Vikerraadio. Mobiimril. Tere. Käes on märtsi viimane nädalavahetus ja kuigi nii mõneski kohas metsa alla ka linnas võib leida veel lumehunnikuid ja näiteks raba laudteedel on kinnitallatud lumi alles sulamas veeks on päikest meie päevades juba sedavõrd palju rohkem, et rahulikult tuulevaikses nurgataguses kohas istudes võib küll näo juba päikese poole peesitamiseks keerata. 2000 üheksateistkümnendat aastat on jäänud veel 276 päeva ning tuleval ööl ärge unustage kella keerata ühe tunni võrra, siis edasi. Nagu ikka, pakume meie siin vikerraadiost teile kuulamiseks ja kaasamõtlemiseks saadet Rahva teenrid, kus kolm ajakirjanikku analüüsivad selle nädala jooksul Eestis ja mujal maailmas olulisi teemasid. Teeme seda kolmekesi ja täna on stuudios Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Enne kui asume asja kallale, siis annan lühikese ülevaate, ütleme kuulajatele, millest juttu tuleb. Otse loomulikult kõneleme konstitutsioonikõneluste arengutest või täpsemalt sellest, et avalikkusega seda läbi räägitu sisu väga jagada ei taheta või ei ole jagatud. Räägime sellest, mis tekitab viimasel ajal isegi rohkem tähelepanu, kui kõneluste sisu, on poliitiline retoorika. Kohaliku poliitika teemadega haakub ka Europarlamendi valimiste teema, kus nimekirjad on hakanud selguma sealt otsapidi edasi ka, kellest saab eurovolinik. Aga räägime ka teistel teemadel, räägime näiteks veed, panga rahapesu, uutest arengutest ja viimase saate osa pühendame suuruseid Danny olukorra analüüsile, kes pidi siis alates tänasest Euroopa Liidust lahkuma, aga seda siiski vähemalt tänavu mina silmad lahti tegin, ei olnud juhtunud. Sest muidu on see ju silmaga näha, kas trikid on või avad. Ühe silmavad. Alustame kodustes teemadest, et riigikogu valimised toimusid peaaegu kuu tagasi, täna on jätkuvalt olukord, kus koalitsioonikõnelusi peavad siis Erakond, Isamaa ja Eesti konservatiivne rahvaerakond. Ja esmalt võiksime rääkida siis sisust, et oleme saates alati proovinud keskenduda ju sellele, et et millest siis kokku lepitakse ja, ja mida siis see eestlastele kaasa toob. Aga, aga tõele au andes ega siin eelmise laupäevaga võrreldes kuigi palju uut infot peale ei ole sisupunktide kohta, ehk on teil miskit siin poliitikute või erinevate inimestega kõneldes kõrva jäänud? Pigem tundub, võib-olla sisust, sisust rohkem paistab nüüd ära, et teised jõud on hakanud leppima, et see koalitsioon ilmselt tuleb. Ja sellega seoses hakanud tegema ka oma plaane näiteks selles suhtes, et kes läheb Riigikokku ja kes hakkab kandideerima Europarlamendi valimistel eesmärgiga sinna päriselt minna. Samuti on sellest ju kari bumas see, et mida otsustab Andrus Ansip europarlamenti minemise osas, et temal on ju volinikukoht praegu? Praeguse seisuga ei ole vist põhjust arvata, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon ta esitaks edasi volinikuks, see tähendab, et tõenäoliselt läheb Euroopa Parlamendis tähendab tõenäoliselt, et juba juba suvest võiks meil olla uus, siis asendusvolinik kõigepealt tema eeldaks, et see on tõenäoliselt siis ka järgmine järgmine esitatav volinik juhul muidugi, kui ta läheb läbi sügisel Europarlamendi kuulamistel, mis on ka küsimus, et Ansip teise korra volinikuna, kuna ta on vist saanud päris hästi hakkama ei ole põhjustanud ühtegi skandaali, on korra juba need tulerisse läbi teinud, läheks ilmselt üsna selgelt läbi, teiste puhul on, poleks põnevust kauem, et ma arvan, et ma arvan, et see nagu eurovalimistele mõtlema hakata, kamise punkt on nagu kõige kõige selline märkimisväärsem sellel nädalal võib-olla ka sellepärast, et ma lihtsalt suure osa nädalast veetsin Strasbourgis ja kuulsin seda kõige rohkem. Ja seal on omakorda siis see küsimus, et kas Eesti saab kuus või seitse kohta, mis seostub saate lõpus oleva teemaga, milleks on Brexit, sest et kui britid ikkagi nüüd otsustavad lähipäevil, et nad lähevad eurovalimistele tähendab see seda, et Eesti saab ikkagi kuus kohta, ei saa ühtegi brittidest järgi, jäävad kohta või seda ühte, mis meile muidu kukuks. Ja siis võib-olla jah, meil üks saadik kas ootele või siis kui juhtub, mingi ime prindib üldse Euroopa Liidust ei lahku, siis me jääme Kuue peale. Evelin otsustas kogu saate sisu ühte sõnavõtu kokkuvõta Sulev, võib-olla selle koalitsioonikõneluste juurde üürida. Minul oli. Märtsi esimese poole ma veetsin välisemalt puhkust pidades ja eilegi siin, kuidas nüüd võtta ka sellises kohas, mida paljud inimesed peavad välismaaks, et et siin kuskil ühe p-tähega jõe juures hakkab Ida-Virumaapiir. Et sealt nagu justkui Eesti lõpeb. Et seal ka muidugi räägiti koalitsioonikõnelustest, seal on väga suureks teemaks, et kes neilt sealt ikkagi riigikokku läheb ja kes hakkab mingiks uueks linnapeaks ja vallavanemaks, et neil läheb see korda küll, aga aga nüüd, kui tulla koalitsioonikõneluste juurde tagasi, siis nii palju kui ma olen siis vahepeal märganud. Ega sealt selliseid uudiseid ei tule, et midagi kindlat on kokku lepitud, sest võib-olla ei olegi väga palju kindlalt kokku lepitud. Ja ma saan ka aru, miks osapooled on hästi ettevaatlikud, et lepingut ei ole sõlmitud kõiges ei olda kindlad ja, ja läbirääkimisi, noh, neid ei taheta avalikkusega jagada, et see on ikkagi kolme parteipoolne asi ja muidugi võiks olla väga hea, kui avalikkus saab sellest teada, sest meile ei meeldi igasugused sahkermahker, mis tehakse kuskil tagatubadest. Selle vastu on kõik poliitikud, poliitikud, kogu aeg võidelnud, praegu nad teevad täpselt sedasama. Aga jällegi see on arusaadav, miks nad seda teevad, nad tahavad leida sellist ühisosa. Seda saavutada on muidugi päris raske, justkui alguses ju koalitsioonikõnelused algasid, siis anti teada ikkagi igapäevaselt siin erinevatest töövõitudest, mis küll olid töövõidud selliselt ütleme, pressitasandi kujul, kus Keskerakonna pressiesindaja siis sai jälle saata, teate, et ollakse leidnud koosmeel siis ühes ja teises küsimuses, aga, aga need edasi NATO-sse Euroopa Liitu ei oska, et selline koos meeldis, aga, aga ühesõnaga need teemad ju, mis olid sellised keerulisemad ja mille üle praegu arutletakse lükata ikkagi tulevikku lükati esialgu sellesse nädalasse ja nüüd veel tegelikult ühe nädala võrra veel edasi siin siin nendes punktides hakata ükshaaval võite presenteerima, et see ilmselt mõjuks teistele, et noh, kes selle konkreetse punkti ka näiteks midagi kaotab, mõjuks nagu natukene negatiivselt. No ei taha avalikult, et igatahes