Vikerraadio. Tere, selle kevade esimene rahva teenrid saade alustab ja kui vikerraadio akna taga oli hetk tagasi veel väga ilus kevadine ilm, siis nüüd on midagi lume ja vihmasegust seal sadamas. Aga vaatame, kaua see püsib, ses metsas on näha juba sinililli ja teisi kevadekuulutajaid, sealhulgas on nähtud rohkelt ka jooksjaid ja muid sportijaid ja imesta seepärast, et sport kestab veel nii, nagu kestab ka Eesti riigis eriolukord koroonaviiruse Covid 19 tõttu. Ärge siis unustage, et õues liikudes hoida pikivahet ja mitte liig, kui ta liiga pundis koos ja kui tuppa lähete, esimese asjana tuleb pesta puhtaks käed, nii nagu oleme ka meie siin stuudios hoidmas igatahes pikivahet ja pesnud puhtaks oma käed. Istume üle ühe tooli. Minuga koos on järgnevad 55 minutit, et siin vikerraadio stuudios Neeme Korv Äripäevast. Tere hommikust, Huko aaspõllu, Eesti rahvusringhäälingust. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Nädal tagasi, kui me meie saade eetrisse läks, oli Eestis 109 diagnoositud koroonaviiruse juhtumit. Tänahommikuse seisuga 209 283 juhtumit, et inimesed on võtnud kuulda soovitust püsida kodus ja väga paljude jaoks algas nädal hoopis tavapäratult, ehk siis ei läinud lapsed kooli ja lapsevanemad tööle, vaid tuli jääda koju ja tuli hakata üheskoos töötades ja õppides sageli ühes ruumis ja 11 segama. Ta siis tööd tegema, kes koolitööd, kes kodutööd. Ja see nõuab kindlasti kõigist pingutust, et, et ja tänavapilti vaadates tundub, et eestlased vähemalt on selle hoiatuse, mis kõige selle eriolukorraga kaasas käib, omaks võtnud. Kuidas teile tundub? No tänavad on tühjad. Me oleme saanud maalilisi pilte erinevatest Tallinna kohtadest vanalinnast, näiteks mis on täiesti inimtühjad. Et inimesed, et ei, ei liigu, ei reisi, ei käi õues. Näiteks ka ühistranspordiettevõtted on teatanud, et nad on vähendanud oluliselt oma väljumisi, muutuda aegu, sellepärast et inimesed ei sõidab bussidega, ei, ei lähe maale vanaemale külla, et loomulikult jah, inimesed istuvad kodus praegu. No siin meil siin oma põhjamaise sellise korra juures tundub, et see on üks tegur, mis, mis, mis aitab kaasa tegelikult sellele, et võib-olla meil õnnestub ära hoida need kõige mustemad stsenaariumid ja eks me sellele peame kõik lootma, et kui ega sa nimetasid siin neid nakatunute arve siis ka mõningate prognooside järgi nädala alguses ikkagi arvati, et see arv nädala lõpuks võiks olla suurem, aga veelkord, et noh, et ega me ei ole tegelikult, et sellest nii-öelda suurest plahvatuslainest pääsenud. Et kui ma vaatasin täna hommikul natukene rahvusvahelisi agentuure ja ajalehti, ütleme niiet Itaalia ajaleht korjeredalase eraet, kui keegi tahab korraks vaadata seda suurt Itaalia lehte, siis no tõesti, see, see sarnaneb ikka ikka ikka päris päris karmi võitlusega seal juba ja ja vaatasin siin Bloomberg kirjutab Hispaaniast, kus on ka olukord üsna üsna selline käest ära just just meditsiiniasutustes ka napib abivahendeid, kõike seda. Aga üks üks põhjus, miks seal Lõuna-Euroopas asi on, on, on ikkagi tuleneb ka sellisest teistsugusest ellusuhtumisest elustiilist ilmselt ka ja, ja ma vaatasin siin Bloombergi andmetel näiteks Itaaliasse suur surmajuhtumite arv. Et seal on ikkagi väga paljuski tingitud sellest, et, et inimestel on mingisugused varasemad haigused all olnud vist peaaegu et 100-l protsendil Ja see põhjus, miks me ju seda distantsi peamegi hoidma inimestega, on see, et neid nakatunuid tuleks Eestis võimalikult vähe sellist plahvatus, nii nagu sa viitasid praegu teistele riikidele, kus tõesti olukord on käest ära, et seda ei tuleks või me suudaksime seda võimalikult neid haigestunute kõrvu siis kasvu võimalikult minimaalselt hoida korraga, et see nii-öelda kõver oleks aeglasem ja kasvaks rahulikumas tempos. Ja loodetavasti ühel hetkel ja siis hakkas langema, et, et noh, arvata praegu kohese langemine toimub, on muidugi võib-olla veel vara, aga, aga lootus, et ühel hetkel see see hulk väheneb, on oluline ja noh, kui korra sellest inimeste tegevusest ikkagi veel rääkida, siis et noh, minu meelest on hästi positiivne see, et inimesed on leidnud ka üles selliseid uusi lahendusi, kuidas oma sõpradega suhelda, et noh, ma tean, samad tööasjad, esiteks aetakse mingites videokonverents kõnedes, et olen kuuld ise siin ühest, kus oli 100 inimest, vist koosolekul istus seal, et põhimõttelist limiit sai täis sellel programmil. Nad kasutasid sellepärast, et üle 100 inimese oli koosolekul video stream'i vahendusel ja noh, samamoodi need e-kooli lahendused, et kui praegu ütleme, suuremad lapsed saavad võib-olla ise selle e-kooliga hakkama, siis väiksematele paraku küll peavad vanemad vist neid seda nii-öelda vahendama, mis sealt tuleb ja, ja selles mõttes on inimesed päris keerulises olukorras ka, et ühest küljest sa pead ära tegema iseenda töö, mis sul seal kodus on jäetud teha siis oma ettevõtte poolt. Ja teisest küljest sa pead asendama ka õpetajate, et see neid, neid teemasid on ja noh, võib-olla hoopis kolmas näide, et, et ma tean, et on ka peetud pidusid samamoodi selle video stream'i vahendusel, et selle asemel, et baaris kohtuda ja sõpradega nalja teha kohtutakse siis video vahendusel. Jah, aga kui nüüd tagasi tulla nende nakatunute juurde, siis jah, et praegu terviseamet näitab, et meil on 283 nakatunut keda on siis kellele, kes on saanud diagnoosi. Selge on see, et tegelikult meil Eestis on neid nakatunuid oluliselt rohkem. Me ei ole testinud kõik Ki inimesi, kellel võiks olla koroona kahtlus, vaid ainult piiratud tud mahus neid, kellel on noh, kes kuuluvad riskigruppi. Kui me nüüd järgmisest nädalast nagu on valitsus lubanud, hakkame rohkem testima on ju avatud ülejäänud terve Eesti erinevaid nii-öelda Drive In või siis autoga sissesõitmist võimaldavad võimaldavaid testimispunkti siis selge on see, mille koheselt hüppab see kinnitatud haigusjuhtude number, see nüüd ei tähenda seda, et meil oleksime, oleksime hakanud kuidagi rohkem nakkama ühiskonnana, vaid pigem siis leiame neid haigusekandjaid rohkem ülesse. Loomulikult siin on hästi palju kriitikat tehtud valitsuse aadressile just täpselt selles osas, et miks me ei testi kõiki inimesi. Et miks see, miks me ei või, või kõik, kes vähegi seda soovivad, kellesse mingisuguseid sümptomeid näitavaid näitavad, miks nad ei või kõik selle teiste ära teha, et siis oleks meile kõigile parem selgem, need inimesed teaksid hoida kuskile koju, ei nakataks teisi inimesi nii suure tõenäosusega ja nii edasi. See probleem selles valitsuse poolt vaadates või noh, ütleme