta mitme hotellimajutusasutused pankrotti, sellepärast et meil ei ole tegelikult oodata neile nii palju turiste tagasi, isegi olukorras, kus koroonaviiruse levik peaks kaduma. Tõenäoliselt mitmed restoranid on sunnitud tegevuse lõpetama on oodata ka võib-olla mingisuguse sellise nii-öelda loomemajandusettevõtete hääbumist. Ja sealt nii-öelda edasi ühiskonnas leviv mingisugune majanduslangus, noh et mida valitsus teha saab, noh, valitsus saab raha panna kuskilt mingitesse kohtadesse, näiteks me nägime ka nüüd eile otsust investeerida uue õlitehase rajamisse Eesti Energia õlitehase rajamisse, mis on suht rumal otsus. No vot, ma ei ole niisugune päris lõpuni kindel, sellepärast et jah, et rumal on. Miks sa rumal on, me ilmselgelt investeerin siis investeering läks ütleks pikas perspektiivis minu meelest kaunikesti riskantsesse kohta see investeeringu tasuvus muuhulgas ikkagi eeldab et Euroopa Liidu kliimameetmed peaksid kuskile haihtuma. Ma ei näe praegu selleks otseseid suundumusi teete, nafta hind peaks ikkagi olema märgatavalt kõrgem kui praeguse okei, noh, praegu selliseid kriisimoment, aga siiski et investeerida vanadesse hääbuvatest tehnoloogiatesse nii-öelda uue pigem ikkagi rohelisse energiasse suunatud maailma asemel oleks vähemalt olnud moment, kus praegused otsus mitte teha, vaid ikkagi v pidada ennerilt diskussioone. Vaata sellega on natuke nagu see lugu, et jah, mis puudutab igasuguseid rohemajandusasju, et jah, tõsi, et see investeering ei teeni kuidagi taastuvenergia tootmise huve, huve või süleei, anna neid hüvesid. Teisalt jällegi Euroopa Liidu mingisugused rohepaketid hetkeseisuga ei ole ette näha, et muudaksid selle investeeringu kuidagi mittetasuvaks või, või paneksid seal asi kinni, ehk siis siinkohal ma räägin mingisuguse saastekvoodi lisamist, et õlitootmise sihtriiki, eks, või noh, õlitootmise riiki, seda ei ole otseselt ette näha hetkel. Samas on nafta hinna puhul see praegune nafta hind ei ole kindlasti jätkusuutlik. Ja nelja aasta lõikes, kui seal tehas peaks valmis saama ja tootmist alustama, on tõenäoliselt see nafta hind ikkagi tagasi mingisugustel normaaltasemetel, mida me võib-olla nägime siin mõned kuud tagasi. Ehk siis et kui lõpeb ära OPECi ja Venemaa vahel naftasõda, mis ei ole tegelikult ei kummagi huvides, siis võiks nafta hind ikkagi taastuda, eriti kui see koroonakriis ka nüüd varsti läbi saab. Ja selles võtmes noh meil on iseenesest põlevkivi ja nii kaua, kui on maailmas olemas nõudlus, et õli järele, mida siis see põlevkiviõli võiks aidata lahendada. Ma ei näe tegelikult probleemi, et miks me ei või seda siin Eestis toota selle asemele, et osta seda siis Saudi Araabiast, mis on ütlemata tähendab vähem demokraatlik ja sellisem negatiivsem kant, kuhu oma raha suunanud. Kui me ikkagi lähtume nahk, kliima, kliima, kliima, ka see võib olla praeguse praeguse saata või hetke või ta sisu, ehkki Tahtab võiks ka olla, kuna täpselt praegu kasutad Teil seda või sa oled otsus tehti nagu olukorras, kus me näeme, et suur hulk võimun koondanud täitevvõimuga, et see jätab sellise natuke minule praegu kahtlase mulje, et miks mitte teha seda otsust näiteks mais, kui eeldatavasti on praegune eriolukord läbi, aga aga üldiselt siis on see, et oma riigi praegu pumpavad raha majanduses on, on üleüldine. USA kongressis üksmeelselt heaks kiidetud abipakett on kakaks hakkaks triljonit 10 protsenti SKP-s on märkimisväärne, et noh, hetkel, kuna see šokk oli niivõrd jahmatav, niivõrd