pressikonverentsi andmine ei välista sahkerdamis tegelikult sa võid ju teha ilusat pressisõnumid, valmis neid esitleda, jääb mulje, et sul on seda avalikku kommunikatsiooni küll ja küll, aga sa praktiliselt lämmatada, et kõik selle sõnumitega ka teisipidi, see ei takista sul seal kinnises ruumis ju mingeid muid asju sealt kokku leppida, et jutud, mis sealt välja tulevad, et noh, need on sellised kohasena tundub nagu uskumatut, siis mõtled, et äkki nad on võetud sellest nalja. Lugejakiri e mida teeb Mart Siilivask, et nad on kohati selliselt hämmastavad, et me võime elada sellise täiesti suure murrangu. Murrang hetkel praegu, kus Eesti poliitika hakkab popi riigikorraldus hakkab nagu mingit revolutsiooni üle elama, ei tea, täpselt, teine variant on muidugi see, et kui sul tuleb nii palju EKRE, kes on siiski suhteliselt uus jõud ja kelle poliitikud on uued, kes on parlamendiski olnud ainult ühe ringi, teine variant on see, et nad on nii uued, et ametnikud kodustavad need kiiresti ära ja sealt ei tule midagi. No vat siin on jälle see asi, et on olemas selline Soome eeskuju. Hoiatav eeskuju. Soomlastel olid põlissoomlased, kes läksid pehmaks, läksid, pooldasid, et EKREl on see hoiatav eeskuju olemas, et kui sa jätka, kõva jood, siis võib sinuga seesama asi juhtuda. Selles mõttes ma arvan, et need mehed ikkagi praegu hoiavad selja sirge, aga ma usun samas, et kui sa oled selline Naviits minister ja sul on vastaspõline ametnik, siis võib-olla sind Hanitatakse ära, nii et isegi aru ei saa. Ühelt poolt, teine asi on see, et poliitika on lõpuks, kui sa oled tegev täitevvõimu juures, siis ikkagi sa pead mingite võimalike ressurssidega mängima ja sa võid ju öelda, et ma toon USAst meile mustmiljon raha riigikaitseks lisaks toon siia ka, ma ei tea, brigaadi on ju ameeriklaste poolt, aga kui ameeriklased sulle ikkagi ei anna, siis kaunid sõnad, aga karm tegelikkus samamoodi riigieelarve paneb sulle ikkagi päitsed, Pähe juhised, seadused, rahvusvahelised lepingud, et, et ma saan aru, EKRE praegune programm oli selline suhteliselt nagu fantaasiaküllane ja võib-olla mitte nagu niivõrd, et arvestades sellele, mis on tegelikkus ja see, kui need tegelikkusega kurssi viiakse, siis paratamatult piirab ka nende võimalik seda, need jällegi sellised valdkonnad, millega siis tegutsevad kaitseminister, välisminister, peaminister, ühtegi neist kohtadest ilmselt ei küti. Pigem me võiksime sealt leida nagu siseministri ja justiitsministri koht. Siseminister teatavasti tegeleb väga palju nende küsimustega, mis siis on EKRE EKRE juhtidele südamelähedased nende valijatel ehk siis immigratsioon, piirivalve. Et noh, see oleks see koht, mida tahaksid kindlasti endale saada. Siis minu jaoks tekib muidugi imestus, et nad kui nad ütlevad, et süvariiki juhib Eestit ehk süvariigi all mõtlevad EKRE juhid eriteenistusi siis edasi juhtub ju seitse süvariik satud nende endi valitsemisalasse, et et ütleme, et EKRE, EKRE minister on seal süvariigi eesotsas, mis ta siis teeb, kas ta hakkab seda nõrgendama, hakkab seda oma kasuks ära kasutanud, seal võiks ka selline kiusatus tekkida. Muidugi immigratsiooniga tegelemisel on see, et kuna meil on üsna vähe sisserännet, eriti seda, mida nagu siis nende piltidel kujutatakse, kuidas ikka sul ikka tuhanded aafriklased piiri peal lammutavad, et kuna seda ei ole, siis nagu sellega nagu võidelda? Veidike rask, ei, aga see on tegelikult vaata aga sealt saabki kõige lihtsamini punkte koguda. Sa hoiad selle ära, kuna mind nagunii-öelda ei ole, mida ei ole olnud jah, aga sa hoiad selle ära ja selles mõttes on kindlasti öelda enda töövõiduna, me oleme seda teinud ja nad hoiavadki selle ära. Ega tegelikult on Eesti ametkond ka seda siiski paljuski ära hoidnud. Tegelikult ikkagi, seal on ka korduvalt öeldud, et tegelikult kõik Eesti erakonnad on suhteliselt immigratsiooni skeptilised, et ka need, kes ütlevad, et siiski välistudengiga tuleks olla sõbralik. See on minu meelest kõige nagu immigratsioonisõbralikumat avaldused, jah, mõned ütlevad, et ka tööjõudu tuleks tuua, kes samamoodi ei ole siis need aafriklased, kes sul seal, ma ei tea, Hispaania eklaamide tarade küljes lammutavad, et nojaa, aga seda tööjõudu reaalselt siia ikkagi Eestisse väga palju tulnud ja see ongi muuseas selline sageli illegaalne ja nende suhtes peakski asjad korda ajama, et selles mõttes nagu vaatan kõik tööjõud tööjõukaitse, et, et sul ei orjastataks valgevenelased või ukrainlased, et see on, see on ka kuigi, kuigi võib-olla alguses tundub, et eestlastega eestlased on sama tee läbinud Soomes näiteks, et samamoodi ega inimesi on ikkagi väga kahtlaste lepingutega tööle võetud ja nad on sinna läinud odavalt. Nüüd on see asi natukene muutumas samamoodi. Ukrainlased teevad ju sama sama teed praegu läbi meil ehk selles mõttes ju EKRE soov, ütleme siin seda valdkonda korrastada on täiesti arusaadav ja mõistetav. Selles on nüüd nagu innovatiivsed, et teised ei ole tahtnud siiamaani seda valdkonda korras hoida või korrastada. Muuseas, kõik parteid peaaegu räägivad seda. Teine asi, vaatame seda justiitsvaldkonda. Et nad, mida on EKRE lubanud ta lubanud siis kohtunikkonnas teha sellise kõva kõva revolutsiooni, millega siis meie õigussüsteemiga eriti kohtunikud just närvi ajanud, sellepärast et nad tahaksid kohtunikud valitavad. Mina ei tea, kuidas see asi välja hakkaks kujunema, et Eestis siiski igaüks kohtunikuks ju ei saa, et selleks, et kohtunik olla sõbrad ei piisa sellest, et sa lihtsalt oled juuraharidusega, sa pead läbima kohtuniku eksamid. Siin hiljaaegu kirjutasin ühe loo kudesse Tallinna Tallinnas siis Harju maakohtus on praegugi kohtunike põuda, Nad upuvad töö töö all, et neid asju on lihtsalt nii palju. Et seal ka tekkis küsimus, et võib-olla on liialt vähe sellest, et meil korraldatakse ainult kaks korda aastas kohtunike, eks ole, nii et võib-olla näiteks tihedamalt tulema. Nüüd olukord on jõudnud siis sinnani välja, kus teoreetiliselt peaks nagu kohtuasju kohtunike vahel loosirattateel või reaalselt küll arvuti abil siis jagama programm. Aga tegelikult sa saad jagada ainult nendele, kellel lihtsalt vaba aega seal vaba ruumi, et see valik ei ole väga suur, kuna inimesed lihtsalt upuvad töö alla juures. Nõudlus heade inimeste ja selles sektoris on ju ju juuresektoris on nõudlus heade inimeste järgi piisavalt kõrge, et tegelikult ütleme, kohtunikuks soovija ei pea ilmselt ekre uksega roomama ja teisalt