Vikerraadio. Rahva teenrid Ja pere viis päeva veel ja meil on põhjust tervitada kalendrikevadet lumikellukesed on juba ammu õitsemas, päikeselise ilmaga on juba õnnestunud inimestel Lõuna-Eestis kasemahla saada, homme on käädi päev ja annad Lõuna-Eesti inimesed teavad, et sel päeval ei tohi külvata, pesu pesta ega pead kammida. Lisaks teati, et sel päeval keerab karu buli putukatel ja ussidel tuleb elu sissesiga, hakkab end ise toitma. No kui mesilaspered välja arvata, siis loomadest, lindudest ja putukatest tänases saates vist juttu ei tule, aga rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus. Heidit Kaio eesti naisest, Merilin Pärli ja Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere Heidit ja tere, Merilin. Tere. Tere. Tere. Alustame poliitikast, millest ikka nädala alguses otsustasid siis kolm erakonda, et nad alustavad valitsuse moodustamiseks konsultatsioone. Sündimas on siis koalitsioon, mille moodustavad Keskerakond, EKRE ja Isamaaliit. Uuel võimuliidul oleks 101 liikmelises parlamendis 57 mandaati ja no meil on sellel teemal üsna erinevat tahku, millest rääkida, et siin on sellised aspektid nagu ühiskonna reaktsioon siis EKRE kui äärmuseks tituleeritav erakond. Aga teate, ma alustaks hoopis asjade käigust, püüaks alustuseks analüüsida seda, et miks on uut liitu loomas just need, kes on, et miks meil laua taga on kolm sellist erakonda, kes on. See on tegelikult väga hea küsimus ja mulle tundub, et ajakirjandus on praegu üsna üheselt sellel meelel, et, et see on Jüri Ratase isiklik ambitsioon peaministrikohta säilitada. Ja, ja tegelikult möönan, et ega ma ei oska ka praegu väga teisi argumente lisada, sest et Keskerakonnal oleks võimalusi valitsusse minna ka Reformierakonnaga, nii et seda hirmu neil ei peaks olema, et nad jäävad valitsusest päris kõrvale. Ja, ja pigem on küsimus siis just nimelt selles peaministrikohas ja see tundub siis olevat see katalüsaator, mis, mis selle selle masinavärgi käima on pannud ja mulle tegelikult väga meeldis tänases LP-s, Raimond Kaljulaiu mõtisklus, kes on siis üks juhtivaid keskerakondlasi ja samas praegu vastandumas siis EKRE kaasamisele uude koalitsiooni koos Keskerakonnaga ja tema mõtiskleb seal Jüri Ratase motiivide üle ja nendes mõtisklustes on hästi põnev siis see, et kuidas ta nagu inimlikult mõistab, et peaministri võim on nagu erakordne loteriivõit elus, mida, mida tasub hoida ja selles mõttes tuleb nagu Jüri Ratast inimlikult mõista, et ta selliste sellist juhust nagu käest ära ei taha lasta, sest et seda ei pruugi enam elus mitte kunagi juhtuda. Jah, ma olen ka seda meelt, et see kõik lõhnab Jüri Ratase soovi järele 10 küünega oma peaminister toolist kinni hoida ja selle kohta on siin ju tegelikult meile pudenenud ka natuke reetlike detaile, et kui siin Reformierakonna kutse peale räägiti demonstratiivselt solvunult punastest joontest, mis on maas ja Ta ei ole üldse mõeldavgi ühe laua taha istuda siis EKRE ja Isamaa puhul oli retoorika hoopis teine, et vastupidi, neid punaseid jooni keegi maha tõmbama ei hakanud ja hakati just keskenduma selle ühisosa otsimisele, mida oleks ju täpselt samamoodi võinud teha ka siis Reformierakonnaga, aga näha oli, et ühtede puhul lihtsalt puudus tahtmine seda ühisosa otsida, sellepärast et seal ei oleks ju sellega kaasnenud peaminister tritooli. Ühe detaili veel lisaksin, et tegelikult selles mängus on ju trump käes veel ühel erakonnal ehk Isamaaliidul, kes hea, ütleme hea kombinatoorika korral võiks Reformierakonna sotsid lemmidega valitsuse moodustada küll, et tegelikult on siin ma ütleks, et nad istuvad natuke nagu kult rukkis, et nendel on võimalus võimalus veel veel ka teistes kombinatsioonides kaasa mängida, nii et see, need, need läbirääkimised, mis praegu käivad, tegelikult on seal liiga palju tagauksi ka lahti. No hakkaks siis otsast lisaks rõhutaks seda, et käimas on täiesti demokraatlik protsess ja kui keegi ütleb, et valimiste võitja peab tegema valitsuse, siis ma ei tea, no võib-olla kusagil maailmas on ka selliseid riike, aga Eestis üldiselt nii ei ole. 1999. aastal tegi valitsuse Laar, kuigi valimised võitis Keskerakond. 2003. aastal tegi valitsuse Res Publica, kuigi valimised võitis Keskerakond. Seega see jutt, et valimiste võitja peab tegema valitsuse, et muidu muul viisil keegi hoiab 10 küünega oma ametitoolist kinni. See ei ole tõsi. Nüüd aga selles osas, et olukord on muutunud, et kui Savisaare juhitav Keskerakond jäi valitsuse moodustamise staatia välja põhjendusega, et nad ei ole parketikõlbulik parketikõlbulikud, siis sellel korral on selles mõttes asimuut tulnud, et see võib valijatele meeldida või mitte, aga praegu moodustatava koalitsiooni puhul on tegemist selle variandiga, kus erakonnad ise tunnetavad, et neil on võimalik kõige rohkem oma lubadusi ellu viia ning midagi oma valijate huvides ära teha, sest see võib noh, ütleme kaugelt tunduda täiesti selline ebamõistlik või ebaratsionaalne, milleks moodustada valitsust, mis ei ole siis kõikidest moodustatavatest valitsusest populaarsem. Et ega siis ju valitsuse tööd tagantjärgi, kui selle mandaat hakkab lõppema, ei hinnata selle järgi, et kui populaarne see oli et hinnatakse ikka selle järgi, et mis suudeti ära teha või te vaidlete vastu. Ma selle osas jah, vaidleks vastu, et seda, et kus on erakonna huvid kõige paremini kaitstud, saab ikka kindlaks teha alles seejärel, kui kõnelused on maha peetud ja selle käigus kaardistatud, mida saaks ellu viia ja mida ei saaks, et antud juhul meil ei ole siin kõiki neid kolme kombinatsiooni erakonnad läbi proovinud, et siis valida välja see kombinatoorika, kus need huvid ja lubadused on kõige paremini oodatud. Lähme siis konkreetse näite juurde, palju on juttu olnud nendest punastest joontest, muuseas need on päriselt olemas, need on asjad siis, mille puhul minnakse laua taha, öeldakse, teate, meie põhilubadus oli selline, selline selline ja see selles osas ei ole võimalik väga midagi läbi rääkida ja see on nagu väga oluline. Valimislubaduste osas on ju tegelikult üldjoontes kolm võimalust, et teha, mitte teha või siis teha, niiet midagi on tehtud ja samas nagu pole ka, et siin tegelikult peitub ka vastus, miks ei istu laua taga praegu siin Reformierakond ja Keskerakond või siis teise variandina Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. Lihtsalt Nendes valitsus variantides on juba programmide pinnalt