Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere päevast, juba kolmandat päeva on meid rõõmustamas kalendrikevad ja taas on käes nädalad aastas, kus Euroopas ringi reisivad inimesed oskavad Eestisse saabudes, sest kui lõuna pool on näha juba õitsvaid nartsisse ja tulpe ja siis meil rõõmustavad südameid veel lumikelluke oskused ja üksikud sinililleõiekese nupud käes on see aeg aastast, siis kus taas on põhjust autoga käia pesulas ning esimest korda kahest on põhjust autoga võtajatega siis reis rehvivahetus töökotta rehvide osas Maila. Vähemasti kuulsin, et maanteeamet soovitab üheskoos politseiga, et vara veel. Aga kas käes on rehvivahetuse aeg või võetakse ratta vahetada, selle ülainimesed vaidlevad Eestimaa kodudes. Kas ka meie, seda näitab alanud rahvateenrite saade. Täna oleme koosseisus. Krister Paris, Eesti Päevaleht, Delfist, Peeter Helme postimehest ja mina olen vikerraadio, ajakirjanik Mirko ojakivi, tere Peeter ja tere, Krister. Tere. Tere ja muide näiteks nartsissid hakkasid mulle klaasitud rõdul eile just õitsema, niiet Ta saab ka Eestis. Tere. Alustame siis hoopiski tänahommikuste uudistega. Otsesaate kuulajad kuulsid hetk tagasi ise kell 11 rahvusringhäälingu raadiouudistest, aga kordussaate kuulajatele. Ma tsiteeriks siis kahte uudist, et üks rääkis sellest EKRE esinumber, tõenäoliselt Euroopa Parlamendi valimistel saab olema Mart Helme. Aga see nüüd polnud eriline üllatus, hoopis üllatavam oli see, et ERR-i andmetel praegu, mida siis Isamaa ei ole kinnitanud, on Isamaa esinumber Euroopa Parlamendi valimistel endine kaitseväejuht Pattaya Riho Terras. Lisaks kandideerivad Isamaa nimekirjas ka Tunne Kelam ja Jüri Luik. Aga see on isamaalt huvitav ja ma arvan, nende seisukohast tugev valik või miks mitte. Samal ajal muidugi, Eesti poliitika näitab seda, et erusõjaväelastele on läinud nii ja naa, mõnel väga hästi, mõnel mitte nii hästi, nii et eks aeg näitab see, et oled kusjuures see nüüd ei kehti isegi ainult erusõjaväelaste kohta, see kehtib näiteks ka ajakirjanike kohta. See, et oled olnud ühes valdkonnas edukas ei ole Eestis tingimata garanteerinud edu poliitikas. See on vahel nii läinud, aga ei ole. Et ei oska öelda. Kui vaadata, kas või viimaseid valimisi, siis Isamaa ikkagi ütleme suhteline edu poospordis oli tingitud päris kindlasti paljuski tugevatest nimekirjade, seda tuntud nimedest seal Riho Terras, kuna ta on pigem kaitseväe juhatajana siiski õnnestunud, jätame kõrvale Krest Leo Kunnase ehk siis EKRE kaitseministrikandidaadi kriitika, pigem peetakse õnnestunuks, siis on see täiesti tulu edulugu, millele ajada üles ka siis Isamaa võimalik edu Europarlamendi valimistel. Nojah, kui siin juba endistest kaitseväelastest juttu oli, siis Ants Laaneots, kes oli ju enne terrast juhatada positsioonil kaitseväes seda poliitikas, on siiamaani küll edu saatnud, et kahtedel valimistel on ta valijalt saanud mandaadi ja seda küll tõsi, riigikogu puhul aga Euroopa Parlamendi puhul ma rõhutaks, tegemist on avatud nimekirjadega, see, kes on esinumber või kes on teine või kolmas number, tegelikult ei oma ju tähtsust, sest ma ei tea, meenutame näiteks eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi, siis napilt nimekirja pääsenud Yana Toom tegi keskerakonnas kõige parema tulemuse, kuigi tema positsioon oli seal kõige tagumisel kohal. Seda võib nimetada võib-olla isegi tööõnnetuseks, selles mõttes, et erakonnad katsuvad ikka oma tugevamad nimed, et sinna ettepoole sättida, aga teine variant on just, et ta pannakse siis tahaotsa. Ma saan aru, et enne ju näiteks spekuleeriti, et Isamaa esinumber võiks ikkagi olla muuhulgas Ta siis praegune kaitseminister, aga Jüri Luik aga, aga kuulnud, et ta vist äkki tahab, lihtsalt lähed minna tahaotsa, et need, kes seal nimekirja koostavad, ütlevadki, et ta on esimesed kaks tugevad ja siis see võib olla ka viimane tugev, aga need, mis ta kolmas neljas edasi teete, on, nendel on väga raske sisse saada ja mis on tähtis, me peame arvestama. Üldiselt, jättes kõrvale võib-olla kõige tugevamat, saab iga erakond arvestada maksimaalselt ühe saadiku lähetamisega ja võib-olla üldse mitte kellegagi. No ma küll kohe lisaks ma küll plaanisin tegelikult sellest Euroopa Parlamendi uuringust või küsitlusest, mida rahvusringhääling siis turu-uuringute vahendusel inimestelt küsis, kusagil saate tagumises otsas rääkida, aga noh, kuna see teema nüüd niivõrd aktuaalsel kujul päeva kordadel, ehkki kerkis, siis tegelikult eilne uudis rääkis sellest, et Reformierakonna kandidaadi poolt lubab mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel anda hääle 30 protsenti valima kätest. Nii selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest. Ja nii suur toetus võiks tähendada Reformierakonnale koguni kolme kohta võrreldes, tähendab et teistele jääb järgi siis üldse omavahel jagamiseks neli. Seda juhul, kui Suurbritannia ei osale Europarlamendi valimistel, millest me räägime ka veel tagumises otsas Brexiti teemas, siis aga jah, et võrreldes veebruariga on erakondade, Euroopa Parlamendi valimiste toetusnumbrit toimunud suured muudatused veelgi suuremad, kui riigikogu valimiste küsitlustes. Reformierakonna edu Keskerakonna ees on oluliselt kasvanud ja kui veebruaris oli mõlema partei toetus võrdselt 28 protsenti, siis märtsis lubas Reformierakonna kandidaat europarlamenti valida 30 ja Keskerakonna oma 22 protsenti. No seal on muidugi üks väike vahe on, et Keskerakond muuseas ainsa parlamendierakonnana ei ole praegu siis isegi mitte vihjanud, et kes võiks saada nende Euroopa Parlamendi kampaania esinumbriks. See üks teema veeta me praegu hästi palju kobame kõikvõimalikke ennustusi tehes õhus kuuenda aprillini on aega kandidaate esitada ja kuna tegemist on täiesti niivõrd väheste inimestega, kes sisse pääsevad, siis nimed loevad väga palju. Ehk siis kõik küsitlused sinna eni hindavad parteide populaarsust hinda isikute mõju ja noh, muidugi ideaalis mingisuguse ideaalmaailmas võiks Europarlamendi valimistel olla ka Euroopa teemade seas lahknevused ja debatid, aga ma kujutan ette, et tegelikult ikkagi ennekõike keskendub see just nimelt isikutele ja siis parteide meeldivusele lapsed Eestis on see ikka omamoodi selline missivõistlus siis kõige popim poliitiku valimine. Jah, noh, Keskerakonna toetus tõesti on juba üsna võrdne EKRE omaga Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis, kelle kandidaadi poolt lubas siis Europarlamendi valimistel sellesama küsitluse kohaselt hääletada 18 protsenti Isamaa kandidaati lubab