Tere taas kõikidele filmihuvilistele. Täna meil on hea uudis, nimelt esilinastus uus täispikk animafilm Frank ja Wendy Tallinna Coca-Cola Plazas. Ja see film jookseb alates 25.-st märtsist ja loodame, et seda filmi on võimalik vaadata ka mujal Eesti kinodes veidi hiljem küll kinobussi abiga on selle filmi linastus juba toimunud ka turvarahvamajas. Nii et arvan, et varem või hiljem kõik soovijad selle filmiga ära näevad. Tänase saate külalisteks on kaks filmitegijat, Priit Pärn ja Ülo pikov. Ja meie vestlusteemaks ongi uus film tranke Wendy. Koik kurjuse telje kaal on alanud. Opertei Frank ja Wendy saadetakse maailma ohukoldesse ess tooniasse. Kõigepealt vist tere. Kaks tegijat meil täna stuudiosse jõudnud, neil olid muud toimetused. Aga kui me vaatame filmi Frank ja Wendy, siis esimest korda lipsata läbi juba tegelikult 2003. aastal Pimedate Ööde filmifestivalil. Ja seal oli võimalik näha kolme osa sellest filmist ja siis oli selle filmi autoriks märgitud Davids Neumann. Et võib-olla alustaksid selgitaksite, kuidas toimus selline autorite vahetused, nüüd kinos jookseb nelja mehe tehtud film. Vahepeal tuli mehi juurde eest või tegelikult kui kolm osa olid valmis. Ja see on meil kollektiivne töö, sul on teatud iseärasused, Ma lihtsalt leidsime, et oleks väga keeruline seletada nägu kestagi, mida tähendab siis vähemalt leidsime sellise isiku. Lumehangest jah, see oli selline nii-öelda tankist. Filmi teha rääki vendi puhul on tegemist musta komöödiaga poliitilise pilakomöödiaga märulikomöödiaga. Et žanrimääratlusi võib välja pakkuda päris palju ja pilvi peategelasteks on kaks superagenti, Frank ja Wendy, kes satuvad ohukoldesse nimega Estonia. Ja Estonia on jabur kohte. Ja isegi veel jaburam kui agendid ise. Et Frank ja Wendy ilmselgelt on paroodia spioonifilmidele ja kas see oli see esimene tõuge, mis üldse aiandiste tegelikult seda teemat üles võtma ja, ja seda filmi tegema hakata, et ilmselt see sai alguse aastal 2002, kui te esimest korda nagu pead kokku panite, hakkasite mõtlema, mis võiks olla see järgmine projekt. Sai tegelikult alguse, kui nüüd juuri otsime tunduvalt varem, tähendab mingid lood olid kirjutatud juba 2000 akse mõte ise oli tunduvalt varem, oli õhus nagu akne interaktiivne projekt, millest ei tulnud midagi ja siis pikapeale ta arenes niimoodi edasi. Aga jah. Ütleme, et tegelase peategelased kaks agenti, Frank ja Wendy, need on ka joonistatud suhteliselt ikkagi nagu silmas pidades neid salatoimikute peategelasi, et neid nagu Vaidinaadi Barrodiseeritud Aga see esialgne formaatori teil nagu planeeritud teleseriaal, eks ole, ja, ja võib-olla tema ajendudes veidi sellisest noh, ütleme võib-olla see aeg, võib-olla BBC noh, ütleme sellest nagu Est eetikast või sellest sihtgrupist nagu lähtudes. Jah, no tegelikult meie üks lähtekoht oli teha selline seriaal, millest ennem ei ole tehtud, kus ei ole ühe seeria jooksul üks nali, vaid kus oleks neid nagu võimalikult palju ja sündmusi ja tegelasi ja mis oleks nii-öelda naljade poolest ja tegelaste poolest juhtumist tõepoolest nagu paks. Ja siis tavaliselt ütleme, kui seriaali teha, siis kõik ilmselt loodavad, et see läheb nii hästi, et see