Vikerraadioümbris. Käes on vaikne laupäev ootuse päev ja nagu kalendris on öeldud, siis ei kasva tänasel päeval isegi rohi. Oleme suure reede ja ülestõusmispühade vahel täis ootust, aga paljude eestimaalastele tähendab see kõige lihtsamat rõõmu. Et tänu sellele, et eile oli vaba päev, täna on vaba päev ja homme on vaba päev on andnud võimaluse sõita maa kohta või suvilasse, kus linnulaul hommikutunnil veel valjem ja linnakära keskelt kostev sädistamine kui linnakära keskelt kostev seadistamine ja paljudele ei lase hommikul isegi enam magada, aga metsa all on maapind sinakaks värvumas ja kanistrid kallistamas kasepuid, mille mahla ohtralt üle Eestimaa juuakse. Käes on aeg, kui tuule varjulisemas kohas võetakse päikest ja nauditakse sooja päikesekiire paitust. Neid päikesekiiri raadiuma aknast sisse ei paista. Aga siiski oleme me siin stuudios rõõmsa meelega, sest järgnevad 50 minutit. Sisustame saadet Rahva teenrid, kus analüüsime nädala olulisemaid teemasid ja nagu ikka, teeme seda kolmekesi. Täna oleme siin koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere Krister Paris, Eesti Päevalehest ja Delfist. Tervitus ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust enne pikemat sissevaadet. Väike ülevaade sellest, millest sel nädalal juttu tuleb. Olgu siinkohal öeldud, et eelmise nädala suursündmus, millest inimesed omavahel väga palju räägivad ja analüüsivad, mis aga paraku jäi siit saatest juba nädal tagasi välja ja ei mahu kahjuks ka analüüsimiseks tänasesse saatesse. Siia saatesse paraku ei mahu. Otse loomulikult oli eelmise nädala lõpu Sis tippsündmuseks Ott Tänaku filmi esilinastus. Ja pärast seda siis kinosaalidesse tungivad rallifännid ummistasid põhimõtteliselt Ott Tänaku ülistus filmi ja, aga me sellest tänases saates ei räägi. Kas lepime selles kokku? Pole filmi näinud. Sa pidasid miiluse litaanias sellele filmile ja ilmale aitab küll, jah. Olgu, aga räägime tänases saates pikemalt Eesti riigipea visiidist Venemaale ja tema kohtumisest Venemaa president Vladimir Putiniga. Venemaalt saabus eile ka Krister. Eesti valitsuse loomise hetkeseisust, räägime Kaja Kallas kaotas riigikogu hääletusel õige õiguse siis valitsus moodustada ja Jüri Ratas sai selle tuletungla enda kätte. Räägime erakondade reitingust ja seda just mõeldes Europark parlamendivalimistele. Seejärel viime pilgu välismaale. Soomes toimusid valimised eelmisel nädalal ja arengud on huvitavad ning kui aega jääb, siis vaatame ka Ukraina riigipea valimistel otsa, mis toimuvad homme, aga alustame nädala kõige kurvema ste uudisest, mis tuli meile hoopis Prantsusmaalt Pariisist, et Prantsusmaa pealinnas puhkes esmaspäeval jumalaema kirikus ulatuslik tulekahju, mis saadi kustutatud alles teisipäeva ennelõunaks ja suur osa katedraalist hävis põlengus. See on väga kurb ja traagiline sündmus, mida televisiooni ja kõiksuguse muu meedia vahendusel kogu maailm koges ja nägi et ühe suure kultuuri ausamba hävimine Loodetakse, et ehitatakse üles võib-olla kõige selle koge kogemuse või nägemise poolt meedia poolelt, ma ütleksin, et ma arvan, et taaskord sai ümber lükatud, et arvamus justkui oleksid eestlased väga sissepoole, ei hooliks maal ja maailma asjadest ja oleksid kirikuvaenulikud, sest et tegelikult tähelepanu, mis siin oli ka lugejanumbritest, sa näed, jaga inimeste emotsioonides oli väga suur ja ma olen kuulnud, et ka Eestist on inimesed juba anne Tänud Notre Dame'i katedraali taastamiseks. Ja praeguse seisuga tundub, et nagu keegi sotsiaalmeedias nalja tegi, et summa on nii suur, mis on kogunenud, et selle eest võiks teise katedraali varud varuosadeks kõrvale ehitada. Mis on noh, nali naljaks tegelikult muidugi, ega sa ei saa päriselt taastada seda, mis oli mis oli üle 800 aasta tagasi ehitatud, et eks ta tuleb ikkagi kopeerida ja restauraator itel on seal tööd kõvasti tõenäoliselt rohkem kui viis aastat, mida Prantsusmaa president Emmanuel Macron optimistlikult teatas. Aga samal ajal on ka prantsuse ühiskond vist taaskord võiks arvata, et selline asi ühendab inimesega omavahel natuke tülli läinud selles küsimuses. No kui vaadata nagu eurooplase pilguga, siis see põleng näitas, tõid teiega välja sellise väga paljuski ühtse Euroopa identiteedi, et kogu see keerulised ajad, kus on aga üsna palju lõhestumist nii Euroopa eri rahvaste vahel kui ka riiki riikide sees, seal oli tihtipeale mulje, et, et tahad euroopa kui, kui selline suur ühiskodu võib-olla meid hakanud nagu, nagu väsitama siis kui selline üks sümbol ja kahtlemata ta on üks Euroopa kõige tuntumaid sümboleid niivõrd palju inimesed kõnetas ja niivõrd palju täpselt selliste emotsioone esile kutsus, siis see on nagu üks koht, mis Aguda täpselt ta tõi välja ikkagi olla selline ühine kodu. Nii täpselt kui ma tean sealt õuduste näitena, et ka Prantsusmaal on praegu lõhed, aga tõesti esimese hooga ma tahaks ka ikkagi pigem öelnud, et see on selline pigem selline rahvast ühendav. Kui sinnamaani olid peamiseks teemaks kollased vestid siis järsku ikkagi selline üldine lein, suruse kõik tahaplaanile. Ja praegu Euroopa jaoks on see täpselt võimalus kõikidel eestlastel Snap. Ja tunda, et nad on ühe sellise suure sümboli taastamisse oma panuse andnud. Ma küll ma, ma ütleksin küll sinna juurde, et Notre Dame'i raha poolest on nüüd selle katedraali taastamisega hästi, et, aga sealt taustalt nagu ma ka tänases Postimehes kirjutanud natukene paistab ära see, et ega Prantsusmaa üldiselt Prantsusmaa, mis on praktiliselt kõigi oma kirikute katedraali omanik tänu nende 1905. aasta valitsuse otsusele, et selleks, et riik ja kirik oleksid paremini lahus peaksid kõik riigi kõik pühakojad kuuluma riigile. Mida tollel hetkel ilmselt et peaminister Wilkom, kes ei olnud väga kirikusõbralik, kui väga pehmelt öelda tegelikult tegu oli endise preestriseminari õpilasega, kes mingil hetkel kiriku peal väga tõsiselt vihastas ja ekstra selleks liitus toona väga kiriku vaenuliste, prantsuse, vabamüürlaste ka, et kirikut paremini taga kiusata siis tema ilmselt ei arvestanud seda, et mingil hetkel need kirikud, kus siis kogudused jäid edasi kasutajatest kasutajatena sisse, et need kirikud ei suuda ennast enam ära majandada mitte ainult maakirikud, vaid ka suured Pariisi kirikud, mis mille kohta kirjutatud järjest enam, et need olid juba üsna räämas. Sedasama Natri tammi ju taastati väga suuresti ameeriklaste raha eest, sest prantsuse maksumaksja, kelle taskust siis pidanuks, peaks seda tohutut kirikutaristut üleval pidama. Nende seas on väga palju ateiste, nende seas on väga palju lihtsalt kiriku leiged inimesi, kes, kes leiavad, et selle rahaga võiks midagi muud teha. Ja kui juba jumalaema