ühiskonna poolt vaadates, et esiteks sellel testimisel ei ole ühtegi meditsiinilist põhjendust Eestis, et ega sa seda koroona viirusehaiged nakatunut ei ravi kuidagi teistmoodi. Saad teada, et tal koroonaviirus on ehk siis et kui inimene inimesele andma mingisugused haigussümptomid, tal on köha, nohu, palavik ja nii edasi. Et see ravi tänases keskkonnas on täpselt samasugune, et kui sa vähegi suudad vähegi saad, oled kodus ära topi oma nina kodust välja ja kui need haigussümptomid lähevad nii kriitiliseks, et sinna on vaja hospitaliseerida, siis ka sel juhul tehakse sulle sümptomaatilised ravi, et sellel ei ole mingisugust spetsiifilist asja. Jah, tõsi, et siin on nagu mingisugused ühiskondlikud aspektid, Sa oled mille, millega võiks kõik inimesed ära ära testida, ehk siis et siis me saaksime ühiskondlikult aru, kui laialt on sealmail levinud. Võib-olla nende inimeste puhul, kes võtavad seda asja võib-olla natukenegi kergemalt hetkel, et neile tekiksid ikkagi arusaamine, et noh, Eestis on tuhandeid-tuhandeid nakatunuid, et oleks põhjust rohkem kodus olla. Aga siinkohal ma ei saa ära unustada, et meil see testimise võimekus on vähemalt veel senini piiratud üks ja kaks, et need testid maksavad, et sa oled testi hind on kuskil suurusjärgus 80 85 eurot. Et kõigi eestlaste või Eestis elavate inimeste ühe korra läbi testimine, see on juba üle 100 miljoni euro, eks ole, aga ühest korrast läbi testimisest üldiselt ei piisa. Et see tehniliselt ikkagi tähendaks seda, et hakkame noh, või hakkaksime hästi palju raha kulutama olukorras, kus meil seda rahaga tegelikult väga palju ei ole. Ja tingimustele, et meil oleks olemas kõik need kaitsevahendid, et need on testide läbiviimiseks vaja, mida meil ka tegelikult ju ei ole. Et selles võtmes ma ütlen, et, et jah, et on tore, et natukene suurendama testide arvu, selles ei ole midagi halvasti, aga aga samas ei saa ka eeldada või küsida valitsuselt. Testime nüüd kõiki kogu aeg korraga, et seal ei ole, noh, ma ei näe seda põhjustel. Noh, lõppude lõpuks ei ole tegemist ka selles mõttes poliitilise otsusega, vaid tegemist on põhimõtteliselt tervisespetsialistide langetatud otsusega, nemad tegelikult moodustavad meile antud juhul selle valimi mille, mille alusel siis me siis hindame selle, selle viiruse levikut, eks, et ma kujutan ette, et nendes oludes, mis on praegu nende käsutuses targemat nõu meil tegelikult kuskilt ka võtta ei ole selle selles osas, eks nad, eks küllap küllap ka seal on vaidlusi selles osas, et milline strateegia täpselt peaks olema, aga, aga ma arvan ka seda, et, et noh, et selles suhtes selline võib-olla selline noh, ütleme selline lauslauskriitika, selles osas kindlasti ei ole noh, adekvaatne. Ja ei, kahtlemata, aga noh, teisipidi vaadates, et tõesti jah, see on piiratud ressurss ja vahendeid kulub palju ja nii edasi. Aga inimesele, kellel on haigustunnused haigusnähud, on ikkagi väga keeruline selgeks teha, et et tee nüüd mind või nemad nüüd mind testima ei hakka, püsi kodus, seda enam, et ta ei tea, kui kaua ta peab kodus püsima, et kui, kui see sümptomid näitavad, et, et ta ei kuulu riskigruppi ja aga tal on olemas sümptoni, siis ometi ta peab ju, kui tal on koroonahaigus, ta peab jääma viirus, siis ta peab ikkagi jääma pikemaajaliselt koju kui see, et see on lihtsalt külmetus, mis kolme päevaga üle läheb. Perearst otse loomulikult on see, kes peab selle otsuse langetama, aga, aga kui tegelikku nakkust ei ole ja inimene jääb nüüd külmetuse tõttu 40-ks päevaks koju, noh, mis on see, ütleme, selline pikem periood, võib-olla siis see on nagu kahju meie majandusele otseselt terve töötav inimene, ütleme pärast nädalat haiget olekut võiks minna tagasi tööle. Ta ei lähe, see kahju meie majand. Aga vaata, mis puudutab seda, siis noh, perearst üldiselt ikkagi tunneb oma patsiente ka ja ju langetab selle otsuse ja teadupärast üks selliseid argumente kui meile öeldakse, et mina ikkagi arsti juurde on see noh, see hirm ja teadmatus, kui inimene on, on oma loomult noh, me ei ole kõik võrdse tugevusega ei ole kõik võrdse rutiinitaluvusega see tuleb antud juhul muide ka väga oluliselt välja ja kui ikkagi see perearst näeb, et sellel inimesel nagu kukub elu kokku sellepärast, siis ma kujutan ette, et ta peaks ikkagi see inimene peaks selle testi läbima. No just et see perearsti otsuse osa on nagu õige jah, et perearst on see, kes selle otsuse peaks tegema Lausalist testimist otse loomulikult ei ole põhjust teha, et inimeste hirmude nii-öelda vähendamiseks ei ole mõtet kulutada raha ja, ja noh, tõesti, et see nakkus võib tulla päev hiljem, kui see test on tehtud, onju, et, et sellel ei ole mõtet. Aga need, kellel on sümptomid teisipidi, et kui mõni inimene ei pelga nagu nakkust ja arvab just vastupidi, et ah, mul on külmetus, ei olegi see koroona jätkab töölkäimist, siis see on vastutustundetu käitumine, ta nakatab teisi, aga teise teisest küljest ta ju ei teadnud Ei, aga tegelikult me nüüd järgmisest nädalast selle sama probleemi adresseerime, ehk siis, et inimene saab perearsti saatekirjaga sõita autoga või, või lasta ennast sõidutada autoga sinna kiirtestimispunkti, kus tal see test ära võetakse ja. Aga ikkagi väga sihitult on see grupp, kellele seda testimispakutakse, et perearstid on peamiselt riskigrupi, inimesed, vanemad ma ei tea südamepuudulikkusega ja nii edasi, et et noh, ma arvan, et kui minul see nakkus sümptomid esineksid, siis ma tõenäoliselt minu perearst ei suunaks mind sinna, sest ma olen küllaltki terve inimene ta tavapärasest situatsioonist. Noh, et kui, kui siin tahaks võib-olla midagi kriitilist öelda, on see, et, et suur osa sellest testimaksumusest on just selle testivõtmisega seonduvad kulud ehk siis, et sul on vaja neid isikukaitsevahendeid vahetada, mida, mida kannab see inimene, kes neid teste võtab. Et noh, tegelikult mina mõtleksin siinkohal ikkagi ka kodust testimise peale ehk siis et need ketid või see test testikomplekti iseenesest ei ole, ei ole väga kulukas, seda on võimalik inimesele edastada moel või teisel selleks meil variante on maailm ja kodus inimesel endal see tups ninna torgata, selleks, et võtta sealt proov ja parasse kuskile ära ära sulgeda ja saada analüüsiks võiks viia meil nende testide tegemise hinna märgatavalt odavamaks ja sellega ka testimisvõimekuse suuremaks. Aga noh, jälle ma saan aru, et, et seda ei taheta teha võib-olla siin erinevatel põhjustel, et mitte anda inimestele sellist võlts võlts kinnitust just sellele, et nad ei ole kindlasti nakatunud, kuigi nad hiljem võivad