Vikerraadio. Tere üle Eesti kargelt külma hommikupäikesekiirte valguses ja sinise taeva taustal lehvivad riigilipud üle kogu maa. Ilusat emakeelepäeva vikerraadiokuulajatele. Saade, mida te kuulate, on rahva teenrid ja alustuseks kogu meie saatemeeskond avaldab sügavat kaastunnet, sest eile lahkus rahvateenrite üks asutajaliikmeid, pikaajaline saatejuht Mart Ummelas. Ja kuigi Mart ise viimased aastad rahvateenrite saadet ei juhtinud, siis kuulas ta meie saadet ja harvad polnud ka juhud, kui oma mõtteid ja arvamusi meile siia otse-eetrisse saatis. Et rahva teenrid mälestavad ideedeküllast kolleegi. Aga Eestis ja maailmas on erakorraline aeg ja tänase saate teemaks vaid koroonaviirus, Covid 19 ja rahvateenrite eetris on kolm ajakirjanikku. Kui täna ei ole kõik me siin koos stuudios, siin istume me kahekesi Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust. Tere, mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust, aga üle Skype'i on meie saate osaline ka Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav kodust, seepärast, et kogu õhtulehe toimetus on viimased päevad sunnitud kodust töötama kodukontorist. Tere, Martin, et Teie toimetus tegi suhteliselt kiiresti selle otsuse, miks nii. Martin oled sa meil kuulded? Kuna Martinit praegu ei tundu. Vot see loom ja tere, Mart, ära vabandust. Jah, me tegime selle otsuse väga kiiresti, sest kuna tuli infot pressipeol, kus meil inimesed ka osalesid, oli võib-olla nii-öelda nakatunud inimene, siis meil ei ole midagi tähtsamat kui eks ju, meie enda töötajate ja meie lugejate tegelikult tervis. Sellest lähtuvalt me olime endale need kriisiplaanid välja mõelnud, kuidas tegutseda kodukontoritingimustel. Tegelikult olime selle kolmapäeva hommikul veel kord osakonna juhtiv ja kõikide ajakirjade peatoimetajate ka läbi arutanud, et mis siis saab, kui see juhtub ja kolmapäeva õhtul õhtupoolikul tegelikult juhtuski. Andsin kohe käsu kõik koju. Võeti kaasa veel viimased asjad, mis oli vaja kaasa võtta, küljendus küll lõpetas majas, aga alates neljapäevast on majas ainult tulid need inimesed, kes seal korraks pidid olema, kas siis mingi puhastustööde või siis nii-öelda IT-teenuste jaoks. Aga nüüd, uuest nädalast, te olete kõik kontoris tagasi. Ei, et eile andsime käsu, et vähemalt järgmise nädala reedeni ja tegelikult noh, mis siin salata, tõenäoliselt me jätkame järgmise kuu veel vähemalt niimoodi, et nagu ma ütlen meie jaoks number üks on Meie töötajate ja meie lugejad, tervis ja see, et meil läheks nagu hästi. Et kui me eeldame, et viirus levib ja ta levib väga selgelt ja väga kiiresti, siis meie asi on tagada, et meie inimesed oleksid kaitstud, et seetõttu kodukontor ja saame sellega väga ilusti hakkama, et ükski ajaleht pole jäänud ilmumata, ükski ajakiri pole jäänud ilmumata ja ilmuvad kenasti veel edasi ka. Kui me nüüd räägime siin ajakirjanduse köögipoolest, siis ma võin võib-olla ka rääkida, mis meile rahvusringhäälingu uudistetoimetuses toimub, et ka meie toimetuses käisid mõned inimesed sellel samal pressipeol kuigi jah, et vist tuli nüüd hiljem informatsioon, et jah, et kuigi seal oli üks koroonaviirusesse nakatunu et ei loeta lähikontaktseks neid inimesi, kes seal samal pressipeol käisid, kuna sellel inimesel ei olnud haigus, sümptome veel sellel õhtul. Aga jah, et need inimesed, kes käisid seal peol, need on ka uudistetoimetusest koju jäetud. Üldjoontes on meil antud juhised või soovitused teda, rahvarohkeid, kogunemisi, pidusid, muud sellist ja ja tegelikult selle eesmärgiga, et töötada kõik see aeg, kui see koroonaviirus siin Eestis levib, et ei jääks olulised informatsioonid edastamata ja tegelikult inimesed oleksid informeeritud. Aga nagu juba öeldud, siis täna saates räägimegi ainult ja ainult koroonaviirusest, et Eestis on välja kuulutatud eriolukord. Sest Hiinast Wuhani rajoonist alguse saanud viirus Covid 19 on levinud üle maailma ja kaks nädalat tagasi diagnoositi esimene juhtum ka Eestis. Kuid siis tundus veel, et asi polegi väga hull ja inimene, kes esimesena diagnoosi sai, püsibki ainult üks juhtum pikka aega, aga sellel nädalal on asi kasvanud ja nakatunute arv kasvanud plahvatuslikult. No kui värskelt uudistes kuulsime, siis tänaseks on registreeritud ametlikult registreeritud ja diagnoositud 109 juhtumitega. Muidugi kõikidelt sümptomitega haigetelt pole veel proove võetud ja võib kahtlustada, et see inimhulk on tegelikult tegelikult arvestades ka välismaa kogemust kordades suurem ja Eestis on siis valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord koolid, ülikoolid, teised õppeasutused, võimalusel ka lasteaiad on kinni, et vältida nakkuse levikut. Piiril on kehtestatud kontroll, mille käigus tehakse selgeks isiku võimalik nakkus või, ja tema siis tule minema. Mis riigist ta parasjagu tuleb, teatrid, kinod ja enamus muid meelelahutusasutusi on kinni. Riigiasutused on kinni näiteks politsei, piirivalveamet eile oma osa osakonnad, teenistus teenis, keskused sulges eraettevõtted, kellel võimalik, on lõpetanud tavapärase töö ja suunanud inimesed kodukontoris majanduslangus on ilmselge, et head kolleegid, et kõike seda öelnuna on endalgi seda ebameeldiv kuulata, aga ilmselt te nõustute, et see on taasiseseisvumise Eesti kõige raskem kriis, kuhu me oleme sattunud. Noh, eks see veel paistab, kuumelise kriis täpselt jõuab. Õnneks ei ole meil täna veel ühtegi raskes seisundis koroonaviirusega nakatunut, et meil ei ole veel ühtegi inimest surnud koroonaviiruse tagajärjel, aga see 109 nakatunut ja vaadata siis kuidas see number on nüüd kasvanud viimastel päevadel. Et tegelikult on tõenäoline, et meil on nakatunuid, sest juba tuhandeid võimalik, et noh, kõigil inimestel ei ole see veel jõudnud sümptomite, need kõik inimesed veel ei tea seda, et nad on nakatunud, aga eks see on lähipäevade küsimus. Kui me vaatame, kuidas on haiglad reageerinud praegusele olukorrale, ehk siis, et tegelikult on ju edasi lükatud plaanilised tegevused selleks et luua selline ressurss või vahendid, et hakata laiaulatuslikku epideemia epideemia siis ravimisega või epideemia tagajärgede tegemisega hakkama saada. Haiglatel on antud korraldused leida uusi voodikohtasid. Ja tõenäoliselt eks me varsti näeme ka esimesi surmasid, et lihtsalt kui vaadata, kuidas on mujal maailmas selle epideemia levik liikunud, et, et siin ei ole, siin ei ole valikut ja inimesed, kes on riskigrupis, kes on vanemad inimesed, kellel on tegelikult ka mingisugused muud terviseprobleemid, et lihtsalt nii läheb. Et ma tahaksid nagu täiendada jah, et et meil endal ma ütlen ka õhtulehel, aga noh, see ajakirjandusel tegelikult lugejatel laiemalt on väga meeldinud jälgida seda numbrit, eks ju, et mis tal on, tal 109 106 on mis iganes tänavalüheks. Jah, ja noh, siis ma