väga palju võimalusi, kus saabuvad kompromissid, kas asju ei saa ellu viia või siis tehakse midagi, nii et on tehtud ja nagu pole ka, et no võtame sellesama Reformierakonna ja Keskerakonna liidu. Ta on väga palju lubadusi, kus on võimalik teha kirik keset küla. No näiteks kirjutada, et me analüüsime Tallinn Helsingi tunneli elluviimise võimalust või siis me toetame üksi elavaid eakaid. Aga kui nüüd küsimus on maksusüsteemis tulumaksus, siis üks Reformierakond lubas, et lõpetame maksukaose ja anname 500 eurot maksuvabalt kõigile. Selle maksumus oleks siis 250 miljonit eurot aastas, see on riigieelarvet arvestades väga suur summa. Ja sisuliselt kogu 2020. aasta eelarves pealtnäha siis vabana tunduv raha. Teine erakond lubas, et nemad jätkavad maksusüsteemiga mis jätab raha rohkem kätte madalat palka teenivale inimesele ja mõlemad erakonnad said suure rahva toel. Ja nüüd on küsimus, et kes oma lubadusest loobuks, mõlemad erakonnad siis põhimõtet tavaliselt ütlevad, et nemad ei ole valmis loobuma, et mis see teie soovitus on, et kuidas siis teha kirik keset küla, kas muudame ära, nagu soovib Reformierakond ja järgmise nelja aasta jooksul võidab vaid jõukam osa rahvast sest madalama sissetulekuga inimeste tarvis maksuvabastuse osas lisaraha pole tulemas. Või siis jätkame praeguse süsteemiga ja Reformierakond ei saa oma lubadust ellu viia, et mis te soovitate? Ma arvan, et sa oled selles mõttes õigel teel, et, et see maksuküsimus kindlasti on üks nende koalitsiooniläbirääkimiste võtmeküsimusi ja ma arvan, et Keskerakond loodab selle peale, et IRL on lihtsalt õnnest kringel, et nad saavad valitsusse ja et EKRE on lihtsalt üllatunud neile olete sattunud õnne üle ja tahavad ka samuti samuti igal tingimusel valitsusse pääseda ja seetõttu liiga palju tingimusi keskerakonnale nende põhiküsimustes ei esitata. Samas seda, seda me saame tegelikkuses näha, kuidas need, kas need küsimusi esitatakse või mitte, muuseas tooksin punase joonena sisse ühe ühe detaili veel, et kui sa tood välja siis need valimislubadused, mis on punaste joonteni läbivad erakondade programme ja nende lubadusi, siis tegelikult üks punane joon on see, et nende valimiste üks võtmeküsimusi oli vastandumine. Et paljud inimesed andsid hääle Isamaaliidule, vastandudes Ekrele, andsid hääle keskerakonnale, sest nad vastandusi Ekrele, et seda me ei saa nagu välistada seda, et, et või me ei saa seda kõrvale jätta seda asjaolu, et tahtmatult oli nendel valimistel ka selline vastandumise moment. Ja ja tihti haiget mulle meenub. Aastaid tagasi Tartus olid ühes koalitsioonis Reformierakond, linnapea Urmas Kruuse ja Isamaaliit ja, või Isamaa ja Res Publica liit, toona ja ka Margus Tsahkna kandideeris Tartu linnapeaks ja koalitsioonipartnereid kasutasid siis sellist taktikat, kus vastanduti üksteisele ja lõpuks olid inimsuhted niivõrd katki, et sisuliselt esimese päeva õhtuks. Reformierakond teatas, et Isamaa ja Res Publica liidul ei ole tulevasse koalitsiooni asja. Täiesti inimlikult arusaadav otsus, et me oleme näinud valimiskampaaniasse intervjuusid, kus Jüri Ratasel minu moodustatavas valitsuses poleks mitte mingisugust ministri kohta või siis on ka olnud väljaütlemisi, kus on öeldud, et ma ei tea, mida üldse Jüri Ratas teabe ja vaadake, kui te ühele erakonna esimehele ütlete inimlikult selliseid asju, siis väga raske on minna läbirääkimislaua taha nende inimestega, kes on sind isiklikult solvanud. Ma tooksin siia juurde ikkagi nüüdsama, mis seal tõstatasid, eks ju, et kumb siis nüüd peaks loobuma oma oma lubadustest, siis võtame võtame siia kõrvale nüüd need käimasolevad koalitsiooniläbirääkimised tegelikult siin ju ei ole veel paljudele punktidele ka mingisuguseid lahendusi välja pakutud, et et kui vaadata noh, et kui palju siis siin nüüd ühisosa on, et kelle, kes siin peab oma lubadustest loobuma, et kui EKRE nõuab, eksju eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut viivitamatult, aga Keskerakond on kõige jõulisemalt seisnud selle eest, et see 60 40 ikkagi säiliks ja võimalikult kaua. Või siis, kui me hakkame vaatama siin välis- ja kaitsepoliitika küsimusi, kui nad jõuavad selleni, et tuleb taastada piirivalve ja küsida üks miljard eurot USA-lt ja mis abordi küsimusega sai seda nagu eile nägime, et selles mõttes ma, mis sellega sai, et EKRE tõdes, et näed, ei suuda keelustada. Oot-oot, aga mis siis kokku lepiti, lepiti kokku, et suurendame raha noorte seksuaaltervisenõustamiseks. Jah, kas te olete vastuva? Ei jälgi, aga see ei ole ju see, mida nemad lubasid oma valijatele. Me võime tulla, aga lähme selle maksuteemaga edasi, et ma olen kuulnud, et mõlemas erakonnas, nii keskerakonnas kui ka reformierakonnas püüti leida siis seda lahendust, et no kuidas seda probleemi lahendada, no üks võimalus on langetada siis tulumaksuvaba osa kõigile, näiteks 500 euro asemel siis 300 euro peale, kes kaotaks, kaotaks madalapalgalised, teine võimalus oleks tõsta tulumaksu protsenti, näiteks kõigile 22 protsenti ja siis saaks ellu viia ka selle 500 eurot kõigile arvuta, kuidas tahad, taas kord kaotaks Keskerakond ja tema valija, sest suureneks madalama sissetulekuga inimeste maksukoormused. Seega tuleks ikkagi peamise juurde. Et siis Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon võib tunduda kellelegi justkui väga loogiline, aga selge on see, kui riigil Pole tulemas väga suurt hulka täiendavat maksutulu või kui Reformierakond oma maksukaose likvideerimise lubadusest ei tagane, siis väga raske on Keskerakonnal sellesse liitu minna. Te saate sellest loogikast aru, et öeldakse, et et noh, ma ei tea, väärtused ja nii edasi, aga kui sa oled valijatele mõlemad erakonnad on andnud sellise lubaduse, kus ei ole võimalik väga lihtsaid kompromisse sõlmima. Mirko täpselt seesama koalitsioon, kes praegu on lõpetamas tegelikult väga oskuslikult sellise küsimuse lahendas, et Keskerakond, kes lubas astmelist tulumaksu ja Isamaa, kes lubasid seda mingil juhul ei tule siis mõlemad said justkui öelda, et natuke nagu on astmeline ja natuke nagu ei ole ka, et mõlemad justkui säilita ütlesid oma näo valijate ees, selle lubadusega. No selles mõttes tõsi, et, et kindlasti Reformierakonna mandaat oli antud väga paljus sellele sellele, et maksupoliitika muutuks jälle ühetaoliseks ja noh, ma näeksin seal küll seda kompromissi lihtsalt tulumaksumäära tõstmises, mis Eestis on ju olnud ka varem ajalooliselt