Euroopa Parlamendi valimistel toetada 11 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna oma kaheksa protsenti ja see tähendaks, et need kaks parteid võitleksid selle viimase seitsmenda mandaadi eest ja Eesti200 kandidaati lubaks Europarlamendi valimistel toetada vaid neli protsenti, aga kogu see kampaania on ju tegelikult alguses, nagu ma ka ütlesin, et Keskerakond noh, kui nüüd Raimond Kaljulaiu teema välja, et me ei tea, kas tema tegelikult on alustanud oma Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniat või tegeleb ta millegi muuga. Aga oluline on see, et kui nimed tulevad ka Keskerakonna puhul ja teiste parteide puhul, sest ainsana ju praegu on kaks erakonda oma siis üheksa nime välja öelnud, et need on sotsid ja need on või see on Reformierakond, kes kinnitas kongressi tasemel ju kohe praktiliselt aasta alguses koos oma siis riigikogu valimisvalimiste nimekirjaga selle Euroopa Parlamendi nimekirja, mida juhib Andrus Ansip. Teoreetiliselt ei saa välistada siiski seda, et europarlamendi valimised justkui kujutavad endast sellise revanši võimalust nendele erakondadele, kellel Riigikogu valimistel kehvasti läks, aga samal ajal jah, ma arvan, et see kõik taandub lõpuks ikka sellisele kõige popim poliitika valimised ja selgelt avaldab väga tugevat mõju teine tegur, mida me lõpuni veel ei tea, ehk siis kuidas lõpuks lõpevad selleks ajaks koalitsioonikõnelused. Tõsi, aga jah, et mis on veel, märkimisväärne on muidugi see, et EKRE proovib kõik oma tipp-poliitikud sellesse nimekirja lülitada. No see pole raske? Ei, aga mis seab nagu ütleme tekitab küsimusi selles osas, et kui need inimesed on teel ministeeriumisse mille, mille juurde me kohe tuleme, mis on tegelikult ju poliitiliselt märksa mitmekülgsem teema, siis kuidas nad kavatsevad riigi juhtimises osaleda, kui nii-öelda selline soov on kohe minna, mis ühele teisele positsioonile, sest ma arvan, et kui inimene kuhugi kandideerib, siis ta peaks olema igal hetkel valmis ka sinna tööle asuma, aga, aga ma ei tea valimissüsteemi analüüsi. Ta mõneks teiseks korraks, aga selle Euroopa Parlamendi valimiste teema ma võtaks kokku, võib olla ühe väikese mõttega, et hirmus põnev on see seis selles mõttes, et praegu siis paistab ALDE fraktsioonile ehk siis Keskerakond pluss Reformierakond viis mandaat Eestist minevat. Seda eeldusel, et keegi nüüd ei tee järgmist asja midagit kohe teevad, nimelt ei tuleta meelde, kes ja mis on kaif host. Ja see pole üldse selles kontekstis oluline, on küll, ma arvan, et siin on seda antikampaaniavõimalust ja, ja siiski selle Euroopa dimensiooni negatiivses mõttes dessissetoomist Eesti sisepoliitilisse debatti võimalik teha küll, aga kui Euroopa tasandil lasemetes Eesti paistab silma, et ta kalda pisikene fraktsioon suhteliselt, et, et nii palju nii-öelda liberaale kuskilt nagu need ametlikud tulemas ei ole, see mind väga huvitaks iseenesest need debatid, kuidas kaks Alda jõud omavahel väitlevad Eestis. Aga millest oleks mul Euroopa Parlamendi teemadel ikka väga märkimisväärselt palju silma peal hoidval inimesel ja ka Euroopa Parlamendis aeg-ajal siis ajakirjanikuna kohal käiva inimesena kahju, kui ühtegi Eesti saadikut ei kuuluks kahte, kõige olulisemas fraktsiooni. Et kas siis EPP ehk Euroopa Rahvapartei või siis sotsiaaldemokraatide grupp b, kus tegelikult määratakse Euroopa suund, kuigi mõlemad poliitilised grupid Euroopa Parlamendi valimistel sel korral mõningaid mandaat kaotavad ja üsna tõenäoliselt ALDE ainsa suure fraktsioonina neid juurde võtab, siis viiest ALDE fraktsiooni või lobby liikmest? Noh, mingisugust erilist tolku meil ei tõuse, aga pigem on siin võib-olla siis huvitav täheldada seda, et see protsess, mis on märgatav kõikides euroop paaliidu liikmesriikides, hakkab tasapisi ka europarlamenti jõudma, ehk siis traditsiooniline tsentrum ther kahaneb ja järjest enam hääli saavad need erakonnad, kes ei kuulu nii-öelda vanadesse rahva parteidesse. Euroopa parlament ju ise, mis mingi kuu aega tagasi esitas sellise prognoosidest muidugi põhines lihtsalt siseriiklikel küsimus küsitlustel. Seal oli nagu näha, et kaks äärt Ta siis võtavadki kohti juurde, üks on niinimetatud populistid ja Riina on muide rohelised, nii et kahelt poolt hakatakse jah, tsentrit tsentrit õõnestama, kui need küsitlused, et mingisuguse indikatsiooni annavad. Nii, aga see kõik oli eelmäng saate peateemale lihtsalt kuna me kasutasime ära seda operatiivset võimalust jooksvaid uudiseid analüüsida, siis tuleme ikkagi nagu saate peateema juurde, et alustame siis olukorra kirjeldusest Ta kirjeldusest, et endiselt on siis Stenbocki maja laua taga keskerakonna EKRE ja Isamaa poliitikud, et jõuda lõpuks koalitsioonileppeni. Me tuleme kohe-kohe ka selle poole, nii et mis nädala jooksul on inimeste emotsioonide ja reaktsioonide poolt märkimisväärselt toimunud, aga esmalt, et Krister ja Peeter, kas täna, 23. märtsil tundub, et EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon on tõenäolisem kui näiteks nädal tagasi? Mina ütleks, et on, et sellised tagasipöördemomendid lihtsalt on järjest mööda lastes puhtalt, sellepärast ehkki ma nagu näen, et järjest nagu mingisuguseid pisikesi signaale tuleb Elle ka, näiteks Keskerakonna läbirääkijatel ikka käiakse, pole veel kindel ja pea rasked läbirääkimised ja et just nagu mingisugust taganemist hoitakse lahti. Aga, aga et just selline tahtmine ikkagi ära teha, et sa ei ole alustanud ka maratoni ja siis jätad, pole ja poole pealt nagu jätab halvema mulje, kui jätta kohe algusest, pole öelnud, et see pole minu maraton üldse. Et selle koha pealt küll teine asi, et järjest on edasi lükatud kõiki neid päriselt raskeid teemasid, et kui öelda umbes mingid punased jooned tulevad välja kolmapäeval või neljapäeval, nagu Ekspress pakkus, siis noh, nüüd on kõik lükatud järgmisesse nädalasse. Päripidi, kokkupõrkepump, peade kokkupõrke või seal tekivad. Mulle tundub, et punased jooned on üldse selline ilus mõista, mida me kasutame, punased jooned tegelikult on asendanud hallide aladega ja ma arvan, et see koalitsiooniläbirääkijate punt on praegu tõesti selles olukorras, kus meil on nüüd pooleli, jättes kaotada rohkem kui edasi minnes, ehk siis ohverdatud on juba nii palju, seda näitavad ka erakondade populaarsusküsitlused, et nüüd pooleli. Ta ei annaks mitte midagi, aga tõsi on muidugi see, et kõige keerulisemad küsimused ehk siis küsimus, et kuidas jagada raha ju peaksid olla siis uuel nädalal lauale tulema, väga ei meeldinud see mõte, kas sa punased jooned jälle