ulatuslik Ameerikas töötuhüvitiste taotlejate hulk üle kolme miljoni on viis korda suurem kui, kui eelmisel eelmised kriit kriisi haripunktis, et see on nagu vastu seina minek, et see, see nagu hetkel paistab olevat selline lootus kõikidele pumpame hetke sisse, anname likviidsust ja see kriis läheb üle. Et kas ka Kaspar Oja Päevalehes meil tõi välja, kas praeguses Eesti Panga ökonomist tõi, tõi välja pikem ääres ohu, et kui see nii-öelda praegu meile loodame, et kõige lühiajaline, sest hoida üleval tööhõivet on täiesti oluline. Aga kui need meetmed lähevad väga pikaajaliseks, siis tekib väga suur sõltuvus riigist, mis omakorda vähendab majanduse suut klikust ümber kohaneda uue maailmaga ja kokkuvõttes mõjub kahjulikult. Just nimelt see õlitehase näide, see tagab selle, et sul järgmise nelja aasta jooksul ehitusfaasis on väga kindel arv tööga hõivatud inimesi selles sektoris ja pikaajaliselt ma saan aru, see toob töökohti, see kas meeldib, ei meeldi, see on kindlasti oluline küsimus ja pikaajalised eesmärgid, planeedi päästmine ja nii edasi, et mitte ma saan aruga Ukol ei ole keskkonnale vastu mitte midagi, aga küsimus on selles, et mind väga huvitab näiteks, kuidas Euroopa komisjon siis ka viirusejärgselt Ta läheb ja teeb liikmesriikidele ikkagi üha ambitsioonikamad ettepanekuid, kuidas üle Euroopa Liidu 11 miljonit inimest jääks tööta. Et ma ei pea seda väga realistlikuks. Kõik need rohepöördepaberid lähikuudel vaadatakse paljuski ümber, sest kahtlemata seal saab väga palju meetmeid hormoniseerida selles mõttes, et investee uued investeeringud saavad teenida rohelisi eesmärke, aga, aga nüüd minna veelkord nööriga majandust kinni pigistama. Ma arvan, et see ei ole väga jätkusuutlik plaan ja ka liikmesriikide valitsused saavad suurepäraselt aru. Sotsiaalmajanduslikke kriise neil ei ole tarvis. Nii, aga siis töökäte puudusest rääkides siis suur teema on ikkagi juba otsapidi, see käis meil saatest läbi, aga, aga ka siin Vikerhommikus. Täna hommikul Margus Muld aasta põllumees paar aastat tagasi olnud inimene mainis seda. Praegu on siis see aeg, kus oleks kiiresti vaja ära lahendada töökäte probleem, et Ukraina põllutöölised Eestisse ei pääse. Aga kas peaks pääsema? No vaata, mis see probleem on selles, et meil on Eesti põllumajandussektor suuresti nüüd sattunud sõltuvusse huva ajalistest madalama palgaga võõrtöölistest ja tänases olukorras, kui nüüd peaks hakkama nüüd pihta see kevadhooaeg, kus on vaja neid töökäsi, neid töökäsi ei ole enam kuskilt võtta ja neid ei ole neid süsteeme, need süsteemid, mis on varasemalt välja töötatud, need, mis on alati toiminud, kust on tulnud kindla hinnaga kindlas hulgas inimesi, need enam ei tööta ja nüüd on see küsimus, eks ole, et mida sellises olukorras teha, et noh, esialgu tundub, eks ole, et võiks olla mõnevõrra lahendus sellest et saaks Eestis praegu hõivata jäänud inimesi kuidagi põllumajanduses rakendada, aga noh, ma ütlen seda, et põllumajandus on tegelikult rasked. Eriti eriti, kui sa oled seal põllumajanduses nii-öelda musttöötaja või noh, selles mõttes, et tavatöötaja, ehk siis sa ei ole kuidagi spetsialiseeritud seal ei ole kuidagi spetsiaalselt oskusi või haridust, et see on raske kontimurdev tööinimesed, kes on harjunud, et võib-olla mingisuguse linnaliku kergema tööga, et ega seal ümberharjumine väga kerge ei ole ja, ja lisaks sellele, et kui nüüd põllumehed mõtlevad, et pakkuda neidsamu palku, mida on suudetud ukrainlastele müüjad kuhu sa ei pruugi