kirikut taastatakse ameeriklaste raha eest ja nüüd eraannetuste eest, et tegelikult selle taga on see prantsuse kirikut kui minna väikestesse kirik juba väiksemate linnade katedraali ja siis need on ka hirmus rõõmsalt räämas, seal on, nad on tolmunud ja nii edasi. Ja mingites on see arusaadav, et riigil pole raha kõigeks selleks, sest et Prantsusmaa taristud tohutu üle 42000 kiriku. Võrdluseks Venemaal on umbes 12000 kirikut, ehk siis see, see koorem on suur ja selle haldamiseks võib-olla nüüd ka ma loodan, et üks moraal on see, et prantslased annaksid raha võib-olla teiste oma pühakodade ülalhoidmiseks, kui nad ei raatsi anda selliseid väiksematele võib-olla mitte nii kõrge kultuuriväärtusega pühakodadele, siis võib-olla näiteks kas või Pariisi ja teiste suuremate linnade suurtele kirikutele ja samamoodi võib-olla meie inimesed nüüd, kus nad näevad, et et on Natri tammi aitamise raha, raha on juba täiesti koos, et võib-olla mõelda hoopis sellele, et mis võiksid meil siin samasugused väärtused olla, mida aidata? Väga kena mootor daam ikkagi selles mõttes oli, oli selline, on vabandust, koht, mis ta kätkeb niivõrd paljudega kokku, hoidke neid vastuolusid, mida Prantsusmaa läbi elanud külla on teile üle elanud reformatsiooni ja rüüstamise, selle seal on kroonitud Napoleon ja seal on näiteks saadetud viimsele teekonnale Shalsete kool. Ehk siis seda nagu kõik need tõmblused, kaasa arvatud täpselt riigi ja kiriku vahelised suhted on sellesse pika ajaloos sees. Et selles mõttes on ta nagu suurepärane monument sellele, et Euroopa ongi Ühte, läheb läbi erinevuste neile ja läbi väga mitmekesise ajaloo, et ta natukene nagu suurem asi, kui, kui ütleme mingisuguse muu kiriku taristu ülalpidamine, kus tõesti peab, võivad võib-olla prantslased ise kokkuleppele jõudma, et kui palju oma maksuraha siis panna sakraalehitistele ja, ja kui palju. Ma teen ühe momendile välja, mis, mis mingis väljaandes just tõsteti esile, et hästi palju tuuli, selliseid kaastundeavaldusi vähemalt ja võib-olla ka raha tuli näiteks Hiinast. Hiina turistide hulk Euroopas on tohutu ja tulevad siia ja ja sa kirik on midagi, mis seostub nendeks ainult positiivsete emotsioonidega ja siis kui reale pildistanud ja võib-olla oma kallimaga suudelnud ees siis see jätab sellised tukud jällegi kokkukuuluvustunde sellise suure uhke monumendina. Ja raha ja raha tuli ka Jaapanist, raha tuli, isegi Maroko kuningas andis Maroko teatavasti moslemiriik. Muidugi võõrustasite hiljuti paavst ise võis jätta neile selle usu lähemale, et aga siiski jah, ma ütleks, et võib-olla meil tasuks ka mõelda enda, nende mälestiste peale. Sama näiteks Saaremaa väiksed õigeusu kirikut, kus on. Ma olen lugenud, kuulnud ja rääkinud inimestega, kes ütlevad, et nad on väga ära rüüstatud, et seal on väga hinnalisi ikoone. Need kirikud ei ole saanud endale lubada valvet korralik, kui et me kindlasti tasub meil mõelda siinkohal ka oma mälestistele ja võib-olla nad ei pea, alati oleme ainult kirikud, võib-olla mingeid teisi, mis on lihtsalt sümboolsed, suured ülalpidamine on kallis, et et, et selle Notre tammi taustal lisaks selle nädala üks uudiseid oli, mis jäi varju, oli see, et New Yorgis üritas üks mees põlema panna New Yorgi Püha Patricku katedraali, mis on märksa uuem ehitis, aga mis on väga ka kultuuriliselt tuntud tuntud hoone tänu sellele, et siis nii-öelda Ameerika katoliiklaste ajaloos isand väitis. Ta läks läbi kiriku otseteed oma autosse ja tal oli näpus bensiinikanister ja tikud. Kontrollimisel selgus, et auto, mille ta väitis, et kütus on otsas, et igati paagid täis ühtlasi, et isand, kes on siis iseõppinud jesuiitide ülikoolis ja õpetanud, et filosoofiat mitmes erinevas Ameerika ülikoolis on astunud nendele ühe otsa pileti Rooma ehk siis need uudised tõmbavad inimesi paraku käima ka negatiivset või vähemalt tolle isanda varasid. Alati, kui sellised asjataja tuleb karta kopeerijaid, ehkki hetkel uurijate on peaaegu välistanud tahtlikkuse, eksis süütamise ja see ei loe, et vandenõuteooriad ei võeta, kindlasti oli seal taga moslemid või kes iganes hakkasid kohe tulema, ehk siis on inimesi, kes vaatavad, et ahaa hea mõte, et nii, nii nagu tulid need esimesed näiteks autodega inimeste rammimised, kes kohe leidus järgijaid, nii et tegelikult, et selles mõttes tasub ka teiste pühakodade natuke muret. See see põhjus või see, see ei ole jätkuvalt nagu lõpuni lõpuni on ju teada, aga pigem räägitakse seal ehitustööde käigus siis sellisest õnnetusjuhtumist aga lühisest just, et, aga, aga see selle juures minu meelest see, mida sa tood terrorismi siis aktidega erinevalt välja, et see on, see on üks natukene sarnane emotsioon või mis sellega nagu praeguse põlenguga, nagu kaasas käis inimestel see oli kohati nagu liitev inimestele, aga teisalt erinevalt terrorismirünnakus, seal ei ole konkreetselt sellist süüdlast, kelle peale näpuga näidata, et sageli selliste juhtumite puhul mulle tundub, et inimesed tahavad, et me saaks näidata, et näete, terrorist, paha halb, aga siin ei ole sellist juhtumit. Pariisi suuruselt teist kirikut, kus siis toimusid kriisamini 100 viimse õhtupäev õhtust sööma ja missa, mis masendasid seda jumalaema kiriku missat, seda kirikut üritati sihilikult põlema panna veidi varem ja Prantsusmaal on kirikurünnakud sagenenud. Need ei ole olnud viimasel ajal nii palju, kui mina tean, mitte siis niivõrd moslemite poolt, kuigi nähtavasti seal ka ühes prantsuse väiksemas kirikus. Islamistid nüsisid mõni aasta tagasi preestril pea maha, et, et on olnud ka istamistrikka rünnakuid, aga viimasel ajal need on olnud pigem seotud prantsuse kirikuga seotud skandaalidega ja siis mõned inimesed on läinud emotsionaalselt reageerima. Mis on nende katedraali, muide, mina näiteks ise eriti katedraali, kes ei käi teenistustel, sellepärast et ma tajun seal teatud hetkest, et need ongi sellised kohad, mida mõni hull võiks rünnata. See on hästi veider, see on kuidagi nagu sihuke peletav faktor, teine muidugi see, et nagu teenistus on üks asi ja teine asi, seal on palju turiste ja see kuidagi muudab olemise ebamugav. Samas on loogiline, et, et seal on ka vähem neid koguduse inimesi, sest et nii nagu prantsuse linnad on üldiselt hädas sellega, et inimesed on süda linnadest välja kolimas. Samamoodi on ka see, et eks need kogudused siis on ka pigem äärelinnades salongi ajalooga tutvuki rohkem turistid seal keskel. Aga nagu te viitasite, siis raha on annetatud kõvasti üks miljard vist ligi on praegu juba kogunenud seda annetuste raha, et et jumalaema, kirik ehitatakse siis vähemalt ülesse ja saab siis tõesti varuosasid ka veel kõrvale, et ma saan aru, et Prantsusmaal