tahaks nagu öelda, mida sa tegelikult väga selgelt ka viitasid, et see number ei ole enam oluline. Ja seda tuleb nagu tõdeda, seda tuleb kõikides järgnevates otsustes tegelikult mõnes mõttes ka arvesse võtta, et ei ole tegelikult enam väga suurt vahet, kas ta on 109 214 või midagi muud. Et sõnum tõenäoliselt peaks olema see, et selle viiruse leviku osas on rong läinud. Ja kui me seda endale nagu tõdeme, et see rong on läinud, sellega me midagi suurt nagu enam väga teha ei saa, siis kerkivad tegelikult kaks küsimust, number üks, kuidas pidurdada niimoodi esse viiruse mass ei tuleks kohe haiglatele peale ja teiseks, kui me seda ei suuda, siis mida me saame teha, et päästa niipalju kui pääseda on võimalik? Sellepärast, et tegelikult küsimus ei ole ju selles, eksju, kuidas mis on nakatunute arv ja kõik muu taoline, niivõrd kui selles, et kuidas tulevad haiglad toime kriisiolukorras. Kui hakkavad inimesed sinna nagu pöörduma ja kui seal tekib nagu probleem, siis on probleem hoopis laiem ja sealt tulevad need ka surmajuhtumeid eksikus. Haigla töötajad on väsinud, nad ei jõua enam midagi teha, tehakse ülipikki päevi, kui mitte, eks ju kuni 48 tunniseid valveid ja kõike muud. Et küsimus on tegelikult meditsiinisüsteemi laiemas toimimises, sest ega me ei räägi ainult koroonaviiruse mingitesse rasketest juhtumitest pöördujatest, vaid haigusi on ikkagi erinevaid ja ka need inimesed on praegu haiglates ja ega nende turvalisust saab samamoodi tagada. Nii et noh, tegelikult tuleks küsida seda, et kas valitsus nii-öelda võiks kehtestada veel suuremat piirangud mingitele asjadele mingitele liikumistele, etis seda massi vähendada, mis võiks haiglasüsteemile peale tulla. Ja teiseks, mida teeb riik praegu, et tagada meditsiinisüsteemid, töötamine, kui see mass tuleb peale, et need on tegelikult minu arust need kaks küsimust, mille üleüldse tasub arutleda seda, et kas see number on 100 200 naised kuuendal märtsil seal siis natukene tagasi nädal aega tagasi ennustasin, et kuu lõpuks on see number 1000 noh, nüüd ma võin öelda, eksisin, et see number on tõenäoliselt kõrgem noh kui neil testidega muidugi jätkatakse, et võib-olla ei ole mingil hetkel enam mõtet nagu teiste nii palju, sest noh, selge on, et viirus on levinud. Aga, aga noh, see viiruse leviku küsimus tegelikult noh, minu arust niivõrd enam küsimusele küsimus on nüüd seda, kuidas seda kinni hoida ja kuidas tagada meditsiinisüsteem. Aga just et seda on kõvasti siin muudetud seda, seda meetodit või seda mõtlemiska, et kui esialgu prooviti ju terviseameti poolt ka teha kõik selleks, et kõik, kes kuskilt välismaalt tulevad ja on võimalikult nakkunud, siis nemad saaksid kohe karantiini, nende lähedased läheksite karantiini ja see on jätkuvalt nagu ka põhimõte, aga, aga enam neid teste ei ole mõtet sellisel kujul nii suures massiliselt teha ja üldsegi et see, et Eestis hakkas viirus levima, noh siin me võime rääkida sellest Saaremaa võrkpalliturniirist kuidas tahes, aga see ei muuda seda olukorda enam tänaseks päevaks, et täna on fakt, et viirus levib Eestis ja me peame nagu mõtlema, kuidas me edasi käitume. Ei, no ma ütleksin vabas repliik, et mõtles selle ära, et õhtulehes on ka näiteks kaks nakatunut inimest, aga sa ei saa nagu täpselt samamoodi näpuga näidata Saaremaal ei saa näidata mingile eks sünnipäevale mingile muule. Et praegu on küsimus see, et see nakatumine toimub nagunii ja kui oleks olnud Saaremaad, oleks olnud algpõhjus kuskil mujal, et küsimus ei ole niivõrd ka Saaremaalt, võib-olla on küsimus, ma saan, ma ei tea, ühes kahes päevas, aga lõppkokkuvõttes see ei muuda nagu seda lõpptulemust, et see on nagu oluline, et see Saaremaale keskendumine on hea, et noh, see on meie enda nagu huvi ja sellest saab, eks ju, siis algusloo või noh, kuidas see nagu juhtus, aga ta oleks võinud juhtuda ükskõik kus. Ja tõenäoliselt olekski juhtunud ja tõenäoliselt ei ole Saaremaa ainus kolle, mis meil tekib, aga kui tulla tagasi meditsiini meditsiinisektori võimekuse juurde, selle haigusega hakkama saada, siis tegelikult me oleme juba samme astunud, et maksimeerida vaba vaba kapatsiteeti koroonaviirusega nakatunuid siis ravida ja neid vastu võtta, aga tõsi on selles, et ega me väga palju rohkem sellest tegelikult teha ei saa ja kui me vaatame, mis on juhtunud Itaalias, eriti Põhja-Itaalias, siis tegelikult on seal nakatunute suure hulga ja väga raskelt haigete suure hulga tõttu ikkagi meditsiinisektor pidanud hakkama rakendama sellist triaažisüsteem, ehk siis, et vaadatakse patsientidele otsa ja ja keda ravitakse, keda ei ravita sellepärast et kõiki ei jaksa enam ravida ja kui inimene on ikkagi raskelt haige üle kuuekümneaastane, et siis siis on näiteid, kuidas ongi loobutud, et põhimõtteliselt inimeste ravimisest ja loodame, et meil Eestis midagi sellist ei juhtu. Aga aga no ega ma ei saa ka midagi väga palju selle vastu ette heita, et ette võtta ja kui mõelda nüüd, et mida riik võiks veel teha, et tegelikult võiks mõelda, mida iga inimene ise saab teha, ehk siis, et olukorras, kus inimene tunneb, et ta on tõbine, on, tunneb, et ta on võib-olla haigestunud, et on natuke kehva olla mingisugune nohu, köha, palavik, mis iganes jääda koju mitte tulla linna peale kondama, mitte käia poodides, mitte käia tööl. Ja tegelikult ma arvan, et tänases olukorras iga tööandja saab tegelikult aru, kui ikkagi inimene ütleb, et ta paremini tule tööle, sellepärast ta tunneb ennast halvasti, et et see on meie kõigi turvalisuse ja heaolu jaoks oluline. Seepärast jah, tõsi, et võtame nüüd korra tagasi, eks ole, et mitte kõik koroonaviirusesse nakatunud ei sure suremisprotsent sõltuvalt sellest, mida nüüd vaadata on võib-olla kuskil mõne protsendi juures jah, tõsi. Et need inimesed, kes on haiged või, või tervisemuredega või vanemad, nende jaoks palju ohtlikum, aga siiski, et kõik ei sure ja kui sa oled, kui sa kahtlustada, et sa oled koroonaviirusesse nakatunud, siis jää koju sellepärast et kui sa kõnnid mööda linna ringi, et jah, tõenäoliselt sul läheb kõik hästi, on väga kõrge tõenäosuses, aga sa oled potentsiaalselt võimeline nakatama kõiki inimesi ümber ja mõni neist võib olla riskirühmas, ehk siis et jää koju. Lihtsalt täiendaks seda, et küsimusele isegi nakatunutest, vaid need, kes võivad ka nakkuse saada, et üldiselt praegu ongi mõistlikum olla rahulikult maad ja kodus kodu mingis hoovis, eks ju pargis natuke teistest eemal, kui on vaja poes ära käia, käis seal ära, aga ei ole mõtet nagu vist selline tore eestikeelne sõna ei ole mõtet Sotellerdada, eks ju. Et võta rahulikult, aga vältida võimalikult palju kontakte, lihtsalt. Ja oluline, kindlasti on see riskigrupp või vältimine ja see noh, näiteks seesama vanavanematele külla minek, et raskel ajal tahaks otse