kõrgem, et, et see ei oleks, see oleks selle lihtsuse põhimõtte muutmine, samas tulumaks, maksumäär tõuseb. Me jõuame siin saates võib-olla ka nende igasuguste survegruppide ja kirjade, nii et minu meelest, kui üldse praegu kusagile kirjutada, siis Reformierakonna valijad peaks kirjutama Reformierakonda, et tore, et te meile lubasite. Aga teate loobugu sellest lubadusest, et see on selles mõttes kõige, ma arvan, ratsionaalsem, peaksid loobuma. Aga nüüd jõuamegi selle loobuv. Või see on ainult valijate mandaat on antud noh, just nimelt nendele muutustele siis kuidas, kuidas saab loobuda või vähemalt ta on põhjust oletada. Ja nii ma küsin, ma käisin otsast peale siis, et kui palju on praegu koos istuval koalitsiooni riigikogu saali või oleks 50 77, mis siis on enamuse. Aga tegelikult vaadates, mis praegu näiteks keskerakonnas toimub, siis ma ei ole üldse kindel, et neil on tulemuskümmend, seitse, sest et meil võib esimest korda tekkida olukord, kus riigikogu esmakordselt kokku kogunedes enne ametivande andmist on juba saanud endale aknaalused. Fraktsioonitud saadikud. Tuleme selle juurde ka, aga sotsiaalvõtame siis selle teise poole ka, et sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Reformierakond, et ka pealtnäha väga loogiline kooslused siin koalitsioonis on selles mõttes ju sama häda, et Reformierakonna eeldus on see, et kui see koalitsioon sünniks, et Ossinovski ja Seeder tunnistaks, et siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel tehti viga. Ja nüüd Kaja Kallase ja Jürgen Ligi abil parandatakse vead, et sotsid peaksid tunnistama, et kogu see alkoaktsiiside tõstmine ja piirikaubanduse tekke oli viga. Aga ma ei näe väga võimalust, et sotsid oleks valmis aktsiise alandama, aga lisaks ka need Isamaa teemad, see teine pensionisammas ja kooseluseaduse rakendusaktid. Ühesõnaga nii Isamaa kui ka Keskerakond tajusid ju väga selgelt, et koalitsioon Reformierakonnaga ei too neile mitte mingisugust erilist kasu, pigem kutsuti neid valitsusse vastutust jagama. Lubati võimu ameteid lisaks kogu see, noh, ütleme keskpärane võimekus upsakas läbirääkimistel, et siin ma muidugi rõhutakse poliitikutega, on alati nii, et kui nendega rääkida, siis võimendatakse vastase vigu. Takse oma tugevusi, aga kus on tõde? No see on tunnetuse küsimus. Aga ma sain aru, et sa püüad praegu tõestada, et Reformierakonnaga ei ole võimalik nendel tingimustel koalitsiooni teha, aga ma siiski tulen selle juurde, mida ma enne ütlesin, et minu meelest selleks, et seda tõestada, peaks enne kõik need kolm kombinatsiooni omavahel läbirääkimisi pidama ja alles siis saab öelda, et vaat ühega lihtsalt ka, et sa tahad näidata meile seda, et, et see, mis praegu toimub, on ainuvõimalik kombinatoorikad. Ma ma selles mõttes ei mõista seda kuidagi hukka seda, mis praegu toimub, aga ma arvan, et see ei ole ainuvõimalik. Ja ma arvan, et siin ei ole ka väga üheselt välja mängitav see, et Keskerakond tingimata on võitja. Ma arvan, et nendest läbirääkimistest kõige suurem võitja noppis tere, kellel ei olnud mitte mingit ambitsiooni tegelikult vähemalt varasemas retoorikas üleüldse valitsusse pääseda. Ja nüüd on nad kutsutud laua taha. Mulle tundub, et EKRE valijad tegelikult ootavad nende valitsusse pääsemist, olles nendega suhelnud mõningate EKRE valijatega. Nii et nii et EKRE oma valijatele on saanud näidata nende noh, nagu või võimekust valitsusläbirääkimistel osaleda ja ja samas on ka nende tagauks selles mõttes täiesti pärani lahti, et kuna nendel ei olnud seda ambitsiooni valitsusse tingimata pääseda, siis ei ole ka neid, mida midagi kaotada, kui nad sinna lõpuks ei jõua. Teate, teil on selles mõttes ka õigused, ma ei püüa näidata, et see on ainuvõimalik koalitsioon, ma lihtsalt proovin selgitada seda, miks see kooslus on kokku istunud, et lihtsalt suheldes erinevate poliitikutega siis noh, pealtnäha ütleme praegu meedias domineerivad emotsioonid, et keegi soovi nagu seda diskussiooni või keegi soovi nagu poliitikud sellest aspektist kuulata, et ega ma ei ütle, mis on õige ja mis on vale, et ma lihtsalt proovin näidata seda, teist vaadet ka ja ma usun, et tõesti tõsi on see, et lisaks nendele pragmaatilistel põhjustel, millest ma siin eelnevalt pikalt rääkisin, et mis on siis Keskerakonna ja Isamaa huvi, et aga lisaks noh, tõesti, ma arvan, et need erakonnad lihtsalt tunnetavad, et Reformierakonnaga nad ei saaks rohkem asju ellu viia kui praeguses koosluses, aga lisaks õigus on selles mõttes, et on olemas ka taktikalised ja strateegilised põhjused, et kindlasti on Keskerakonna huvides see, et Reformierakond oleks vähemasti mõnda aega veel opositsioonis. Et nemad ei nimetaks Ansipit järgmiseks volinikuks, et nad läheks sisemiselt purene purelema, et see kõik ju selles mõttes, kui te vaatate, mis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpus Reformierakonda opositsioon Reformierakonnaga opositsiooni jäämise järel juhtus, siis tõenäoliselt see keskerakonda innustas. Ja teine põhjus on ka tõenäoliselt see, et Keskerakond on aru saanud, et miks valimised kaotati, on ka selles, et lisaks vene valijale, mis jäi koju, aga Keskerakond on kaotamas ka vanemat eesti valijat ja paljuski just on see liikumas see protestihääl EKRE taha ja pikas plaanis, see on see koht, mis keskerakonda paneb muretsema, sest. Aga kas ei või juhtuda seda, et, et Keskerakond sooritab praegu härra kiirid, et ta tegelikult laseb või noh, nagu hakkab koos tegutsema erakonnaga, kes on nende kõige suurem konkurent ja, ja kes tegelikult võiks, kelle poole tema valijad võiksid väga-väga meelsasti pöörduda. Aga mulle tundub, et see on ennekõike Keskerakonna mure, et see, seda nagu selles mõttes väga vahva praegu ajakirjandus vaadata, kuidas siis see kui ütleme siis kõige normaalsemat, eks keskerakondlik see, see ei ole nii-öelda minu hinnanguline väljend, siis nimetatakse Yana Toomi, Mihhail Kõlvartit, et ja nii edasi, onju, et küsimus. Küsimus on selles, et ma tean mitmeid ajakirjanikke, kes pikka aega ei julgenud Yana Toomile helistada, pidasid teda, no ma ei tea, mingisuguseks Moonstrumiks. Ja nüüd siis öeldakse, et ema peab päästma Eesti. Et ma ei tea, kes siis osaleb koalitsiooni valimistel valimi moodustamisel, kas see on ajakirjandus või see on valimistel demokraatlikel valimistel. Ma eeldan, et te nõustute sellega mandaadi saanud poliitikud. Ma olen nõus sellega, et ajakirjandus