sisse, et kas Marten Kokk meie praegune saadik Hiinas märkisite? Punaste joonte mõistet kasutatakse Eestis kuidagi väga vabalt, punane joon on tegelikult see, mida sa oma läbirääkimiste partnerile mitte kunagi ei avalda, sest vastasel korral minnakse alati sinnani välja. Aga jah, et kui me nüüd läbirääkimiste sisu juures püsiks, siis tegelikult on ju teateid sellest, mida on kokku lepitud, on üsna vähe, et raske on öelda ja arvata, kas see on selline tahtlik kommunikatsioon või vastupidi, vastupidi, et kommunikatsiooni suutmatus edastada, töö võita ja ka siis kaotusi tõenäoliselt jah, seda erakonnad kunagi ei esita, aga need laused, mis siis erinevate Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimäe pressiteadete vahendusel meieni on jõudnud, siis see on nüüd küll professionaalsuse küsimused, kas nendest teadetest midagi välja saab lugeda või mitte, et, et ma ei tea, seal tuleb ikkagi kasutada kolmekordset sellist tõlgendamise võimalust, et aga, aga noh, mul on kindel see, et lihtne eesti inimene veel päriselt aru ei saa, et kas elu läheb paremaks või halvemaks ja kui nüüd eriti aus olla, siis jätkuvalt on meil see olukord, kus selle selles olukorras, kus laua taga teadaolevad ja opositsiooni teel olevad või seal siis juba istuvad poliitikud tõlgendavad läbirääkimisi või siis võtavad sõna huvirühmad, kes seletavad, mida teha ei tohi. Et oluline pole isegi see, mida tehakse, et ma tooks kaks näidet, et eile, üleeile siis kõlas ajakirjanduses kisa, et keegi on nüüd hakanud natsioonil natsionaliseerimist pensionifondi teist sammast, et noh, oluline pöörduda tagasi faktide juurde natsionaliseerimist teise samba puhul pole lubanud keegi ja ma veel eile küsisin kolme erakonna esindajatelt üle seda varianti siiamaani tõesti ei ole lauale, aga meil ajakirjandus kirjutab, analüütikud analüüsivad, et mis toimub pensionisammaste ratsionaliseerimise teemal. Vaat siin peaks, et võib-olla tundma kahetsust, et 24. veebruar on 24. veebruaril, sest et mulle tundub, et me räägime siin vanast heast teadvusest nimega kriminoloogia ehk et oleks meeldinud, et üks selline riigipüha, kus me näeksime, et millised popachades tüübid, millisele tribüünile kogunevad, siis me saaksime hakata targutama. Tegelikult tõesti võib-olla ei tea väga palju, aga meenutaks seda, et kuidas pandi kokku praegu veel ametis olevat valitsust. Praegu käib suur selline ja ma ei oskagi paremat sõna kasutada kaagutamine sel teemal, mis kõik on valesti, aga tuletame meelde, kuidas pandi kokku praegust koalitsiooni ja ka siis need signaalid ei olnud tingimata need, mis avalikkust oleks kohe rahuldanud. Et ei maksa võib-olla üle tähtsustada. Mulle tundub, et praegu tahab see koalitsiooniläbirääkijat punt siis ühest küljest anda positiivseid signaale, aga annab endale aru, et keerulised asjad on ees ja siis ollaksegi sellises natukene võib-olla ebamugavas PR lõksus tahetakse anda signaale, aga ei teata veel päriselt. Täpselt samuti oli Eestis veel eelmise koalitsiooniga ehk siis praegu veel ametis oleva riigikogu esimees koalitsiooniga. Ma ise mäletan, kuidas me kirjutasime Need juhtkirja teemal, et ta tahaks nagu juba teada, et amet, mis seal ees ootab ja nemad läbirääkijad ütlesid, et me just nimelt teadlikult ei avalikusta veel pooleliolevaid protsesse mitte läbirääkimise nurjata, ehk siis tükk aega sellist infosulgu ühiskonna jaoks. Aga jah, et ma oma tooks kohe teise teema ka veel see aborditeema sara too, see on nii ületähtsustatud. Ei, vastupidi, vastupidi, ma arvan, et see on nagu põhimõtet. Ta oli seal selline noh, üks näide sellest. Et tõsi, et seal läks ju laua taha EKRE sooviga. Et abortide riiklik rahastamine siis haigekassa ei kompenseeriks abordi tegemist ravirahast, aga ma ei tea, selle teema juures. Võib-olla me peatume aga pikemalt seal oli siis samuti, et tegelikult ju kokku lepiti, et laiendada nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks tervete laste sünniks emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks. Jällegi, et kui kiretult teemale läheneda mitte ju kokku selles, et kõik jätkub senisel viisil, sest ka praegu abortide arv väheneb, kuid siis tekkis kisa, et kuidas keegi julgeb üldse kahtluse alla seada abordi kui sellise. Kuidas teile tundub, see on täpselt see me sageli unustame ära, kui me räägime selle valitsuse nii-öelda pragmaatilistes kokkulepetest, ei tea, mezzo kontraad, maksumäärade muu selline noh, nii-öelda konkreetne igapäevane poliitika, miks seal on tekitanud ühiskonnas niivõrd terava reaktsiooni see koalitsioon võimalik koalitsioon just sellepärast, et seal on väga palju selliseid väärtuskonflikte juba juba sisse programmeeritud no võib-olla mitte niivõrd koalitsioonipartnerite vahel, ehkki Keskerakonna puhul ma nagu ei ootaks väga tingimata aborditeema esiletõstmist, kuidas seda ette tuuakse lauale teemasid sellises faasis nagu koalitsiooniläbirääkimised, mis ei olnud mingisuguseks teemaks ei, valimiskampaanias pole olnud ka varem ühiskondliku arutelu debatiks, ehk siis noh, võiks öelda, et kunstlikke teemasid, mis lubaks üles ja, ja et noh, peamine relv ongi, et me keskendume, võime hästi kergesti sattuda sellesse lõksu, et me hakkame keskenduma mingite pisidetailidele, jätame selle suurema pildi üldse üldse kõrvale. Kristjanil on tõesti õigus, võib-olla võiks seda mõtet natuke laiendada selle tähelepanekuga, et koalitsioonipartnerid noh, eelkõige on seda teinud EKRE tuletavad aeg-ajalt meelde, et koalitsiooniläbirääkimised ei ole tõesti ainult peenhäälestus, vaid siin taga on ka nende erakondade maailmavaade. Me võime nüüd seda kritiseerida või mitte, aga aga see on see taust. Nojah, aga ma ei tea, mulle kõige rohkem meeldib kogu selle valimistejärgse olukorra ja kokkuvõtmiseks rahvateenrite kunagise saatejuhi Lauri Hussar, üks mõte, mida ta on ka sotsiaalmeedias sõnastanud, et selline praeguse valitsuse moodustamise ümber toimuv on tõenäoliselt suurepärane poliitika-ühiskonna- ja kodanikuhariduse programm viigile Ta on rebitud nii ülbusel võimu janult, mõõdutundetult populismilt ja elukutseliste poliitikute egoismilt, et nõus tähendab, või õigemini ma ütleksin nii, et isegi kui see on tõsi, siis ei ole see esimene kord Eesti poliitikas, et mina julgeks väita, et see, mis praegu toimub, on juba korduvalt nähtud, aga millegipärast peetakse vajalikuks paljusid asju, mis ei erine üldse igapäevasest Eesti poliitikast praegu tumedates värvides või ütleme siis sellistes kirjumates toonides näidata valitsuste moodustamine. Olemuslikult on