nakatuda. Ja kaks, et noh, ega meil on ka nende testideanalüüsimiseks mingisugused limiidid siin ees ja kui me uputame ennast sellistesse tekstidesse, kus keegi on lihtsalt köhimise peale ennast testida, tahab, et, et noh, see ei ole ka võib-olla parim lahendatud lahendustest. Ja täpselt ja ma tuleks selle uputamise juurde, sest see on väga hea sõna, mida sa kasutasid. Et minu meelest on praegu üks väga suur ülesanne ükskõik millisest nurga alt me räägime ja läheneme sellele probleemile, seda erakordsele probleemile, millega me silmitsi seisame, on see et säilitada võimalikult nagu nii-öelda otse öeldes kaine meel ja, ja mitte külvata mingisuguseid täiendavaid pingeid nii-öelda ühiskonda, kui sa siin enne rääkisid sellest, et kuidas pered on oma asju pidanud korraldama näiteks. Ma mul on väga erinevas vanuses kolleege, kellel on väga erinev see erinevad sotsiaalsed rollid ja näiteks, kui minul on, eks ju need teismelised siis nendega on, nii et, et me istusime hommikul köögilaua taha maha ja tegime sellise otsuse, et me oleme täiesti tavapärases töörutiinis selles mõttes, et märkame ummikute üles kindlal ajal, teeme oma hommikused askeldused ära, peseme hambaid ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis me hakkame tööle nii palju, kui me nendes piiratud tingimustes seda tööd saame teha ja kuidas, kuidas me saame teha ja kuidas on meil see ette nähtud nende jaoks, tähendab töö tähendab kooli. Ühe tüdruku jaoks tähendab see näiteks ka kunstikooli, kes on leidnud sellised e-lahendused ja võimalused kaks korda nädalas neid neid asju teha, eks. Aga on ju terve hulk neid lapsevanemaid, kes on kodus lasteaiaealise lapsega ja, ja veel väiksema lapsega, kellele ei ole võimalik, et asju selgeks teha ja ja need nendel nendest inimestest. Nendele inimestele tuleb ka kindlasti kindlasti mõelda. Sest et mis ma ütlen, et tahan kokkuvõttes öelda, on see, et kui kui meil kõige halvem on see, kui sellest tekivad mingisugused sellised mingisugused sellised täiendavad pinged, millega meil, millega meil tuleb hakata tegelema, kui see jõuab kuskile väljaspoole neid kodusid, see mingisugused mingisugused sellised sotsiaalsed teemad, see võib, võib muuta olukorra selliseks kontrollimatuks. Praegu mulle tundub, et me kontrollime seda. Kui me linnas liikumisest ja üldse liikumisest rääkisime ja nendest pingetest, siis pinged selles liikumiskontekstis võib-olla selline rahvusvaheline üllatus on meid tabanud, see, et ma ei tea Poola ja Soomega meie nagu nägemused mõndades asjades arvasime, et kattuvad või et noh, näiteks seesama Soome, Soomes pendelrändega käivad inimesed, Eesti valitsus sedastas veel vahetult enne, kui Soome teatas, et nii ei saa, et, et eestlased saavad käia pendelrändekorras tööl, siis mõni tund hiljem tegelikult tuli ju teade, et ei saa, et, et mis seal valesti on läinud, et Euroopa Liidu riigid omavahel ei suuda, kes muidu hea partnerlikult töötavad, ei suuda kosta. No vaata, selle Soome pendelrändega oli, eks ole, siin hästi palju sellist segadust, et olid sõnumeid, saab siis ei saa siis selle saab, aga aga noh, me kõik kõik valitsused Euroopa liidus tegelikult tegutsevad sellises teadmatuse udus, et tegelikult ei ole ju kellelegi jaoks selge, millised meetmed on vajalikud, millised meetmed on proportsionaalsed, mis täpselt tuleb ette võtta, aga, aga poliitikutena on väga selge, et neil tuleb midagi ette võtta, sellepärast et inimesed tegelikult nõuavad seda, inimesed nõuavad lahendusi, nõuavad mingisuguseid samme probleemi lahendamise suunas. Ja noh, kuigi siin piiride sulgemist on tegelikult WHO ka kritiseerinud, siis see on üks nendest asjadest, mis mis tekitab inimestele ikkagi nagu turvatunnet tekitab tunda, et keegi teeb midagi jumala eest, et et me sellega üle ei pauguta, nagu on seda teinud ilmselgelt Poola, eks ole, ja nagu me ka alguses tegime, sellepärast kui me mõtleme meil piirikontrolli taastamise peale, siis esmalt tekkisid tohutud ummikud sinna Ikla piiripunkti juurde, kus siis sest täideti ankeet, täideti mingeid totraid ankeete ja olgem ausad, et ega nende tankettidega mitte midagi mitte keegi vette ei võta kunagi. Sellepärast, et paberil täidetud mingisugused nimed, noh, mida sa teed sellega, ausalt öeldes ei tee midagi turvateater selles mõttes, et aga õnneks meil oli siin piisavalt mõistlikult aru saada, et meil ei ole turvateatas Tri nimel on mõistlik endale jalga tulistada, kujundlikult laseme parem kaupadel liikuda. Aga, aga noh, et mis puudutab töölkäijaid, et kes Soomas käivad tööl, et eks Soomes on ju täpselt samamoodi ühiskond nõuab, et et oleks võimalikult vähe reisimist võimalikult vähe nakatumisriski, võimalikult vähesele edasikandumise riske. Mõtlesin, et, et kui inimene ikkagi sõidab kord nädalas Tallinna vahet, et või, või isegi ma ei tea mingisuguse Rapla vahet ja, ja laevas juhtub olema üks nakatunu, siis on, on tõenäosus, et ta saab sealt ju selle noh, korrektsemalt selle üles levitab seal edasi kas siis Soomes või Eestis, et noh, eks on, mõnes mõttes arusaadav. Ma tahaks ka sellele silu küsimusele vastata, et mis siis, mis siis juhtus, juhtus see? Et, et midagi ei juhtunudki, me oleme kõik inimesed, kui me mõtleme ise, mis seisus me olime veebruari viimastel päevadel, kui oli see kuulus pressikonverents, kus siseminister Mart Helme tegi seda hanerasva nalja, see oli tegelikult mõeldud ka, ma usun, et ta ei, ta ei mõelnud seda ka nii ülimal määral, tõsiselt, see oli mõeldud, sellise poolnaljatlemisi järgnes järgnevatel päevadel vahetasid omavahel dokumente terviseamet ja Saaremaa vallavalitsus. Noh, see, see on dokumendiregistrist välja võetud, ma olen vaadanud seda nendes oludes. Ma ei usu ka, et, et see inimene, kes wet, meil oleks põhjust seal nagu nagu kedagi nagu risti lüüa. Ja täpselt samamoodi on tegelikult põhjus selles, et näiteks Euroopa siukseid ühtset struktuurid, näiteks Euroopa komisjon minu arust reageeris täpselt sama samamoodi liialda inimlikult. Et kui, kui näiteks midagi taolist mingi ligilähedastki oleks varem olnud siis kindlasti oleks see koordineeriv tegevus, ma arvan, olnud kindlasti palju, palju kiirem ka Euroopa komisjoni poolt, aga praegu hetkel noh, täpselt samamoodi riigid hakkasid osalt reageerima kiiremini, sest neil olid Teil tekkisid reaalsed vajadused ja siis oligi, tekkiski olukord, kus siis igaüks tegelikult tegeles iseseisvalt selle teemaga, et minu, minu arvates tuleb solidaarsuse teema nüüd ja väärtuste teema, see tuleb päevakorda tegelikult siis, kui mõningates piirkondades me saame nii-öelda