tegelikult on ka juba arutelu selle üle, et kas on ikkagi mõistlik seda raha sinna panna. Ei on on teatud vasakpoolne kriitika selle aadressil, et miks need miljonärid ei anna oma raha vaestele on needsamad kollavestid, on pahased, et miks riik ei anna raha vaestele. Et seal on tekkinud kriitikat, siis on, ütleme, need heasoovlikult annetajad on saanud päris inetult vastu pead üks siis puidutootja, kes lubas oma parimat tammepuitu kiriku taastamiseks temale öeldi, et ah, et sinu tammed ei olegi tegelikult nii väärt kui need tammed, millesse kirik algselt oli ehitatud, siis on tüli selle ümber, et kas 19. sajandi neogooti stiilis tornis kokku kukkus võiksidki asendada millegi moodsama, kas võiks mingit tule tulekindlat materjali kasutada või mitte. Ühesõnaga seal on juba ühiskond on naasnud sellise pisut. Jõgenemise arutelu jätkuarutelu jätkub kauemaks. Peale selle muidugi tuli ta kohe välja, kõikjal need argumendid ühe kiriku jaoks leidsite kohe nii palju kaastunnet ja raha, aga see suure suurem katastroofist sünnib siin, olgu see kasvõi humanitaarkatastroofi taga ennekõike kliimamuutused sinna kuidagi ei saa saeta ometi inimkonna seisukohast isegi tähtsam ma siiski midagi. Olen seisukohal, et suured ühendava kultuurilise väärtused on inimkonna seisukohast ligilähedaselt umbes sama oluliselt, et see nakat annavad mingisuguse inimsusele mingisuguse sisu. Aga jah, need argumendid kohe tulid ka välja, kuna. Pühadevahe siis võib-olla sobib tsiteerida ka Johannese evangeeliumis üks üks lause, mis oli, mis aga näiteks filmi stiilses krais, superstaar olukorras, kus siis laatsaruse õde Maarja kali kalli võidega Jeesuse juukseid ja jalgu salvib ja siis tuleb Juusad juuda Siskaariat, kes teatavasti oli tema, nagu ka piiblis öeldud, oli raha korjanduskarbist pihta pannud. Ta tahtiski, et nagu raha läks korjanduskarpi ja kritiseerib, et miks ei anna seda raha vaestele. Ja siis Jeesus ütleb, et vaesem teiega alati, ehk siis selle mõte ei ole see, et andke kõik uhketele asjadele vaid sellele, et vaeseid peaksite te aitama niikuinii kogu aeg ja lisaks mõnikord võiks end kokku võtta ka mingite suurte uhkete asjade jaoks. Vahetame teemat ja läheme sündmuse juurde, mis leidis aset neljapäeval Venemaal Moskvas, et märtsi lõpus teatas Eesti vabariigi president läheb Moskvasse Eesti saatkonnahoonet avama ja ühtlasi teatas ka, et on teinud ettepaneku kohtuda president Vladimir Putiniga, et Venemaa vastusega läks küll natukene aega, andis kohtumisele rohelise tule ja ennast külla kutsunud president Kersti Kaljulaid, kätles vestles ja lõunataski siis neljapäeval koos Venemaa presidendiga ja sellest kohtumisest on ilmunud igavese hulga eel ja järelkajastusi analüüse. Miks on see hea käik ja vastuargumente, miks ei pidanuks seda ikkagi tegema? Aga ma ei tea, et kõige lihtsam ja tavalisem loogika ütleb ka ju minule seda, et, et noh, kui on võimalus suhelda, siis pigem, et suhtleme, et mitte suhelda, et, et mis see siis see vastuargument ikkagi on, et miks ei peaks president Putiniga või miks oleks pidanud selle kohtumise ära jätma, nagu praegu tundub midagi hirmsat seal ei juhtunud? No kõigepealt muidugi väike täpsustus, et ega president kohe ei teatanud, et tahan ennast Putinile külla kutsunud, et sellesse, et me saime teada niimoodi läbi ITAR-TASS-i teadaandes oli küllap oli vaikiv kokkulepe, et me seda nagu enne niimoodi avalikkust, aga venelased tantsid seal väikese sellise ninanipsu, alguses aga kohtumine ja läks, see konkreetne kohtumine jällegi meie ainuke allikas on, on peaaegu Kersti Kaljulaid, aga eks ka Dimitri Peskov kremlist töötas ka, kõik oli nagu mingi pinge, mitte midagi sellist. Ränber läkski, läks kenasti, et kõik need hirmu, mis hästi üles köeti, et ei tea, kuidas Putin ta vastu võtab ja mis, mis kuidas pannakse kõik kohtlema, kui kaua ootama peab. Mitte ükski materialiseerunud, et Putin mängis seal vist isegi mitte väga galantne härrasmees, ta oli väga selline noh ka kõige algusest punktides on näha, et ta oli selline asjalik, tervitas nagu ikka külaliste asume siis asja kallale ja ja seda ei tõstatanud ühtegi meie jaoks teravad teemad, et lõpuks Kersti Kaljulaid pidi ise tõstatama umbes küsimuse venekeelsest vähemusest muust, et noh, ma tahaks raksuga rääkida, agenda positsioonis tuli üldse mingisuguse muu teema raames, kuna te rääkisite kultuurilistest vähemustest Euroopas ja sellest aga siis jah, see konkreetne kohtumine tõesti natuke selles mõttes niitis kõiki alust neid, kes ootasid, et kohe, et juhtub midagi, midagi väga halba. Nüüd miks mitte? Kohtumisel on mitmeid argumente, esiteks on see, et ta natukene või me oleme isanud varem üsna kriitilised selle suhtes seisis kui mõned teised meie liitlased Euroopa Liidust lähevad Putiniga noh just nagu mingisugust erisuhet ajama ehkis võib olla samasugune, nii-öelda normaalne harilik kohtumine. Teiseks, Eesti välispoliitika siiamaani on olnud ikkagi selline noh võib-olla Venemaa suhtes kullilikuna hokiš etet ta selline, kus me pigem oleme karmi liini pooldajad ja ilma sellist nagu selgete sammudeta Venemaa poolt. Me ei hakka ise initsiatiivi üles näitama nagu murdis sellist praegust poliitikat ja nagu üks inimene noh, välisministeeriumist on, nimetas, et tegemist on teataval määral narratiivi muutusega ja selle koha pealt on küll minu jaoks pooldus kriitikat, kui see tuleb nii ootamatult tahtsid, et me saame teada sellest ITAR-TASS-i vahendusel. Võib-olla oleks ka president ise öelnud seda siis ilma et oleks eelnenud mingit ühiskondlikku debatti sellele siis nagu natuke ülevalt alla valitsemisstiil natuke meenutab sedasama naabrite, kellele ta küll läks, aga täiesti noh, suheldakse ja, ja see ongi aga kaks varianti, üks on see, kui sa tunned, et su naaber on keegi, kellega sa üldse veda läbi rääkida, tegemist teha natukene noh, kui seal on mingisugune vabandus psühhopada, halb sõna, aga aga ütleme, seal on mingi naat õpikaanina naaber, naaber, kes, kes end igal võimalusel katsub sinu kallal aasida, nalja teha ja siin ta on ebamugav positsiooni siis kõige lihtsam on temaga üldse mitte mingit tegemist teha. Ühest küljest on see nii-öelda võib-olla natukene argpükslik, kus akadeemias külas on väga-väga ratsionaalne, et sul on võib-olla elus muud teha, kui kulutada kogu oma energia mingisugusele naabri, sellisele. Tundub tonksamistele Peebo teiselt poolt, kui sa mitte midagi ei tee ja segada ta on, see on see suund, millel juht Kersti Kaljulaid on ette võtnud, nagu ta ütles mulle ka, et et aga arad ei saavuta mitte midagi, mina ei julgenud, ma lähen ja üritan midagi teha, ehk siis kui me vaatame neid kõiki, neid külmunud konflikte näiteks