loomulikult, et noh, oleme koos ja hoiame koos ära, aga see noh, näiteks lapselaste viimine vanavanemate juurde ei pruugi olla kõige parem mõte, sugugi mitte, sest lapsele see võib olla saanud selle nakkuse ja temale ei pruugi see kuidagi mõjuda ka lastele suhteliselt vähe koroonaviiruste seni vähemalt on väga raskel kujul tuvastatud aga vanadele inimestele kukkusin ka välja tõi on see palju palju raskemalt, et mõjuv ja, ja noh, et võib-olla on mõistlikum ainult helistada oma emale, vanaemale, vanaisale, kellel iganes. Et ja muidugi see on emotsionaalselt raske, aga, aga kõige olulisem on teisi inimesi ikkagi ja kaitsta ja mitte siis mitte siis korraldada selliseid ka ütleme, avalikke üritusi või pidusid, et noh, ka see ei ole sugugi mitte mõistlik tegevus, kui inimesed lähevad. Et noh, nüüd on vaba aeg, et lähme teeme peo siis ikkagi, et noh, pidudel käimine ühest küljest on küll tore, aga, aga jällegi me ei tea, keda me selle tulemusel lõpuks võime nakatuda, sest nagu näha on, et nakkumine ei toimu ka ju ainult sümptomitega inimestel, et ikkagi ka peiteajal tundub, et osaliselt toimub, mis tähendab seda, et ma ei pruugi ise teada, et ma kannan viirust edasi. Ja noh, võib-olla mul on nii kerged sümptomid, eestlane on ju harjunud, et väike palavik, see ei ole midagi, tead, natukene köhin, see ei ole ka justkui mitte midagi ja, ja minule võib-olla see ei olegi täna mitte midagi, aga kellelegi teisele võib-olla see sisuliselt surmav. Täpselt nii on jah. Aga nüüd järgmisest nädalast me oleme täiesti uues olukorras, sellepärast et meil nüüd reede oli viimane päev, kui lapsed said koolis käia ja eks, eks noh, õpetanud jätkub. Ma saan aru e-vahendite abil, õpilased peaksid siis seda jama olema kodus, suhtlema oma õpetajatega läbi interneti mingisuguse arvuti arvutile vahendusel. Et sellist asja meil Eestis ei ole varem juhtunud ja tegelikult see on väga huvitav katsetus, et kuidas selle asjaga läheb ja ja väga kõrge tõenäosusega meil lapsed vist peavad koju koduõppele jääma koroonaviiruseminekuni, et esialgu vist kahe nädala kaupa, no mida siis järjest tõenäoliselt edasi pikendatakse ja lootus on, et et mais või kunagi meil õnnestub see koroonaviirus ikkagi kuidagi kontrolli alla saada ja selle levikule piir panna, kui kui see koroonaviirus käitub sarnaselt teiste seda tüüpi viirustega ehk siis, et suve tulekul nende levimine oluliselt väheneb või lakkab, aga noh, eks seda me ei tea veel keegi, kas, kas see päriselt nii läheb? Noh, siin võivad tekkida ka immuunsed, kes on läbi põdenud enam nagu kohe ei saa uuesti ikka muudelt, aga noh, see täpselt, eks seda ju veel uuritakse. Ma viskaks ühe repliigi veel selle kool teemal, et teil on palju küsitud, et miks näiteks lasteaiad on lahti, et kui eile ja eile hommikul toimus niisugune toimetuse juhtidele või mõnedele inimestele niisugune erili eraldi brief sotsiaalministeerium seal neid küsimusi küsiti ka, et seda on seletatud nagu sellega, et mitte siis võtta samamoodi näiteks meditsiinis süsteemist töötajaid välja, sellepärast et kui lasteaialapsed jäävad koju, siis keegi peab neid hoidma. Kui see on, eksju, ema on tööl, isa on tööl ka meditsiinis, siis antakse vanavanemate juurde ja nagu teil tegelikult enne väga täpselt esile tõstsite, siis vanemaealised on see riskirisk, et nende juurde ei ole mõtet, eks see selles mõttes lapsi viia. Siruta lasteaed on praegu veel niimoodi avatud. Siit tuleks veel küsimus, et kas kooli mõtet täies mahus sulgeda, et äkki näiteks noh, võiks öelda, et äkki oleks mõistlik sulgeda kuskil kaheksandast klassist, et lapsed, kes saavad ise endaga kodus juba ise hakkama, keda ei pea nagu eraldi hoidma, et ta võib-olla see on selline küsimus, mida valitsusel tasub nagu arutada, et äkki noh, tuua nagu nooremad lapsed kooli tagasi, noh, enam-vähem ütleme mingi noh, jah, ma ei tea, kui turvaline keskkond, turvalisem kui lasteaiast, et üksteise peal ronivad kogu aeg kõik. Aga neid lihtsalt äkki seal hoida, et vanemaealised lapsed on natuke nagu omaette kodus, et samamoodi, et need inimesed, kes peavad tööle minema, saavad tööle minna ja seal printsil oli üks küsimus veel ka sedasama meditsiinisüsteemi katsed, mida tehakse, et olla selleks valmis, siis ma ise küsisin, et kas näiteks riik ehk siis need ministeerium või ametid on ühendust võtnud pensionil olevate arstide, õdede hooldustöötajatega, et kui nii-öelda süsteemi tuleb väga suur mass peale, et äkki neid aktiveerida. Praegune vastus oli see, et sellel on mõeldud, aga seda ei tehta just sellesama pärast, et fraas on pensionil olevad ehk siis samamoodi riskirühmas olevad inimesed. Et aga vähemalt noh, mul on nagu hea meel, et vähemalt sellele on ametkond mõelnud, sest mõnedes teistes asjades on nad selgelt hiljaks jäänud. Ja see, see, kuidas kui see levimis või noh, see põhjus ju, miks kõiki neid asju kinni pannakse, on see inimkontakte võimalikult vähe, ikkagi oleks ja see vähemalt teiste riikide kogemusest näitab, et mida vähem inimkontakte, et jah, nakatunute arv jätkuvalt jääb olema, aga see protsent ei kasva nii suureks. Noh, nii-öelda, et kui seda graafikut vaadata, siis see kaameli küür ei saa olema nii kõrge kui, kui, siis kui inimkontakte vähendada, kes jäävad koju, kes lähevad maale, ma tean paljusid inimesed, kes on hoopis sõitnud suvilatesse ja maakodudesse, selleks et seal saab ka looduses jalutada ja ja inimesi on ka vähem kellega kokku puutuda, et hoopiski selline lahendus, aga, aga just see eesmärk on ju selleks, et, et see annab ka võimaluse meie tervishoiusüsteemile paremini toime tulla, mida vähem neid nakkunuid korraga on. Et kui ollakse pikema perioodi jooksul, me jõuaksime rahulikumalt neid nii-öelda ka ravithania. Ma olen kuulnud kuulunud ka inimestest, kes on, kes on läinud koju või noh, maapiirkondadesse ära kuskile suvilatesse maale, et vähendada oma inimkontakte, aga lõppude lõpuks me ei saa siinkohal ka mööda vaadata sellest, et meil selle koroonakriisiga kaasnev majanduslik kui kahju, mis me oma riigile tekitame, on ka tegelikult väga oluline. Ja kuigi siin võib ju küsida, et mis on inimelu hind raha kõrvale, eks ole, või, või noh, ühesõnaga, et miks me siin räägime üldse majanduslikust kahjust. Kui meil inimestel on võimalus selle uue viiruse kätte ära surra, siis tegelikult see majanduslik kahju transleerub ka väga otseselt inimeste inimeste eludeks. Sellepärast et kui me oma majanduse siin ikkagi mitmeks kuuks kinni paneme sisuliselt ehk siis lõpetame lõpetame lisandväärtuse tootmise, see tähendab seda, et meil on potentsiaalsed, et maksutulu vähem, meil on inimesed, kes töö kaob, tahavad meil on võimekust, tulevik oma tervishoiusüsteemi panustada oluliselt vähem ja, ja noh, kõik see tegelikult trantsleerub täpselt samamoodi inimeludeks. Ja, ja