sellest asjast jagu ja siis tuleb hakata järele aitama neid, kes on veel hädas ja ma arvan, et siis tegelikult me saame sellest tõeliselt näha, kuidas see solidaarsus ikka toimib ja ma usun, et see toimib. Ja mulle tundub, et tegelikult Eesti riik nende lõksu jäänud inimestega, kes erinevais maailma paigus olid, olgu see Egiptus või Poola ikkagi sai küllaltki nagu rahuldavalt hakkama, et suudeti leida need lennukid või laevad, mis siis läksid ja tõid eestlased koju tagasi. Ja aga no ma arvan seda ka, et sellised siuksed, veidrad siuksed rünnakud siin erinevate valitsuste suunal, noh, see seal pigem nagu pigem nagu ka selline noh noh, väga ebaõnnestunud ebaõnnestunud asi, ma, mina seda ei teeks. Selle esimese teemaploki lõpuks lihtsalt infoks, et pärast rahva teenrid kell 12 algab vikerraadios otseülekanne pressikonverentsilt, kus osalevad sotsiaalminister Tanel Kiik, terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik ning Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller, kes annavad siis ülevaate Covid 19 testimise korraldusest Eestis. Rahva teenrid jätkavad ja stuudios on Neeme Korv, Huko aaspõllu ja Taavi Eilat, 22. veebruar 2020 tsitaadi algus, meil tuleb hakata koomale tõmbama, koomale tõmbama kõiges, mis puudutab ainelist, ilma vastukaaluks vaimu imaale. Tsitaadi lõpp ja kuigi ma tean, et päris paljud palju aasiti selle tsitaadi ja selle kõne osas, mida Jüri Ratas vabariigi aastapäeval pidas Tartusse, siis päev enne, siis noh, tegelikult me näeme, et selle haiguslikku kriisi, selle selle koroonakriisiga. Me oleme olukorras, kus tulebki ainelist ilma hakata koomale tõmbama, sest majanduskriis on sisuliselt, et kui mitte käes, siis ukse taga. Jah, me oleme jälle või, või taas sellises olukorras, mida ma ei ole varem näinud. Et 10 aastat tagasi meil üks kriis oli, see laastas meid päris põhjalikult päris võimsalt, et selle nii-öelda mõjude ärakadumisest mõnedes sektorites võisime rääkida alles eelmisel aastal, näiteks kui ma mõtlen, kas see ajakirjanduse reklaamitulude peale, mis jõudis siis eelmisel aastal 2008. aasta tasemele, et et noh, meil on 10 aastat ja me oleme napilt sellest kosunud. Nüüd meil on uus, et see uus on hoopis teistsugune. Et kui meile eelmine kriis oli seotud otseselt kinnisvaraga, siis praegusest kriisist saab pihta peamiselt teenindussektor. Meil on hotellid, restoranid, majutusasutused. Mul kolleeg, hea kolleeg, käis eile söömas siin meil uudistemaja läheduses olevas hotelli restoranis suur hotell, Hilton võrdlemisi kallis, aga noh, lõunapakkumised seal restoranis ikka on, mis on siis enam-vähem soodsad, ütles, et restoran lubas ennast kinni panna järgmisest nädalast. Kui ta küsis, et aga kuidas siis külastajad süüa saavad. Et siis hotell ütles, et kõik toidud viime viima neile otse tuppa ja teeme noh, nii-öelda otsesele asjaga hommikusöögi Sukolaiguriselt, aga kas ei ole nagu hommikusöögi puhulgi, kas liiga kallis Hilton ütles, et meil on viis tuba välja müüdud, et majanduses on pakkumine ja nõudlus ja kui nõudlust ei ole, siis liidab sealt ongi jah ja, ja väga-väga selgelt kõik need inimesed, kes täna või eelnevalt töötasid hotellides, restoranides, hotellides istuvad otse, oli mingi suurusjärgus 20000 inimest, aga nendega kaasneb ka 80, et või kokku on 80000 inimest, kes selle sektoriga on seotud otsesemalt või kaudsemalt siis nende jaoks on väga kaua ei ole vaja oodata, sellepärast et kohe on kõik väga halvasti. Kui jah, et meil on nüüd valitsus, käis välja meil need majanduspaketi meetmed, mille, mille üheks osaks on töötukassa 250 miljonit, et siis palgatoetust just sellistele haavatud haavatud sektoritele. Ta ei olegi suunatud otseselt haavatu sektoritele, aga ütleme nii, et haavatud sektorid saavad seda kasutada. Ma saan aru, et see on esialgu esialgne meede ja me ei tea tegelikult, kui kaua meil seda vaja on. Esialgu on plaanitud paariks kuuks. Aga noh, peamised vaidlused selle ümber või selle üle olid just selles kohas, et kui me täna maksame ettevõtetele seda palga nii-öelda toetust ehk siis, et inimesed saaksid raha kätte ja ei peaks ettevõtjad nad kohe ära koondama siis me võime olla kahe kuu pärast olukorras, kus tuleb ikka ära koondada, et kus siis lihtsalt põletama põhiliselt töötukassal ressursse, ilma et ta tegelikult annaks soovitud tulemusi. Just et sisuliselt pandi noh, selline majandus vähemalt selles sektoris väga selgelt pausile ja, ja kõigel aastavam on ju tegelikult see, et ei tea, vaata kui kaua see asi kestab, kui kaua on olukord, kus hotellid on tühjad või või noh, mis iganes, teised turismisektori asutused ja see on see, mis tegelikult me teaksime kui ettevõtjate heaks, et kahe kuu pärast on selge, et siis ta saab jälle käima ja tuleb kliente. Ta on võib-olla valmis seda kahju nagu sisse võtma osaliselt mingite laenude mingite meetmete abil ka riigi toel. Aga, aga kui seda perspektiiv ei ole, siis et millal see asi lõpeb, sest noh, täna ei ütle mitte keegi selgelt, et juunikuus võid sa oma hotelli avada. No paraku ei ole sellist inimest. No hotellis olid ka praegu lahti hoida, aga seal ei ole kliente, eks ole, aga noh, mis on, mis, mida me näeme, tähendab, et me näeme seda, et Hiinas on nakatunute arvu kasvanud märgatavalt pidurdunud, siin on päevi, kus ei ole ühtegi uut nakatunut, näiteks Wuhanis juurde tulnud ilm Wuhan'is on praegu kuskil 24 kraadi päeval, ehk siis et see justkui viitab sellele, et noh, ühiskonnas mingi teatava resistentsuse tekkimisel ja ka ilmade soenemisel see viirus käitub sarnasemal teistele viirustele, mis siis suve tulekuga levimi levimast lakkavad suuresti. Ehk siis, et see justkui annab nagu lootust. Mis on aga teine probleem, mida me ei oska, millele ma ei oska vastata, on see, et et isegi olukorras, kui suve tulekuga peaks viiruse levik lakkama, kas siis turism taastub, võiks eeldada, et pigem ei taastu sellepärast et meie nii-öelda nende meid külastada vatel turistidel on ka tegelikult raha otsas, neil on ka majanduskriis toimunud. Lisaks sellele turism tervikuna on tõenäoliselt päris pikalt veel madalseisus, sellepärast et inimestel on kuidagi võib-olla vastumeelsus reisida lisaks siis majanduslikele põhjustele. Ehk siis, et ma kahtlustan, et meil on nüüd Eestis liiga palju hotelle isegi siis kui meil peaks see viiruse viiruse levik koheselt lakkama ja meil on võib-olla ka liiga palju restorane, liiga palju söögikohta kohti meelelahutuskohti tegelikult see on väga valus just sektoris, toimivate inimestele ja, ja sealt kandub see koheselt edasisele seepärast, et kui sul