selline kätavate illusioonide purustamine, illusioonid luuakse enne valimisi, inimesed hääletavad mingisuguste visioonide poolt ja noh, niivõrd-kuivõrd paljud nendesse ka siiski usuvad ja usuvad arendaja valitute suutlikkusse, neid teostada, siis tuleb kohe järgmine etapp ehk siis endale piisava võimutäiuse haaramine, et muuhulgas ka visioon, et teostada ja siis tulevad kompromissid ja kõik muu. Ehk siis Domus on nagu sisse programmeeritud. Nii-öelda esindusdemokraatiasse jõustub valimiste järgne just sest valimistepäeva hommikul on alati kõikidel inimestel on ju lootused, et nende valik saab siis ütleme ka ühiskonna poolt aktsepteeritud, et noh, ma ei tea, kui inimene valib erakonda muide õunakene, siis ta loodab, et ka teised inimesed valivad erakonda õunakene ja siis selle erakonna nii-öelda programmi hakataksegi ellu viima, aga valimistejärgsel päeval järgsetel nädalatel juhtub see, selgub, et õunake üksi ei saagi valitseda, peab tegema mingisuguseid koalitsioone, siis on, hakkab pihta kõigepealt sellest juba, et, et mida siis saab teha ja millised need võimalikud partnerid on, et lõppkokkuvõttes kogu aeg on ainult üks pettumuste pettumuste ja veel kord pettumuste ja natuke näiteks valimiste eel enamik erakondi ju noh, jättes kõrvale praeguste valimiste ajal EKRE iga alati ütlesid, et me ei välista koostatud ühegi jõuga ja alati kõik uksed lahti, siis kui kohe pärast valimisi mõned jõud tulid välja teatritega, et need on kohad, kus me kindlasti ei tagane, siis tegelikult enda võimu teostamiseks panin liiga palju uksi lukku. Võib-olla aga räägiks ikkagi sellest Ekre probleemistikust, et siin on veidi poleemikat tekitanud see, et miks peab keegi kinnitama 2019. aasta kevadel koalitsiooniläbirääkimisi alustades sisuliselt esimese asjana seda Eesti jätkab Euroopa Liidu suunalist poliitikat aga ma jõuakski nüüd taaskord nende, noh siis läbirääkimiste peateemani, sest mulle tundub, et ikkagi läbi peateema on EKRE. Et mis on see EKRE probleem, et mulle paljuski tundub, et nende probleem võiks olla just, et nad ei taju veel seda sõna ja retoorika rolli, et meil on küll sõnavabadus, meil on arvamusvabadus ja üks probleem on see, et paljudele tuleb üsna üllatusena ka see, et meil on tekkinud mingi kriitiline hulk inimesi, kes siis ei toeta Euroopa liitu, meil on mingi hulk inimesi seal marginaalne grupp, aga nad on olemas, kes peavad aborte põlastusväärseks. Kusjuures paljudel neist on see väärtuspõhine ja see tuleneb, ma ei tea, kas sellisest hariduslikus ettevalmistusest usust aborditeema, noh seal ei saa ju selgelt eitada, et on olemas terve rida inimesi, kelle jaoks see lihtsalt ongi usulistel põhjustel vastuvõetamatu, et, kuid üsna keeruline minu jaoks on mõista neid taate, mis neid värve sinna juurde panevad ja ma ei tea ma tsiteeriks võib-olla selle abortide teema, millest kumbki väga ei taha kõneleda, aga ma ikka nii järjekindlalt proovin, et president Kersti Kaljulaid, kes tegelikult minu jaoks võttis selle probleemi olemuse väga tabavalt kokku. Ma tsiteeriks teda, et abordi küsimuses võib igal inimesel olla oma sisemine veendumus ja seisukoht, kuid rünnak meie professionaalse kutse-eetikast ja seadustest lähtuva arstkonna vastu on lubamatu, sõltumata nendest veendumustest meie kõigi, eeskätt poliitikute vastutus, et me oma ühiskonda katki ei teeks, ehk siis võib igat moodi arvata. Aga seal tuleva nõuekaidade arvamusega kaasneb ka see kohustused kedagi solvama. Tähendab sa ütlesid, et hästi palju asju ja ma läheks selle asemel, et hakata siin valju häälega oigama sel teemal, et vabariigi president ei peaks võib-olla parteipoliitikaga tegelema, läheks päris palju tagasi ja veel kord meenutaks seda, et kuidas pandi kokku, kui praegust Jüri Ratase valitsust ja mis jutud siis olid ka siis ju näiteks Reformierakond algatas suure kampaania, mis jõudis ka Eesti piiridest väljapoole sel teemal, et meil saab nüüd Putini-meelne valitsus. Ja ka siis pidi Jüri Ratas kinnitama seda, et ei see valitsus siiski on läänemeelne ja nii edasi ja nii edasi, nii et need on mingisugused kummalised asjad mis on ikkagi sisepoliitika, sellised pikad varjud, nii et kui sa nüüd küsida, et miks 2019. aastal peab koalitsiooni kõnelustel kinnitama Eesti lääneteemalist läänesuunalist kurssi siis nagu me näeme, ei ole üldse esimene kord just nimelt väga paljuski ka meie meie partnerite jaoks, et kuna kuna noh, ilmselgelt jõu, EKRE kaasamine annata teatava märgiga meie meie Eesti kuvandile, siis on meie partneritele väga oluline pärast lähemate näidata näidata paberi peale, et kuulge, kui te süüdistate meilide kahtlust kahtlustate Eestit, ta kaldub sinna teisele poole, vaadake, siin on dokument, mida me kõik, allakirjutanud, see, kui võib-olla hea koalitsioonileping jääb üldsõnaliseks, on isegi veel selle võrra lihtsam, eks saab näidata, et näete, milline punkt teile, vabandust väga euroopalikus perspektiivist ei meeldi, kõik on siin ilusasti kirjas ja Eesti mitte kuskile poole ei kaldu. Iseasi täpselt see teine pool, mida sa tõid sisse retoorikat, mulle väga meeldis. Mart Juur oma Facebooki postituses hetkel seda üles leiaga oli umbes, pani sellise Jüri Ratase päevakava, et hommik algab Hitler sellega etendusega siis aborte mõtlemisega ja mis seal kõik olid, siis tuleb Mart Helme uute ettepanekutega päev jätkub samamoodi nende selgitamisega ehk siis mis iganes ilusad sõnad ametlikes dokumentides see nädal avalikke sõna võtta, kuvand üsna kergesti ära rikkuda. Luukas Ilves, president Toomas Hendrik Ilvese poeg, külalisautorina lõppeval nädalal poliitika kurus kirjutas tegelikult lahti ka selle EKRE, Euroopa Liidu tausta, et siis see aitab väga selgelt tegelikult mõista seda, et miks koalitsiooni mees peab olema kinnitus sellele, et Eesti jätkuvalt nii-öelda kuulub Euroopa liitu ja nii edasi, sest kui võtta EKRE valimis programm, siis seal oli, ma ei tea, ligi paarkümmend lubadust, mis olid vastuolus Euroopa Liidu reeglid ka igasuguste põhimõtetega ja nii edasi, et minu meelest kui EKRE sisuliselt läbirääkimiste esimestel päevadel ütles, et jaa, et kuna kahel teisel partneril on see oluline, siis me oleme valmis nendele sisuliselt vastu tulema ja see pandi siis kirja. Tuleb, ei ole olemas reegleid, mida inimesed ei saaks muuta. Et ma oleksin ettevaatlik selles osas tembeldada mingisugused valimislubadused kohe selliseks mingisuguseks, ma ei tea, õudluseks millest ei tohi üldse seadus ja õigus, meil on ikkagi nagu noh, Euroopa liidus on kokku lepitud, et seal on valijal suurem õigus kui