Euroopas, olgu või kas või Armeenia Aserbaidžaani vahel või salongi ka 25 aastat hiljem on täpselt samasugune olukord ja kõik needsamad probleemid pole mitte kuskile kadunud, et kas see on siis hea. Positiivne näide on Põhja-Makedoonia küsimus, mis lõpuks ometi ikkagi lahendati, kuna ikkagi üritati läbi rääkida. Ja, ja noh ei tohi mitte mingil juhul minu meelest ta laskuda ülimas optimism, et nüüd on Venemaaga kõik hästi, nüüd on lihtsalt taastunud mingisugune elementaarne suhtlus ja missatanud hakkab päriselt tulema. Seda me saame näha, ma ei usu, et ta saab olema tingimata väga asjalik ja pragmaatiline, nagu seal ei praegu. Aga noh, vähemalt on öelda telefon lükatustekslisse. Mina arvan kusjuures, et selline asi, vaja väga ühiskondlikku debatti, et see on kõigest ju presidendi töövisiiti, ta ikka teeb neid, et kui me hakkaksime neid väga väga hekseldama. Mõnikord peavad liidrid võtma ka mingisuguse sellise liidrirolli ja tegema midagi, kui nad ei sea meie rahvast mitte mingisuguste lubadustega väljapoole, vaid lihtsalt näitavad head tahet. Mina pigem tervitasin seda, president läksime, isegi kui jäi sinna juurde, see mulje jätta ennast ise külla kutsus. Võib-olla see ongi niisugune kerge šokiefekti nagu positiivne mõju, teisipidi, ma arvan, et see visiit mõjub meile natuke kilbina. Kui järgmine kord, kui hakatakse rääkima, Me oleme russofoobset tõprad, siis saame osutada sellele, aga vaadake, et me ise läksime Venemaale. Me ise tahtsime nendega sõbralikult suhelda, et see võib-olla et ütleme, need teised riigid, kes on nagu sellised pistriku lähenemisega nagu sain, enne, mainis, et nemad mõistavad seda ilmselt suhteliselt hästi. Nad ei arva, et me oleme vähem pistlikud, aga me oleme näidanud mingisugust sellist. Ütleme näiteks, kui itaallased ütlevad, et me oleme pahad, russofoobia või siis seal mõned lääneslaavi riigid, kus sputnikul on väga tugev mõju. Et siis me saame öelda, et aga me käisime seal ja me püüdsime rääkida ja nii edasi, et ma arvan, et see on positiivne selles mõttes ja rääkisin eile kahjuks ei olnud, seal, ei olnud nii lähedal kui Krister, aga rääkisin eile ühe vene ajakirjanikuga, kes seda visiiti väga lahedalt kajastusi, kes teeb väga palju vene diplomaatiat küll rohkem Lavrovi suunalt, aga siis ka antud üritusel oli kohal ja suhtes ka meie presidendiga. Tema ütles, et ka Venemaa poolelt tundus positiivne, et tundus, et asi oli nagu läks hästi ja konstruktiivset, et loomulikult leidub seal igasuguseid kajastusi. Ja siis sellest ainsast intervjuust meie president, mille meie president Venemaal andis, muidugi, need võtsid üles selle mittekodanike teema, selles vene kolleeg mind väga ei uskunud. Aga vähemalt meie president esitas ära meie teenida, esitas selle väga kindlalt, mis on minu meelest hea, venelased võivad teda mitte uskuda, aga ta esitas selle ära, see jõudis Venemaal palju tsiteeritusele ja ehk mõnele midagi külge, mõni hakkab midagi uskuma ja ja muidu olen nõus Kristeri Kristeri tänases loos välja toodud, et hea on see, et midagi ei juhtunud, et me oleme enne ju kuulnud lugusid, kuidas ta isegi Vladimir Putin isegi Angela Merkelit oma koeraga hirmutas. Ta võitis, juhtuma hakatakse, tahame veel näha, see visiit pole, pole veel läbi, nagu ütles Karmo Tüür ja see võib tulla plekkide. Tere, kajasid õppija puha, aga ma tooksin esile kaks reaktsiooni Venemaalt, mida ma küsisin kommentaare Dmitri treeninilt, kes on siis kaanegi keskuse ja Ameerika asutusega treenina, pigem olnud sellised nii-öelda USA Venemaa lähenemise eeskõneleja ja noh, Konstantin von Eggert, kes on praegu küll Torsti saatejuht ehk siis selliseid pigem nii-öelda sõltumatu või pigem opositsioonilise kanali oma, aga ta on varem juhatanud seal Kommersant FM-i ja olnud ka nii-öelda pigem rohkem kremliga seotud ühesõnaga teab, mis seal toimub ja mis seal toimub ja et elada seda, et on väga tähtis, et tee müstifitseeritud Putinit. Kui kõik muidu arvavad, et Putini selline müstiline koletis, kellele ei tohi läheneda, nagu seda tahab. Ilma peeglite vaatad, saabas, kivistunud või et siis see loob liiga palju talla selliste nähtamatut mõjujõudu. Meie treenida just esile selle Juhtimislikud, ehk siis Kersti Kaljulaid oli julge ja näitas ennast juhina, et vaatamata ka opositsioonile Eestist või sellisele vastuolule. Ehkki Kersti Kaljulaid lähevad ise, ma ei ole seda uuringut näinud, ta ütles, et tema tsiteeris Putinile teist küsitlust, et Eesti elanikud pigem toetavad suhtlus Venemaaga. Et Putin oli talle ka tundnud kaasa, et ega teil vist ei olnud siia väga kerge tulla, siis talle öelnud, et aga tegelikult Eesti rahvas toetab mind aga selgelt vastuolusid on erasest reedest esile, et tegemist on selgelt juhi kvaliteedi väljanäitamisega. Osas, et ega ega leopardid täppe maha ei pese ega nende Ukrainas selle peale, et me käisime ükskord kõik läks täitsa viisakalt, et või meie president käis, kõik läks viisakalt, ega ta nüüd Süürias Assadi toetamist või Krimmi annektsiooni või ka ilmselt meie edaspidist kimbutama. Just see plära ei lõpe, Putini selline käitumine, noh nii seal kaamera ees, aga ka nendes kajastustes jätab mulje, et tal oli suhteliselt ükskõik kõigest sellest, mis seal toimus, et, et ma ei tea, mulle jäi mulje, et ta oli loid ja teda ei huvitanudki peaaegu et mis seal toimub? Oli natuke voos fotograaf Tiit plaatus kirjeldas ka, et kohtumise algushetki, kui nad vaatasid, siis Kersti Kaljulaid oli selline tarmukas ja jättis sellise väga enesekindla mulje ja Putin oli. Eks see on seal isegi mitte galantne härrasmees ei olnud kuidagi vaenulik või tuli kuidagi täpselt selline, nagu ma ei tea, väsinud või selline, et väljendakseta kogu harilik music. Samas ütleme seesama Vene ajakirjanik ütles, et üks asi, mida, mida meie võib-olla tajusid, et venelastele luges ka tegelikult see, et üldse keegi läänest tuli, et tema jaoks oli see oluline, et isegi kui see on niisugune väike ja noh, Venemaa kõrvalt riik nagu Eesti, et keegi tuli läänest jälle Moskvasse, tegelikult need sanktsioonid ja need, need ikka hakkavad neile vaikselt ego pihta käigus. Mis tähendabki seda seal muide üks tugevamaid vastuargumente, et mitte minna, ehk siis Putja saab selle välja mängida, et näete, te ei jaksa, küll ei ole midagi seal. Timi seeritakse siis nii-öelda võimu, mis sul sellest soome-ugri kutsest arvet, mina üritasin uurida, et kuidas Soome kuulajatele teadmiseks, et president Kersti Kaljulaid kutsus siis 2020 soome-ugri maailmakongressile siia Eestisse. Seal oli mingisugune lahe käike, kuidas omalt poolt üritada Putinit üllatada. Ühest küljest on see ülimalt loogiline, sellepärast et Venemaal elab mitu miljonit