on ikkagi mingisugune kinnisvara omanikuna keldripind, kus saab kõrtsi pidada ja seda ja, ja sul ei ole võimalik sinna enam kõrtsi leida, kes oleks nõus sulle renti maksma ja sul on pangalaenud, eks ole, mis sa oled võib-olla võtnud selle maja peale, siis sa ei suuda, seal ei suuda see kinnisvara omandit pangalaene tasuda saanud pankadel on palju mingisuguseid kehvasid laene, mis viib pangad hätta, eks ole, teisest küljest meil need isikud, kes seal töö kaotavad, neil ei ole sissetulekut, neil ei ole võimalik ise tarbida, osta, majandust, käimas, hoida, et noh, meil on väga-väga tõsine kriis hetkel tegelikult. Jah, et igasugune ennustamine praegu selles olukorras selline tavapärane majandusprognoos tegelikult on selline ikkagi otsapidi nagu teelehtede pealt ennustamine, et ega, ega, ega me väga täpselt seda ei tea, aga mis ei tähenda seda, et me ei peaks hetkel nagu nende analüüsidega tegelema, sellepärast et kui me võtame siin tarvitusele mingisuguseid meetmeid, siis me tahame tegelikult näha ka ju seda, et kuidas need meetmed töötavad, võib-olla mingi asi ei tööta, võib-olla kuhugi mujale tuleb juurde panna, see on, see on minu meelest nagu kõige olulisem asi. Äripäev tegi siin näiteks Neil päevil äripäeva infopank. Meil on selline üksus, tegi ühe sellise kiiranalüüsi, kus noh, mille järgi, kui võtta, siin, võtsime siuksed, põhilised aspektid, siin ettevõtete arvud, töötajate arvu, tööjõumaksud käive töötaja kohta sektori kohta. Tegime arvutused ja siis tähendab mitte mina ei teinud, aga infopank siis seda tegid. Ja siis selle järgi siis oli umbes 65000 inimest tuli välja, kes võivad kaotada töö selle tulemusena seal, tõsi, seal on väga raske prognoosida just neid sinna sisse ei ole arvestatud neid sedasama 70 protsendi meedet, mida Huko mainis. Aga aga see tähendab seda, et nad on väga hoolikalt jälgima ka seda, kuidas need meetmed ikkagi toimivad. Ja sellepärast näiteks. Ma siin enne saadet ütlesin Taavile ka, et, et üks asi, mis minu jaoks on ikka täiesti arusaamatu, on see, et kui maksu- ja tolliamet, eks ole, teatas siin nende maksuvõlg, võlg, võlg lastega tegelemise juures leevendavatest meetmetest, mis on iseenesest väga okei, siis näiteks teatud info tõmmati sellega kinni, ehk siis avalik võlapäring XD teenuste kaudu võlglaste massi info väljastamine, seda enam nagu nagu võimalik, et saada justkui ei ole. Ja põhjenduseks toodi siis see, et, et ettevõtted, et see näitab nagu tavalist olukorda, eks ole, siis seab kuidagi ettevõtted erinevasse olukorda ma seal mulle ikkagi täiesti arusaamatut, me oleme kõik selles samas olukorras praegu, kõik, me oleme võrdselt halvas olukorras ja, ja pigem on see jälle üks selline risk, millest võib saada ühel hetkel ka poliitiline risk ütlema, et, et me hakkame seda ühiskonna, sellist ja ka siis majanduse analüüsi läbipaistvust nagu üld üldiselt nagu koomale tõmbama. Ma arvan, et see ei ole heade Kõike seda kriisi on raske inimestele seletada neile samadele inimestele, kes tööta jäävad, et noh, praegu me oleme, seda on keeruline mõista selles mõttes, et nakatunute arv on ju täna tegelikult märkimisväärselt väiksem kui töötute arv, kes sellest kriisist on juba kahju kannatanud ja, ja noh, kui ka veel ei ole vormistatud seda päris siis koondamisteadet, siis kohe-kohe paraku küll see väga paljudel inimestel tuleb ja see on nagu emotsionaalselt lihtsalt, et oot, meil on 280 90 nakatunut ja töötuid, kui palju? No mitte ainult koondamisteadet, et näiteks ma saan aru, et paljud ettevõtted ja, ja meediasektor kusjuures eesrinnas on asunud kasutama nüüd viimasest kriisist saati töölepingu seadusesse tekkinud uute paragrahvis on 30 37 mis võimaldab tööandjal ühepoolselt, et teatud tingimustel tingimused on siis, et noh, ühesõnaga pihta saadud, ehk siis, et on käive käibe langenud, eks ole, ja ja ei ole tööd anda nii palju enam inimestele, et võimaldab siis inimestel ühepoolselt palka pida kolmeks kuuks üheaastase perioodi jooksul või mida on siis ka laialt tehtud juba juba see on iseenesest juba juba suur löök inimestele tegelikult sellepärast et noh, mõnedel on ikka ikka ju noh, sul on fikseeritud kulud, mingisugused laenud, liisingud sa pead kuskil elama süüa ostma. Et, et see võib, see ei pruugi olla üldse nii nali inimestele kuigi esialgu säilinud, mis jällegi positiivne, ma vaatan, et siin terviseamet saatis välja värskelt teate, et tänahommikuse seisuga on lisandunud 23 uut koroonaviiruse viirusega nakatunud inimest, mistõttu siis kogu number on 306 tänahommikuse seisuga. Aga jah, et kui nad selle majanduse teema juurde tagasi tulla, et me väga selgelt teeme oma meetmetega endale majandusele tõenäoliselt rohkem kahju, kui see koroonaviirus üldse kunagi suudab teha ehk siis et see maksulaekumise langus, mis meil on nüüd oodata ja üldse majandustegevusest tulenev kadu tõenäoliselt toob meile ikkagi oluliselt rohkem meid surmasid kaasa, et kasvõi kui mehaaniliselt vaadata. Et kui meil on vähem sotsiaalmaksu laekumist, meil on vähem võimekust tervishoidu panustada, meil on vähem võimekust teha erinevaid noh, operatsioone, rahasta, haiglaid, mis iganes, et noh, see kõik transleerub tegelikult eludesse. Aga, aga noh, ega meil siin ka väga palju teha, kui valitsusele võib midagi öelda, et siis valitsuses vähemalt ei maga, et tegelikult see operatiivsus, millega on kokku pandud, siis mingisugune eelnev pakett, mis peaksid majandusel aitama, taastuda ja majandust käimas hoida, et see on tegelikult Just et see, see kahe miljardi suurune abipakett, et see on nagu nii-öelda esimene esimeste sümptomite esimene ravi proovitakse siis teha, aga nagu me vaatame sellele otsa, et mis siin siis kirjas on, et suurim osa abipaketist moodustab siis 500 miljoni euro suurune käibelaen, mida hakkab siis ettevõtetele andma Kredex. Samuti sisaldab see 250 miljoni tööturumeedet, mis antakse läbitud töötukassa kriisi tõttu töötaja või töövõtjatele. Töötukassa plaanib raskustes ettevõtetes koondamiste vältida esimeseks hüvitada kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast ja haiguspäevade hüvitamise siis esimesest kolmanda haiguspäevani perioodil märtsist maini ja lisaks siis pensionisamba sissemaksete peatamine, et, et noh, mina olen kuulnud küll ettevõtjatelt, kes ütlevad, et noh, eks see ilmselt natukene aitab seda auku Ta aga see ei ole kindlasti mitte piisav ja teine pakett peab tulema siia järge järgi kohe otsa. Siin on öeldud ka seda, et, et võib-olla peaks nagu pilgu pöörama pankade poole, ma vaatan, Soome näiteks on andnud pankadele seda