Tervitus taas kord kõigile raadiokuulajatele. Elame praegu tõesti põneval ajal, aga ei muidugi sugugi kindel olla, kas too põnev on just see õige sõna, mida praegu kasutada. Ent üks on kindel, me peame võib-olla taaskord Eesti ajaloos sukelduma ajastusse, kus tuleb süüa rohkem räime ja makarone. Ütleme muidugi ennastsalgavalt me riigi kasuks ikka nii kana, ikka nii kana merigi kasuks. Ja just täname kuulamegi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis laulu meritsi kasuks. Salvestatud on see Muhumaal 1974. aastal. Käes on kive ja kuupäev mu ei ole. Ei saa või ümberloba ta vaid Isama le toob ta isadel Kerbaliat ja ka siis ka sina, sina tead, et nad on ta noodio veidi. Tuuriisinelie saaju vabrikute valada joon veel vahelisi puudus. Need aastame juurde ja noored paaripanija. Me riigiga, vaata seal kolm on taga ja taandal küll arv ja lisa need all, kes seda ja oi, näitleja avada. Ja näen See nöögiga ideega. Ta neutrehvas pidu, peaasi et siis teevad. Kui oli Pidula punu, Anssanne kaane, Kaadu no. 1974. aastal viis kirjandusmuuseumi rahvaluuleekspeditsioon Muhus praele Ingrid Rüütli, Otiilie Kõiva, Kristi salve ja heliinseneri Olavgiisi. Neid laule, mis toona Muhus salvestati, võib uurida ka 2016. aastal ilmunud Ingrid Rüütli raamatust Muhumaalaule ja lugusid. Riigi laulu juhtis siin tuntud laulumees Vassili väli ehk lihtsalt pada, eite vastasel liivakülast. Ning kaasalauljateks oli terve trobikond Muhu muhe suid. 1906. aastal sündinud vastasel on eheda Muhu meestelaulustiili veel ehedamaks näiteks ning 1984. aastal, kui Muhumaad väisas Tallinnfilmi võttegrupp sai väli ka filmipurki püütud ning koos oma lauludega. Ja Ingrid Rüütel meenutab tollest ajast. 1984. aastal avanes juhus käia muus koos Tallinnfilmi võttegrupiga, et teha väike ringvaatefilm muhu lauludest ja laulumängudest. Minu eesmärgiks oli jäädvustada meeste laule ja laulumänge hea tehnikaga ja monteerida need kokku koos heliga. Paraku selgus kohapeal, et 10-st laulumehest, kes 10 aastat tagasi koos laulsid oli elus veel ainult kaks august vokk ja Vassili väli. Kuid nendega liitus veel paar laulumeest ja nii jäädvustasime mõned laulud, millest filmis on kolm. Paraku pildiliselt fragmendid. Peab veel märkima muidugi, et kahjuks ei saanud kogu videomeeste must materjal rahvaluule arhiivi. Õnneks on siiski aga alles helipildid, mida on ikka ja jälle hea kuulata, võib-olla isegi õppida ning võib-olla isegi laulda ikka nii kana, ikka nii kana. Nüüd aga põikame makaronide juurde ja võib-olla hetkeks Muhu kaluri kuulsas siiakalast kaugemale kilu randa. Ning kus siiga ja kilu, mis tast räimest enam. Nimelt oli meie kuulsa riigi kasu laulu meloodia toodud Muhumaale unustatud prantsuse helilooja Henry Alfred bussig palast le makaroni. Mis kurb küll, tõdeda ei räägi mitte makaronide eest, vaid hoopis magusamat kraamist makroonidest. Aga taanlased, nomis, nemad makroonidest või Makaroonidest jäävad, nemad laulavad oma riigi kasuks hoopis rõõmsast väikesest Jenn senist rootslased, nemad laulavad muidugi Svents solist. Venemaal saab laul eriti populaarseks kohalike laululoojate ja kupletistide seas. Näiteks kuulus Venemaa oma Herman jõulus, Maltsilik diootor, Nevski laulab hoopis uinastest, isegi kui muu Venemaa teab ikka rõõmsalt, et laul käib muidugi makroonidest. Ja venelased ei väsi seda ikka jälle kordamast. Ikka nii kani ikka nii kana. Kummalisel kombel teeb laul Eestimaal teisegi tiiru peale kui mitte pidada kolmandaks keerutuseks üht tuntud eesti laste talvelaulu. Ent jäägu ta pealegi praegu nimelt teine tiir jõudis kaudu Paljassaare kentsakas lauliku Karl Jakob levitš Dixi ehk rahvaliku nimega Riksu Kaarli repertuaari vahendusel kõigile tuntud filmi. Et mis siis lõppude lõpuks ikkagi juhtus selle pagana Andres lapetavusega. Laul kaotas oma ringkäigul vähemalt pool meloodiat, ent sõnades on teda veel kohata edasi täiesti traditsioonilisel tudengi Macaronil, mis kulgeb veel paiguti läbi tänavate ja fosfi risti läbi taksode ühest uksest sisse, teisest välja lõbusa monotoonsete makaronihüüete saatel. Ikka nii ka nii ikka nii kana. Ja siinkohal võiks kõnelema jäädagi Ritsu Kaarli tempudest või tudengite kommertsi kommetest Pjotr Enevskist, Makaroonidest makroonidest ning Muhu saare mullapinnast. Ent kuulame lõpetuseks lihtsalt lõiku filmist, mis juhtus Andres lapetavusega aastast 1966.