soome-ugri rahvast ja Nende elu on, ühest küljest on meil justnagu kõik hästi kaitstud, teisest küljest nad kõik kurdavad väga tugeva keelelist survele, jätate lihtsalt põhimõtteliselt vaikse, tahtsime leeruvad aga, aga ühesõnaga Venemaa on maailma suuruselt teise jah, teise või kolmanda, kolmanda, pigem soome-ugri kogukonna väiksele rahvale on erinevaid riike, siis on täiesti loomulik iseenesest oleks, et presidente käiksuste ka ka sellistel kongressidel ja kui me mäletame, siis ühel soome-ugri rahvaste kongressil käis meie president Toomas Hendrik Ilves Hantõ-Mansiiskis kus ta küll ukse selja taga kinni laia välja kõndis, kui kassatsioon hakkas jälle Eesti vähemuspoliitika kallal Aashima ja vist mitte nüüd ka kõige konkreetsemaid fakte kasutades, ehk siis kuna meie vahel juba käinud Venemaa sammas ürituse, siis ta ühest küljest on selline tore nagu vastukäik, teisest küljest oleks Putinil täiesti põhjus seal olla, iseasi kas ta just meeldis kõik see, mida seal räägitakse. Ehk siis vastu küllakutse peab esitama seal nagu diplomaatilise etiketi üks osi, kui sa tahad vähegi lõpetada kohtumise positiivse noodiga see sinna, no vähemalt ma usun, et ta suutis omalt poolt väikese üllatuse. Venelanna, kellega mina rääkisin, ütles, et ei no vene, vene nagu avalikus diskussioonis need soome-ugri rahvad või üldse tema ütles, no need kõik, need väiksed rahvat meil meil on neid nii palju, et see ei ole mingi väga suur teema. Aga kuna Putin on Peterburist pärit, siis võiks talle ju soome-ugri teema nagu, kuna Peterburi inimestel on soome-ugri teema nagu olulisematest, põhimõtteliselt, eks nad on geneetiliselt suhteliselt palju soomeugrilased. Mäletan, meil on siin Eestiski levinud teooria, et Putin on tegelikult vepsalane, et, et see võiks talle korda minna ja ega ta vist ei tule. Ja Moskva linnapea, Sa pealinn on mansi väidetavalt. Aga selle teema lõpetuseks tuleb vist tõdeda, et Kersti Kaljulaid tegi küllalt üllatava käigu kogu selle visiidiga suutis selle teostada nii hästi, kui see vähegi võimalik oli. Noh, eks need on sellised viisakused ja suusoojaks jutud seal paljuski vähemalt välisel vaatlusel otsest tulemust tagantjärgi ei ole, aga lubasin paljudele raadiokuulajatele, kes täna lehte lugenud, küsida Kristeri käest, et kas põrandaid ka pesite No kuna president lubas minuga lubar, ta küsis, kas ma olen valmis, et minuga pestakse saatkonna põrandaid. Pidin. Ma ei mäleta, mida ma täpselt vastase Laguna maitseme kätt juhataksis, noh, põrandalappi saab ka kätte võtta. Taust, taust on see, et tema ja kirjutasin enne, et mis kõik võib presidenti ees oodata ja kuna oli niivõrd palju maailmas selliseid kogemusi ka näiteks Läti presidendil Vaira Vike-Freiberga ja Merkeli, siis me rääkisime, kuidas neid üsna limati pinge alla pandi, alandavad koheldi, et pigem võis eeldada, et, et tuleb selline mentaalne põrandapesu, aga, aga täpselt Putin. Kuigi riiend ootuste tausta valis hoopis teised, mina natuke natuke hinda seda selliseid suuda võtta nagu kõik, kõik on koondanud oma jõu mingisse punkti säästude eest ära ja vastane kukub slalise pikale ja nüüd hakkab pigem tulema teistsugused jutud. Näete, täitsa saatke suhelda. Aga järgnevalt räägime taas Eesti sisepoliitikast milles ka president Kersti Kaljulaidil oma roll täita, et kui esmaspäeval pidas riigikogu ees kõne valitsemise alustega Reformierakonna liider Kaja Kallas ja riigikogu toetust ta ei saanud, siis teisipäeval tegi siis moodsaid veebivahendeid kasutades president ettepaneku Jüri Ratasele, et tema võiks moodustada uue valitsuse ja kolmapäeval kõnepuldist ratas ka juba rääkis ja sai toetuse valitsuse moodustamiseks, et siin nädala jooksul nägime kahte sellist väga eriilmelist kõnet, ma ütleks, et me võiksimegi natuke, kelle nagu selles vaates rääkida, et mida nad siis poliitikud meile meile sealt puldist kõnelesid, et noh, kui me alustame siin Kaja Kallasest esmaspäeval, siis siis ta oli ratsionaalse inimesena ikkagi saanud sellest aru, et ega siin peaministriks saamist ei õnnestu kuidagi kuidagi kaasa tuua selle kõnega, aga proovima peab ja noh, ka need valitsemisaluseid, mis nad olid, sotsiaaldemokraatidega küll ei ole kokku leppinud, eks need olid kaunis sellised üldised ja noh, nagu nad ise ütlevad, et väärtused, aga, aga eelkõige alguses mulje kui kaljule või vabandust kallas selle ettepaneku üldse vastu võttis, et selliste väärtuste paketti või, või koalitsioonilepingute moodustama, et siis ta peab nii-öelda ülepakkumisele minema sinna kõnepulti, et peab minema ja hakkama ka sellesse paberis, noh, et kui midagi on koalitsioonilepingus, Jüri Ratas ja teised tema liitlased kokku leppinud, et ta peab minema tegema parema pakkumise, seda ta ei teinud, tema otsustas teha sellise üldsõnalise ma dokumendi ja see kõne oli, noh, mulle tundus, et et tõesti püüd kedagi veel veenda natukene meenutas mulle endale 2013.-st aastast loomeliitude pleenumi 25. aastapäeval peetud Mari-Liis Lillekõnet, kus siis sa üritad selliste väga ilusate tabavat väljendite ja kõneviisiga siis mõju mõjus on see küll, aga paraku poliitikas see mõjus ei ole, sest ega inimesed oma häält sellest tulenevalt, et sa pead, sellise kõnepoliitikas on nii ratsionaalsed inimesed, et nad seda ikkagi ei teinud, et nad oleksid Kaja Kallast sellest kõnest lähtuvalt hakanud. No ma arvan, et eks, eks nagu sa ütlesid juba enne, et eks ta andis endale aru, mis seisus ta on ja oleks olnud suhteliselt üllatav, kui riigikogu saadikud oleksid parteidistsipliini juures. Niimoodi järk kukkunud kohe uued inimesed, uued tegijad või siis rätise nööri. Ratsionaalne poleks olnud ka ju selles seisus hakata sotsidel ja reformierakonnal mingit reaalset koalitsioonilepet kokku panema, kui nad teavad, et seda tegelikult ei tule, et eks, eks see oligi Kallase jaoks see koht, kus ta sai lihtsalt pidada efektse kõne. Kõik teadsid, et see jääb ainult üheksaks seltsiks kõneks ja ja selle võimaluse vaktsineerimine, et Ratasel oli teistsugune roll, sest tema teab Ta suhteliselt tõenäoliselt on peaminister edasi ja ükskõik, mida ta ütleb, sellest sõnast võetakse edaspidi kinni. Et, et selles mõttes nende rollid olidki natukene erinevad. Natukene meenutab see ülesastumine viimast sõna, mis antakse kohtualusele, kus ta saabki pidada teinekord ka sellise suure poliitilise avalduse teha, ütleme me kõik mäletame kuulsaid näiteks, ma ei tea, ajalukku lunastab mindamistaja Fidel Castro alt on aga, aga mis see nagu ka Kaja Kallasest tõigi välja kõik selle, mis on selle praeguse koalitsiooni juures valesti seksis, kui tsiteerida katkasse kahte lauset, te olete oma valijaid alt vedanud, teie valija, kes teeb, lootsid, on jäetud