laenuvõimekust päris kõvasti juurde, omakapitalinõudeid 30 miljardi euro ulatuses on Kauppalehti mad praegu siin vahendan euro ulatuses on siis nõudeid alandanud. Et need on, need on noh, tegelikult nagu hiigelsummad, eks noh, Kauppalehti ka küsib. Et kes selle lõpuks kinni maksab, aga, aga noh, praegu ilmselt me ei pea tingimata seda küsima, sest et need inimelud on ikka rahast tähtsamad. Ei no vaatame, kes selle kinni maksab, selle maksame me ise kõik kinni, et seal on ju väga selgelt suhteliselt, et ja nüüd, et no mis seal, mis on nende seis, eks ole, et, et kindlasti me ei jõua praeguses hetkes disainida täpselt sellist majandusmeedet, mis on perfektne, sellepärast meil ei ole selleks lihtsalt aega. Et see kahe miljardi meede on selles mõttes okei, et me nii-öelda saame sellega kõige kriitilisemas ajast võib-olla mööda, ehk siis et kui me oleme parasjagu vihma käes, tormi käes, et siis ei ole mõtet hakata tegelema riiete kuivatamisega, et pigem tuleb vaadata, kus vihmavari vihmavarju hoida, eks ole, kui me oleme suutnud sellest mittemajandusega seotud probleemist üle saada ehk siis koroonaviiruse levikule Eestis piiri panna. Kui meil on võimalik aru saada, kus ja kui palju me oleme endale siis tegelikult kahju tekitanud kogu selle asjaga vot siis on võib-olla täpsem aeg nii-öelda vaadata, et millised majanduse stimuleerimisel meetmed on korrektselt, milliseid ja mis mahus me peame rakendama. Sellepärast et noh, kui ma loen iseenda mõnikümmend minutit tagasi väljaöeldu juurde tagasi. Et on väga kõrge tõenäosus, et meil on Eestis praeguseks liiga palju hotelle, kui me hakkame avaliku rahaga neid hotell elus hoidma. Me tegelikult lihtsalt maksame ennast tühjaks, noh, meil ei ole mõtet seda teha, et kui meil on näiteks ma ei tea, 50 protsenti hotellikohtadest on üle, siis on mõistlik lasta need hotellid pankroti ja panna need asjad kinni ja tegeleda mingisuguse muu tulu tootva oma asjaga rakendada inimesi kuskil mujal mingeid asju tegemas ja et, et siis meil kindlasti ei ole mõtet endale ettevõtetele toetust anda. Meil on selleks, On olemas Eestis ju ometigi pankrotid, seadusmeil, mille kaudu täiesti okei, on mingid asjad pankrotti lasta lihtsalt. Me Peame üritama ära hoida selle koha, et meil läheksid pankrotti asjad, mida, mis võib-olla poole aasta pärast oleksid väga edukad. Ma olen selles suhtes, kui sa pead silmas seda loogikat, eks, et et noh, mingisugused protsessid, mis, mis peaksid nii-öelda ka loomulikult käima, et, et need, need, need võiksid käia ka selles piiratud tingimustes, siis selle loogikaga ma olen väga nõus selle alla käib tegelikult ka see, et kogu ka näiteks kogu Euroopa liidus noh, nii palju kui võimalik ikkagi tegelikult, et säilitada seda, seda, majanduse vereringet see on, see on minu meelest see, mis on nagu tegeleda kogu kõige selle alus, et, et kui, kui liiga palju sulgeda niisuguse hooga, siis lõppude lõpuks meil on nagu see on see, et žgutt peale jäse läheb. Aga Euroopa natukene sellist otsustust andnud ju rohkem vabaks, ütleme siis liikmesriikidele noh, arvestades eile Euroopa komisjon käivitas siis spetsiaalse klausli, mille alusel riikidel võimalik süstida majandusse raha nii-öelda vajaduspõhiselt, et ja sisuliselt siis need ajutised meetmed peatavad sellise Brüsseli järelvalve ja see ongi selleks, et iga riik tegutseks iseseisvalt ja põhimõtteliselt noh, Euroopa liidu selline rahaline tugi, see ei ole enam niivõrd oluline. Ma sain sellest aru ka niimoodi, et Ursula von der Laien ka on siin itaallastele teinud nüüd justkui ka umbes samasisulise selle, selle pöördumised, et te saate nüüd tegutseda väljaspool neid, leida päris rangeid reegleid, mis muidu on, on kehtestatud, et noh, eks see kehtib muidugi kõigile liikmesriikidele ja noh, selles suhtes, et kui ma elasin, ütlesid, et Euroopa Komisjon reageeris ka tegelikult inimlikult sellisel moel, siis ma arvan seda, et ütleme, järjest enam tegelikult ka näeme seda, kuidas, kuidas, kuidas nad aktiviseeruvad ja, ja ilmselt ilmselt tuleb siin veel mingisuguseid Ei, no ega Euroopa liidul nüüd midagi muud ette võtta ka ei ole, sellepärast et me oleme erakordses olukorras erakordses olukorras. Tegelikult kõik riigid käituvad ka erakordselt ja seal oleks ometigi totter lülitada antud hetkes Euroopa Komisjoni. Et eelarvereeglitest tuleb kinni muidugi, et noh, see on, selles mõttes on meie jaoks on ikkagi mõeldamatu ja võib-olla on üks aspekt, mida siin võiks veel rääkida, et et see teise samba sissemaksete peatamine, et noh, see on hästi selline mitme otsaga asi selles mõttes, et kui me võtame nüüd puhtalt pensionikogumise loogikast lähtuvalt, siis täna on parim aeg asjade ostmiseks. Et täna on parim või noh, võib-olla veel mitte päriselt kohe täna aga ütleme nii, et kuskil niikaua kui aktsiahinnad on üle terve maailma odavad, et tegelikult on hea pensioniks koguda. Teisest küljest jällegi, kui nüüd võtta riiklikust aspektist seda siis kõike pensionifondi makstud raha või no mitte kõik, aga suur osa sellest lahkub Eesti majandust olukorras, kus meil on tegelikult oodata väga järsku maksutulude langust kus meil on tegelikult ju ka probleeme tekkida tervishoiuteenuse ja ka pensionide väljamaksmisega, noh, ma ei taha siin öelda, et meil on neid probleeme jumala eest, pensioni makstakse kõik alati välja, aga ma lihtsalt ütlen, et kus meil tegelikult raha on vaja otsida, laenata selliste tegevuste jaoks siis nii-öelda majandusest viia välja noh, 400 miljonit eurot aastas 200 miljonit, siis lisaks seal sellel aastal, et tundub, võib-olla eelarve poolest noh, täpselt niisugune koht, mille tahaks nagu maha kratsida. Rahva teenrid Neeme Korv, Huko aaspõllu ja Taavi Eilat, et jätkavad ja kui me juba pensionireformi juurde otsapidi või pensioni siis maksete peatamise juurde jõudsime, siis ma tuleksin võib-olla selle Helir-Valdor Seederi öeldu juurde ja ma tsiteerin, kui president pensionireformiseaduse välja kuulutab, peaks sellisel kujul jõustuma, nagu riigikogu on selle vastu võtnud, siis ei ole mõistlik teise samba pensionimaksjaid praegu peatada. Tsitaadi lõpp, et see on siis see, mida ütles Eesti rahvusringhäälingule Helir-Valdor Seeder. Ja oleme ausad, see kõlab ju nagu väljapressimine presidendi suunas. Ta kõlab natuke väljapressimisena, jah, aga noh, ma ütlen, et seal tuleb muidugi arvestada neid aspekte, mis seal taga on, ehk siis loomulikult me teame, mis positsioonil on seeder seoses pensionireformiga, mida ta arvab sellest, et president seda välja ei kuuluta ja loomulikult, eks ole, et eks see võib-olla