selles mõttes ei ole ka päris mõistlik vähemalt veel hetkeolukorras oma ühiskonda nagu täiesti sulgeda, täiesti kinni panna. Et peame vaatama ikkagi ka selle vaatega, et äkki meil tulevikus tulevikus on abiks, kui me kasutame proportsionaalseid, et kui me vaatame, mis on Hiinas toimunud, siis Hiinas on viiruse levik suudetud kontrolli alla saada. Kui meil suve tulekuga peaks ta juba niikuinii autonoomselt viiruse levik vähenema, siis tegelikult proportsionaalselt on meetmetega, meil on võimalik see kontrolli alla saada. Kui me täna vaatame, kus kohas me oleme, siis näiteks hotellide ja restoranide sektoris on tohutu kriis, praeguse seisuga inimesed juua hotellides enam ei pea, sellepärast et turism päevast päeva aina väheneb. Meil on sadamates ja lennujaamades olukord, kus sisuliselt Nende kaudu liiguvad aina enam ja enam ainult inimesed, kes pöörduvad Eestisse tagasi. Meil ei ole seal enam eriti palju turiste, aina aina vähem ja vähem. Meil ei ole seal muid inimesi ja, ja loomulikult, kui meil ei ole turiste, siis see tähendab seda, et lisaks hotellidele ei jäta nad siia ka raha, nad ei käi restoranides. Ja Meil on umbes 20000 inimest Eestis, kes on otseselt hotellides ja restoranides tööl. Lisaks sellele meil on 60000 inimest, kes on nende sektoritega otseselt seotud, kes sinna mingisuguseid noh, tooraineid toodavad, viivad sinna asju, kes on sellega seotud, et me räägime olukorras, kus meil on 80000 inimesega sektor, millel sisuliselt enam sissetulekut ei ole. Kus inimesed jäetakse tänase seisuga palgata puhkusele, võib-olla kahe nädala pärast hakatakse neid koondama kuhu, kuhu neid panna ei ole, tegelikult otseselt või tööle panna, neil ei ole hetkel seda kohta. Jah, tõsi, kui me selle viiruse leviku kontrolli alla peaksime saama, siis noh, tõenäoliselt ülemaailmselt ma siis räägin, et tõenäoliselt midagi taastub, aga pigem on see turismi taastumine ikka ehkki aastate küsimus. Et ma arvan, et inimesed on praegu reisimisest nii ära ehmatatud, paljud ei julge seda üldse ette võtta või teha kaks, et loomulikult see ülemaailmne majandusele tehtud kahju otseselt viib ka selleni, et paljudele inimestele ei ole lihtsalt raha enam nii palju, et me ei näe seda majanduskriisi veel, et see ei ole meile veel kohale jõudnud, aga see kahtlusteta tuleb Kahtlemata, et see majanduse pool on väga oluline pool, mis lööb sel nädalal, me saime esimesi selliseid paanikahetki nädala alguses, kui hoopis nafta siis hinnasõjas, mis andis järgmise nii-öelda piisa karikasse ja ja aktsiaturud kukkusid kolinal, et, et ja seda juhtus nädala jooksul veel korduvalt, aga noh, eks see tegelikult oli selle koroonaviirused tuules tulnud nii-öelda viimane löök lihtsalt sellele ja, ja et see on nagu ikkagi noh, et selle mõju me näeme alles tulevikus ja tulevikus võime loota, et me oleme rohkem selleks kriisiks valmis kui, kui varasematel kordadel, aga noh, see, see lootus on selline selline, et me näeme seda tagantjärgi targana, võime öelda, et kas me olime valmis või mitte ja teisipidi, et natukene leevendust näiteks eilegi USA börsiturud andsid ju kui Donald Trump teatas, et ka nemad kuulutavad välja eriolukorra, mida ta seni ei olnud teinud, et me mäletame, et ta nädala keskel seal teatas, et Euroopast lendamine näiteks USA-s keelatakse, aga eriolukordade veel välja kuulutama ei tõtanud, siis nüüd tegi ka tema ja ja börsid, sellest tegid hea hüppe üles, aga aga kui kauaks on isegi No kui me vaatame, mis börsidel toimub, et ma siitkohalt väga pikki järeldusi hetkel ei teeks, sellepärast et börsil lõppude lõpuks sõltumata sellest, kuidas reageerivad erinevad valitsused või keskpangad, ei saa väga pikalt fundamentaalsete majandusnäitajatega vastu suunas käia, ehk siis et meil ei ole Euroopas veel kriisi, ma mõtlen siis koroonaviiruse leviku haripunkt saavutanud me, me ei ole suutnud seda Euroopas pidurdama. Ameerikas me näeme ainult hetkel veel selle algust, Ameerikas läheb asjad väga palju halvemaks. Ma ennustan, ma ei, mul ei ole loomulikult, või nagu kellelgi ei ole ühtegi kindlus selles osas, aga Ameerika on väga spetsiifiliselt eraldiseisev riik selles mõttes, et rikaste riikide hulgas Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteem on väga palju erinev. See tähendab siis seda, et kui me Eestis oleme harjunud sellega, et kui on vaja, sa lähed arsti juurde, sind ravitakse terveks siis Ameerika Ühendriikides, sul on vaja selle peale mõelda pidevalt, et sul on vaja endale osta põhimõtteliselt tervisekindlustuse, sinu tööandja teeb seda sinu eest. Kui sul seda tervisekindlustust ei ole, siis sa peaksid justkui omast taskust tervishoiuteenused kinni maksma, mis paljudel Ameerikas on kindlasti mitte jõukohane eriti vaesematele inimestele. Mis siis tähendab seda, et paljudel on harjumuskartus, et minna arsti juurde, sellepärast et noh, ma olen näinud siin erinevaid näiteid, kuidas koroonaviiruse testimine on läinud inimestele maksma tuhandeid dollareid mis loomulikult ei ole vähemalt kindlustatud inimesele mitte kuidagi taskukohane, jah, tõsi Ameerika Ühendriikides on, on antud viiteid sellele, et tehakse testimine inimestele siis tasutaks. Aga noh, me veel näeme, kuhu see jõuab, ega neid teistega liiga palju ei ole, kaks on loomulikult see, et Ameerika ühendriikides ei ole eriti madalamalt tasustatud tööde juures ette nähtud haigusega koju jäämist, ehk siis et kui sa raha tahad saada, sa pead tööl olema ja ja noh, võib ju ette kujutada, kuidas vaesem inimene mingisuguse kerge kerge koroonavormiga ikkagi läheb, ilusti tööle, on seal tööl, mis tähendab seda, et, et ma arvan, et Ameerika ühendriikides koroonalevik on midagi sellist, mis ületab nii Euroopa kui ka Hiina oma, kui nad seal kiiresti midagi ette ei võta ja Trumpi poolt ma ei ole hetkel veel peale selle eriolukorra väljakuulutamist näinud ühtegi päris adekvaatset lõpuni adekvaatset sammu, eks ole, aga noh, küll nad veel tulevad. Ma ei vaidle seda, aga sellest lähtuvalt mõtlen, et Euroopa majanduslangus tuleb kindlasti suurem, kui me oleme, seda täna suudame ette kujutada ja Ameerika oma täpselt samamoodi, ehk siis, et kui ka börsid hetkel võbelevam ei saa fundamentaalselt väga palju jääda kuskile ülespoole peale seda, kui meil majandusaktiivsus märgatavalt vähenenud. Just et praegu need riigid võivad küll erakorralise toe ja laenuga, nagu ka Eesti plaanib võtta, siin ma saan aru miljard eurot, et laenu, et leevendada neid kaasnevaid siis kahjusid ja majanduskriisi, mis on tulemas, aga ei saa lõputult kesta, et see, see on mingi perioodi ja, ja selles mõttes sul kahtlemata on õigused. Et börs või turg ei saa jätta reageerimata. Ta ikkagi adekvaatset talle nii-öelda numbritele. Aga jah, et, et kui me nüüd vaatame seda Eesti plaani, siis Eesti