mingisugune Euroopa Liidu õigus, milles on valitsusjuhid kokku leppinud, nii et arutada võib kõige üle. Ja, aga tegelikult see ongi ju praegu ühiskonnas üks suur probleem, et igaüks jaurab toet, aetakse seda tõde ja õigust taga, et iga mees peab oma nõu ja need on siis seekord, kus EKRE on teel võimule ja nad pannakse tegelikult selle tõe ja õiguse otsingul välja paisatud retoorika ja sõnadest vastutama. Et ma ei tea, kas et Hector ja teised erakonnad ei ole, sest selles olukorras aga loomulikult on, aga ütleme niimoodi ikkagi Ekresataja kompab nagu seni vaikimisi heaks lastetoaks peetode piire märksa rohkemalt. Ehk siis tõesti ta on toonud nii-öelda normaalsesse leksikasse asju, mida võib-olla 10 aasta pärast üldse ette kujutanud ette tänapäeval me nende üle arutlema, ehk siis kuna osa nendest läheb väga selgelt teatavate kodanike kihtide või siis gruppide võimaliku diskrimineerimise suunda, siis arusaadav, nad tekitavad väga teravaid reaktsioone. Tõsi, ta on, et lõppude lõpuks EKRE on ikkagi osa jumalast suuremast üle-Euroopalistest lainest, mis märgib seda, et Euroopa parteipoliitikas on suured muutused, kas need muutused on ka püsivad, eks me seda näeme, aga on suured muutused, mille üks väga oluline komponent on tõesti olemasoleva kokkulepitu, selle, mille kohta sa ütlesid hea lastetuba selle piiride kompamine, aga just et tänapäeval on ju populaarne öelda, et kõiges on süüdi kommunikatsioon ja kusjuures selles kaasuses mulle tundub, et see nii ka on, need teatud piirini on ju EKRE lõigus öelda, et mis neile ja nende valijatele ei meeldi, aga kui hakatakse süüdlasi otsima, neid häbiposti seadma Maida tagajärgi tagajärgedest vastutust nõudva, siis on paratamatult, et ütleme, et võimuerakonnana on see probleeme, et minister ei saa öelda selliseid asju välja, mida saab öelda üks lihtne riigikogu liige, kes istub opositsioonis, sest minister ei ole ühe erakonna minister, ta ei ole isegi valitsusliidu minister. Ma ei tea, kui kultuuriminister või sotsiaalminister on ametis, siis tahab või mitte. Ta peab esindama ka välismaalaste huve, kes resideeruvate Eestis, kes ei, ma ei ole nüüd päris kindlasti lähen natuke liiga kaugele, aga tõsi on muidugi see, et ka Keskerakond on selle probleemiga silmitsi seisnud ja selle tõttu ministrit vähemalt ühe korra vahetanud. Peame silmas siis Mihhail Korbi, aga noh, tõsi on ka see, et kui me vaatame kas või ma ei tea Itaalias Matthias Alviinitle, siis ei pea tingimata ministriga ametis olles keelt hammaste taga hoidma. Siin on jällegi see, kui sa enne tsiteerisid vabariigi presidenti, siis siin veel kord meeldetuletus talle, et tema peaks esindama kogu Eestit ja võib-olla kui see talle meeldib, siis ka siin resideeruv vaid välismaalasi ja ei peaks toppima oma nina nii palju sisepoliitikasse. Ma arvan, et see lause oli ikkagi pigem selline moraalist eetikast lähtuv, mitte siis sisepoliitikasse sekkumine. Aga no see oli, vabandust, ma segan sulle vahele. Ma arvan, et see oli väga õige tähelepanek, mis sa praegu ütlesid, et moraal ja eetika, et mulle tundub, et moraali eetika ongi muutunud väga oluliseks sisepoliitika komponendiks viimasel ajal? No vot. Aga mulle tundub siiski, et EKRE puhul võib olla probleemiks ka see, et reaalselt Ta on tegelikult võib-olla informatsioonist puudu, et see Hiina käeksutada peate, teema, et selgus ju ka tegelikult eile vist oli seal Postimehe lugu, et probleem või üleeile mingil kujul on see täiesti mingil ajal olemas olnud, aga siis võetakse mingi üksikjuhtum, üldistatakse seda ja siis Pealt tehakse selliseid. Ma ei tea laialiulatuvaid poliitilisi järeldusi, et see võib olla opositsioonis olles selline, ütleme üks poliitika kujundamise ja toimimise viis, aga ma kardan, et valitsuses see siiski ei pruugi nagu töötada, sest seal on mitmekülgsem informatsioon ja lõpuks ütleme, need kitsad informatsiooni kanalid avardavad ja siis ütleme, see elu tundubki, nagu mitte ainult must-valge, vaid värvilise. Tundub tundub, et näiteks Donald Trump on hakanud edu nägema rohkem vanemast informatsiooni lõpete halltoonides tassimist leinavad trumpi sisse teha, teadlikult jätta, kui sa nagu ikka seda aborditeema juures oled siis see on üks teema, mis, nagu seda Eesti ühiskonda pole nagu siiamaani üldse kõigutada tänu Taavi, tal on olnud teemaks Poolas ja, aga täna väga-väga-väga terav teema näiteks just nimelt USA-s on üks üks viise, kuidas, kui sa tahad, etakse kuidagi ühiskonda noh ma lõhestamine halb sõna, aga just nagu tekitada endale pooldajaid, kes saavad, kes pooldavad läbi hirmude vastast olemasolu, siis see võiks kujuneda teooriasse selliseks teemaks muidugi tõsi, täiesti nõus. Aga tõsi on muidugi ka see, et tõesti erakond, kes võib olla taotles nii suurt edu, nagu neid tabas, räägin Ekrest nüüd aga võib-olla ei osanud reaalselt seda mõttes läbi mängida. Ongi nüüd olukorras, kus kõik need sellised toredad protestivad, ei, seisukohad on ühtäkki laual, on ühtäkki muutunud peavooluks ja ja nüüd kindlasti tulebki selle erakonna juhtkonnal hakata tõsiselt mõtlema, et kui palju see, mille abil tehti kisa-kära ühiskonnas, on see, mille abil ka ühiskonda valitsema peaks ja ma ei ole kindel, kas need asjad päriselt kokku võtame sellega hästi palju kära tekitanud Martini intervjuud Deutsche Welle'le, et kui näiteks juhtrusele koalitsioonist asja ei saa, siis kindlasti on see üks, mida tuuakse vähemalt vähemalt ettekäände, nagu mitte kui mitte põhjusena ehk siis nagu näide, et kuidas sellisel tasemel enam ei saa Eesti riiki esindades tõesti peaks nagu sõnu valima, aga, aga veel kord ma tean, et see kõlab täpselt nii, et, aga, aga teised ju ka, ma ei taha kindlasti kuidagi õigustada mingisuguseid asju, mida kre või ka mõni teine erakond praegu teeb, aga ma tahan pigem juhtida tähelepanu sellele, et võib-olla praegu ühiskonda tabanud selline suur, kus ei ole selles mõttes õigustatud, et me unustame ära ka meie lähiajaloo, et väga sarnaste probleemidega pidanud seisma silmitsi ka teised erakonnad. Keskerakond on pidanud seisma silmitsi mingis vastupidises mõttes, kes on Reformierakond nüüd viimased paar aastat selles olukorras, kus ollakse harjutud sellega, et parim informatsioon kuulub meile ja nüüd seistakse olukorras, kus see tingimata nii ei ole ja siis on selline pidev solvunud näo tegemine ja, ja väga raske on neil jälle teistpidi reaalsusega ametis olija eelises valda naeratab rohkem informatsiooni kui opositsioon enamasti. Aga kas see ei olegi selles mõttes jällegi demokraatia seisukohast hea, kui sul