on liiga hüsteeriliseks läinud või liiga emotsionaalseks, et rohkem sellist analüütilist ja kõrvaltvaataja pilku tahaks sellele näha, aga mul mulle ei meeldi ka kuidagi see retoorika, et kuidas siin nüüd 100000 valija hääl justkui, et sellega peab arvestama, et samamoodi peab arvestama ju ka nende häältega, mis anti Reformierakonnale või sotsidele või ükskõik kellele, et ükskõik, kes koalitsiooni moodustavad alati on mingi ports valijaid, kelle häältega ei arvestata, ehk siis need, kes jäävad opositsiooni. Ja see on valimistejärgsel päeval, kogu aeg on kõige suurem pettumus, et ellu hakatakse viima ju ligi 50 heal juhul 60 protsendi valijad tahet ülejäänute tahe jääb realiseerimata. Et ma arvan, et nüüd võiks jõuda selle kogu selle kombinatsioonide või, või siis analüüsi tuumani, et jõuaks natukene ka siis ekre, nii, ehk siis räägiks biokangelasest või, või peakangelasest ka, et no mis teie arvate, et mis tere huvi võiks olla sinna valitsusse pääseda, et on see võimuhullus, on see soov midagi ära teha, näidata inimestele, et nad on täitsa OK või inimestele kätte maksta kõige selle eest, mis seni on Eestis juhtunud. Mina tunnen mõningaid greid täitsa isiklikult ja ma neid võimuhulluses ei, ei süüdistaks, et nendel võib olla palju erinevaid muid iseloomuomadusi, aga, aga nende, see kindlasti see kõige vedavam osa ei ole võimuhullus, et, et mulle tunduks, et, et EKRE võtab seda praegu kui huvitavat mängu mille, millest nagu kaasa teha. Küllap nad leiavadki valitsusse sobilikud ministrid, et, et ilmselt selle taha asi ei jää. Aga kas EKRE päriselt ka lõpule läheb sellega, et nad valitsusse lähevadki, selles ma ei ole ülemäära kindel, et ma ei, ma ei ole kindel, et kas nendel on vaja enda retoorikat ka õigustamiseks tegelikult valitsusvastutust? Seda küll, aga mulle hetkel tundub, et praeguseks on protsess juba nii kaugele läinud ja nad ei ole üldse hakanud veel nii-öelda ta hakkab erutama, et ilmselt neil on ikkagi endal ka huvi vaadata, et mis siis saab, kui me ikkagi saame tõesti minna vähemalt osaliselt oma ideid teostama. Aga minu meelest oluline küsimus, mis siin on, noh, kommentaariks sellele samale hüsteeriale, mis toimub, on see, et äkki peaks esitama selle küsimused, kas seaduse järgi esineb Ekrel mingeid selliseid tunnuseid, mille alusel see partei tuleks keelustada, kui neid ei esine, siis ei ole ka eksju õigust nõuda. Et nad peavad vait olema ja hoidma madalat profiili. Kui neid tunnuseid on, siis tuleks käivitada protsess, et sellise partei tegevus Eestis keelustada, et et võib-olla tuleks siis nagu niimoodi põhiseaduslikult kõigepealt olukorrale läheneda, et saaks selle hüsteeria. Poliitikas lisaks sellele, kas vastab seadustele või ei vasta seadused seadustele, on ka moraalsed ja eetilised. Ja meil ongi, eks erakondi mai tea, kommunistlik partei ei saaks tegutseda. Aga no keskne küsimus on siis tegelikult ju sellel nädalal, kas EKRE on parketikõlbulik, olete nõus, et tegelikult see kõik muu, et kas Jüri ratas on peaminister või Kaja Kallas, on peaminister see on teisejärguline, et kõige olulisem küsimus on, kas EKRE parketikõlbulik? No absoluutselt on see põhiküsimus ja see põhiküsimus on, on ju ka selles, et kas, kas ekre peaks muutma kõike seda muud mingitel asjaoludel, kui ta valitsusse satub, mis on ka ju tegelikult siis koalitsiooniläbi läbirääkimisi pidavate osapoolte üks väide, et kui EKRE saab valitsusse, siis ta kammib omale tuka ära ja hakkab viisakamalt käituma, mida muuseas isiklikult ei usu, et jällegi tundes neid ekre mõningaid EKRE inimesi, siis siis need vaated, mida nad on väljendunud, need on nende sügavate isiklikud veendumused olnud kümneid aastaid ja ma nüüd ei usu küll, et valitsuse vastutuse pärast valitsuse pärast keegi nüüd vaateid muutma. Ma pigem arvan, et kui need valitsusse saavad ja ei saa seal ellu viia kõiki oma ideid, mida nad on niimoodi suurte inimrühmade ärrituseks siin aastate jooksul välja käinud, siis seda enam nad hakkavad just retoorikaga jätkama seda, et, et nad ikkagi oma sellisest protestihäälest ja, ja paljusid ärritavast retoorikast vaevalt loobume. Mina ütleks, et Isamaaliit ja Keskerakond peaksid enda jaoks välja mõtlema selle piiri kuhumaani, nad lasevad sellel retoorikale minna, mis on, missugused väljaütlemised on see piir, kus nad ütlevad, et et nüüd see on kõik, see on lõppenud. Vot seda ma enam meil on meie meie punane joon ja, ja ma mõtlen, et kui nad seda välja ei mõtle, siis, siis on nad natuke jännis. Aga teistpidi jälle hakata sellist piiri välja mõtlema. Nad tegelikult valmistuvad koalitsioonist lahkuma, et nad tegelikult juba valmistuksinud sellisel juhul loobuma sellest võimuliidust. No meedias on jah, praegu üleüldine foon, et EKRE ei saa valitsusse lasta, otsitakse üles kõik need vanad tsitaadid, kui on must, ühiskondlikult ohtlik element, viies kolonn pead veerema. Üldiselt tundub mulle juba, et ainuüksi nende tsitaatide tsiteerimine on piinlik, aga no olgu. Ma pean silmas, et tsitaadid on niivõrd kõnekad, et siis need räägivad ise enda eest, et noh, tsiviliseeritud inimene nii ei ütle. Olen küll ei ole veel väljaütlemist ja siin on küll küsimus, kas tegemist on demokraatliku jõuga või mitte. No ühed ütlevad, et need on vaid sõnad, aga tegelikult sõnadel ongi ju tähendused nende värvikate tsitaatidega. Samas kõnetati sadat tuhandet inimest, saadi suur mandaat. Kas on põhjust loota, kas on põhjust uskuda, et EKRE muutub või vastupidi me saame kindlad olla, et noh, nii nagu alkohoolikud ei muutu nii nagu naisepeksjad või mehe peksjad ei muutu, et nii on ka Ekrega tead, ühes asjas ma olen siiski kindel, et Keskerakond ja Isamaa on vanad erakonnad, mõnemad saavad aru, et nendel on sellest protsessist võimalik väga palju kaotada sest kui see valitsus ei peaks õnnestuma, siis sellest EKRE ei kaota. Minule tundubki, et Isamaa, kui siin Heidit ütles, et, et Keskerakonnal siin harakiri sooritamas, siis mulle tundub, et veel veel suurema harakiri sooritab siin Isamaa, sest et väga paljud ilmselt kes on konservatiivse maailmavaate esindajad, andsid oma hääle isamaale just sellepärast, et EKRE on nende jaoks Kindlate vaadete väljaütlemiste pärast just seal teisel pool punast joont. Aga nüüd, kui isamaa on rõõmsalt istumas Patty Ekrega ja nad on tõesti vait nagu kult rukkis, et Helir-Valdor Seeder käib viimasel ajal ringi sellise õnnistatud näoga ülejäänud ka kiidavad, et