kava kuni siis kaks miljardit, et ettevõtetele toetuseks välja käia. Noh, mina, ma pean ütlema, et tegelikult on tore, et meil valitsus ikkagi üritab reageerida kujunevale olukorrale on andnud välja toetavaid sõnumeid, mis peaksid ettevõtetele ja ka eraisikutele, kes võib olla vaata, see hirmus ikkagi kindlust sisendab kindlust. Aga noh, olgem nüüd ausad, et see plaan miljardi laenamine ja kuni kahe miljardi ettevõtete toetuseks väljakäimine on hetkel veel väga toores. Meil, ministeeriumid praegu paaniliselt või noh, mis paaniliselt noh, ütleme aktiivselt töötavad välja kõiki neid võimalikke meetmeid, kuidas ja mis meetoditel võitsid teha neid ettevõtete toetamise, olgu need siis mingid maksusoodustused, mingisugused investeerimisprogrammid, mingisugused muud sellised asjad. Aga noh, mõtlen, et kas piisab, kas see on adekvaatne, kas see kõik jõuab täpselt kohale, kas meil hoiab ära mingisuguste suuremate negatiivsete majandusmõjude tekkimise, seda me veel näeme, seda on hästi vara öelda. Kindlasti sellel kõigel on Eesti kontekstis, kui me räägime siis, et paratamatus on, et ühel hetkel tulevad koondamised ja ja see olukord lihtsalt noh, seesama turismisektor on esimene, kes selle löögi saab, et et see saab olema inimestele tõenäoliselt valus. Noh, saab olema valus, aga noh õnneks me oleme sellises majandustsükli faasis, kus see koroonaviiruse löögi mõju on kõige parem, ehk sisend, et kui me mõtleme selle peale, et kui oleks näiteks koroonaviirus hakanud meil levima aastal 2008 või 2009, see oleks olnud ikka oluliselt palju rängem, et täna me olime ikkagi olukorras, kus meil tööjõuturg oli pigem üle kuumenemas, kus meil oli palgakasv, iga-aastane, mis ületas majanduskasvu, mis viitas otseselt sellele, et meil oli tegelikult töökäte puudus. Et täna täna jah, koondamised tulevad, jah, inimesed jäävad tööta, aga siiski on mingisuguseid kohti, kus need inimesed saavad rakendust leida juba teatasid ja tegelikult Selver, et nad otsivad endale uusi töökäsi, sellepärast et nõudlus on oluliselt kasvanud, teatasid Alexela ehk siis, et meil on töökohti, on, kuhu inimesi kuule, inimestel minna peal on, aga noh, loomulikult jah. Et kui sellised asjad juhtuvad kähku, siis toimuvad ikka teatavad mullistused. Õnneks tasuks mõelda ka natukene selles mõttes nagu laiemalt või noh, selles mõttes, et me oleme ka nagu uues mingis mõttes nagu eksju reaalsuses. Et ma olen täitsa nõus, öeldakse turism pihta, samas kui eelmine majanduskriis siis Tartu Ülikooli noh, ütleme, et ajakirjas osakonna poolt tehtud uuring ütles toona, et inimesed ostsid kõige rohkem võtmesõna siseturism ja tahtsid ka ajakirjandus lugeda siseturismi kohta, et äkki, eks ju, kui välisturist kukub ära, siis võib-olla see on mingi uks, mis avaneb siseturismile, sellepärast et siin tuntakse ennast mingis mõttes siukse, turvalisem vana, et ma arvan, et mingid asjad, eks ju, asendavad teineteist ja samamoodi laiemas pildis on see, et mitte kunagi varem, ma julgen väita, ei ole ajalehti ega ajakirju tehtud sellisel viisil, nagu praegu tehakse kodukontoritest, ehk siis ka mingit tööd viisid, muutuvad ja mingid saavad muutuda, tõsi, mingid ei saa, aga mingid asjad ka asenduvad, et seesama näiteks võtame toidupoe, näita siis võib-olla need inimesed, kes eksju restoranides ei saa, tööd saavad praegult sööd noh, kõige lihtsamas mõttes nagu Bakijatena toidud kulleritena, sest kui inimestel on Eksuga kartus välja minna, sest tellitakse rohkem peale ja on praegu ka näha, et needsamad toidu nii-öelda tellimisteenused on bookitud kaks-kolm päeva ette, sellepärast et nad ei ole võimelised ekse sellise nii-öelda massiga toime tulema. Küll kui anda selleks aega, suudavad oma töö rutiine muuta, palgata inimesi, leida autosid, leida ekse süsteeme, mõelda kõik sellel logistika läbi, et noh, mingis mõttes, eks ju, tegelikult noh, see majandus nagu vaade tegelikult ju ka muutuda. Et on asjad, mis tõesti jah, kaovad ära, mis sa oled väga tugevalt pihta ja mida tuleb ka toetada, aga on ka asju, mis tekib juurde, et ainult ei ole. Eks see, see et ei ole ainult ainult ära kadu pool või tõmba tegelikult mingis mõttes juurde tekkiv pool. Jah, meie maailm on muutumises, kindlasti paljud inimesed on tõenäolised kätesurumise näiteks ära lõpetanud. Ma ütlen ausalt, et mina veel ei ole, ma ei ole seda suutnud endast välja välja rokkida, aga aga jah, et kindlasti mingisugused asjad, inimeste tööharjumused viisid, kus tööl käia, kindlasti ka muutuvad, aga aga jah, ma ei tea, kas te olete viimastel nädalatel ka poodidesse jõudnud, aga tegelikult täitsa huvitav, kuidas inimesed on hakanud endale kriisiks varusid, varusid looma igasuguseid konserve, vaatasin, makaronid on näiteks väga populaarseks osutunud, üldiselt on kuivained ära ostetud. WC-paber, mis on, mis on üle terve maailma väga levinud koroonaviirusega? Ega keegi täpselt ei oska seletada, mille pärast see nii on, aga ma kahtlustan, et see on seotud sellega, et Wuhani provintsis, kus viirus kunagi levima hakkas, et et siis seal olid ajaloolised tarneahela probleemidest WC-paberiosas ja inimesed ostsid sealt kõik WC-paberi ära. Meedia sellest laialdaselt kirjutas, et siis sellise inimliku teadmisega, et koroonaviiruse puhul tuleb WC-paber osta, levis ka üle maailma. Ega sellel ühtegi kindlat fakti muidugi. Õhtuleht tegelikult tõsise siis tarbimispsühholoogia majandusteadlane Ivar Soone ütles, et põhjust tuleb otsida emotsioonidest, et seal vist oli umbes, nimetame parafraseerida emotsionaalsed, emotsionaalsed ja paanikas inimesed vajavad teatud siukseid kindlustunde, punkte, üheksandaks seal esmatarbekaubad, noh, Eesti puhul seitse paber. Eesti puhul see muidugi võiks olla ka sool ja tikud, aga. Kui inimeste käitumist vaadata tõesti selliseks üksikindiviidi tasandil, et siis tõesti mulle tundub ka, et siin on nagu kahte tüüpi käitumist tegelikult, et ühed on need, kes noh, teatud määral on ikkagi paanikas, mõtlevad võib-olla natukene asjadest üle see varumise teema. Et me teame, et ja korduvalt kinnitatud toiduga ei saa otsa, WC-paber ei saa otsa siin lähema kahe kuu jooksul, aga ikkagi inimesed tahavad midagi teha, nad tunnevad, et, et noh, mingisugune kriis on käes, me peame kuidagi talitama ja siis on teine äärmus inimesi, kes vastupidi, ei võta seda asja mitte kuidagi tõsiselt, et nad isegi ei mõtle selle peale. Et peaks nüüd noh, vaatavad, et saavad küll, võib-olla siis töölt. Kas vaba päeva vabad päevad aga võtavad seda kui puhkust ja võimalust minna vanavanemate juurde, viia need lapsed sealt lasteaiast hoopis vanavanemate juurde jällegi taaskord ohuga siis nakatada ja kui neile siis nagu proovida natuke seda mõtestada või selgitada, siis nad on natuke võib-olla üllatunud ja oota, kas tõesti nii tõsine