kannab natukene tema seda sõnumit, aga teisalt jällegi me nüüd teame, et president ei kuulutanud seda, väljaprint saatis riigikohtusse ja selles mõttes ei ole siin midagi vaielda. Aga kui oleks president selle välja kuulutanud, siis tegelikult, et nende sissemaksete peatamine oleks muutunud oluliselt keerukam hakkamaks lihtsalt puht tehniliselt. Et sul oleks tekkinud see nii-öelda pensionireformist tekkinud või loodud kaos, me oleksime näinud, kuidas inimesed oleksid hakanud massiliselt oma raha välja võtma sealt pensionifondidest. Et noh, sellises olukorras see pensioni sissemaksete peatamine ei oleks pärisest sellist efekti enam andnud või kaks, et selle seadusesse kirjutamine, selle nii-öelda muudatus asi oleks ka tehniliselt olnud väga keerukas. Et noh, selles mõttes, et et see ei ole ainult nagu selline seedri poolt mingisugune ähvardus presidendi aadressil, vaid pigem nagu fakti konstanteering. Et kui president oleks nii-öelda selle asja ära teinud, siis riigikogu ei oleks seda nii-öelda pensionite sissemaksete lõpetamist või ajutiselt edasilükkamist nii lihtsalt saanud. Tehniliselt on see küll põhjendatud, aga, aga ta ei põhjendanud või noh, tegelikult ta ei põhjendanud seda, seda on tagantjärgi targana ma tea, Jüri Ratase esimeses stuudios Helir-Valdor Seeder ise oma hilisemates kommentaarides öelnud, aga tol hetkel oli see ikkagi nagu selgelt ühesuunaline president, käitu nii, nagu meie tahame. Biitlikustaks ikkagi seda olukorda, nii et tegemist on poliitikutega, et siin Huko praegu päris hästi sisuliselt seda asja kommenteeris minu arvates, aga kui ma vaatan seda asja niimoodi nii-öelda poliitilise pilguga, siis tegelikult oli see nii et võeti ikkagi üks, üks värvipintsel ja virutati kellelegi suunas ja selleks, et plekk peale jääks, et jääd oma jälje saaks nagu peale jätta, et see, see paraku niimoodi paistis välja ütleme selle eesmärgi see seega ära täitis ja minu arust see selles mõttes nagu väga kena ei olnud. Just ja noh, kriisisituatsiooni selliselt ära kasutada poliitilisteks mängudeks, no ei ole ikka küll kuigi ilus, aga tõesti nagu Huko sa viitasid siis tegelikult president tegi kiiresti oma vastukäigu ja, ja ikkagi saatis nii nagu ta juba korra selle siis seaduse jättis välja kuulutama, jättis ka teist korda välja kuulutama. Ta ja nüüd läheb see riigikohtusse ja mulle natukene tundub, et president tegi seda sellises ütleme, kiirendatud korras pärast, et just nimelt, et see mudaloopimine või värviloopimine tema pihtel liiga paljuks ei jääks, et, et see teema ei jõuaks ringelda, vaid tema on oma otsuse teinud ja ta ei lähe väljapressimisega. Aga loodame, et riigikohus nüüd ka nendes tingimustes saab kenasti selle teemaga tegeleda, nii nagu see pidigi algusest peale minema, et et ma küll küll usun, et meil peaks olema üks selline printsiip, mulle väga meeldis see, mida Allar Jõks, endine õiguskantsler kirjutas äripäevas sel nädalal. Et demokraatiat ei saa panna, ei tohi panna, karantiin saab küll, põhiseadus saab ka panna karantiini, aga ma loodan väga väga, et me jõua selleni välja kogu selle eriolukorra tingimustes, sellepärast et see, see oleks, oleks nagu see kõige halvem. Ja see on üks koht ka, kus, kus, kus ma näen selles eriolukorras teatud oht ja siin on ka ajakirjandusel minu arust väga suur roll. Et, et me saaksime ikkagi jälgida kõiki neid, kõiki, neid mõjusid kõiki neid otsuseid, asju, mida, mida mida tehakse, see on, see on nagu väga tähtis asi. Noh, sa viitad siin sellele, et riigikogu on oma tegevust kokku tõmmanud nüüd just selle koroonaviiruse hirmus ja noh, siin saab sinuga ainult nõustuda, et ei saa päris täpselt aru, mida need inimesed seal riigikogus arvavad või mis, kas nad ei saa aru, mis kuvandi see jätab endast jah, tõsi ma saan aru, paljud riigikogulased on võib-olla riskigrupis, nad on vanemad, eks ole, neile võiks seal kuskil noh, negatiivselt mõjuda, koroonaga nakatumine, aga teisest küljest jällegi et mul on, noh, ma lihtsalt ei saa aru, ta on riigikogulased, eks ole, neil on üsna okei sissetulekud, nemad saavad endale lubada seda, et ma teen ju päevade kaupa kodus, ei käi kuskil ja, ja siis noh, ma ei tea, mis näoga nad vaatavad otsa näiteks arstile või vaatavad otsa mingi politseinikule või piirivalve või kaitseliitlasele, kes laeva omast noh, põhimõtteliselt vabast tahtest kuskile appi. Ja kui me räägime sellest Ühtehoidmisest ja pinget ärahoidmisest siis riigikogu meie valitud esindusorgan, eks ju, meie juhid, eks ole, nemad peavadki olema ju tegelikult ka ikkagi need, kes näitavad eeskuju annavad, noh, täpselt samamoodi on seesama esimese aprilli esimesel aprillil indekseerimise tõttu nagu kõrgemate riigiametnike palga tõuseks. Et siin jah, et eelmise kriisi ajal me mäletame, et siis öeldi, et Aivatet, not riigikogu eelmine koosseis siin otsustas ja meie siin oleme sundseisus ja võtame selle palga vastu. Et, et vot vot niisugused asjad on, on tegelikult needsamad asjad, mida, mida, mida noh, peaksid needsamad meie esindajad jälgima, et, et ühiskonnas pingeid ära hoida. Aga teisipidi noh, riigikogu küll peab oma tööd tegema ja, ja selles mõttes ma olen nõus, aga miks nemad ei saa ikkagi töötada ka kaugtööna selles mõttes, et kui seal on, Me teame, saadikud on samamoodi kas isegi oli diagnoositud juba nakkus või vähemalt kahtlus ühel saadikul, et, et kas nemad ei saa töötada komisjonide töö, praegu on viidud üle sellele videosilla vahendusele suure saali istungit, miks need ei saa toimima? Mida üle videosilla seal on vist ikkagi probleemid kehtivate seadustega ja ka selles, et riigikogu liikmed ikkagi häälega siis peaksid olema riigikogu saalis selleks, et olla kindlad, et kõik riigikogu liikmed ikkagi omast vabast tahtest hääletavad või näiteks noh, ühesõnaga, et ma ei arva, et see kõik asjad Eestis veel saaksid ja peaksid olema sellise e-lahendusena või IT-lahendustena tehtavate, et riigikogu töö on lõppude lõpuks ei ole nagu mingi väga keerukas asi selles mõttes, et sul on vaja saalis käia, kohale, hääletada, et noh, meil see koroonaviiruse hirm, no ma arvan, et ei ole mõtet kõigis aspektides nagu riiki ka täiesti seisma panna. Aga mis puudutab sinu kahtlusi või sinu firma võib-olla siis kergeid hirme eriolukorra puhul, et eriolukorral on olukorras on võimalik seadlustega ehk siis riigikogust mööda minnes seadlustega riigi tegevusi juhtida, aga seaduse vastuvõtmiseks peavad sinna andma kolm inimeste allkirjad, saanud siis peaminister riigikogust kirja president ja noh, õnneks või kahjuks meil ei ole nende kolme