jällegi on neil advokaate, kes keda on tuhatkond, ütleme, neid on jällegi kõiki ei saa endale piisavalt head tööd, et nad seal on ka selline ühes kohas nagu ajab üle ja teises kohas on jällegi puudu. Kui tekiks selline olukord, kus näiteks Peaprokuröri koht ühendatakse justiitsministri kohaga ehk läheks käiku selline ameerika süsteem, mis on ka muuseas paljude poliitikute unistus. Ameeriklastel on ja ei ole mitte kaks inimest, said, on üks inimene, teeb selle töö ära, ehk siis uurimised muutuksid ootaksid, ütleme, poliitiliselt sõltuvaks, seda hakkaks, sõidame justiitsminister, aga see oleks ka väga kõva asi, aga see tähendaks ikkagi Eesti kogu poliitilise süsteemi ümber tegemist õllele ja ma usun, et see on päriselt troopiline, praegustel kõneluste valguses on meile. Meil ei ole poliitilisi suursaadikuid, meil ei ole ikkagi poliitmeie avalik haldus on apoliitiline olnud riigi algusest saadik ja ma ma ei usu, et see oleks nagu võimalik, ära vabandusena seda just on võimalik muuta, erinevalt sellest, et ma toon miljardi Ameerika ühendriikidest meie sõjaliste kulutustega, teoreetiliselt on seda võimalik, on seda võimalik siiski teha, aga ma ei usu, mõtlema prae peale hakata just, et kui me mõtleme praegu selle peale, mis koalitsioonikõneluste laua taga, et seal ei ole ainult EKRE seisukohad ja EKRE arvamused või EKRE EKRE lubadused, mida tuleb kõige fantaasiaküllase. Öelge, milline, milline erakond peaks olema sellele vastu. Mul tekib isegi reformi, Keskerakond on sellele vastu, ma eeldan. Isamaailmselt on sellele vastu, mäletad, isegi Reformierakonna juhid on rääkinud korduvalt, prokuratuur on liialt palju kasutanud jõudu, näiteks on nad toonud Keskerakonna kontori läbiotsimisel, Keskerakond on korduvalt rääkinud, prokuratuur kasutab liialt palju jõudu, seal tekib täielik kiusatus, aga ma arvan, et see on pigem see, et ükskord kiida, kas sa pead mingit eneseõigustust leidma ja nii edasi, et, et see on nagu, see on nagu tüüpiline juhtum, kus lubatakse näiteks, et ajakirjanik antakse kohtusse ja tegelikult seda kohtusse andmist kunagi ei toimu, sellepärast et see on lihtsalt selle nii-öelda pahategelase viimane enesekaitse, ütleb ma annan kohtusse, ta teab, et ta tegelikult kohtus ei võida, see on lihtsalt noh, ta ütleb selle välja ja sinna see jääb, et Nonii mida mina tegin, ma rääkisin teile edasi kõlakaid ja rääkisin ka rahvale, mis ümbritsevad neid koalitsioonikõnelusi. Ehk mis ideed seal on liikunud, kas selleni lõpuks jõutakse, me ju ei tea, olemasolev süsteem praegu toimib ja ta on poliitiliselt sõltumatu, seda on prokuratuur korduvalt tõestanud. Absoluutselt kõik erakonnad võivad oodata, kui nad mingit jama teevad ja kui ütleme, politsei hammas neile külge hakkab, siis nad saavad selle lataka ära. Praegu ei ole sellist ohtu, räägime nendest teemadest, mis seal laua taga siis arutelu all ikkagi veel on, et noh, nii-öelda raskete ja Rail Baltic kooseluseadus, aga noh, võib-olla kõige enam tähelepanu pälvib ikkagi see pensionisamba teise pensionisamba siis reformid, mille eest isamaa on jõuliselt seisnud, ma saan aru, et EKRE-le see ei ole ka liiga vastumeelne, et, et seda vabaks lasta, aga Keskerakond sellega kuidagi nagu kaasa tulla ei taha ja et ka selles küsimuses ma saan aru, on, on ikkagi leitud mingisugune selline kokkulepe, mis, mis see kokkulepe on, me ju ei tea tegelikult, et et tõenäoliselt on see selline ei liha ega kala lahendus, et midagi seal lastakse vabamaks midagi, aga, aga noh, natukene keeruline on seda, seda ette näha, et kuidas see siis olema hakkab, et kui täna on nii pensionisambasse, mina panen kaks protsenti ja riik paneb neli protsenti, et siis kui mina loobun oma pensionisambapidamisest, siis, et kas ma saan selle riigi raha siis kõik ka endale mitte et ma tahan, selgelt ei saa, vaid riik teeb siis sina võtad oma kaks protsenti teed sellega mida iganes. Samamoodi võtab riik oma neli protsenti sama palju, kui sina saad. Seda näidatakse pangakontol ikkagi minu säästusena, Need ei ole riigisäästud neli protsenti minu säästud loomulikult. Aga kui sa, kui sa, kui sa lõpetad oma kahe protsendi säästmise ära just sellele, et me räägime sellest tulevikust olevikku sulle. Et kui sa lõpetad selle sääst selle ära, aga see, mis praegu on juba minu kontol selle, ma võin kõik võtta selle, selle nii enda raha kui ka riigi raha, mis on minu kontol minu ravi konventsiooni art, et kui sa lõpetad seal ääri, no siin on olnud ka käi ju ka ei täida oma poolt, siin on olnud ka küsimuse all, et mis saab sellest neljast protsendist ja samamoodi ja samamoodi tekib küsimus, mis saab nendest inimestest, kes ei ole teise sambaga ühinenud teatavast elueast alates oli ju see ühinemine on vabatahtlik ja ma tean ka inimesi, kes ei ole ühinenud. Et noh, et kas neil tekib siis õigused, nad kui riik on kinkinud mingitele inimestele neli protsenti justkui, et kas mul oleks õigus samamoodi. Kas see on vana ikkagi, see on juba vanavanavõitlus, et see on varem varem kokku lepitud, et see süsteem on teine sammas, see, see puudutab juba seda, mis teine sammas on siiamaani käigus olnud ja ei ole tekkinud nendel inimestel, kes ei ole oma kahte protsenti pannud õigust neljale protsendiliselt nii. Aga noh, riik säästaks jällegi kõvasti, kui ta ei peaks nelja protsendi nii-öelda andma, riik säästaks igasuguse riigi pakutud teenuse, kui riik paneks tervishoiusüsteemi meie oma vastutusele, siis ta säästaks oi-oi kui palju, võiks nagu sots minieelarve kohe nagu juustu, aga tähendab, et missugune näolisel nädalal saame teada, mis selle pensionisamba siis kokkulepe on, et milline see, see mõte on, aga noh, teisalt ei näe ka seda, et nüüd me sellel teemal üldse ei peaks rääkima või, või et see ei ole asi, millesse saab siis koalitsioonikõnelustel midagi ümber otsustada, et Reformierakond omavalitsuse ajalikesin küll masust tulenevalt ju mingil hetkel külmutas riigi sissemaksed, et et see, et seda teemat. Et see on riigile hea võimalus tegelikult oma raha vabastada, et see, mida inimesed maksavad inimeste jaoks suhteliselt väike summa, aga riigile, kui ta võtab kokku selle summa, mis ta kõigile neile inimestele juurde maksab, siis riigile annaks mingi kopika. Ma pigem näen seda nagu nende nende plaanina Ta mingisugune kopikas ja teha selle või vabandust siis sendid eurod ja teha sellega mida iganes nad ise tahavad, et mina tajun seda sellise plaanina pigem, et riik tahab minult midagi ära