ei ole erakondi, mis omavad informatsiooni ja mis ei oma informatsiooni, ehk ehk sul kõikidel on mingil kujul olemas võimu kogemus, et sul on olemas erakonnas inimesed, kes on seda valitsusvastutust kandnud. Ka nemad on võib-olla see nii-öelda mõõdukam pool, kus nad ütlevad, et noh, tore küll, et valimisprogrammi pannakse kirja sees, et ma ei tea laie lageraie lankidele, kehtestame mingisugused piirangud, aga tegelikult juba seadusest praegu on piirang olemas, et sul ei ole vaja programmi panna asju, mis on kirjas või need on ju nii hea programmi panna, siis saab pärast öelda, et oh, et meie mõtest jõuti, et iga erakond ju vist enam-vähem iga erakond ütles, et ta on vajalik, pensionid, tõusevad, pensionid tõusevad Ki indeks läbi. Aga selles mõttes on sul täiesti õigus, et Eesti poliitiline süsteem on selles mõttes väga hea, et see soosib koalitsioonivalitsusi ja väga hea, kui need koalitsioonid on laiapõhjalised. Isegi esiteks nii hull ja väita väga hea, kui need koalitsioonid hõlmavad erakondi, keda me võib-olla ei oleks oodanud selles, ma pean silmas, et nad on võib-olla natuke vastandlikud. Sest et lõpuks ainult selle kaudu ongi võimalik seda riiki valitseda, et väga erinevate ühiskondlike rühmade hääl ka seal korra kõlada. Mõelda, et huvitav, et kui me ikka räägime siin ETV tage, tuuakse EKREst rääkides seltskonnast Poola ja Ungari või noh, negatiivseks eeskujuks, siis vist pigem rohkem meenutatakse pigem Austriat nii-öelda, kus küll väiksem partner, aga dikteerib küll päris palju poliitikat, aga, aga siiski on väiksem partner või mis sa arvad, minu meelest on nagu kui üldse üldse mehed eeskujudele, et Poola, mis mõttes on nagu natukene selles mõttes hirmutav, seal läks poolakatel samasugune süsteem nagu meil on ka tonti meetod ehk siis mis peaks seda iseenesest välistama sellise ühe ühe tugeva võimukeskuse tekkimise ja sellele vaatamata Ta siis õiguse õigluse partei seal. No mitte päris üksinda, aga ta on, on nii-öelda domineerimise poliitikat, et ega kõik need, mis ehitatakse sisse teinekord valimisseadustesse, et vältida sellise ühe tugeva jõu teket, need siiski alati ei tohi, aga, aga mis on praegu Eesti poliitikas toimumas, mis on suurem pilt, mille vastu mulle tundub, et võib-olla see Reformierakonna reaktsioon, kõige valulikum reaktsioon praegu keskendunud, mida ei ole väga hästi sõnastatud, on tegelikult ju see, et kui meil, ütleme veel kusagil kaks pool aastat tagasi oli olukord, kus pool Parlamendis sisuliselt siis praeguses proportsioonis oli välja lülitatud, et Keskerakond nii-öelda sest Savisaare pärandi tõttu ei olnud valitsemiskõlbulik ja EKRE siis nii-öelda selle populistliku poole pärast, et loomulikult, et ütleme, et kui sa oled nii suur jõud ja sul on põhimõtteliselt kogu aeg võimalik valida, et kas võtad siis HVP, et võtad kas sotsid või isamaa või, või noh, vahepeal mõlemad korraga ja siis valitseb pikka aega, aga nüüd on see olukord, kus sul sisuliselt kogu mänguväljak on kasutusel ja see, ütleme Reformierakonna tuleviku seisukohast just kõige parem ei ole, ütleme seal ilmselgelt ei ole hea ühiskonnale, kui mingi Sootsima liiga pikalt opositsioonis liiga pikalt jäetud valitsemisest kõrvale, mis nagu praegu paistab silma, millega jäetakse, Ferastad juhtis tähelepanu, aga on see, et, et ikka Ekre trollinimetamine parempopulistideks, neid on kaasatud Euroopasse ka mujal, aga enamasti tehakse seda esimese valikuna. Ehk siis, kui peaministripartei teeb esimesena panuse neile, siis see paistab silma. Et see saab praegu tugevat parlament ja see ei tähenda see automaatselt, nagu seda eelistust öeldakse ka, et kas me jätame kõrvale need 100000 inimest, kes hääletasid EKRE poolt. Aga siia ma nagu mingit õigustust, et king vaata kohe koalitsiooni võtta. Tegelikult kiuslikud, vabandust, kiuslikult võib öelda, jätame kõrvale need sajad tuhanded, kes Reformierakonna poolt hääletasid, need oli veel rohkem. Aga Keskerakond on võib-olla üks märksõna, millest võiks ka paar minutit rääkida. Muuseas, eile avalikustati siis märtsikuu Turu-uuringute reitingud ja selgus muuseas see, et Keskerakond pole vähemasti selle uuringu kohaselt küsitluse kohaselt EKREga valitsust moodustama, hakates valijaid kaotama, et uuringujuht Juhan Kivirähk ütles seda ka raadiouudistes. Valijate kaudu kadu oli valimispäeval ja selle eeluuringud, teine periood, mis jääb siis selle nädala alguses näitas seda, et Keskerakond kasvatas hoopiski oma toetajaid ja reformierakond kaotas neid. Seega nende mure, mis nüüd Keskerakonnast saab, on mulle tundub, et mõneks ajaks veidi selles osas tagaplaanil, et aga siiski, et üha kindlamalt saab väita, et Keskerakond mulle tundub, on teinud strateegilise valiku, et mis võib neile pikas plaanis tuua ka edu, et ma pean silmas seda, et vältides koalitsiooni Reformierakonnaga välditakse väiksemaks, väiksemaks vennaks olemist ja seda aasta-kaks enne järgmisi riigikogu valimisi võidakse nad taas opositsiooni saata, sest selline komme reformierakonnal ju tegelikult eelnevalt on olnud, et küll visatakse koalitsioonist välja seal Res Publica, küll on Isamaa ja Res Publica Liit välja visatud, et oletan, et Andrus Ansipi siis Euroopasse minek kogu eel oli lihtsalt kaks või kolm kuud, kus Isamaa reiting kaks kuud, mis oli kõrgem kui Reformierakonna reiting ja sellest piisas, et partnerivahetus teha. No kindlasti ei tohi praeguste koalitsioonikõneluste valguses ikkagi ära unustada seda, millest ei ole kordagi räägitud. Ja küll on võib-olla küll irooniliselt öelda, et noh, kaua see valitsus siis ka püsib, ükskõik kui kaua ta püsib. Ma Ma ei tea, kas ma, kas ma olen nõus kihla vedama või mitte, aga ma olen üsna kindel, et see valitsus kuni järgmiste valimisteni ei püsi, nii et küll me näeme siin veel teistsuguseid tangotants ka. Esiteks me üldse peaaegu pole rääkinud isamaast tegelikult ju nende koalitsioonikõneluste võti ja Isamaa käes, kummale poole Isama keerab, sellega hakatakse koalitsiooni tegema, see praegune matemaatika lihtsalt seda tingib teiseks ka mõtte nagu pikemale perspektiivile, siis ma ma ei tea tegelikult ju, mis on Jüri Ratase peas, aga kujutage umbes ette ta praegu saates ilmselgelt sisse mainekahju, isegi kui need küsitlused näitavad muud, siis vaadates kasvõi meediapilt seal väga ühes ühes suunas. Aga kui sa pikka, palju valimisteni on nüüd enesekriitika või ei, näitab seda, mine minu meelest näitab see pigem lihtsalt ühiskondliku selliste ülejäänud ühiskonna, kes kelle, kes selles osaleb suhtluses. Kuule, kui sa vaatad kasvõi