kõige paremini õnnestuda, minu väide, ehk siis, et need linnainimesed kuskile maale tööle suunata. Et sellest tõesti ei pruugi väga palju asju saada, keegi ei pruugi väga õnnelik olla sellele tulemusele, ehk siis, et probleem on tegelikult reaalne. Et üldiselt arvestama sellega, kui suvi on kohe käes, kevadet, kevad, suvi kohe käes isegi inimesed, kes täna koondatakse, mis on nende motivatsioon minna tööle, et esiteks nad ilmselt loodavad, et nagu me kõik loodame, Kriisa lühiajaline, kohe tuleb uus töökoht, kus sa praegu lähed kuskile tööle praeguste reeglite järgi sa kaotad koheselt töötukassa hüvitise, et see, see, see lihtsalt lähemate paari kuu jooksul, kui inimese hädasti vaja on, see lihtsalt kuidagi ei toimi. Mina ikkagi näha seda, et meie lugupeetud siseminister üritab jälle ellu viia mingit oma poliitilist agendat ta ikkagi Ukraina võõrkõik läheb sellesse ühte ühte kategooriasse ja piirame, piirame, keelame tegelikult mõtlemata selle peale, mis on selle tagajärjed. Ma isiklikult väga loodan, et tema partei tuumik, valijaskond, kelles palju elab maal ja näeb, milliseid probleeme see tekitab tal mõistuse pähe paneb. No vaatan, see ei ole ka päris nii lihtne, sellepärast et ma ei ole veel lõpuni nüüd kindel, eks ole, et meil kõikide nende piiride kinnihoidmine on väga hea mõte, on okei, et ma tunnistan seda, aga samas jälle, kui me oleme teinud ühiskonna tasandilt otsuse oma kõige parema äranägemise järgi või praeguse teadmise järgi, et meil piir kinni hoiame. Et siis ma ei näe seda. Me peaksime tegema mingisuguseid selliseid erandeid, et meil on vaja Ukrainast mingisuguseid võõrtöölisi võtta, sellepärast et kui me oleme teinud ühtse otsuse, lasime hoiamast ühtset otsust, teeme siis teistsuguse, ühtse otsuse, aga mis puudutab põllumajandust, et loomulikult see probleem on reaalne, et selle lahenduseks on mingisugused väga piiratud lahendused. Üks on jah, üritada kuidagi leida neid töötajaid Eestist, nad on hüpoteetiliselt olemas, eks ole, aga mis hinnaga nad on valmis tööle tulema, seda ma ei oska öelda. Võimalik, et selle hinnaga ei ole võimalik põllumajandustootjad Eestis toota. Ehk siis, et on tõenäoline, et meil mingisuguseid kodumaiseid põllumajandustooteid, mida me oleme harjunud muide ostma, et neid see aasta ei tule, ehk siis, et kui ikkagi nüüd hakkab välja kujunema Eesti maasika kilohinnaks mingisugused 15 20 eurot, et vaevalt et seda keegi siin osta osta tahab hakata sellega eriti veel olukorras, kus ma ei kahtle, et kuskilt Poolast tuleb õigel hooajal või isegi Eesti mõttes pisut maasikahooaega odavad maasikad sisse, sellepärast poolakad ei pääse ka kuhugi võrdoyle. See peaks jääma CD, kõik need tõrke, mis olite piiride peal, et kui nüüd uusi suuri šokke ei tule, siis ilmselgelt ka nii-öelda kriisiolukorras Euroopa ka suletud piiride korral õpib järjest paremini elama, ehk siis kaubavood ilmselt pannakse juba vist ma saan aru, töötavad üsna kenasti panna, aga pannakse veelgi sujuvama käima. Kuulge, saate lõpuminutitel räägiks natukene riigikogust ka, et riigikogu valis endale lõppeval nädalal uue juhatuse, sama koosseis seal võib ütleme siis rääkida sellest, kuhu põlluaasal mõned hääled kadusid. Aga keskne küsimus, ma vaatan, sotsiaalmeedias on praegu see, et kas järgmine nädal riigikogu peaks erakorraliselt hakkama kogunema ja seda majanduspaketti arutama, et pole küll veel teada, kas valitsus selle saab omakeskis heaks kiidetud. Esmaspäeval või teisipäeval, aga juba opositsiooni