ei ole seal EKRE'l nagu suurt häda midagi kuskil sotsiaalmeediavestlustes. Et siis noh, ei ole Isamaa poolt tulnud üldse mingeid kriitilisi noote ja sellega mulle tundub, võib Isamaa varsti nii-öelda putka kinni panna või ühineda Ekrega. Mulle jällegi tundub, et selles avalikus diskussioonis see mure, et mis saab Keskerakonnast ja mis saab Isamaast, see on selles mõttes täiesti triviaalne. See ei ole, see on analüüse, et mis, mis võib juhtuda. Et mis te arvate, et nad ise ei saa aru vä? Ja ma loodan, et saavad, kusjuures samas jälle see, et EKRE on laua taha kutsutud, on minu meelest ka nii-öelda nende vanade erakondade tegemata tööd selles mõttes, et EKRE tõstatab järelikult küsimusi, mis on, ma jätaksin kõrvale siin inimeste magamistuba puudutavad küsimused, aga, aga muus osas ta tõstatab küsimusi, mis, mis millele tegelikult mille üle saaksid arutleda ka ka nii-öelda valged erakonnad. Aga mida nad ei taha teha, et, et, et seda, et need teemad peab, need on keset põrandat olemas, et elevant on keset tuba olemas, nende üle tuleb arutleda, et selles mõttes mul on hea meel, et, et EKRE, EKRE pildis olek aitab neid nende teemade olulisust mõista. Aga mul on teile üks mälumängu küsimus ka, et muuseas, kas teie oskate öelda, et milline on see Eesti erakond, mis EKRE'ga tegi 22. märtsil 2018. aastal Riigikogus esimehe valimistel koostööd soovides Eiki Nestori asemel panna riigikogu esimeheks, siis Henn Põlluaasa Keskerakond järsku või ei olnud, nii see oli, Reformierakond. Oli aasta tagasi Reformierakond, esimene Eesti erakond, kes EKREga tegi. Muuseas, riigikogu esimees on siis see ametikoht, mis presidendi nii-öelda eemaloleku puhul asendab siis presidenti põhiseaduse järgi. Et siis Henn Põlluaas oli Reformierakonna jaoks niivõrd parketikõlbulik, et ta oli valmiv võimeline siis ka presidenti asendama. Kas sa tahad viidata sellele, et et ka Reformierakond võiks kaaluda koostööd EKREga? Mina tahan sellele viidata, et mind on pikka aega selles debatis, kus ajakirjanikud küsivad järjekindlalt, et kas teie erakond on valmis või välistab EKRE nii-öelda siis koalitsioonipartnerina meid on selles mõttes pikka aega muigama pannud, jälgides Eesti poliitikat juba ikka väga-väga pikka aega siis Eesti poliitikud on väga kohanemisvõimelised, et noh, kui vaadata, kas või seda Jüri Ratase sõnakasutust heidetakse talle kogu aeg ette. Et on ju välistanud koalitsiooni EKREga. Ta on tema tsitaat alati on olnud väga kaalutletud, seal esinevad koos reeglina sõnad. Ma ei pea võimalikuks koalitsiooni, kui kre jääb oma väärtuste juurde või kui EKRE ei ole valmis muutma oma väärtusi, mida see tähendab. Seda tuleb ikka Jüri Rataselt küsida, mida see tähendab, see, seda, et praegu me ei ole oma tegudes näinud kuidagi nagu teost. Tulles Reformierakonna juurde tagasi siis ja tegelikult teiste erakondade juurde, siis ikkagi ma tõstataksin ka rääkida ei taha tingimata rääkida, aga ma tahan. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et teistele erakondade seas on ikkagi väga palju protestijaid just nimelt EKRE vastu. Et need erakonnad peavad selle kriitilise massi enda jaoks välja nagu kalkuleerima. Et tõesti on kindlasti on erakondi, kelle valijaskonna seas, kes läksid võib-olla ainult pärast üldse valimiskastide juurde, et anda hääli, kelle vastu ma tulen alguse juurde tagasi, et ega noh, võib-olla see mäng oleks natuke teistmoodi läinud või vähemasti mitte nii kergelt, et sinna kasti läinud, kui, kui Kaja Kallas poleks üsna noh, poliitikas siiski üsna nagu rohelise tegijana. Nii kiiresti nii selliseid selgeid jooni maha märkinud. Tsiteerides ühte kuulsat reformierakondlast kelle nime ma siinkohal välja ei ütle, siis kõige suurem viga, mille Reformierakond tegi, oli see, et nendesse läbirääkimisdelegatsioonides määrati uskumatult vähe inimesi, kellel puudus, kellel oli varasem läbirääkimiskogemus. Et lihtsalt mindi. Kogenematusega lihtsalt mängite ennast nurka ja noh, seal ma sain aru, Kaja Kallas püüdis ilmselt teha. Ma ei tea, võimalikult ausalt ja läbipaistvat avaliku kommunikatsiooni, aga sellega ta mängis kaardid kätte jälle teistele. Nii aga räägiks natukene sellest survest ka, et üks asi, millel peaks eraldi peatum, on see üleüldine maad võttev hüsteeria, et justkui Eesti oleks teel kusagile kodustatud, et siin on oma osa kindlasti sellele, et opositsiooni teel olevad erakonnad on alustanud Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniat ja kui te tähele olete pannud, siis kes võtavad reformierakonnas viimastel päevadel sõna, siis noh, need on Ansip, Paet rõivas, rõivas rõivas ja iseenesest on see täiesti normaalne, et üks erakond on aru saanud, et elus on tarvis edasi liikuda ja järgmised valimised ootavad ja sisemise dialoogi asemel on vaja vajalik sama hooga edasi panna, sest üsna reaalne on võtta ülekaalukas võit Euroopa Parlamendi valimistel. Aga või te vaidlete vastu? Mina ei kujuta praegu ette, et kui EKRE läheb valitsusse, keda nad siis sinna europarlamenti üldse üles seavad kandidaatideks, et neil see tuntud Martin Helmel olevat ambitsiooni, et. Rein Helme muidugi ministriks saab, siis ma ei tea, no väga raske on. Neil on väga-väga lühike, tuntud nägude pinked, päris tundmatud näod neile ilmselt soovitud kohtade arvu ei too samas korraga olla nii valitsuses kui europarlamendis ka ei saa. No kindlasti Andrus Ansipil väga suur häältemagneti roll Europarlamendi valimistel, et selles ei ole kahtlust, et Ansip on teinud Euroopa liidus head tööd ja, ja ma arvan, et lugeja, et inimesed tunnustavad seda. Aga mis puutub nagu üleüldse sellesse sellesse olukorda, mis on tekkinud siis, et kuulge, me hakkame varsti kohe rääkima Brexitist, kui Britistanis olnud võima või Inglismaal olnud võimalike. Kui Donald Trump on saanud Ameerika Ühendriikide presidendiks, siis miks me peaksime nii väga üllatunud olema, et Eestis, EKRE on valitsusläbirääkimiste laua taha jõudnud? Aga tulles selle hüsteeria juurde, siis ma pean tunnistama, et kusagilt teisipäeval, kolmapäeval, minul tekkis tunne, et ma olen seda kusagil nagu varem siin Eestis näinud, ma mõtlesin ja mõtlesin, siis mul ei ole. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpus, kui kukutati Taavi Rõivase valitsus, siis oli välismeedia täis ka uudiseid, et Eestis saavad võimule kremli-meelsete erakondade esindajad. Et Eesti pöörab näoga itta ja nüüd on kõik läbi kõikunud, kadunud, et kõik see edu Keegi ei võtnud neid ülemäära tõsiselt, siin sisepoliitikale liiga taust võib-olla natukene ikkagi teine. Muuseas, siis selgus üsna kiiresti, et neid uudiseid aitasid levitada just Eesti poliitikud ja nendega seotud nõunikud, et nii, aga ma usun väga ja loodan, et sellel korral joosta siis sisepoliitilise punktivõidu saamiseks vinti üle keerama, et kahtlemata. Ma kardan, et siin ei ole vaja väga joostagi, et et EKRE on ise teinud head tööd nendesamade tsitaatidega, mida sa ei tahtnud. Mitte lugeda. Aga tulles ikkagi veel selle juurde, et mis siis juhtus, et kremli-meelseid ju Eestis võimule ei tulnud, et kuigi 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel niimoodi Reformierakond seda välismeedias kuulutas ja ma ei näinud Euroopa Liidu eesistumise ajal või kordagi enne seda või pärast seda, et Jüri Ratas oleks kusagil ajanud eestivastast asja või teil on teistsuguseid facta? Ei, ei ole. Aga miks sa seda praegu nagu üldse esile toodet, et lihtsalt räägin, et see õhkkond Mulle nagu tuleb tuttav ette, et. Paljud on mulle tundub, et need ei ole võrreldavad, sest siis tegid seda võnget, pigem reformierakondlased, kes kaotasid oma positsiooni, kaotasid võimu, aga nüüd on see hüsteeria märksa laiem ja võib-olla mure Hyundai. Tähendab minule tundub, et seekord seda kahjule öelda küll hüsteeriat juhivad ajakirjanikud väga suurelt jaolt, kes tegelikult püüavad kõigest hingest olla neutraalsed, aga ei suuda seda, seda neutraalsuse piiri nagu hoida, kõik ei ürita ka olla neutraalsed, pigem see tekitab muret. No meil on, mis minule nagu muret teeb, et meil on levimas kusagil nagu arvamused, mõnel valijal on justkui kaks häält, et üks on valimispäeval, mille ta saab anda siis oma erakonnale ja siis veel teine hääl on ka, et siis kui koalitsiooni moodustatakse, et siis saab nagu rootsi lauas valida, võtaks lõhet, giidillija brokolit seda ei taha, et selle jätaks kellegile teisele. Muuseas, et üks asi, millest mul on tegelikult kahju, et juba on käimas läbirääkimiste viies päev läbitud on tegelikult väga olulised peatükid, et siin küll proovitakse naeruvääristada. Et umbes, et sisuliste asjade juurde ei olegi jõutud, et tervishoid, haridus, teadus, noored, regionaalpoliitika, välisjulgeolekupoliitika, et seal, selle asemel, et paljud ajakirjanikud võitlevad sõna otseses mõttes loodava koalitsiooni vastu, on üsna kesiselt kajastatud seda, et milles on kokku lepitud, ma pean tunnustama, et lõpuks täna ma vaatasin postimeest, et seal on jõutud ka siis nüüd sisu juurde ja tegelikult ka rahvusringhäälingu portaal siin eelnevatel päevadel on seda sisu poolt hakanud just rõhutama, et noh, veel vähem on ajakirjanduse roll ju noh, öelda seda, et milline on see õige koalitsioone. Et ajakirjandus tõsi, saab ja peab jälgima, et reeglitest peetakse kinni oma sõnade ja lubaduste eest vastutatakse, aga meedia ei saa öelda, et Eestis saab valitsuse teha vaid see või too Ei, seda kindlasti mitte ja samas see läbirääkimiste käik nüüd ülemäära üllatav ka ei ole, et ma arvan, et ajakirjanikud, kes on aastaid koalitsiooniläbirääkimisi jälginud, teavad seda, et kuigi tahaks esimesel päeval teada Nende nimesid, siis need käiakse välja ikkagi läbirääkimiste viimasel päeval. Ja kuigi ta kuigi tahaks teada mingite oluliste teemade võtmeküsimusi, siis siis siis ma julgen arvata, et alati on olnud, alustatakse pehmetest teemadest teemadest, ma ise ole ühtede üht ühelgi ühtegi tiitel koalitsiooniläbirääkimiste laua taga olnud, aga millegipärast julgen arvata, et neid olulisi teemasid põrgatatakse tegelikult kitsamates ringides mõtte katketena sinna ja tänna, et, et need need läbi rääkima. Et need ei ole ainult läbirääkimiste laua taga, ei toimu läbirääkimised. No üks detail veel vääriks rõhutamist, et see on siis see pool, mis on seotud sellega, et kas see valitsuskoalitsioon saadakse kokku, et aus ja õige vastus on tõenäoliselt see, et me ei tea, et kui kolm laua taga olevat erakonda, saavad oma peamised lubadused kuidagi programmi ja kui ära suudetakse hoida midagi sellist, mida mõne muu koalitsiooni puhul kardetakse, siis ma usun, et see lootus, mis paljudel selle koalitsiooni vastu olevatel inimestel on küll Keskerakonna venemeelne tiib selle valitsuse ära hoiab. No teate, see ei ole samamoodi loogiline, sest Jüri Ratase toetus Keskerakonna juhatuses seda näitas kuju hääletus, kus oli ainult neli vastuhäält ja ka volikogus on märkimisväärne, et selge on see, et kõikidele Keskerakonna liikmetele ei meeldi see EKREga läbi, räägitakse Raimond Kaljulaidi, Yana toom on ju seda selgelt öelnud. Mihhail Kõlvart on teinud viiteid sellele, et noh, lisaks veel mõni venekeelsest pärit venekeelsest perest pärit inimene, aga muuseas oluline on ju see, et lõpuks on see Jüri Ratase usaldushääletusega, et ma ei tea, kui palju on erakondi, mis oma liidri tagant usaldushääletuse ajaks. Milleks siis on valitsuse moodustamise volituste andmine? Ära läheb Raimond Kaljulaid tegelikult on öelnud, et kui ta läheb Riigikokku, et hai pruugi hääletada või ta ei hääleta selle koalitsiooni poolt. Aga variant, jutt on alati ka hääletusel mitte osaleda. Peaministril on tarvis rohkem poolthääli kui vastuhääli. Et see loogika siin, et mida siis siin sotsiaaldemokraadid on ka välja pakkunud, et leiame need kuus-seitse saadikut ja toome need Jüri Ratase tagant ära, et, et see selles mõttes ei, ei päästa veel. No samas võivad sellised olla ka ju isamaaliidus, et tegelikult ma ma isegi ei üllatuks, kui selliseid selliseid Riigikokku pääsenud liikmeid on isamaaliidus, kes, kes põhimõtteliselt ei hakka mingisugustel otsustavatel hääletustel osalema, aga sellepärast ma imestasingi, et miks nad siiani vait. Ta on olnud, et keskerakondlased, kellele mäng ei meeldi, on noka lahti teinud, aga Isamaa poolelt on täis vaikust. Jüri Luik on midagi öelnud, ainsana Mart nutt, aga tema ei saanud, rekord. Nojah, aga eks me tuleme selle koalitsiooni loomise juurde ju tegelikult tagasi, et lõpuks niimoodi, et see koalitsioon on esimesi samme alles astumas, et läbirääkimised on pikad, võidakse tülli minna, ühets loodavad, teised kardavad et mingisuguses teises kontekstis või koosluses võidakse maha istuda, et selles mõttes võite kindlad olla, head kuulajad, et me tuleme nädala pärast selle teema juurde tagasi. Kuulge, aga ma ei tea, minu jaoks nädala kõige olulisem sündmus tegelikult toimus eile, kui