asi, millest me praegu räägime? Siin tundub nagu mulle, et siin on kaks äärmust inimeste käitumises No siin tuleb nagu aru saada seda, vabandust ma ei näe täidetud, ei ole hullu, segan vahele ka, vabandan ka raadiokuulajate ees, et ma tean, et raadiokuulajatele meeldigu vahele segatakse, aga jah, meil ühes ühes ruumis, et mida tuleb nagu arusaadav, ma arvan, on see, et neid inimesi, kes käivad poes osadesse kokku, neid ei tasu kuidagi nagu noh, ma tean noomida või esile tõstetud, et küll on nagu rumalad, et me peame aru saama, et on, eks ju, üks sõnum on tegelikult, mis praegu riigis on see, et palutakse inimestel vähem ringi käia. Järelikult need inimesed peavad endale ka koju tekitama nii-öelda toiduvaru, et nad käiksid vähem ringi. Mostan täna eks särafi vanaemale vanaisale Win endale ütlen, et me kõik oleme kaks nädalat kodus. Noh, kui sa 20000 kodus, sul on vaja makarone, sul on vaja soola, sul on vaja ka WC-paberit, eks ju. Et võib-olla mitte sellises koguses nagu ostetakse, aga, aga noh, põhimõtteliselt on seda vaja, et öelda, et inimesed nagu kuidagi käituvad nagu valesti on, ma arvan, vale, mis on nagu oluline rõhutada, on see, et toidupuudust ei ole, kaupa jagub, et kui sul on vaja, sa ei pea olema nagu noh, ma selles mõttes nagu rootsi lauas kuhjanud, endal käru nagu täis ja ootan järgmist kahte aastat, eks ju. Aga et see kaup on olemas, mul on väga hea meel, et AK seda eile ka näiteks rõhutas väga selgelt, et, et kui on vaja, siis saad poodi minna, aga et inimesed varuvad sellise nende kummalist just sealsamas praegu tuleb valitsuselt käsk, et kõik peavad kaks nädalat kodus olema. Mis sa siis teed, kui sul kodus on tegeleda, et see on nagu mõistetav ja selles ei ole hullu, aga seda käsku praegu ei ole, eks ju, seda ei tule ka nagu tänasest minuti pealt, vaid selleks antaks ette teada, et lihtsalt neid varusid nagu ette valmistada, poed ennast ette valmistada, aga kaup jagub seal, ma arvan, kõige olulisem sõnum. Just, ja see tuleb tegelikult enda jaoks ka läbi mõelda, et mis siis saab, kui mina nüüd olen ikkagi nakatunud olen sunnitud jääma karantiini, et kes on see, kes mulle siis selle toidukraami näiteks koju toob, et ma ei saa ju ise minna poodi neid banaane näppima seal ja neid valima, et et ka see on keelatud tegevus sel hetkel, kui sa oled karantiinis, et sa pead olema kodus nelja seina vahel ja ja, ja mitte selliseid asju tegema, et noh, sellise varuplaani läbimõtlemine iseenda jaoks, oma lähedaste jaoks, et juhul kui mina jään koju, siis kes on see, kas minu vend toob mulle või minu mõni sõber toob, kuidas see, kuidas see asi üles ehitada enda jaoks ja ja teisipidi see nakkuse oht ka, et, et kui ma nüüd ise hakkan teistele viimasel kraami, et kas see levib mai tea kilekotiga, kui ma jätan talle ukse taha, et noh, päris tuppa ei lähe, jätan ukse taha, on ju, et kas siis on mingi nakkusoht ja et need, need asjad tuleb nagu läbi mõelda enda nii-öelda kriisiplaan ka. Ma olen Schmuutavusega nõus, et ei ole mõtet siin kuidagi stigmatiseerida inimesi, kes on endale võib-olla tavapärasest pisut rohkem toitu või muid esmatarbekaupu varunud eriti veel näiteks väljaspool Tallinnat, kus Tallinnas seal on võimalik ka tegelikult endale poest lasta kaupa koju tuua, kuigi jah, tõsi vist praeguseks on need ooteajad juba veninud nädala pikkuseks, sellepärast e-kauplustel ei ole piisavas mahus kullerid ja kullerautosid. Aga jah, et tegelikult, kui inimesel on kriisisituatsioonis ikkagi mingisugune kogus kogus esmatarbekaupu toitu kodus, et selles midagi halba ei ole eriti veel selles olukorras, kus meil jaemüügivõrgustik suudab, et vastu pidada sellele nõudluse kasvule hüppelise nõudude kasulam. Noh, ma saan aru küll, et inimesed on näinud siin tühje riiuleid poodides. Nende riiulite tühjus on ikkagi otseselt seotud sellega, et poed ei ole tavapäraselt valmis nii suures koguses tooteid riiulile panna, sellepärast et noh, kes ei osta neid makarone tavapäraselt nii palju ja tegelikult need makaronid on siiski olemas, need liiguvad poodidesse, inimesed saavad need sealt kätte, kui, kui täna on, on makaronid otseselt, küll nad homme jälle tagasi on. Teistegi indikatsiooni ei ole selles osas, et meil toit kuidagi ära kaoks, toit, toit otsese otsa lõpeks seal selles mõttes on need tegelikult on mõistetav, et nad on, tegelikult on kõik on okei. Just ja küll, aga sellesse sektorisse siis toidukauplused on teatanud, et nad tahaksid, oleks tarvis rohkem töötajaid ja, ja ma saan aru ka siis toitu valmistava sektoris oleks sedasama sama tarvis, et siin enne kuulasime Sirje Potissepa intervjuud Märt Treier tegijat. Et seesama teema oli üleval, et, et neid inimesi tuleb ka kaitsta, kes seda tööd teevad ja kui nad peaksid langema nii-öelda ära, siis seda ei saa üle interneti ja üle kaabli teha, et seal peab milline või päriselt inimene kohal olema. Jah, ja noh, nominent kohad, et me tegelikult ei saa tervet oma majandust kinni panna, meil on siiski vaja inimesi, kes töötavad inimesi, kes hoolitsevad teiste inimeste eest ka väljaspool meditsiinisektorit väljas kolm ma ei tea, mingisugust politseid, eks ole. Meil on tegelikult tarvis, et meil riiki edasi toimiks. Kuigi jah, et ega me ju väga täpselt ei tea, kui kaugele meil see koroonaviiruse levik veel jõuab. Et kui vaadata nüüd teiste riikide kogemusi, siis, siis on astutud ikka mingisugustel hetkedel, kui see levik väga ülekäte kipub minema. Üsna drastilisi samme, eks ole, meil on ju, kui me mõtleme kasvõi hiina peale, meil on pandud seal miljoneid või sadu miljoneid inimesi, sisuliselt eks ole, lukku oma kodudesse oma linnadesse. Aga, aga noh, loomulikult, kui seda nüüd positiivse poole pealt vaadatuna vaadata, et ega ka nendel juhtudel ei ole tekkinud mitte kusagil mingisugust esmatarbekaupade kriisi ehk siis et meil ei ole inimesed hakanud koroonaviiruse tõttu linnades kuidagi nälga surema. Jah, võib-olla on olnud vähe ebamugavam, olen vaadanud näiteks Hiinas on tekkinud täiesti mingisuguseid uusi ja põnevaid viise, kuidas inimesed ennast karantiinis olles lõbustavad, ehk siis, et internetti interneti kaudu siis teiste inimestega suhtlemisel mingisugused täiesti uued varasemast erinevad meediavormid, kus näiteks telesaadetes on publiku asemel olnud inimesed, kes siis oma kodudest telefoniga kuidagi samale ekraanile tekivad, mis on mida, mida varem ei ole sellisel kujul olnud, et et kui meil peaks siin tekkima ikkagi see olukord, mille tõttu on vajalik suur osa ühiskonnast kuidagi viiruse leviku pärast sulgeda ja ma rõhutan, et me ei ole siin veel ja me ei, ei ole ka nagu otseselt seda indikatsiooni, et me peaksime minema. Aga isegi kui meil tuleks panna see ühiskond niiviisi kinni, et siis tegelikult väljaspool siis suuremat majanduskahju, me