jääbki käima, et olete nagu 1000 osa teha ja vastavalt sellele väga neid mõtteid, tule lõputult üks nali ühte ossa tavaliselt ja siis ohtralt vett vahele taandame. Üritasime teha niimoodi, et seda vett on väga vähe, et kogu aeg antakse. Võrdlesite täiega, kui nii-öelda aga see koht Estonia, kus siis tegevus toimub, et kirjeldage seda maailma, et inimestele, kes ei ole veel läinud filmi või kes tahaks veel vaatama seda kinno minna, kui see võimalus on olemas? Nii et selles mõttes, et ma arvan, et inimesel, kellel võib-olla ennem oli halb tuju ja läheb seda filmi vaatama, siis ta igal juhul lahkub kinost palju nagu lõbusamana ja ta saab mingisuguse esteetilise naudingu ja elamuse, et ja seal on palju äratundmisrõõmu ka, et kui tegevuspaigaks on Estonia, siis seal mõned asjad on nagu äratuntavad, siis. Ja siis kergendustundega tehti lahti. Estonias või reklaami on suhteliselt lame koht selles mõttes, et ega seal palju ei ole, on Viru tänav, kus kogu aeg on talv ja sajab lund, on lennujaam, kus lennukid kukuvad alla kogu aeg. Siis on see tänavus sanke, Wendy konspiratiiv korter asub no veidi veel ikkagi tegelikult mingid kõrghooned, selline tõeliselt organistlikest korramad lähevad ka ilmselt munamäele jah, kannelt mänginud, ma arvan, et vaatajal võib-olla nii mõndagi, mida ta seal nii-öelda võib ära tunda ja võib-olla iseennast märgatagi isegi kuskil või oma endisi klassi vändasi suhkrupeete näiteks, et need on ka tegelased seal filmestad minge kinno vaatama. Väga üllatavaid tegelasi on nagu õlu juba mainis suhkruvett ja, ja siis on näiteks Fidel Castro sigar. Lincolni pöial. Sellised olulisemad kõrvaltegelased aga peategelastest endast, et mis kujud on Franki vendid. Esialgu mainisite, et, et see on paroodia yks failidele. Paroodia, sest ühelt poolt juba ütleme, animatsioon ise selline žanr, et kui ma näiteks tahaks teha melodraamat animafilmis, siis ilmselt see olekski juba melodraama paroodia, tähendab kuigi ma ei ürita paroodiat teha, tähendab, antud juhul on lihtsalt kõige vindid on üle keeratud. Ja on kaks agenti, keda siis kasutades valelikke kommunikatsioonikanaleid, keda juhivad ja kontrollivad mees bossionays basse siis ütleme ookeani tagant tõelised maa valitsejad? Ei jah, põhimõtteliselt nemad nagu Frank ja Wendy kaudu juhivad taevas toimuvaid protsesse ja kontrollivad ja nende käitumine üpris selline labiilne ja ootamatu, eriliste teadmistega ma veel ka näiteks nad ei ole kunagi vikertart näinud ja see põhjustab neil paanilist hirmu. Algul. Veckerdal rajamine. Kas neil on abilisi ka, kes need on ja missugused nad on. Neil peaks olema terve armeed. Agendid, franki vendi. No meil neil otseselt selliseid kohapeal abilisi ei ole, aga nad kui on vaja, siis antakse, kas raketilöök, tuumalöök või lauspommitamise annab nagu nende nagu käeulatuses, nende asjade käivitamine. Kas mingil määral, ütleme, need sõjalised aktsioonid oli teie reaktsioon ka nagu maailmas toimuvale nii-öelda supervõimu musklinäitamine ka Iraaki näiteks, või kas see teema nagu haakis teid, et kui, kui te seda filmi tegite ja arendasite kahtlema? Et seal jooksevad läbi ju tegelikult sellised suured poliitilised nimed nagu Putin