inimese vahel võib-olla päris lõpuni sama meelt kõigis positsioonides Eestis mistõttu noh, riigi nagu kuidagi katki tegemist ma hetkel lihtsalt ei karda, nabis tähendab õnneks eks see tähendab seda, et mingisugune tasakaalustav mehhanism töötab, on ju ei, absoluutselt ja noh, loomulikult kui peaks olema vajadus mingisuguse Eesti jaoks olulise seadluse või muudatuse vastuvõtmiseks, et et noh, nad on intelligentsed täiskasvanud inimesed, ma arvan, suudavad nagu sellised asjad ikkagi ära korraldada. Just mulle tundub ka, et praegu ikkagi koostöö, isegi presidendi ja näiteks ma ei tea, siseministri vahel on, on võimalik ja töötab, et aga kui rääkida natukesest poliitilisest vaatest, et, et noh, valitsuse tegevus on, eriolukord, rass selgelt nähtav ja olemas, aga opositsioonil on küll ikkagi väga raske üldse pildil püsida ja, ja noh, ma ei tea, uskuge mind, aga kui me 15 aastane pärast seda rasket situatsiooni meenutame, siis me ei suudagi ette kujutada, et Jüri Ratase asemel oleks keegi teine seda asja vedanud, nii nagu me täna ei suuda ette kujutada, et Andrus Ansip tasemel oleks möödunud kriisi siis vedanud, ma ei tea, Edgar Savisaar või Mart Laar, et see oli ikkagi Ansipi läbi veetud kriis ja nii, nii on ka Ratase pitser seal väga tugevalt Peal sellel kriisi lahendamisel. Ongi opositsioonil olukord, kus neil ei ole mitte midagi teha. No mitte ainult ka opositsioonil, et, et siin on ka muid inimesi, kes üritavad ennast pildile pildile saavutada, et noh näiteks siin üks minister, kes saatis ERR-ile eelmisel nädalal kirja nõudega vahetada Urmas Viilma pilt jumalateenistuste ülekandest rääkiva uudis juures enda pildi vastu, sellepärast et tema oli selle noh, selle kirja alusel siis tellinud selle jumalateenistust ülekandmise ETV2s pühapäeviti, aga noh, me ei teinud seda loomulikult ja noh, hiljem mulle sealt ministeeriumist ka anti märku, et tegelikult Ta andis saatis selle kirja välja liiga aktiivne nõunik, aga noh, jumal teab, mis seal meelega nime ei nimetata. No ma võin nimega nimetada Riina Solman, et meil anonüümne saada ei ole ja mis on noh et ma ei saagi aru, et noh, inimene üritab pildil pildil olla, et noh, ta on ameti poolest rahvastikuminister, et otseselt kriisiga noh, väga suurt Kuhu need ei ole, kui poliitiliselt öelda, siis praegu tundub küll nii, et, et me oleme saamas endale sellist valitsus tõenäoliselt, mis püsibki valimistest valimisteni, sellepärast et selle selle kriisiga tegelemine tõenäoliselt, et noh, kui, kui just, aga mõtlen, ennustamine on selles mõttes tänamatu, et siin võivad tulla ka väga ootamatut arengut sellega seoses, eks. Et noh, me ju ei tea, et tõepoolest tulles selle pealt, mida me oleme saates korduvalt rääkinud, et me ei tea, kui kaua kestab See situatsioon kindel on selles ju ometigi, et meie inimesed veel ei taju, kui sügaval kriisist me olema ja kui sulle ettevõtted hakkavad järjest minema pankrotile, et seal inimesed hakkavad järjest tööd kaotama, siis kindlasti frustratsioon ühiskonnast kasvanud ja seal frustratsioonist sihtmärk noh, ühel hetkel on tahes-tahtmata valitsus, eks ole, inimesed, kes, kes ei ole näiteks kui tööd saanud teha, kellel on igasugused raha tagavarad otsas, on ju, et nemad küsivad, et aga mida valitsus oleks ära teinud, mida on mida on valitsus valmis tegema, kus on see koht, kus mind välja päästetakse et see võib kindlasti valitsuse populaarsust kahandada, tekitada sinna ka pinget. Ma lugesin sel nädalal naljaga pooleks, oli sellest kirjutatud, kui ma õigesti tean ja ei ole valeinfol jälgedel Anzori Barkalajal seinalt, et poliitilisel maastikul on erakordne olukord, kõik on saanud, mis tahtsid, EKRE sai piirid kinni, rohelised said lennukid maa peale, sotsid said viinamüügikeelu, kommunistid said letid tühjaks, reform sai rahakraanid lahti, Isamaaliit sai tõestused, raha pensioniks kogumine on mõttetu ja Keskerakond sai meediasse ja rahvasse enamuse ministritest. Riigikogu koduaresti tsitaadile. Noh, ma ei tea, kas sellega Kas te tahate, ma ei mäleta isegi, mis, missuguse ma lugesin seda ka, ma ei mäleta, mis märgima, isegi sellel järgmine kuma üldse, panin sellele mingi märgi, aga. Aga viimased paar minutit siin saates võiks pühendada sellele, et mis ajakirjandus täna selles olukorras teinud on või kuidas on ajakirjandus hakkama saanud. Mulle tundub, et kriisiks on reageeritud väga hästi ja, ja kõike seda operatiivselt ka kõigi inimesteni toodud. Aga teisest küljest ajakirjandust ennast vaevab praegu seesama majandussurutis, mis sellega kõik kaasaks käib. Ajakirjanduses kukkus ka meie tulu hulk kivina, et kui ennem seda oli üsna okei, see seis, eks ole, nüüd enam on niiviisi, nüüd on niiviisi, et reklaamitulu üldse enam ei ole põhimõtteliselt, et kui kaua see kestab, keegi ei oska öelda, aga noh, selge on see, et ainult tellimuste pealt täna ei ole sellises mahus ajakirjandust võimalik lõputult teha, lihtsalt nii on. Et. Lõputult mitte, aga, aga ütleme nii, et kui siin on antud ettevõtjatele nõu, et üks selline oluline nõuanne, et ikkagi selle majanduse vereringehoidmise juures oma sellise lojaalse püsikliendiga ikkagi kogu aeg tegeleda, kogu aeg suhelda, suhelda, suhelda, et koos nagu edasi liikuda, siis näiteks noh, meie ütleme küll, et näiteks Äripäev on oma oma notellijatega väga lähedases lähedases suhtes ja meie tellijate arv on ka kasvanud nendel päevadel samasugused näitajad muide on ka meie sõsarlehtedes teistes majanduslehtedes kes Bonnieri gruppi kuuluvad. Et meie ülesanne on, on teha tööd, et näiteks seesama ettevõtjate nimel aga olukord On paradoksaalne selle koha pealt, et ühest küljest portaale ajalehti pole loetud. Peab vist kunagi nii palju, kui täna loetakse või vaadatakse. Ja teisest küljest reklaamiraha läheb ära ja lehed, noh ma eile lugesin näiteks Sakala tunnistas, et nad olid sunnitud selle tõttu oma lehe õhukesemaks tõmbama, et, et see on nagu ikkagi kurb, mis siin toimub. Aga sellega rahva teenrid lõpetavad infoks veelkord, et õige pea kell 12 algab vikerraadios ja aktuaalses kaameras otseülekanne pressikonverentsilt, kus osalevad sotsiaalminister Tanel Kiik, Terviseamet põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik ning Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller, kes annavad ülevaate Covid 19 testimise korral haldusest Eestis. Aitüma kuulasite, püsige kodus. Kui olete kuskil inimtühjas kohas, siis minge jalutage metsas või mere ääres. Nädala pärast kuulake taas rahva teenreid, siis juhib saadet Mirko ojakivi. Taavi Eilat, Huko aaspõllu korvtänavad kuulmiseni.