võtta, mitte minule midagi juurde anda ja kas ta nii on jällegi, et vastupidi, siin jällegi seda saab esitada just teistpidi, laat saab öelda, et kuulge, see on hea näide liberaalsust, see on kõige liberaalsem asi, mida see uus koalitsioon teeb, et inimesed saavad ise otsustada edaspidi mida nad oma varaga teevad samamoodi sa võid liberaalselt öelda, et lõpetame sotsmaksu maksmise ära, ise vaata et kas seal, kuhu ta endale selleks, kui sul on näiteks, on vaja suurt operatsiooniraha ja ise vaatad, kas sa endale pensioni koguda, sellist suurt mandaati küsitud aga konkreetse pensionisamba teemal. Ta küsis valijatelt mandaati protsendi valijate mandaat, kuna sinul on käsi katki, siis sa oled ravi rahas praegu väga huvitatud. Aga, aga kuulajad, kellel on käsi kipsis ja kaks korda opereeritud kahes erinevas Eesti suures haiglas, nii et ma arvan, et et jah, ütleme nii, et see, kui kui ma oleksin pidanud selle oma taskust välja käima, selleks juba päris suur summa, aga kui me mõtleme veel inimesi, kes saavad keemiaravi või mingeid siseelundkonna operatsiooni, siis need summad on ikka päris korralikud. Enamasti inimestel ei ole, Eesti inimestel veel ei ole kontodel sellist summat, et seda kinni maksta isegi Ameerikas. Vaadake seriaali Breaking päädia ja selle peale, aga haigekassa kallale ei ole praeguseski mindud praeguse süsteemi kallale. Et see puudutab pensioni, teist sammast, kogu kogu see asi, mis praegu toimub ja me ei tea, kuhu see viiakse. Mina, mina lugesin küll sellist avalikku kirja, mida tegid majandusteadlased ja ja veel majandustegelased, nemad ikkagi väga mõnitasid. Tulge mõistusele, kallid koalitsiooni eelkõnelejad, kõneluste pidajad lammutad toimiva süsteemi ära, et see mõjutab meie tulevikku. Tegelikult see ongi kõige olulisem küsimus koalitsioonikõnelustel, sellepärast et kõik me siiski enamik meist saab vanaks, eks, ja, ja vanaduspõlves elav kogume raha kogu pikaks ajaks, et see läheb kõikidele korda, et selles mõttes noh, kooseluseadus on hästi märgiline küll, aga tema mõjutab tunduvalt vähemaid inimesi kui pensionisüsteemi ümber tegema, et see on hästi oluline asi. Ja, ja seda ei saa muuseas ka väga kiiresti ilmselt teha, et seal sõlmitakse tõenäoliselt mingi kokkulepe, et me teeme nüüd nii ja nii ja nii, aga need rakendusaktid, mis sealt välja hakkavad tulema, nende väljatöötamine võtab tõenäoliselt veel tükk aega, nende, nende jõustamine võtab tükk aega, eks, kuna siis reaalselt hakkavad tööle, et see muutus ei toimu kindlasti kohe. Aga nendest koalitsioonikõnelustest kuidagi kumab see foon, et, et tegeletakse nii-öelda paha või ärahoidmisega kogu aeg, mitte ei tooda välja neid punkte, mis siis nagu, et mis siis nagu Eesti elus heaks läheb või mis, mis läheb paremaks, et seda me oleme kuulnud väga vähe, kusjuures mina, sest mõtlesin, et näiteks EKRE puhul, keda väga palju tajutakse selliste nagu vana-kesk- ja vanemaealiste meestega. Tere, vabandust, täitsa valesti aru saanud EKRE noortepoolsete inimeste partei, noored armastavad, EKRE tajutakse siiski, no ütleme siis tajutakse väga meestekeskse part, teine et nad hakkasid tegelema mitte küsimusega või naisi füüsiliselt rohkem puudutava küsimusega. Mina näiteks ei ole, ma ei ole tähele pannud, et neil oleks programmi meeste elu ja tõstmiseks, mis Eestis on tõsine meeste probleem. Te elate, vabandust, teie lootus elada on umbes kümpa vähem kui mina elada. Et aitäh, et aitäh teile veel kuidagi minu kalduvus traumadele võib-olla võrdsustab seda kuidagi, aga, aga, aga miks see tegeleda näiteks sellega, miks meeste eesti mehed kukuvad rohkem koolist välja, miks nad saavad vähem haridust, mis haridussüsteem, mida me kõik maksame, mehed ja naised võrdselt maksumaksjana? Miks see tegeleda sellega, et miks meestearstile on raskem saada kui naiste meestega teiega Michalis? Me räägime jälle praegu ainult Ekrest, et räägime koalitsioonist, koalitsioon peab ju tegelema nende nii-öelda positiivsete teemade väljatoomiseks, see, mis läheb Eesti elus paremaks, seda peab tooma nii Keskerakond, niisama, nii EKRE, kõik. Hetkel on veel veel valitsuses, sotsid, muuseas mina lugesin viimast riigieelarve. Puudutavat uudist nutsin just täna rahandusministeeriumi lehekülje, mis läks riigieelarvest lahti, seal räägiti, et ikkagi sellel aastal läheb eestlaste elu tunduvalt paremaks. Ja, ja ikkagi see koalitsioon on teinud sellise eelarve, mis teeb nagu elule aitab kaasa, tõsi küll, ma jällegi lugesin samal ajal uudisteta. Et meil on siis riigieelarve. Tasakaaluga on asi käest ära läinud, et keskvalitsus on puudujäägis jälle, vaatasin järgi selle statistikaameti teatud viimasest 10-st aastast seid sealses keskvalitsuses olnud omadega miinusesse, et noh, selles mõttes nagu väga suur uudis ei ole, aga teistpidi kui sa jällegi selliseid ilusale õitsval ajal miinuses noh, see ju ei näita mitte midagi head, et tegelikult nagu kõik näitavad näpuga Jüri Ratase peale. Sa kallis mees, pole sellega hakkama saanud, tõsi küll, Andrus Ansip näiteks Andrus Ansipile väga õigesti näitame. Kui sina oleks Andrus Ansip, siis kas sa teeksid midagi muud peale näpuga Jüri Ratasele näinud, aga sa pole ainus, ma ei noh, seda küll loomulikult, aga noh, samal ajal lihtsalt sel nädalal väga reljeefselt. Ta väljendab, tõsiasi on see, et rahandusministri koht on muidugi Isamaa käes, aga tema jagas Isamaa mees jääb seal täiesti nagu teisejärguliseks. Tegelikult ikkagi noh, ratas on see, kes juhib seda valitsust tema käest peabki selles mõttes küsinud. Kuule, mida sa ei peaministri vastu, kuulge aga kuidas teile tundub avalik foon, mis on, ütleme, nende koalitsioonikõneluste kõrval selles toorikas, et see, kuidas siin ja igast suunast tuleb neid erinevaid etteheiteid, olgu see siis poliitikud, kes mõnele huvigrupile jälle annavad sõnumi teilt võtame raha ära või teiega talitame nõnda, aga teisalt ka näiteks, et et mis on läinud umbes selliseks, et noh, ma ei tea Eesti Päevalehes Raimo Poomi arvamusartikkel, et kuidas president istub, käed rüpes ja ma tsiteerin, et kui riigipea tahab Kallase nimetamisega aga mängida edasi ette arvatuse ja usaldusväärsuse mängu, peaks selle nimel ka samme astuma, et põhiseadus ei keela riigi peale üritada ise ehitada sildu solvunud ja Umbudust haaratud poliitikute vahel. No siin on juba sinnamaani, et president mida ja, aga samas on ka teisigi süüdistusi tundnud, et ta liiga palju sekkub, et, et ma arvan, et presidendi roll ikkagi antud