siis presidentidest Jacques Chirac Ja Tony Blair on taksojuht veel ühes kohas sale. Aga põhimõtteliselt on ikkagi, ütleme väga palju on ka konkreetselt tsitaat, ütleme Kodanik Bushi kõnedest nii kõikvõimalikest telgedest kui need, ma arvan, et seal noh üsna äratuntav, kellega on tegemist? Selge utreeritud nägemus või vaade maailma poliitika. Jah, ma arvan, et meil oli väga selge oma seisukohta ja pealegi igas osas pommitama tähendaks Lätit, et nii suuri Sepre. Ja see oli aeg, aga ega see ei ole ka lõppenud, kui nagu just vene meedia andis neile turmtuld läti pihta ja ka Eesti pihta ja siis siis andsime ka meie oma panuse oma filmiga, et igas osas pommitatakse Lätit. Kas teil sellist hirmu ei tekkinud, et kui te kirjutasite stsenaariumi varutlesiteetsee, võib-olla ütleme sellise hetke päevapoliitika teema rohkem, et film võib-olla kaotab oma aktuaalsuse mõne aja pärast? No natukene me USA presidendi valimise ajal pidasime pöialt, jääks edasi sest tabloo tähendab, sest üks tegelane suhteliselt tema järgi joonistatud, et oleks, oleks uus mässanud, oleks pidanud ümber tegema. No ja siis ma arvan, et mees poosnays, korstnad on tuntud, tähendab kuigi nad on nagu väga paksuks aetud, aga ilmselt üks nendest nüüd alisinistravist, siis naisbass. No nende puhul võib öelda ka seda, et nad on sellised pigem nagu sümbolid või kujundid bürokraatiast ette, et nad vist kunagi ei vanane, ei hävine ega ei kao kuskil ja George Bush ka meil Juunorina on juba ajalukku kirjutatud oma väga värvika, nagu käekirja poolest, kui värvikaks seda saab nimetada. Pigem ikkagi mitte ütleme bürokraatia, vaid see on selle osa, Ameerika mentaliteet, kes praegu on võimul. Jah, eks ta varjatud kujul kogu aeg eksisteerinud, aga ütleme, et praegu ta võib olla ilmselgelt kõige selgemalt nähtav, aga suhteliselt vähe on tegelikult filmis sellist teravikku suunatud meie kohaliku poliitikaelu pihta, mis on ju minu meelest enam kui kõneainet pakkuv viimastel aastatel just et kas see teid ei huvita või ei olnud sellel hetkel aktuaalne kude? Filmi tegid? Aitäh, ja ma arvan, et selleks on animafilm, ütleme, liiga aeglane ja selleks ajaks valmis saame, tähendab lahku ütleme valitsus vahet ja jõujooned vahetuvad, tähendab, et ütleme, see, mis meie punane joon on, sõlmis, tähendab ma arvan, see ei ole selline üleminek, see on tegelikult maailma olukord, mis ei muutu kiiresti kohaliku poliitika kohta, pila tegemine on, ütleme telesketšid ja sellised asjad sünnivad kohe, tähendab järgmine päev nädala pärast keegi enam ei mäleta, neid, aga ei saa aru. Ja teine asi on see, et see film on ikkagi suuresti eelkõige suunatud nagu Eestist välja. Et kui oleks teinud väga sihukse eesti poliitikakeskse Eesti teemalise, siis ei pruugiks inimesed aru sellest saada, et kui seda väljaspool Eestit näidata, et, et seal siiski tegelikult on seda Eesti teemant, Eesti poliitikat ka piisavalt, seal on ka Eesti peaminister ja seda tõesti ei ole nagu palju võime selles mõttes tahtlikult veidi hoidusime sellest eesti kesksusest poliitilises selles suhteliselt tõsi, et film on suunatud välja ja meie arusaamist järgi tähendab, kui märk Welcome to Estonia oli nagu üritaks olla