Meil on Tartu stuudios rahvamuusik muusikaõpetaja Krista Sildoja, kes valib tänase loo, mida me kuuleme, aga Kristjan, ma tahaks enne sinu käest küsida, et kui palju Eesti rahvaluule arhiiv on sind mõjutanud või inspireerinud selles mõttes, et sinu looming, repertuaar kui suures osas on just sealt nagu siis pärit, aga saanud oma alge. Tere ma võiksin ennast pidada juba paarkümmend viimast aastat Eesti rahvaluule arhiivi suureks austajaks. Tõesti, minu pärimusmuusikaalane haridus ongi sealt pärit, et ma õppisin omal ajal Viljandi kultuuriakadeemias ja siis õppisin muusikateadust, etnomuslikkoloogiat, teatri- ja muusikaakadeemias ja mõlemal juhul oli minu lõputöö teemaks meie vanem viiulimuusika ja siin sain ma toetada ainult arhiivi salvestustele. Sest teatavasti salvestused on need, mis inspireerivad ja panevad järgi mängima ja ise samas vaimus loomapillimuusikat. Aga nüüd see tänane lugu, kuidas see on sündinud ja ja mis selle tõuke andis? Täna ma mõtlesin valida välja loo. Mul on ka endal isiklikus repertuaaris oma isiklikke lugusid, mis on tugevalt mõjutatud pärimusest ja vanadest viiulilugudest ja täna on näiteks toodud üks selline artist, keda on väga-väga palju mõjutanud just ka meie vanem viiulipärimus ja kes on selle pärimuse põhjal loonud täiesti oma maailma oma stiili. Oma muusika. Ja selleks on viiuldaja helilooja Maarja Nuut, kes on meile kõigile hästi tuntud. Tänased pillimehed ja naised loovad nõndanimetatud uus pärimust, ehk siis toetuvad tugevasti sellele, mis on enne meid olnud. Nad on endale teinud selgeks vana pillimeeste mängu esteetika on need lood kõik ise risti-põiki läbi mänginud, analüüsinud, noodistanud ja vat selle kogemuse pealt võiks öelda, pole Veedlevamat muusikat kui see uus looming, mis selle vanamuusika interpreteerides tekib. Mul endalgi on mõned labajalavalsid, mõned marsid mis on küll minu lood, aga nad kõlavad justkui meie vana pärimus ja selle näiteks. Parimaks näiteks siis mina pean hetkel Maarja nuuti kelle loomingust ja viiulilugudest kumab läbi meie pärimuse valgus või see miski, mis ütleb, et kes me tegelikult oleme. Ta kasutab moodsat tehnikat. Luupperit näiteks on sageli laval viiul, tema viiul ja see tehnilised vahendid ja sellega seoses loob kordustel põhineva maailma tekitab tänases kuulajas sama tunde, mis võis sajanditaguses viiuliga veetavas pulmas tekkida. Minul küll Maarja kontserte kuulates on tekkinud see tunne, et ma justkui silmi kinni pannes viibiksin 100 aasta taguses pulmas. Ta tegelikult on jõudnud oma tänastes muusikalistest otsingutes isegi kaugemale. Aga mulle on eriti sümpaatne see, kui ta on üksi oma viiuliga laval oma tehniliste vahenditega ja tekitab seda müstilist, korduvate muusikaliste fraasidega maailma. Pakuksin teile täna kuulamiseks tema 2016. aastal ilmunud plaadilt Une meeles ühe loo, mille pealkiri on kuradi polka. Küsisin maarjakäest, et mis lugu see selline on seni Maarja enda oma omalooming. Siis ta ütles, et ta tegi selle kunagi oma õpilaste jaoks. Et selline vahva lugu vahva pealkirjaga. Et kui te nüüd seda kuulete, siis mõelge millist üldtuntud pärimusmuusikahitti see lugu täis teile meenutab või mis tundeid ta teele ette toob. Aitäh Krista Sildoja ja kuulame