oleksime enamvähem okeid. Kui vaadata välismaa kogemusi, kui üritada seda Eestisse üle tuua, et toitu oleks saada esmatarbekaup, oleks, saadame, oleksime lihtsalt oma kodudes ja ootaksime, kuni see kõige hullem üle läheb, kui seda oleks vaja tasuvad. Rõhutan, et meil ei ole indikatsiooni, et me annaksime. Kell on hetkel veel sinu teel, aga natuke needsamad sotsiaalmeediapildid erinevatest tühjadest, poelettidest ja WC-paberirullidest, et eks see on ka juba see meelelahutus või see, millega inimesed nagu proovivad tuju üleval hoida, et ega tegelikult on tulev, tuleb hoida positiivset meelt ja uskuda, et see asi asi läheb paremaks. Aga vahetame teemat või selle koha pealt, et võib-olla räägiks natukene nüüd poliitilisest käitumisest, kogu selles selle kriisid juures väga lihtsalt küsides, et kas meie poliitikud ja valitsus käitus piisavalt kiiresti seda eriolukorda kehtestades pidanuks seda varem tegema või või, või mida saanuks teha teisiti, et noh, mulle tundub natukene endale, et, et eks poliitikud ka uskusid, et see asi ei lähe nii hulluks ja, ja lootsid seda. Paraku ikkagi kasvas see arv märgatavalt. Ma võib-olla alustan, et usuga ei ole siin nagu midagi tegemist, see on nagu matemaatikas on väga lihtne matemaatika, mida ma mõtlen ise, et ma tegin kuuendal märtsil, eks ju, et kuidas see viirus Eestisse on saabunud, mis on selle korda ja ja vastavalt sellele kordele sai ennustada, mis on nagu tulevik. See mudel on töötanud igal pool. Ja teeme tähendab nagu selliseid viirus ei ole pagulane, eks ju, et Eestis on külm, vastik ja mitte ükski pagulane edasi tulla, viirust ei huvita, milline on Eestis ilm, olud, viirus leiab endale keha, läheb sinna, on seal ja läheb edasi ja ei ole absoluutselt vahet, oled sa rikas, Olesse vaene oled sa mees või naine, eks ju. Võib-olla mingites vanusegruppides teatud vahed on, aga põhimõtteliselt viirusejaks vahet ei ole. Ja selles valguses. Ma arvan, et valitsus oma esimeses kommunikatsioonis oli ülihoolimatu, meenutame hanerasva ja tavaline külmetuskriis ei ole, muret ei ole, kõik on väga tore. Kuni tegelikult ka selle nii-öelda kriisiolukorra väljakuulutamisel tõenäoliselt oli see liiga hilja, et see on selles mõttes noh, need tegevused on kõik siuksed tagajärgedega tegelemisele, et noh, nagu me alguses tegelikult rääkisime, praegu tuleks mõelda ainult kahele stsenaariumile, mis on kõik mõlemad tulevik, eks kuidas vähendada seda massi, kuidas tagada meditsiinisüsteem oleks korras ainult tulevikku vaatavalt tegevused peaks olema, mitte ei tuleks tegelikult sellega, mis oli minevik. Tõsi, midagi tuleb nüüd muidugi mõtlesime minevikku tuleb natuke teha, aga see ei tohiks olla primaarne. Sellega jäädi hiljaks, eriti jäädi sellega hiljaks. Mis minu jaoks on täiesti müstiline, et 2013 2013, ma rõhutan, on terviseamet teinud analüüsi ohuraporti või nii-öelda sellise riskihinnangu, kus on öeldud, et gripipandeemia tõenäosus on väga suur ja seal on väga selgelt välja toodud ka, et oht on suur. Mis sellega kõik kaasneb, on väga raske, seal on välja arvutatud isegi nii-öelda selline elanikkonna nakatumise protsent ja öeldakse istet. Gripiepideemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus kõrge patogeensusega inimpopulatsioonis Mitte esinenud gripiviirus ning esineb selle viiruse laiaulatuslik levik inimeselt inimesele. Mina ei saa aru, kuidas terviseamet ei olnud valmis selleks sellepärast et veel 12. märtsil, 12. märtsil, kaks päeva tagasi ütles Jüri Ratas peaminister Jüri Ratas riigikogu ees esinedes, et terviseamet hindab praegu koroonaviiruse üksikjuhtumite Eesti sisse, ta on sellise väga kõrgeks haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäoliselt keskmiseks kuni kõrgeks ja nüüd pange tähele ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäoliselt endiselt madalaks. Et mina ei saa aru, kuidas need sõnumid teenindusega kokku lähevad, kes annavad nõu Tanel Kiigele, sotsiaalministri, kes annab nõu Jüri Ratasele peaministrile. Et mis inimesed seal on, et kas on Stradkom, kas on terviseamet, et et teil on olemas analüüsid, mis ütlevad, et gripipandeemia tõenäosus on väga suur, täna välja arvatud numbriliselt, kui suur see on? Te näete, kuidas on ülejäänud maailmas olnud ja te räägite selliseid sõnumeid eestlastele, et ma ei saa sellest lihtsalt aru ja ma arvan, et valitsus kõige laiemas mõttes on sellega selgelt läbi kukkunud tõsi, näpuga näidata kellegi teise poole, sest noh, Jüri Ratas ei ole viroloog. Tanel Kiik jälle viroloog minu teada, eks ju, et nad saavad kuskilt nõu. Ma vaatasin nõuanded väga selgelt praegu üle. No vot, ma ei tea, kas ma nüüd päriselt sinuga nõustun siin kohapeale, sellepärast et mulle tundub, et kui iganes raske see koroonaviiruse kriis meil on, et tegelikult igasugused reaktsioonid peavad olema ka ikkagi proportsionaalselt ja. Vabandust, aga sul on, ülejäänud maailm on olemas Eesti ei ole kuidagi üksikjuhtum nagunii, et me oleme, noh, tõesti kaitsetsooni üle maailma saad analüüsida, mida sa näed, kuidas mingid teised riigid on suutnud ennetavalt tegutseda, aga meie tegelema tagajärgedega. Me tegeleme tegelikult ka ennetavalt nende asjadega, et me ei saa hüpata või ei ole mõistlik hüpata kiiremini, kui meil see olukord kujuneb, et näiteks leedulased panid oma riigi üsna ruttu tukk kinni, aga noh, ma ei tea, kas see on ega me ju keegi ei ole nii targad, et kui me oleme tagantjärgi aga, aga noh, ma ütlen, et see kahju, mis me oma majandusele teeme sellega, kui me võtame liiga suuri samme, kui me sulgeme liiga palju liiga kiiresti, on tõenäoliselt oluliselt suurema inimelu hinnaga kui see, mis viiruse poolt tekitatakse. Sellepärast et kui me ikkagi räägime viroloogidega, siis see koroonaviirus ei ole mingisugune üle mõistuse suur tappeli, jaht on raske ja nii edasi ja ma ütlen, et tead, et parem oleks loomulikult kui meil seda ei leviks. Aga ma ütlen, et minu hinnangul ma ei näe, et valitsus oleks pidanud, et midagi väga palju teistmoodi tegema, sellepärast et kui meil need asjad niiviisi levisid, nagu nad on levinud. Et need meetmed, mis valitsus on otsustanud nendes olukordades, kus seda on otsustatud, noh võib-olla siin selline asjatu praalimine välja arvata, mida sa siin viitasid. Ühel valitsuse pressikonverentsil, et, et enam-vähem seal olnud proportsionaalne, et ma ei, ma ei ütleks, et ma oleksin tahtnud, et meil oleks valitsus kaks nädalat tagasi Eesti kinni panna. Mulle tundub, et proportsionaalne tollel hetkeolukorral, mis juba olemas või käes on, aga tõesti sellise ettevaatega, millele martin viitab et see natukene võib-olla jääb ikkagi vajaka just see ettevaade selles, et, et mis tuleb järgmiseks ja kui Martin loeb siin meil suurepäraseid uuringuid ette, siis kas ikka kõiki neid uuringuid loeti