puhtalt positiivne sellega müüa siis ma usun, et Šeik on müünud tšehhi rahvast rohkem kui mingi positiivne programm, kuigi tähendab see on pila kõige pihta tähendamist ja siis on, oli, tähendab, et Estoniat, kui see film Läks ilusti Eestist väljas tähendab siis ilmselt see tutvustaks Estoniat rohkem kui mingisugune magus vaata film näiteks või, või kasvõi sama eelpool mainitud märk Filmaliga, no vähemalt poole odavam kui märkat. Jah, vulgaarmaterialistlik lähenemine taas meil aga aga ega muidugi tegelikult ju satiir nagu nende inimlikke nõrkusi ja, ja rumaluse pihta on, ma arvan, väga universaalne, sest seda leidub, ütleme nime e väikeses kartulivabariigis kui ka ookeani taga vaieldamatult ja, ja seesama tore tegelane, suhkrupeet väga meenutab mulle kohati tegelikult selliseid mõttevendi taastumatuid tihtipeale, et, et siin ütleme selliseid paralleele kindlasti leiab väga palju. Aga ahi? Sinna minema liiga suhkrupeedi või mõne tõesti. Aga eks. Igaühe otsustada, film on tegelikult juba välja valitud, annesii rahvusvahelisele filmifestivalile, mis on animafestival maailma kõige olulisem, kõige suurem, kõige esinduslikum ja seda võiks võrrelda tegelikult mängufilmide festivalidest. Kanni filmifestivaliga ja erandlikuks teeb vaieldamatult selle valikuga see, et eelmisel aastal üks osa Unger burger oli, samuti annesii animafilmifestivali võistlusprogrammis, nüüd täispikana on siis film juunikuus võistlemas peaauhinna eest. Kuivõrd ootamatu oli see valik teie jaoks või kuna tegelikult Eesti joonisfilmifilmid ja, ja Teie kui autorite filmid on Hannes siis üsna tihedad külalised, siis kas nagu te ootasite seda Salamises või oli see ikkagi suhteliselt üllatuslik, et isegi pärast lühifilmi valiti täispikk? No ikkagi üllatus, kui valita Eesti filmide puhul on tavaliselt see üllatab, et kui ei valitud aga siiski siin just eriti, mis puudutab nagu täis pikkadesse filmidesse annesii programmis, et tegelikult on seal ikkagi nagu tihe rebimine ja näidik, kuigi tehakse maailmas väga palju, et, et see on nagu hea märk meile või märk sellest, et oleme õigel teel veetud, et millest just ennem oli jutt, ütleme eestikeskusest, kui nüüd oleks väga Eesti-keskne olnud, võib-olla ei oleks pääs teda nagu ei leviks, et just ma mõtlen nagu poliitilises mõttes, et film on Eesti keskmisest, ta tegevuspaik on Eesti, aga muidugi selle filmi puhul ütleme rääkida, kas olime kindlad, et valitakse, ei valita. Tähendab, mõnes mõttes selline film on noh, riski võtmine, sest see film, mis ilmselt ärritab väga paljusid, tähendab väga paljud on kohesele fännid. Nüüd sõltub sellest inimfaktor, kes valivad, kui mitu inimest seal on, kellele see meeldib, tähendab, kas keegi hakkab jalgu trampima karjuvat üle minu laiba ainult ilmselt antud juhul ei olnud see vastuseis selles komisjonis niivõrd kõva, aga üldiselt ma arvan, see on film, mida kas vihatakse või siis ollakse fännid. Ja see festival on selles mõttes nagu salamisi loodame, et, et see tagab nagu tõenäoliselt sellele tunduvalt suurema leviku pärast seal festivalil olekut, sest sinna tulevad ka kohale paljude paljude telekanalite programmi kokkupanijad ja nii-öelda programmi tellijad