juba esimestel päevadel üksinda nende hirmude ja selle ebakindlusega, mis panin teie poolt valima. Ta rõhutas sellega, et tegemist on avalikkuse jaoks natukene sõna- murdliku koalitsiooniga, seda just siis peaminister Jüri Ratase partei poolt ja ta tõi juba esile, et kõik need vähikäigukohad, mida me oleme näinud avaldustest, kus juba peavad jälle naised kaitsma ennast nii-öelda meeste poolt dikteeritud Sündimus arusaamade koha pealt ehk siis kus, kus suur hulk mehi tuleb ja hakkab rääkima naise keha, kas te kõik need asjad, mis nagu just nagu tundusid, jätame ühiskonnas jäänud juba noh, enam-vähem nagu aru saadud, et, et see, see, see ei peaks nii olema, et need kõik on jälle nagu tulnud tagasi ta näitas potentsiaalseid kohti, mis juba nakar materialiseerunud, kuhu see koalitsioon välja viibeksi Stahli selgelt öelda väärtuspõhine kõne. Aga noh, selles mõttes pigem kritiseeriv, et võib-olla see visioon oleks olnud efektsem, et näidata, et tegelikult ma suudaksin viia läbi mingisugust positiivset mul positiivseid häid mõtteid, et arvestades, et kohe tulevad eurovalimised järgi, et, et võib-olla võib-olla see oleks natuke tugevam olnud isegi tulevikuperspektiivist, kui lihtsalt kritiseerida seda, mis on juba nädalaid siin hekseldatud ja vaieldud. No mina mõtlen muidugi seda, et, et see on üks suurimaid probleeme, mis on praeguse koalitsiooniga tekkinud, et meil on väga raske enam mõelda hetkel edasi liivatele teemadele seal nagu oleksime varem kartsa küll ma ei tea, keskkond, emantsipatsiooni kõik need teemad sõidataks varem, kas varamus külgedel arutatud, et kuidas edasi minna, et kõik on hetkel täiesti tühised, sellepärast et sa pead tegelema kuskilt piltlikult sissetungija tagasitõrjumisega ja see sissetungija mõtet ma ei ole mitte ise välja mõelnud, vaid seda ütles Martin Helme, et me oleme nüüd tsitadelli ees ära ja nüüd me alles hakkame midagi tegema, eks praegu teiega ainult pead selliseid tõrjelahinguid ja oleks teistele utoopiline praegu rääkida, kuidas me edasi läheksime, kui sa pead kõigepealt Reformierakonna seisukohast vaenlased tagasi lööma? Ma ei usu. Selline asi aitab vaenlase tagasi lüüa, tegelikult ma ei usu, et see lihtsalt, et sa kritiseerid ja näitad, et nemad on mölakad. Et see aitab seal vaenlase tagasilööjat, aitab ikkagi edasi, aitab see, kui sul on mingisugune visioon ja plaan, et mina arvan, et see motiveerib valijat ja eriti kui sa tahad ära võita, kui ei taha mitte ainult oma valijat, et hoida seal niimoodi võib-olla pisut kibestunud seisus vaid kui sa tahad ka nagu teise poole valijat endale üle võtta, võita, siis paku mingisugust paremat. Ta on nagu Macron umbes, eks et aga vähemalt ta selle ühiskondliku debati raames üritab pakkuda selliseid mingeid uusi pidepunkte välja. Ma nõustun siin selles mõttes Eveliniga, et just Kaja Kallase valik, et ma olen kriitilise kõnega, mitte ma ei lähe sinna oma visiooni ja plaaniga, mida me tahaksime teha, et et noh, see, see pigem pigem ma arvan ikkagi, et lõppkokkuvõttes poliitilises heitluses nagu ei mõju ja noh, kui me võrdleme Jüri Ratasega, siis Jüri Ratas ilmselgelt tema läks ka, omab selle koalitsioonilepingu punkte siin ette kandma, aga ja mis mulle võib-olla sealt silma torkas, oli see, et Jüri Ratas rääkis pidevalt naerab tavast Eestist, et see ongi nüüd siis naeratav Eesti, mille valitsust tema hakkab moodustama ja kusjuures mis oli minu meelest eriti imelik, oli see, et tal oli endal irve näol sellel ajal, et ma soovitan kindlasti videost üle vaadata. Et see oli nagu selline kummaline, et nagu ise ka ei usu seda muiates siis, et et kuidas nüüd tuleb naeratav Eesti, aga mida tegi Jüri Ratas kindlasti võrreldes Kaja Kallasega kogu selles viimase kuu ja natukene enam aja jooksul, et ta proovis ja nii, nagu ta ise sõnastab ja ma tsiteerin, sina tsiteerisid enne. Kaja Kallas siin Krister, et ma tsiteerin Jüri ratast, et peaminister on peaminister kõigile Eestimaa inimestele, mitte ainult neile, kes teda toetavad või on valinud. Samuti peab valitsuses töötama kõigi meie inimeste parima tuleviku nimel. Minu jaoks ei ole ega saa olema meie ja teie Eestit on ainult üks meie kõigi Eesti tsitaadi lõpp, Jüri Ratase laused ja just selle vea tegi Kaja Kallas minu hinnangul valimiste järgselt tegijat. Et ta kehtestas ja, ja siiamaani kehtestab ennast ainult Reformierakonna valijate siis peaministrina ja ei suuda ei suutnud leida seda. Siis julgust või sellist tegu, et, et võtta ja hakata läbi rääkima ka nendega, kelle, kes ei ole tema valijad. Tollel hetkel oli veel see nii-öelda võib-olla küll pisut näitemänguline hetk, kus ta läks publiku ette kui peaministrikandidaat, aga ta võttis juba selle opositsiooni esindaja positsiooni. Ja ka esiteks ma leian, et ei ole üldse mitte tingimata vale rõhuda ka üksikute saadikute südametunnistusele, et näiteks kas või Viktoria Ladõnskaja Kubits sõna me nägime, et, et saab ka hääletada nii-öelda parteidistsipliini eirates ja vaadates, et kui kui väikesele ülekaal on, et mingi hetk võivad ikkagi inimeste isiklikud tunded saadaga piisavalt riivata, vot sellest, kui neid, kuna te peavad tegema liiga palju kompromisse oma südametunnistusega ja just nimelt seal mingi koht, kus ma arvan, et alati ei pea tegema kompromiss, saate peaaegu olema kõigi valija, vaatame enter'it, keda praegu esindab näiteks Kaja Kallas nab puht nominaalselt, siis vähemalt Reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlik ta selgelt Annuk käega, aga ikkagi üle selle spektri. Aga ütleme kompromisse teha. Inimestel, kes andsid frustratsioonist ja protestist oma hääle EKREle, ta pole, pole kordagi oma sõnades välistanud, aga kompromissi teha nendega, kes jäetakse nime, räägivad teatud inimestest kui õõnespuidust ja kasutavad muid rassistlikke väljendeid või kes on pesueht, fašistid nagu näiteks Ruuben Kaalep. Ma ei pea, ei pea tegema, võid ketta teisele poole eraldusjoont. Kus sa eraldate teraside sõklaid, mõnikord paha inimene, pahas tujus, sedasama frustreeritud inimene võibki öelda väga inetuid asju, et võib-olla kui sa, kui sa temaga rahulikult räägid, siis ta võtab ka paar sammu tagasi, et kui sa talle ütled kohe nagu halvasti, siis ta läheb veel rohkem kaitsepositsiooni tegelikult, et ikkagi need kõik inimesed on meie valijad, loomulikult on alati mingisuguseid, eriti kurje, eriti äärmuslikke inimesi igas tiivas, aga ma arvan, et enamik rahvast on siiski läbiräägitav, et et seal ongi vaja sellist nagu juhtimist, mis pakub positiivset visiooni. Just, ja see taktika, nii-öelda läbirääkimiste taktika on see, mida Jüri Ratas seda valitsust moodustades hakkas siis viljelema või noh, ilmselt on viljelenud