näiteks küsitlusi, mis näitavad, milliseid koalitsioone helistada antakse, siis praegusega praegusel koalitsiooni eelistus on ikkagi hästi pisike. Oot, ma tuleks nüüd selle Kantar Emori eelmise nädala uuringu juurde tagasi, et tegelikult oli ju seal kolmandik-kolmandik-kolmandik, et kui sa võtad selle veapiiri, mis oli seal sisuliselt, see oli teinud tehtud väiksema, kui tuhandese valimiga 700 oli seal valimised, mis teeb veapiiriks, on neli protsenti, et kui sa seda nelja protsenti üles-alla paned, siis lihtsalt ütleme, et tulemus, nad istusid seal enam-vähem ühes augus koos, tõsi, see praegu moodustatav koalitsioon nendest kolmest oli seal jah, kõige vähempopulaarsem, aga need suurusjärgud olid võrreldavad, aga ma tahtsin lõpuni jõuda, et kuidas ütleme praeguse hetke vastu peab ja siis mõne aasta pärast ütleb, et ei ühiskonda, kiiver pinges, mina kaasas siin ka need, keda lihtsalt ei tahtnud ja rahustasin ühiskonna maa, siis see võib olla selline pikas plaanis mäng, mis, mis väärib mängimist. Jah, aga Jüri Ratas on ju tegelikult ka öelnud, et ta moodustab seda valitsust rahvarinde vaimus ja ma arvan, et see on üks selline väga alahinnatud. Nii et see põhimõtteliselt see annabki selle hinnangu, et miski justkui on katkised ka rahvarindel oli ju, ütleme seal 90.-te alguses siiski ja 80.-te lõpus märkimisväärne roll. Ütleme seda, et mitte kõik ei pooldanud rahvarinne ja pärast sa ikkagi nende rahvariides pigem nii-öelda Savisaare tiib ja nii edasi. Nii et, et tegelikult need on jälle sellised ilusad sõnad ja ilusaid sõnu tulebki teha. Aga ma tuletan veel kord meelde, et sellesama nii-öelda 100000 jutu taustal, mida muudkui öeldakse, siis neile, kes ei ole tähele pannud, siis tuuakse pidevalt see argument, et aga 100000 inimest hääletas rebul aga tõesti mitusada 1000 hääletusi Reformierakonna poolt ja seda ei tohi ka unustada, nii ei tohi, ükskõik millised koalitsiooni siin tehakse, selge on see, keegi jääb välja, keegi kannatab ja mida veel ei tohi unustada. Võrreldes eelmise riigikogu koosseisuga on meil sedapuhku selline riigikogu koosseis, mille puhul umbes ühe mitte umbes täiesti täpselt üheksa protsendi valijate hääl ei lähe arvesse, ehk siis läks ümberjagamisele täpselt, et meil on siin tegelikult, kui me hakkame nüüd vaatama, et kes veel valimas ka ei käinud ja nii edasi, siis me väga nigelad protsendid, kellele erakond meeldib või ei meeldi, tuleme ikkagi ühe olulise numbrini, et kui võtta kõikvõimalikud koalitsioonivariandid, siis noh, nii-öelda nende realistlikud kolded ja mis on selles koosseisus praeguse seisuga võimalikud, siis see praegu Jüri Ratase poolt moodustatav valitsus nii-öelda esindab kõige suuremat hääleandjate nii-öelda arvu, et sellel koalitsioonil küll mandaati oleks valimissüsteemi tõttu vähem kui mõnel teisel koalitsioonil, ma pean silmas siis ennekõike Keskerakonna ja Reformierakonna liitu, aga häält nii-öelda kas kõige suurem tulemus puhtalt ja vaatasin, et on täiesti õigus muidugi. Aga mis edasi saab, et nädala pärast me oleme kindlasti targemad, et esmaspäeval ja mine tea, äkki ka teisipäeval, kui teemasid ära ei lahendata, on siis koos konsultatsioonide seltskond ja läbida tuleb teemad otsedemokraatiast teisest sambast, alata kodakondsus- ja demokraatiapaketile, et mis saab, ma ei tea seal kooseluseadusest, siis jäävad veel ka tegelikult nädala teise poolde rahaasjad, et ehk siis ühest kaameli küürust ollakse üle, aga tegelikult veel teine kaameli küür ja sealt veel edasi, see on kõik veel tulemas. No nii see nii see on, see on üks väga mitme kiiruga ka. Nii, aga alates sellest, et raha ei ole, selleni ma just tahtsingi jõuda, tegelikult taaskord peab ütlema, et need kuulajad, kes nädalaid saadet kuulasid, siis selles saates kõlas siin minu minu suust ka pealtnäha üks selline lause. Ta vabana paistev 250 miljonit eurot on võimalik 2020. aasta eelarve suurte lubaduste tarvis leida. Ja just nimelt ma rõhutasin sõna pealtnäha, sest nüüd selgub, et siis kusagil seal 120 130 miljonit eurot või seda vaba raha alles jääda, sest selgub, et seda siis teadmises, et eelmise aasta lõpu seisuga ületab struktuurne kolme aastane eelarve tasakaal siis lubatud, mis tähendab seda, et peab hakkama kärpima tempos 0,5 protsenti korraga seni kuni selle tasakaalupunktini jõutakse. Väga keeruline jutt, et siin tuleks kasutada selliseid termineid nagu siis SKP, lõhe ja ühesõnaga, et laupäeva hommikul ikka inimeste juhtma saaks korralikult kokku ajada, hädaldatakse köie kokku ühe väga lihtsa mõtte näitab seda, et nii nagu kahtlustategi kasutas parasjagu võimul olev jõud eelarve, et muu hulgas selleks, et näidata enda valitsemisedukama, nagu ta tegelikult oleks tohtinud olla, ehk siis kasuta seda tähelt ostmiseks, seda on teinud ka loomulikult ka teised, et see pole mingi mingisugune üllatus, aga et just siis tegelikult selle tulemusena valimisi ei võidetud, on minu meelest väga ja märke eesti inimeste tervest mõtlemisest. Nojah, saan ainult nõustuda. Tõsi, või noh, naljakaks muutub nüüd ka see moment, et kõik erakonnad ju lubasid pensionitõusu ja see pensionitõus peab nii-öelda igal juhul tulema erilise raha neljarealise maanteed ja lasteaiad ja lasteaedade kohatasude kaudu, aga mis te selle pärast enam-vähem kõikidele ühesugune. Iisraeli. Aga vähemalt võib Keskerakond lubada endale seda luksust, et võib-olla loobutakse Pärnu lennujaamasid. Aga jah, eks see probleem ei ole mitte siis riigieelarve tulu pooles, küsimus on ikkagi selles kulu poolest, sest täitusid seal üle 100 protsendi ja ma saan nüüd aru, et küsimus on, millega siis neil päevil tegeletakse statistikaametis rahandusministeeriumis on see statistikaamet sõltumatu statistika kogujana hindab neid numbreid. Tagantjärgi saab hinnata siis seda ka seda niinimetatud SKP b lõhe teemat siis ehk siis hinnang Eesti majanduse kasvupotentsiaalile, et kas see oli prognoosi kohane või erinev. Siin ka Kadri Simson esimeses stuudios ütles, et probleemiks oli siis see, et see majandus kasvas kiiremini, kui oli planeeritud, et SKP, see lõhe siis, mille olemasolust ma kardan, et teavad vaid väga vähesed riigikogu liikmed enamasti vaid siis rahandusvaldkonna inimesed, et see pidi esimese hooga valitsust aitama. Aga kui see tõesti majandus kasvas prognoositust kiiremini, ehk siis seda kasvufaasi nii-öelda punkti ennustati valesti, siis nüüd tuleb hoopis säästma hakata, et see tuleb, tuli küll vist väga halva üllatusega, ühe ühesõnaga kokkuvõttes mulle tundub, et stiimuli stimuleerib seda majandust liiga