ja teiste festivalide esindajad, et ta nagu väga hea, et ta just alguses kohe pärast väljasaamist sellisele festivalile ja loodetavasti läheb tal seal hästi ja pärast seda veel paremini. Ühest küljest teil on olemas seriaal, mille pikkus on siis seitse osa korda üheksa minutit ja teisest küljest on teil olemas täispikk animafilm, et kas te selle täispika variandi saite lihtsalt kokku keevitades kõik osad, nagu näiteks tehti ja Lotte reis lõunamaale animafilmi puhul ja töötas väga hästi. Kuidas teie tegite selle täispika variandi? Keevitasime või tinutasin, ütleme, et niimodi tinutasin, paneme sinna tina vahele natukene, ühesõnaga nende osade vahel on, on sillad kus algab nagu, noh, see oleks nagu meie kodune joonisfilm tahab, kus tehakse seda filmi, aga siis siis jätku nagu lõpuni kasutada kompositsiooni film filmis nii-öelda. Mingil määral jah, nad nagu teevad seda filmi, nad vaatavad monitorist, seda siis sinna monitori, kuskilt ilmuvad nad raamatut, nemad ei ole teinud neid Franki olendid, tähendab ühel hetkel nad on nagu monitorist väljas, siis kuskilt ilmugacy Putin lõbust Putin ilmub stuudios, on, et noh, see on. Algul tundub, et seal on lihtsalt niimoodi, aga ta on keerulisem vahe tekkinud. Putin, kui ta oli, ütlen ausalt kuuldigi tee naljad omavahel öeldes politsei. Poolitatud pommitame pommitama elatviat, nii et alma ees muide, kes punase peaga vaba oli seal. Aga ma läheksin tagasi võib-olla annesii juurde ja tahaksin rääkida mõne sõnaga üldse animafilmidest maailmas ja nendest filmidest, mis annesiil linastub, et ühtekokku on seal sellel aastal programmis 42 lühifilmi ja viis mängufilmi vaadelda üldse täispikki animafilm, siis tihtipeale täispikale animafilmide esteetika veidi teine kui lühifilmide puhul sest seal siiski on esikohal, ütleme, narratiiv ja nad kasutavad tihtipeale ütleme sellist mängufilmile tüüpilist narratiivi. Ehk siis need on väga loo kesksed filmid ja sellel aastal on teiega võistlemas Venemaalt väga tuntud autori Konstantin Bronsiti film ŠaPopovitš, mis on animastuudio Mellitsed, teine täispikk animafilm ja väga-väga populaarne selline tõeline boksov visiit Venemaal. Ja ka teised filmid tegelikult on Terkel hädas, mida oli võimalik vaadata siis PÖFFi ajal ja üks uus film Ungarist, mis on, või siis ütleme, Agol või tänav, mis on nagu selline ka väga selge autori käekirjaga lugu Budapesti noortest. Et need filmid on suhteliselt, ütleme, erinevad ja samas Frank ja Wendy vaieldamatult nagu eralduvad ikkagi nendest filmide eest sellega, et noh, on tegemist väga tugeva autori nägemusega väga omapära, see ja erakordse nagu maailmaga, mida, mida kujutatakse need siin on isegi raske öelda, et kuidas nagu žürii otsus lõppkokkuvõttes nagu kujuneb, aga samas omades infokanaleid, sain ma teada, et tegelikult žürii, mis oli kolmeliikmeline, hääletas täiesti ühehäälselt ja üks mees, et Frank ja Wendy eest seistes nagu nagu müürina, et vaatamata sellele, et Hungerburg nagu eelmisel aastal oli võistlusprogrammis mis näitab seda, et, et vaieldamatult ütleme ma arvan, kinoekraanidel ja telejaamades ei taheta näha ainult nii mitte äratuntavaks käekirjaga tehtud animafilme ja loo keskseid