ka varajas varasemalt, aga ja mis mulle nagu natukene ühiskonnast vaadates tundub, et, et see šokiseisund, mis siis pärast valimisi, kui hakkas selguma, et see, see niimoodi, et see, see on tegelikult ikkagi mööda minemas või inimesed on nagu ootus ootuses, et vaatame nüüd ära, et mis siis saama hakkab või mis siis tuleb, et kas tuleb siis tõesti see õudne lõpp või või tuleb lõputu õudus naisa pidevalt? Tolle ärevil selles mõttes, et sellega läheb juba füüsiliselt kurnavaks, et kui sa oled pidevalt ärevil ja ärritud lõpus teine asi, nagu sa saate alguses kirjeldasid, väljas on hakanud paistma päike, mis lihtsalt paratamatult teeb inimesi natuke optimistlikumaks tuleviku suhtes, et sa, eks, eks tulebki oodata ja vaadata, et seal ei ole midagi teha, et demokraatlikult on valitsus koos ja nagu kui inimesed nagu pidevalt oleksid revolutsioonilises meeleolus, siis noh, see ei oleks neile endale väga. Aga vaatame natukene erakondade reitinguid ka, mida sel nädalal on sinna avaldatud mitmes kanalis ja mitme kandi pealt, et täna tulid siis europarlamendi valimiste reitingud, aga aga esmalt võib-olla vaataks nii-öelda neid tavalisi reitinguid, et seal selgelt Reformierakond, sellega, et nad on jäänud nüüd siis opositsiooni on on ilmselt väga pikalt juhtimas ka tulevikus, ma eeldan vähemalt, et, et 30 protsenti on Turu-uuringute siis ERR-i tellitud küsitluses nende toetust keskele on olnud 24, EKRE-l 16. Ja EKRE on siis ka kõige suurem langus varasemalt 21-lt Isamaa üheksa, sotsid ja Eesti 208 protsenti, et et jah, et noh, Endale tundub küll nii, et Reformierakonna toetus, kui nad jäävad opositsiooni, saab olema kõrgem, on ka tavapärane, et ka Keskerakonna toetus, kui nad olid opositsioonis, oli, oli ikkagi kõrge ja püsivalt kõrge Keskerakond on ilmselgelt kukkunud ja, ja see Jüri Ratase kõnest, et, et hoolimata kõigest, et mis ta teeb, on tema kuuere vääril ikkagi sellised mustad või pruunid plekid, millele maha pesu ei saagi aru, et kas kas õnnestub või ei õnnestu ja ja mulle endale tundub, et see võib õnnestuda sellisel juhul, kui see, mida kauem see valitsus püsib, seda enam Keskerakonna toetus võib kasvada. Kui see valitsus peaks langema aasta jooksul, siis on Jüri Ratas kindlasti Keskerakonna esimehe kohast ilma ja, ja suure tõenäosusega Keskerakonna toetus võib langeda seal EKREst allapoole ja EKRE, teisalt peaks olema vist murelik, et pärast valimisi selline selline langus on tulnud. Ei saa aru, et kas see tuleb siis sellest, et nende väljaütlemised enam nende valijatele ei meeldi või lihtsalt üldine foon on see, mis seda kõike Pole enam protestipartei, valitsuse partei peaaegu kohe, muidugi iseasi on see, et mida nad nüüd valitsus tegema hakkavad ja ma ja ma arvan, pigem on küsimus, mitte selles, mida nad reaalselt, mis poliitikaid hakkab tulema ministeeriumitesse jätkuvalt. Ma usun, et väga palju puhverdavad ikkagi ametnikud ära, meil on apoliitiline ametnikkond ja olen väljendanud seda siin ennegi ja väljendan ka praegu kindlust, et väga suure osa asjadest ikkagi ametnikud suunavad, nii et sealt väga suuri selliseid järsk jõnks ei tule. Aga teine asi on see, et mida need ütlema hakkavad ja mingisugused sellised hetkelise ad hoc demonstratiivsed positsioneerimise mingisuguste asjade suhtes, mida me veel ei tea, mis tulevad a'la sügisel oli ränderaamistik, mis järsku tõmbas kõik täiega käima, mis ei ole võib-olla meile rahvusvaheliste suhete plaanist nii oluline asi, aga mis mängiti välja väga tugeva teema, need samamoodi võib igasuguseid muid teemasid järsku üles hakata kerkima. Ja võib-olla keegi peab kuskil mingisuguse imeliku kõne, keegi teeb võib-olla eraeluliselt midagi väga imelikult. Et kuna nad on kõik sellised nagu algajad ministrid, võib igast asju juhtuda, mäletate Mihhail Korbi ja NATOt. Et, et see oli suhteliselt takkajärgi vaadates ei olnudki nii suur asi, aga et sealt võib üllatusi tulla. Nad tibud hakkab midagi kooruma ennekõike sügisel. Kui hakatakse kokku panema uut riigieelarvet, siis see on see koht, kus. No tõenäoliselt ikka juba mais, kui riigieelarvestrateegia tuleb arutelu alla Mees, aga, aga, et ta esitaks Nordica juhiks tähelepanu, et, et nii-öelda summaarne toetus praegu valitsuskoalitsioonile on siiski suurem kui opositsioonil, ehk siis selle koha pealt ei saa taga nagu mures olla. Jarek kre langusjaht on natuke suurem, kui ta statistiline nende vigasandadest in. Ehk siis on üsna loogiline, et väga paljud, kes seal puhtalt protestist andsid hääle neile erandküsitlustes, seda ei väljenda niimoodi külla garaanedata, tuumikvalijaskonda selgelt alles seal on, ma ei usu, et nad seda nüüd tingimata väga palju kaotanud on. Evelini kirjeldatu vastab, no ei hakka rääkima, ei hakka küsima, eks lihtsalt suudetakse absorbeerida. Ma olen nagu ennekõike vaadates näigita ministri positsioone, olen mures just siseministeeriumi pärast, mille, mille juht ühesõnaga, mille tulevane juhtis Mart Helme ütles otsesõnu, et ta tema väljastatakse KAPO vahelise poliitilise jälitamise instrument ja a, ma usun ja loodan, et seda ei ole, aga see näitab nii mõndagi. Inimese, kellele hakkab KAPO alluma mõttemaailma ja seda, milleks ta võib-olla sisimas tahaks seda kapott muuta, ehk siis seal on väga tasume kõigil panna pöidlad pihku, et täpselt see seadus jääb püsima ja ministri sellised suunas suunised kuidagi sumbuvad. Aga samas jäävad tema vastutada nüüd ka sellised keerukad ja väga tundlikud valdkonnad, nagu näiteks päästjad, päästekomandod, nende päästjate palgad, need on nüüd tema vastutada, et, et ta et tal on ilmselt tööd nagu selliste asjadega, mis inimestel väga pakitseb, päris paljud politseinikud, päästesellised, meie piir, samamoodi, mida meie niisugune õhuke või teinekord kujuteldav piir selle valvamine, et, et ma arvan, et tal peaks olema tööd ka ilma selleta, et ta hakkab kohe nüüd kapoga, tegeleb muidugi teine asi, võib-olla hakkabki kapoga tegelema, jätab piiri. Palvamataja. Just nimelt ja ei oma tähtsust, mida kapo kui palju ta suudab KAPO'd suunata, seda me niikuinii diakapo on üks salajasemaid organisatsioon Eestis, aga kui piisab sellest, kui ta suudab külvat ühiskonda piisavalt kahtlust, Tal on see võimekus, jätaks kõrvale mardi, siis tema poeg Martinile sabas, rahandusministri portfelli andmine on minu meelest üks väga suurepärane lüke, väga palju vastutust, mitte nii palju tingimata reaalset võimu, ehk siis see on koht, kus peab hakkama nagu päriselt ka riigielu eest vastutama. Tuleb numbreid tunda, sest muidu ajavad ametnikud su hulluks ja süvariik saab veelgi tugevamaks kui nüüd väljendada nende enda terminitega, et, et kui sa, kui seal aset ametnikel numbritega