tegelikult ka teiste poolt otsustajate poolt. Et mida ma tahaks nagu öelda, on see, et number üks lihtsalt vihjena, vaadake, kes, mis taustaga haridustaustaga inimesed on leedu valitsuses, kellele sa viitasid, seal on kolm väga huvitavat inimeste huvitava taustaga ütleme, et see on nagu rohkem meditsiini poole. Et võib-olla ka sellest nende reaktsioon, nende arusaamine olukorra tõsidusest on natukene teistmoodi, kui noh, võib-olla siis ütleme Eesti valitsusele, kus on teistsuguse taustaga inimesed seda number üks, number kaks on see, et, et ma annan endale täiesti nagu 100 protsenti selles mõttes aru, et mul on lihtne kõrvalt targutada, nagu mõtlen, mina vastutan laias mõttes kuskil leks enda pere lähedaste ja kuskil 250-ks inimese eest. Õhtuleht kirjastuses ja mina saan öelda, et te jääte kõik koju, punkt, et 1,5 miljonit või noh, umbes nii on natukene suurem mass, mille eest vastutada ja sellest ma nagu mõistan. Aga kui mudelid on olemas ja mina suudan selle mudeli välja arvutada, siis kuidas seda ei suuda teha. Terviseamet, sotsiaalministeerium, Stradkom vot sellest, mina aru ei saa. Et nad suudavad seda loomulikult välja arvutada, aga mõtlen, et see balansseerimis akt, eks ole. Et sina omasele 250 inimesega Õhtuleht kirjastuses jätkuvalt jätkad oma ärilisi tegevusi, need inimesed jätkavad tööd, ajalehed ilmuvad, raamatud ilmuvad mis iganes, eks ole. Et see ei katke, kui me räägime siin valitsuse tasandilt, et me oleksime võinud tegelikult jaanuarist panna Eesti riigi kinni, sulgeda piirid, jätta inimesed koju, eks ole, kõik need asjad, aga see majanduslik kahju, mis oleks sellega kaasnenud, oleks kaalunud igal juhul üles selle hulga inimestest, mis meil proportsionaalse reaktsiooniga rohkem siis hukkub, kui sa soovid. Sellepärast et sa saad ju aru ometigi, et et see valitsus peab arvestama sellega, et mida raskem on seal reageering, mida suurem on see reaktsioon, seda rohkem meile jäävad asjad tegemata, seda rohkem meile maksuraha kogumata, seda vähem meil on pärast võimalik meditsiini panustada, muid asju teha, seda vaesemaks inimesed Eestis jäävad. Ja see on see selle kaalu teine pool, ehk siis et jah, et valitsuse poole pealt ju ei ole mitte midagi kergemat kui teatada, et me sulgeme asutused paneme kõik asjad kinni, inimesed, minge koju, välja arvatud siis noh, mingisugune primaarne primaarset teenuste pakkumine, Joala meditsiin, toite muusikaasi, et seda on tegelikult nii-öelda otsusena ju väga lihtne teha. Aga, aga probleem on just selles, et mis on selle kaalukausi teisel poolel, et see kaalukausi teisel poolel on ühiskond ja see ühiskonnale tekitatud kahju võib üles kaaluda igasuguse nii-öelda hoitud inimeste hoitud inimese inimesel inimelude hinna oma oma suurema inimelude kaotusega. Nad ei oleks toona seda mõistnud, aga nad oleks mõistnud seda täna. Aga mida ma tahan nagu öelda, sa räägid väga õigesti, te räägite jaanuarist, veebruarist, aga see jutt, et valitsus on teinud seda, siis teha ma arvan, et ei päde, sellepärast et toona sellele isegi mõeldud, et seesama, ma tulen tagasi seal eile hommikukoosolek juurde ja sotsiaalministeeriumis, mis tehti toimetust nii-öelda liikmetele, kaasa arvatud mulle, ma esitasin seal ühe väga konkreetse küsimuse taaskord, et kuidas teavitatakse venekeelset elanikkonda ja kas riik on plaaninud näiteks mingeid masspostitusi, noh mida on võimalik, eks ju, teha kõikidesse postkastidesse käituge niimoodi. Vastus oli seal, jah, me oleme sellele mõelnud ja me hakkasime sellega tegelema eelmisel eelmisel nädalal. Ehk siis nad on nüüd riik on kuskil tänaseks varsti poolteist nädalat vähemalt mõelnud selle üle, kuidas teha ühte infolehte. Selleks olukorraks ei oldud valmis selleks olukorraks ei ole endiselt valmis, et sina ja mina kahekesi või kolmekesi suudame selle infolehe kokku panna kahe tunniga saata trükikotta Ta oleks esmaspäevaste lehtede vahel või et võiks postidel need laiali. Riik ei saa sellega hakkama üle nädala ja see näitab, et tegelikult sellele probleemile ei ole mõeldud. Neid lahendusi ei ole läbi mõeldud ja selles on see minu jaoks kommunikatsiooni läbikukkumine tegelikult, et need sõnumid, mis tegelikult oleks võinud kõik valmis olla ja mida saaks ka uuendada, et tänane tänase seisuga olema selline infoleht nädala pärast läheb järgmine, eks ju, uue infoga, et inimesed seda infot vajaksid eriti venekeelne, eriti kui võib-olla inglisekeelsed inimesed, kes Eestis elavad, kes ei saa terviseametiga olulisemaid pressiteateid lugeda eesti keeles, aga ka terviseameti koduleheküljel, vähemalt eile hommikul. Kõige värskem uudised vene keeles olid kaks või kolm päeva vanad. See konventsioon, kommunikatsioon. See kommunikatsiooniprobleem on küll selgelt olnud üleval just venekeelse kogukonna suhtes, näiteks, et et me ei saa, me peame reageerima ja, ja me, see peab olema strateegiana ju läbi mõeldud, et kuidas seda siis tehakse sellisel hetkel, kui selline kriis tuleb, olgu see siis tervisekriis või olgu see mingi teine kriis. Et sellised plaanid peavad riigil olema olemas. Ja kommunikatsiooni pealt ütlen, et ERR-is me tegeleme nii eestikeelse kui ka vene kui ka inglisekeelse ühiskonnagruppide harimisega sellel teemal ja näiteks venekeelse Uudisteportaali lugemine on loomulikult eestikeelse oma ka, aga venekeelse oma on ka oluliselt kasvanud, ehk siis et vene keelt kõnelevad inimesed ikkagi saavad, saavad R-i käest oma selle vajaliku informatsiooni, kuidas ja, ja mida ette võtta. Aga saate lõpetuseks lühidalt, kas välismaa kogemustest, nendest, mida me oleme näinud, kuidas teised riigid reageerivad, on midagi, mis annaks meile mingi lootusekiire, millega siit seda saadet lõpetada ja, ja olla lootus. Kas loomulikult Hiinas on see asi kontrolli alla saadud, see näitab seda, et on võimalik seda teha. Loomulikult see hind, mida Hiina on maksnud, selle eest, on olnud ränk ja maksab seda ka tulevikus. Aga, aga ma ütlen, et meil ei ole mõtet siin lootust maha matta ja loomulikult, kui see koroonaviirus käitub nagu ülejäänud seda tüüpi viirused, siis suvi peaks tema levikut märgatavalt vähendama. Martha lihtsalt olge, ma arvan, noh, hinnang, ma arvan, ei ole hea näide, et Hiina meetmed on ka natuke teistsugused, kui Euroopast on inimesed endale lubaksid kehtestada ja kõike muud taolist, aga olge rõõmsameelsed olge positiivsed ja ehk tegelikult tegutsege mõistusepäraselt, ärge käige üritustel, kus on rohkelt inimesi rohkem, et võib-olla on juba ma ei tea, viis, kuus, eksju, 10-st 100-st rääkimata. Ja. Vikerraadio akna taga on väga ilus päikeseline ilm ja Martins Muutav Huko aaspõllu Taavi Eilat tänavad teid, rahva teenreid kuulamast, saagu mis saab. Meie saade on eetris taas täpselt nädala pärast. Ilusat laupäeva, püsige terved ja kuulmiseni.