ridadest kostub nurinat, et me ei tohi istungitevaba nädalat pidada, et me peame tööle tulema, et no mis siis on, et eelnõu võiks Riigikogus üle saada küll anda, et riigikogu saaks sellega, aga ta tööle, aga ma saan aru, see tähendaks erakorralist istungit ja seda pidada peab saalis sellel hetkel viibima vähemasti 51 saadikut, muidu istungit alustada ei saa, et mis siis teha, et Riigikogu ise ei taha kokku tulla suurde saali, arvestades neid erinevaid riske, e-vormi ei saa kasutada. Mis teha? No see on jah, üks on nagu laiem probleem, et Parlamendi kontroll meil on ikkagi olnud praeguse kriisi ajal täiesti noh, peaaegu et olematute, tõsi jah, et opositsiooniparteid ka praeguses eriolukorda toetavad valitsuse kursil on andnud vaikiva heakskiidu vähemalt seni, kuni ei rakendata seda mingite muude valimislubaduste elluviimiseks, aga tegelikult võiks parlament osaleda siiski pärast kiiret otsuste langetamist märksa rohkem. Teine lahendusena, Läti, isegi Leedu on kuidagi leidnud võimaluse, et niisugustes tingimustes pidada ka mitte üksteise kõrvalpinkides istudes istungeid, et ma ei näe põhjust, miks edukas e-riik Eesti nagu me ennast presenteerime ja suudavad välja mõelda selleks vastavaid lahendusi. Ja kui sa kutsud seda seadust muutma vilistama ei, ma kutsun üles sead seadust muutma. Eesti on õigusriik ja ma usun, et noh, kui me praegusel hetkel tõesti istungitevaba nädal, aga midagi teha ei õnnestu, siis mõeldes selle peale, mis tuleb edasi võiks loomulikult seadust muuta küll, aga ma, kui sa rääkisid ka riigikogu esimehe valimistest, markeeriksin ära, kuivõrd kergelt oli näiteks riigi kogu esimees Henn Põlluaasa valmis ütlema, et teeme nii, et siis ikkagi viirus, haige inimene meil hääletada ei saa ehk siis oli valmis demokraatlikke protseduure eirama. Mul on hea meel, et leiti ikkagi elegantne lahendus, kuidas see võiks toimuda, sai? Ja kui riigikogust rääkida, siis ma kutsuksin kiiresti veel üles riigikogu mitte tegelema populismi nimel põhiseadusevastaste eelnõude menetlemisega, ehk siis siinkohal ma mõtlen enda endi palgatõusu peatamist, et kui meil on põhiseaduses ette nähtud, et riigikogu ei saa isenda palka muuta, siis seal võiks võiks ka austada põhiseadust, sellepärast et sellel on väga hea põhjendus. Selle põhjendus on selles, et ei tuleks mingisugune valitseja mingisugune noh, ütleme valitsus, mingisugune riigikogu enamus, kes keeraks riigikogulaste palgad nulli ja siis nii-öelda opositsiooni sellega kuskile ära paigistakset. Ja meie saade hakkab läbi saama ja juhiks tähelepanu, et kell 12 kannab vikerraadio üle pressikonverentsi, kus siis antakse ülevaade koroonaviiruse leviku hetkeolukorrast, testimise ja nakkuse levikust kaubanduspindade sulgemisega seotuvast liikumisse kogunemiskeeldudest ning nende rakendamisest osalevad siis terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving, politsei ja piirivalveamet, kriisijuht Toomas Malva ja siis ma parandaks veel ühe väikese täpsustusega ära. Ma vaatan, vilja Kiisler siin kirjutab, et tähelepanu Eesti valitsus valmistub piirama inim inimõigusi ja sõnavabadust. See on pealkirjana väga ebakorrektne, sest see kõik on ju toimunud. Usuvabadus on meil praegu juba piiratud, inimesed ei saa koguneda kirikutesse samamoodi, koosolekuvabadus on pärsitud, et hiljaks on või, või ma ei tea, kuidagi on jäänud. Aga teate ma tänan, selline sai tänane rahvateenrite saade. Krister Paris. Huko aaspõllu ja Mirko ojakivi olid ja kohtumiseni uuel nädalal.