tuhanded noored üle Eesti tulid tänavatele ja tegelikult üle 100 riigi üle maailma tegid sedasama toimus kliimastreik, et selle sõnum oli poliitikutele väga ühene, tehke midagi, võtke tarvitusele meetmed, et peatada kliima soojenemine ja mul on selles osas küll hea meel, et et kindlasti see võimalus noorte endi poolt oma eakaaslaste osas siis tekitada huvi keskkonna selle hoidmise, teadlikuma käitumise vastu, et see on nagu väga tänuväärne algatus, mis tundeid teis kliimastreik tekitas? No iseenesest on need kliimaküsimused alla kolmekümneaastaste inimeste maailmapildis oluliselt suuremal suurema raskuskaaluga kui siis need üle kolmekümneaastaste inimeste raskus on, et kui ütleme, et kui alla kolmekümneaastane inimene võiks olla sügavalt silma vaadata ja öelda, et see tema meelest on kõige tähtsam küsimus, mis praegu tuleb lahendada, siis ütleme, 40 viiene või 55-ni ei pruugi seda mõtet jagada, aga tulebki, tulebki mõista, et, et, et noore generatiivse noore generatsiooni jaoks on need kliimad, on kliimaküsimused väga-väga olulised ja nendesse tulebki lugupidavalt suhtuda samamoodi nagu kliimasse ja mitte ainult kliimasse, vaid ka prügimajandusse ja muud muusse keskkonda puudutavas on huvitav on see, et, et rohelisel ei suutnud seda protestimeelsust, mis õhus oli enda kasuks pöörata valimistel, et kui vaadata Nende tulemust, siis see jäi väga kahvatuks, et neil oli ometi potentsiaal kogu see mass enda taha saada, aga Nad mängisid selle võimaluse maha. Erinevad uuringud, mida siis viivad läbi eurobaromeetri uuringut ja mida ka siis Eestis küsitakse, see siis keskkonnaküsimused on seal kusagil tagaotsas, et eesti inimeste huvid valimistel algasid ikka taas kord nendest rahaküsimustest, et ja tervishoiuküsimustest. Ütleme, et see jookseb väga generatsiooni, seda ma silmas peangi, et need alla kolmekümnesed, et neid ei suudetud mobiliseerinud mobiliseerida oma valijate, ma arvan, et seal naine Rainer Vakra, valijad oleks kenasti kätte saadud. Aga muuseas, selle kliimastreigi puhul jällegi viies nagu selle pildi laiemaks, ma tajun siin muidugi paari ohtu, ma loodan, et need kunagi ei realiseeru, et aga kui neid noori võivad ära kasutama teatud huvirühmad, olgu selleks siis erakonna täri korporatsioonid, siis see tuleks sellele heale üritusele kahjuks noored, ärge laske seda ettevõtmist ära kaaperdada. Ei rohelistel, ei sotsidel, ei Keskerakonnal Isamaaliidul, ma ei tea elurikkuse erakonnal reformierakonnal, et te olete surverühmana palju mõjusamad, kui te olete erakondadelt. Selles mõttes on sul õigus, et tegelikult ka poliitilisel skaalal liigitub ütleme, roheline liigituvad, rohelised enamasti ühte äärmusesse, vasak äärmusesse, et, et nad seal ütleme, et nad on jah, väga, pigem EKRE sarnane liikumine ja see, see tegelikult ei kaunista neid tõesti, sest et teema on tõsine ja vajab tähelepanu. Siin muidugi see oht on, et kui see nüüd nagu igal reedel, nagu nad lubasid, hakkavad tänavatele tulema, et see mass laienema. Ma loodan, et sellest ei kujune selliste kollaste vestide laadset protestiliikumist, kus lõpuks tulevad tänavale, aga kõik need, kes lihtsalt tahavad natuke mässata ükskõik mille vastu. Et et see nagu fookus hajuks. Aga jah, et keskkond on oluline, sest see, mis meie tarbimishullusega kaasneb, seda paljud veel ei hooma, see kõik pole jätkusuutlik ja me kõik peame olema teadlikud ja peame olema valmis vastutama oma tehtu eest ja lahendus pole see, et ma tea, ostame energiat välismaalt, ekspordime oma loodusvarasid välismaale ja jätame keskkonnakahjud sinna, et praegu selline Eesti kuidagi. Inimese loogika on see, et, et noh, ma ei tea, ärme Eestis neid asju teed, et kui toodetakse Hiinas ja kui Hiinasse CO2 emissioon paiskub maailmaruumi, et see justkui nagu meid ei puuduta, et ostetakse endale kuidagi nagu seda paremat paremat tunnet. Või et see on üks osa, et noh, tegelikult väga suur osa on ju ka see merede reostus, mis on praegu väga-väga suureks teemaks kerkinud ja sellega seoses ka ühekordsete toidunõude kilekottide ja plastikkõrte kasutamine. Et, et siin on ka kindlasti palju sellist, mida inimesed siiski saavad ära teha teadlikkusega. Tõsi, Eesti on küll selles sellel teel palju, palju, palju maas Skandinaavia riikidest, eriti Rootsist, aga samas me oleme ka suhteliselt eesrindlikud näiteks võrreldes Inglismaaga, et, et meil on ka midagi, mille üle uhke olla. Ma tunnen hästi lihtsa näite eilsest päevast, et ma vaatasin eile, kuidas Postimees oli väga rõõmus, et Eestisse ei tule radioaktiivsete jäätmete hoidlat. Et see on mind selles mõttes väga häiriv suhtumine, et väga vahva, et kui me saastame ja reostame ja siis käitume nagu noh, see nüüd jutumärkidesse koloniaalvallutajad ja paneme veel hüüumärgi Eesti väheses uudis käis siis selle kohta, et Silmet loobus Eestisse radioaktiivsete jäätmete matmise eest. Kusagile peab need jäätmed ikkagi ja see on nüüd küll kuidagi, ma ei tea meie eestikülgedel keskkonnast ülihoolivalt kirjutava väljaande poolt üsna huvitav lähenemine, et noh, justkui nagu mingisugune suur võit kusagile ju need jäätmed ikkagi viiakse, et pigem tuleks tegeleda nagu selle poolega, et kuidas neid jäätmeid tekiks vähem, kuidas me maakera vähem saastaks, et see on nagu see väärtustamise Seda küll, et jah, et, aga Eesti ei saanud ülejäänud maailmast lahti siduda, et meie osa siin planeedil on nii väike, et et kui me leiame, et peaasi, et meie pinnal siin ei tehta üht, teist või kolmandat, siis päästab meid üsna vähe, kui me soodus võtame sõnadest, siis seda, et las siis mujal teevad, mis tahavad, et kui vaadata just neid prügimägesid, mis, mis me maailma meredes hulbivad, siis noh, seal ongi see, see põhirõhk, aga mul on, mul on väike selline sõbralik meeldetuletus ka nendele, kes kliima vastu protestivad. Et noh, paljudki neist räägivad uhkusega, et nad on veganid, aga et väga paljud veganid armastavad tarbida küll Kotši marju ja, ja mingisugune noh, ma ei tea palmiõli ja muid selliseid tooteid, mis tulevad tegelikult väga kaugelt, et nad küll ise ei pruugi sõita lennukiga, aga need tooted kindlasti sõidavad lennukiga ja ja ühesõnaga, kaugele-kaugele tegelikult kõige ökoloogiliselt sõbralikuma toituda 150 kilomeetri raadiuses, seda on ju teadlased välja arvutanud. Oled kõige keskkonnasõbralikum, eksis kutsimoriad, asendage tikritega absoluutselt ja vanaema tehtud moosidega. Nii, aga mulle tundub, et