juhul on, ongi oodata ja vaadata, et praegusel käädvuses seisus mina jahutaks presidendist muudkui demokraat ei ole demokraatia ohus on toimunud demokraatlikud valimised, kus teatud jõud on saanud teatud hulga hääli. On tekkinud koalitsioonivariant, et parteide vahel, kellel reaalselt on olemas valitsuse moodustamiseks hääled koos, et see tundub täiesti normaalne, mis võib-olla sellest foonist rääkides siis laiemini lahmimine, seesama, võib-olla rahvusringhäälingu ajakirjanikuna on sul sellest veidi ebamugavam rääkida, aga lubadus umbes hakata siin lammutama ja politiseerima ka või siis poliitiliselt sobimatuid ajakirjanike kas lahti laskma või rahata jätma see selline laiamine, see läheb tagasi muidugi ka selle ametnikkonna politiseerimise küsimuse juurde, et et see on, see on palju murettekitavad minu jaoks kaks vähemalt. Jällegi kas meil olla juttu olnud sellest, see on avalikus ruumis paljuvad. Kuulge, kartelliparteid valitsevad lihtsalt kartelliparteikartellimeedia ja, ja siis, kui nüüd ükskord, eks ju on läbirääkimiste laua taha jõudnud EKRE, kes on tegelikult ka vana valitsuspartei rahvaliidu näol, aga noh, tal on ikkagi tugevalt uuenenud ehk nii-öelda mittekartellipartei on sinna jõudnud siis jällegi tema ei sobi, eks ju. Millegipärast tema ei sobi, ei oska, et ma olen selles mõttes hämmastunud, et need samad inimesed, kes on kogu aeg nõudnud, lõpetame selle kartelliparteide soosimise ei taha nüüd sugugi rahul olla sellega sellepärast et seal on nüüd mitte kaarti, ma ei oska öelda, kas kartelli Teie jutt on ikkagi nagu see minemata sinna, et poliitloogilise kategooriana seal on natuke teistsugused taustad, et see on ikkagi minu arust kartellipartei jutt ongi suuresti olnud EKRE retoorika pluss muidugi vabaerakond, kes on nüüd nagu siiski antud juhul parlamendist väljas, et, et ei saa öelda nüüd, et et, et, et see nii-öelda selline võib-olla tsentrism, rikum seltskond, kellele ei meeldi võib-olla praegune valitsus, et nad räägiksid kartell, et nad oleksid varem kartellipartei juttu rääkinud, et sõita minu meelest tuli ka rohkem sealt allikast, et et mina seda seost ei teeks. Aga noh, mind hämmastas üsna palju siseministrite ühisavaldus sellel nädala alguses, et et justkui siis EKRE juhid, isa-poeg, Helmed õigustasid rõhutasid rahvast massirahutuste ajal, et ma kuulad. Ma lugesin, ei kuulanud, ma lugesin selle raadiosaate ajal üleskirjutust, millest, millest siis siseminister ta pahamäel oli tekkinud või ja mina küll seda niimodi tajunud, et ma ei tajunud seda mingi üleskutsena, et pigem seal räägiti, hoiatati, et kuulge, siin on selline plahvatusohtlik, kui olukord tekkimas, küll meid kõrvale lükatakse, et no aga see, et sa ütled, et kui meil kõrvale lükatakse, siis tekib plahvatusohtlik olukord. Ei ole ülele, sa viitad ja see ei ole, see ei ole üleskutse, siiski ei ole üleskutse, aga see on siiski nagu viitamine meie taga on nii-öelda need pruun särklased, kes tulevad ja näitavad, et mina tajun seda, midagi oleksin teinud siseministrina nad sellisel puhul siseministrile on olemas kangid ja hoovad. Et sul on täitsa selgelt kaitsepolitsei, kes siis peaks andma oma ohuhinnangu, et kas selline olukord on praegu olemas? Oleksid võinud selle ohuhinnanguga avalikustada teistes riikides alati on olemas sellised ütleme, valgusfoori taolised moodustasid, kus öeldakse ohu ohuhinnangut täna kollane või oranž, lausa punane, eks ju. Et kas meil võib midagi juhtuda, mina? Ei, mina ei ole näinud sellist asja, et ma tegelikult peaksin Kaitsepolitsei andma mingi aru praegu, et kas, kas siis on meil mingi plahvatusohtlik tekkimas, on see lihtsalt mingi tühi pääl palaskelkimine või need siseministrit, pingutasin üle asjaga telkimine, see on ikkagi päris nagu imelik, pehmelt öeldes päris imelik, et sa ütled, et kui meie nüüd jääme kõrvale, siis vaadake, siis tuleb see ja see, see on ikkagi niisugune, ma ütlen, et viitamine nüüd tulevad meie pruun särklased, joodavad oli sisse kastoorõli, on ikkagi puhas retoorika, et veel kord, et mulle mulle endale kogu selle asja puhul siin tundub, et et nii palju räägitakse ja räägitakse, retoorika on suur, aga, aga noh, tegusid reaalselt praegu ju ei ole. Isegi see retoorika, see on ikkagi nagu, kas see läheks kohtus läbi näiteks viha õhutamist kui selle kohtus läbinu kuule, normaalne, või? Kuidas ja seal on piiripealsed avaldusi, minu meelest seal ongi palju piiri pealt ma ei taha, ma ei taha kuidagi öelda, et siseministrid oleksid midagi valesti teinud, selles mõttes nende tegelik sõnum oli ju minu meelest selles, et manitsesid EKRE juhte vaadake järgi, mida noh, mõelge selle üle, mida te räägite, kasutage normaalseid väljendeid, ärge pingutage üle, see oli tegelikult reaalne sõnum, mitte see, et Eestis on praegu tekkimas mingi siin mässueline olukord. Te rääkinud sellest tegelikult? Võib-olla noh, selles mõttes, et siseministril no võib-olla rahulikum oleks olnud öelda, et et kui keegi tuleb tänavatele, siis selleks meil politsei ongi, et noh, võib-olla see oleksime rahulikum reaktsioon, aga minu meelest siis siiski see algne avaldus, mille peale see reaktsioon tuli, ei olnud ka nüüd päris selline päris eluterve rahulik suhtuga. Siit lähme edasi meedias, siis on minu meelest huvitav ka see, et näiteks kui meediaväljaanded trükivad ära kogu selle teksti, et kuidas siis suhtuda meediaväljaannetesse, eks Nad võimendavad seda, et kas meediaväljaannetele lasub ka siin mingi vastutus või mitte, see on päris huvitav küsimus, reaktsioonid reageerid asjale, mis on ikkagi nagu kahtlane, siis see on normaalne, et kindlasti juhtima tähelepanu sellele sinu einomaatilise, seda küll, aga sõna-sõnalt trikid selle ära, et sa tegelikult ju võimendad, kui tegemist oli üleskutsega, siis sa võimendad seda üleskutset, ehk tegelikult siin ikkagi tekib nagu küsimus meedia vastutustundest ja eneseregulatsioonist selles mõttes, et nagu majades sees peab seda analüüsima ka, et kas või seesama kriitika sellesama r-i maja suhtes, aga tegelikult ka teiste poliitikute kriitika ma ei tea Postimehe või olgu see Ekspress või mis iganes väljaanne, et see on ju loogiline ajakirjanduse töö osa, et me omavahel analüüsime. Nii et neid olukordasid neid teemasid, miks Me käsitlesime neid asju niimoodi ja see, et noh, kui keegi nüüd palub kuskil nõukogus midagi arutada jumala eest arutage ja, ja analüüsige kaaluge seal. Et aga, aga see, selles mõttes see selline noh, et nüüd juba