kiiresti, et ja arvati, et kulutamiseks on rohkem aega, mida tollal mida eelmisel aastal ette nagu ütleme opositsiooni peale pidevalt ka juhtis tähelepanu muuhulgas sellele, kuidas Tallinna sadamast saadud raha ühekordselt ta ära kulutati ja no ütleme, kui me kui sa läksid jaguneda rahandusest mõistvates riigikogu liikmetest, siis ma toon ühe opositsiooni näitama. Tegelikult puudub endal pädevus väga hinnata. Laiemat mõju, aga ütleme näiteks just Aivar Sõerd kirjutab, kuidas likviidsusreservis on alles 509 miljonit eurot, nii aga viimase kahe kuuga on kaotanud sellest 168 ehk umbes kolmandiku jagu see paljuski sellest, et peab maksma tagasi inimestele enammakstud tulumaksu, mida siis ka või võeti protsendita laenuna palju, paljuski tänu ka muuhulgas sellisele huvitavale maksusüsteemil, aga ütleme, see pilt võib olla veelgi nutusem, kui ta praegu paistab, nii, aga Aivar Sõerdil ja ma soovitan teistele inimestele soovitan kindlasti lugeda riigikontrolör Janar Holmi lõppenud nädala teateid blogipostitust, kus ta tegelikult ütleb, kõige sellega tehti siis algus 2015. aastal, kui rahandusminister oli Jürgen Ligi. Aga ma loodan, et nüüd saavad ka need valijad tõesti aru, kes vaatasid, et millise erakonna poolt hääl anda, et vaadati lubadusi, et kes lubab rohkem pensioni, kes lubab toetusi, et nemad ongi need kõige paremad. Siin ongi teile selles mõttes õppetund, et ärge uskuge neid lubadusi ärge uskuge seda, et riigieelarves on raha olemas ja et raha on taastuv ressurss, et ma ikkagi kordan seda Hussari mõtet, et ikkagi selline kodanikuhariduse programm, milles me kõik õpime. Siiski natuke tahaks lisada, et nüüd nii mustalt noot kõlama ei jääks, et jah, vigu on tehtud ja tehakse ilmselt edaspidi veel, aga maailma lõpust on asi kaugel. Nii vaatan kellale mõned minutid, saate lõpuni aega. Koalitsiooni teemadeni jõuame nädala pärast, aga ühest nädala kõige kurvema uudisest Eesti majandusvaldkonnas võiks ka paar minutit rääkida, et sadades Eesti peredes on kahtlemata rõivatööstuse lipulaeva Baltika toodangust mõni riideese olemas ja saabus siis ka uudised. Baltika Grupp koondab Eestis õmblejad ja tulevikus siis ostetakse seda see teenus sisse kas näiteks Türgist või kusagilt Lõuna-Euroopa riikidest, et no mis tundeid teis tekitab alati sellised uudised, mis on seotud Eesti tuntud kaubamärkide tuntud Eesti ettevõtetega, et kui neil ei lähe nii hästi, kui võiks minna, et kas iga kord süda natukene mureneb või vastupidi. Globaalne majandus, globaalne maailm, et kui ei ole Baltmani ülikond, siis ostate Hugo bossi või midagi sellist? No globaalne majandus, globaalne maailm, vaid globaalne probleem, et see jah, sellele asjale võib läheneda kõigepealt, et väga halb, väga kole. Aga võib läheneda ka natukene teise nurga alt, noh mis võib-olla nüüd liigoptimistlik ka ei ole, aga, aga ma tahan lihtsalt öelda. Walkman vabandust, Baltika näitab seda, et vale ärimudel on valitud Eestis on ka väga edukaid rõivaettevõtteid, kes tegutsevad teistsuguses nišis teistsuguse lähenemisega. Nimelt see on selge, et me ei saa võistelda sellises massiriiete tootmises, aga me saame kindlasti võistelda ja siin on häid näiteid olemas kvaliteeti tehes nii-öelda kallimale hinnarühmale orienteeruda. Ja sellest tuleks siis lihtsalt õppust võtta, sest Eestis on ka õmblejjaid, kes töötavad ja kes ei pea kartma oma töö kaotuse pärast ja pole, pole kuulnud ka ette heita, teete te mäki, sain kvaliteet ja hind jäänud antud juhul väga hästi kooskõlas. Teine teema on muidugi see Eesti majandusse on tõusmas selgelt nii-öelda väärtusahelas kõrgemale ja puhtakujuline täiesti riietaja tootmine. Noh, juba juba ammu ütleme väga lihtsate asjadega tootmine pole olnud kasulik, kui me mäletame samal ajal Narva Kreenholmi iga, kus juba 15 aastat tagasi helist lõpetati suurem masstootmine ära, et kui me võrdleme, kas annetakse õmblejate palkasid Bangladeshis on 60 Marokos 250 Eestisse alla 500 pluss, millega ei, ei, ei tohi üldse maksta, ehk siis juba selle koha pealt on, on selgelt tegemist mudeliga, mis võib olla Eestis ei saagi enam kunagi loodetavasti edukaks. Sellelegi muidugi Baltic oli, oli heatad, üritas rahvusvahelist toda, ta üritas kapitali haakida. Tali nagu näide sellest, kuidas siiamaani mul täpselt, kuidas tegelikult peaksid Eesti ettevõtjad vaata proovima ja mõnikord õnnestub, mõnikord ei õnnestu, aga vähemalt on, on shansid alati, kui sa üritad. Nii saate, viimane küsimus on seotud ühe välisteemaga hoopiski, et mis me siis Brexiti teemal lõppeval nädalal teada saime, et ikka endiselt kõik on segane, kõik on lahtine ja kogu lahenduse võti peitub Briti alamkojas. Ja muuhulgas saab peaminister Theresa meis ja tema suhetes parlamendiga ja saime teada seda, et ta natukene muutunud tõenäolisemaks variant, et Suurbritannia lahkub ilma leppeta ja natuke muutunud tõenäolisemaks variant lahkub mitte kunagi. Ma ei oska siia midagi lisada, sest ma ei saa enam ammu aru, mis seal Brexitiga toimub. Jah, et Euroopa Liidu liidrid tõesti nõustusid siis neljapäeval andma ühendkuningriigi peaminister Theresa meile kaks valikut Brexiti edasilükkamiseks, et kas vältida leppeta riigi lahkumist Euroopa Liidust 29. märtsil siis ja kui Suurbritannia parlament kiidab lahkumisele heaks, siis nõustutakse ja Brexiti edasilükkamisega 22. maini ja kui parlament lepet heaks ei kiida, siis pakub Euroopa Liit siiski Brexiti edasilükkamiseks seda lühemate aega ehk 12 aprill, aga siin neid lahendusi on veelgi veel, et Donald Donald uskevad nägi välja täpselt need neli vahel laevaga varianti, kas päev kiidetakse heaks, praegune Brexiti leppe lepet ei tule. Artikli 50 lükatakse võetakse tagasi ehk siis Suurbritannia lahkumist või siis antakse, et päris päris pikk ajapikendust praegu lihtsalt on selge, et on üks selline tähtaeg, milleks on europarlamendi valimised ja see on üks murdekohta, kas Suurbritannia seal osaleb või mitte. Kui juba osaleb, siis saab iseenesest mängida ka päris pika ajapikenduse peale. Ja siis saab Eestist ainult kuus inimest, Europarlament kiust, head kuulajad, selline sai tänane rahvateenrite saade järgmisel nädalal, ehk jagub aega ka valge maja. Siis jah, ütleme siis Ameerika Ühendriikides. Donald Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Venemaaga uurinud Colour Robert Mülleri raportit teemale aga sel nädalal rahva teenreid tegid koos teiega, Krister Paris ja Peeter Helme ja Mirko ojakivi. Tuleval nädalal on siin hoopis uus koosseis. Sulev Vedler, Evelyn Kaldoja ja Taavi elati koosseisus, nii et kuulmiseni