filme, et et vaieldamatult jumal tänatud, on-d ja võimalus ka sellistele autorifilmidele. Ja vahepeal siin isegi mainisite seda, et on võimalus, seda filmi nähakse ka mujal ja ka Berliini festivalil osaledes. Väga paljud festivalide esindajad küsisid selle filmi järgi ja, ja vaieldamatult ka veel üksikud avalik-õiguslikud ringhäälingut maailmas, mis eksisteerivad, tunnevad selle filmi vastu väga suurt huvi, see näitab seda, et hea filmi olete teinud. Vihastub vast mitte kui teada ja tunda Eesti joonisfilmi Filmagraafia, et siis siis vist millegi eesainest. Aitäh, ma tahtsin lihtsalt täpsustuseks öelda, et selle, mis puutub filmifestivali, et et Paksu riided, üks, kes teeb selle eelselektsiooni, kes valib filme ja nendele nii-öelda kõigile tuleb välja, meeldis ja pääses sinna, aga nüüd, kui filmid võistlevad ja selle, kes sealt auhinna saab ja kuidas edasi läheb, seda teeb juba teine suri ja ehk siis juunikuus kuulab, et mis meelt nemad olid, ehk siis mida ma olen, olen alati üritanud rõhutada, et see, et meie filmid ületavad seda latti, pääsevad võistlusesse, sest kui mõelda, ütleme neid arve, mis saadetakse tõesti valides on kuskil 1000 500600 silmi ja nendest 50 valitaks. Ja nüüd see valik tähendab, mis tehakse, kuigi ka seal inimlik tegur. Aga festival on huvitatud sellest, et huvitavat tugevad filmid oleks programmis, on nüüd kui žürii otsustab auhinnad siis see on nende, ütleme, viie inimesena, kollektiivne maitse või hääletamine. Ja seal ütleme see element, et noh peaks olema tugev film, see ei ole niivõrd oluline. Ja just tähendab see tegelikult näitame eesti animatugevust, et et kui film ei valita, et siis on väike hämming, tavaliselt pääseme sellesse väga valitud seltskonda. Tundub, et vaadeldes just teie filmide festivali loetelu ja samamoodi ning Priit Henri ja Kaspariantsi, siis siis kahtlast muidugi ei ole, et paraku Eesti animatsioon on maailmas väga tuntud ja mängufilmil ja võib-olla dokfilmile on veel kõvasti tööd teha et selle tasemeni jõuda. Seda enam on huvitav teada, et mis on teie järgmised projektid, et Frank ja Wendy elab nüüd oma eluekraanidel festivalidel telejaamades, aga aga millega teie mõtted nüüd seotud on? Raske öelda praegu olema väga hõivatud Delfis kommentaaride kirjutamisega et ei jää aegagi uute projektide väljamõtlemiseks, aga aga mõned plaanid on jah, et Ülo on tagasihoidlik, talle mitte plaanid, vaid ta film on juba avatud poole peale arstiga. Aga see on, see on lühifilm ja saab näha, et kuidas siis temal lahedam. Aga sellest mõni teine kord, aga Priit, teie, Mul hetkel ei ole midagi, ei töö olla peas, mitte isegi mütsi peas. No ei ole nii südama genees. Tähendab, meil käib tootmine nagu järjekorras, tähendab, kui eks lõpetab, teine alustab minu kord ei tule, vist on 2000 kuut, nii et noh, kui midagi natuke peas liigub, siis see on noh, ütleme, et see on tuul, mis külasleid. Aga kas plaanis teil ei ole raamatut välja anda, sellepärast et mina oma lapsepõlvest mäletan, et meie kõige populaarsemaid raamatuid oli tagurpidi Ants, et kas Frank ja Wendy kohta ei ole mingite analoogset plaani? Tähendab konkreetset plaani ei ole veel täheldada, kuidas öeldakse, selle