ma ei tea, suugorvistatakse see, võib-olla on ka gene, liialdame, ähvarduste tegemine ei ole ikkagi, et üks asi on see, et sa küsid, küsid seisukohta ja palud uuridesse normaalne ähvarduste tegemine on teine asi, et, et minu, sa ootad ära, kuni vastavad instantsid asju menetlevad ja kui vaja, siis lähed kohtusse. Mitte ei hakka siin lahmima, et minu meelest lahmimine on problemaatiline ähvardamine, milline, eks Martin Helme on ju ise minu arust siukse r-i juhtidest kuulub nõukogu nõukogu koosseisus, selles mõttes ja, aga, aga, aga, aga sa ei suhtle ähvarduste ähvarduste keeles, vaid sa lased asju uurida. Te võtate, see oli vormistatud siiski palvena, aga kogu see asi sai päris inetu maigu juurde. Ta jätab sellise soovi nagu ära teha ajakirjandusele, aga, aga küsimus pole ju ajakirjandusest. Ega siis inimesed loevad seda hoopis teistmoodi välja. Ametnikud tegelikult mõtlevad samamoodi, näed, ERRis üritab EKRE ajakirjanikele päitsed pähe panna. Aga kui nad tulevad näiteks minu ülemuseks, kas siis tulevikus on niimoodi, et kui mina teen midagi sellist, mis ei meeldi minu ülemusele, kas siis võib-olla öeldakse ka mulle, et kuulge, see inimene ei ole sobiv, nemad võtavad niipidi. Ma arvan, et eks väikest viisi salati toimunut selles suhtes, et kui sa oled kantsleri resa ministriga ei sobi, siis tõenäoliselt poliitiline kontroll mingil ajal loen ette muuseas ühe lause ühest raadiosaatest. Seda ütles Martin Helme, kui me võtame selle ministeeriumi üle, siis need inimesed enam protsessis osaleda ei saa. Nadonena ennast täielikult diskrediteerinud, kui profaanid täielikult ebaprofessionaalsed inimesed, ehk sisuliselt andis ta sõnumit ühe ministeeriumi ametnikud EKRE valitsuse valitsemisajal julgursemaks EKRE minister ei kõlbaks tööle, jutt käib siis nendest ametnikest, kes hindasid vali valimislubaduste hinda siis. Aga siit edasi minnes nagu Evelin saate alguse poole viitas, et paljud on hakanud ikkagi leppima sellega või saanud aru, et, et see koalitsioon tõenäoliselt teadmata küll detaile tuleb, aga siis, et tuleb selle nagu teemaga edasi minna ja mul on väike tähelepanek lihtsalt selle koha pealt, et kuigi me räägime koalitsioonikõnelustest, siis erakonna vahel, siis terve esimese poole oma saates kulutasime ikkagi kuidagi EKRE väravasse Keskerakonna ja Isamaa kommunikatsioonijuhid, et võtke nüüd hakake tööd tegema, et teis ka räägitakse, sest tähelepanust välja eine sammas on ikka puhas Isamaa teema. Just, aga räägime nüüd, valimised on tulekul, et hoolimata sellest, et valimised just lõppesid, kes 26 Mai on europarlamendi valimised. Kandidaadid on erakondade jälle siis peaaegu et lukus, et siin küll täna on mitmel erakonnal volikogud, kus neid nimekirjasid, siis kinnitatakse, aga teen mõned väljavõtted siis Isamaa erakonna esinumber Riho Terras Rohelistel Evelin Ilves, ma ei tea, kas esinumber, aga igatahes kandidaat EKRE esinumbriks Mart Helme, Keskerakond valib tõenäolisest selleks Yana Toomi sotsidel tõenäoliselt Marina Kaljurand, Reformierakonnale, Andrus Ansip. Eesti 200 puhul. Pean tunnistama, et ma isegi ei tea, kes seal on ja elurikkuse erakond Artur talvikuga tuleb kindlasti välja, et nimesid, esinumbreid ja häältetoojaid justkui oleks igas erakonnas, et ainus, mis ma julgen prognoosida, on see, et Indrek Tarand Indrek Tarandit seekord ei tee. Mida sa nüüd mõtled, et ei too nii palju hääli, nii nagu indrek tarand üksikkandidaadina, kuna ta kandideerib suure tõenäosusega ikkagi sotside nimekirjas ja seal on muidugi vahepeal juhtunud kas siis ränderaamistiku vastase meeleavalduse intsident, mis ilmselt Indrek Tarandilt hääli viis, et, et, et nii ta on mudel parteide puhul? No nimekirjad on paigas, nagu öeldud, see mõjutab noh, kuna ta on riigi, riigikogu valimistega samas tsüklis, siis kindlasti ta nüüd hakkavad need liistud langema, kes kuhu on olemas teatud prognoosid, mis parteid kui palju hääli võiksid saada. Peksis nüüd ütleme ma arvan, et kui valitsus on paigas, sisin selle pealt seavad teised täpsemalt oma sihikud. Ja me ei tea isegi vist ju seda, et kas me jagame seitset või kuut kohta, see sõltub. Esimene n esimesena mainitud Brexitist, et me tõesti ei tea seda, et kas me enam seitset kuud kohta pluss seitsmes koht võib tekkida mingi ajaviitega, juhul kui nüüd britid otsustavad, et nemad teevad oma erakorralised valimised ja teevad ka Europarlamendi valimised, mida Theresa May valitsus on üritanud iga hinna eest vältida, rääkinud seda kogu aeg, et ta ei taha neid teha. Ja on võimalus, et ta siiski ütlebki, et ütleb kõva Brexiti. Igatahes peaks selgus olema majandus 12.-ks aprilliks. Vähemalt esimene selgus selles osas, et kas, kas britid on kindlalt väljas, siis järgmised selgus, et kui, kui sealt britid kindlalt välja ei kuku, siis me vist läksime nüüd sujuvalt Brexiti teemal. Siis tulevad järgmised selgus, et järgmistel kuupäevadel, et et siin on jah, aga ma natuke tuleks võib-olla selle Brexiti teemaga sellisesse algusstaadiumis ka korra tagasi, et, et noh, kui me esialgu pidi sisusel lahkumine toimuma tõesti täna öösel ma saan aru, et lahkumist ei toimunud, aga aga see hääletus 2016 suvel, et mille päralt me ikkagi oleme jõudnud siia, et, et tänasel hetkel ei ole selle kahe aastaga suudetud sellist kokkulepet saavutada, mis seal alamkojas siis läbi läheks ja ja miks see kõik ikkagi nii läks, nagu ta läks Briti ühiskond selgelt lõhenenud? See on selle taga suuresti selged lahendus, halb juhtimine ka, ma arvan ikkagi, et mida rohkem vaadata just tainserdinud väga pika ülevaate algusest peale sellest, kuidas valearvestused alguses sellest, et Cameron arvas, et referendum ei lähe läbi ja sealt edasi on, ma arvan, et ikkagi väga palju siin on Theresa neile isiklikult. Et ta tõmbas need punased jooned, et, et ei tolliliidule ei ühisturule, mille ta tegi ilma samamoodi Briti valitsuses, Euroopa Liidust lahkumist haldavate ministrite ja oma nõunikega konsulteerimata partei partei siis üritusel, mis vabastuste kohustusest enne nende vastavate ametkondadega konsulteerida tõmbas, joonetajale nendest lahkunud. Ta on ikkagi ma ütleks, et väga palju on ta Mei nõrka juhtimist, sest ta tegelikult olnuks justkui alguses teoorias väga hea inimene sellele kohale, sest ta väidetavalt oli EL-i jäämise pooldaja, aga ta on teinud väga palju asju, mis meenutavad pigem EList lahkumise pooldajad. Tal olnud mingit pidi ennast järjest rohkem mänginud. Võib olla pantvangi briti