Täna on saates külas pärimuskultuuri õpetaja ekspert Ene Lukka ja keegi on ja lauluks olete valinud loo nimega tähemõrsja. Mis laul, see selline tähemõrsja Salme laul võid, taevased kosilased, need on loomulikult uurijate folkloristide pandud tüübi nimetused aga iseloomustavad hästi selle laulu eripära. See on üks kaunimaid ja varjundirikkamaid laule mis võiks kuuluda tegelikult iga eesti naise lauluvaramusse. Ja seda laulu on uurinud ka tõepoolest väga-väga paljud rahvapärimuseuurijad, folkloristid, aga ka luuletajad ja kirjandusinimesed. Siinkohal tahaksingi natuke tuua mõned näited arvamise kohta, mis lauluga on tegu, mida selline sisu, kus üks imekaunis neiu kasvab selliseks. Talle tulevad kosja taevased kosilased, päike, kuu täht, mõnel juhul ka agu ja mis selle loo tagamaa võib olla. Tegemist on siis vana mütoloogilise lauluga, mis võib kuuluda sellesse aega, kui tekkis regilaul umbes 2000 aastat tagasi. No igal juhul ta kuulub vabasse mõistesse muinasaega. Kaarel krooni järgi on laulu sünnipaigaks olnud Eesti Läänerand kust ta levis edasi Ingeri kaudu karjalasse Aunusesse isegi pepslasteni. Aga Eduard Roos on jälle arvanud tähemõrsja 13.-st sajandist eelnevasse muinasaega laulu ainestikus kasutatud motiivide tõttu, nagu hingede rändamise idee, animistlik, maailmakäsitlus, uskumused, aga ka relvade kasutamisele ja kandmisele viitamine, kosja hobuste kasutamine ja muu selline. Laul on tähelepanuväärseks keskmeks ka Kalevipoja esimeses loos Kalevi tulek Salme ja Linda ja pulmad kus noor lesk leiab karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja ning paneb need vaka kasvama. Geeljas Lenrot kasutab ümbertöötatud Soome teisendid soomlaste eeposes Kalevalas. Rahvalaulu paljudes erinevates variantides sünnibki see imeline salme neiu väga erineval viisil mingist taimest, linnust või muust asjast, mis leitakse tavaliselt teelt kuhugi, näiteks karja minnes. Leitu korjatakse üles, viiakse reeglina koju ema kätte, pannakse kirstukaane alla kasvama kus pikapeale sünnibki salme neiu. Aga leidub ka laule, kus salme sündimine on seotud kulla või mõne kullatud esemega. Näiteks käo kuldsest keelest neiu kullapisarais, Buy neidude poolt neitsi Maarjast orjadest vaeslastest teed käinud neidudest või ka rohu tirtsust maha jäänud jalajälgedesse ladestunud, kokku korjatud kullast või merest tõusnud kuldsest tammest. Peale oma ilu ning tarkuse on salme veel eriline seetõttu, et talle tulevad taevased, kosilased, päike, kuu täht. Ligi 200-st vaadeldud variandist läheb salme mehele 178-l juhul tähele seitsmel juhul laule ja ainult ühel juhul päevale ja ühel juhul kuule äkki tekkida küsimus, et miks siis esimesel pilgul kõige tagasihoidlikumalt, kõige väiksemale, kes laulu kuulab, ehk leiab vastuse. Eduard Roos tuleb oma üksikasjaliselt kirjutises lõpptulemusele, et selle loodusmüüdi taga oli tõeline sündmus. Et muinaseesti lauliku lähikonnas elasid kuu, Valo päeva ja tähenimelised mehed käisid kosja Salmel mõnes teises teis endis jälle ilmanimelisel tütrel. Pidades silmas just päevaseid kosilasi, viitab psühhiaater Uno Soomerevõimalusele, et ufod külastasid läänemeresoomlasi aastasadu tagasi. Küllap nemad need olid, kinkis ühe kauni eesti neiu endiga taevasse, kaasa võtsid ja mahajääjad sellest laululeid. Aaria usundiuurija. Leopold von Schröder tuletas Salme nime Läti päikesetütre või päikeseneiu nime Saules meita. Kui salme all mõeldakse päikeseneiud, siis on taevased kosilased siin igati mõistetavad tegelased. Ning tähemõrsja võib osutuda balti laenuks. Kaarel ei ole pidanud päikest kuud ja tähte müütiliseks olenditeks vaid hoopis puhta kujulisteks. Luule mõistetaks, August Annist aga peab kosmilisi isikustamisi tavaliseks talupojatarkuseks. Ja Oskar Loorits peab tähemõrsja vanaks idamaiseks loodusmüüdiks. Salme on tähendanud vanas eesti keeles väina salme neiu väina neiu muutudes aja jooksul isiku nimeks-Felix Oinas peab kõige tõenäolisemaks laululoomeallikaks sobivat laulustruktuuri kolmid. Kordamine noh, nii või naa on väga põnevaid arvamisi juusis, laul sisaldab nii mõndagi ja, ja eks siis vastus on kuule enda südames ja hinges. Kuid ilmselt võib nõustuda Eduard Roosi väitega, et tähemõrsja sünni emotsionaalset tõuget võib otsida muistsete tavade ja maailmavaateliste ning usundiliste käsituste miljööst. Täna kuulame selle imelise poeesia ka lugulaulu Virumaa laulikute Kadrina kadrid esituses. Seda laule on muide üle Eesti üles kirjutatud kolm ligikaudu 350 erinevat varianti, kus põhilugu on ikka üks ja sama. Täna me kuuleme siis Simuna varianti ja eestlaulja on Kristel Lehtme. Aitäh. Lugejaid Jan ja kuulame. Ja nii lähen kas teed ja nii heinamaa-ala ja nii ja ma la kes läks neida napi Bay, kes ta Nopri Mai Jaan läks neida. P Mai ja näeks neid a appi, ma ei jaanionu piisvaka täi ja nati vaka räi una poissi, täi puhuna koliti, on, ta ei pani temaga ka ju oma kaani ka jõemaa ju ma aga kasva ta ei. Aga kas ma, mai kas, kas WWW, kas veegakseeriga S5 Görade on õlad, kuhu ta kaeti vees kõhre maadku ta viideenikulbi, et kuhu ta erikooli, nii et kuhu ta siis ei saa, me teetseeke, siis sai Salme neitsi siis läheks päi, kes, kas ja siis läheks läige Salmel Koss ja ta meeke me neid, seega me neid ei. Kas tuule. Kas sa oled päeva? Kuule. Ema poole päeva e paistab hästi joobaysta aaa värski, siis tuli kuu, kus meil kas ja siis tuli, saime Elvasse aasa, Leegeene, WC geene, taimekene neitsi, kass kuule, et kuule, kas ta toole kuule, tuule e maa tuule kuulegi, Need, koor ja nii see koolon kolme kooriaad viidi. Ta tõuseb korra, ta ei tõuse, ühe korra ta seal teese korra ta teise korra koidu ajal ju kareda koidu ja kolmat korda siis tulide tillukene, toolide tillukene täht, ka ta ta äriaega ta riista see viisa. Saaks Koidukseega toomie Skydoksi, Kaadu je viideebeed kuuks Wen liide Welco oks venna, paarikuusel hämari kooks ma valge eks ta hele laava neemele.