ka kliimateema juurde me saame tõenäoliselt kunagi tagasi tulla, sest noored ei lõpeta ja see on selles mõttes väga hea. Rahandusministeerium avalikustas üleeile neljapäeval Price Waterhouse Coopers ja statistikaameti läbiviidud uuringu aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele. Hea uudis on see, et analüüsi tulemus kinnitab seda talkohooli ja veidi ka kütuseaktsiis. Mõnda aega tõsta ei saa. Et see on selles mõttes koalitsiooniläbirääkimiste ajal oluline teadmine, et ei mindaks midagi tõstma, kust enam raha ei ole võimalik saada, aga halb uudis on see, et uuring ei osanud öelda, kas ja kuidas tõuseks aktsiisi laekuma kukkumine, kui aktsiise langetada. No ma ei tea, mida teie selle 100000 eurot maksma läinud uuringu puhul teada saite? No minu puhul mulle meenus kohe kunagine esimese aprilli uudis Aktuaalsest Kaamerast, kui diktor siis tõsise näoga teatas, et teadlased on teinud kindlaks eTrabagana, heidab õhtul magama ja ärkab hommikul üles, minu meelest selle uuringule järeldused olid täpselt massiliselt veel mõnda mõnda asja, et, et seal juhiti tähelepanu sellele, et alkoholiaktsiisi laekus 2018. aastal 228 miljonit eurot vähem. Ehk me saame selgelt aru sellest, et et üheselt mõistetavalt on Eesti maksulaekumised sellest kannatanud. Me saime sealt teada seda, et alkoholi tarbimine ei ole vähenenud, vaid vastupidi, kuigi alkoholi tarbimine üldiselt. Ta on aasta-aastalt vähenenud, siis pärast aktsiisi tõstmist õnnese tõst tõusma hakanud. Aga mis seal on tulnud välja ka tegelikult Hiinasele uurile, selle konkreetse uuringute, aga mis mulle nagu oli, eriliselt huvitav, on see, et, et nagu, nagu ma just hetk tagasi ütlesin, siis see riik ei ole aktsiisimaksja kätte saanud, aga jaemüüjate kasumid ei ole vähenenud, mis, mis on tegelikult näide, millest ma oletan seda, et nad on selle kahjumi või selle selle riski määrinud laiali ka teiste toodete selle peale, mis on tähendanud seda, et, et toiduained ja, ja ütleme, poekaubad on tõusnud, poekaupade hind on tõusnud ka nendele inimestele, kes ei tarvita alkoholi, alkoholi hinnad on tõusnud tegelikult rohkem kui ainult aktsiisi just täpselt, et nad on, et poemüüjad on ikkagi oma raha koju tagasi toonud. Nojah, no nominaalselt ehk siis raha, kuidas on riik aktsiisidega saanud neid tõstes rohkem raha, aga prognoos ei ole täitunud või need ootused ja muuseas, mis on tegelikult kõige olulisem, mida kindlasti ei maksa alahinnata, et analüüsi käigus töötati välja süsteemsed meetodid ja prognoosimudel, mille abil on võimalik hinnata siis kavandada odavate aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas siis ettevõted kasumile, investeeringutele, tööhõivele, nende tegurite hindamine aitab siis täpsemini prognoosida aktsiisimuudatuste oodatavat mõju riigieelarve aktsiisituludele, et me saime, kui, kuidas see moodne termin on tööriistakasti. Lühikese ühele huvitavale detailile tähelepanu, et, et oluliselt on tõusus siis veini tarbimine, et mis on tegelikult suhteliselt kallis, siis nende noh, nagu hea, hea tuju saanud hea tuju saamiseks, mis on siis tegelikult heaoluühiskonna märk, et inimesed ei vali enam kõige sellist kuluefektiivsemat moodust hea tuju saamiseks on hakanud teadlikes klass. Ja muuseas, veini hinna puhul ütleb, kas seesama analüüs, et aktsiisi täiendav tõstmine pigem kahandab aktsiisitulu laekumist, kuna sisuliselt oldi juba 2018. aastal, siis ligikaudsest punktis või üle selle ja seda öeldakse siis veini puhul just nii, ma vaatan kellale. Me jõuame hästi napilt rääkida ka selle lõppeva nädala ühest väga olulisest sündmusest. Üks on kindel seda, kas ja millal Brexit ehk siis brittide lahkumine Euroopa Liidust tuleb. Me sel nädalal taas kord teada ei saanud. Kuigi briti parlamendi alamkoda kuulutas lõppeval nädalal, siis kulutas sellele teemale kolm päeva, teisipäeval hääletati siis lahkumisleppe üle, seda parlament ei toetanud, siis järgmisel päeval jäi nelja häälega toimumata leppeta Brexit. Ja neljapäeval sisuliselt suutis parlament siis öelda. Theresa May peaks küsima siseriiklike debattide pidamiseks lisaaega. Seega me teame, et britid tahavad aega, aga mida nad tegelikult selle ajaga peale tahavad hakata, ehk mida nad tegelikult tahavad, seda me ei tea. Nad ei tee seda ise ka, et seal sellel nädalal on tohutult põnev jälgida Briti Briti poliitikat selles mõttes, et, et ühe nädala jooksul on siis pandud hääletusele mitu, mitu väga otsustavat küsimust ja selgus on tulnud selles, et üksmeelt ei ole Te millegi suhtes ja seda ei saa ka Euroopa Liit aru, mistõttu tõenäoliselt neile seda lisaaega ei anta, sest kui britid ei suuda selgelt välja artikuleerida, mille jaoks neil seda aega vaja on, siis noh, see ühesõnaga siin taga tundub, see neile ei meeldi, ei see lepe ega ilmale vaata ehk siis tegelikult lahkumine kui selline ikkagi väga ei meeldi, aga nad ei suuda kahe halva valiku vahel või taha kahe halva valiku vahel seda valikut. Et eks seal ole ka sellist sisepoliitiliste vimma, kus, kus siis põhiline opositsioonipartei leiboristide tegelikult keeravad ütleme, teevad meie elu keeruliseks, et nad ei nõustu lihtsalt põhimõtteliselt mitte millegagi, mida Theresa May välja pakub. Ja kui nad ei nõustunud mitte millegagi, siis, siis ei saa ka kusagilt kokkulepet tulla. No vot jah, ma ka üks asi ei ole kindlasti välistatud see, et ikkagi Suurbritannia 29. märtsi õhtul Euroopa Liidust lahkub Ja siis peaks olema Brexit pajaksidend. See on kõige halvem stsenaarium nende jaoks. Sest kui ma olen aru saanud, et tegelikult ei Eesti riik Euroopa Liidu liikmesriigid selleks leppeta. Ta Brexiti üks päris hästi valmis ei ole, aga ma ei tea, selles kontekstis muidugi pole üldse oluline, et veel vähem on selleks valmis Suurbritannia. Ja peab ütlema, et selle nädala kõige suurem hirmujudinad külma juudin käis minu nii-öelda seljalt ikkagi läbi just seal kolmapäeva õhtul, kui ma jälgisin seda briti alamkoja hääletust ja selgus, et neli häält kuhugi poole läks ja esimese hooga ma ei saanud nii-öelda ei suutnud tajuda seda, et kuhu poole see läks, sest see nii-öelda hääletustulemus oli ikka väga-väga-väga nappe. Suurbritannia oleks tõesti ilma leppeta. Ta liidust lahkunud. Nii Heidit Kaio, Merilin Pärli, Mirko ojakivi tänavad. Oli erakordselt põnev saade. Nädala pärast on selles saates kindlasti Peeter Helme ja Krister Paris. Head kuulajad, töökad kaks nädalat ja kuulmiseni.