parlamendisaadikute euroskeptilised tiivale konservatiivide siis mida nimetati grupiks, mis on siis nende nii-öelda nagu öeldakse tugigrupp. Et ta nende tahtmise järgi palju rohkem paindunud ja öelnud, et ei mingit uut referendumit ja mitte midagi sellist. Ja Sõin lõhest lõhestatus ja halb juhtimine on, on toonud siin, kus nad on, sellel nädalalgi oli ju hääletusel, Parlamendi istus koos kogu aeg, aga kõigepealt prooviti siis läbi hääletada neid üksikuid ettepanekuid, millele kõigile öeldi, ei parlament suudabki minu meelest ainult seal öelda ei kõikidele asjadele, nii nagu eile hääletati, siis uuesti ka seda Theresa May lepingut ja mis oleks taganud siis selle, et lahkutakse 21, Mai kuna see sai samamoodi ikkagi enamuselt ei hääle, siis tänaseks on see kuupäev ju 12. Aprill, millal peaks lahkuma, justkui ilma leppeta? Parlamendi ise on öelnud, et ilma leppeta. Me ei lahku, et Euroopa Liit põhimõtteliselt Euroopa Liit, viskab need välja juhul Euroopa Liit on andnud oma tärminid, te olete käivitanud artikkel 52 aastat tagasi palusite Euroopa Liidust välja Euroopa Liidust lahkumist ja te panite tärminiks 29, märts 2019. Neile juba hunti pikendus 12. aprillini, kui nad nüüd ei võta tagasi artikkel, viitkümmend, mis, milles brittidel on õigus ja juhul, kui ühendkuningriik võtab tagasi artikkel 50 siis nad siis ei ole Euroopa liidul midagi teha, sest et riik on keeldunud või loobunud Euroopa liidust lahkumas, kui need oleksid eriti kiuslikud, siis nad võiksid selle artikli 50 mingi kuu-paari pärast uuesti alustada. Kui nad on saavutanud omavahel konsensuse. Et seal on juba kohtulahend olemas, et brittidel tegelikult kõige tugevam hoog oleks see, aga kas Mei tahab seda või siis meil, kes on siiski inimesed eelmiselt ülemkogult rääkisid, et tundub, et tema on juba kõva Brexiti variandi peale välja läinud. Et võib-olla ta läheb hoopiski kõva Brexitit peale, mis muidugi võib käivitada uusi kohtulahinguid, sest et Briti parlament justkui on hääled, tänud Euroopa Liidust kõva Brexitiga lahkumise vastu, ehk siis see on siis, kui lepet peaks kindlasti olema, aga lepet ei ole? See see on, ma ei tea jah, härra ministri, kõige veidramatele osadele teeb see pika puuga ära, sest segadus, mille nad on reaalses elus endale suutnud korraldada, kus on nagu Euroopa Liidu süsteemi toimimine, toimimise reeglid ja õigus Briti süsteemi toimimise toimimisreeglid, see kõik on niisuguseks ja sisepoliitiline kaos on läinud selliseks pundajaks, et kokkuvõttes on ikkagi nagu kismeetrioru ruum küljel kuu aja pärast toimuva ilmaennustamine. Sa vaatad seda, saad aru, et kuu aja pärast saab meeletult vihma ja siis kuu aja pärast paistab päike või on vastupidi. Et minu meelest ei tasu Brexitiga seoses absoluutselt mingeid ennustusi teha täiesti ennust ennustusi ei ole võimalik teha ka ütleme, mida on võimalik kirjeldada, on stsenaarium juhuks, kui kui nad tõesti kõva Brexitiga välja kukuvad ja siis stsenaarium on siiamaani õhku lennanud, absoluutselt kõik, ütleme kurat, ära lähevad siis majanduslik kahju on vältimatu. Et kõigile osapooltele samal ajal vist ka enam-vähem sõja poole öelda, alati põhimõtteliselt küll jah, et, aga, aga noh muidugi on mõnikord olnud ka kohe alistamiseks seltsis on asi nagu paremini, see variant siin ka ela. Ei, no kohe alistamine oleks see, et nad ikkagi artikkel 50 tagasi võtaksid, mis annaks neile annaks neile siis võimaluse korra enda ridu sirgemaks korrastada ja vaadata uuesti, mida nad peale hakkavad sisuliselt Theresa May, praegu on ikkagi ju brittidel vähemusvalitsuse juhtsustega tal mingit toet, noh, ütleme teistes teemades nad küll saavad vist ikkagi enamuse kokku konservatiivide ega seal, aga aga selles seisus on ta kindlasti vähemusvalitsuse juht tema taga enamus, kellest enamik teda vihkavad erinevatel paga erinevatel põhjustel, seetõttu ei saa nad tema ostuga kambakat teha. Aga tal on need Põhja-Iiri demokraatlikud unistid. Kes panevad ühelt poolt miine, siis tal on seesama juurepjenriševitš klubi euroskeptikud, siis tal on tema enda Euroopa liitu jäämise pooldajaid, kes, kes loomulikult ei suuda kokku leppida ei siis selle Unianistide ega ega ega euro euroskeptikute ka ja siis on, vastas on tal tema ilmselt kõige tugevam kaart on see, et opositsioon vastas, ehk siis leiboristid ei ole suutnud ikkagi oma ridu korda panna ja nende juht Jeremy Corbyn on nüüd hakanud enam-vähem käituma nii et tema parteiligaks ühes suunas. Aga ega temagi oli siiski niisugune euroskeptitsismi piiril. No just et Theresa May on siin öelnud ka, et ta võiks tagasi astuda sellel juhul, kui siis tema leppe ikkagi läbi läheb ja keegi teine viib seda ellu, aga ega nagu sa ise ka kirjutas täna, et see, ega see ei paista ka kedagi paremat ei paista ka ju mitte kuskilt tulemas, kes, kes suudaks ja oskaks seda riiki nagu siis edasi viieni, et, et kogu aeg ei tule kaotused peaministrile nii nagu Theresa May puhul on ju pidevalt ja pidevalt tulnud, et ma ei teagi, kas teil tuleb mõni teine Euroopa liider meelde, kes on nii palju oma kodus kogu aeg tappa saanud, nii-öelda? See, seda ta on ikkagi iseennast sellesse olukorda mänginud väga suuresti. Ta on ise jah, mingit pidi võib öelda, alguses võis öelda, vapper naine võttis raskes olukorras juhtimise üle. Aga siis seejärel, kui see juhtimise üle võtta, ta ka väga ei väga ei juhi või siis juhiteid juhtides ainult valeotsuseid, siis noh, tüürid laeva karile siis ilmselt sa ikkagi väga ei saa öelda, et vapper naine võttis juhtimise üle ja viis põhja. Et praeguse niimoodi paistab, et jah saab siis näha kaks nädalat armuaega, brittidele läheme meie teise teema juurde, milleks on, või järgmise teema juurde, mis on nüüd natukene poliitikakaugem, aga ikkagi otsapidi kindlasti ka poliitikaga seotud, mis on siis rahapesumaa Elme Swedbanga teema, mida siin saates natuke oleme ka varem valgustanud, aga sai sel nädalal olulisi uusi pöördeid. Nimelt selgub, et läbi Swedbanki Eesti üksuse liik, kus 10 aasta jooksul 135 miljardit eurot peamiselt Venemaa taustaga kõrge riskiga klientide raha seisab panga enda siis siseraportis. Raport toob välja, et suures osas on pank jätnud täitmata Ta rahapesu vastase kohustusi. Ja sel nädalal vabastati ametist ka Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnessen. Jah, Swedbanga lugu on selles mõttes huvitav, et seal on toimunud hästi kiiresti sündmused. Danske pank kasutas samalaadse surve alla nüüd juba kaks aastat