ennast hanitada Kohe on ukse ees europarlamendi valimised ja sellega seoses tänan, ERR avaldas ka siis ERRi portaal avaldas siin reitingud Europarlamendivalimisteks, et ma võib-olla reitingunumbrid jätaks kõrvale, need ei erine kuigi palju, aga, aga kohtade arvust arvestades, et kuus kohta vist ikkagi praeguse seisuga europarlamendis on Eestile ette nähtud, kui nüüd Suurbritannia oma otsust kiiresti Bootele ilmselt kui britid muidugi ei jää selle plaani peleta 100 aasta pärast nad jälle hääletas Brexiti lahkumisleppe, et siis see seitsmes koht tuleb niipea. Lahkuv koha kuuekohalises arvestuses paistab praegu nii, et Reformierakond võib võtta sealt kaks kohta, Keskerakonnal on sarnane võimalus, nemad tulevad veel selle nimel rohkem pingutama kui Reformierakond. EKRE võtab ilmselt ühe koha ja väiksemad parteid, ehk siis Isamaa, sotsid ja Eesti 200 võitlevad selle ühe lisakoha peale, seal. Ma just praegu vaatan, et kas, kas see küsitlus hõlmas ka näiteks üksikkandidaate, meil on ju Eestis on kogemused, üksikkandidaat või Ta võib saada päris kaugele jäänud ma isegi päike, hetkel pean silmas potentsiaalselt näiteks Raimond Kaljulaidi, kes mängib väga paljuski sellisele proteist elektoraadi läkk, praeguse koalitsiooni vastata ma siin nagu šansid on, et ühe koha võid ikkagi napsata keegi mujalt. Ja seal on seal on kaks varianti, et kui ta saab seal ühe koha. Peab ütlema, et näiteks meie eelmise üksikkandidaadi Indrek tarandi taga on selgunud, et ta oli ka väga palju protestihääli, kes nüüd on läinud sootuks teises suunas. Et teine variant on see, et see üksikkandidaat korjab ära mingi hulga, siis ilmselt tõenäoliselt kõige rohkem sotside häältest. Ma pakuks. Sotsid ja Eesti 200 tänu sellele ei tule ka üle ja ja siis ülejäänud, siis see koht liigub vastavalt surema. Tuleb arvestada, et seal künnis ei ole mitte viis protsenti veel väga palju kõrgem. Täpselt täpselt just ja üksikkandidaadil ja on väga keeruline seal ikkagi üksinda reaalselt neid hääli peab olema ikkagi nii palju, ma ei mäleta, kas seal mingi paarkümmend 1000 ostab just, et see on kaunis keeruline, aga saab siis näha, kuidas need europarlamendi valimised lähevad. Räägime Soome valimistest, ka Soomes toimusid pühapäeval parlamendivalimised, kus esikoha said äärmiselt napilt sotsiaaldemokraadid. Teisele kohale jäi võimsa tulemuse teinud põlissoomlaste partei. Ja seal vahe, ma saan aru, oli umbes 5000 häält, et kui ma õigesti nüüd mäletan, et see on väga-väga napp tulemusi ja kolm parteid jäi 17 protsendi sisse, siis et et sellist põlissoomlaste suurt edu isegi vist ei osatud ette näha ja sotside võit on ka üllatanud. No põlissoomlaste puhul oli see, et ei ei leidnud tõestamist väide, et nad on valitsuses ja siis nad muutuvad pehmemaks. Samuti ei lõhestanud neid tegelikult ju siis see, et osa parteist, kes nii-öelda muutuski pehmemaks, lahkus et nad ikkagi selles mõttes säilitasid positsiooni. Nimetatud muutusid pigem ise veel radikaalsemaks, ehk siis see, mis praegu võitis, on veel äärmuslikum, kui oli see, mis varem eksis. Maarsetelt nendin ka Eesti kontekstis, et kui me kaasame paremäärmusliku partei, nagu seda nimetab Andres Kasekamp, kes kahtlemata on kollestab aastakümneid uurinud, teab, millest räägib valitsusse, siis me seda nii-öelda kodustada tingimata ei suuda, aga selgelt aga näitab ka seda, et kõik need reformid, mida Soome on ette võtnud, on olnud paljude inimeste jaoks liiga kiired, tekitanud liiga palju ebaturvalisust ja siis täpselt need hääled on läinud ennekõike sellisele-sellisele jõule, ehk siis mingi mingi mõttekohti nagu võrreldes Eestiga, et nagu üks poliitik ütles, et EKRE esiletõus väga, paljuski Keskerakonna tegemata töö ehk siis paljuski see elektoraat, kelle eest peaks Keskerakond olev olnud varem seisnud, läinud sinna taha, ehkki nende peamised probleemid on just nimelt ebakindlus ja mitte niivõrd selliste tugevate rahvuskonservatiivsete vaadete toetamine. Ma arvan, et ja Soome on näide ka sellest. Me oleme sarnased ja nii meie kui Soome, et need protsessid tegelikult käivad üle Euroopa, et samamoodi järgmine nädalavahetus toimunud valimised Hispaanias, kus on oodata üsna sarnaseid tulemusi ja erinevalt Eestist või Soomest on Hispaania traditsiooniliselt olnud kaheparteisüsteem nüüd saatus üsna selgelt mitmeparteisüsteem Tõrs saavad ka parima tulemuse sotsid. Aga samal ajal tulevad esimest korda parlamenti sisse siis Parempopulistliku tiiva esindajat, keda seal varem ei ole kunagi olnud. Või noh, vähemalt demokraatia aastatel, et ja samamoodi võib juhtuda, et parempoolsed erakonnad teevad koalitsiooni, kuigi siis vasaktsenter sai nagu justkui kõige rohkem hääli. Ühesõnaga, kokku esimene tulemus on see, et nagu kõikides nendesse siinsete siinse piirkonna riikides, kui räägime Soomest, muutub valitsuse moodustamine selle võrra keerulisemaks, et ta on mingi hull kellega keeldutakse tegemast koostööd, mis tähendab, et teised peavad suutma ületada mõnikord palju suuremaid erimeelsusi EKRE valitsuses, mis saavad võimule, saavad olema ilmselt nõrgad, ehk siis teatud selline, nagu seisak on sisse programmeeritud. Ametnike roll näed jälle, ma ütlesin teile, süvariik tugevneb, ametnikud saavad rohkem jõud. Summa nali. Ma ei usu tegelikult süvariigiteooriaid, ma täpsustan igaks juhuks. Aga Soome valimistel Keskerakond kaotas 18 kohta, kes oli siis juhasibile siis Soome peaminister, praegune, et, et see on selge märk midagi TEMA tegemata jätmisest ja teisalt võib-olla sotside edu Soomes, erinevalt teistest Skandinaavia riikidest ei ole viimasel ajal sotsid olnud. Siiski sellises päris esimeses tipus, et see, see on, see on ka siiski ikkagi nagu üllatav käik, aga väga keeruline on seda valitsust nagu ka Krister viitas, seal ikkagi kokku panna, seal need vahed on nii lähedal, nendel suurtel, aga samas nad ei ole piisavalt suured, et kahekesi või kolmekesi seal midagi tegema hakata. Eks see on Soome on mitmeparteisüsteemiga harjunud, et nagu meiegi, et ma arvan, et seal ei ole see nii karm, kui mõnes teises näiteks brittidel, kus on siis see praegune, see Brexit'i haldus on ikka osaliselt ka sellega seotud, kuidas britid omavalitsust üleval hoiavad, et kui sa seda hoiad mingite põhja-iiri radikaalidega, siis tulemused näha. Aga sellega vaikse laupäeva rahvateenrite saade on ka lõpule jõudnud ja Evelyn Kaldoja, Krister Paris ja Taavi Eilat tänavad nädala pärast, kas ta on minuga siin stuudios Aivar Hundimägi ja Neeme Korv. Täname, et meid kuulasite soovime kõigile ilusat laupäeva, minge õue nautima kevadet ja ärge unustage siis. Kevadtuuled võivad olla ka jätkuvalt kavalad ja külmad, kaunist päeva ja kuulmiseni.