kohta? Ei kommenteeri, aga tagurpidi tagurpidi tuleb, tuleb kordustrükk tuleb välja kõige lähemal ajal ja ma loodan, et selle najal on terve põlvkond üles kasvanud ja nüüd on need just selles eas, et nendel on järgmine põlvkond, et võib-olla nad rõõmustavad oma lapsi tagurpidigi. Ma tänan teid, Priit Pärn ja Ülo pikov selle intervjuu eest ja loodan head kuulajad, et leiate võimaluse kaeda kinodes filmi Frank ja Wendy. Sest vaieldamatult see film ei jäta ükskõikseks kedagi. Tänan kuulamast, stuudios oli Riina sildas. Võita kurjuse telje kaal on alanenud. Opereti ränk neljal advendi saadetakse maailma ohukoldesse. Toonia. Estonia on paik, kus vohavad võrdselt nii kriminaalsed kui paranormaalsed nähtused. Jaapanlased Frank dealikus tulevad jaapanlased, vist Jaapanist. Kust tulevad vorstid? Franki vanemad olid võitlevad taimetoitlased. Nende motoks oli surnud. Vorstimeister on hea varsti meister. Nii kaotas Väike-Frank usu maailma siirusesse. Arst varss morforss. Frank tundis, kuidas ta läheb kuumaks tühist. Frankil oli erakordne tähelepanu võime paigalt nihkunud kivike kruusateel viltune lipsusõlm, miski jäänud varjudena kullipilgu eest. Seik oli 153 Katrin maapinnast. Jobul. Eile seda kriimu siin ei olnud. Sõltulariooli Frank mõtles, mida hävit oleks antud olukorras teenipens. Läheksid aitas Frank. Ta ei teadnud veel, et oli avastru natsi pöialpoiste kurikuulsam vorstivabriku koita ai. Lõpuks ometi leidsid meid üles bänk. Ränk teadis, et natsi pöialpoiste puhul aitab vaid massiivne lauspommitus tuleb võtta ühendust keskusega. Just siin, otse Estonia südameis asus Frank ja Wendy eritis salajane konspiratiiv korter. Taev nüüd tundus Franki puudumine vendile juba enam kui kahtlane. Tõele tuli jälile jõuda. Wendy taipas, et Frankistunud saanud vorst kuidas teda ära tunda, selle väljaselgitamiseks oli vaid üks võimalus. Superverekoer Ronald linnalise koer spetsialisti turvalisuse huvides tuli kohapeal eelnevalt läbi Tiia lauspommitus Estonia naaberriike, õlad vea oli kiirelt arenev, äärmiselt Ameerika sõbralik maa, sobides seega suurepäraselt. Ronaldo. Franki tuvastamiseks tuli Ander Ronaldile kõigepealt nuusutada mõnd agendi isiklikku eset. Saadud šokist ei toibunud Ronald enam kunagi. Vähetõhusaks osutusid nii aroomiteraapia kui ka kaitseministeeriumi hullumajas tehtud kiiritusraviseansid. Kuna Veldi haistmismeel oli eriväljaõppe käigus eemaldatud, siis ei mõistnud ta teeb tavalise franki soki nii eriliseks. Ja äkki kasid isamaalised tolle taipas, et. Ent kuidas saada tavalisest vorstist taas super. Väldi poeg on nii isuäratav tai. Nagu ühele tõelisele soomlasele kombeks origatšootho hõlptulu saamise nimel võimeline kõikvõimalikeks manipulatsiooni läks, see ongi kuulus Fischer kalasupp, milles hüüdnimega pöördumatult protsesside pööraja oma paranormaalseid võimeid kasutades akvaariumi tegema hakkas. Kontserfisheria, kala, pankrotistunud tuhandetes supisööjatest. Fanaatilised kalakaitse aktivistid. Pääsu kindlas kohas nüüdsest jättel medalile veel vaid 735 aastat. Kõiges õmbles. Jällegi oli üks pöördumatu protsess ümberpööratud ent siis Kimmy täielikult. Viimase lihvi asjale andis vendi omaenda käega.