tagasi. Skandaal on suureks. Swedbangas juhtusid peaaegu samasugused asjad pooleteistkuuga, seal käis kõik nagu tunduvalt kiiremini. Ajakirjandus on seal mõlema pangapangas toimuva taga. Selles mõttes ajakirjanikud on teinud hästi tubli tööd. Nüüd, mis seal täpselt toimus, seda tegelikult teavad väga vähesed, et eile toimus seal Hansa vabandus Swedbanga Eesti peakorteris ka selline kriisikoosolek kus siis Robert Kitt ja tema lähemad jüngrid siis tutvustasid töötajatele, et nad rääkisid seda sisse ja otsekui ka siseveebis kandsid üle, et et mis siis, mis, mida nad teavad tegelikult, sest eks seal ole selle ja päris suur teadmatus, et ega nemad ka ei tea, mis, mis sellest siseraportis on tegelikult kirjas ja kus see 165 miljardit on tulnud, et need summad ongi tegelikult hästi-hästi hämmastavad. Kust tulevad küll säärased numbreid, et minu arvamused on selles, et et see on üks spetsiifiline asi, mille nimi on inglise keeles, leia lind. Et rahapesu on iseenesest kaheosaline kuritegu, kõigepealt hangitakse raha rahade pangitama kuidagi kuritegelikult, näiteks narkoärist, näiteks altkäemaksudest, jumal teab mis kuriteost siis teine osa, see, kus seda raha hakatakse vilgutama tavapärasesse majandustegevusse, käib niimoodi, et üks ettevõte kannab ka teisele, teine, kolmandal, kolmas neljandale ja siis, kui sul on üks summa x, ütleme näiteks 10 eurot sa jagad selle mitmeks tükiks sillale, neid liidad kannad edasi-tagasi igal hetkel selge pärast, siis kindlasti eurost sõltuvat kuritegelik käive on 1000, et niimoodi siis on võimalik seda kuritegelikku käivetesti suurena näidata. Ja kui, ja siis uurija peaks hakkama seda kuritegelikku raha jälitama, siis ta näebki. Näed, siin on kantud sinna firmasse sisaldada, jagatud, sisendada, liidetud sealt on ainult teise, kolmandasse, neljandasse, viiendasse 50.-sse, firmasse, sajandisse, firmasse, lõpuks tal kaob järg ära. Aga kui sa neil skeemid, siis jupp jupi haaval kokku Parsse, saatke meeletult suure summa ja seda siis Eestis ka tegelikult tehtud, et nii palju, kui ma, et uurimismaterjale läinud, siis seal ongi ühest pangast teise lõigun, siis jälle tagasi, siis on ta liikunud Lätti, Leetu, Taani, Rootsi edasi-tagasi kogu aeg. Meeletud summad, aga kui palju seda raha tegelikult oli, seda ei tea. Veelgi huvitavam küsimus, Kell äras oli. Siiamaani on käinud nagu jutt, ainult pangad, pesad, raha tegelikult ikkagi pesevad raha, pangakliendid minu meelest see on nagu pank on siin olukorras nagu maantee, kus on toimunud, ütleme, avarii, maanteed saab ka süüdistada, sageli ongi liialt libe ja avaldamata, aga juht ise on kõige olulisem, et see küsimus on sageli praegu veel jäänud nagu vastele siiski tekihtivad teatud nõunõuded, et kui sa just ei ole, ongi, ongi, lööd kaugulist pinda ise eratee sildi all omad, siis sa nagu muidugi kehtivad nõuded, et aeg-ajalt võib, kasvõi aeg-ajalt on Ongimusesteerune häda see, et on hooldamatuna. Täpselt nii ongi Mooses libeduse tõttu juhtudesse Rovilja varisid, selliseid asju. Võib-olla noh, see ei ole võib-olla kõige parem, eks. Võrdles mida. Aga nii see asi on, eks, et et samamoodi läheb kõik sellised kahtlased ülekanded, kõik rühmad, ülekanded, need ei ole veel iseenesest rahapesuga tegemist. Aga muidugi fakt on see, et pangad peavad teatud nõudeid täiustada, pangad peavad seda kontrollima ja seda nii-öelda rahapesu vastaseid siis meetmeid rakendama, et aga kas Birgitte Bonnessen lahkumine, mina saan aru, ei ole ju ikkagi seotud mitte sellega, et, et oleks kuidagi selle asjaga liiga ott otsapidi seotud, vaid see pigem on ikkagi puhtalt see, et kellelegi pea tuleb panti tuua, eks kellelegi pea ja mida kõrgemal sa oled, seda kõrgemalt lendad. Aga teisipidi, eks seda uuritakse ju ka, et tema on viidatud ka sellele, et ta võib ka väga isiklikult hakata vastama möödunud aasta majandustulemuste eest ja teine asi on see, et kui sa oled hea panga juht, siis sa ei pruugi olla tingimata ütleme äri äri ajamisel, seal võib olla võtadki, teatud riske. Ehk siis ta ei ole siiski nagu mingi heategevusliku organisatsiooni juhtida, võib seda väga hästi teha, aga aga, aga see ei tähenda, et ta ei ole, et ta ei pruugi, et ta siiski võib olla seotud mingite asjade teadmisega või mingite asjade eiramisega, mis paistsid kahtlased ja küsimus selles, et kas ta andis mingitele inimestele sellest asjadest rohkem teada kui teistele, ehk kas kõik mängib, see Võrtsatakse sellest aktsionärid ehk küsimus ja siis on väga, kuna ta on kogu aeg kinnitanud kõik, et mina tegin õigesti ja ma ei eksinud, noh siis ongi praegu väga sobiv võimalus talle öelda, et kuule, kaheks nädalaks asi teistmoodi, eks vanglad on ka täis sootuks süütuid inimesi, kinnitavad, et neil oli head põhjused, miks nad tegutsesid. Te pole seni roll, ilmselt see tuleb ära oodata, et uurijakse ja küsimus ongi selles, mis Rootsis edasi saama hakkab, et Eestis tundub, et nagu asi on suhteliselt suhteliselt normaalne ja Danske Bank tegi seal mingit asja, et noh, mis siis ikka Swedbank tegi, kõik küsivad, mis järgmine pank, eks Versobank meil pandi juba, noh, Eesti puhul muidugi oluline see, et erinevalt Danskest või siis versustet swed ikkagi nagu jaekliendi jaoks jääb meil vist siin olles tundub küll et see on väga oluline vahe, tegelikult arvestades, et enamiku ilmselt inimestest siin puudutab Tanst vabandust, Swedbank selle läbi, et meil on seal raha või laen, aga ei midagi selle arveldavad laen ja minagi kuulsin sellel nädalal küsimust, et kas ma nüüd pean oma kodulaenu ikkagi tagasi maksma juba mõningatel inimestel tekib selline küsimus, et esialgu võib öelda, peab maksma küll, et kõik jätkub täpselt sama aja jooksul, et raha ei, raad ei hoidnud rahustada inimesi. See on väga oluline asi, et sa pead teadma üksiktarbijana Danske klientidel läksi teisiti, need asjad puudutavad tehingud, mis on ammu ära toimunud, et ei toimu praegu, et selles mõttes on küll nagu oluline sõnum on seal kindlalt olemas, eks ja et selle panga tugevuses ei ole probleemi. Asjad puudutavad ajalugu täielikult. Aga sellega on meie saatele täna eraldatud aeg otsas, olime siin kolmekesi Evelyn Kaldoja, Sulev Vedler ja Taavi Eilat. Nädala pärast on saade taas eetris ja siis on siin stuudios kindlasti Mirko Ojakivi ning veel kaks ajakirjanikku, kelle nime esialgu jätame saladuseks, aitäh, et kuulasime. Mingi põnevus peab saatele otse loomulikult olema, aitäh, et kuulasite ilusat kevade jätku ja kuulmiseni.